18.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 363/82

(1)

2002. aasta juulis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1339/2002 (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit sulfaniilhappe impordi suhtes 21 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ning Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes 18,3 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „esialgne uurimine”).

(2)

Määrusega (EÜ) nr 1338/2002 (3) kehtestas nõukogu Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu määraga 7,1 %.

(3)

Komisjon kiitis otsusega 2002/611/EÜ (4) heaks ühe India eksportiva tootja, nimelt Kokan Synthetics and Chemicals Pvt. Ltd (edaspidi „Kokan”) pakutud hinnakohustuse seoses dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste meetmetega.

(4)

2004. aasta veebruaris suurendas nõukogu pärast absorptsioonivastase kordusuurimise tegemist määrusega (EÜ) nr 236/2004 (5) HRVst pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, tõstes selle 21 %lt 33,7 %ni.

(5)

2004. aasta märtsis tunnistas komisjon pärast Kokani vabatahtlikku hinnakohustusest loobumist otsusega 2004/255/EÜ (6) kehtetuks otsuse 2002/611/EÜ.

(6)

Komisjon kiitis otsusega 2006/37/EÜ (7) heaks Kokani pakutud uue hinnakohustuse seoses Indiast pärit impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste meetmetega. Nõukogu määruseid (EÜ) nr 1338/2002 ja (EÜ) nr 1339/2002 muudeti vastavalt nõukogu määrusega (EÜ) nr 123/2006 (8).

(7)

Määrusega (EÜ) nr 1000/2008 (9) kehtestas nõukogu pärast meetmete aegumise läbivaatamist HRVst ja Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu. Määrusega (EÜ) nr 1010/2008 (10) kehtestas nõukogu pärast aegumise läbivaatamist ja vahepealset läbivaatamist lõplikud tasakaalustavad tollimaksud Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes ning muutis Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude määra.

(8)

Pärast teate avaldamist HRVst ja Indiast pärit impordile kehtestatud dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta (11) sai komisjon 1. juulil 2013 nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamine. Taotluse esitas CUF — Quimicos Industriais (edaspidi „taotluse esitaja” või „CUF”), kes on sulfaniilhappe ainutootja liidus, esindades seega liidu toodangust 100 %.

(9)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(10)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 16. oktoobril 2013Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (12) (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(11)

Lisaks algatas komisjon 16. oktoobril 2013Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteatega (13) Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtivate tasakaalustavate meetmete aegumise läbivaatamise vastavalt määruse (EÜ) nr 597/2009 (14) artiklile 18.

(12)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundade uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2010 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni ehk 30. septembrini 2013 (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(13)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, HRV ja India eksportivatele tootjatele, importijatele, teadaolevatele kasutajatele ning eksportivate riikide esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ning taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(14)

Ainsale liidu tootjale kui ainsale taotluse esitanud huvitatud isikule võimaldati ärakuulamine.

(15)

Võttes arvesse India ja HRV eksportivate tootjate ning liidu sõltumatute importijate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine vastavalt algmääruse artiklile 17. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti eespool osutatud isikutel komisjonile endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(16)

Komisjon sai väljavõttelise uuringu vormile vastuse kahelt India eksportivalt tootjalt, kuid mitte üheltki Hiina eksportivalt tootjalt. Seetõttu väljavõttelist uuringut ei kohaldatud.

(17)

Üks sõltumatu importija vastas uuringu vormile, kuid ei importinud vaatlusalust toodet vaatlusalustest riikidest ega vastanud küsimustikule. Seetõttu väljavõttelist uuringut ei kohaldatud.

(18)

Kuna liidu tootjaid on ainult üks, siis liidu tootjatele väljavõttelist uuringut ei kohaldatud.

(19)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. Komisjon saatis küsimustikud ainsale liidu tootjale, kahele India eksportivale tootjale, teadaolevatele importijatele ja liidu kasutajatele.

(20)

Kahest India eksportivast tootjast vastas küsimustikule täielikult vaid üks (Kokan Synthetics & Chemicals Pvt. Ltd). See India tootja esindas suurt osa India koguekspordist liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(21)

Kontrollkäigud korraldati järgmiste äriühingute valdustesse:

(22)

Vaatlusalune toode on sulfaniilhape, mida praegu liigitatakse CN-koodi ex 2921 42 00 (TARICi kood 2921420060) alla. On olemas kaks sulfaniilhappe klassi, mis määratletakse vastavalt nende puhtusastmele: tehniline klass ja puhastatud klass. Lisaks sellele kaubastatakse puhastatud klassi sulfaniilhapet mõnikord sulfaniilhappe soola kujul. Sulfaniilhapet kasutatakse toorainena optiliste valgendite, betoonilisandite, toiduvärvide ja spetsiaalvärvide tootmisel. Piiratud kasutamist täheldati ka ravimitööstuses. Ehkki ei saa eitada, et mõlemal klassil on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused, mistõttu neid käsitletakse ühe tootena, näitas uurimine ka seda, et praktikas on asendatavus piiratud. Eelkõige kasutajad, kes vajavad puhastatud klassi sulfaniilhapet, saaksid tehnilise klassi toodet kasutada üksnes juhul, kui neil on võimalik seda ise täiendavalt puhastada. Kasutajad, kes vajavad või eelistavad tehnilise klassi sulfaniilhapet, võiksid teoreetiliselt kasutada ka puhastatud klassi sulfaniilhapet, kuid hinnaerinevuse (20–25 %) tõttu ei ole see lahendus majanduslikult jätkusuutlik.

