Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 22018A0731(01)

    Euroopa Liidu ja Côte d'Ivoire'i Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokoll (2018–2024)

    ST/10856/2018/INIT

    ELT L 194, 31.7.2018, p. 3–20 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/07/2024

    ELI: http://data.europa.eu/eli/prot/2018/1069/oj

    Related Council decision
    Related Council decision

    31.7.2018   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 194/3


    Euroopa Liidu ja Côte d'Ivoire'i Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise

    PROTOKOLL (2018–2024)

    Artikkel 1

    Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

    1.   Euroopa Liidu ja Côte d'Ivoire'i Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu („leping“) artikli 5 alusel on alates 1. augustist 2018 antud kuueks aastaks järgmised kalapüügivõimalused:

    tuunikülmutusseinerid: 28 laeva

    triivõngelaevad: 8 laeva

    Kõnealused kalapüügivõimalused hõlmavad pika rändega liike (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni 1. lisas loetletud liigid), välja arvatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) või muude rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstud või keelustatud liigid.

    2.   Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 5 ja 6 osutatud tingimustel.

    3.   Euroopa Liidu liikmesriikide lipu all sõitvad laevad („liidu laevad“) võivad Côte d'Ivoire'i püügipiirkonnas kala püüda üksnes tingimusel, et neil on käesoleva protokolli kohane püügilitsents Côte d'Ivoire'i püügipiirkonna jaoks.

    Artikkel 2

    Läbipaistvus

    Vastavalt käesoleva protokolli artiklile 11 kohustub Côte d'Ivoire'i Vabariik („Côte d'Ivoire“) esitama teabe kõikide kokkulepete kohta, millega antakse muudele välismaistele laevadele juurdepääs Côte d'Ivoire'i püügipiirkonnale, eelkõige väljastatud lubade arvu ja püütud saagi kohta.

    Lisaks esitab Côte d'Ivoire andmed oma tööstusliku tuunipüügi litsentsiga tuunipüügilaevade püügikoormuse kohta.

    Artikkel 3

    Rahaline toetus – maksetingimused

    1.   Lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus on 682 000 eurot aastas ehk artiklis 1 osutatud ajavahemikul kokku 4 092 000 eurot.

    2.   Rahaline toetus hõlmab järgmist:

    a)

    330 000 euro suurune aastane toetus juurdepääsuks Côte d'Ivoire'i püügipiirkonnale protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal ning 275 000 eurot järgnevatel aastatel, mis vastab 5 500 tonni suurusele aastasele võrdluskogusele, ning

    b)

    iga-aastane eritoetus 352 000 eurot protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal ja 407 000 eurot protokolli järgnevatel kohaldamisaastatel, mille eesmärk on toetada Côte d'Ivoire'i kalanduspoliitikat.

    3.   Lisaks on vastavalt käesoleva protokolli II lisas sätestatud korrale laevaomanike iga-aastane rahaline toetus juurdepääsu eest Côte d'Ivoire'i püügipiirkonnale hinnanguliselt 330 400 eurot.

    4.   Käesoleva artikli lõiget 2 kohaldatakse vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 4, 5, 6 ja 9 ning lepingu artiklite 12 ja 13 kohaselt.

    5.   Kui liidu laevade kogupüük ületab neile Côte d'Ivoire'i püügipiirkonnas kehtestatud võrdluskoguse, suurendatakse protokolli kahel esimesel aastal aastast rahalist toetust 60 euro võrra ja järgnevatel aastatel 70 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski olla suurem kui kahekordne lõike 2 punktis a osutatud summa. Kui liidu laevad ületavad kahekordsele aastasele kogusummale vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

    6.   Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse osamakse tasutakse esimese aasta eest hiljemalt 90 päeva pärast protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva ning järgmiste aastate eest hiljemalt protokolli aastapäeva saabumisel.

    7.   Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse kasutamine kuulub Côte d'Ivoire'i ametiasutuste ainupädevusse.

    8.   Lõike 2 punktis a osutatud rahaline toetus makstakse Côte d'Ivoire'i riigikassa kontole.

    9.   Lõike 2 punktis b osutatud rahaline toetus makstakse valdkondliku toetuse eriotstarbelisele kontole Côte d'Ivoire'i riigikassas.

    Côte d'Ivoire'i ametiasutused edastavad igal aastal Euroopa Komisjonile eelnimetatud pangakonto andmed.

    Iga rahaline toetus kirjendatakse riigieelarvesse ja selle suhtes kohaldatakse Côte d'Ivoire'i riigi rahanduse juhtimise eeskirju ja menetlusi.

    Artikkel 4

    Valdkondlik toetus

    1.   Käesoleva protokolli kohase valdkondliku toetusega aidatakse kaasa Côte d'Ivoire'i karjakasvatuse, kalanduse ja vesiviljeluse strateegilise arengukava rakendamisele. Selle eesmärk on edendada sisevete ja mere kalavarude säästlikku majandamist, seda eelkõige järgmiste tegevuste kaudu:

    a)

    püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalve parandamine;

    b)

    kalavarusid käsitlevate teaduslikult põhjendatud teadmiste suurendamine;

    c)

    kalandusstatistika parandamine;

    d)

    väikesemahulise kalapüügi toetamine;

    e)

    rahvusvahelise koostöö tugevdamine;

    f)

    meremajanduse ja vesiviljeluse arengu toetamine.

