3.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 353/56

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja eelkõige selle artiklit 14,

—

võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta teatist „2012. aasta majanduskasvu analüüs” (COM(2011)0815),

—

võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta teatist „Haridus ja koolitus arukas, jätkusuutlikus ja kaasavas Euroopas” (COM(2011)0902),

—

võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

—

võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi hariduse ja koolituse sotsiaalse mõõtme kohta (1),

—

võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) (2),

—

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitust, mis käsitleb juhtalgatust „Noorte liikuvus” – õppega seotud liikuvuse edendamine noorte seas (3),

—

võttes arvesse oma 1. detsembri 2011. aasta resolutsiooni kooli poolelijätmise vähendamise kohta (4),

—

võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni varases eas õppimise kohta Euroopa Liidus (5),

—

võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni muutuva maailma võtmepädevuste ning töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta (6),

—

võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni elukestva õppimise panuse kohta teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks ning töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta (7),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0247/2012),

A.

arvestades, et hoolimata mõningasest olukorra paranemisest hariduse ja koolituse valdkonnas, ei ole enamiku ELi elanike jaoks elukestev õpe endiselt tegelikkus ning mõned näitajad teevad murelikuks; arvestades, et lisaks üldhariduslikule ja kutsekoolitusele tuleks rõhutada ka formaalse ja mitteformaalse täiskasvanute koolituse olulisust;

B.

arvestades, et elukestva õppe strateegiad ei ole paljudes liikmesriikides siiski veel nõuetekohaselt rakendatud, kuigi nad on strateegia „Euroopa 2020” oluline osa;

C.

arvestades, et haridus- ja koolituspoliitika peab pakkuma elukestva õppe võimalusi kõigile, olenemata vanusest, puudest, soost, rassist ja etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, seksuaalsest sättumusest ning keelelisest ja sotsiaalmajanduslikust taustast;

D.

arvestades, et eri rühmadesse kuuluvate inimeste õppimisvõimalused on endiselt piiratud ja nende vajadustega halvasti kohandatud; arvestades lisaks, et nii põlisrahvad kui ka erinevad keele- ja kultuurivähemused peaksid saama õppida oma keeles;

E.

arvestades, et Euroopa Liidu väljatoomiseks praegusest kriisist peab majanduskasv põhinema kõigepealt haridusel, teadmistel, innovatsioonil ja asjakohasel sotsiaalpoliitikal, ja seetõttu on selle otsustava perioodi läbimiseks oluline rakendada selle valdkonna poliitikat strateegia „Euroopa 2020” raamistikus nõuetekohaselt ja täies ulatuses;

F.

arvestades, et haridus- ja koolituspoliitika kujundamine on liikmesriikide avalik kohustus ning arvestades, et need valdkonnad nõuavad piisavat riigipoolset rahastamist, et tagada võrdne juurdepääs haridusele ilma sotsiaalse, majandusliku, kultuurilise, rassilise või poliitilise diskrimineerimiseta;

G.

arvestades, et haridus- ja koolitussüsteemidega seotud üleeuroopalised kokkuhoiumeetmed ja nendega kaasnevad eelarvekärped seavad ohtu peamise ühtekuuluvust ja majanduskasvu edendava mõjuri ning kahjustavad eesmärki luua Euroopas teadmistepõhine majandus;

H.

arvestades, et oma riiklike haridus- ja koolitussüsteemide edendamiseks peavad liikmesriigid jätkama koostööd ja parimate tavade vahetamist;

I.

arvestades, et õppimisega seotud liikuvusele on jätkuvalt suureks takistuseks ebapiisav keeleoskus;

J.

arvestades, et üks eduka haridus- ja koolitusstrateegia eesmärkidest peaks olema õppuritele selliste oskuste ja pädevuste andmine, mis on vajalikud nende isikliku arengu ja kodanikuaktiivsuse seisukohast;

K.

arvestades, et elukestva õppe määratlus peaks praegustes demograafilistes oludes tõeliselt tähendama elukestvust ja arvestades, et jätkuvalt tuleks vanemate inimeste kogutud teadmiste potentsiaali paremini arvesse võtta;

L.

arvestades, et uued tehnoloogilised oskused hõlbustavad olulisel määral elukestva õppe programmi eesmärkide saavutamist;