(23)

Sulfaniilhape on üksnes tooraine ning selle peamised füüsilised, keemilised ja tehnilised omadused on päritolumaast sõltumatult ühesugused. Seega leiti, et vaatlusalusel tootel ning vaatlusaluste riikide eksportivate tootjate toodetud ja oma siseturul või kolmandatesse riikidesse müüdavatel toodetel ning liidu tootja toodetud ja liidu turul müüdavatel toodetel on samad põhilised füüsilised ja keemilised omadused ja peamiselt samad kasutusviisid ning seega käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(24)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuris komisjon, kas dumpingut praegu esineb ja kas HRVst ja Indiast pärit impordi suhtes kehtivate meetmete aegumine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumiseni.

(25)

Aegumise läbivaatamise algatamisel pöördus komisjon 39 Hiina eksportiva tootja ning Hiina ametiasutuste poole. Ükski neist tootjatest ei ole oma seisukohta esitanud ega koostööd teinud.

(26)

Komisjon teavitas Hiina ametiasutusi ja asjaomaseid eksportivaid tootjaid kavatsusest kasutada parimaid kättesaadavaid andmeid oma järelduste tegemiseks algmääruse artikli 18 alusel. Kõnealused isikud ei esitanud selle kohta ühtki märkust.

(27)

Seetõttu tehti järeldused dumpingu ning selle kordumise tõenäosuse kohta olemasolevate andmete põhjal, st taotluse esitajatelt saadud teabe, eriti läbivaatamistaotluses sisalduva teabe ning Eurostati andmete põhjal.

(28)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel imporditi HRVst liitu vaid väike kogus vaatlusalust toodet.

(29)

Aegumise läbivaatamist algatades pöördus komisjon 25 teadaoleva India eksportiva tootja poole, kellest vaid üks, nimelt Kokan, vastas küsimustikule ja tegi uurimises koostööd. See äriühing esindas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil enamikku India ekspordist liitu.

(30)

Vaatlusalusel perioodil tegutses kõnealune eksportiv tootja komisjoni poolt heaks kiidetud hinnakohustuse alusel ja täitis nimetatud hinnakohustust.

(31)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a määratakse normaalväärtus kolmandas turumajanduslikus riigis (edaspidi „võrdlusriik”) kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel.

(32)

Esialgses uurimises kasutati Indiat võrdlusriigina normaalväärtuse määramiseks HRV puhul. Algatamisteates nimetati India võrdlusriigiks ja huvitatud isikuid kutsuti üles seda valikut kommenteerima. Kommentaare ei esitatud ning puudusid märgid selle kohta, nagu ei oleks India enam sobiv valik. Liidu tootmisharu pakkus oma läbivaatamistaotluses võrdlusriigiks USAd, kuid kuna USAs on vaid üks tootja ning USAd on juba enam kui 20 aastat kaitsnud Hiinast ja Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud, lükati see ettepanek tagasi. Seega valiti võrdlusriigiks ka käesolevas uurimises India.

(33)

Seetõttu kasutati koostööd tegeva India eksportiva tootja andmeid.

(34)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi koostööd tegeva tootja, nimelt Kokani andmete põhjal. Normaalväärtus määrati omamaise müügi alusel (vt põhjendused 42–47).

(35)

Võttes arvesse koostöö puudumist Hiina eksportivate tootjatega ja seega Hiina hindasid käsitleva konkreetse teabe puudumist, määrati ekspordihind kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18 ning selleks kasutati statistilisi allikaid (Eurostat). Hinnangute põhjal vastavad selle infoallika andmed tegelikele hindadele, mida Hiina eksportijad liidu klientidelt küsivad.

(36)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(37)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 võeti ekspordihinda kohanduste näol nõuetekohaselt ja vajaduse korral arvesse. Selleks, et väljendada ekspordihinda tehasest hankimise tasandil ja läbivaatustaotluses esitatud teabe alusel, kohandas komisjon Eurostati andmetel põhinevat CIF-hinda veo-, kindlustus-, käitlemis- ja laenukulude puhul. Kõnealused kohandamised moodustasid 5–10 % CIF-hinnast.

(38)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 määrati dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdlemise teel.

(39)

Võttes arvesse koostöö puudumist Hiina eksportivate tootjatega, puudub teave imporditava tootevaliku kohta. Ehkki puudus teave puhastatud ja tehnilise sulfaniilhappe impordikoguste kohta, leiti, et isegi eeldusel, et kogu import koosneb puhastatud klassi sulfaniilhappest, mis on keskmiselt 20 % kallim tehnilise klassi sulfaniilhappest, on Eurostati impordihinnad tasemel, mis võrdlusriigi normaalväärtustega võrreldes ei anna tunnistust dumpingu olemasolust.

(40)

Lisaks, nagu märgitud põhjenduses 28, oli impordimaht Hiinast läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga väike. Asjaomastes tööstusharudes ollakse üldiselt seisukohal, et sulfaniilhappe väikestes kogustes ja sihtotstarbeliste tarnete ühiku hinnad on tunduvalt suuremad kui suurtes kogustes regulaarsete tellimuste puhul, mis võib seletada impordihindade kõrget taset Eurostati andmetel.

(41)

Ehkki olemasolevad arvandmed näitavad negatiivset dumpingumarginaali, ei pruugi selline järeldus olla asjakohane, sest imporditud kogused olid väikesed ja teave imporditava tootevaliku kohta puudus, mis omab tähtsust puhastatud ja tehnilise klassi märkimisväärse hinnaerinevuse tõttu.

(42)

Ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja iga vaatlusaluse toote liigi omamaine müük toimus tüüpilistes kogustes ja tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4.

