16.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 134/12

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (1) artikli 46 lõike 3 alapunkti b koostoimes artikli 39 lõikega 2 tuleb mõista nii, et pärimisasjas tehtud otsust käsitleva tõendi väljastamine, kasutades näidisvormi, mis on esitatud komisjoni 9. detsembri 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1329/2014 (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 650/2012 nimetatud vormid) (2) I lisas, on lubatud ka otsuste puhul, mis kinnitavad pärija seisundit, kuid ei ole (isegi osaliselt) täidetavad?

2.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 artikli 3 lõike 1 alapunkti g tuleb tõlgendada nii, et kõigi tõestamismenetluse osaliste vaidlustamatu taotluse kohaselt notari koostatav pärimistunnistus, nt Poola notari koostatav pärimistunnistus, mis toob kaasa sama õigusmõju, mis pärandi omandamise kinnitust käsitlev lõplik kohtuotsus, on otsus selle sätte tähenduses,

ja järelikult:

kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 artikli 3 lõike 2 esimest lauset tuleb tõlgendada nii, et seda liiki pärimistunnistusi koostavat notarit tuleb pidada kohtuks viimati viidatud sätte tähenduses?

3.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 artikli 3 lõike 2 teist lauset tuleb tõlgendada nii, et teavitus, mille liikmesriik vastavalt määruse artiklile 79 esitab, on informatiivne ning see ei ole eeltingimus, et pidada õigusalal tegutsevat isikut, kes on pädev pärimisasjades, määruse artikli 3 lõike 2 mõttes kohtuna õigustmõistvat funktsiooni täitvaks, kui see isik vastab nimetatud sättest tulenevatele tingimustele?

4.

Kui vastus esimesele, teisele või kolmandale küsimusele on eitav, siis: kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 artikli 3 lõike 1 alapunkti i tuleb mõista nii, et pärija seisundit tõendava sellise siseriikliku menetlusdokumendi nagu Poola pärimistunnistuse tunnistamine otsuseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 artikli 3 lõike 1 alapunkti g tähenduses välistab selle tunnistamise ametlikuks dokumendiks?

5.

Kui vastus neljandale küsimusele on jaatav, siis: kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 artikli 3 lõike 1 alapunkti i tuleb tõlgendada nii, et kõigi tõestamismenetluse osaliste vaidlustamatu taotluse kohaselt notari koostatav pärimistunnistus, nt Poola notari koostatav pärimistunnistus, on selle sätte tähenduses ametlik dokument?