52010AB0005

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52010AB0005 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52010AB0005

Help

Euroopa Keskpanga arvamus, 8. jaanuar 2010 , kolme ettepaneku kohta, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (CON/2010/5)

ELT C 13, 20.1.2010, p. 1–9 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

20.1.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 13/1

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

8. jaanuar 2010,

kolme ettepaneku kohta, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus

(CON/2010/5)

2010/C 13/01

Sissejuhatus ja õiguslik alus

6. oktoobril 2009 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses järgmisega: 1) ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (1) (edaspidi „ettepanek EPJA määruse kohta”); 2) ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus (2) (edaspidi „ettepanek EKJA määruse kohta”) ning 3) ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (3) (edaspidi „ettepanek EVJA määruse kohta”).

EKP arvamuse andmise pädevus iga ettepandud määruse osas (edaspidi „ettepanekud määruste kohta”) põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määruste sätted mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kaasabi krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ning rahandussüsteemi stabiilsusega seotud poliitikate tõrgeteta teostamisele, millele osutab ELTL artikli 127 lõige 5. Kuna need kolm ettepanekut on seotud kolme uue Euroopa järelevalveasutuse loomisega, mis moodustavad osa Euroopa finantsjärelevalve süsteemist, on EKP võtnud lihtsuse huvides vastu ühe arvamuse ettepandud määruste kohta.

Käesolevas arvamuses esitatud märkusi tuleb lugeda koos EKP 26. oktoobri 2009. aasta arvamusega CON/2009/88 (seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalvet ühenduses ja Euroopa Süsteemiriski Nõukogu asutamist, ning ettepanekuga nõukogu otsuse kohta), millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemiriski Nõukogu tegevusega (edaspidi vastavalt „ettepanek Euroopa Süsteemiriski Nõukogu määruse kohta” ja „ettepanek Euroopa Süsteemiriski Nõukogu otsuse kohta”); need kaks ettepanekut moodustavad osa komisjoni poolt 23. septembril 2009. aastal vastu võetud õigusaktide paketist, mille eesmärgiks on tugevdada Euroopa finantsjärelevalve süsteemi (4).

Lisaks ei piira käesolevad märkused tulevast EKP arvamust seoses komisjoni ettepandud ühenduse finantssektori õigusaktide muudatusettepanekutega, mis täiendavad eelnimetatud õigusaktide paketti (edaspidi „ettepanek muudatuste kogu direktiivi kohta”), (5) ja võimalikke teisi EKP arvamusi muude õigusaktide eelnõude kohta, mis võetakse vastu selle paketi raames.

Käesoleva arvamuses on piirdutud nende Euroopa järelevalveasutuste loomist ja toimimist puudutavate küsimustega, mis on otseselt seotud EKP/EKPS-ga ja Euroopa Süsteemiriski Nõukoguga.

Euroopa Keskpanga nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

Ettepandud Euroopa Liidu järelevalve institutsiooniline raamistik

Ettepandud määrused on osa ELi järelevalve institutsioonilise raamistiku põhjalikust läbivaatamisest, mis hõlmab nii mikrotasandi usaldatavusjärelevalve tõhustamist Euroopa järelevalveasutuste asutamise näol kui ka Euroopa Süsteemiriski Nõukogu loomist, millest saab uus sõltumatu organ, mis vastutab finantsstabiilsuse tagamise eest ja teostab Euroopa tasandil makrotasandi järelevalvet, kusjuures EKP-le antakse sellega seotud eriülesanded ELTL artikli 127 lõike 6 alusel. EKP toetab üldjoontes seda ettepandud institutsioonilist raamistikku. Selles suhtes märgib EKP, et majandus- ja rahandusministrite nõukogu on ettepandud raamistiku suhtes 2. detsembril 2009 kokku leppinud üldise seisukoha (6).

Euroopa järelevalveasutused ja finantssektori õigusaktide ühtlustamine

Euroopa Ülemkogu kutsus 18.–19. juunil 2009 üles looma ühtse Euroopa eeskirjade kogumi, mida kohaldatakse ühtsel turul kõikide finantseerimisasutuste suhtes (7). Ettepandud määruste kohaselt on vaja kehtestada tõhus vahend selleks, et kehtestada finantsteenuste ühtlustatud tehnilised standardid ja tagada ka ühtsete eeskirjade abil võrdsed võimalused ning hoiustajate, investorite ja tarbijate piisav kaitse kogu Euroopas (8). EKP toetab seda lähenemisviisi, arvestades EKP pikaajalist toetust ELi finantsteenuste eeskirjade väljatöötamisele. Lisaks on Euroopa järelevalveasutustel kui väga suure erialase pädevusega organitel head võimalused toetada finantssektori ühtlustamist, aidates kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvetavade väljatöötamisele, esitades eelkõige arvamusi ühenduse institutsioonidele ning koostades suuniseid, soovitusi ja tehniliste standardite kavandeid (9).