    2.   Hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust lepivad liit ja Côte d'Ivoire kalandusalase partnerluslepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle rakenduseeskirjades, eelkõige järgmises:

    a)

    ühe ja mitme aasta lõikes seatud suunised artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamise kohta;

    b)

    ühe ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid ja tegevused, et edendada vastutustundlikku ja säästvat kalapüüki, võttes arvesse Côte d'Ivoire'i riikliku kalandus- ja vesiviljeluspoliitika prioriteete;

    c)

    kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

    3.   Kõikidest ettepanekutest muudatuste tegemiseks mitmeaastases või aastases valdkondlikus kavas või erisummade kasutamises iga aasta algatuste jaoks, tuleb eelnevalt teavitada Euroopa Komisjoni ja need peavad saama ühiskomitees mõlema poole heakskiidu, vajadusel kirjavahetuse teel.

    4.   Igal aastal hindavad lepinguosalised ühiskomitee raames mitmeaastase valdkondliku kava elluviimise tulemusi. Kui hinnangust selgub, et artikli 3 lõike 2 punkti b kohase rahalise toetuse eesmärkide saavutamine ei ole kavandatuga kooskõlas või on toetuse rakendamine ühiskomitee arvates ebapiisav, võib rahalise toetuse summat muuta või selle maksmise peatada.

    Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste arutelu ja kokkulepet, kui valdkondliku toetuse rakendamine vastab taas ühiskomitees vastu võetud kavale.

    Vajaduse korral jätkavad lepinguosalised järelevalvet valdkondliku toetuse üle ka pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist kuni artikli 3 lõike 2 punktiga b ettenähtud rahalise toetuse erisumma lõpliku ärakasutamiseni.

    Kui tegemist ei ole vääramatu jõuga, ei tohi rahalise eritoetuse maksmine siiski kesta kauem kui kuus kuud pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist.

    Artikkel 5

    Teadus- ja tehnikaalane koostöö vastutustundliku kalapüügi vallas

    1.   Lepinguosalised kohustuvad edendama Côte d'Ivoire'i vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

    2.   Protokolli kehtivusaja jooksul teevad liit ja Côte d'Ivoire'i ametiasutused koostööd, et hinnata Côte d'Ivoire'i püügipiirkonna püügi, püügikoormuse ja kalavarude seisundi arengut.

    3.   Lepinguosalised kohustuvad edendama alampiirkonna tasemel koostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) ja muude pädevate piirkondlike või rahvusvaheliste organisatsioonide raames. Lepinguosalised kohustuvad järgima Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) kõiki soovitusi.

    4.   Vastavalt lepingu artiklile 4 peavad lepinguosalised Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel üksteisega ühiskomitees nõu ja võtavad vajaduse korral teaduskohtumise järgselt meetmeid, et tagada liidu laevade püügitegevusega seoses kalavarude säästev majandamine.

    5.   Lepinguosalised teevad koostööd, et tugevdada kontrolli-, järelevalve- ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse mehhanisme Côte d'Ivoire'is.

    Artikkel 6

    Kalapüügivõimaluste ja tehniliste meetmete läbivaatamine vastastikusel kokkuleppel

    1.   Artiklis 1 esitatud kalapüügivõimalusi võib artikli 5 lõikes 4 osutatud nõupidamiste järel vastastikusel kokkuleppel suurendada, tingimusel et suurendamine ei kahjustata Côte d'Ivoire'i kalavarude säästvat majandamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 3 lõikes 1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

    2.   Kui lepinguosalised lepivad kokku artiklis 1 osutatud kalapüügivõimaluste vähendamises, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

    3.   Kalapüügivõimaluste jaotamine laevakategooriate vahel võib samuti toimuda pärast nõupidamist vastastikusel kokkuleppel, tingimusel et järgitakse artikli 4 lõikes 5 osutatud teaduskohtumise võimalikke soovitusi kalavarude haldamise osas, mida ümberjaotamine mõjutada võib. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vaja rahalist toetust kohandada, lepivad lepinguosalised selles kokku.

    4.   Vajaduse korral võib ühiskomitee vaadata läbi käesoleva protokolliga sätestatud tehnilised püügitingimused ja valdkondliku toetuse rakendamise korra ning neid kohandada.

    Artikkel 7

    Uued kalapüügivõimalused ja katsepüük

    1.   Kui liidu laevad on huvitatud muust püügitegevusest, kui on osutatud artiklis 1, peab liit nende uute tegevuste võimaliku lubamise osas Côte d'Ivoire'i Vabariigiga nõu. Kõnealuste nõupidamiste raames võtavad lepinguosalised arvesse asjaomaseid teadusalaseid nõuandeid, eelkõige piirkondlike ja allpiirkondlike kalandusorganisatsioonide nõuannetega. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja mitmeaastaste halduskavade kehtestamises. Vajaduse korral teevad nad protokollis ja selle lisas muudatusi.

    2.   Artikli 5 lõikega 4 ette nähtud konsultatsioonide tulemusel võivad lepinguosalised lubada korraldada Côte d'Ivoire'i püügipiirkonnas katsepüügi püügireise, et katsetada uusi kalapüügiliike nende tehnilise kasutatavuse ja majandusliku tasuvuse seisukohalt.

    2.1

    Selleks edastab liit Côte d'Ivoire'i ametiasutustele katsepüügi litsentside taotlused, mis põhinevad tehnilisel toimikul, milles on esitatud

    laeva tehnilised omadused;

    laeva juhtkonna kalandusalase asjatundlikkuse tase,

    ettepanek püügireisi tehniliste näitajate kohta (kestus, püügivahend, uuritavad piirkonnad jne).

    2.2

    Katsepüügi püügireisi kestus on kuni kuus kuud. Püügireisi puhul tuleb maksta Côte d'Ivoire'i ametiasutuste kehtestatud loatasu.

    2.3

    Lipuriigi teaduslik vaatleja ja Côte d'Ivoire'i ametiasutuste valitud vaatleja on laeva pardal kogu püügireisi vältel.

    2.4

    Katsepüügi püügireisi jooksul püütud saak jääb laevaomaniku valdusse.