M.

arvestades, et elukestev õpe on pidev õppeprotsess, mis peaks kestma inimese kogu elu, alates kvaliteetsest väikelaste haridusest kuni pensionipõlveni;

N.

arvestades, et kvaliteetsed väikelaste asutused ja haridus kõigile lastele on investeering tulevikku ja toob suurt kasu nii üksikisikule kui ka ühiskonnale;

O.

arvestades, et koolist väljalangemisel on tõsised tagajärjed nii inimesele endale kui ka ELi sotsiaalsele arengule ja majanduskasvule;

P.

arvestades, et kaaluda tuleks uuendusi gümnaasiumiõpilaste stipendiumite valdkonnas;

Q.

arvestades, et hariduse ja koolituse kättesaadavus on samuti üks peamisi probleeme sotsiaalse kaasatuse ja ühtekuuluvuse edendamisel ning vaesuse vastu võitlemisel;

R.

arvestades, et Euroopa ees seisvate probleemide lahendamiseks peavad Euroopa tasandi, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused tegema koostööd,

1.

võtab teadmiseks komisjoni ülalnimetatud teatise „Haridus ja koolitus arukas, jätkusuutlikus ja kaasavas Euroopas”;

2.

tuletab meelde, et enne praegust kriisi olid liikmesriikide tulemused kõigi vanuserühmade osalemises hariduses, koolituses ja elukestvas õppes väga erinevad ning ELi keskmine tase oli madalam rahvusvahelisest keskmisest;

3.

juhib tähelepanu asjaolule, et praeguse majandusolukorra tõttu on mõni liikmesriik teinud hariduse ja koolituse valdkonna eelarvesse kärpeid, kuid on veendunud, et tuleb säilitada kõige strateegilisema tähtsusega investeeringute ja kulutuste tase ja seda isegi tõsta; rõhutab, et liidu mitmeaastases finantsraamistikus nähakse ette, et ELi pikaajalises eelarves suureneb kõige rohkem haridusele ja sellega seotud sektoritele antavate eraldiste protsendimäär;

4.

osutab vajadusele kiita heaks haridussektori ja sellega seotud sektorite eelarve suurendamine mitmeaastases finantsraamistikus; kutsub liikmesriike üles võtma vastu riikliku elukestva õppe strateegiad koos sobiva hulga rahaliste vahenditega, mis on parim võimalik viis ET 2020 strateegias kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks;

5.

toonitab, et kehvast haridusest, kaasa arvatud koolist väljalangemisest ning haridus- ja koolitussüsteemide sotsiaalsest ebavõrdsusest tulenev majanduslik kahju ja selle mõju liikmesriikide arengule on märksa suurem kui finantskriisi põhjustatud kahju, ning et liikmesriigid maksavad juba praegu sellele pidevalt lõivu;

6.

palub liikmesriikidel seada prioriteediks kulutused haridusele, koolitusele, noorsoole, elukestvale õppele, uurimis- ja uuendustegevusele ning keelelisele ja kultuurilisele mitmekesisusele, mis on investeering majanduse tulevasse majanduskasvu ja -tasakaalu, ning tagada samal ajal selliste investeeringute lisandväärtus; kordab sellega seoses teadmistepõhise majandusega riikidele kehtivat miinimumnõuet suunata vähemalt 2 % kogu SKPst investeeringutele kõrgharidusse, nagu on soovitanud ka komisjon iga-aastases majanduskasvu ja tööhõive uuringus;

7.

tuletab meelde, et tulevikus ülemaailmsete majandusjõududega edukaks konkureerimiseks kutsutakse ELi liikmesriike üles täitma strateegia „Euroopa 2020“ põhieesmärke, mis hariduse alal peaksid täitma eesmärki investeerida 3 % SKPst teadusuuringutesse, suurendama ülikooliharidusega noorte osakaalu 40 % tasemeni ja vähendama koolist väljalangevust alla 10 % tasemeni;

8.

tuletab meelde teadustöö tähtsust kaugeleulatuvas haridus- ja koolitusalases strateegias; palub sellega seoses komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada meetmeid noorte suuremaks osavõtuks teadustööst;

9.