(43)

Iga tooteliigi puhul määrati kindlaks kasumliku müügi osakaal sõltumatutele klientidele omamaisel turul ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(44)

Kogu omamaine müük toimus arvestuslike tootmiskuludega võrdse või neid ületava netomüügihinnaga ning kasumlik omamaine müük moodustas seega enam kui 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust. Seetõttu põhines normaalväärtus iga tooteliigi puhul tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel toimunud asjaomase tooteliigi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena.

(45)

Taotluse esitaja väitis, et India turule siseneva Hiinast pärit impordi surve mõjutas India omamaiseid hindu ja seega normaalväärtuse määramist.

(46)

Vastavalt põhjendusele 44 moodustas kasumlik omamaine müük enam kui 80 % iga tootetüübi müügimahust tervikuna ning seega tuli normaalväärtuse aluseks võtta tegelik omamaine hind. Sõltumata sellest, kas Hiinast pärit import avaldas survet India omamaisele turule, määratakse normaalväärtus igal juhul nii, et nimetatud surve hindamist ei mõjuta. Kui teatava tootetüübi müük oleks kasumlik 80 % ulatuses või alla selle, tuleks normaalväärtuse määramisel võtta aluseks just kasumlik müük. Kui aga teatava tootetüübi müük tervikuna muutuks kahjumlikuks, tuleks normaalväärtuse aluseks võtta tootmiskulud tervikuna koos põhjendatud kasumimarginaaliga.

(47)

Seega leiab komisjon, et taotluse esitaja esitatud väide ei ole normaalväärtuse arvutamise seisukohast asjakohane.

(48)

Vaatlusalust toodet eksporditi liidus asuvatele sõltumatutele klientidele ja ekspordihind määrati kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 põhjal, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(49)

Taotluse esitaja väitis, et benseeni hinna muutumise ning Indiast liitu eksporditavate toodete hinna muutumise vahel on vastuolu. Taotluse esitaja arvates oli see eriti tähelepanuväärne, kuna komisjoni aktsepteeritud minimaalne hinnakohustus oli indekseeritud benseeni hinna muutumise järgi. Taotluse esitaja väitis ka seda, et kõnealune hinnakohustus muutis India peamise eksportiva tootja hinnad ebatüüpiliseks.

(50)

Komisjon leidis, et benseen toorainena, millest toodetakse aniliini, mis on peamine sulfaniilhappe tooraine, ei moodusta rohkem kui 50–60 % vaatlusaluse toote tootmiskuludest. Lisaks sellele piiratakse hinnakohustuse indekseerimisklausliga benseeni hinnamuutuste mõju miinimumhinnale. Peale selle kontrolliti minimaalse hinnakohustuse järgimist kohapealsel kontrollkäigul ja leiti, et ekspordihindade tase oli püsivalt ja märkimisväärselt kõrgem hinnakohustusega ette nähtud miinimumhindade tasemest, vähendades sellega hinnakohustuse mõju.

(51)

Lisaks väitis taotluse esitaja, et suure tõenäosusega valmistasid India eksportivad tootjad liitu eksportimiseks väikestes kogustes tarneid, mille hetkehind oleks kujunenud kõrgeks, tõstes sellega kunstlikult ekspordihindade taset.

(52)

Uurimine ei näidanud, et Kokan, peamine India eksportiv tootja, oleks kõnealuse müügiga tegelenud. Valdav osa (üle 99 %) India ülejäänud eksportijate müügist liitu koosnes samuti kogustest, mida ei saa käsitleda hetkemüügina.

(53)

Eelöeldust lähtuvalt lükatakse taotluse esitaja väited India ekspordihindade ebapiisava esinduslikkuse kohta tagasi.

(54)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(55)

Selle alusel kohandati transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, pakendamis- ja laenukulusid, allahindlusi ja vahenduskulusid, kui oli selge, et need mõjutasid hindade võrreldavust. Kõnealune kohandamine moodustab 6–10 % CIF-hinnast ühenduse piiril.

(56)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt võrreldi samasuguse toote kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(57)

Selle põhjal oli koostööd tegeva eksportiva tootja puhul arvestatud dumpingumarginaal negatiivne. Järelikult ei esinenud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpingut.

(58)

Taotluse esitaja väitis, et järeldust dumpingu puudumise kohta peamise eksportiva tootja puhul ei saa laiendada teistele India eksportivatele tootjatele, kuna ekspordihinnad põhinevad impordi minimaalsel hinnakohustusel.

(59)

India peamise eksportiva tootja ekspordihinnad olid aga tasemel, mis oli tunduvalt kõrgem minimaalsest hinnakohustusest. Ühtlasi oli teiste India eksportivate tootjate ekspordihind Eurostati andmetel tunduvalt kõrgem peamise eksportiva tootja ekspordihindadest. Lisaks näitas uurimine, et koostööd tegeva eksportiva tootja hinnad ekspordi puhul kolmandatesse riikidesse, kes ei ole kehtestanud hinnakohustust või dumpinguvastaseid tollimakse, olid tasemelt sarnased sama tootja hindadega ekspordi puhul liitu ja seega ei olnud tegemist dumpinguga. Seega järeldab komisjon, et India ekspordihinnad olid määratud hinnakohustusest sõltumatult ja vastavalt turutingimustele.

(60)

Taotluse esitaja väide, nagu oleks dumping tulnud tuvastada teiste India eksportivate tootjate puhul, lükatakse seega tagasi.

(61)

USA dumpinguvastased meetmed Indiast ja HRVst pärit sulfaniilhappe impordi suhtes ning tasakaalustavad meetmed India suhtes on kehtinud juba 1992. aastast. 2011. aastal pikendas USA kaubandusministeerium Indiast pärit impordi suhtes kehtivaid tasakaalustavaid meetmeid 43,7 % tasemel ning Indiast ja HRVst pärit impordi suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid vahemikus 19,1–114,8 %. Sellise meetmete tasemega suleti USA turg tulemuslikult Indiast ja Hiinast pärit impordile.