    2.5

    Püügireisi üksikasjalikud tulemused edastatakse ühiskomiteele analüüsimiseks.

    Artikkel 8

    Kohaldatavad õigusaktid

    1.   Liidu laevad teostavad Côte d'Ivoire'i vetes kalapüüki kooskõlas Côte d'Ivoire'i seadustega, välja arvatud juhul, kui lepingu või käesoleva protokolliga on nähtud ette teisiti.

    2.   Côte d'Ivoire'i ametiasutused teavitavad liitu võimalikult kiiresti kõigist kalandussektoriga seotud õigusaktide muudatustest või uutest õigusaktidest.

    3.   Liit teavitab Côte d'Ivoire'i ametiasutusi võimalikult kiiresti kõigist liidu ookeanilaevastiku kalapüügiga seotud õigusaktide muudatustest või uutest õigusaktidest.

    Artikkel 9

    Protokolli rakendamise peatamine

    1.   Käesoleva protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada pärast ühiskomitees toimunud nõupidamisi, kui on täidetud üks või mitu järgmist tingimust:

    a)

    erakorralised asjaolud, mis on kindlaks määratud lepingu artikli 2 punktis h ja mis takistavad kalapüüki Côte d'Ivoire'i püügipiirkonnas;

    b)

    märkimisväärsed muudatused ühe või teise lepinguosalise kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises, mis mõjutavad käesoleva protokolli sätteid;

    c)

    Cotonou lepingu artiklitega 8 ja 96 ette nähtud konsultatsioonimehhanismide avamine seoses Cotonou lepingu artiklis 9 kindlaks määratud inimõiguste peamiste ja oluliste üksikasjade rikkumisega;

    d)

    Liit ei ole maksnud artikli 3 lõike 2 punktiga a ettenähtud rahalist toetust muudel kui käesoleva protokolli artikliga 5 ettenähtud põhjustel;

    e)

    lepinguosaliste vahel esineb tõsiseid ja ühiskomitees lahendamata vaidlusi käesoleva protokolli kohaldamise ja tõlgendamise küsimustes.

    2.   Kui protokolli kohaldamine peatatakse muudel kui lõike 1 punktis c osutatus põhjustel, peab huvitatud lepinguosaline esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva. Lõike 1 punktis c osutatud põhjustel peatatakse protokolli kohaldamine viivitamata pärast protokolli kohaldamise peatamise otsuse vastuvõtmist.

    3.   Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised neid lahutavale vaidlusele kokkuleppelise lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Kui lahendus on leitud, jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

    4.   Samaks ajavahemikuks, kui peatati artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse maksmine, võib peatada ka liidu laevadele antud kalapüügiload. Kui toetuse maksmist otsustatakse jätkata, pikendatakse püügilitsentsi sama ajavahemiku võrra, millal kalastustegevus oli peatatud.

    5.   Kui liit jätab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustel artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse maksmata, teavitavad Côte d'Ivoire'i ametiasutused liitu ametlikult maksete tegematajätmisest. Komisjon viib läbi vastavad kontrollimenetlused ja sooritab vajaduse korral makse hiljemalt 60 päeva jooksul pärast ametliku taotluse kättesaamise kuupäeva.

    Kui osutatud tähtaja jooksul ei ole makset tehtud või asjakohast selgitust antud, võivad Côte d'Ivoire'i ametiasutused käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt protokolli kohaldamise katkestada. Protokolli kohaldamist jätkatakse niipea, kui kõnealune makse on sooritatud.

    Artikkel 10

    Elektrooniline teabevahetus

    1.   Liit ja Côte d'Ivoire Vabariik tagavad IT-süsteemide tõrgeteta toimimise, mis võimaldavad edastada lepingu ja käesoleva protokolli rakendamisega seotud kogu teavet ja kõiki sellekohaseid dokumente elektroonilisel teel.

    2.   Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberkandjal oleva vormiga.

    3.   Kui süsteem ei toimi, teavitavad liit ja Côte d'Ivoire teineteist sellest viivitamata. Lepingu ja käesoleva protokolli rakendamisega seotud teave ja dokumendid asendatakse sel juhul lisas automaatselt paberil dokumentidega.

    Artikkel 11

    Andmete konfidentsiaalsus

    Liit ja Côte d'Ivoire tagavad, et mis tahes isikuandmeid seoses liidu laevadega ning lepingu ja käesoleva protokolli raames toimuva kalandustegevusega käsitletakse alati täie rangusega ja kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega.

    Lepinguosalised tagavad, et kooskõlas Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni ja muude piirkondlike või allpiirkondlike kalandusorganisatsioonide vastavate sätetega tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes koondandmed, mis on seotud tuunipüügiga Côte d'Ivoire'i püügipiirkonnas.

    Konfidentsiaalseks peetavaid andmeid tohivad pädevad ametiasutused kasutada üksnes lepingu ja käesoleva protokolli rakendamiseks.

    Artikkel 12

    Lõpetamine

    1.   Protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll denonsseerida vähemalt kuus kuud enne asjaomase denonsseerimise jõustumist.

    2.   Lõikes 1 osutatud teatise saatmisega alustatakse konsulteerimist lepinguosaliste vahel.

    Artikkel 13

    Ajutine kohaldamine

    Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates hetkest, mil lepinguosalised selle allkirjastavad.

    Artikkel 14

    Jõustumine

    Käesolev protokoll jõustub kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

    Euroopa Liidu nimel

    Côte d'Ivoire'i Vabariigi nimel


    LISA

    LIIDU LAEVADE KALAPÜÜGITINGIMUSED CÔTE D'IVOIRE'I PÜÜGIPIIRKONNAS

    I PEATÜKK

    ÜLDSÄTTED

    1.   Pädeva ametiasutuse nimetamine

    Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liiduna (EL) või Côte d'Ivoire'ina järgmisi pädevaid ametiasutusi:

    Euroopa Liit: Euroopa Komisjon, vajaduse korral ELi Côte d'Ivoire'i delegatsiooni vahendusel;

    Côte d'Ivoire: Côte d'Ivoire'i kalandusministeerium.

