Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32023R0989

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/989, 22. mai 2023, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) nr 1321/2014 (õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta)

C/2023/3206

ELT L 135, 23.5.2023, p. 53–110 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/989/oj

23.5.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/53

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/989,

22. mai 2023,

millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) nr 1321/2014 (õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 1321/2014 (2) on sätestatud õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse nõuded, sealhulgas toodete hooldusjärgse kasutuselevõtu eest vastutavate töötajate kvalifikatsioon ja load.

(2)

Mõiste „keerukas mootoriga õhusõiduk“ oli määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 (3) artikli 3 punktis j ning see tunnistati kehtetuks määrusega (EL) 2018/1139. Määruse (EL) 2018/1139 artikli 140 lõike 2 punkti b kohaselt tuleb määrust (EL) nr 1321/2014 kõnealuse mõiste määratluse osas kohandada määrusega (EL) 2018/1139.

(3)

Selleks et tõhustada lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmist ja asjaomast koolitussüsteemi, on vaja muuta määruse (EL) nr 1321/2014 III lisas (osa 66) ja IV lisas (osa 147) lennundustehniliste töötajate lubade ja asjaomaste koolitusorganisatsioonide suhtes kehtestatud nõudeid.

(4)

Eelkõige on vaja lihtsustada tüübipädevusmärke lisamist lennundustehnilise töötaja loale selliste õhusõidukite puhul, mille kohta ükski määruse (EL) nr 1321/2014 IV lisa kohaselt sertifitseeritud organisatsioon ei korralda tüübikoolituskursusi, säilitades sama ohutustaseme ja võrdsed tingimused. Samuti on vaja ajakohastada õhusõidukite hooldusega tegelevate volitatud lennundustehniliste töötajate baaskoolituskava, suurendada lennundustehnilise töötaja loa kategooria esimese tüübipädevusmärke puhul nõutava töökohakoolituse tõhusust ning võtta kõnealuses lisas esitatud eeskirjade korrapärase ajakohastamise raames kasutusele uued koolitusmeetodid ja -tehnoloogiad ning teha muid parandusi.

(5)

Määrust (EL) nr 1321/2014 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(6)

Muudatused põhinevad Euroopa Liidu Lennundusohutusameti arvamusel nr 07/2022 (4) kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 75 lõike 2 punktiga b ja artikli 76 lõikega 1.

(7)

Selleks et tagada hooldustöötajate koolitusorganisatsioonide ja lube väljaandvate asutuste vastavus käesoleva määrusega kehtestatud uutele eeskirjadele ja menetlustele, tuleks ette näha piisav üleminekuperiood.

(8)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/1360 (5) muudeti määrust (EL) nr 1321/2014, et lisada viited andmetele ja teabele, mida kasutatakse jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 (6) uuele Ib lisale.

(9)

Rakendusmäärusega (EL) 2022/1360 jäeti tahtmatult välja määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) punkti M.A.302 alapunkti d alapunkt 3 ning Vb lisa (osa ML) punkti ML.A.302 alapunkti c alapunktid 3–9, mis oleks tulnud sisse jätta. Rakendusmäärusega (EL) 2022/1360 lisati määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) punkti M.A.502 tahtmatult veel üks alapunkt e, selle asemel et see asendada.

(10)

Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 1321/2014 vastavalt parandada.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1321/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt t asendatakse järgmisega:

„t)

„juhtimissüsteemide ühtlustamine“ – koordineeritud protsess, mille käigus kahe või enama organisatsiooni juhtimissüsteemid suhtlevad omavahel ning jagavad teavet ja meetodeid, et saavutada ühised või järjepidevad ohutusalased ja nõuetele vastavuse jälgimisega seotud eesmärgid;“

b)

lisatakse punkt u:

„u)

„keerukas mootorõhusõiduk“ –

i)

lennuk,

—

mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle 5 700 kg või

—

mille suurim lubatud reisijakohtade arv on sertifikaadi kohaselt rohkem kui 19 või

—

mis on sertifitseeritud lendamiseks vähemalt kahest piloodist koosneva meeskonnaga või

—

millel on turboreaktiivmootor(id) või rohkem kui üks turbopropellermootor või

ii)

kopter, mis on sertifikaadi kohaselt:

—

maksimaalse stardimassiga üle 3 175 kg või

—

suurima reisijakohtade arvuga rohkem kui üheksa või

—

ette nähtud lendamiseks vähemalt kahest piloodist koosneva meeskonnaga või

iii)

kopterlennuk;“

2)

artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Koolitusorganisatsioonidele ja lube väljaandvatele pädevatele asutustele esitatavad nõuded“;

b)

lisatakse lõiked 4, 5 ja 6:

„4.   Baaskoolituskursus või selle osa, mis algas enne 12. juunit 2024 lõpetatakse (sh kõik sellega seotud eksamid) enne 12. juunit 2026. Asjakohased tunnistused antakse samuti välja enne 12. juunit 2026.

5.   Lõikes 4 osutatud tunnistused antakse välja kooskõlas käesoleva määruse redaktsiooniga, mida kohaldatakse enne 12. juunit 2024.

6.   III lisa (osa 66) kohase lennundustehnilise töötaja loa väljaandmisel või muutmisel pärast 12. juunit 2024 aktsepteerib pädev asutus taotleja baasteadmiste eksami staatust, mis vastab käesoleva määruse redaktsioonile, mida kohaldatakse enne 12. juunit 2024, käesoleva määruse nõuetele vastavana redaktsioonis, mida kohaldatakse alates 12. juunist 2024.“

;

3)

III lisa (osa 66) muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale;

4)

IV lisa (osa 147) muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Määrust (EL) nr 1321/2014 parandatakse järgmiselt.

1)

I lisa (osa M) parandatakse vastavalt käesoleva määruse III lisale;

2)

Vb lisa (osa ML) parandatakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 12. juunist 2024.

Artikli 1 lõiget 1 ja artiklit 2 kohaldatakse siiski alates 12. juunist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. mai 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)  ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2)  Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).

(4)  https://www.easa.europa.eu/document-library/opinions

(5)  Komisjoni 28. juuli 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1360, millega muudetakse määrust (EL) nr 1321/2014 seoses proportsionaalsemate nõuete rakendamisega lennuspordis ja harrastuslennunduses kasutatavate õhusõidukite suhtes (ELT L 205, 5.8.2022, lk 115).

(6)  Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).

I LISA

Määruse (EL) nr 1321/2014 III lisa (osa 66) muudetakse järgmiselt:

1)

sisukorda muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 66.B.1 järele lisatakse punkt 66.B.2:

„66.B.2

Nõuete täitmise meetodid“;

b)

punkti 66.B.130 järele lisatakse punkt 66.B.135:

„66.B.135

Multimeediapõhiste koolituskursuste heakskiitmise kord“;

c)

III liite pealkiri asendatakse järgmisega:

„III liide Õhusõidukitüübikoolituse ja tüübihindamise nõuded – töökohakoolitus“;

d)

IV liite pealkiri asendatakse järgmisega:

„IV liide Osa 66 kohase lennundustehnilise töötaja loa laiendamiseks nõutav kogemus ning baasteadmiste moodulid või osalised moodulid“;

e)

lisatakse IX liite pealkiri:

„IX liide Multimeediapõhise koolituse hindamismeetod“;

2)

punkti 66.A.5 muudetakse järgmiselt:

a)

punktis 1 asendatakse esimene lõik järgmisega:

„grupp 1: keerukad mootorõhusõidukid; mitme mootoriga kopterid; muud kui kolbmootoriga lennukid, mille suurim lubatud lennukõrgus ületab lennutasandi FL290; elektroonilise lennusüsteemiga varustatud õhusõidukid; muud kui ELA2 gaasiõhulaevad.“;

b)

alapunkti 2 alapunktis i asendatakse teine taane järgmisega:

„—

sellised turbiinmootoriga lennukid, mille amet on liigitanud kõnealusesse alamgruppi nende väiksema keerukuse tõttu;“

3)

punkti 66.A.10 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Kui loa baaskategooriate muutmise taotlejal on punkti 66.B.105 alusel õigus taotleda loa baaskategooriate muutmist mõnes muus liikmesriigis kui talle loa välja andnud liikmesriigis, saadab II lisa (osa 145) või Vd lisa (osa CAO) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon lennundustehnilise töötaja loa koos EASA vormiga 19 punktis 66.1 osutatud pädevale asutusele muutmise kinnitamiseks pitseri ja allkirjaga või vajaduse korral uue loa väljaandmiseks.“;

4)

punkti 66.A.20 alapunkti a alapunkti 7 lisatakse järgmine lõik:

„Keerukate mootoriga õhusõidukite jaoks välja antud C-kategooria lennundustehnilise töötaja luba hõlmab C-kategooria lennundustehnilise töötaja loast tulenevaid õigusi ka muude kui keerukate mootoriga õhusõidukite puhul.“;

5)

punkt 66.A.25 asendatakse järgmisega:

„66.A.25

Nõutavad baasteadmised

a)

Lennundustehnilise töötaja loa taotleja tõendab eksamiga asjakohaste ainemoodulite tundmist vastavalt I liitele (kohaldatakse A-, B1-, B2-, B2L-, B3- ja C-kategooria lubade suhtes) või VII liitele (kohaldatakse L-kategooria lubade suhtes).

b)

Baasteadmiste eksamid peavad vastama käesoleva lisa II liites (kohaldatakse A-, B1-, B2-, B2L-, B3- ja C-kategooria lubade suhtes) või VIII liites (kohaldatakse L-kategooria lubade suhtes) sätestatud nõuetele ning need viib läbi üks järgmistest:

1)

IV lisa (osa 147) kohaselt sertifitseeritud koolitusorganisatsioon;

2)

pädev asutus;

3)

L-kategooria lubade puhul muu pädeva asutuse poolt kokku lepitud organisatsioon.

c)

Baasteadmiste eksam tuleb sooritada kümne aasta jooksul enne lennundustehnilise töötaja loa taotluse või lennundustehnilise töötaja loale uue kategooria või alamkategooria lisamise taotluse esitamist. Kui baasteadmiste eksameid ei ole sooritatud selle kümneaastase ajavahemiku jooksul, võib taotleja teise võimalusena saada baasteadmiste eksami arvestatud alapunkti d kohaselt.

Kümneaastase kehtivusaja nõuet kohaldatakse iga konkreetset moodulit käsitleva eksami suhtes, välja arvatud nende puhul, mis on juba läbitud mõne muu juhiloakategooria raames ja mille luba on juba välja antud.

d)

Taotleja võib esitada pädevale asutusele taotluse baasteadmiste-alaste tulemuste täielikuks või osaliseks arvestamiseks seoses järgmisega:

1)

baasteadmiste eksamid, mis on sooritatud rohkem kui kümme aastat enne lennundustehnilise töötaja loa taotluse esitamist (vt punkt c);

2)

muu riiklik tehniline koolitus ja eksamid, mida pädev asutus peab samaväärseks käesolevas lisas esitatud vastavate baasteadmiste nõuetega.

Taotleja esitab tõendid sooritatud eksamite tulemuste kohta, viidates pädeva asutuse poolt III lisa (osa 66) B jao E alajao kohaselt heaks kiidetud eksamitulemuste arvestamise aruandele.

e)

Käesoleva lisa I liite 1. ja 2. moodulita baaskoolituskursus loetakse IV lisa (osa 147) kohaselt heaks kiidetud täielikuks baaskoolituskursuseks üksnes juhul, kui taotleja tõendab hiljem eksamiga kõnealuste moodulite tundmist ja pädev asutus võtab eksamitulemusi arvesse.

f)

Lennundustehnilise töötaja loa omanik, kes taotleb erineva kategooria või alamkategooria lisamist, täiendab teadmiste taset eksamiga vastavalt I liitele (kohaldatakse A-, B1-, B2-, B2L-, B3- ja C-kategooria lubade suhtes) või VII liitele (kohaldatakse L-kategooria lubade suhtes).

IV liites on esitatud I liite (B1-, B2-, B2L-, B3- ja C-kategooria lubade puhul) või VII liite (L-kategooria lubade puhul) moodulid, mis on vajalikud käesoleva lisa kohaselt olemasolevale loale uue kategooria või alamkategooria lisamiseks.“;

6)

punkti 66.A.30 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkti a alapunkti 2b teine ja kolmas lõik jäetakse välja;

b)

alapunkti a alapunktid 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„3.

C-kategooriasse kuuluvate keerukate mootorõhusõidukite puhul:

i)

kolm aastat kogemust II lisa (osa 145) jaotise 145.A.35 kohase tugitöötajana või nii tugi- kui ka lennundustehnilise töötajana B1.1- või B1.3-alamkategooria või B2-kategooria õiguste kasutamisel keerukaid mootoriga õhusõidukeid hooldavas hooldusorganisatsioonis, sealhulgas 12-kuuline baashoolduse tugipersonalina töötamise kogemus, või

ii)

viis aastat kogemust II lisa (osa 145) jaotise 145.A.35 kohase tugitöötajana või nii tugi- kui ka lennundustehnilise töötajana B1.2- või B1.4-alamkategooria või L5-kategooria õiguste kasutamisel keerukaid mootoriga õhusõidukeid hooldavas hooldusorganisatsioonis, sealhulgas 12-kuuline baashoolduse tugipersonalina töötamise kogemus, või

iii)

taotlejate puhul, kellel on akadeemiline kraad, kolm aastat kogemust õhusõiduki hoolduskeskkonnas töötamisel esindusliku valikuga otseselt õhusõiduki hooldusega seotud ülesannetest, sealhulgas kuue kuu pikkune osalemine käitatavate keerukate mootoriga õhusõidukite põhihooldusülesannete täitmisel;

iv)

C-kategooriasse kuuluvate muude kui keerukate mootoriga õhusõidukite pädevuse laiendamiseks C-kategooriasse kuuluvatele keerukatele mootoriga õhusõidukitele:

a)

kaks aastat kogemust II lisa (osa 145) jaotise 145.A.35 kohase tugitöötajana või nii tugi- kui ka lennundustehnilise töötajana B1.1-, B1.2-, B1.3- või B1.4-alamkategooria või B2- või L5-kategooria õiguste kasutamisel keerukaid mootoriga õhusõidukeid käitavas hooldusorganisatsioonis, sealhulgas kuuekuuline baashoolduse tugipersonalina töötamise kogemus, või

b)

taotlejate puhul, kellel on akadeemilisel kraadil põhinev C-kategooria luba, kaks aastat kogemust õhusõiduki hoolduskeskkonnas töötamisel esindusliku valikuga otseselt õhusõiduki hooldusega seotud ülesannetest, sealhulgas kolme kuu pikkune osalemine käitatavate keerukate mootoriga õhusõidukite põhihooldusülesannete täitmisel;

4.

C-kategooriasse kuuluvate muude kui keerukate mootorõhusõidukite puhul:

i)

kolm aastat kogemust II lisa (osa 145) jaotise 145.A.35 kohase tugitöötajana või nii tugi- kui ka lennundustehnilise töötajana B1-, B2-, B2L-, B3- või L-kategooria õiguste kasutamisel muid kui keerukaid mootoriga õhusõidukeid käitavas hooldusorganisatsioonis, sealhulgas kuuekuuline baashoolduse tugipersonalina töötamise kogemus, või

ii)

akadeemilise kraadi omanike puhul, kolm aastat kogemust õhusõiduki hoolduskeskkonnas töötamisel esindusliku valikuga otseselt õhusõiduki hooldusega seotud ülesannetest, sealhulgas kuue kuu pikkune osalemine käitatavate muude kui keerukate mootoriga õhusõidukite põhihooldusülesannete täitmisel;

5.

akadeemiline kraad peab olema vastavas tehnilises valdkonnas ja selle peab olema välja andnud ülikool või muu pädeva asutuse poolt tunnustatud kõrgharidusasutus.“;

c)

alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Olenemata alapunktist a võib arvestada II lisa (osa 145) või Vd lisa (osa CAO) kohaselt sertifitseerimata organisatsioonides omandatud õhusõidukite hooldamise kogemust, kui pädev asutus leiab, et kõnealune hooldus on samaväärne käesoleva lisa kohaselt nõutava hooldusega.