tuletab meelde, et erilist tähelepanu tuleks pöörata noortele, kuna töötuse määr ELis on nüüdseks suurem kui 20 %, ületades mõnes liikmesriigis või piirkonnas koguni 50 % piiri, ning et noori, eelkõige vähekvalifitseeritud noori mõjutab praegune kriis eriti tugevasti; rõhutab eelkõige noorte töötusega seotud kokkuhoiukavade negatiivset mõju teatavates liikmesriikides, eriti lõunapoolsetes riikides, mis põhjustab näiteks märkimisväärset nö ajude äravoolu teistesse riikidesse, sh Euroopa Liidust välja; tuletab samuti meelde, et üks seitsmest õpilasest (14,4 %) lahkub praegu haridussüsteemist vaid keskkooli algastme haridusega ja edaspidi nad enam ei õpi ega osale koolituses;

10.

osutab mõnes liikmesriigis rakendatavale kaheosalisele kutseharidussüsteemile, mis tagab teooria ja praktika seotuse ning aitab tööturule siseneda paremini kui ainult koolipõhised koolitusvormid;

11.

teeb liikmesriikidele ettepaneku arvestada fiskaalkokkuleppesse kuuluvast riikide eelarvepuudujääkide arvutusest maha investeeringud haridusse ja koolitusse, sest vastavalt strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidele peetakse neid üheks peamiseks ühtsele majanduskriisist toibumisele kaasa aitavaks mõjuriks;

12.

kutsub ELi asutusi üles töötama edasi selle nimel, et kujundada ELi tasandil välja selgem, sihipärasem ja ühiskonna uute probleemidega paremini kohandatud noorsoopoliitika; märgib, et praegune noorte põlvkond tunneb, et ei suuda saavutada samal tasemel heaolu nagu eelmine põlvkond;

13.

palub liikmesriikidel eelkõige rakendada meetmeid, mis on suunatud noortele, kes on koolist väljalangemise ohus, ei osale hariduses ega koolituses ning kellel ei ole töökohta, et tutvustada neile kvaliteetse hariduse võimalusi ning pakkuda koolitust ja noortetagatise kavasid, et nad saaksid tööturule sisenemiseks vajalikke oskusi ja kogemusi, ning et osa neist pöörduksid tagasi haridussüsteemi; palub samal ajal pühendada erilist tähelepanu kutseharidusele ja -koolitusele kolmanda taseme haridussüsteemides, võttes arvesse riikide haridussüsteemide erinevusi; kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi tagamaks, et noored saaksid tegeliku töökogemuse ja siseneksid kiiresti tööturule; rõhutab, et praktika peab olema õpingute seisukohast asjakohane ja moodustama õppekava osa;

14.

rõhutab, et kriisi ajal on noorte tööhõive eriti ohus; rõhutab, et on oluline jälgida, kui kiiresti pärast haridustee lõpetamist saavad noored tööd, mis sobib nende hariduse ja teadmistega, ning hinnata selle teabe põhjal haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti ning vajadust ja võimalust teha kohandusi;

15.

nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt järjekindlat tööd Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi, Europassi ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kasutuselevõtu, rakendamise ja edasiarendamise nimel;

16.

rõhutab, et noortel inimestel on tähtis koht ELi peamiste tööhõive, uurimis- ja uuendustegevuse, kliima- ja energiaküsimuste, hariduse ja vaesusevastase võitluse eesmärkide saavutamises aastaks 2020;

17.

rõhutab vaba- ja mitteformaalse hariduse olulisust väärtuste, hoiakute ja oskuste arendamisel eelkõige noorte jaoks ning ka selleks, et õppida kodanikuks olemist ja demokraatias osalemist; palub komisjonil tagada toetus (sh rahaline toetus) vaba- ja mitteformaalsele haridusele hariduse, noorte ja kodakondsusega seotud uute programmide raames;

18.

kutsub ülikoole üles – pidades silmas, et Euroopas on demograafiline muutus vaieldamatu reaalsus – suurendama juurdepääsu õppimisele ja ajakohastama õppekavasid, et leida lahendus uutele probleemidele ja täiendada Euroopa elanike oskusi, ilma sealjuures vaidlustama ülikoolide akadeemilist töövaldkonda teadmiste edastajatena; rõhutab sellega seoses vaba- ja mitteformaalse hariduse toetamise ja tunnustamise tähtsust;