    2.   Püügipiirkond

    Côte d'Ivoire'i ametiasutused teatavad liidu pädevatele talitustele nii kiiresti kui võimalik Côte d'Ivoire'i püügipiirkonna geograafilised koordinaadid mõõdetuna lähtejoonest.

    Liidu laevad võivad käesoleva peatüki punktis 3 ettenähtud tingimustel püüda kala vetes, mis asuvad lähtejoontest kaugemal kui 12 meremiili.

    3.   Navigatsiooniks ja kalapüügiks keelatud piirkonnad

    Püügilitsentsi väljaandmisel edastab Côte d'Ivoire laevaomanikele ja liidule andmed navigatsiooniks ja kalapüügiks keelatud piirkondade kohta. Kõikidest nende piirkondadega seotud muudatustest teatatakse liidule võimalikult kiiresti.

    4.   Pangakonto

    Enne protokolli ajutise kohaldamise algust edastab Côte d'Ivoire liidule riigikassa selle (nende) arvelduskonto(de) andmed, mille(de)le kantakse lepingu raames liidu laevade eest makstavad summad. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

    II PEATÜKK

    KALAPÜÜGILUBA

    Käesoleva lisa sätete kohaldamisel loetakse mõistet „litsents“ samaväärseks mõistega „kalapüügiluba“ vastavalt selle määratlusele liidu õigusaktides.

    1. jagu: Kohaldatavad menetlused

    1.   Püügilitsentsi saamise eeltingimus – laeva vastavus nõuetele

    Püügilitsents Côte d'Ivoire'i püügipiirkonnas kalastamiseks antakse üksnes nõuetele vastavatele laevadele. Laevad peavad olema kantud liidu kalalaevade registrisse ja vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2403 (1) sätetele.

    Laeval on kalapüügiõigus ainult siis, kui selle omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole Côte d'Ivoire'is kalapüügikeeldu. Neil ei tohi olla vastuolusid Côte d'Ivoire'i ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Côte d'Ivoire'i ja liidu vahelistest kalastuslepingutest tulenevad kohustused.

    2.   Litsentsitaotlus

    Liidu pädevad asutused esitavad Côte d'Ivoire'i kalandusministeeriumile elektroonilisel või mis tahes muul kohasel teel taotluse iga laeva kohta, kes soovib lepingu raames kala püüda, tehes seda vähemalt 30 tööpäeva enne litsentsi soovitud alguskuupäeva.

    Taotlused esitatakse kalandusministeeriumile vormidel, mille näidised on 1. liites.

    Koos litsentsitaotlusega tuleb esitada järgmised dokumendid:

    tõend, et litsentsi kehtivusaja eest on tasutud kindlasummaline ettemaks;

    laeva merekõlblikkuse tunnistus;

    laeva kindlustustõend;

    hiljutine värvifoto laevast (külgvaates), millel on selgelt näha laeva nimi ja registreerimisnumber;

    kasutatavate püügivahendite pilt ja üksikasjalik kirjeldus.

    Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse püügilitsentsi laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, tuleb koos uuendamistaotlusega esitada üksnes maksekinnitus loatasu maksmise kohta.

    3.   Kindlasummaline litsentsitasu

    Litsentsitasu makstakse käesoleva lisa I peatüki punkti 4 kohaselt Côte d'Ivoire'i ametiasutuste poolt osutatud pangakontole.

    Litsentsitasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

    4.   Kalapüügiloaga laevade ajutine nimekiri

    Kohe pärast püügilitsentsi taotluse ja ettemakse tasumise teate kättesaamist koostab Côte d'Ivoire püügilitsentsi taotlevate laevade ajutise nimekirja. Kõnealune nimekiri edastatakse elektroonilisel teel viivitamata liidule ja riiklikule kalanduskontrolli asutusele. Laevadel on lubatud kala püüda alates nende kandmisest ajutisse nimekirja. Kuni kalapüügiloa väljastamiseni peab nende laevade pardal peab olema ajutise nimekirja koopia.

    5.   Püügilitsentside väljaandmine

    Kõikide laevade litsentsid väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele, vajaduse korral Euroopa Liidu Côte d'Ivoire'is asuva delegatsiooni vahendusel, 21 tööpäeva jooksul alates käesoleva peatüki punktis 2 osutatud dokumentide laekumisest Côte d'Ivoire'i kalandusministeeriumile.

    Litsentside kehtivusaeg on kuni üks aasta ning neid on võimalik uuendada.

    6.   Püügilitsentsiga laevade nimekiri

    Pärast püügilitsentsi väljastamist koostab Côte d'Ivoire viivitamata lõpliku nimekirja laevadest, kellel on lubatud Côte d'Ivoire'i püügipiirkonnas kala püüda. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja liidule ning see asendab eespool osutatud ajutist nimekirja.

    7.   Püügilitsentsi edasiandmine

    Litsents antakse konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda. Tõestatud vääramatu jõu korral, mis väljendub selles, et laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks, võib liidu taotlusel laeva litsentsi siiski asendada mõnele muule käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud sama kategooria laevale, mis kuulub samale omanikule, samale omanike ühendusele või samale tootjaorganisatsioonile, antava uue litsentsiga ning viimase eest ei pea litsentsitasu maksma. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvutamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramiseks arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid.

    Asendatud litsentsiga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud litsentsi Euroopa Liidu Côte d'Ivoire'is asuva delegatsiooni vahendusel Côte d'Ivoire'i kalandusministeeriumile.