Siiski nõutakse täiendavate kogemuste tõendamist II või Vd lisa kohaselt sertifitseeritud organisatsioonides või sõltumatute lennundustehniliste töötajate järelevalve all.“;

7)

punkti 66.A.40 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Lennundustehnilise töötaja loa omanik peab täitma EASA vormi 19 (vt V liide) asjaomased osad ning esitama selle koos tema valduses oleva loaga loa originaali väljaandnud pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui loa omanik töötab II lisa (osa 145) või Vd lisa (osa CAO) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis, mille käsiraamatus on sätestatud, et kõnealune organisatsioon võib vajalikud dokumendid esitada lennundustehnilise töötaja loa omaniku nimel.“;

8)

punkti 66.A.45 alapunkti d muudetakse järgmiselt:

a)

esimese lõigu esimene taane asendatakse järgmisega:

„—

taotleja on edukalt sooritanud hindamise asjakohase B1-, B2- või C-kategooria õhusõidukitüübi kohta vastavalt käesoleva lisa (osa 66) III liitele;“

b)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Need C-kategooria pädevusega töötajad, kes on kvalifikatsiooni omandanud punkti 66.A.30 alapunkti a alapunktis 5 osutatud kõrghariduse omandamise kaudu, peavad esimese asjaomase õhusõidukitüübihindamise sooritama B1- või B2-kategooria tasemel.“;

9)

punkti 66.A.45 alapunkti h alapunkti ii alapunkti 3 kolmas lõik jäetakse välja;

10)

lisatakse punkt 66.B.2:

„66.B.2

Nõuete täitmise meetodid

a)

Amet töötab välja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid, mida võib kasutada selleks, et kontrollida määruse (EL) 2018/1139 ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ning rakendusaktide nõuete täitmist.

b)

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks võib kasutada nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid.

c)

Pädevad asutused teavitavad ametit kõigist tema järelevalve all olevate isikute või nende endi poolt käesoleva määruse nõuetele vastavuse tõendamiseks kasutatavatest nõuete täitmise alternatiivsetest meetoditest.“;

11)

punkti 66.B.105 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„66.B.105

Lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmise kord II lisa (osa 145) või Vd lisa (osa CAO) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide kaudu“;

b)

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

II lisa (osa 145) või Vd lisa (osa CAO) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, millele pädev asutus on andnud vastava loa, võib i) lennundustehnilise töötaja loa pädeva asutuse nimel ette valmistada või ii) anda soovitusi lennundustehnilise töötaja loa taotleja kohta, nii et pädev asutus saab loa ette valmistada ja välja anda.“;

12)

punkti 66.B.110 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Kogemuste ja baasteadmiste moodulid või osalised moodulid, mida on vaja uue loakategooria või -alamkategooria lisamiseks olemasolevale loale, mis on välja antud käesoleva lisa kohaselt, on esitatud IV liite tabelites.“;

13)

punktile 66.B.130 lisatakse alapunkt c:

„c)

IV lisa (osa 147) III liite kohast tunnistust (EASA vorm 149b) kasutatakse kas tüübipädevuse koolituskursuse teoreetiliste elementide, praktiliste elementide või nii teoreetiliste kui ka praktiliste elementide läbimise tõendamiseks.“;

14)

lisatakse punkt 66.B.135:

„66.B.135

Multimeediapõhiste koolituskursuste heakskiitmise kord

Kui pädev asutus kiidab heaks füüsilises keskkonnas või virtuaalses keskkonnas või mõlemas pakutavad kursused, sealhulgas multimeediapõhised koolituskursused, kontrollib ta, kas õhusõiduki baaskoolitus ja õhusõidukitüübikoolitus on kooskõlas vastavalt I liite ja III liite nõuetega.

Heakskiitmine hõlmab IX liites sätestatud põhimõtteid ja kriteeriume.“;

15)

punkti 66.B.200 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c)

Baasteadmiste eksamid peavad toimuma vastavalt I ja II liites või VII ja VIII liites (vastavalt vajadusele) kindlaksmääratud nõuetele.

Baasteadmiste eksami sooritamist tõendatakse IV lisa (osa 147) III liites esitatud tunnistusega (EASA vorm 148b).

d)

Tüübikoolituse eksamid ja tüübihindamised peavad vastama III liites kindlaksmääratud nõuetele.

Õhusõiduki tüübikoolituse või tüübihindamise läbimist tõendatakse IV lisa (osa 147) III liites esitatud tunnistusega (EASA vorm 149b).“;

b)

alapunkt g asendatakse järgmisega:

„g)

Kandidaat tohib hindamise ajal kasutada üksnes eksamidokumente, välja arvatud teatavad eridokumendid, mida on vaja tüübihindamisel.“;

16)

E alajao esimene lause asendatakse järgmisega:

„Käesolevas alajaos on sätestatud punkti 66.A.25 alapunktis d osutatud eksamitulemuste arvestamise kord.“;

17)

punktile 66.B.400 lisatakse alapunkt d:

„d)

Kui taotleja viitab muu pädeva asutuse poolt heaks kiidetud krediidiaruandele, võtab lube väljaandev asutus sellist krediidiaruannet arvesse ja küsib teiselt asutuselt nõu krediidiaruande kasutamiseks.“;

18)

punkti 66.B.405 alapunkti a teine lõik asendatakse järgmisega:

„Võrdlus peab sisaldama märget selle kohta, kas taotleja on tõendanud vastavust nõuetele, selgitust iga väite kohta ning võimalikke tingimusi või täiendavaid kaalutlusi või mõlemaid.“;

19)

I liidet muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

 Moodulid

Lennundustehnilise töötaja loa kategooria või alamkategooriaga seotud kvalifikatsiooni omandamiseks nõutavad põhiained on esitatud järgmises tabelis ja tähistatud ristiga (X), kusjuures „ei kohaldata“ tähendab, et ainemoodulit ei kohaldata ega nõuta.

Ainemoodul

B1.1

A1

B1.2

A2

B1.3

A3

B1.4

A4

B3

B2

B2L

C

Turbiinmootor

Kolbmootor

Turbiinmootor

Kolb-mootor

Kolbmootoriga hermetiseerimata lennukid

maksimaalse stardimassiga (MTOM) ≤ 2 t

1.

MATEMAATIKA

X

X

X

X

X

X

X

X

2.

FÜÜSIKA

X

X

X

X

X

X

X

X

3.

ELEKTROTEHNIKA ALUSED

X

X

X

X

X

X

X

X

4.

ELEKTROONIKA ALUSED

X

(ei kohaldata A1-kategooria puhul)

X

(ei kohaldata A2-kategooria puhul)

X

(ei kohaldata A3-kategooria puhul)

X

(ei kohaldata A4-kategooria puhul)

X

X

X

X

5.

DIGITAALTEHNIKA JA ELEKTROONILISTE MÕÕTERIISTADE SÜSTEEMID

X

X

X

X

X

X

X

X

6.

MATERJALID JA DETAILID

X

X

X

X

X

X

X

X

7.

HOOLDUSTÖÖD

X

X

X

X

X

X

X

X

8.

AERODÜNAAMIKA ALUSED

X

X

X

X

X

X

X

X

9.

INIMFAKTORID

X

X

X

X

X

X

X

X

10.

LENNUNDUSALASED ÕIGUSAKTID

X

X

X

X

X

X

X

X

11.

ÕHUSÕIDUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

X

X

ei kohaldata

ei kohaldata

X

ei kohaldata

ei kohaldata

11, 15 ja 17

B1.1 puhul

või

11, 16 ja 17

B1.2 puhul

või

12 ja 15

B1.3 puhul

või

12 ja 16

B1.4 puhul

või

13 ja 14

B2 puhul

12.

KOPTERITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

ei kohaldata

ei kohaldata

X

X

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

13.

ÕHUSÕIDUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

X

X

14.

JÕUSEADMED

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

X

X

15.

GAASITURBIINMOOTORID

X

ei kohaldata

X

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

16.

KOLBMOOTOR

ei kohaldata

X

ei kohaldata

X

X

ei kohaldata

ei kohaldata

17.

PROPELLER

X

X

ei kohaldata

ei kohaldata

X

ei kohaldata

ei kohaldata

MOODUL 1.   MATEMAATIKA

MOODUL 1. MATEMAATIKA

TASE

A

B1

B2

B2L

B3

1.1.

 Aritmeetika

1

2

1.2.

 Algebra

 

 

a)

Algebra lihtavaldised;

1

2

b)

võrrandid.

—

1

1.3.

 Geomeetria

 

 

a)

Lihtsad geomeetrilised kujundid;

—

1

b)

graafiline kujutamine;

2

2

c)

trigonomeetria.

—

2

MOODUL 2.   FÜÜSIKA

MOODUL 2. FÜÜSIKA

TASE

A

B3

B1

B2

B2L

2.1.

 Aine

1

2

2.2.

 Mehaanika

 

 

2.2.1.

 Staatika

1

2

2.2.2.

 Kineetika

1

2

2.2.3.

 Dünaamika

 

 

a)

Mass, jõud ja energia;

1

2

b)

impulss ja impulsi jäävuse seadus.

1

2

2.2.4.

 Hüdrodünaamika

 

 

a)

Erikaal ja tihedus;

2

2

b)

viskoossus; vedelike kokkusurutavus; staatiline, dünaamiline ja kogurõhk.

1

2

2.3

 Termodünaamika

 

 

a)

temperatuur;

2

2

b)

soojus.

1

2

2.4.

 Optika (valgus)

—

2

2.5.

 Lainete levimine ja heli

—

2

MOODUL 3.   ELEKTROTEHNIKA ALUSED

MOODUL 3. ELEKTROTEHNIKA ALUSED

TASE

A

B1

B2

B2L

B3

3.1.

 Elektronteooria

1

1

1

3.2.

 Staatiline elektriväli ja juhtivus

1

2

1

3.3.

 Elektrotehnika mõisted

1

2

1

3.4.

 Elektri genereerimine

1

1

1

3.5.

 Alalisvoolu allikad

1

2

2

3.6.

 Alalisvooluahelad

1

2

1

3.7.

 Takistus/takisti

 

 

 

a)

Takistus;

—

2

1

b)

takistid.

—

1

—

3.8.

 Võimsus

—

2

1

3.9.

 Mahtuvus ja kondensaator

—

2

1

3.10.

 Magnetism

 

 

 

a)

Magnetismi teooria;

—

2

1

b)

magnetjõud.

—

2

1

3.11.

 Induktiivsus/induktor

—

2

1

3.12.

 Alalisvoolu mootor/generaatorite teooria

—

2

1

3.13.

 Vahelduvvoolu teooria

1

2

1

3.14.

 Aktiiv- (R), mahtuvus- (C) ja induktiiv- (L) ahelad

—

2

1

3.15.

 Trafod

—

2

1

3.16.

 Filtrid

—

1

—

3.17.

 Vahelduvvoolugeneraatorid

—

2

1

3.18.

 Vahelduvvoolumootorid

—

2

1

MOODUL 4.   ELEKTROONIKA ALUSED

MOODUL 4. ELEKTROONIKA ALUSED

TASE

A

B1

B3

B2

B2L

4.1.

 Pooljuhid

 

 

 

4.1.1.

 Dioodid

 

 

 

a)

Kirjeldus ja omadused;

—

2

2

b)

talitlus ja funktsioon.

—

—

2

4.1.2.

 Transistorid

 

 

 

a)

Kirjeldus ja omadused;

—

1

2

b)

ehitus ja talitlus.

—

—

2

4.1.3.

 Integraallülitused

 

 

 

a)

Põhikirjeldus ja talitlus;

—

1

2

b)

kirjeldus ja talitlus.

—

—

2

4.2.

 Trükkplaadid

—

1

2

4.3.

 Servomehhanismid

 

 

 

a)

Põhimõtted;

—

1

2

b)

ehitus, talitlus ja kasutus.

—

—

2

MOODUL 5.   DIGITAALTEHNIKA JA ELEKTROONILISTE MÕÕTERIISTADE SÜSTEEMID

MOODUL 5. DIGITAALTEHNIKA JA ELEKTROONILISTE MÕÕTERIISTADE SÜSTEEMID

TASE

A

B3

B1

B2

B2L

5.1.

 Elektrooniliste mõõteriistade süsteemid

1

1

1

1

5.2.

 Arvusüsteemid

—

—

1

2

5.3.

 Andmete teisendamine

—

—

1

2

5.4.

 Andmesiinid

—

—

2

2

5.5.

 Loogikaahelad

 

 

 

 

a)

Tähised ja rakendused;

—

—

2

2

b)

loogikaskeemide tõlgendamine.

—

—

—

2

5.6.

 Arvuti põhistruktuur

 

 

 

 

a)

Arvutimõisted ja -tehnika;

1

1

2

2

b)

arvutite talitlus.

—

—

—

2

5.7.

 Mikroprotsessorid

—

—

—

2

5.8.

 Integraallülitused

—

—

—

2

5.9.

 Multipleksimine

—

—

—

2

5.10.

 Kiudoptika

—

—

1

2

5.11.

 Elektroonilised näidikud

1

1

2

2

5.12.

 Staatilise elektrivälja suhtes tundlikud seadmed

1

1

2

2

5.13.

 Tarkvara haldamine

—

1

2

2

5.14.

 Elektromagnetiline keskkond

—

1

2

2

5.15.

 Tüüpilised elektroonilised/digitaalsed õhusõidukisüsteemid

1

1

1

1

MOODUL 6.   MATERJALID JA DETAILID

MOODUL 6. MATERJALID JA DETAILID

TASE

A

B1

B3

B2

B2L

6.1.

 Õhusõidukite materjalid — rauasulamid

 

 

 

a)

Õhusõidukites kasutatavad terasesulamid;

1

2

1

b)

rauasulamite katsetamine;

—

1

1

c)

remondi- ja kontrolliprotseduurid.

—

2

1

6.2.

 Õhusõidukite materjalid — muud (peale rauasulamite)

 

 

 

a)

Omadused;

1

2

1

b)

mitterauasulamite katsetamine;

—

1

1

c)

remondi- ja kontrolliprotseduurid.

—

2

1

6.3.

 Õhusõidukite materjalid — komposiitmaterjalid ja mittemetallid

 

 

 

6.3.1.

 Komposiitmaterjalid ja mittemetallid, välja arvatud puit ja riie

 

 

 

a)

Omadused;

1

2

2

b)

defektide tuvastamine;

1

2

—

c)

remondi- ja kontrolliprotseduurid.

—

2

1

6.3.2.

 Puitkonstruktsioonid

1

1

—

6.3.3.

 Riidest pealistus

—

1

—

6.4.

 Korrosioon

 

 

 

a)

Keemiline olemus;

1

1

1

b)

korrosiooni liigid.

2

3

2

6.5.

 Kinnitusvahendid

 

 

 

6.5.1.

 Keermesliited

2

2

2

6.5.2.

 Poldid, tikkpoldid ja kruvid

2

2

2

6.5.3.

 Lukustusseadmed

2

2

2

6.5.4.

 Õhusõidukite needid

1

2

1

6.6.

 Torud ja liitmikud

 

 

 

a)

Tähistus;

2

2

2

b)

standardliitmikud.

2

2

1

6.7.

 Vedrud

—

2

1

6.8.

 Laagrid

1

2

2

6.9.

 Jõuülekanded

1

2

2

6.10.

 Juhtimistrossid

1

2

1

6.11.

 Elektrikaablid ja ühendused

1

2

2

MOODUL 7.   HOOLDUSTÖÖD

MOODUL 7. HOOLDUSTÖÖD

TASE

A

B1

B3

B2

B2L

7.1.

 Ohutusnõuded õhusõidukis ja töökojas

3

3

3

7.2.

 Töökorraldus töökojas

3

3

3

7.3.

 Tööriistad

3

3

3

7.4.

 (reserveeritud)

—

—

—

7.5.

 Tehnilised joonised, skeemid ja normdokumendid

1

2

2

7.6.

 Istud ja lõtkud

1

2

1

7.7.

 Õhusõiduki elektriühendused (Electrical Wiring Interconnection System — EWIS)

1

3

3

7.8.

 Neetimine

1

2

—

7.9.

 Torud ja voolikud

1

2

—

7.10.

 Vedrud

1

2

—

7.11.

 Laagrid

1

2

—

7.12.

 Jõuülekanded

1

2

—

7.13.

 Juhtimistrossid

1

2

—

7.14.

 Materjalide töötlemine

 

 

 

7.14.1.

 Lehtmetall

—

2

—

7.14.2.

 Komposiitmaterjalid ja mittemetallid

—

2

—

7.14.3.

 Kihtlisandustootmine

1

1

1

7.15.

 (reserveeritud)

—

—

—

7.16.

 Õhusõiduki kaal ja tasakaal

 

 

 

a)

Raskuskeskme arvutamine;

—

2

2

b)

õhusõiduki kaalumine.

—

2

—

7.17.

 Õhusõiduki käitlemine ja hoidmine

2

2

2

7.18.

 Õhusõiduki lahtivõtmise, ülevaatuse, remondi ja kokkupaneku võtted

 

 

 

a)

Defektide tüübid ja visuaalse ülevaatuse viisid;

2

3

3

b)

üldised remondimeetodid, konstruktsioonielementide remondi käsiraamat (Structural Repair Manual);

—

2

—

c)

mittepurustava kontrollimise võtted;

—

2

1

d)

seadmete lahtimonteerimise ja koostamise võtted;

2

2

2

e)

Vigade leidmise tehnikad.