(62)

HRV olemasolevat tootmisvõimsust hinnati liidu tootja ja ainsa USA tootja Nation Ford Chemical Company (edaspidi „NFC”) andmete alusel, mis esitati Hiinast pärit sulfaniilhappe suhtes kehtestatud USA dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise käigus (USITC publication 4270).

(63)

NFC osutas, et HRV tootmisvõimsus võimaldaks toota 65 500 tonni sulfaniilhapet aastas, mis on kooskõlas taotluse esitaja hinnanguga, kus väideti Hiina tootmisharu koostatud uurimuse põhjal, et Hiina olemasolev tootmisvõimsus on vahemikus 65 500 kuni 82 000 tonni. Vaba tootmisvõimsuse määraks hinnati 20 %, mis moodustaks 13 100–16 400 tonni. See on üle kahe korra rohkem kui liidu tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel.

(64)

Taotluse esitaja väitis lisaks, et Hiina eksportijad suutsid siseneda ka India turule, ja esitas selle väite tõestuseks statistilisi andmeid India valitsuse ekspordi ja impordi andmebaasist. Andmetest selgus, et Hiinast pärit puhastatud sulfaniilhappe import Indiasse on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eelnevate perioodidega võrreldes märkimisväärselt kasvanud, kusjuures hinnad on löönud alla koostööd tegeva India tootja puhastatud klassi sulfaniilhappe omamaised müügihinnad. Kuna puhastatud klassi sulfaniilhappe normaalväärtuseks määrati India ainsa koostööd tegeva tüüpilistes kogustes tootja puhastatud klassi sulfaniilhappe omamaise müügi alusel 92 500 kuni 112 500 ruupiat (konfidentsiaalsuse tõttu esitatakse määr vahemikuna), tehes vajalikud kohandused veo- ja kindlustuskulude arvestamiseks, näitavad andmed, et Hiina puhastatud klassi sulfaniilhappe import jõudis India turule dumpinghinnaga vahemikus 82 500 kuni 92 500 ruupiat (konfidentsiaalsuse tõttu esitatakse määr vahemikuna). Täheldatud dumpinguhinnaga import India turule mõjutas hinnangut Hiina eksportivate tootjate oodatavale käitumisele juhul, kui kehtivad meetmed peaksid aeguma.

(65)

Võttes arvesse Hiina märkimisväärset vaba tootmisvõimsust ja teavet nende hinnakujunduspoliitika kohta kolmanda riigi turul, mida ei kaitse kaubanduse kaitsemeetmed, esineb meetmete aeguda laskmisel dumpingu kordumise tõenäosus.

(66)

India tootmise koguvõimsust hinnati samuti NFC ja ainsa liidu tootja esitatud andmete alusel.

(67)

Taotluse esitaja hinnangul oli India tootmise koguvõimsus ligikaudu 13 500 tonni, millest 2 700 tonni võib pidada vabaks tootmisvõimsuseks. Need arvandmed on täielikult kooskõlas ainsa USA tootja NFC esitatud andmetega USA uurimises.

(68)

Taotluse esitaja väitis, et 2 700 tonni suurune vaba tootmisvõimsus on tema müügile ohtlik, sest kujutab endast märkimisväärset osa liidu tarbimisest, ning et selline vaba tootmisvõimsus suureneb tõenäoliselt seoses Hiina toodete üha suurema kättesaadavusega India turul, mistõttu suureneb ka soov eksportida.

(69)

Seoses sellega märkis komisjon, et peamine India eksportiv tootja loovutas oma staatuse ekspordisuunitlusega üksusena 2013. aastal, kavatsedes suurendada müüki omamaisel turul. Kõnealune müük oli varem EOU-kava tingimuste kohaselt väga piiratud. Äriühing kinnitas, et vaatamata Hiinast pärit impordi kasvule ei tunneta ta survet Hiina konkurentidelt, mis puutub tehnilise klassi sulfaniilhappesse (millest Kokan peamiselt on huvitatud), ning nende hinnangul on India turul head arenguväljavaated. Seega ei ole põhjust eeldada, et India tootjate vaba tootmisvõimsus suunatakse liitu seoses väidetava Hiina surve tõttu India turul.

(70)

India hinnangulisele vabale tootmisvõimsusele vaatamata dumping tõenäoliselt ei kordu, kuna eksport liitu ega kolmandatesse riikidesse ei toimunud dumpinguhinnaga.

(71)

Uurimine ei näidanud, nagu oleks koostööd tegev eksportiv tootja kasutanud kolmandatesse riikidesse müües teistsugust hinnakujunduspoliitikat kui liitu eksportimisel. Kolmandatesse riikidesse eksporditud märkimisväärsete koguste hinnad olid tasemel, mis on võrreldav liidu tootmisharu müügihindadega sõltumatutele klientidele.

(72)

Teatavakstegemisele järgnenud avalduses esitas taotluse esitaja uusi statistilisi andmeid ja väitis nende alusel, et India on eksportinud Türgisse dumpinguhinnaga.

(73)

Komisjon tegi kindlaks ja võttis uurimise alla sarnase koguse India ekspordist Türgisse ning leidis, et see pärineb koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt. Seega võis komisjon oma arvutustes tugineda täpsematele ja üksikasjalikumatele andmetele nii tootevaliku kui ka hinnataseme kohta. Komisjon kinnitab, et vastavat mahtu ei eksporditud dumpinguhinnaga.