19.

soosib erasektori sidusrühmade, eelkõige VKEde, kohalike ja piirkondlike asutuste ja kodanikuühiskonna sidusrühmade dialoogi kõrgharidusasutuste ja ülikoolidega, et soodustada üliõpilastel tööturule sisenemiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist; tuletab tööandjatele meelde töö juhendamise olulisust, sest see aitab kaasa noorte kohanemisele tööelus;

20.

tuletab meelde, et loovus on uue teadmistepõhise majanduse põhielement; rõhutab, et loometööstus annab majandusse tugeva ja üha suurema panuse, mis moodustab 4,5 % Euroopa Liidu SKPst ja tähendab 8,5 miljonit töökohta;

21.

leiab, et selline sünergia tööjõu pakkumise ja tööturu vastuvõtusuutlikkuse vahel on hädavajalik;

22.

rõhutab avalike tööhõiveteenuste väga olulist rolli tööotsijate abistamise ja nõustamise poliitika elluviimisel, eelkõige seoses abiga töö või koolituse otsinguil. rõhutab asjaolu, et suurem hulk nendest tööotsijatest peab saama piisava koolituse, mis lihtsustaks nende tagasipöördumist tööturule, ja nõuab seega tungivalt, et liikmesriigid eraldaksid selleks vajalikud vahendid;

23.

rõhutab, et otsustava tähtsusega on puudega inimeste juurdepääsu kergendamine elukestvale õppele nii vastavate programmide kavandamise ja rakendamise kui ka puudega inimeste teema süvalaiendamise kaudu kõikidesse programmidesse, mille sihtrühmaks on üldsus; sellega seoses tuleb pöörata erilist tähelepanu invaliidsuse ja elukestva õppe vahelisele seosele, et vältida sotsiaalset tõrjutust ning tõeliselt tugevdada puudega inimeste positsiooni tööturul, arvestades, et kõik asjakohased uuringud kinnitavad, et puudega inimeste haridustase on keskmisest madalam ning samal ajal on nende osalus kõnealustes programmides äärmiselt madal;

24.

tuletab meelde, et tööandjatel on elukestva õppe kõigile inimestele reaalsuseks muutmisel peamine vastutus, pöörates erilist tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele; ergutab tööandjaid võimaldama töötajatele täiendõpet kogu karjääri vältel, muutes koolituse saamise õigused rohkem nähtavaks, tagades koolitusvõimaluste kättesaadavuse kõikidele töötajatele ning väärtustades töökoha kaudu saadud koolituse kasu ning muutes seeläbi võimalikuks tulevase spetsialiseerumise ja luues võimalusi karjääri edendamiseks;

25.

nõuab, et tehtaks suuremaid pingutusi selleks, et kehtestada ja rakendada kutsekvalifikatsiooni ning formaalõppe ja mitteformaalse õppe sertifitseerimise ja tunnustamise Euroopa süsteem, sh vabatahtlik teenistus, samuti tuleks tugevdada mitteformaalse õppe ja formaalse hariduse vahelisi olulisi seoseid ja parandada nii riigisisest kui ka piiriülest liikuvust hariduse valdkonnas ja tööturul;

26.

täheldab riikide lõikes suurt ebaühtlust haridus- ja koolitussüsteemides ning soovitab subsidiaarsuse põhimõttele toetudes koostada eraldi iga liikmesriigi jaoks koos arenguaruandega juhendi, mis sisaldaks soovitusi olemasolevate poliitikavaldkondade edendamiseks ning riiklike haridussüsteemide arendamiseks;

27.

nõuab, et tugevdataks ELi poliitikavaldkondade välismõõdet intensiivsema poliitilise haridus- ja koolitusküsimusi käsitleva dialoogi ja koostöö kaudu liidu ning selle rahvusvaheliste partnerite ja naaberriikide vahel, et a) kajastada üha suurenevat majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist vastastikust sõltuvust, b) aidata rakendada strateegia „Euroopa 2020“ välismõõdet, c) toetada stabiilsuse, heaolu ja paremate töövõimaluste loomist partnerriikide kodanike jaoks, töötades samal ajal välja tõhusam vahend oskustööjõu rände haldamiseks ja hõlbustamiseks Euroopasse, et tasakaalustada Euroopa demograafilisest arengust tingitud oskustööjõu nappust ja puudust;