—

2

2

7.19.

 Erakorralised juhtumid

 

 

 

a)

Ülevaatus pärast piksetabamust või suure intensiivsusega kiirgusvälja (HIRF) läbimist;

2

2

2

b)

ülevaatus pärast erakorralisi juhtumeid, nt rasket maandumist või turbulentsi sattumist.

2

2

—

7.20.

 Hooldustööd

1

2

2

7.21.

 Dokumentatsioon ja teabevahetus

1

2

2

MOODUL 8.   AERODÜNAAMIKA ALUSED

MOODUL 8. AERODÜNAAMIKA ALUSED

TASE

A

B3

B1

B2

B2L

8.1.

 Atmosfäärifüüsika

1

2

Rahvusvaheline standardatmosfäär (ISA), selle rakendamine aerodünaamikas

8.2.

 Aerodünaamika

1

2

8.3.

 Lennuteooria

1

2

8.4.

 Kiire õhuvool

1

2

8.5.

 Lennu stabiilsus ja dünaamika

1

2

MOODUL 9.   INIMFAKTORID

MOODUL 9. INIMFAKTORID

TASE

KÕIK

9.1.

 Üldist

2

9.2.

 Inimvõimed ja nende piirid

2

9.3.

 Sotsiaalpsühholoogia

1

9.4.

 Töövõimet mõjutavad tegurid

2

9.5.

 Füüsiline töökeskkond

1

9.6.

 Tööülesanded

1

9.7.

 Suhtlemine

2

9.8.

 Inimlik eksimus

2

9.9.

 Ohutusjuhtimine

2

9.10.

 Must nimekiri („räpane tosin“) ja riskide maandamine

2

MOODUL 10.   LENNUNDUSALASED ÕIGUSAKTID

MOODUL 10. LENNUNDUSALASED ÕIGUSAKTID

TASE

A

B1

B2

B2L

B3

10.1.

 Õigusraamistik

1

1

10.2.

 Volitatud lennundustehnilised töötajad — Hooldus

2

2

10.3.

 Sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid

2

2

10.4.

 Sõltumatud volitatud lennundustehnilised töötajad

-

3

10.5.

 Lennutegevus

1

1

10.6.

 Õhusõidukite, nende osade ja seadmete sertifitseerimine

2

2

10.7.

 Jätkuv lennukõlblikkus

2

2

10.8.

 Jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve põhimõtted

1

1

10.9.

 Hooldus ja sertifitseerimine pärast ELi õigusaktide kehtivuse lõppu (kui neid ei asenda ELi nõuded)

-

1

10.10.

 Küberturvalisus õhusõidukite hoolduses

1

1

MOODUL 11.   ÕHUSÕIDUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

MOODUL 11. ÕHUSÕIDUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

TASE

A1

A2

B1.1

B1.2

B3

11.1.

 Lennuteooria

 

 

 

 

 

a)

Lennuki aerodünaamika ja juhtimisseadmed;

1

1

2

2

1

b)

lennuk, muud aerodünaamilised seadmed.

1

1

2

2

1

11.2.

 Plaaneri konstruktsioon (ATA 51)

 

 

 

 

 

a)

Üldpõhimõtted;

2

2

2

2

2

b)

konstruktsiooni tugevusele esitatavad lennukõlblikkusnõuded;

2

2

2

2

2

c)

valmistusviisid.

1

1

2

2

2

11.3.

 Plaaneri konstruktsioon — lennukid

 

 

 

 

 

11.3.1.

Kere, uksed, aknad ( ATA 52/53/56)

1

1

2

2

1

a)

Konstruktsioonipõhimõtted;

b)

õhus kasutatavad pukseerimisseadmed;

1

1

1

1

1

c)

uksed.

1

1

2

1

-

11.3.2.

Tiivad ( ATA 57)

1

1

2

2

1

11.3.3.

Stabilisaatorid ( ATA 55)

1

1

2

2

1

11.3.4.

Juhtpinnad ( ATA 55/57)

1

1

2

2

1

11.3.5.

Gondlid/püloonid ( ATA 54)

1

1

2

2

1

11.4.

Kliimaseadmed ja salongi hermetiseerimine ( ATA 21)

 

 

 

 

 

a)

Hermetiseerimine;

1

1

3

3

—

b)

õhu juurdevool;

1

—

3

—

—

c)

kliimaseadmed;

1

—

3

—

—

d)

ohutus- ja hoiatusseadmed;

1

1

3

3

—

e)

kütte- ja ventilatsioonisüsteem.

—

1

—

3

1

11.5.

 Mõõdikud/avioonikasüsteemid

 

 

 

 

 

11.5.1.

Mõõdikusüsteemid ( ATA 31)

1

1

2

2

2

11.5.2.

 Avioonikasüsteemid

1

1

1

1

1

Süsteemi koostamise põhialused ja töö:

automaatne piloteerimine (ATA 22);

sidevahendid (ATA 23);

navigatsioonisüsteemid (ATA 34).

11.6.

Elektrisüsteemid ( ATA 24)

1

1

3

3

3

11.7.

 Lisavarustus ja sisustus (ATA 25)

 

 

 

 

 

a)

Avariipäästevarustus;

2

2

2

2

2

b)

salongi ja lastiruumi planeering.

1

1

1

1

—

11.8.

 Tulekaitse (ATA 26)

 

 

 

 

 

a)

Tulekahju- ja suitsusignalisatsiooni- ning häiresüsteemid;

1

1

1

1

—

b)

käsitulekustutusvahendid.

1

1

1

1

1

11.9.

 Lennujuhtimisseadised (ATA 27)

1

1

3

3

2

a)

Esmased ja teisesed juhtimisseadmed;

b)

käitamine ja kaitse;

1

—

3

—

—

c)

süsteemi talitlus:

1

—

3

—

—

d)

juhtpindade tasakaalustamine ja seadistus.

1

1

3

3

2

11.10.

 Kütusesüsteemid (ATA 28, ATA 47)

1

1

3

3

1

a)

süsteemi üldskeem;

b)

kütuse käsitsemine;

1

1

3

3

1

c)

näidikud ja hoiatussignaalid;

1

1

3

3

1

d)

erisüsteemid;

1

—

3

—

—

e)

tasakaalustamine.

1

—

3

—

—

11.11.

 Hüdraulikaseadmed (ATA 29)

1

1

3

3

2

a)

Süsteemi kirjeldus;

b)

süsteemi talitlus (1);

1

1

3

3

2

c)

süsteemi talitlus (2).

1

—

3

—

—

11.12.

 Jäätumise ja vihmavee tõrje (ATA 30)

1

1

3

3

1

a)

Põhimõtted;

b)

jäätõrje;

1

1

3

3

1

c)

jäätumisvastane töötlus;

1

—

3

—

—

d)

klaasipuhastid;

1

1

3

3

1

e)

vihmavee tõrjesüsteemid.

1

—

3

—

—

11.13.

 Telik (ATA 32)

2

2

3

3

2

a)

Kirjeldus;

b)

süsteemi talitlus;

2

2

3

3

2

c)

telikulüliti;

2

—

3

—

—

d)

sabaosa kaitse.

2

2

3

3

2

11.14.

 Tuled (ATA 33)

2

2

3

3

2

11.15.

 Hapnikusüsteem (ATA 35)

1

1

3

3

2

11.16.

 Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)

 

 

 

 

 

a)

Süsteemid;

1

1

3

3

2

b)

pumbad.

1

1

3

3

2

11.17.

 Veesüsteem ja heitveesüsteem (ATA 38)

 

 

 

 

 

a)

Süsteemid;

2

2

3

3

2

b)

korrosioon.

2

2

3

3

2

11.18.

 Pardal asuvad hooldussüsteemid (ATA 45)

1

—

2

—

—

11.19.

 Integreeritud modulaaravioonika (ATA 42)

 

 

 

 

 

a)

Süsteemi üldine kirjeldus ja teooria;

1

—

2

—

—

b)

süsteemi tüüpskeem.

1

—

2

—

—

11.20.

 Salongisüsteemid (ATA 44)

1

—

2

—

—

11.21.

 Teabesüsteemid (ATA 46)

1

—

2

—

—

MOODUL 12.   KOPTERITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

MOODUL 12. KOPTERITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

TASE

A3

A4

B1.3

B1.4

12.1.

 Lennuteooria — kopteri kandetiiviku aerodünaamika

1

2

12.2.

 Lennujuhtimissüsteemid (ATA 67)

2

3

12.3.

 Kandetiiviku labade asendi seadistamine ja vibratsiooni tekkepõhjuste selgitamine (ATA 18)

1

3

12.4.

 Jõuülekanded

1

3

12.5.

 Plaaneri konstruktsioon (ATA 51)

 

 

a)

Üldpõhimõtted;

2

2

b)

põhikomponentide valmistusviisid.

1

2

12.6.

 Kliimaseadmed (ATA 21)

 

 

12.6.1.

 Õhu juurdevool

1

2

12.6.2.

 Kliimaseadmed

1

3

12.7.

 Mõõdikud/avioonikasüsteemid

 

 

12.7.1.

Mõõdikusüsteemid ( ATA 31)

1

2

12.7.2

 Avioonikasüsteemid

1

1

 

Süsteemi koostamise põhialused ja töö:

 

automaatne piloteerimine (ATA 22);

 

sidevahendid (ATA 23);

 

navigatsioonisüsteemid (ATA 34).

12.8.

Elektrisüsteemid ( ATA 24)

1

3

12.9.

 Lisavarustus ja sisustus (ATA 25)

 

 

a)

Avariipäästevarustus;

istmed, rihmad ja turvavööd;

tõstesüsteemid;

2

2

b)

hädaolukorras kasutatavad ujuvvahendid;

siseruumide planeering, veose kinnitamine;

varustuse paigaldamise skeem;

sisustuse paigaldamise skeem.

1

1

12.10.

 Tulekaitse (ATA 26)

1

3

a)

Tulekahju- ja suitsusignalisatsiooni- ning häiresüsteemid;

b)

käsitulekustutusvahendid.

1

1

12.11.

 Kütusesüsteemid (ATA 28)

1

3

12.12.

 Hüdraulikaseadmed (ATA 29)

1

3

12.13.

 Jäätumise ja vihmavee tõrje (ATA 30)

1

3

12.14.

 Telik (ATA 32)

a)

Süsteemi kirjeldus ja talitlus;

2

3

b)

andurid.

2

3

12.15.

 Tuled (ATA 33)

2

3

12.16.

 (reserveeritud)

2

3

12.17.

 Integreeritud modulaaravioonika (ATA 42)

 

 

a)

Süsteemi üldine kirjeldus ja teooria;

1

2

b)

süsteemi tüüpskeem.

1

2

12.18.

 Pardal asuvad hooldussüsteemid (ATA 45)

1

2

Hoolduse keskarvutid;

andmelaadimissüsteemid;

elektrooniline andmevaramu.

12.19.

 Teabesüsteemid (ATA 46)

1

2

MOODUL 13.   ÕHUSÕIDUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

C/N: side ja navigatsioon; Ins.: mõõteriistad; A/F: automaatse juhtimisega lend; Sur.: seire; A/S: plaaner ja süsteemid.

MOODUL 13. ÕHUSÕIDUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

TASE

B2

B2L Baastase

B2L

C/N

B2L

Ins.

B2L

A/F

B2L

Sur.

B2L

A/S

13.1.

 Lennuteooria

 

 

 

 

 

 

 

a)

Lennuki aerodünaamika ja juhtimisseadmed;

1

1

—

—

—

—

—

b)

Kopteri kandetiiviku aerodünaamika.

1

1

—

—

—

—

—

13.2.

 Konstruktsioon — Üldpõhimõtted (ATA 51)

 

 

 

 

 

 

 

a)

Üldpõhimõtted;

2

2

—

—

—

—

—

b)

konstruktsiooni põhimõtted;

1

1

—

—

—

—

—

13.3.

 Automaatse juhtimisega lend (ATA 22)

 

 

 

 

 

 

 

a)

Automaatse lennu juhtimise põhialused;

3

—

—

—

3

—

—

b)

Mootori veojõu reguleerimise automaatsüsteemid ja automaatsed maandumissüsteemid.

3

—

—

—

3

—

—

13.4.

 Side- ja navigatsioonisüsteemid (ATA 23/34)

 

 

 

 

 

 

 

a)

Side- ja navigatsioonisüsteemide alused;

3

—

3

—

—

—

—

b)

õhusõiduki jälgimissüsteemide alused.

3

—

—

—

—

3

—

13.5.

Elektrisüsteemid ( ATA 24)

3

3

—

—

—

—

—

13.6.

 Lisavarustus ja sisustus (ATA 25)

3

—

—

—

—

—

—

13.7.

 Lennujuhtimisseadised

 

 

 

 

 

 

 

a)

Esmased ja teisesed lennujuhtimisseadised (ATA 27);

2

—

—

—

2

—

—

b)

käitamine ja kaitse;

2

—

—

—

2

—

—

c)

süsteemi talitlus;

3

—

—

—

3

—

—

d)

rootorõhusõidukite lennujuhtimisseadised (ATA 67).

2

—

—

—

2

—

—

13.8.

 Mõõteriistad (ATA 31)

3

—

—

3

—

—

—

13.9.

 Tuled (ATA 33)

3

3

—

—

—

—

—

13.10.

 Pardal asuvad hooldussüsteemid (ATA 45)

3

—

—

—

—

—

—

13.11.

Kliimaseadmed ja salongi hermetiseerimine ( ATA 21)

 

 

 

 

 

 

 

a)

Hermetiseerimine;

3

—

—

—

—

—

3

b)

õhu juurdevool;

1

—

—

—

—

—

1

c)

kliimaseadmed;

3

—

—

—

—

—

3

d)

ohutus- ja hoiatusseadmed.

3

—

—

—

—

—

3

13.12

 . Tulekaitse (ATA 26)

 

 

 

 

 

 

 

a)

Tulekahju- ja suitsusignalisatsiooni- ning häiresüsteemid;

3

—

—

—

—

—

3

b)

käsitulekustutusvahendid.

1

—

—

—

—

—

1

13.13.

 Kütusesüsteemid (ATA 28, ATA 47)

 

 

 

 

 

 

 

a)

Süsteemi üldskeem;

1

—

—

—

—

—

1

b)

kütuse käsitsemine;

2

—

—

—

—

—

2

c)

näidikud ja hoiatussignaalid;

3

—

—

—

—

—

3

d)

erisüsteemid;

1

—

—

—

—

—

1

e)

tasakaalustamine.

3

—

—

—

—

—

3

13.14.

Hüdraulikaseadmed (ATA 29)

 

 

 

 

 

 

 

a)

Süsteemi üldskeem;

1

—

—

—

—

—

1

b)

süsteemi talitlus (1);

3

—

—

—

—

—

3

c)

süsteemi talitlus (2);

3

—

—

—

—

—

3

13.15.

 Jäätumise ja vihmavee tõrje (ATA 30)

 

 

 

 

 

 

 

a)

Põhimõtted;

2

—

—

—

—

—

2

b)

jäätõrje;

3

—

—

—

—

—

3

c)

jäätumisvastane töötlus;

2

—

—

—

—

—

2

d)

klaasipuhastisüsteemid;

1

—

—

—

—

—

1

e)

vihmavee tõrje vahend.

1

—

—

—

—

—

1

13.16.

 Telik (ATA 32)

 

 

 

 

 

 

 

a)

Kirjeldus;

1

—

—

—

—

—

1

b)

süsteem;

3

—

—

—

—

—

3

c)

telikulüliti.

3

—

—

—

—

—

3

13.17.

 Hapnikusüsteem (ATA 35)

3

-

—

—

—

—

3

13.18.

 Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)

2

 

—

—

—

—

2

13.19.

 Veesüsteem ja heitveesüsteem (ATA 38)

2

-

—

—

—

—

2

13.20.

 Integreeritud modulaaravioonika (ATA 42)

 

 

—

—

—

—

—

a)

Süsteemi üldine kirjeldus ja teooria;

3

-

—

—

—

—

—

b)

süsteemi tüüpskeem.

3

-

—

—

—

—

—

13.21.

 Salongisüsteemid (ATA 44)

3

-

—

—

—

—

—

13.22.

 Teabesüsteemid (ATA 46)

3

-

—

—

—

—

—

MOODUL 14.   JÕUSEADMED

MOODUL 14. JÕUSEADMED

TASE

B2

B2L mõõteriistad

B2L plaaner ja süsteemid

14.1.

 Mootorid

 

a)

Turbiinmootorid:

1

b)

abijõuseadmed (APU);

1

c)

kolbmootorid;

1

d)

elektri- ja hübriidmootorid;

2

e)

mootori juhtimisseadmed.