(74)

Kuna HRV puhul koostöö puudus ja seega puudusid ka äriühinguspetsiifilised andmed Hiina vaba tootmisvõimsuse kohta ja hinnakujunduspoliitika kohta kolmandates riikides, tehti järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

(75)

Arvestades, et kättesaadavad faktid osutavad Hiina suurele vabale tootmisvõimsusele ja dumpinguhinnaga müügile kolmandate riikide turgudel koos liidu turu atraktiivse hinnatasemega, võib dumpingu kordumist pidada tõenäoliseks.

(76)

India puhul aga dumpingu kordumise tõenäosus puudus, mis tuleneb dumpingu puudumisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel, Hiinaga võrreldes märgatavalt väiksemast vabast tootmisvõimsusest ning liitu ja mujale maailma suunatud ekspordi kõrgest hinnatasemest.

(77)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel tootis liidus samasugust toodet üksainus liidu tootja, kelle toodang moodustab seega 100 % liidu toodangust ning kes kujutab endast liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(78)

Liidu tarbimine tehti kindlaks järgmistel alustel:

(79)

Võttes arvesse, et liidu tootmisharu koosneb ainult ühest tootjast ning et USAs on vaid üks eksportiv tootja, siis on konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks teave alljärgnevates tabelites esitatud indekseeritud kujul.

Tabel 1

Tarbimine liidu turul

(80)

Uurimine näitas, et sulfaniilhappe turg suurenes vaatlusaluse perioodi vältel järk-järgult ning oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks kasvanud 14 % võrra.

(81)

Kui vaadelda iga riiki eraldi, vähenes Hiinast pärit impordi kogus 2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 99 % ning nende turuosa kahanes sama perioodi vältel samuti 99 %.

(82)

Impordimaht Indiast vähenes vaatlusalusel perioodil 48 % ning samal perioodil vähenes turuosa 54 %.

(83)

Vaatlusalustest riikidest pärit sulfaniilhappe impordi koondmaht vähenes vaatlusaluse perioodi vältel 94 % võrra ning on läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul langenud väga madalale tasemele. Sarnaselt vähenes vaatlusalustest riikidest pärit sulfaniilhappe impordi turuosa vaatlusaluse perioodi vältel 95 % võrra ning langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul väga madalale tasemele.

(84)

HRVst pärit sulfaniilhappe keskmine impordihind vähenes 2011. aastal 8 % ja näitas seejärel suurenemistendentsi koos väga järsu, 64 %lise tõusuga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(85)

Indiast pärit vaatlusaluse toote keskmised hinnad langesid samuti 2011. aastal 21 % ja tõusid seejärel järk-järgult, kuid jäid siiski 8 % alla 2010 aasta hinnataseme.

(86)

Hiina eksportivate tootjate väikeste müügikoguste ning imporditud tootevalikut käsitleva teabe puudulikkuse tõttu ei olnud võimalik usaldusväärselt arvutada hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müümise määra. Tuginedes hinnangule Hiinast pärit toodete Eurostati impordihindade kohta põhjenduses 39, ei esinenud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hindade allalöömist ega turuhinnast madalama hinnaga müümist.

(87)

Tuginedes liidu tootmisharu esitatud impordistatistikale, mida on käsitletud põhjenduses 64, leiti, et Hiinast pärit puhastatud klassi sulfaniilhappe hindades India turul, kohandatuna vastavalt liidu 6,5 %-lisele imporditollimaksule vaatlusaluselt tootelt ja 2 %-listele impordijärgsetele kuludele (tollivormistuskulud), esineb hinna allalöömist ja turuhinnast madalama hinnaga müümist 5–15 % ulatuses võrreldes liidu tootmisharu müügihindadega..

(88)

India puhul ei tuvastatud hindade allalöömist ega turuhinnast madalama hinnaga müümist. Kuna arvutused põhinesid vaid ühe koostööd tegeva eksportiva tootja müügiandmetel, ei olnud konfidentsiaalse äriteabe kaitsmise huvides võimalik täpseid arvandmeid avalikustada. Hindade allalöömine ja turuhinnast madalama hinnaga müümine leiti olevat vahemikus – 20 kuni – 40 %.

(89)

Pärast teatavakstegemist ja liidu tootja esitatud kommentaare arvutas komisjon Eurostati andmete põhjal välja hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müümise Indiast pärit ülejäänud impordi puhul. Nende andmete põhjal nimetatud impordi puhul hindade allalöömist ega turuhinnast madalama hinnaga müümist ei esinenud. Seega kinnitatakse põhjenduses 88 esitatud järeldused. Peale selle võrreldi liidu tootmisharu toodetud ja müüdud vaatlusaluse toote hindu India eksportijate poolt mujal maailmas müüdud vaatlusaluse toote hindadega. Ka see võrdlus ei näidanud hindade allalöömist või turuhinnast madalama hinnaga müümist.

(90)

Lisaks esitas liidu tootja uued arvutused, mis näitasid, et erinevus Indiast pärit impordi keskmise hinnataseme ja liidu tootmisharu müügihindade vahel oli 2012. aastal väga väike. Komisjon ei saanud aga seda arvutust aktsepteerida, kuna selles ei võetud arvesse asjaolu, et Indiast pärit import koosnes peamiselt tehnilise klassi sulfaniilhappest, sellal kui liidu tootja müüs eranditult puhastatud klassi sulfaniilhapet, mis on ligikaudu 20 % kallim.

(91)

Kui välja arvata kolm väheolulist tehingut (2010. ja 2011. aastal Šveitsist ja 2012. aastal Malaisiast), pärines kogu sulfaniilhappe import muudest kolmandatest riikidest vaatlusalusel perioodil USAst.