    Uus litsents jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud litsentsi Côte d'Ivoire'i kalandusministeeriumile. Euroopa Liidu Côte d'Ivoire'is asuvat delegatsiooni tuleb litsentsi asendamisest teavitada.

    8.   Litsentsi hoidmine laeva pardal

    Litsents peab alati olema laeva pardal. Laevadel on siiski lubatud kala püüda alates nende kandmisest käesoleva peatüki punktis 4 osutatud ajutisse nimekirja.

    9.   Abilaevad

    Kui liit esitab taotluse ja Côte d'Ivoire'i ametiasutused on teostanud vastava analüüsi, lubab Côte d'Ivoire, et püügilitsentsi omavaid liidu laevu assisteerivad abilaevad.

    Abilaevad ei tohi olla varustatud püügiks vajalike vahenditega. Assisteerimine ei hõlma kütuse tankimist ega püügi ümberlaadimist.

    Abilaevade suhtes kohaldatakse käesolevas peatükis kirjeldatud püügilitsentside taotluste edasiandmise menetlust abilaevade suhtes kohaldatavates piires. Côte d'Ivoire koostab loetelu lubatud abilaevadest ja edastab selle viivitamata liidule.

    Selliste laevade eest tuleb maksta iga-aastast tasu summas 3 500 eurot.

    2. jagu: Kindlasummalised loatasud ja ettemaksed

    1.   Litsentsitasu on iga Côte d'Ivoire'i püügipiirkonnas püütud kalatonni kohta tuunipüügiseinerite ja triivõngelaevade puhul

    60 eurot protokolli esimesel ja teisel kohaldamisaastal;

    70 eurot protokolli kolmandal, neljandal, viiendal ja kuuendal kohaldamisaastal.

    2.   Litsentsid väljastatakse pärast seda, kui pädevatele riiklikele ametiasutustele on tasutud järgmised kindlasummalised iga-aastased ettemaksed:

    a)

    tuunipüügiseinerid:

    7 620 eurot laeva kohta vastavalt protokolli esimesel ja teisel kohaldamisaastal 127 tonni eest aastas makstavale loatasule;

    8 890 eurot laeva kohta vastavalt protokolli kolmandal, neljandal, viiendal ja kuuendal kohaldamisaastal 127 tonni eest aastas makstavale loatasule;

    b)

    triivõngelaevad:

    2 400 eurot laeva kohta vastavalt protokolli esimesel ja teisel kohaldamisaastal 40 tonni eest aastas makstavale loatasule;

    2 800 eurot laeva kohta vastavalt protokolli kolmandal, neljandal, viiendal ja kuuendal kohaldamisaastal 40 tonni eest aastas makstavale loatasule;

    Juhul kui püügilitsentsi kestus on alla ühe aasta, kinnitatakse litsentsitasu Côte d'Ivoire'i õigusaktide kohaselt proportsionaalselt litsentsi kestusega. Tuunipüügiseinerite püügilitsentsi kestus ei tohi olla lühem kui 12 kuud.

    3.   Liit koostab laevade kaupa aruande püügi ja tasumisele kuuluvate summade kohta eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest. Ta edastab need aruanded Côte d'Ivoire'i ametiasutustele hiljemalt jooksva aasta aprillis. Côte d'Ivoire'il on õigus esitada põhjenduste olemasolul aruannete kohta vastuväide 30 kalendripäeva jooksul pärast aruannete kättesaamist. Eriarvamuste korral pöörduvad lepinguosalised ühiskomitee poole. Kui Côte d'Ivoire aruannet 30 päeva jooksul ei vaidlusta, loetakse see vastuvõetuks.

    4.   Kui lõpparuande summa on suurem kui kindlasummaline litsentsitasu, mis maksti ettemaksuna püügilitsentsi saamiseks, kannab laevaomanik, juhul kui ta puuduvat summat ei vaidlusta, selle Côte d'Ivoire'i 45 päeva jooksul üle. Kui lõpparuande summa on väiksem kui käesoleva jaotise punktis 2 nimetatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta.

    III PEATÜKK

    PÜÜGIARUANDED

    1.   Püügipäevik

    Lepingu raames kala püüdva liidu laeva kapten peab püügipäevikut vastavalt IOTC resolutsioonidele õngejadalaevade ja seinerite kohta.

    Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Côte d'Ivoire'i püügipiirkonnas.

    Kapten teeb püügipäevikusse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka nullpüügi. Vajaduse korral kannab kapten iga päev püügipäevikusse iga merre tagasi lastud liigi koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.

    Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

    Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

    2.   Püügiaruannete esitamine

    Iga püügireisi lõppedes annab kapten laeva püügist aru, esitades Côte d'Ivoire'ile elektroonilise koopia püügipäevikutest ajavahemiku kohta, mil laev viibis Côte d'Ivoire'i püügipiirkonnas. Püügipäevikute koopia saadab kapten Côte d'Ivoire'i okeanoloogiakeskusele (CRO, Centre de Recherche Océanologique) ja ühele järgmistest teadusinstituutidest:

    a)

    IRD (Institut de recherche pour le développement);

    b)

    IEO (Instituto Español de Oceanografia);

    c)

    Instituto Português do Mar e da Atmosfera (IPMA).

    Kui Côte d'Ivoire'i püügipiirkonnast lahkutakse enne püügireisi lõppu ja ilma eelnevalt Côte d'Ivoire'i sadamasse sisenemata, saadetakse püügipäevik seitsme päeva jooksul pärast Côte d'Ivoire'i püügipiirkonnast lahkumist.

    Kui püügiaruandeid ei saa edastada e-posti teel võib need saata kas posti või faksi teel.