2

14.2.

 Elektrilised/elektroonilised mootori näidikusüsteemid

2

14.3.

 Propellerisüsteemid

2

14.4.

 Käivitus- ja süütesüsteemid

2

MOODUL 15.   GAASITURBIINMOOTOR

MOODUL 15. GAASITURBIINMOOTOR

TASE

A1

A3

B1.1

B1.3

15.1.

 Põhimõisted

1

2

15.2.

 Mootori jõudlus

—

2

15.3.

 Sisselase

2

2

15.4.

 Kompressorid

1

2

15.5.

 Põlemiskamber

1

2

15.6.

 Turbiin

2

2

15.7.

 Väljalase

1

2

15.8.

 Laagrid ja tihendid

—

2

15.9.

 Määrdeained ja kütused

1

2

15.10.

 Määrimissüsteemid

1

2

15.11.

 Toitesüsteemid

1

2

15.12.

 Õhujuhtimissüsteemid

1

2

15.13.

 Käivitus- ja süütesüsteemid

1

2

15.14.

 Mootori näidikusüsteemid

1

2

15.15.

 Alternatiivsed turbiinikonstruktsioonid

—

1

15.16.

 Turbopropellermootorid

1

2

15.17.

 Ajamturbiinmootorid

1

2

15.18.

 Abijõuseadmed (APU)

1

2

15.19.

 Jõuseadme paigaldus

1

2

15.20.

 Tulekaitsesüsteemid

1

2

15.21.

 Mootori jälgimine ja maapealne käitamine

1

3

15.22.

 Mootori ladustamine ja konserveerimine

—

2

MOODUL 16.   KOLBMOOTOR

MOODUL 16. KOLBMOOTOR

TASE

A2

A4

B1.2

B1.4

B3

16.1.

 Põhimõisted

1

2

16.2.

 Mootori jõudlus

1

2

16.3.

 Mootori ehitus

1

2

16.4.

 Mootori toitesüsteemid

 

 

16.4.1.

 Karburaatorid

1

2

16.4.2.

 Kütuse sissepritsesüsteemid

1

2

16.4.3.

 Elektroonilised juhtimisseadmed

1

2

16.5.

 Käivitus- ja süütesüsteemid

1

2

16.6.

 Sisselaske-, väljalaske- ja jahutussüsteemid

1

2

16.7.

 Ülelaadimine/turboülelaadimine

1

2

16.8.

 Määrdeained ja kütused

1

2

16.9.

 Määrimissüsteemid

1

2

16.10.

 Mootori näidikusüsteemid

1

2

16.11.

 Jõuseadme paigaldus

1

2

16.12.

 Mootori jälgimine ja maapealne käitamine

1

3

16.13.

 Mootori ladustamine ja konserveerimine

—

2

16.14.

 Alternatiivsed kolbmootorikonstruktsioonid

1

1

MOODUL 17.   PROPELLER

MOODUL 17. PROPELLER

TASE

A1

A2

B1.1

B1.2

B3

17.1.

 Põhimõisted

1

2

17.2.

 Propelleri ehitus

1

2

17.3.

 Propelleri sammu reguleerimine

1

2

17.4.

 Propelleri sünkroniseerimine

—

2

17.5.

 Propelleri jäätõrje

1

2

17.6.

 Propelleri hooldamine

1

3

17.7.

 Propelleri ladustamine ja konserveerimine

1

2“

b)

lisatakse punkt 3:

„3.

Baaskoolituse meetodid

Kogu kursuse või selle iga mooduli või alamooduli jaoks määratakse kindlaks asjakohane koolitusmeetod või nende kombinatsioon, võttes arvesse iga koolitusetapi ulatust ja eesmärke ning võimalike koolitusmeetodite eeliseid ja puudusi.

Multimeediapõhiseid koolitusmeetodeid võib kasutada koolituseesmärkide saavutamiseks nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt kontrollitud keskkonnas.“;

20)

II liidet muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 1.4 asendatakse järgmisega:

„1.4.

Teemaarendusküsimused tuleb koostada I liites kirjeldatud mooduli 7 põhjal ning ka vastuste hindamine peab toimuma samadel alustel.“;

b)

punktid 1.11, 1.12 ja 1.13 asendatakse järgmistega:

„1.11.

Moodulit käsitlevale korduseksamile võib minna alles 90 päeva pärast ebaõnnestunud eksami kuupäeva, välja arvatud IV lisa (osa 147) kohaselt sertifitseeritud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni puhul, mis pakub konkreetse mooduli ebaõnnestunud ainetele kohandatud korduskursust; ebaõnnestunud mooduli võib uuesti läbida 30 päeva pärast.

1.12.

Baasteadmiste eksamid, mille maksimaalne lubatud kestus on üle 90 minuti või üle 180 minuti, võib jagada vastavalt kaheks või kolmeks osaeksamiks.

Iga osaeksam:

a)

peab täiendama kandidaadi sooritatud teisi osaeksameid või eksameid, tagades et osaeksamite kombinatsioon vastab ainemooduli eksaminõuetele;

b)

peab olema teistele osaeksamitele või eksamitele sarnase lubatud kestusega;

c)

loetakse sooritatuks, kui õigesti on vastatud vähemalt 75 % küsimustest;

d)

peab sisaldama küsimusi arvul, mis jagub neljaga;

e)

tuleb kanda samale tunnistusele, mis antakse välja pärast viimase osaeksami edukat sooritamist. Sellel tunnistusel loetletakse osaeksamite kuupäevad ja tulemused neid keskmistamata;

f)

tuleb sooritada samas organisatsioonis, järgides ebaõnnestunud eksamite kordamisel tavapäraseid eksaminõudeid.

1.13.

Iga eksami sooritamiseks võib 12-kuulise ajavahemiku jooksul teha kuni kolm katset.

Taotleja esitab lennundustehniliste töötajate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonile või pädevale asutusele, kelle juures ta eksamit soovib sooritada, kirjaliku kinnituse eksamile eelnenud 12 kuul tehtud ebaõnnestunud eksamite arvu ja kuupäevade kohta, märkides ära ka eksami korraldanud organisatsiooni või pädeva asutuse nime. Lennundustehniliste töötajate sertifitseeritud koolitusorganisatsioon või pädev asutus peab kontrollima, kas ebaõnnestunud eksamite arv ja nende sooritamise aeg vastavad asjaomastele nõuetele.“;

c)

lisatakse punkt 1.14:

„1.14.

Eksamitel on keelatud kasutada multimeediapõhises õppeprogrammis sisalduvaid küsimusi, ehkki küsimuste sisu võib olla sama.“;

d)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Küsimuste arv moodulite kaupa

2.1.

MOODUL 1 — MATEMAATIKA

A-kategooria: 16 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 20 minutit.

B1-, B2-, B2L- ja B3-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 40 minutit.

2.2.

MOODUL 2 — FÜÜSIKA

A- ja B3-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 40 minutit.

B1-, B2- ja B2L-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 65 minutit.

2.3.

MOODUL 3 — ELEKTROTEHNIKA ALUSED

A-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 25 minutit.

B3-kategooria 24 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 30 minutit.

B1-, B2- ja B2L-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 65 minutit.

2.4.

MOODUL 4 — ELEKTROONIKA ALUSED

B1- ja B3-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 25 minutit.

B2- ja B2L-kategooria: 40 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 50 minutit.

2.5.

MOODUL 5 — DIGITAALTEHNIKA/ELEKTROONILISED NÄIDIKUSÜSTEEMID

A- ja B3-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 25 minutit.

B1-kategooria 40 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 50 minutit.

B2- ja B2L-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 90 minutit.

2.6.

MOODUL 6 — MATERJALID JA DETAILID

A-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 65 minutit.

B1- ja B3-kategooria: 80 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 100 minutit.

B2- ja B2L-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 75 minutit.

2.7.

MOODUL 7B — TAVALISED HOOLDUSTÖÖD

A-kategooria: 76 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 95 minutit pluss 40 minutit.

B1- ja B3-kategooria: 80 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 100 minutit pluss 40 minutit.

B2- ja B2L-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 75 minutit pluss 40 minutit.

2.8.

MOODUL 8 — AERODÜNAAMIKA ALUSED

A-, B3-, B1-, B2- ja B2L-kategooria: 24 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 30 minutit.

2.9.

MOODUL 9B — INIMFAKTORID

A-, B1-, B3-, B2- ja B2L-kategooria: 28 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 35 minutit.

2.10.

MOODUL 10 — LENNUNDUSALASED ÕIGUSAKTID

A-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 40 minutit.

B1-, B3-, B2- ja B2L-kategooria: 44 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 55 minutit.

2.11.

MOODUL 11 – LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

A1-kategooria 108 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 135 minutit.

A2-kategooria 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 90 minutit.

B1.1-kategooria 140 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 175 minutit.

B1.2-kategooria 100 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 125 minutit.

B3-kategooria 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 75 minutit.

2.12.

MOODUL 12 — KOPTERITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

A-kategooria: 100 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 125 minutit.

B1.3- ja B1.4-kategooria: 128 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 160 minutit.

2.13.

MOODUL 13 – ÕHUSÕIDUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

B2-kategooria 188 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 235 minutit.

B2L-kategooria

Süsteemipädevus

Valikvastustega küsimuste arv

Vastamiseks on aega (minutit)

Baasnõuded

(Alammoodulid 13.1, 13.2, 13.5 ja 13.9)

32

40

COM/NAV

(Alammooduli 13.4 punkt a)

24

30

MÕÕTERIISTAD

(Alammoodul 13.8)

20

25

AUTOMAATSE JUHTIMISEGA LEND

(Alammoodulid 13.3 ja 13.7)

28

35

SEIRE

(Alammooduli 13.4 punkt b)

20

25

PLAANERISÜSTEEMID

(Alammoodulid 13.11–13.19)

52

65

2.14.

MOODUL 14 – JÕUSEADMED

B2- ja B2L-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 40 minutit.

MÄRKUS: B2L-kategooria eksamil kohaldatakse moodulit 14 ainult mõõteriistade ja plaanerisüsteemidega seotud pädevuse saamiseks.

2.15.

MOODUL 15 — GAASITURBIINMOOTOR

A1- ja A3-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 75 minutit.

B1.1- ja B1.3-kategooria: 92 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 115 minutit.

2.16.

MOODUL 16 — KOLBMOOTOR

A2- ja A4-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 65 minutit.

B3-, B1.2- ja B1.4-kategooria: 76 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 95 minutit.

2.17.

MOODUL 17 – PROPELLER

A1- ja A2-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 25 minutit.

B3-, B1.1- ja B1.2-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust.

Vastamiseks on aega 40 minutit.“;

21)

III liidet muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„III liide Õhusõidukitüübikoolituse ja tüübihindamise nõuded – töökohakoolitus“;

b)

punkti 1 alapunkti a alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)

need on kooskõlas käesoleva liite punktis 3.1 esitatud nõuetega ja määruse (EL) nr 748/2012 kohastes käitussobivuse andmetes kindlaks määratud asjakohaste elementidega, kui need on kättesaadavad;“

c)

punkti 1 alapunkti b alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)

need on kooskõlas käesoleva liite punktis 3.2 esitatud nõuetega ja määruse (EL) nr 748/2012 kohastes käitussobivuse andmetes kindlaks määratud asjakohaste elementidega, kui need on kättesaadavad;“

d)

punkti 1 alapunkti b alapunkt iv asendatakse järgmisega:

„iv)

need hõlmavad oskuste tõendamist, milleks kasutatakse seadmeid, komponente, hooldustreeningseadmeid (MSTDd), hoolduse õppevahendeid (MTDd) või tegelikke õhusõidukeid;“

e)

punkti 1 alapunkti c alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

Erinevuskoolitus on vajalik selleks, et saada ülevaade ameti poolt sama tootja kahe eri õhusõidukitüübi suhtes kohaldatavate pädevusmärgete vahelistest erinevustest;

a)

või

b)

ühe ja sama õhusõidukitüübipädevusmärke puhul kahe loakategooria vahelistest erinevustest;“

f)

punkti 1 alapunktile c lisatakse alapunkt iv:

„iv)

erinevuskoolitus peab olema alustatud ja lõpetatud kolme aasta jooksul enne uue tüübipädevusmärke taotlemist samas kategoorias (juhtum a) või mõnes muus kategoorias (juhtum b).“;

g)

punktis 3 lisatakse pärast esimest lõiku järgmine lõik:

„Kogu kursuse või selle kõigi osade jaoks määratakse kindlaks asjakohane koolitusmeetod või nende kombinatsioon, võttes arvesse iga koolitusetapi ulatust ja eesmärke ning võimalike koolitusmeetodite eeliseid ja puudusi.

Kas füüsiliselt või virtuaalselt kontrollitud keskkonnas koolituseesmärkide saavutamiseks võib kasutada multimeediapõhiseid koolitusmeetodeid.“;

h)

punkti 3.1 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Eesmärk

Pärast teoreetilise kursuse läbimist peab õppur olema võimeline III liites esitatud koolituskavas kindlaksmääratud tasemele vastavalt tõendama oma üksikasjalikke teoreetilisi teadmisi õhusõiduki juures kasutatavate süsteemide, struktuuri, töö, hoolduse ja remondi alal ning vigade leidmise alal vastavalt tehnilisele normdokumentatsioonile. Õppur peab olema võimeline tõendama oma oskust kasutada käsiraamatuid ja heakskiidetud protseduure, sh teadmisi asjakohaste kontrollide ja piirangute kohta.“;

i)

punkti 3.1 alapunkti d neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Lisaks tuleb kursuse puhul kirjeldada ja põhjendada järgmist:

—

minimaalne füüsiliselt ja/või virtuaalselt külastatud tundide arv, mida praktikandilt kursuse eesmärkide saavutamiseks nõutakse;

—

füüsiliste ja/või virtuaalsete tundide maksimaalne arv päevas, võttes arvesse pedagoogilisi ja inimteguritega seotud põhimõtteid.“;

j)

punkti 3.1 alapunkti e muudetakse järgmiselt:

i)

teise lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Kui see on olemas, lisatakse määruse (EL) nr 748/2012 kohaselt kehtestatud kasutamissobivuse andmete miinimumõppekava.“;

ii)

tabelit muudetakse järgmiselt:

—

alajaotusest „Plaaneri konstruktsioon“ jäetakse välja punkt „27.A Juhtpinnad (kõik)“;

—

alajaotuses „Plaaneri süsteemid“ lisatakse punkti 46 järele punkt 47:

„47

Lämmastikusüsteem

3

1

3

1

—

—

—

—

2“

—

alajaotuses „Plaaneri süsteemid“ lisatakse punkti 50 järele punkt „55/57 Juhtpinnad (kõik)“:

„55/57 Juhtpinnad (kõik)

3

1

3

1

—

—

—

—

1“

k)

punkti 3.1 alapunkt f jäetakse välja;

l)

punkti 3.2 alapunkti b muudetakse järgmiselt:

i)

kolmanda ja neljanda lõigu vahele lisatakse järgmine lõik:

„Kui see on olemas, lisatakse valitavate praktiliste elementide hulka määruse (EL) nr 748/2012 kohaselt kehtestatud kasutamissobivuse andmete praktiliste ülesannete miinimumloetelu.“;

ii)

tabelit muudetakse järgmiselt:

—

alajaotusest „Plaaneri konstruktsioon“ jäetakse välja punkt „27.A Juhtpinnad;

—

alajaotuses „Plaaneri süsteemid“ lisatakse punkti 46 järele punkt 47:

„47

Lämmastikusüsteem

X/X

X

X

X

X

X

X

—

—

—

X“

—

alajaotuses „Plaaneri süsteemid“ lisatakse punkti 50 järele punkt „55/57 Juhtpinnad“:

„55/57 Juhtpinnad

X/—

—

—

—

—

X

—

—

—

—

—“

m)

punkti 4.1 alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

Iga koolitustunni kohta tuleb esitada vähemalt üks küsimus. Iga peatüki kohta esitatakse küsimusi vastavalt:

—

peatüki ja taseme kohta tegelikult antud koolitustundide arvule; või

—

õppurikesksete meetodite puhul koolituse läbimise eeldatavale keskmisele ajale; ning

—

koolitusvajaduste analüüsis esitatud õppe-eesmärkidele.

Kursuse heakskiitmisel hindab pädev asutus küsimuste arvu ja taset.“;

n)

punktile 4.1 lisatakse alapunkt j:

„j)

Küsimuste sisu võib küll olla sama, kuid pärast koolituskursuse või -etapi läbimist korraldatavatel eksamitel on keelatud kasutada multimeediapõhises õppeprogrammis sisalduvaid küsimusi.“;

o)

punktid 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„5.