28.

tuletab meelde, et ülemaailmsel haridusturul osalejatena tuleb riiklikud kutseharidus- ja kutsekoolitussüsteemid ajakohasuse ja konkurentsivõime säilitamiseks siduda maailma tasandil üldisemalt, ning et need peaksid suutma ligi meelitada õppureid teistest Euroopa ja kolmandatest riikidest, pakkudes haridust ja koolitust ning hõlbustades nende oskuste tunnustamist; rõhutab, et demograafilised muutused ja rahvusvaheline ränne suurendavad nende küsimuste tähtsust veelgi;

29.

rõhutab, et kuigi hariduse ja koolituse Euroopa ala areneb kiiresti, ei ole liikuvust takistavate asjaolude kõrvaldamise eesmärk veel saavutatud ning õppurite liikuvus kutsehariduse ja kutsekoolituse valdkonnas jääb väikeseks; rõhutab, et tähtis tulevikuülesanne on suurendada oluliselt kutsekoolide õpilaste ja õpetajate piiriülest liikuvust ja tunnustada nende välismaal saadud teadmisi, oskusi ja asjatundlikkust, ning et meie kutseharidus- ja kutsekoolitussüsteemidesse suurema hulga õppurite meelitamiseks välismaalt on vaja ka paremat ja sihipärasemat teavitamist ja nõustamist;

30.

avaldab kahetsust, et komisjoni teatises „Haridus ja koolitus arukas, jätkusuutlikus ja kaasavas Euroopas” ei käsitleta piisavalt väikelaste hariduse arengu küsimust, eelkõige selle keelelist mõõdet, kuigi see on strateegia „Euroopa 2020” üks põhieesmärke; on arvamusel, et seda haridusastet tuleks pidada üksikisiku tulevase haridustaseme ning isikliku ja sotsiaalse arengu seisukohast otsustavaks; usub, et lapsed saavad kasu väikelaste haridusest, mille eesmärk on arendada motoorseid ja sotsiaalseid võimeid, toetada tasakaalukat emotsionaalset arengut ning samas ärgitada intellektuaalset huvi;

31.

palub komisjonil julgustada liikmesriike ja aidata neil rakendada meetmeid, mis suunavad lapsi juba väga varases eas õigele haridusteele;

32.

usub kindlalt, et investeerimine väikelaste haridusse ja hooldusesse, mis on asjakohaselt kohandatud iga sihtrühma tundlikkuse staadiumile ja küpsustasemele, tagab suurema tulu kui investeeringud ühessegi teise haridusastmesse; märgib, et väikelaste haridusse investeerimine vähendab tõendatult hilisemaid kulusid; usub ühtlasi, et kõikidel tasemetel sõltub hariduse edu hästi koolitatud õpetajatest ning nende pidevalt täienevast ametialase hariduse tasemest ning seetõttu on õpetajate koolitamiseks vaja piisavaid investeeringuid;

33.

rõhutab vajadust professionaalse väikelastehoiu järele eelkõige sotsiaalsetes raskustest perekondade jaoks, et tegeleda laste sotsialiseerimisega;

34.

toonitab, hea keeleoskuse omandamise vajalikkust juba varasest east alates, ning seda mitte üksnes ELi ametlike keelte, vaid ka liidus räägitavate piirkondlike ja vähemuskeelte omandamise osas, kuna see võimaldab inimestel olla liikuvam, annab neile parema juurdepääsu tööturule ja oluliselt suuremad õppimisvõimalused ning aitab samas edendada kultuuridevahelist suhtlust ja suuremat Euroopa-sisest ühtekuuluvust;

35.

rõhutab, et on vaja soodustada liikuvust keeleõppe vallas, et saavutada eesmärk, mille kohaselt iga Euroopa Liidu kodanik oskaks lisaks emakeelele vähemalt kahte võõrkeelt;

36.

osutab vajadusele alustada keeleõppega juba enne kooli ning kiidab heaks algatused, mis võimaldavad õpilastel õppida koolis valikainena oma emakeele kirjutamist ja rääkimist, andes neile seega juurde lisapädevuse;