    Côte d'Ivoire'i ametiasutused teatavad asjakohase e-posti aadressi ning telefoni- ja faksinumbrid enne käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust. Côte d'Ivoire teavitab asjaomaseid laevu ja liitu viivitamata kõigist muutustest nendes andmetes.

    Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on Côte d'Ivoire'i valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva litsents peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule Côte d'Ivoire'i kehtivate seadustega ette nähtud karistus. Sellest teavitatakse lipuliikmesriiki ja liitu.

    3.   Üleminek püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemile (ERS)

    Lepinguosalised soovivad ühiselt tagada, et käesoleva protokolli kohaldamise esimese aasta jooksul minnakse üle elektroonilisele teavitus- ja püügiandmete edastamise süsteemile, mis võimaldab eelkõige edastada püügiaruannete andmeid iga päev.

    Lepinguosalised kehtestavad ühiskomitee raames ühiselt kõnealuse ülemineku üksikasjad, nii et süsteem oleks võimalikult kiiresti kasutamisvalmis.

    IV PEATÜKK

    TEHNILISED MEETMED

    Püügilitsentsi omavate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses püügipiirkonna, lubatud püügivahendite ja keelatud liikidega on määratud kindlaks käesoleva lisa 2. liites esitatud teabelehes.

    Laevad peavad kalapüügi- ja peibutuspüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni määrustest ja soovitustest asjaomase püügipiirkonna kohta.

    V PEATÜKK

    SEIRE, KONTROLL JA JÄRELEVALVE

    I jagu: Kontroll ja inspekteerimine

    1.   Kalapüügi piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

    1.1

    Liidu laevad, mis kavatsevad siseneda Côte d'Ivoire'i püügipiirkonda või sealt lahkuda, teavitavad kalanduse kontrollimise eest vastutavat Côte d'Ivoire'i ametiasutust vähemalt kolm tundi enne vastavat tegevust.

    Sisenemisest või lahkumisest teavitamisel edastab laev eelkõige:

    i)

    kuupäeva, kellaaja ja kavandatud piiriületuspunkti;

    ii)

    iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

    iii)

    toodete liigi ja esitusviisi.

    1.2

    Alapunktis 1.1 osutatud info teatatakse eelistatavalt e-posti teel või selle võimaluse puudumisel faksi teel. Côte d'Ivoire'i Vabariik saadab viivitamata kättesaamisteate.

    1.3

    Kui laev leitakse kala püüdmas, ilma et püügitegevusest oleks pädevat Côte d'Ivoire'i ametiasutust teavitatud, käsitatakse seda püügiloata laevana.

    2.   Inspekteerimismenetlus

    2.1

    Côte d'Ivoire'i püügipiirkonnas kala püüdvate liidu laevade kaptenid võimaldavad täita oma ülesannet kõigil Côte d'Ivoire'i ametiisikutel, kellel on nõuetekohane volitus püügitegevuse kontrollimiseks ja kelle volitusi kõnealustes ülesannetes saab kindlaks teha.

    2.2

    Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

    Iga inspekteerimiskäigu lõpus koostavad Côte d'Ivoire'i inspektorid inspekteerimisaruande. liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma märkused. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja liidu laeva kapten. Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele võimlaliku tuvastatud rikkumisjuhtumi menetlemise korral. Kui kapten keeldub kõnealusele dokumendile alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirja andmisest keeldunud“. Côte d'Ivoire'i inspektorid annavad enne laevalt lahkumist inspekteerimisaruande ühe koopia liidu laeva kaptenile.

    2.3

    Côte d'Ivoire võib lubada liidu inspekteerimistes vaatlejana osaleda.

    3.   Osalusjärelevalve ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata kalapüügi vastases võitluses

    Selleks et tõhustada järelevalvet avamerepüügi ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse üle, märgivad liidu laevad ära iga sellise laeva viibimise Côte d'Ivoire'i püügipiirkonnas, kelle suhtes on tekkinud ebaseadusliku kalapüügi kahtlus.

    4.   Lossimine ja ümberlaadimine

    4.1

    Kõik liidu laevad, kes soovivad püügikoguseid Côte d'Ivoire'i vetes lossida või ümber laadida, teevad seda Côte d'Ivoire'i sadamates ja/või reidil.

    4.2

    Kõnealuste laevade omanikud edastavad Côte d'Ivoire'i pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne operatsiooni teostamist järgmise teabe:

    lossitavate või ümberlaadivate kalalaevade nimed;

    ümberlaadimise puhul vastuvõtva laeva nimi, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number ja lipuriik;

    lossitavate või ümberlaaditavate kalaliikide tonnaaž;

    lossimise või ümberlaadimise kuupäev ja koht.

    4.3

    Kui ümberlaadimine toimub reidil, peavad kaptenid edastama Côte d'Ivoire'i pädevatele ametiasutustele püügiaruanded.

    4.4

    Côte d'Ivoire'i sadamas lossivate või ümberlaadivate liidu laevade kaptenid võimaldavad nõuetekohaselt volitatud ja oma volitustes identifitseeritavatel Côte d'Ivoire'i inspektoritel kõnealuseid tegevusi kontrollida. Pärast iga kontrollimist antakse kaptenile sellekohane aruanne.

    II jagu: Laevaseire satelliitsüsteem

    1.   Laevade asukohateated

    Püügilitsentsi omavad liidu laevad peavad olema Côte d'Ivoire'i püügipiirkonnas varustatud laevaseire satelliitsüsteemi ehk VMS-süsteemiga (Vessel Monitoring System – VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (Fisheries Monitoring Center – FMC).

    Asukohateated peavad vastama ICCATi soovitustes osutatud nõuetele laevade geograafilise asukoha määramise kohta. Need sõnumid peavad vastama ICCATi raames kohaldatavatele kindlaks määratud standarditele.

    Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb kolme aasta jooksul alles hoida.

    2.   Teabe edastamine laeva poolt VMS-süsteemi rikke korral

    Kapten peab tagama, et tema laeva satelliitseiresüsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

    Satelliitseiresüsteemi rikke korral tuleb see parandada või vahetada välja kuu aja jooksul. Pärast seda tähtaega ei lubata laeval enam Côte d'Ivoire'i püügipiirkonnas kala püüda.

    Laevad, mis püüavad Côte d'Ivoire'i püügipiirkonnas kala rikkis VMS-süsteemiga, peavad edastama oma asukohateated lipuriigi kalapüügiseirekeskusele elektroonilisel, raadio või faksi teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik lõikes 1 osutatud kohustuslikud üksikasjalikud andmed.

    3.   Asukohateadete turvaline edastamine Côte d'Ivoire'ile

    Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated turvalise elektroonilise sidesüsteemi kaudu automaatselt Côte d'Ivoire'i kalapüügiseirekeskusele.

    Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Côte d'Ivoire'i kalapüügiseirekeskus vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

    Côte d'Ivoire'i kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja liitu kõikidest katkestustest püügilitsentsiga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud kalapüügi piirkonnast lahkumisest.

    4.   Teabevahetussüsteemi tõrked

    Côte d'Ivoire tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab liitu viivitamata kõikidest riketest sidesüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks. Tekkida võivaid erimeelsusi lahendab ühiskomitee.

    Laeva satelliitseiresüsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Côte d'Ivoire'i kehtivate õigusaktidega ettenähtud sanktsioone.

    5.   Asukohateadete sageduse muutmine

    Kui dokumentaalsete tõenditega õnnestub tõestada rikkumist, võib Côte d'Ivoire taotleda, saates taotluse koopia liidule, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele. Côte d'Ivoire peab edastama tõendavad andmed viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja liidule. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Côte d'Ivoire'ile viivitamata asukohateated uute intervallide kohaselt.

    Kui kindlaksmääratud uurimisperioodi ajavahemik on lõppenud, teavitab Côte d'Ivoire'i sellest kohe lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja liitu, teavitades ühtlasi kõnealuse uurimise tõenäolisest edaspidisest jätkamisest.

    VI PEATÜKK

    MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

    1.   Liidu laevaomanikud kohustuvad tööle võtma Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidest pärit isikuid järgmistel tingimustel ja hulgal:

    a)

    tuunipüügiseinerite laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalapüügipiikonnas;

    b)

    triivõngelaevade laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalapüügipiikonnas.

    2.   Laevaomanikud püüavad tööle võtta eelkõige Côte d'Ivoire'i kodakondsusega meremehi.

    3.   Liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

    4.   AKV meremeeste töölepingud, mille koopia antakse lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Nende töölepingutega hõlmatakse meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

    5.   AKV meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajate ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. AKV meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

    6.   Iga liidu laevadele tööle võetud meremees peab end töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

    7.   Kui laev ei ole kokkulepitud ajal eelnevalt kindlaksmääratud sadamas, et Côte d'Ivoire'i meremeest pardale võtta, katab laevaomanik meremehe sadamas ootamisega kaasnevad kulud (majutus, toit jne), makstes iga oodatud päeva eest kindlasummalist tasu 80 eurot.

    8.   Kui Côte d'Ivoire'i meremees ei ole Côte d'Ivoire'i sadamas laevalt lahkunud, kannab laevaomanik kõik kulud meremeeste võimalikult kiireks Côte d'Ivoire'i tagasijõudmiseks.

    9.   Laevaomanikud edastavad tööle võetud meremeestega seotud teabe aasta kohta. Kõnealune teave hõlmab nende meremeeste arvu, kes on:

    a)

    Euroopa Liidust,

    b)

    ühest AKV riigist, tuues eraldi välja Côte d'Ivoire'i meremehed,

    c)

    muudest riikidest kui AKV riigid ja EL.

    10.   Pardale võetavad Côte d'Ivoire'i meremehed valib laevaomanik vabalt registrist, mida peab Côte d'Ivoire'i meremeestega seotud küsimusi haldav direktoraat (Direction des Gens de mer). Kapten esitab direktoraadile nimekirja liidu laevadel juba töötavates Côte d'Ivoire'i meremeestest ja nende isikut tõendava dokumendi koopia.

    VII PEATÜKK

    VAATLEJAD

    1.   Püügitegevuse vaatlemine

    Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad Côte d'Ivoire'i vetes püügilitsentsi omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale Côte d'Ivoire'i poolt ülalkirjeldatud eeskirjade kohaselt määratud vaatlejaid, kes täidavad käesoleva peatüki punktis 4 sätestatud ülesandeid.

    2.   Määratud laevad ja vaatlejad

    Côte d'Ivoire koostab nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, keda laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata liidule ning edaspidi edastatakse neid iga kolme kuu tagant vahetult pärast ajakohastamist.

    Püügilitsentsi väljastamisel või hiljemalt 15 päeva enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastab Côte d'Ivoire asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

    Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Sõltuvalt konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest võib Côte d'Ivoire'i põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Côte d'Ivoire esitab vastava taotluse, kui ta edastab asjaomasele laevale määratud vaatleja nime.

    3.   Pardalemineku ja pardalt lahkumise tingimused

    Laevaomanik või tema esindaja ja Côte d'Ivoire lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

    Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Côte d'Ivoire'i püügipiirkonna vetes toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist.

    Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes sadamates vaatlejad pardale võetakse.

    Kui vaatleja võetakse pardale muu riigi sadamas väljaspool Côte d'Ivoire'i, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud.

    Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

    Kaptenid teevad kõik võimaliku, et tagada töökohustusi täitvate vaatlejate füüsiline ja moraalne ohutus.