Gruppidesse 2 ja 3 kuuluvate õhusõidukite tüübihindamise nõuded

Gruppidesse 2 ja 3 kuuluvate õhusõidukite tüübihindamise viivad läbi IV lisa (osa 147) nõuete kohaselt sertifitseeritud koolitusorganisatsioonid või pädev asutus.

Hindamine koosneb praktiliste oskuste hindamisest ja suulisest eksamist ning vastab järgmistele nõuetele.

a)

Praktiliste oskuste hindamisel määratakse kindlaks kandidaadi pädevus konkreetse õhusõidukitüübiga seotud hooldustööde tegemiseks.

b)

Suuliseks eksamiks koostatakse valim punktist 3 „Õhusõidukitüübikoolituse nõuded“ valitud peatükkidest alapunkti punkti 3.1 alapunktis e osutatud tasemel.

c)

Nii suuliste eksamite kui ka praktiliste oskuste hindamisega tagatakse järgmiste eesmärkide saavutamine:

1.

käsitleda tõeselt ja usaldusväärselt õhusõidukitüübi ja selle süsteemide teemat;

2.

tagada õhusõidukitüübile kohaste hooldus-, ülevaatus- ja rutiinsete tööde ohutu tegemine kooskõlas hoolduskäsiraamatu ning muude asjakohaste juhiste ja ülesannetega, näiteks vigade leidmine, remonditööd, reguleerimine, osade vahetamine, seadistamine ja vajaduse korral funktsionaalsed kontrollid, näiteks mootori töö jms;

3.

kasutada nõuetekohaselt kõiki õhusõidukiga seotud tehnilisi ja muid dokumente;

4.

kasutada nõuetekohaselt eritööriistu ja katseseadmeid, kõrvaldada ja vahetada õhusõidukitüübispetsiifilisi komponente ja mooduleid, kaasa arvatud hooldustööd tiibadel.

d)

Tüübihindamine peab vastama järgmistele tingimustele.

1.

Iga eksami sooritamiseks võib 12-kuulise ajavahemiku jooksul teha kuni kolm katset. Pärast esimest ebaõnnestunud eksamit ühes koolitustsüklis on vaja oodata 30 päeva ja pärast teist ebaõnnestunud eksamit on vaja oodata 60 päeva.

Taotleja esitab lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonile või pädevale asutusele, kelle juures ta eksamit soovib sooritada, kirjaliku kinnituse eelmisel 12-kuulisel ajavahemikul ebaõnnestunud eksamite arvu ja kuupäevade kohta, märkides ära ka eksami korraldanud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni või pädeva asutuse nime. Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon või pädev asutus peab kontrollima, kas ebaõnnestunud eksamite arv ja nende sooritamise aeg vastavad asjaomastele nõuetele.

2.

Tüübihindamine tuleb sooritada ja vajalikud praktilised oskused tuleb omandada kolme aasta jooksul enne seda, kui esitatakse taotlus lennundustehnilise töötaja loale tüübipädevusmärke saamise kohta.

3.

Tüübihindamisest peab osa võtma vähemalt üks eksamineerija. Eksamineerija(d) ei tohi olla seotud taotleja koolitamisega.

e)

Eksamineerija(d) koostab/koostavad ja teeb/teevad kandidaadile kättesaadavaks kirjaliku ja allkirjastatud aruande, milles selgitatakse kandidaadi positiivse või negatiivse eksamitulemuse põhjusi.

6.

Töökohakoolitus

6.1

Üldist

Töökohakoolitus on koolitus, mida taotlejale pakutakse konkreetse õhusõidukitüübi kohta tegelikul töökohal, kus tal on võimalus õppida parimaid hooldustavasid ja õigeid hooldusprotseduure. Töökohakoolitus peab vastama järgmistele nõuetele.

a)

Hooldusloa välja andnud pädev asutus kiidab enne töökohakoolituse alustamist heaks töökohakoolituse ülesannete loetelu ja programmi.

b)

Töökohakoolitus läbitakse ühes või mitmes hooldusorganisatsioonis, mis on käesoleva määruse nõuete kohaselt sertifitseeritud konkreetse õhusõidukitüübi hooldamiseks. Töökohakoolitust juhib üks neist organisatsioonidest.

c)

Enne töökohakoolituse läbimist peab taotlejal olema A-, B- või L5-kategooria luba või ta peab olema läbinud teoreetilise tüübikoolituse ja tal peab olema täidetud vähemalt 50 % põhikogemuse nõudest (punkt 66.A.30) õhusõidukikategoorias, milles teda koolitatakse.

d)

Taotleja peab töökohakoolitust alustama ja selle lõpetama kolme aasta jooksul enne esimese tüübipädevusmärke taotlemist. Vähemalt 50 % töökohakoolituse ülesannetest tuleb täita pärast asjaomase õhusõiduki teoreetilise tüübikoolituse läbimist.

e)

Taotleja peab töökohakoolituse läbima kvalifitseeritud juhendaja(te) üks-ühele juhendamisel, mille käigus juhendajad kontrollivad tüüpiliste volitatud lennundustehniliste töötajate tehnilisi teadmisi, oskusi ja kohustusi. Töökohakoolitusel jagavad juhendajad taotlejale ka teadmisi ja kogemusi, pakkudes vajalikku nõu, tuge ja juhendamist.

f)

Iga ülesande täitmise kinnitab taotleja oma allkirjaga, viidates seejuures tegelikule töökorraldusele/töökäsule vms. Juhendajad kontrollivad töökohakoolitusel täidetavaid ülesandeid ja kinnitavad need lisaks taotleja allkirjale oma allkirjaga, sest nad vastutavad ülesannete täitmise eest kas tugitöötajate või volitatud lennundustehniliste töötajate tasandil, olenevalt hooldusprotseduurist.

g)

Töökohakoolituse eduka läbimise korral annavad juhendajad välja soovituse taotleja lõpphindamiseks, mille viivad läbi määratud hindajad.

6.2.

Töökohakoolituse sisu ja logiraamat

Töökohakoolitus peab hõlmama mitut tegevust ja ülesandeid, mis on seotud asjaomase õhusõidukitüübipädevuse, süsteemide ja taotletava loakategooriaga ning see võib hõlmata rohkem kui üht loakategooriat.

Töökohakoolitus dokumenteeritakse selle logiraamatus, esitades järgmise teabe:

a)

taotleja nimi;

b)

taotleja sünniaeg;

c)

sertifitseeritud hooldusorganisatsioon(id), kus töökohakoolitus toimus;

d)

taotletavad õhusõidukimärked ja loakategooriad;

e)

ülesannete loetelu, sealhulgas:

i)

ülesande kirjeldus;

ii)

viide töökorraldusele/töökäsule/õhusõiduki tehnilisele päevikule jms;

iii)

ülesande täitmise koht;

iv)

ülesande lõpuleviimise kuupäev;

v)

õhusõiduki registreerimisnumber/-numbrid;

f)

juhendajate nimed (sh loa olemasolu korral ka selle number);

g)

juhendajate allkirjastatud soovitus taotleja järjestikuseks lõpphindamiseks.

6.3

Taotleja lõpphindamine

Taotleja lõpphindamist võib teha alles siis, kui töökohakoolituse päevik on täidetud ja juhendajad on vastavale soovitusele alla kirjutanud.

Lõpphindamist tegev(ad) määratud hindaja(d) teatab/teatavad hindamise kuupäeva lube väljaandvale asutusele aegsasti ette, et lubada selle asutuse võimalikku osalemist.

Lõpphindamise eesmärk on kontrollida, kas taotlejal on piisavad tehnilised teadmised ning asjakohased oskused ja hoiakud ning kas ta on pädev sõltumatult tegutsema konkreetse õhusõidukitüübipädevusega volitatud lennundustehnilise töötajana.

Lõpphindamise kestus on vähemalt üks tööpäev.

a)

Lõpphindamisel hinnatakse järgmist:

1)

konkreetse loakategooria puhul nõutavad tehnilised üldteadmised;

2)

konkreetse loakategooriaga seotud õhusõidukitüüpi käsitlevad teadmised ja oskused;

3)

õhusõiduki ja loakategooriaga seotud loaõiguste tundmine;

4)

taotleja asjakohane käitumine ja ohutusalane suhtumine seoses hoolduskeskkonnaga.

b)

Hinnang esitatakse aruandes, mis sisaldab järgmist teavet:

1)

taotleja isikuandmed;

2)

hindaja(te) isikuandmed;

3)

hindamise kuupäev ja kestus;

4)

hindamise sisu;

5)

hindamise tulemus: positiivne või negatiivne;

6)

hindaja(te), kandidaadi ja vajaduse korral sõltumatu(te) vaatleja(te) allkirjad.

c)

Ebaõnnestunud hindamist võib korrata pärast kolme kuu möödumist või juhul, kui on saadud täiendavat koolitust ja juhendajad on andnud uue soovituse, enne kolme kuu möödumist, kui hindaja(d) sellega nõustub/nõustuvad. Kolme ebaõnnestunud katse järel tuleb kogu töökohakoolitust korrata.

6.4.

Nõuded juhendajatele ja hindajatele

Juhendajad ja hindajad on hooldustöötajad, kellel on järgmine kvalifikatsioon.

i)

Juhendajatel:

—

on käesoleva lisa kohaselt välja antud kehtiv lennundustehnilise töötaja luba või II lisa (osa 145) IV liite kohaselt kehtiv ja kõikidele ICAO 1. lisa nõuetele vastav lennundustehnilise töötaja luba, mis on pädevale asutusele vastuvõetav;

—

on vähemalt ühe aasta jooksul olnud juhendatava töökohakoolitusega võrreldes sama kategooria lennundustehnilise töötaja luba, kuhu on märgitud asjaomase õhusõiduki õiguste kasutamiseks asjakohane tüübipädevus;

—

on vajalikud hooldustõendi väljaandmise või allkirjaga kinnitamise õigused hooldusorganisatsioonis, kus töökohakoolitus toimub;

—

on kogemus teiste inimeste koolitamisel (nt praktikajuhendajad, IV lisa (osa 147) kohased juhendajad, kes on läbinud koolitajate koolituskursused või kellel on mis tahes muu võrreldav riiklik kvalifikatsioon või kellel on selleks pädevale asutusele vastuvõetav kvalifikatsioon).

ii)

Lõpphindajatel:

—

on käesoleva lisa kohaselt välja antud kehtiv lennundustehnilise töötaja luba või II lisa (osa 145) IV liite kohaselt kehtiv ja kõikidele ICAO 1. lisa nõuetele vastav lennundustehnilise töötaja luba, mis on pädevale asutusele vastuvõetav;

—

on vähemalt kolme aasta jooksul olnud hinnatava töökohakoolitusega võrreldes sama kategooria lennundustehnilise töötaja luba, millele on antud sama või sarnase õhusõiduki tüübipädevus;

—

on kogemus teiste inimeste hindamisel (nt praktikajuhendajad, IV lisa (osa 147) kohased eksamineerijad) ja/või nad on läbinud koolitajate koolituskursused või kellel on mis tahes muu võrreldav riiklik kvalifikatsioon või kellel on selleks pädevale asutusele vastuvõetav kvalifikatsioon);

—

ei ole olnud taotleja töökohakoolituse juhendaja; kui hindaja on olnud seotud töökohakoolitusega, peab töökohakoolituse hindamisel osalema sõltumatu vaatleja.

6.5.

Töökohakoolituse dokumendid ja andmed

Töökohakoolituse edukat läbimist tõendatakse taotlejale lõpphindamisaruande ja töökohakoolituse logiraamatuga.

Töökohakoolituse dokumendid esitatakse pädevale asutusele, et toetada loa väljaandmise või muutmise taotlust vastavalt käesoleva lisa B jao B alajaole.

Töökohakoolituse dokumente säilitab koolituse toimumiskohaks olev hooldusorganisatsioon oma pädeva asutusega kokku lepitud korras.“;

22)

IV liide asendatakse järgmisega:

„IV liide

III lisa (osa 66) kohase lennundustehnilise töötaja loa laiendamiseks nõutav kogemus ning baasteadmiste moodulid või osalised moodulid

A.   Kogemustega seotud nõuded

Tabelis A on esitatud töökogemuse pikkus (kuudes), mis on nõutav uue kategooria või alamkategooria lisamiseks III lisa (osa 66) kohasele loale.

Nõutav kogemus võib olla 50 % võrra väiksem, kui taotleja on konkreetse alamkategooriaga seoses lõpetanud osa 147 kohase sertifitseeritud baaskoolituskursuse.

Tabel A

Kuni:

Alates:

A1

A2

A3

A4

B1.1

B1.2

B1.3

B1.4

B2

B2L

B3

L1

L2

L3

L4

L5

A1

—

6

6

6

24

6

24

12

24

12

6

12

12

12

12

24

A2

6

—

6

6

24

6

24

12

24

12

6

12

12

12

12

24

A3

6

6

—

6

24

12

24

6

24

12

12

12

12

12

12

24

A4

6

6

6

—

24

12

24

6

24

12

12

12

12

12

12

24

B1.1

—

6

6

6

—

6

6

6

12

12

6

6

6

12

12

12

B1.2

6

—

6

6

24

—

24

6

24

12

—

—

—

12

12

12

B1.3

6

6

—

6

6

6

—

6

12

12

6

6

6

12

12

12

B1.4

6

6

6

—

24

6

24

—

24

12

6

6

6

12

12

12

B2

6

6

6

6

12

12

12

12

—

—

12

6

6

12

12

24

B2L

6

6

6

6

12

12

12

12

12

—

12

6

6

12

12

24

B3

6

—

6

6

24

6

24

12

24

12

—

—

—

12

12

12

L1

24

24

24

24

36

24

36

24

36

24

24

—

6 (*)

12 (*)

12 (*)

24 (*)

L2

24

12

24

24

36

12

36

24

36

24

12

—

—

12 (*)

12 (*)

24 (*)

L3

30

30

30

30

48

30

48

30

48

30

30

12 (*)

12 (*)

—

6 (*)

24 (*)

L4

30

30

30

30

48

30

48

30

48

30

30

12 (*)

12 (*)

—

—

24 (*)

L5

24

24

24

24

36

24

36

24

36

24

24

12 (*)

12 (*)

12 (*)

—

—

B.   Nõutavad baasteadmiste moodulid või osalised moodulid

Selle tabeli eesmärk on anda ülevaade eksamitest, mis on vajalikud uue baaskategooria/alamkategooria lisamiseks käesoleva lisa kohasele lennundustehnilise töötaja loale.

Vastavalt I ja VII liitele koostatud õppekava nõuab moodulis erinevate loakategooriate puhul eri tasemel teadmisi, mistõttu kohaldatakse teatavate moodulite suhtes lisaeksameid loaomanikele, kes soovivad laiendada käesoleva lisa kohast lennundustehnilise töötaja luba, et lisada uus kategooria/alamkategooria, ning tehakse mooduli analüüs, et teha kindlaks puuduvad või madalamal tasemel läbitud ained.

Tabel B

Kuni

Alates

A1

A2

A3

A4

B1.1

B1.2

B1.3

B1.4

B2

B2L

B3

L1C

L1

L2C

L2

L3H

L3G

L4H

L4G

L5

A1

Puudub

16.

12.

12, 16.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 2, 8, 9.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 9.

A2

11, 15.

Puudub

12, 15.

12.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 2, 8, 9.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 9.

A3

11, 17.

11, 16, 17.

Puudub

16.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 2, 8, 9.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 9.

A4

11, 15, 17.

11, 17.

15.

Puudub

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 9.

Kõik, v.a 2, 8, 9.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 2L.

Kõik, v.a 9.

B1.1

Puudub

16.

12.

12, 16.

Puudub

16.

12.

12, 16.

4, 5, 13, 14.

4, 5, 13SK, 14SK.

16.

12L.

12L.

8L**, 12L.

8L**, 12L.

9L.

10L.

9L, 11L.

10L,

11L.

8L**, 10L, 11, 12L.

B1.2

11.15.

Puudub

12, 15.

12.

11, 15.

Puudub

12, 15.

12.

4, 5, 13, 14.

4, 5, 13SK. 14SK

Puudub

12L.

12L.

8L*,

12L.

8L*,

12L.

9L.

10L.

9L, 11L.

10L,

11L.

8L*, 10L, 11, 12L.

B1.3

11, 17.

11, 16, 17.

Puudub

16.

11, 17.

11, 16, 17.

Puudub

16.

4, 5, 13, 14.

4, 5, 13SK. 14SK

11, 16, 17.

7L, 12L.

7L, 12L.

7L, 8L**, 12L.

7L, 8L**, 12L.

9L.

10L.

9L, 11L.

10L,

11L.

8L**, 10L, 11, 12L.

B1.4

11, 15, 17.

11, 17.

15.

Puudub

11, 15, 17.

11, 17.

15.

Puudub

4, 5, 13, 14.

