I LISA

Teateedastussüsteemi TACHOnet üldkirjeldus

1.   Ehitus

Teateedastussüsteem TACHOnet koosneb järgmistest osadest.

2.   Haldamine

2.1.   Kesksüsteemi haldab komisjon, kes vastutab selle tehnilise käitamise ja hooldamise eest.

2.2.   Kesksüsteem ei säilita andmeid kauem kui kuus kuud, välja arvatud VII lisas sätestatud logi- ja statistikaandmed.

2.3.   Kesksüsteem ei tohi anda juurdepääsu isikuandmetele, välja arvatud selleks volitatud töötajatele, kui see on vajalik järelevalve ja hoolduse tegemiseks ning rikete parandamiseks.

2.4.   Liikmesriikide ülesanded on:

2.5.   Veebiportaal MOVEHUB

Komisjon loob kaitstud juurdepääsuga veebirakenduse (edaspidi „veebiportaal MOVEHUB”), mis pakub vähemalt järgmisi teenuseid:

2.6.   Kontaktide haldamine

2.6.1.   Kontaktide haldamise funktsioon annab igale liikmesriigile võime hallata kontaktandmeid, sealhulgas liikmesriigi poliitika-, äri-, töö- ja tehnikavaldkonna kasutajate kontaktandmeid, ning asjaomaste kontaktandmete korrashoiu eest vastutab selle liikmesriigi pädev asutus. Teiste liikmesriikide kontaktandmeid saab vaadata, kuid mitte muuta.

2.6.2.   TACHOnet kasutab punktis 2.6.1 osutatud kontaktandmeid vastusteadetes.

II LISA

Teateedastussüsteemi TACHOnet funktsioonid

1.   Teateedastussüsteemil TACHOnet on järgmised funktsioonid.

2.   Edaspidi lisatakse TACHOneti muid tõhusaks toimimiseks sobivaks peetavaid teatetüüpe, näiteks veateated.

3.   Riiklikud süsteemid peavad suutma välja selgitada käesoleva lisa liites loetletud kaardistaatuseid, et kasutada punktis 1 kirjeldatud funktsioone. Liikmesriigid ei ole kohustatud rakendama haldusmenetlust, mis kasutab kõiki loetletud staatuseid.

4.   Kui liikmesriik saab vastuse või teate, millega antakse staatus, mida ei kasutata liikmesriigi haldusmenetlustes, peab riiklik süsteem teisendama teates nimetatud staatuse kõnealuse menetlusega sobivaks. Vastajaliikmesriik ei tohi teadet tagasi lükata, kui selle staatus on loetletud käesoleva lisa liites.

5.   Käesoleva lisa liites loetletud kaardistaatust ei tohi kasutada selleks, et teha kindlaks, kas juhikaart on juhtimiseks kehtiv. Kui liikmesriik teeb kaardi väljaandnud liikmesriigi registrilt CCS-tüüpi funktsiooni kaudu päringu, peab vastus sisaldama asjakohast välja „kehtiv juhtimiseks”. Liikmesriigi haldusmenetlused peavad olema sellised, et CCS-tüüpi vastus sisaldaks alati teadet „kehtiv juhtimiseks”.

III LISA

Teateedastussüsteemi TACHOnet teadete seaded

1.   Üldised tehnilised nõuded

1.1.   Kesksüsteemil peab olema teadetevahetuseks nii sünkroonseid kui ka asünkroonseid liideseid. Liikmesriigid võivad valida oma rakendustes kõige sobivama tehnilise lahenduse liidese jaoks.

1.2.   Kõik kesksüsteemi ja liikmesriikide süsteemide vahel edastatavad teated peavad olema kodeeritud teisendusvorminguga UTF-8.

1.3.   Liikmesriikide süsteemid peavad olema võimelised vastu võtma ja töötlema kreeka või kirillitsa tähemärke sisaldavaid teateid.

2.   Märgistuskeeles XML koostatud teadete ülesehitus ja andmetüübi määratlus (XSD)

2.1.   XML-tüüpi teadete struktuur järgib XSD-andmetüüpe, mis on installitud kesksüsteemi.

2.2.   Kesksüsteem ja riiklikud süsteemid peavad suutma edastada ja vastu võtta teateid, mis ühilduvad XSD-andmetüüpidega.