    Vaatleja käsutuses peavad olema kõik töökohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

    Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

    Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab Côte d'Ivoire.

    4.   Vaatleja ülesanded

    Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva Côte d'Ivoire'i vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

    jälgib laevade püügitegevust;

    kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

    võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

    märgib üles kasutatavad püügivahendid;

    kontrollib Côte d'Ivoire'i kalavetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

    kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid;

    edastab pädevale asutusele asjakohasel viisil kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

    5.   Vaatleja kohustused

    Pardal olles peab vaatleja:

    tegema kõik selleks, et tema pardalevõtmine või pardalolek ei segaks ega piiraks püügitegevust;

    suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnustama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust;

    vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle pädevale asutusele, koopia edastab ta liidule. Vaatleja kirjutab tegevusaruandele alla laeva kapteni juuresolekul, kusjuures viimane võib sellesse lisada või lasta lisada mis tahes talle vajalikuna tunduvaid märkusi, mida ta seejärel oma allkirjaga kinnitab. Kui teaduslik vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia.

    6.   Kindlasummaline rahaline toetus

    Iga-aastase litsentsitasu ettemakse tegemisel tasub laevaomanik Côte d'Ivoire'ile iga laeva eest kindlasummalise toetuse, mis on 400 eurot aastas ja mida kasutatakse liidu laevade pardale võetavate Côte d'Ivoire'i vaatlejatega seotud kulude katmiseks.

    VIII PEATÜKK

    RIKKUMISED

    1.   Rikkumiste menetlemine

    Käesoleva lisa sätete kohaselt peavad Côte d'Ivoire'i ametiasutused teatama liidule kõikidest rikkumisest püügilitsentsi omava liidu laeva poolt 24 tunni jooksul. Rikkumise kohta koostatud protokoll edastatakse seitsme tööpäeva jooksul liidule ja lipuriigile.

    2.   Ümbersuunamine – Teavitamiskoosolek

    Rikkumise kahtluse puhul võib igalt liidu laevalt nõuda püügitegevuse peatamist ja, juhul kui laev on merel, nõuda tagasipöördumist Côte d'Ivoire'i sadamasse.

    Côte d'Ivoire teatab 24 tunni jooksul liidule püügilitsentsi omava liidu laeva ümbersuunamisest mis tahes põhjustel. Teatisele lisatakse väidetavat rikkumist tõendavad üksikasjad.

    Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud nõupidamine, mille Côte d'Ivoire korraldab liidu taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast eespool osutatud teabe saamist, et selgitada asjaolusid, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi kalapüügiseirekeskuse esindaja.

    3.   Rikkumissanktsioonid – Kokkuleppemenetlus

    Avastatud rikkumise puhul kohaldatavad sanktsioonid määrab Côte d'Ivoire kehtivate riiklike õigusaktide kohaselt.

    Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud õigusmenetlus, tuleb enne selle alustamist algatada Côte d'Ivoire'i ja laevaomaniku või tema esindaja vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks karistuse tingimused ja määr. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võivad osaleda laeva lipuriigi ja liidu esindajad. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt kolm päeva pärast laeva ümbersuunamisest teatamist.

    4.   Kohtumenetlus – pangatagatis

    Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab rikkumisega seotud laeva omanik Côte d'Ivoire'i osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Côte d'Ivoire', nii et see kataks laeva kinni pidamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei vabastata enne kohtumenetluse lõppu.

    Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

    a)

    täielikult, kui ühtegi karistust ei määratud, või

    b)

    summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

    Côte d'Ivoire teavitab liitu õigusmenetluse tulemustest seitsme tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

    5.   Laeva ja meeskonna vabastamine

    Laev ja selle meeskond tohivad sadamast lahkuda, kui

    a)

    kokkuleppest tulenevad kohustused on täidetud või

    b)

    pangatagatis on makstud.

    Liited

    1.

    Püügilitsentsi taotlusvorm

    2.

    Teabeleht

    (1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/ (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

    1. liide

    Image Tekst pildi

    2. liide

    Teabeleht

    TUUNIKÜLMUTUSSEINERID JA TRIIVÕNGELAEVAD

    1.   Püügipiirkond:

    Kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest.

    2.   Lubatud püügivahend:

     

    noot

     

    triivõngejada

    3.   Keelatud liigid:

    Rändega liikide konventsiooni (CMS) ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) resolutsioonide kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), suursilm-rebashai (Alopias superciliosus), vasarhai perekonda (Sphyrnidae) kuuluvate vasarhaide (välja arvatud Sphyrna tiburo), pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus), siidhallhai (Carcharhinus falciformis), hariliku liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük keelatud.

    Lepinguosalised peavad ühiskomitees nõu, et seda loetelu teaduslike soovituste alusel ajakohastada.

    4.   Laevaomanike tasud:

    4.1.

    Täiendav tasu püütud tonni kohta:

    60 eurot tonni kohta protokolli kahel esimesel aastal ja 70 eurot tonni kohta järgnevatel aastatel.

    4.2.

    Iga-aastane kindlasummaline tasu

    Tuunipüügiseinerite puhul 7 620 eurot protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal ja 8 890 eurot protokolli järgnevatel kohaldamisaastatel.

    Triivõngelaevade puhul 2 400 eurot protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal ja 2 800 eurot protokolli järgnevatel kohaldamisaastatel.

    4.3.

    Vaatlejate kindlasummaline tasu

    400 eurot laeva kohta aastas

    4.4.

    Abilaeva puhul kohaldatav tasu

    3 500 eurot laeva kohta aastas

    5.

    Püügilitsentsiga laevade arv

    28 tuunipüügiseinerit

    8 triivõngelaeva


    Top