4, 5, 13SK. 14SK

11, 17.

7L, 12L.

7L, 12L.

7L, 8L**, 12L.

7L, 8L**, 12L.

9L.

10L.

9L, 11L.

10L,

11L.

8L*, 10L, 11, 12L.

B2

6, 7, 11, 15, 17.

6, 7, 11, 16, 17.

6, 7, 12, 15.

6, 7, 12, 16.

6, 7, 11, 15, 17.

6, 7, 11, 16, 17.

6, 7, 12, 15.

6, 7, 12, 16.

Puudub

Puudub

6, 7, 11, 16, 17.

5L, 7L.

4L, 5L, 6L, 7L.

5L, 7L, 8L.

4L, 5L, 6L, 7L, 8L.

9L.

10L.

9L, 11L.

10L, 11L.

6, 7, 11 või 12, 15 või 16, 17, 8L, 10L.

B2L

6, 7, 11, 15, 17.

6, 7, 11, 16, 17.

6, 7, 12, 15.

6, 7, 12, 16.

6, 7, 11, 15, 17.

6, 7, 11, 16, 17.

6, 7, 12, 15.

6, 7, 12, 16.

13SK, 14SK.

Puudub

6, 7, 11, 16, 17.

5L, 7L, 12LSK.

4L, 5L, 6L, 7L, 12LSK.

5L, 7L, 8L, 12LSK.

4L, 5L, 6L, 7L, 8L, 12LSK.

9L.

10L.

9L, 11L.

10L, 11L.

6, 7, 11 või 12, 15 või 16, 17, 8L, 10L.

B3

11.15.

11

12.15.

12.

2, 3, 5, 8, 11, 15.

2, 3, 5, 8, 11.

2, 3, 5, 8, 12,15.

2, 3, 5, 8, 12.

2, 3, 4, 5, 8, 13, 14.

2, 3, 4, 5, 8, 13SK.

Puudub

12L.

12L.

8L*, 12L.

8L*, 12L.

9L.

10L.

9L, 11L.

10L, 11L.

2, 3, 5, 8, 11 või 12, 8L*, 10L, 11L, 12L.


Kuni

Alates

A1

A2

A3

A4

B1.1

B1.2

B1.3

B1.4

B2

B2L

B3

L1C

L1

L2C

L2

L3H

L3G

L4H

L4G

L1C

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Puudub

4L, 6L.

8L.

4L, 6L, 8L.

9L.

10L.

8L, 9L, 11L.

8L, 10L, 11L.

L1

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Puudub

Puudub

8L.

8L.

9L.

10L.

8L, 9L, 11L.

8L, 10L, 11L.

L2C

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Puudub

4L, 6L.

Puudub

4L, 6L.

9L.

10L.

9L, 11L.

10L, 11L.

L2

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Puudub

Puudub

Puudub

Puudub

9L.

10L.

9L, 11L.

10L, 11L.

L3H

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

5L, 7L.

4L, 5L, 6L, 7L.

5L, 7L, 8L.

4L, 5L, 6L, 7L, 8L.

Puudub

10L.

8L, 11L.

8L, 10L, 11L.

L3G

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

5L, 7L.

4L, 5L, 6L, 7L.

5L, 7L, 8L.

4L, 5L, 6L, 7L, 8L.

9L.

Puudub

8L, 9L, 11L.

8L, 11L.

L4H

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

5L, 7L.

4L, 5L, 6L, 7L.

5L, 7L.

4L, 5L, 6L, 7L.

Puudub

10L.

Puudub

10L.

L4G

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

Kõik

5L, 7L.

4L, 5L, 6L, 7L.

5L, 7L.

4L, 5L, 6L, 7L.

9L.

Puudub

9L.

Puudub

SK = sõltub süsteemi kvalifitseerimisest

*:

 välja arvatud kolbmootoritega seotud teemad

**:

 välja arvatud turbiinmootoritega seotud teemad
“;

23)

VI liites esitatud EASA vormi 26 muudetakse järgmiselt:

a)

lehekülg 1 asendatakse järgmisega:

„I.

EUROOPA LIIT (*)

[LIIKMESRIIK]

[ASUTUSE NIMI ja LOGO]

II.

Osa 66

LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LUBA

III.

Loa nr [LIIKMESRIIGI KOOD].66.[XXXX]

EASA VORM 26, versioon 6“

b)

lehekülg „XIII. OSA 66 – PIIRANGUD“ asendatakse järgmisega:

„XIII.

OSA 66 – PIIRANGUD

 

Luba kehtib kuni:

III.

Loa number:“

24)

VII liide asendatakse järgmisega:

„VII liide

L-kategooria lennundustehnilise töötaja loa saamiseks vajalikud baasteadmised

Käesoleva liite kohaselt nõutavad eri teadmiste tasemete määratlused on samad, mis I liite punktis 1.

1.   Moodulid

Iga õhusõidukiloa alamkategooria/-kategooria puhul nõutavad moodulid peavad olema kooskõlas järgmise tabeliga. Vajaduse korral on teemamoodulid tähistatud tähega „X“, samas kui märge „ei kohaldata“ tähendab, et teemamoodulit ei kohaldata ja seda ei nõuta.

L5-alamkategooria puhul peab baasteadmised nõue olema sama, mis kõigil B1-alakategooriatel (nagu on osutatud I liites) ja muudel tabelis esitatud moodulitel.

 

Loa alamkategooriad:

 

Komposiitkonstruktsiooniga purilennukid

Purilennukid

Komposiitkonstruktsiooniga mootorpurilennukid ja komposiitkonstruktsiooniga ELA1 lennukid

Mootorpurilennukid ja ELA1 lennukid

Kuumaõhu-õhupallid

Gaasiõhupallid

Kuumaõhu-õhulaevad

ELA2 gaasiõhulaevad

Kõrgemasse kui ELA2 kategooriasse kuuluvad gaasiõhulaevad

Ainemoodulid

L1C

L1

L2C

L2

L3H

L3G

L4H

L4G

L5

1L

„Baasteadmised“

X

X

X

X

X

X

X

X

ei kohaldata

2L

„Inimtegurid“

X

X

X

X

X

X

X

X

ei kohaldata

3L

„Lennundusalased õigusaktid“

X

X

X

X

X

X

X

X

ei kohaldata

4L

„Puidust/metalltorudest ja riidest plaanerid“

ei kohaldata

X

ei kohaldata

X

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

5L

„Komposiitplaanerid“

X

X

X

X

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

6L

„Metallplaanerid“

ei kohaldata

X

ei kohaldata

X

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

7L

„Plaanerid — üld-, mehaanilised ja elektrisüsteemid“

X

X

X

X

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

8L

„Jõuallikas“

ei kohaldata

ei kohaldata

X

X

ei kohaldata

ei kohaldata

X

X

X (*1)

9L

„Õhupallid – kuumaõhu-õhupallid“

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

X

ei kohaldata

X

ei kohaldata

ei kohaldata

10L

„Õhupallid – gaasiõhupallid (vabalennu-/ankurdatud) õhupallid“

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

X

ei kohaldata

X

X

11L

„Õhulaevad — kuumaõhu-/gaasiÕHULAEVAD“

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

X

X

X

12L

„Raadioside/avariimajakad/transpondrid/mõõteriistad“

X

X

X

X

ei kohaldata

ei kohaldata

X

X

X

MOODUL 1L – BAASTEADMISED

MOODUL 1L – BAASTEADMISED

Tase

1L.1

Matemaatika

—

Aritmeetika

—

Algebra

—

Geomeetria

1

1L.2

Füüsika

—

Aine

—

Mehaanika

—

Temperatuur

1

1L.3

Elektrisüsteem

—

Vahelduv- ja alalisvooluahelad

1

1L.4

Aerodünaamika/aerostaatika

1

1L.5

Tööohutus ja keskkonnakaitse

2

MOODUL 2L – INIMTEGURID

MOODUL 2L – INIMTEGURID

Tase

2L.1

Üldist

1

2L.2

Inimvõimed ja nende piirid

1

2L.3

Sotsiaalpsühholoogia

1

2L.4

Töövõimet mõjutavad tegurid

1

2L.5

Füüsiline töökeskkond

1

2L.6

Must nimekiri („räpane tosin“) ja riskide maandamine

2

MOODUL 3L – LENNUNDUSALASED ÕIGUSAKTID

MOODUL 3L – LENNUNDUSALASED ÕIGUSAKTID

Tase

3L.1

Õigusraamistik

1

3L.2

Jätkuva lennukõlblikkuse eeskirjad

1

3L.3

Remondi- ja muudatustööd (osa ML)

2

3L.4

Tehnilised normdokumendid (osa ML)

2

3L.5

Loast tulenevad õigused ja nende nõuetekohane kasutamine (osa 66, osa ML)

2

MOODUL 4L — PUIDUST/METALLTORUDEST JA RIIDEST PLAANERID

MOODUL 4L — PUIDUST/METALLTORUDEST JA RIIDEST PLAANERID

Tase

4L.1

Puidust/metalltorude ja riide kombinatsioonist plaanerid

2

4L.2

Materjal

2

4L.3

Kahjustuse kindlakstegemine

3

4L.4

Standardsed remondi- ja hooldustööd

3

MOODUL 5L — KOMPOSIITPLAANERID

MOODUL 5L — KOMPOSIITPLAANERID

Tase

5L.1

Kiudplastplaaner

2

5L.2

Materjal

2

5L.3

Kahjustuse kindlakstegemine

3

5L.4

Standardsed remondi- ja hooldustööd

3

MOODUL 6L — METALLPLAANERID

MOODUL 6L — METALLPLAANERID

Tase

6L.1

Metallplaanerid

2

6L.2

Materjal

2

6L.3

Kahjustuse kindlakstegemine

3

6L.4

Standardsed remondi- ja hooldustööd

3

MOODUL 7L — PLAANERID — ÜLD-, MEHAANILISED JA ELEKTRISÜSTEEMID

MOODUL 7L — PLAANERID — ÜLD-, MEHAANILISED JA ELEKTRISÜSTEEMID

Tase

7L.1

Lennuteooria – purilennukid ja lennukid

1

7L.2

Plaaneri ehitus – purilennukid ja lennukid

1

7L.3

Kliimaseadmed (ATA 21)

1

7L.4

Elektrisüsteemid, kaablid ja ühendused (ATA 24)

2

7L.5

Lisavarustus ja sisustus (ATA 25)

2

7L.6

Tulekaitse- ja muud ohutussüsteemid (ATA 26)

2

7L.7

Lennujuhtimisseadised (ATA 27)

3

7L.8

Kütusesüsteem (ATA 28)

2

7L.9

Hüdraulikaseadmed (ATA 29)

2

7L.10

Jäätumise ja vihmavee tõrje (ATA 30)

1

7L.11

Telik (ATA 32)

2

7L.12

Tuled (ATA 33)

2

7L.13

Hapnikusüsteem (ATA 35)

2

7L.14

Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)

2

7L.15

Ballastvesi (ATA 41)

2

7L.16

Kinnitusvahendid

2

7L.17

Torud, voolikud ja liitmikud

2

7L.18

Vedrud

2

7L.19

Laagrid

2

7L.20

Jõuülekanded

2

7L.21

Juhtimistrossid

2

7L.22

Istud ja lõtkud

2

7L.23

Õhusõiduki kaal ja tasakaal

2

7L.24

Töökorraldus töökojas ja tööriistad

2

7L.25

Õhusõiduki lahtivõtmise, ülevaatuse, remondi ja kokkupaneku võtted

2

7L.26

Erakorralised juhtumid

2

7L.27

Hooldustööd

2

MOODUL 8L – JÕUALLIKAS

MOODUL 8L – JÕUALLIKAS

Kolb-

Turbiin-

Elektri-

Tase

8L.1

Mootori töö alused

X

X

X

2

8L.2

Kolbmootorite töö alused ja talitlus

X

 

 

2

8L.3

Kolbmootori ehitus

X

 

 

2

8L.4

Kolbmootori kütusesüsteem (mitteelektrooniline)

X

 

 

2

8L.5

Käivitus- ja süütesüsteem

X

 

 

2

8L.6

Sisselaske-, väljalaske- ja jahutussüsteem

X

 

 

2

8L.7

Ülelaadimine/turboülelaadimine

X

 

 

2

8L.8

Kolbmootorite määrdesüsteemid

X

 

 

2

8L.9

Mootori näidikusüsteemid

X

X

X

2

8L.10

Elektrilised õhusõidukimootorid

 

 

X

2

8L.11

Turbiinmootorite töö alused ja talitlus

 

X

 

2

8L.12

Difuusor ja kompressor

 

X

 

2

8L.13

Põlemiskamber, käivitus- ja süütesüsteem

 

X

 

2

8L.14

Turbiiniosa ja väljalase

 

X

 

2

8L.15

Turbiinmootori muud osad ja süsteemid

 

X

 

2

8L.16

Turbiinmootori ülevaatus ja maapealne käitamine

 

X

 

2

8L.17

Propeller

X

X

X

2

8L.18

Täisautomaatne digitaalne mootorijuhtimine (FADEC)

X

X

X

2

8L.19

Määrdeained ja kütused

X

X

X

2

8L.20

Mootori ja propelleri paigaldus

X

X

X

2

8L.21

Mootori jälgimine ja maapealne käitamine

X

X

X

2

8L.22

Mootori/propelleri ladustamine ja konserveerimine

X

X

X

2

MOODUL 9L — ÕHUPALLID — KUUMAÕHU-ÕHUPALLID

MOODUL 9L — ÕHUPALLID — KUUMAÕHU-ÕHUPALLID

Tase

9L.1

Lennuteooria – kuumaõhu-õhupallid

1

9L.2

Kuumaõhu-õhupallide plaanerid (üldosa)

2

9L.3

Kest

3

9L.4

Kütusesüsteem/põleti

3

9L.5

Gondel ja rippsüsteem (sh alternatiivne varustus)

3

9L.6

Mõõteriistad

2

9L.7

Seadmed

2

9L.8

Kuumaõhu-õhupalli käitlemine ja hoidmine

2

9L.9

Õhusõiduki lahtivõtmise, ülevaatuse, remondi ja kokkupaneku võtted

3

MOODUL 10L — ÕHUPALLID — GAASIÕHUPALLID (VABALENNU-/ANKURDATUD) ÕHUPALLID

MOODUL 10L — ÕHUPALLID — GAASIÕHUPALLID (VABALENNU-/ANKURDATUD) ÕHUPALLID

Tase

10L.1

Lennuteooria – gaasiõhupallid

1

10L.2

Gaasiõhupallide plaanerid (üldosa)

2

10L.3

Kest

3

10L.4

Võrk

3

10L.5

Ventiilid, langevarjud jm nendega seotud süsteemid

3

10L.6

Kanderõngas

3

10L.7

Gondel (sh alternatiivne varustus)

3

10L.8

Trossid ja rihmad

3

10L.9

Mõõteriistad

2

10L.10

Ankurdatud gaasiballoonide (TGB) süsteemid

3

10L.11

Varustus

2

10L.12

Gaasiõhupalli käitlemine ja hoidmine

2

10L.13

Õhusõiduki lahtivõtmise, ülevaatuse, remondi ja kokkupaneku võtted

3

MOODUL 11L — ÕHULAEVAD — KUUMAÕHU-/GAASI ÕHULAEVAD

MOODUL 11L — ÕHULAEVAD — KUUMAÕHU-/GAASI ÕHULAEVAD

Tase

11L.1

ÕHULAEVADE LENNU- JA JUHTIMISTEOORIA

2

11L.2

Õhulaeva plaaneri ehitus – üldmõisted

2

11L.3

Õhulaeva kest

2

11L.4

Gondel

3

11L.5

Õhulaeva lennujuhtimisseadised (ATA 27/55)

3

11L.6

Elektrisüsteemid (ATA 24)

3

11L.7

Tuled (ATA 33)

2

11L.8

Jäätumise ja vihmavee tõrje

3

11L.9

Kütusesüsteemid (ATA 28)

2

11L.10

Õhulaevade mootorid ja propellerid

2

11L.11

Õhulaeva käitlemine ja hoidmine

2

11L.12

Õhusõiduki lahtivõtmise, ülevaatuse, remondi ja kokkupaneku võtted

2

MOODUL 12L – RAADIOSIDE/AVARIIMAJAKAD/TRANSPONDRID/MÕÕTERIISTAD

MOODUL 12L – RAADIOSIDE/AVARIIMAJAKAD/TRANSPONDRID/MÕÕTERIISTAD

Tase

12L.1

Raadioside/avariimajakad

2

12L.2

Transponder ja FLARM

2

12L.3

Mõõteriistad

2

12L.4

Üldotstarbelised avioonika testseadmed

1
“

25)

VIII liidet muudetakse järgmiselt:

a)

punktile a lisatakse alapunktid vi ja vii:

„vi)

moodulit ebaõnnestunud eksamit ei või uuesti sooritada vähemalt 90 päeva jooksul alates mooduli eksami ebaõnnestumise kuupäevast;

vii)

iga eksami sooritamiseks võib 12-kuulise ajavahemiku jooksul teha kuni kolm katset.“;

b)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Küsimuste arv moodulite kaupa on järgmine:

i)

moodul 1L „BAASTEADMISED“: 20 küsimust.