2.3.   Liikmesriikide süsteemid peavad suutma saata, vastu võtta ja töödelda kõiki teateid, millel on I lisas sätestatud funktsionaalsusi.

2.4.   XML-teated peavad vastama vähemalt käesoleva lisa liites sätestatud miinimumnõuetele.

IV LISA

Translitereerimine ja NYSIIS (New York State Identification and Intelligence System – New Yorgi osariigi identifitseerimis- ja jälitussüsteem)

1.   Kesksüsteem kasutab NYSIISi algoritmi kõikide riiklikus registris leiduvate juhtide nimede kodeerimiseks.

2.   Otsides CIC-funktsiooni abil kaarti, tuleb esimese otsingumehhanismina kasutada NYSIISi võtmeid.

3.   Lisaks sellele võivad liikmesriigid täiendavate tulemuste saamiseks kasutada oma algoritmi.

4.   Otsingutulemustes tuleb näidata, millise algoritmiga tulemus leiti – kas kasutati NYSIISi või oma algoritmi.

5.   Kui liikmesriik otsustab registreerida ICDLi teateid, tuleb ICDLi andmete juurde salvestada NYSIISi võtmed, mis on teates.

5.1.   ICDLi andmete otsingul peab liikmesriik kasutama taotleja nime jaoks NYSIISi võtmeid.

V LISA

Turvanõuded

1.   Teadete vahetamiseks riiklike süsteemide ja kesksüsteemi vahel kasutatakse edastusprotokolli HTTPS.

2.   Turvalisuse tagamiseks teadete edastamisel riiklike süsteemide ja kesksüsteemi vahel peavad riiklikud süsteemid kasutama komisjonilt saadud avaliku võtme süsteemi sertifikaate.

3.   Riiklikud süsteemid peavad rakendama sertifikaate, milles kasutatakse vähemalt räsialgoritmi SHA-2 (SHA-256) ja 2 048-bitist avalikku võtit.

VI LISA

Teenindustasemed

1.   Riiklikud süsteemid peavad vastama vähemalt järgmisele teenindustasemele.

1.1.   Nad peavad olema kättesaadavad 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas.

1.2.   Nende kättesaadavust jälgitakse pulsiteadetega, mida saadab kesksüsteem.

1.3.   Nende kättesaadavustase peab olema 98 % vastavalt järgmisele tabelile (arvud on ümardatud sobiva ühikuni):

Liikmesriike kutsutakse üles täitma igapäevase kättesaadavuse nõuet, kuid on selge, et teatavad vajalikud toimingud, nagu süsteemi hooldus, nõuavad rohkem aega kui 30 minutit. Igakuise ja -aastase kättesaadavuse nõue on kohustuslik.

1.4.   Nad peavad igas kalendrikuus vastama vähemalt 98 % neile edastatud päringutele.

1.5.   Nad peavad vastama päringule 10 sekundi jooksul.

1.6.   Üldine päringuviivitus (aeg, mille jooksul taotleja võib oodata vastust) ei tohi ületada 20 sekundit.

1.7.   Nad peavad suutma teenindada kuus teadet sekundis.

1.8.   Riiklikud süsteemid ei tohi saata TACHOneti kesksüsteemi üle kahe päringu sekundis.

1.9.   Iga riiklik süsteem peab suutma toime tulla, kui kesksüsteemis või teistes riiklikes süsteemides tekib tehnilisi probleeme. Sellised probleemid hõlmavad muu hulgas järgmist:

2.   Kesksüsteem peab:

2.1.   tagama 98 % kättesaadavuse;

2.2.   teatama riiklikele süsteemidele vigade ilmnemisest kas vastusteatega või selleks otstarbeks loodud veateatega. Riiklikud süsteemid peavad veateated vastu võtma ja käivitama töövoo, mis suudaks võtta vajalikke meetmeid teatatud vea parandamiseks.

3.   Hooldus

Liikmesriigid teavitavad veebirakenduse kaudu korrapäraselt teisi liikmesriike ja komisjoni igast hooldusest vähemalt üks nädal enne hooldust, kui see on tehniliselt võimalik.