Konkreetsed märkused

Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Süsteemiriski Nõukogu suhted

EKP toetab tugevalt Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Süsteemiriski Nõukogu vahelise koostöö tõhusat institutsioonilist korraldust. See nõuab tõhusat teabevahetuskorda, et tagada makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve tõrgeteta toimimine ning Euroopa Süsteemiriski Nõukogu õigeaegne juurdepääs kogu kohasele teabele, mida ta vajab oma kohustuste täitmiseks, sealhulgas juurdepääs mikrotasandi usaldatavusjärelevalve teabele, mida on vaja makrotasandi usaldatavusanalüüsiks (10). EKP märgib selles suhtes, et üks peamisi Euroopa järelevalveasutuste ülesandeid saab olema koostöö Euroopa Süsteemiriski Nõukoguga, eriti talle teabe andmine, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks (11). Eeltoodut arvestades, ehkki EKP toetab asjaolu, et ettepandud määrustes on ette nähtud Euroopa Süsteemiriski Nõukogu tihe kaasamine uude mikrotasandi usaldatavuse institutsioonilisesse raamistikku, soovitab ta muudatust, mille eesmärgiks on tagada, et kõik teabe tõrgeteta liikumise takistused Euroopa Süsteemiriski Nõukogu ja Euroopa finantsjärelevalve süsteemi vahel oleksid kõrvaldatud (vt selles suhtes ettepandud muudatust 7). Need ettepandud reeglid konfidentsiaalse teabe vahetamise kohta vastavalt ettepandud määrustele täiendavad teisi vastavaid ELi eeskirju selles küsimuses, sealhulgas ettepandud Euroopa Süsteemiriski Nõukogu määruses.

Euroopa järelevalveasutuste ja EKPSi suhted

Kooskõlas ELTL artikli 127 lõikega 5 ning arvestades nende pädevusi ja tehnilisi eriteadmisi on EKP ja EKPSi keskpangad kaasajal tihedalt seotud ELi finantsjärelevalvekorraga. Ettepandud määrused peaksid samuti tagama EKP ja kohastel juhtudel EKPSi keskpankade piisava institutsionaalse kaasamise ja osalemise seoses Euroopa järelevalveasutuste ja uute komiteedega.

Konkreetsemalt kajastavad EKPSi ülesanded makse- ja arveldussüsteemides talle ELTL artikli 127 lõikega 2 antud ülesannet edendada „maksesüsteemide tõrgeteta toimimist”. Turvalised ja tõhusad väärtpaberiturgude kauplemisjärgsed infrastruktuurid on finantssüsteemi määrava tähtsusega osad ja igal väärtpaberiarveldussüsteemide tõrkel võib olla tõsine süsteemimõju maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ning ka finantsstabiilsusele. Arvestades keskpankade järelevalveülesandeid makse- ja arveldussüsteemide suhtes, on nõutav tõhus koostöö järelevalvepädevuses tegutsevate keskpankade ja järelevalveasutuste vahel (12).

Hiljutised sündmused on kinnitanud, et keskpangad võivad kriisisituatsioonides olla ulatuslikult kaasatud pangandussüsteemi likviidsuse pakkujatena. Seda eriti siis, kui kriis materialiseerub sündmuse kaudu, mis on seotud rahaturu likviidsuse tingimustega ja/või makse- või väärtpaberiarveldussüsteemide toimimisega (13).

Sellega seoses võib keskpankade juurdepääs finantseerimisasutuste järelevalveteabele olla vajalik, et teostada makrotasandi usaldatavuse seiret, makse- ja arveldussüsteemide järelevalvet ja tagada üldiselt finantsstabiilsus (14). Ehkki ELi finantssektori õigusaktidest tulenevalt on juba olemas teabejagamiskanalid pädevate asutuste ja keskpankade vahel, (15) tuleb tagada nii sisulistest kui ka järjepidevuse huvidest lähtudes, et ettepandud määrustes oleks sätestatud võrdväärne teabevahetuse kord Euroopa järelevalveasutuste ja EKPSi vahel neile pandud ülesannete täitmisel.