Tabel 5

Sulfaniilhappe import muudest kolmandatest riikidest (USA)

(92)

USAst imporditud sulfaniilhappe kogus ja turuosa suurenesid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt ehk vastavalt 199 % ja 88 %. Kuna liidu tootmisharu turuosa jäi samal perioodil suhteliselt stabiilseks, oli USA import see, mis hõivas Hiina ja India eksportivatest tootjatest mahajäänud turu.

(93)

USAst pärit impordi hinnatasemed jäid vaatlusaluse perioodil küllaltki stabiilseks, olles ligikaudu samas vahemikus liidu tootja hinnatasemetega. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel ei toimunud hindade allalöömist seoses USAst pärit impordiga.

(94)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uuring hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste majandustegurite kohta vaatlusalusel perioodil.

(95)

Konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks esitatakse teave ainsa liidu tootja kohta indekseeritud kujul.

(96)

Liidu tootmisharu toodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 7 % suurem kui vaatlusaluse perioodi alguses. Liidu tootmisharu tootmisvõimsus jäi vaatlusalusel perioodil muutumatuks ja seega muutus tootmisvõimsuse rakendamine sarnaselt toodanguga ning suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 7 %.

(97)

Tuleb märkida, et liidu tootmisharu suutis vaatlusalusel perioodil, välja arvatud 2011. aastal, säilitada tootmisvõimsuse rakendamise rahuldava taseme ning saavutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil optimaalse taseme.

(98)

Teatavakstegemise järel väitis liidu tootmisharu, et saavutas optimaalse tootmisvõimsuse rakendamise määra kogu vaatlusaluse perioodi vältel ainult läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, millest nähtub, et tootmisharu taastumine on äsjane ja väga ebakindel.

(99)

See kommentaar komisjoni hindamises ei muuda põhjenduse 97 järeldusi, mis ei ole ühelgi viisil vastuolus liidu tootmisharu esitatud kommentaaridega.

(100)

Liidu tootmisharu aastalõpu toodanguvarud tõusid järsult 2011. aastal, näidates hiljem langustendentsi, kuid säilitades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil siiski 71 % võrra kõrgema taseme kui 2010. aastal. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi tootmismahu põhjal moodustab lõppvarude tase aga vähem kui ühe kuu tootmismahu.

(101)

Liidu tootmisharu müügimaht on kasvanud 4 % võrreldes vaatlusaluse perioodi algusega. 2011. aastal toimus väga järsk vähenemine, millele järgnes ühtlane suurenemine.

(102)

Turuosa järgi võib liidu tootmisharu tulemuslikkust vaatlusalusel perioodil pidada stabiilseks, kui välja arvata 2011. aasta, mil sarnaselt müügi vähenemisega kahanes ka liidu tootmisharu turuosa. Järgnevatel aastatel näitasid nii müük kui ka turuosa kasvutendentsi. Ehkki liidu tootja turuosa jäi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi väiksemaks kui 2010. aastal, väärib märkimist, et liidu tootmisharu suutis siiski osa saada liidu tarbimise kasvust ning omas kogu vaatlusaluse perioodi vältel liidus märkimisväärset turuosa.

(103)

Teatavakstegemisele järgnenud avalduses teatas liidu tootmisharu, et tema turuosa on väga ebastabiilne, kuna sulfaniilhape on hinnast sõltuv kaup, ning tõi näite 2011. aastast, mil liidu tootmisharu turuosa langes järsult.

(104)

Siinkohal tuleb rõhutada, et turuosa langus 2011. aastal ühtis liidu tootja poolse hindade tõstmisega, mis oli vastuolus turu tolleaegsete suundumustega. Uurimine näitas tõepoolest, et impordihinnad kõigist riikidest langesid 2011. aastal vahemikus 5–20 %. Samuti tuleb märkida, et olemasolevate statistiliste andmete põhjal võttis liidu tootmisharu kaotatud turuosa üle peamiselt USA importija.

(105)

Liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul suurenesid vaatlusalusel perioodil 12 %, mis oli tingitud peamise tooraine (aniliini) hinnatõusu edasikandmisest.

(106)

Tööhõive täistööaja ekvivalendina suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 17 %. Keskmine tööjõukulu on vaatlusalusel perioodil näidanud kasvutendentsi, olles läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 16 % suurem kui 2010. aastal. Kuna tootmine kasvas vastavalt põhjendusele 96 vaid 7 %, siis tööviljakus vähenes vaatlusalusel perioodil 9 %.

(107)

Liidu tootmisharu kasumlikkus seoses samasuguse tootega vähenes vaatlusaluse perioodi vältel ning jäi veidi alla liidu tootmisharu määratud optimaalse taseme; siiski väärib märkimist selle positiivseks jäämine vaatlusaluse perioodi vältel.

(108)

Kasumlikkuse vähenemine on tingitud peamiselt keskmise tootmiskulu suurenemisest peaaegu 20 % alates 2010. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini ja müügihindade 12 % suurune tõus vastavalt põhjendusele 105 ei suutnud seda täielikult kompenseerida.

(109)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu ei saanud 2010. aastal investeerida. Seetõttu vähenesid investeeringud sulfaniilhappetööstusse 2011. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni 43 % ning nende maht absoluutarvudes on olnud väike, seondudes peamiselt hooldustöödega. Need järeldused on kooskõlas läbivaatamisega seotud uurimisperioodi investeeringutasuvuse ja väikese kasumlikkusega.

(110)

Investeeringutasuvus järgis 2011. ja 2012. aastal täpselt kasumlikkuse tendentsi. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil investeeringutasuvus paranes, jõudes 2010. aastaga võrdsele tasemele tänu kasumlikkuse suurenemisele alates 2012. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini (vt tabel 11).