Vastamiseks on aega 25 minutit;

ii)

moodul 2L „INIMTEGURID“: 20 küsimust.

Vastamiseks on aega 25 minutit;

iii)

moodul 3L „LENNUNDUSALASED ÕIGUSAKTID“: 28 küsimust.

Vastamiseks on aega 35 minutit;

iv)

moodul 4L „PUIDUST/METALLTORUDEST JA RIIDEST PLAANERID“: 40 küsimust.

Vastamiseks on aega 50 minutit;

v)

moodul 5L „KOMPOSIITPLAANERID“: 32 küsimust.

Vastamiseks on aega 40 minutit;

vi)

moodul 6L „METALLPLAANERID“: 32 küsimust.

Vastamiseks on aega 40 minutit;

vii)

moodul 7L „PLAANERID — ÜLD-, MEHAANILISED JA ELEKTRISÜSTEEMID“: 60 küsimust.

Vastamiseks on aega 75 minutit;

viii)

moodul 8L „JÕUALLIKAS“: 64 küsimust.

Vastamiseks on aega 80 minutit;

ix)

moodul 9L „ÕHUPALLID — KUUMAÕHU-ÕHUPALLID“: 36 küsimust.

Vastamiseks on aega 45 minutit;

x)

moodul 10L „ÕHUPALLID — GAASIÕHUPALLID (VABALENNU-/ANKURDATUD) ÕHUPALLID“: 44 küsimust.

Vastamiseks on aega 55 minutit;

xi)

moodul 11L „ÕHULAEVAD — KUUMAÕHU-/GAASI ÕHULAEVAD“: 40 küsimust.

Vastamiseks on aega 50 minutit;

xii)

moodul 12L „RAADIOSIDE/AVARIIMAJAKAD/TRANSPONDRID/MÕÕTERIISTAD“: 20 küsimust.

Vastamiseks on aega 25 minutit.“;

26)

lisatakse IX liide:

„IX liide

Multimeediapõhise koolituse hindamismeetod

1.

 Käesoleva liite eesmärk on kehtestada nõuded, millest pädev asutus lähtub punkti 66.B.135 kohaste multimeediapõhiste koolituste hindamisel ja heaks kiitmisel.

Käesolevat liidet võib kasutada muude koolituskursuste hindamiseks, kui pädev asutus otsustab, et käesolevas liites sätestatud hindamismeetod on selliste muude kursuste puhul asjakohane.

Pädev asutus hindab kursusi kõigi tabelis A esitatud kriteeriumide alusel, mis on rühmitatud nelja kategooriasse a–d. Pädev asutus määrab tabelis selgelt kindlaks hinnatava multimeediapõhise kursuse, selle tootmise ja ajakohastamise versioonid.

2.

 Hindav pädev asutus asetab end õppuri või lõppkasutaja olukorda ja hindab iga tabelis A loetletud kriteeriumi individuaalselt hindamisskaalal 1–5 järgmiselt:

1:

mitterahuldav. Ei vasta nõutud kriteeriumidele.

2:

Osaliselt rahuldav, kuid nõutud kriteeriumide täitmiseks on vaja teha parandusi.

3:

Rahuldav. Vastab nõutud kriteeriumidele.

4:

Hea. Vastab nõutud kriteeriumidele, lisades parandusi.

5:

Suurepärane. Ületab nõutud kriteeriume.

3.

 Kui ühe või mitme kriteeriumi hinnang on madalam kui 3, nõuab pädev asutus alternatiivset õppeprotsessi, et tõsta kursuse sobivust vastuvõetava tasemeni.

4.

 Kui pädev asutus on hinnanud iga tabelis A loetletud üksikkriteeriumi, kasutab ta iga multimeediapõhise õppevahendi üldise sobivustaseme kindlaksmääramiseks järgmist kombineeritud hindamisskaalat:

—

100–80: Suurepärane õppevahend. Pakub erinevaid funktsioone ja vastab nõutud sobivuskriteeriumidele.

—

79–60: Õppevahend vastab nõutud sobivuskriteeriumidele.

—

59–40: Õppevahend ei ole haridusalaseks kasutamiseks piisavalt asjakohane. Seda võib kasutada üksnes mitteformaalseks koolituseks.

—

39–20: Õppevahend on alla keskmise. See ei vasta mitmele nõutud sobivuskriteeriumile.

Enne toote heakskiitmist kontrollib pädev asutus, et multimeediapõhise õppevahendi lõplik hindepunkt oleks vähemalt 60 ning et ühegi kriteeriumi hinne ei oleks alla 3.

Tabel A: Multimeediapõhise koolituse hindamine

Multimeediapõhise koolituse hindamistabel

Koolituse tähis:

Nimi:

Versioon:

 

TULEMUS (1–5)

Kategooria A: „Akadeemiline kvaliteet“

Teabe usaldusväärsus

1.

Teave on usaldusväärne.

 

Teabe asjakohasus

2.

Teave on asjakohane.

 

Kategooria B: „Pedagoogiline kvaliteet“

Pedagoogiline ülesehitus

3.

Allikate lihtsustamise kvaliteet on piisav.

 

4.

Õppevahendites on esitatud asjakohane arv ülevaateid ja kokkuvõtteid.

 

5.

Vahend on selgelt struktureeritud (kokkuvõtted, kavad).

 

6.

Ülesehitus toetab vahendi kasutamist pedagoogilises kontekstis.

 

Pedagoogilised strateegiad

7.

Õppe-eesmärgid on sõnastatud.

 

8.

Vahend sisaldab õppimise edendamise stiimuleid.

 

9.

Vahend toetab õppuri ja juhendaja vahelist suhtlust.

 

10.

Toetatakse õppuri aktiivset osalemist.

 

11.

Õppimine on õppurikeskne.

 

12.

Õppimist toetatakse probleemide lahendamise ülesannetega.

 

13.

Vahend võimaldab õppuritel omavahel suhelda.

 

14.

Õppuril on võimalik näha oma edusamme.

 

Õppuri hindamise meetodid

15.

Vahend hõlmab enesehindamist.

 

Kategooria C: „Didaktiline kvaliteet“

Õppetegevus

16.

Sisus osutatakse tegelikele olukordadele, millega õppur võib tegelikus hoolduskeskkonnas kokku puutuda.

 

Õpisisu

17.

Sisu on õpieesmärkide saavutamiseks piisav.

 

Kategooria D: „Tehniline kvaliteet“

Ülesehitus

18.

Õppevahendi sisu ja ülesehitus hõlmab värvide, interaktiivsuse, graafilise kvaliteedi, animatsioonide ja illustratsioonide asjakohast kasutamist.

 

Sirvimine

19.

Navigeerimismeetodid on selged, järjepidevad ja intuitiivsed.

 

Tehnoloogilised aspektid

20.

Multimeediatehnikatega toetatakse teabe edastamist.

 

Lõplik hindepunkt:

 

Märkused

Pädev asutus võtab multimeediapõhise koolituse tabelis A loetletud üksikute kriteeriumide alusel hindamisel arvesse järgmist:

Kategooriad:

a)

Akadeemiline kvaliteet

Multimeediavahendi abil esitatud teabel on kaks omadust:

i.

Usaldusväärsus: teave on usaldusväärne, ajakohane ja suhteliselt vigadeta. Teave vastab kehtivatele regulatiivsetele nõuetele.

ii.

Asjakohasus: teave on asjakohane kursuse jaoks kindlaks määratud õpieesmärkide seisukohast. Teabega toetatakse õppurit õpieesmärkide saavutamisel.

b)

Pedagoogiline kvaliteet

Multimeediapõhise vahendiga rõhutatakse tegevusi, millega edendatakse vajalike teadmiste ja oskuste arendamist.

Põhikriteeriumid on iga õppevahendi puhul seotud kolme aspektiga:

i.

Pedagoogiline ülesehitus: vahendit iseloomustab kvaliteetne lihtsustamine, kokkuvõtete olemasolu ning diagrammide, jooniste, animatsioonide ja illustratsioonide kasutamine. Vahendi puhul hinnatakse, kas selle struktuur soodustab vahendi kasutamist pedagoogilises kontekstis. See tähendab orienteerumise lihtsust (kokkuvõte, tunnikava), asjakohase teabevahetuse olemasolu, kasutatavust (tagasi, edasi, kerimiskastid jne) ja suhtlusvahendeid (küsimused ja vastused, korduma kippuvad küsimused, foorum jne).

ii.

Pedagoogilised strateegiad: õpetamis- ja õppimisstiilid peaksid põhinema aktiivsetel õpetamismeetoditel, et luua õpieesmärkide ja õppija motivatsiooniga seotud tähenduslikke olukordi.

iii.

Õppuri hindamise meetodid: meetodeid rakendatakse õppe-eesmärkide saavutamise mõõtmiseks.

c)

Didaktiline kvaliteet

i.

Õppetegevus: sisus osutatakse tegelikele olukordadele, millega õppur võib tegelikus hoolduskeskkonnas kokku puutuda.

ii.

Õpisisu: sisu on õpieesmärkide saavutamiseks piisav.

d)

Tehniline kvaliteet

Selles osas hinnatakse õppevahendite ülesehitust, sirvimisvõimalusi ja tehnoloogilisi aspekte:

i.

Ülesehitus: õppevahendi sisu ja ülesehitus hõlmab värvide, interaktiivsuse, valitud kujutiste graafilise kvaliteedi, animatsioonide ja illustratsioonide asjakohast kasutamist.

ii.

Sirvimine: navigeerides peaks õppuril olema võimalik leida kava, indeks või üksikasjalik sisukord. Soovitatavad valikud või suunised peavad olema selged ja menüüde rühmitus järjepidev.

iii.

Tehnoloogilised aspektid: multimeediatehnikate eesmärk on kombineerida ja ära kasutada mistahes uue tehnoloogia võimalusi hariduses, et edendada teadmussiiret. Seetõttu toetab süsteem animatsioonide, simulatsioonide ja muude interaktiivsete elementide kasutamist.“

“

(*)  Kogemus võib olla 50 % võrra väiksem, kui välja antakse piirangutega luba, st luba, mille puhul on välistatud „I lisa (osa M) VII liite kohased keerukad hooldustööd, määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.90B kohased standardmuudatused ja määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.431B kohased standardsed remonditööd“.

(*1)  Nõutavad on ainult kohaldatavad mooduli 8L jõuallikatega seotud teemad, mis sõltuvad B1 alamkategooriast, mis taotlejal olemas on.

II LISA

Määruse (EL) nr 1321/2014 IV lisa (osa 147) muudetakse järgmiselt:

1)

 sisukorras asendatakse punkt 147.A.305 järgmisega: „147.A.305 Õhusõidukitüübihindamine ja oskuste hindamine“;

2)

 punkti 147.A.100 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Teooriaõppeks ja teadmiste kontrollimiseks peavad olema asjakohased ruumid, mis on täiesti kinnised ja eraldatud muudest ruumidest.“;

b)

alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

Mitte ühelgi kursusel ei tohi praktilise õppe ajal õppurite arv juhendaja või hindaja kohta olla suurem kui 15.“;

c)

alapunkt h asendatakse järgmisega:

„h)

Eksami- ja koolitusdokumentidele tuleb tagada turvalised hoiuruumid. Kliimatingimused neis peavad olema sellised, et dokumendid püsivad punktis 147.A.125 nimetatud säilitamisaja jooksul heas korras. Hoiu- ja kontoriruumid võib asjakohaste turvaabinõude rakendamise korral omavahel ühendada.“;

d)

lisatakse alapunkt j:

„j)

Erandina alapunktidest a–d ja f, kui kaugõpe toimub kohas, kus käesoleva lisa kohaselt sertifitseeritud organisatsioonil puudub kontroll õppuri asukohakeskkonna üle, teavitab käesoleva lisa kohaselt sertifitseeritud organisatsioon õppurit ja suurendab tema teadlikkust õpikoha sobivusest. Seda erandit kohaldatakse üksnes kaugõppe, mitte vastava eksami ega hindamise suhtes.“;

3)

 punkti 147.A.105 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon võtab tööle piisavalt töötajaid, kes planeerivad/viivad läbi kooskõlas organisatsiooni tegevusloaga teoreetilist õppetööd ja praktilisi harjutusi, teadmiste kontrolle ning praktiliste oskuste hindamisi.“;

4)

 punkti 147.A.115 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Igas klassiruumis peavad olema sellised esitlusvahendid, millega on tagatud, et õppurid näevad esitletavaid tekste/jooniseid/diagramme ja arve hõlpsasti igalt poolt klassiruumis.

Virtuaalsete koolituskeskkondade puhul peab koolitussisu olema koostatud selliselt, et see aitaks õppuritel mõista konkreetset teemat, tagades et õppuritel on võimalik hõlpsasti vaadata esitlusteksti, illustratsioone, diagramme ja jooniseid.

Esitlusvahendite hulgas võivad olla esinduslikud hooldustreeningseadmed (MSTDd), mis aitavad õppuritel teemast aru saada, kui need seadmed sobivad selleks.“;

b)

alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Punkti 147.A.100 alapunktis e nimetatud õhusõidukitüübi alast koolitust pakkuval organisatsioonil peab olema võimalik kasutada asjaomast õhusõidukitüüpi. Hooldustreeningseadmeid võib kasutada, juhul kui nendega tagatakse koolitusnõuete täitmine.“;

5)

 punktile 147.A.120 lisatakse alapunkt c:

„c)

Juurdepääsu baas- või tüübikoolitusega seotud hoolduskoolituse materjalidele võib anda kas paberkandjal või elektrooniliselt, tingimusel et õppuril on sobivad vahendid sellisele materjalile juurdepääsuks mistahes ajal kogu kursuse jooksul.“;

6)

 punktile 147.A.135 lisatakse alapunkt d:

„d)

Eksami viib kontrollitud keskkonnas läbi käesoleva lisa kohaselt sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mida kirjeldatakse lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käsiraamatus (MTOE).

Eksamineerimise seisukohast tähendab „kontrollitud keskkond“ keskkonda, kus on võimalik kindlaks teha järgmine ja seda kontrollida: a) õppurite isikuandmed; b) nõuetekohane eksamineerimine; c) eksamineerimise terviklikkus ja d) eksamimaterjalide turvalisus.“;

7)

 punkti 147.A.145 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Teooriaõpet, eksamineerimist, praktikaõpet ja praktiliste oskuste hindamist tohib teha üksnes lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadil märgitud kohtades või organisatsiooni käsiraamatus määratletud mistahes muus kohas.“;

8)

 punkti 147.A.200 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt g asendatakse järgmisega:

„g)

Olenemata alapunktist f võib koolitustehnoloogia ja -meetodite (teooriaõpe) või III lisa (osa 66) punkti 66.A.25 alapunktis e täpsustatud ainepunktidest kasu saamiseks muuta I liites (Baaskursuse kestus) kehtestatud tundide arvu, tingimusel et õppekava sisu ja ajakava kirjeldavad ja põhjendavad kavandatud muudatusi. Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käsiraamatusse lisatakse nende muudatuste põhjendamise menetlus.“;

b)

lisatakse alapunkt h:

„h)

Täiendavate (alam)kategooriate saamiseks korraldatava koolituse kestus määratakse kindlaks vastavalt sellele, mis mahus on läbitud baaskoolitus ja kui palju on seoses sellega vaja harjutada praktilisi oskusi.“;

9)

 punkt 147.A.305 asendatakse järgmisega:

„147.A.305

Õhusõidukitüübihindamine ja oskuste hindamine

Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, millel on vastavalt punktile 147.A.300 õigus korraldada tüübikoolitust, korraldab III lisas (osa 66) kindlaksmääratud õhusõidukitüübihindamisi või oskuste hindamist, tingimusel et ta täidab III lisa (osa 66) punktis 66.A.45 kindlaks määratud tüübi-/töökoolituse nõudeid.“;

10)

 III liidet muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Baaskoolitus ja eksam

Allpool esitatud tunnistuse vormi kasutatakse baaskoolituse läbimise, baasteadmiste eksami sooritamise või mõlema tõendamiseks.

Tunnistusel on selgelt märgitud iga konkreetse mooduli kohta sooritatud eksamid, eksami sooritamise kuupäev ja III lisa (osa 66) I liite vastav versioon.

EASA vormi 148a kasutatakse IV lisa (osa 147) kohaselt sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatavatel koolitustel ja eksamitel.