Euroopa järelevalveasutused ning kooskõla keskpankade laenukeeluga

Kui riigi keskpank on siseriikliku õiguse kohaselt pädev asutus teostama krediidi- ja/või finantseerimisasutuste järelevalvet, ei tohi selle ülesande täitmine riigi keskpanga poolt kujutada endast ELTL artiklis 123 nimetatud keelatud laenuandmist. Niivõrd kui iga Euroopa järelevalveasutuse rahastamine koosneb eelkõige riikide nende asutuste kohustuslikest panustest, kelle pädevuses on krediidi- ja/või finantseerimisasutuste järelevalve, (16) ei ole keskpankade laenukeeluga vastuolus see, et riigi keskpank osaleb Euroopa järelevalveasutuse rahastamises, mis sellises olukorras kujutab endast ainult riigi keskpanga poolt tema enda järelevalveülesannete rahastamist.

Muudatusettepanekud

Ettepandud määruste teksti redaktsiooni ettepanekud (mis põhinevad ettepandud EPJA määrusel (17)), kui EKP on soovitanud ettepandud määrust muuta, on esitatud lisas koos selgitustega.

Frankfurt Maini ääres, 8. jaanuar 2010

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) KOM(2009) 0501 lõplik.

(2) KOM(2009) 0502 lõplik

(3) KOM(2009) 0503 lõplik.

(4) Pärast Euroopa Liidu Lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumist 1. detsembril 2009. aastal on uueks õiguslikuks aluseks ettepandud määrustele ja ettepandud Euroopa Süsteemiriski Nõukogu määrusele ELTL artikkel 114 (endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu (EÜ) artikkel 95). Uueks õiguslikuks aluseks ettepandud Euroopa Süsteemiriski Nõukogu otsusele on ELTL artikli 127 lõige 6 (endine EÜ artikli 105 lõige 6), millest tuleneb, et ettepandud Euroopa Süsteemiriski Nõukogu otsus muudetakse määruseks.

(5) Nõukogu konsulteeris EKP-ga ametlikult 25. novembril 2009. aastal seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 1998/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ, 2004/39/EÜ, 2004/109/EÜ, 2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2009/65/EÜ seoses Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele antud volitustega, KOM(2009) 0576 lõplik.

(6) Vt ettepanekut Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EPJA) – ECOFINis kokku lepitud eesistuja kompromiss (2009/0142(COD) – 16748/1/09 REV1), ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus (EKJA) – eesistuja kompromiss (2009/0143(COD) – 16749/1/09 REV1), ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA) – eesistuja kompromiss (2009/0144(COD) – 16751/1/09 REV1).

(7) Vt eesistujariigi koostatud Euroopa Ülemkogu 18.–19. juuni 2009. aasta järeldused, lk 8; ning majandus- ja rahandusministrite nõukogu 9. juuni 2009. aasta järeldused, avaldatud http://www.europa.eu

(8) Vt EPJA määruse põhjendus 12, EVJA määruse põhjendus 14 ja EKJA määruse põhjendus 13.

(9) Vt ettepandud määruste artikli 6 lõike 1 punkt a.

(10) Selle kohta vt de Larosière kõrgetasemelise eksperdirühma 2009. aasta veebruari aruanne ELi finantsjärelevalve kohta, komisjoni 27. mai 2009. aasta teatis Euroopa finantsjärelevalve kohta (KOM(2009) 0252 lõplik), majandus- ja rahandusministrite nõukogu 9. juuni 2009. aasta järeldused ning ettepandud määrused (ettepandud EPJA määruse seletuskirja punktid 6.2.2 ja 6.3 ning vastavad punktid ülejäänud kahe ettepandud määruse seletuskirjades).

(11) Vt nt ettepandud määruste artikli 6 lõike 1 punkt d.

(12) Vt aruannet Eurosystem Oversight Report 2009, november 2009, avaldatud veebilehel http://www.ecb.europa.eu

(13) Vt selles suhtes dokumenti Vastastikuse mõistmise memorandum finantsjärelevalveasutuste, keskpankade ja Euroopa Liidu rahandusministeeriumide vahelise koostöö kohta piiriülese finantsstabiilsuse valdkonnas (1. juuni 2008), kättesaadav veebilehel http://www.ecb.europa.eu

(14) Vt selles suhtes EKP 9. märtsi 2006. aasta arvamuse CON/2006/15 (Poola rahandusministri taotlusel, finantsasutuste järelevalve seaduse eelnõu kohta) punkte 2.1–2.4. Vt ka EKP 5. märtsi 2009. aasta arvamuse CON/2009/17 Euroopa Liidu Nõukogu taotlusel, seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses keskasutustega seotud pankade, teatavate omavahendite kirjete, suure riskide kontsentreerumise, järelevalvesüsteemide ja kriisijuhtimisega, punkte 13–15.