(111)

Rahavoog oli kõikuv, kuid püsis kogu vaatlusaluse perioodi kestel positiivsena. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes rahavoog võrreldes 2010. aasta tasemega 18 %. Liidu tootmisharu esitatud andmete kohaselt ei olnud tal vaatlusalusel perioodil raskusi kapitali kaasamisega.

(112)

Nagu märgitud põhjendustes 41 ja 57–60 ei esinenud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpingut vaatlusalustest riikidest.

(113)

Võttes arvesse HRVst ja Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi puudumist ning liidu tootmisharu müügimahu kasvu, hindade tõusu ja tootmisvõimsuse rakendamise määra suurenemist, võib järeldada, et meetmed olid edukad ja liidu tootmisharu on taastunud varasema dumpingu mõjust vaatlusalusel perioodil. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esines teatavat langust kahjunäitajates, nagu kasumlikkus ja turuosa, kuid see ei saa olla tingitud vaatlusalustest riikidest pärit impordist selle väga madala taseme tõttu kõnealusel perioodil. Igal juhul osutavad negatiivse tendentsiga kahjunäitajad siiski liidu tootmisharu jätkusuutlikkusele.

(114)

Liidu tootmisharu ekspordimaht 2012. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tühine, mistõttu võib järeldada, et eksport ei mõjutanud liidu tootmisharu olukorda.

(115)

Ehkki HRVst ja Indiast pärit vaatlusaluse toote keskmine hinnatase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja selle võrdlus varasemate aastatega ei ole väikese impordimahu tõttu kuigi usaldusväärne, selgus uurimisest siiski, et HRVst ja Indiast pärit vaatlusalune toode sisenes liitu ilma dumpinguta.

(116)

Liidu tootmisharu turuosa jäi suhteliselt stabiilseks ning vaatlusaluste riikide tõttu kaotatud mahu asendas USAst pärit import, mille hinnatase on sarnane liidu tootmisharu omaga. Liidu tootmisharu suutis suurendada oma müügimahtu ja keskmist müügihinda ning saavutada ligikaudu optimaalse tootmisvõimsuse rakendamise määra.

(117)

Liidu tootmisharu turuosa ja kasumlikkuse mõõdukas langus ei saa vastavalt põhjendusele 113 olla tingitud Hiinast ja Indiast pärit impordist.

(118)

Seetõttu järeldatakse, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil materiaalset kahju.

(119)

Ehkki liidu tootmisharu tegi seoses kahju analüüsiga tähelepanekuid, millele on osutatud põhjendustes 89, 90, 98, 99, 103 ja 104, nõustus ta üldise järeldusega olulise kahju puudumise kohta eeskätt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(120)

Kahju kordumise tõenäosuse hindamise puhul on tähtis märkida, et tootmisvõimsuse optimaalse rakendamise korral, mida suudeti saavutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ei suutnud liidu tootmisharu rahuldada kogu liidu tarbimist, mistõttu tuli märkimisväärne osa liidu tarbimisest katta impordiga.

(121)

Pealegi toodab liidu tootmisharu üksnes puhastatud sulfaniilhapet, mis tähendab, et oma toodangu jaoks tehnilist sulfaniilhapet eelistavad kasutajad on sunnitud kasutama importi.

(122)

Lisaks oli liidu tootmisharul küllaltki stabiilne turuosa koos müügiga paljudele pikaajalistele klientidele. Uurimisest selgus, et mõne kasutaja hinnangul peaksid sulfaniilhappe tarnijad läbima range ja kuluka sertifitseerimis- ja kontrollprotsessi, mis muudab tarnija vahetuse keeruliseks.

(123)

Kahju kordumise tõenäosust meetmete aeguda laskmise korral analüüsitakse nimelt selles kontekstis ja kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2.

(124)

Kuna ükski Hiina eksportivatest tootjatest uurimises ei osalenud, tuli HRVd käsitlevate järelduste puhul kasutada kooskõlas algmääruse artikliga 18 parimaid kättesaadavaid andmeid, eriti seoses aegumise läbivaatamise taotlusega.

(125)

Nagu põhjendustes 63 ja 75 järeldatud, on Hiina tootjatel märkimisväärne vaba tootmisvõimsust sulfaniilhappe tootmiseks, mis osutab dumpingu kordumise tõenäosusele.

(126)

Lisaks, nagu märgitud põhjendustes 64 ja 87, selgus kättesaadavast teabest, et HRV oli hiljuti müünud Indiale üha suuremaid koguseid sulfaniilhapet hindadega, mis lõid alla liidu tootmisharu hinnad.

(127)

Lisaks osutab põhjenduses 64 käsitletud statistika India turule jõudva Hiinast pärit impordi kohta sellele, et Hiina on huvitatud peamiselt puhastatud klassi sulfaniilhappe müügist, mis liidu turule jõudes oleks otseses konkurentsis liidu tootja müüdava tootega.

(128)

Kõik need tegurid koos osutavad sellele, et kui meetmetel lastakse aeguda, võib HRV kiiresti ja dumpinguhinnaga eksportida liidu turule märkimisväärses koguses sulfaniilhapet isegi ilma vajaduseta suunata ümber teiste turgude müüki. Liidu turg on kindade poolest atraktiivne ning võimaldaks Hiina eksportijatel saavutada tootmise suurendamise abil mastaabisääste. Sellisel juhul väheneksid viivitamatult liidu tootmisharu müük ja müügihinnad, mis omakorda mõjutaks tootmisvõimsuse rakendamist ja kasumlikkust. Nende kahjunäitajate halvenemisel pöörduks liidu tootmisharu taastumine kiirelt ümber, põhjustades materiaalset kahju.