VII LISA

Kesksüsteemi kogutud andmete logi ja statistika

1.   Eraelu puutumatuse kaitse tagamiseks on statistilised andmed anonüümsed. Kaardi, juhi ja juhiloa tuvastamise andmed peavad olema kättesaadavad statistika tegemiseks.

2.   Logiandmete abil peab saama jälgida kõiki kontrollimis- ja korrigeerimistoiminguid ning koostada statistikat kõnealuste toimingute kohta.

3.   Isikuandmeid ei tohi logides säilitada kauem kui kuus kuud. Statistilist teavet tuleb säilitada tähtajatult.

4.   Aruandluse jaoks kasutatavad statistilised andmed hõlmavad järgmist:

VIII LISA

Teateedastussüsteemi TACHOnet kasutamine

1.   Juhikaartide väljaandmine

1.1.   Kui juhikaardi taotlejal on juhiluba välja antud teises liikmesriigis kui liikmesriik, kus ta taotluse esitab, peab taotluse saanud liikmesriik tegema väljaantud kaartide kontrollimise üldotsingu.

1.2.   Liikmesriigid, kes annavad juhikaardi välja juhile, kelle juhiluba on välja antud teises liikmesriigis, peavad kohe teatama asjaomasele teisele liikmesriigile, et juhikaart on välja antud.

1.3.   Kui juhikaardi taotlejal on juhiluba, mis on välja antud taotlemise liikmesriigis ning eelnevalt on selle riiklikus registris salvestatud ICDLi teade, peab liikmesriik saatma kas väljaantud kaartide (CIC) sihtotsingu või kaardi staatuse kontrollimise (CCS) päringu ICDLi teate saatnud liikmesriigile.

1.4.   Iga ICDLi teade tuleb salvestada selle saanud liikmesriigi registrisse.

1.5.   Liikmesriigid peavad tegema CIC-tüüpi üldotsingu vähemalt 30 % taotluste kohta, mille on esitanud juhid, kellel on asjaomases liikmesriigis väljaantud juhiluba.

1.6.   Liikmesriigid võivad otsustada mitte kasutada ICDLi funktsiooni, nagu on sätestatud punktides 1.3–1.5. Sel juhul tuleb neil teha CIC-tüüpi üldotsing iga laekunud taotluse kohta.

1.7.   Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt käesoleva määruse kohaldamise kuupäevaks, kas nad registreerivad oma riiklikesse registritesse ICDLi teated või nad täidavad punktis 1.6 kirjeldatud menetlust.

1.8.   Liikmesriigid, kes kuni viis aastat enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva ei ole salvestanud ICDLi teateid oma riiklikusse registrisse punkti 1.4 kohaselt, peavad tegema CIC-tüüpi üldotsingu kõikide taotluste puhul, välja arvatud sellised juhiload, mille kohta on salvestatud ICDLi teade, mille puhul kohaldatakse punkti 1.3.

1.9.   Punktis 1.8 sätestatud kohustust kohaldatakse viis aastat alates kuupäevast, mil iga liikmesriigi register on hakanud ICDLi teadete salvestamise nõuet tõhusalt täitma.

2.   Tagasi võetud, peatatud või varastatud juhikaardid

2.1.   Kui juhikaart on tagasi võetud, peatatud või varastatuks kuulutatud vastavalt määruse (EL) nr 165/2014 artikli 26 lõikele 7 ja artikli 29 lõikele 2 muus liikmesriigis kui selle väljaandnud liikmesriik, peab kõnealuse muu riigi pädev asutus:

3.   Juhikaartide vahetamine

3.1.   Kui juhikaardi omanik taotleb juhikaardi vahetust muus liikmesriigis kui selle väljaandnud liikmesriik, peab taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus kontrollima kaardi tegelikku staatust, saates CCS-tüüpi päringu kaardi väljaandnud liikmesriigile.

3.2.   Kui juhikaardi staatus on kontrollitud ja see on vahetamiseks kehtiv, peab taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus saatma väljaandvale liikmesriigile MCS-tüüpi päringu teateedastussüsteemi TACHOnet kaudu.

3.3.   Liikmesriigid, kes uuendavad või vahetavad juhikaarti juhile, kelle juhiluba on välja antud teises liikmesriigis, peavad ICDLi funktsiooni abil kohe teatama eelmise juhikaardi välja andnud liikmesriigile, et juhikaart on uuendatud või vahetatud.