(15) Vt nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ, artikkel 12 (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ, artikli 58 lõige 5 (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) artikkel 49 (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (uuestisõnastamine) artikkel 70 (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(16) Vt ettepandud määruste artikli 48 lõike 1 punkt a.

(17) Välja arvatud kolm viimast muudatust, sest muudatused 11 ja 12 on seotud ettepandud EVJA määrusega ja muudatus 13 on seotud nii ettepandud EVJA määruse kui ka ettepandud EKJA määrusega. Muudatused 9 ja 10 on seotud ainult ettepandud EPJA määrusega.

LISA

Muudatusettepanekud (1)

Komisjoni redaktsiooni tekst

EKP muudatusettepanek (2)

Muudatus 1

Ettepandud EPJA ja EVJA määruste põhjendus 21 ja ettepandud EKJA määruse põhjendus 20.

Põhjendus 21

„(21)

Finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või ühenduse finantssüsteemi stabiilsust ähvardavate ohtude korral tuleb viivitamata ja kooskõlastatult võtta meetmeid ühenduse tasandil. Seepärast peaks EPJA-l olema õigus nõuda, et liikmesriikide järelevalveasutused võtaksid eriolukordades teatavaid erimeetmeid. Kuna eriolukorra kindlaks tegemisega kaasneb märkimisväärne otsustusvabadus, peaks selline õigus jääma komisjonile. Selleks et tagada tõhusate meetmete võtmine eriolukorras, kui liikmesriikide pädevad järelevalveasutused ei võta asjakohaseid meetmeid, võib EPJA viimase abinõuna võtta vastu vahetult finantseerimisasutustele adresseeritavaid otsuseid valdkondades, kus nende suhtes vahetult kohaldatakse ühenduse õigust, et sedasi vähendada kriisi mõju ja taastada usaldus turgudel.”

Põhjendus 21

„(21)

Selgitus:

Euroopa järelevalveasutuste otsustes, mis on eriolukordades adresseeritud pädevatele asutustele ja/või üksikutele finantseerimisasutustele, tuleb arvesse võtta EKPSi keskpankade kohustusi seoses erakorralise likviidsusabi andmisega.

Muudatus 2

Ettepandud EPJA ja EVJA määruste põhjendus 31a ettepandud EKJA määruse põhjendus 30a (uus)

Tekst puudub.

Põhjendus 31a/30a

„(31a)/(30a)

Vajalik on järelevalveasutuse tihe koostöö EKP ja ELi keskpankadega ning eriti eriolukordades võib keskpankade juurdepääs usaldatavusteabele olla esmatähtis. Seetõttu ei tohi järelevalveasutusel olla takistusi asjakohase teabe jagamiseks EKP ja EKPSi keskpankadega, kui see teave on asjakohane viimatinimetatute vastavate ülesannete täitmiseks, sealhulgas rahapoliitika teostamiseks ja sellega seotud likviidsuse pakkumiseks, makse- ja arveldussüsteemide järelevalveks ning finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks.”

Selgitus:

Käesoleva arvamuse punktides 4 kuni 6 esitatud põhjustel ning kooskõlas ELi finantssektori kehtivate õigusaktidega peaksid ettepandud määrused otseselt viitama Euroopa järelevalveasutuste kohustusele teha koostööd EKP ja EKPSi keskpankadega ning sellele, et vaja on asjakohaseid teabevahetuskanaleid.

Muudatus 3

Ettepandud määruste artikli 6 lõige 1

Artikkel 6

„1. EPJA-l on järgmised ülesanded:

[…]

d)	teha tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, esitades kõnealusele nõukogule tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning tagades, et nõukogu antud hoiatuste ja soovituste kohaselt võetakse nõuetekohaselt järelmeetmeid;”

Artikkel 6

„1. EPJA-l on järgmised ülesanded:

[…]

d)	teha tihedat koostööd EKP ja asjakohastel juhtudel EKPSi keskpankadega, esitades neile nende vastavate ülesannete täitmiseks vajalikku teavet kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega;

e)	teha tihedat koostööd Euroopa Süsteemiriski Nõukoguga, esitades kõnealusele nõukogule tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning tagades, et nõukogu antud hoiatuste ja soovituste kohaselt võetakse nõuetekohaselt järelmeetmeid;”