(129)

India puhul puudub vastavalt põhjendusele 76 dumpingu kordumise tõenäosus meetme aeguda laskmise korral. Seda järeldust arvesse võttes ei ole kahju kordumise analüüs vajalik.

(130)

Nagu uurimisest esitatud põhjenduste alusel selgub, on väga tõenäoline, et meetmete puudumine põhjustaks HRV madala hinnatasemega ekspordi märkimisväärse kasvu, mis mõjuks negatiivselt liidu tootmisharu finants- ja majandussuutlikkusele, tingides materiaalse kahju kordumist.

(131)

Kahju kordumise tõenäosust India puhul ei analüüsitud negatiivsete järelduste tõttu Indiast pärineva dumpingu kordumise kohta.

(132)

Seoses dumpinguvastaste meetmetega Indiast pärit sulfaniilhappe impordile, jõuti järeldusele, et dumpingu kordumine ei ole tõenäoline. Seega ei ole liidu huvide kindlaksmääramine vajalik.

(133)

Hiina puhul uuriti vastavalt algmääruse artiklile 21, kas meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu üldiste huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, nimelt liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest. Kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 2 anti huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(134)

Põhjenduse 113 kohaselt on meetmed olnud edukad ja võimaldanud liidu tootmisharul oma positsiooni tugevdada. Samal ajal järeldati põhjenduses 130, et kui Hiina suhtes kehtestatud dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, siis on tõenäoline, et liidu tootmisharu seisund halveneb tunduvalt. Seega võib järeldada, et meetmete jätkamine Hiina suhtes oleks liidu tootmisharule kasulik.

(135)

Kõiki teadaolevaid kasutajaid teavitati läbivaatamise algatamisest. Komisjon sai oma küsimustikule sulfaniilhappe kasutajatelt neli täielikku vastust ja kolm osalist vastust või kommentaari. Nende andmete põhjal tehti kindlaks, et vaatlusaluse toote tootmiskulude mõju tootmisahela järgmise etapi tootjate tootmiskuludele sõltub suurel määral järgmise etapi toote liigist.

(136)

Mitu kasutajat (ravimite ja spetsiaalvärvide tootjat) möönsid, et sulfaniilhappe osakaal nende tootmiskuludes on tühine, mistõttu võib väita, et kõnealustel meetmetel ei ole praktilist mõju nende tootmiskuludele või hindadele.

(137)

Teiste kasutajate (tsemendilisandite ja optiliste valgendite tootjate) puhul moodustas sulfaniilhape aga 4–12 % vastava tootmisahela etapi tootmiskuludest. Need kasutajad teatasid ühtlasi kahjumist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning väitsid, et osaliselt on nende raske olukord tingitud kehtivatest tollimaksudest.

(138)

Selle väitega seoses tuleb märkida, et HRVst pärit import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil praktiliselt puudus, mistõttu Hiina suhtes kehtestatud tollimaksud, mis peaksid tagama õiglase hinnataseme liidu turul, ei põhjustanud kasutajatele vaatlusalusel perioodil lisakulusid ega selgita seetõttu kõnealuste kasutajate raskustesse sattumist. Samasuguse toote hinnatõus vaatlusalusel perioodil oli tingitud tootmiskulude suurenemisest, mille põhjustas peamise tooraine hinnatõus, nagu märgitud põhjendustes 105 ja 108. Praegu Indiast pärit sulfaniilhappe suhtes kehtivate tollimaksude tühistamine vastavalt käesolevale määrusele peaks viivitamatult lihtsustama sulfaniilhappe täiendava tarneallika kättesaadavust liidu turul konkurentsivõimeliste hindadega ja oleks seega kasutajate huvides. Järelikult võib väita, et meetmete kehtimajäämine Hiina suhtes ei põhjusta kasutajatele tulevikus ülemääraseid raskusi.

(139)

Kõiki teadaolevaid importijaid teavitati läbivaatamise algatamisest. Üks vaatlusaluse toote importija väitis oma osalises vastuses küsimustikule, et sulfaniilhape ei oma tema tegevuses tähtsat rolli. Ükski teine importija küsimustikule ei vastanud ega esitanud ka kirjalikke esildisi või kommentaare. Kuna koostöö importijatega sellega piirdus, järeldati, et HRVst pärit impordi suhtes kehtestatud meetmete kehtimajäämine ei kahjustaks nende huve.

(140)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldati, et puuduvad liidu huvidega seotud veenvad põhjused, mis räägiksid HRV vastaste dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

(141)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal leiti, et sulfaniilhappe impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud tuleks jätta kehtima HRVst pärit impordi puhul ning tunnistada kehtetuks Indiast pärit impordi puhul. Lisaks anti huvitatud isikutele võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist märkusi. Tehtud märkusi ja esitatud teavet võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(142)

Eelöeldust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 peaksid Hiinast pärit sulfaniilhappe suhtes kohaldatavad meetmed jääma kehtima ning Indiast pärit sulfaniilhappe suhtes kohaldatavad meetmed tuleks tunnistada kehtetuks. Komisjoni otsus, millega kiideti heaks kehtiv hinnakohustus seoses sulfaniilhappe impordiga tootjalt Kokan, tuleks samuti tunnistada kehtetuks.

(143)

Võttes arvesse, et liidu tootmisharu taastumine on äsjane, jälgib komisjon liidu tootjalt sellekohase taotluse saamise korral vaatlusaluse toote importi. Järelevalveperiood piirdub kahe aastaga pärast käesoleva määruse avaldamist,

(144)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete kehtimajäämine Hiina suhtes ja meetmete kehtetuks tunnistamine India suhtes on kooskõlas algmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,