Pädeva asutuse poolsel eksamineerimisel kasutatakse EASA vormi 148b.

Lk 1/1

TUNNISTUS

Viide: [LIIKMESRIIGI KOOD (*)].147.[XXXX].[YYYYY]

Käesolev tunnistus on välja antud

[NIMI]

[SÜNNIAEG ja –KOHT]

Väljaandja:

[ÄRIÜHINGU NIMI JA AADRESS]

Viide: [LIIKMESRIIGI KOOD (*)].147.[XXXX]

Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, kellel on lubatud korraldada sertifikaadiga antud õigustes loetletud koolitusi ja eksameid vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 IV lisale (osa 147).

Käesoleva tunnistusega kinnitatakse, et eespool nimetatud isik on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1139 ja komisjoni määrusega (EL) nr 1321/2014 edukalt osalenud allpool nimetatud heakskiidetud baaskoolituskursusel (**) ja/või sooritanud baasteadmiste eksami(d) (**).

[BAASKOOLITUSKURSUS(ED) (**)]/[BAASTEADMISTE EKSAM(ID) (**)]

[OSA 66 MOODULITE LOETELU/EKSAMI SOORITAMISE ASUKOHT JA KUUPÄEV]

Kuupäev: …

Allkiri: …

Organisatsiooni nimel: [ORGANISATSIOONI NIMI]

EASA vormi 148a, versioon 1

(*)

Või EASA, kui EASA on pädev asutus.

(**)

Mittevajalik läbi kriipsutada. Võimalused:

—

osales baaskursus(t)el ja läbis selle/need; või

—

osales ainult baaskursus(t)el; või

—

sooritas ainult baasteadmiste eksami(d).


Lk 1/1

TUNNISTUS

Viide: [Liikmesriigi kood(*)].CAA.[XXXX].[YYYY]

Käesolev tunnistus on välja antud

[NIMI]

[SÜNNIAEG ja –KOHT]

Väljaandja:

[PÄDEVA ASUTUSE NIMI]

[PÄDEVA ASUTUSE AADRESS]

pärast komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 III lisa (osa 66) B jao C alajao kohast eksamit.

Käesoleva tunnistusega kinnitatakse, et eespool nimetatud isik on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1139 ja komisjoni määrusega (EL) nr 1321/2014 edukalt sooritanud baasteadmiste eksami(d).

[BAASTEADMISTE EKSAM(ID)]

[OSA 66 MOODULITE LOETELU/EKSAMI SOORITAMISE ASUKOHT JA KUUPÄEV]

Kuupäev: …

Allkiri: …

Organisatsiooni nimel: [PÄDEVA ASUTUSE NIMI]

EASA vorm 148b, versioon 1“;

b)

punkti 2 muudetakse järgmiselt:

i)

pealkiri asendatakse järgmisega: „2. Tüübikoolituse eksam ja hindamine“;

ii)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Tüübikoolituse tunnistuse vormi kasutatakse selleks, et tunnustada teoreetilise elemendi (sh koolitus) eksami sooritamist või praktilise elemendi (sealhulgas koolitus) hindamist või tüübipädevuse koolituskursuse mõlemat elementi (III lisa (osa 66) III liite alapunkti 1 alapunktid a ja b).“;

iii)

neljandat lõigu järele lisatakse järgmised lõigud:

„Sama vormi kasutatakse selleks, et tõendada õhusõidukitüübihindamise sooritamist (III lisa (osa 66) punkti 66.A.45 alapunkt d ja III liite punkt 5).

EASA vormi 149 a kasutatakse IV lisa (osa 147) kohaselt sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatavatel koolitustel ja eksamitel.

EASA vormi 149b kasutatakse pädeva asutuse korraldatavate tüübikoolituse eksamite ja tüübihindamiste puhul või III lisa (osa 66) punktis 66.B.130 sätestatud otsese heakskiitmise menetluse kohaselt heaks kiidetud õhusõiduki tüübikoolituse läbimise tunnustamiseks.“;

iv)

tunnistuse vorm asendatakse järgmisega:

„Lk 1/1

TUNNISTUS

Viide: [LIIKMESRIIGI KOOD (*)].147.[XXXX].[YYYYY]

Käesolev tunnistus on välja antud

[NIMI]

[SÜNNIAEG ja –KOHT]

Väljaandja:

[ÄRIÜHINGU NIMI JA AADRESS]

Viide: [LIIKMESRIIGI KOOD (*)].147.[XXXX]

Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, kellel on lubatud korraldada sertifikaadiga antud õigustes loetletud koolitusi ja eksameid vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 IV lisale (osa 147).

Käesoleva tunnistusega kinnitatakse, et eespool nimetatud isik on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1139 ja komisjoni määrusega (EL) nr 1321/2014 edukalt läbinud allpool nimetatud heakskiidetud õhusõiduki tüübikoolituskursuse teoreetilised elemendid (**) ja/või praktilised elemendid (**) või õhusõidukitüübihindamise (**).

[ÕHUSÕIDUKITÜÜBI KOOLITUSKURSUS (**)]

[KURSUSE ALGUS- ja LÕPPKUUPÄEV]/[ASUKOHT]

[TEOORIAÕPPE VÕI PRAKTILISE ÕPPE KIRJELDUS]

või

[ÕHUSÕIDUKITÜÜBIHINDAMINE (**)]

[LÕPPKUUPÄEV]/[ASUKOHT]

Kuupäev: …

Allkiri: …

Organisatsiooni nimel: [ORGANISATSIOONI NIMI]

EASA vormi 149 a, versioon 1

(*)

Või EASA, kui EASA on pädev asutus.

(**)

Mittevajalik läbi kriipsutada. Võimalused:

—

täielikult osalenud tüübikoolituskursuse teoreetilistel elementidel ja need läbinud ning saanud positiivse hinnangu praktilistele elementidele; või

—

täielikult osalenud ainult teoreetilistel elementidel ja need läbinud; või

—

saanud positiivse hinnangu praktilistele elementidele; või

—

edukalt läbinud õhusõidukitüübihindamise.

Lk 1/1

TUNNISTUS

Viide: [LIIKMESRIIGI KOOD(*)].CAA.[XXXX].[YYYY]

Käesolev tunnistus on välja antud

[NIMI]

[SÜNNIAEG ja –KOHT]

Väljaandja:

[PÄDEVA ASUTUSE NIMI]

[PÄDEVA ASUTUSE AADRESS]

pärast komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 III lisa (osa 66) B jao C alajao kohast eksamit või komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 III lisa (osa 66) punktis 66.B.130 sätestatud õhusõidukitüübikoolituse otsest heakskiitmist.

Käesoleva tunnistusega kinnitatakse, et eespool nimetatud isik on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1139 ja komisjoni määrusega (EL) nr 1321/2014 edukalt läbinud allpool nimetatud heakskiidetud õhusõiduki tüübikoolituskursuse teoreetilised elemendid (*) ja/või praktilised elemendid (*) või õhusõidukitüübihindamise (*).

[ÕHUSÕIDUKITÜÜBI KOOLITUSKURSUS (*)]

[KURSUSE ALGUS- ja LÕPPKUUPÄEV]/[ASUKOHT]

[TEOORIAÕPPE VÕI PRAKTILISE ÕPPE KIRJELDUS]

või

[ÕHUSÕIDUKITÜÜBIHINDAMINE (*)]

[LÕPPKUUPÄEV]/[ASUKOHT]

Kuupäev: …

Allkiri: . …

Organisatsiooni nimel: [PÄDEVA ASUTUSE NIMI]

EASA vorm 149b, versioon 1

(*)

Mittevajalik läbi kriipsutada. Võimalused:

—

täielikult osalenud tüübikoolituskursuse teoreetilistel elementidel ja need läbinud ning saanud positiivse hinnangu praktilistele elementidele; või

—

täielikult osalenud ainult teoreetilistel elementidel ja need läbinud; või

—

saanud positiivse hinnangu praktilistele elementidele; või

—

edukalt läbinud õhusõidukitüübihindamise. “

III LISA

Määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) muudetakse järgmiselt:

1)

punkti M.A.302 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Õhusõiduki hooldusprogramm peab vastama

(1)

pädeva asutuse välja antud juhenditele;

(2)

jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhistele:

i)

mille on välja andnud tüübisertifikaadi, piiratud tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi, oluliste remonditööde projekti kinnituse või ETSO loa omanikud, projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja või määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) või, kui see on kohaldatav, Ib lisa (osa 21 Light) alusel välja antud muu loa omanik;

ii)

mis on lisatud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punktides 21.A.90B või 21.A.431B osutatud sertifitseerimistingimustele (kui see on kohaldatav);

iii)

mis on lisatud määruse (EL) nr 748/2012 Ib lisa (osa 21 Light) punktis 21L.A.62, 21L.A.102, 21L.A.202 või 21L.A.222 osutatud sertifitseerimistingimustele (kui see on kohaldatav);

(3)

määruse (EL) 2015/640 I lisa (osa 26) kohaldatavatele sätetele.“;

2)

punkt M.A.502 asendatakse järgmisega:

„M.A.502 Komponentide hooldamine

a)

Muid kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.307 alapunkti b alapunktides 2–6 või, kui see on kohaldatav, Ib lisa (osa 21 Light) punkti 21L.A.193 alapunkti b alapunktides 2–6 osutatud komponente hooldavad hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud kooskõlas käesoleva määruse lisa F alajaoga, II lisaga (osa 145) või Vd lisaga (osa CAO) (vastavalt vajadusele).

b)

Erandina alapunktist a võivad õhusõidukile paigaldatud komponente hooldada õhusõidukite hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud kooskõlas käesoleva lisa F alajaoga, II lisaga (osa 145) või Vd lisaga (osa CAO), või punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 1 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad. Selliseid hooldustöid tuleb teha kooskõlas õhusõiduki tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega. Sellised õhusõidukite hooldusorganisatsioonid või volitatud lennundustehnilised töötajad võivad komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui eemaldamine tingib vajaduse lisahoolduse järele. Käesoleva punkti kohaselt tehtud hoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse käesoleva lisa punktis M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljaandmise kohta.

c)

Erandina alapunktist a võivad mootorile või abijõuseadmele paigaldatud komponente hooldada mootorite hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud kooskõlas käesoleva lisa F alajaoga, II lisaga (osa 145) või Vd lisaga (osa CAO). Selliseid hooldustöid tuleb teha kooskõlas mootori või abijõuseadme tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega. Selline mootorihooldusorganisatsioon võib komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui eemaldamine tingib vajaduse lisahoolduse järele.

d)

Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.307 alapunkti b alapunktis 2 või Ib lisa (osa 21 Light) punkti 21L.A.193 alapunkti b alapunktis 2 osutatud komponente, mis on õhusõidukile paigaldatud või hooldustööde hõlbustamiseks ajutiselt eemaldatud, hooldavad õhusõidukite hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud käesoleva määruse lisa F alajao, II lisa (osa 145) või Vd lisa (osa CAO) kohaselt (vastavalt vajadusele), käesoleva lisa punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 1 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad või käesoleva lisa punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud omanik-piloot. Käesoleva punkti kohaselt tehtud hoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse käesoleva lisa punktis M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljaandmise kohta.

e)

Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.307 alapunkti b alapunktides 3–6 või Ib lisa (osa 21 Light) punkti 21L.A.193 alapunkti b alapunktides 3–6 osutatud komponente hooldavad kas alapunktis a osutatud hooldusorganisatsioonid või mis tahes muud isikud või organisatsioonid ning need antakse kasutusse hooldustööde lõpetamise deklaratsiooniga, mille annab välja hooldustöid tegev isik või organisatsioon. Hooldustööde lõpetamise deklaratsioon sisaldab vähemalt tehtud hooldustööde põhilisi üksikasju, hooldustööde lõpuleviimise kuupäeva ning deklaratsiooni välja andva organisatsiooni või isiku andmeid. Seda käsitletakse hooldatava komponendi hooldustööde kirjena ning samaväärsena EASA vormiga 1.“

IV LISA

Määruse (EL) nr 1321/2014 Vb lisa (osa ML) punkti ML.A.302 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Õhusõiduki hooldusprogrammi suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:

1)

hooldusprogrammis tuleb selgelt kindlaks määrata õhusõiduki omanik ja õhusõiduk, mille kohta hooldusprogramm on koostatud, sealhulgas kõik õhusõidukile paigaldatud mootorid ja propellerid (vastavalt vajadusele);

2)

hooldusprogrammis tuleb esitada kas

a)

alapunktis d osutatud kohaldatavas minimaalses ülevaatusprogrammis sisalduvad ülesanded või ülevaatused;

b)

konstruktsioonitüübi sertifikaadi omaniku väljastatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhised või

c)

projekteerimistingimustele vastavuse deklaratsiooni esitaja välja antud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhised;

3)

hooldusprogrammis võib omaniku, CAMO või CAO ettepanekul näha ette hooldusmeetmed, mis lisanduvad alapunkti c alapunktis 2 osutatud hooldusmeetmetele või mis asendavad alapunkti c alapunkti 2 alapunktis b osutatud hooldusmeetmeid, tingimusel et need lisanduvad või asendavad hooldusmeetmed on alapunkti b kohaselt heaks kiidetud või deklareeritud. Alapunkti c alapunkti 2 alapunktis b osutatud hooldusmeetmeid asendavad hooldusmeetmed ei või olla vähem piiravad kohaldatavas minimaalses ülevaatusprogrammis ette nähtud meetmetest;

4)

hooldusprogrammis tuleb esitada kogu kohustuslik teave jätkuva lennukõlblikkuse kohta, nagu korduvaid lennukõlblikkuskontrolle käsitlevad direktiivid, jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhiste lennukõlblikkuspiirangute osa ja tüübisertifikaadi andmelehel loetletud konkreetsed hooldusnõuded;

5)

hooldusprogrammis tuleb kindlaks määrata kõik konkreetse õhusõidukitüübi, õhusõiduki konfiguratsiooni ja liigi ning käitamise iseärasustest tulenevad täiendavad hooldustööd, võttes seejuures arvesse vähemalt järgmist:

a)

õhusõidukile paigaldatud konkreetsed seadmed ja õhusõiduki modifikatsioonid;

b)

õhusõidukile tehtud remonditööd;

c)

kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendid ja lennuohutuse seisukohalt olulised komponendid;

d)

hooldusbülletäänides, hooldusdokumentides ja muus mittekohustuslikus hooldusteabes sisalduvad hooldussoovitused, näiteks kapitaalremontide vahelise lennuaja pikkus;

e)

teatavate seadmete korrapärase ülevaatusega seoses kohaldatavad käitamisdirektiivid või -nõuded;

f)

käitamisalase heakskiitmise erimenetlused;

g)

õhusõiduki kasutamine ja käitamiskeskkond;

6)

hooldusprogrammis tuleb määratleda, kas omanik-piloodil on volitus teha hooldustöid;

7)

hooldusprogramm peab omaniku poolt deklareerimise korral sisaldama omaniku allkirjastatud kinnitust selle kohta, et tegemist on konkreetse registreerimistunnusega õhusõiduki hooldusprogrammiga ja et omanik kannab täielikku vastutust hooldusprogrammi sisu eest ning võimalike kõrvalekallete eest konstruktsioonitüübi sertifikaadi omaniku soovitustest;

8)

kui CAMO või CAO hooldusprogrammi heaks kiidab, peab asjaomane organisatsioon selle allkirjastama ja säilitama dokumendid, mis sisaldavad põhjendusi konstruktsioonitüübi sertifikaadi omaniku soovitustest võimalike kõrvalekallete kohta;

9)

hooldusprogramm tuleb vähemalt üks kord aastas läbi vaadata, et hinnata selle tõhusust. Hooldusprogrammi vaatab läbi kas

a)

õhusõiduki lennukõlblikkust kontrolliv isik lennukõlblikkuse kontrollimisega samaaegselt või

b)

õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldav CAMO või CAO, kui õhusõiduki hooldusprogrammi ei vaadata läbi samaaegselt lennukõlblikkuse kontrollimisega.

Kui kontrollimise käigus leitakse õhusõidukil puudusi, mis on seotud õhusõiduki hooldusprogrammi sisu puudustega, tuleb õhusõiduki hooldusprogrammi asjakohaselt muuta. Sellisel juhul teavitab kontrolli teostanud isik registreerijaliikmesriigi pädevat asutust, kui ta ei nõustu omaniku, CAMO või CAO võetud meetmetega õhusõiduki hooldusprogrammi muutmiseks. Pädev asutus otsustab, millised õhusõiduki hooldusprogrammi muudatused on vajalikud, lähtudes väljatoodud puudustest ja vajaduse korral reageerides vastavalt punktile ML.B.304.”
Top