37.

peab väga vajalikuks edendada liikuvust ühenduse kaugeleulatuvate hariduse- ja kultuuriteemaliste programmide kaudu, eriti õpetajate, üliõpilaste ja õpilaste vahetuse teel eelkõige keeleõppe valdkonnas, et edendada kodanikuaktiivsust, Euroopa väärtusi ja keeleoskust ning muid väärtuslikke oskusi ja pädevusi;

38.

ergutab komisjoni toetama selliste uuenduslike lahenduste väljatöötamist hariduse ja koolituse valdkonnas, mida oleks lihtne kohandada nii keeleliselt kui ka tehnoloogiliselt ning mis tekitaks liikuvust aladel, kus mitmekeelsust esineb kõige vähem;

39.

tunnistab aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta 2012 tähtsat osa ja tuletab meelde, et ELi jaoks on oluline, et tema kodanikele antaks võimalus õppida kõigis võimalikes vormides ka hiljem elus ning kaasataks vanemad õppijad dialoogi professionaalidega, kes töötavad õpet pakkuvate ja toetavate teenuste alal;

40.

tuletab meelde, et Grundtvigi programmi eesmärk on arendada välja täiskasvanuhariduse sektor ning võimaldada suuremal arvul inimestel õppes osaleda; märgib, et programmis keskendutakse täiskasvanuhariduse ja alternatiivse hariduse kursustel osalejate õpivajadustele ja selliseid teenuseid pakkuvatele organisatsioonidele; palub liikmesriikidel parandada täiskasvanuhariduse organisatsioonide poolt pakutava hariduse kvaliteeti ja edendada nendevahelist koostööd;

41.

rõhutab vajadust edendada olemasolevaid Euroopa vahendeid, eelkõige hariduse rahastamisele suunatud struktuurifonde;

42.

rõhutab, et täiskasvanuharidus tähendab enamat kui ainult tööga seotud tegevust, ning hõlmab ka isiklike, sotsiaalsete ja kodanikuoskuste arendamist formaalse hariduse ja koolituse süsteemides kogu elu kestel, nagu on märgitud elukestva õppe programmis;

43.

tunnustab vanemate inimeste tegevuse positiivset mõju ühiskonnale üldiselt, mis tuleneb nende osalemisest haridus- ja koolitustegevuses ja mida tehakse eneseteostuse või sotsiaalse suhtluse eesmärgil;

44.

toonitab, et vaja on elukestva õppe alast statistikat, mis hõlmab vanuserühma 65+, ja rõhutab, et kuna paljudes ELi liikmesriikides tõstetakse pensioniiga ja inimesed töötavad kauem, on vaja võtta arvesse muutusi elanikkonnas, kes jäävad väljapoole seda vanuserühma;

45.

tunnustab spordi kasvatuslikku ja hariduslikku osa ning kutsub seetõttu liikmesriike üles rohkem investeerima sporti ja edendama sporditegevust koolides, et soodustada integreerumist ja aidata kaasa noorte eurooplaste seas positiivsete väärtuste kujunemisele;

46.

rõhutab, et sportlaste koolitamine kohalikul tasandil on spordi jätkusuutliku arengu ja ühiskondliku rolli jaoks väga oluline ja väljendab toetust spordi juhtorganitele, kes julgustavad spordiklubisid investeerima kohalike noorte sportlaste haridusse ja koolitusse meetmete kaudu, millega kehtestatakse minimaalne arv sportlasi klubi meeskonnas, kes on oma väljaõppe saanud koha peal, ning julgustab neid oma haridusteed jätkama;

47.

soovitab liikmesriikidel kaaluda võimalust kehtestada ülikoolieelset haridust omandavate majandusraskuses olevate õpilaste jaoks võimalikult vähese asjaajamisega väikeste stipendiumite laiema süsteemi, et motiveerida neid haridusteed jätkama, aidates sellega kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse kaotamisele ja tagades kõikidele paremad õppimisvõimalused;

48.

on seisukohal, et rohkem tuleks tegeleda loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna eriala lõpetanud meeste ja naiste ebavõrdsusega, millest annab tunnistust asjaolu, et ainult 20 % inseneriteaduste eriala lõpetanutest on naised;

49.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.