Selgitus:

Käesoleva arvamuse punktides 4 kuni 6 esitatud põhjustel ning kooskõlas ELi finantssektori kehtivate õigusaktidega peaksid ettepandud määrused otseselt viitama Euroopa järelevalveasutuste kohustusele teha koostööd EKP ja asjakohastel juhtudel EKPSi keskpankadega ning anda neile kogu asjakohane teave, kui see teave on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

Muudatus 4

Ettepandud määruste artikli 10 lõige 1

Artikkel 10

„1. Ebasoodsate arengute korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või ühenduse kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, võib komisjon omal algatusel või EPJA, nõukogu või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotlusel võtta vastu otsuse, mis adresseeritakse EPJA-le ja millega määratakse kindlaks eriolukorra olemasolu käesoleva määruse tähenduses.”

Artikkel 10

„1. Ebasoodsate arengute korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või ühenduse kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, võib komisjon omal algatusel või EPJA, nõukogu, EKP või Euroopa Süsteemiriski Nõukogu taotlusel, pärast konsulteerimist nõukogu, EKP, Euroopa Süsteemiriski Nõukogu ja vajadusel Euroopa järelevalveasutustega võtta vastu otsuse, mis adresseeritakse EPJA-le ja millega määratakse kindlaks eriolukorra olemasolu käesoleva määruse tähenduses.”

Selgitus:

Käesoleva arvamuse punktides 4 kuni 6 nimetatud põhjustel tuleb EKP lisada nende asutuste loetellu, kellel on õigus taotleda komisjonilt otsuse tegemist, millega määratakse kindlaks eriolukorra olemasolu, ning samuti nende asutuste loetellu, kellega tuleb enne sellise otsuse tegemist konsulteerida. Ettepandud EPJA ja EVJA määruste põhjendust 21 ning ettepandud EKJA määruse põhjendust 20 tuleb vastavalt muuta.

Muudatus 5

Ettepandud määruste artikkel 16

Artikkel 16

Koordineerimine

„EPJA koordineerib üldiselt pädevate asutuste tegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või ühenduse finantssüsteemi stabiilsust.

EPJA soodustab ühenduse koordineeritud meetmete võtmist, tehes selleks muuhulgas järgmist:

[…]

4)	teavitades Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu viivitamata mis tahes võimalikust eriolukorrast.”

Artikkel 16

Koordineerimine

EPJA soodustab ühenduse koordineeritud meetmete võtmist, tehes selleks muuhulgas järgmist:

[…]

4)	teavitades EKPd ja Euroopa Süsteemiriski Nõukogu viivitamata mis tahes võimalikust eriolukorrast, sealhulgas igast otsusest, mis võetakse komisjoni ja EPJA poolt vastu artikli 10 alusel.”

Selgitus:

Käesoleva arvamuse punktides 4 kuni 6 nimetatud põhjustel peavad Euroopa järelevalveasutused EKP-le viivitamata teatama mis tahes võimalikust eriolukorrast (sealhulgas igast otsusest, mis võetakse komisjoni ja EPJA poolt vastu ettepandud määruste artikli 10 alusel).

Muudatus 6

Ettepandud määruste artikli 41 lõige 2

Artikkel 41

„2. Tegevdirektor, komisjon ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kutsutakse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee koosolekutele ja ka artiklis 43 osutatud allkomiteede koosolekutele vaatlejatena.”

Artikkel 41

„2. Tegevdirektor, komisjon, EKP ja Euroopa Süsteemiriski Nõukogu kutsutakse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee koosolekutele ja ka artiklis 43 osutatud allkomiteede koosolekutele vaatlejatena.”

Selgitus:

Ühiskomitee tegeleb kõikidele järelevalveasutustele ühist huvi pakkuvate küsimustega. Sellises koostöövormis saaks arutada küsimusi, mis pakuvad huvi nii keskpankadele kui ka Euroopa järelevalveasutustele, näiteks neid, mis on seotud turu infrastruktuuride ja finantskonglomeraatidega. Seetõttu on soovitatav kaasata EKP ühiskomiteesse vaatlejana. Lisaks on EKP osalemine finantskonglomeraatide allkomitees kooskõlas praeguse institutsioonilise korraldusega, mille kohaselt EKP osaleb finantskonglomeraatide ühiskomitees ja ajutises finantskonglomeraatide töörühmas.

Muudatus 7

Ettepandud määruste artikli 56 lõige 3

Artikkel 56

„3. Lõiked 1 ja 2 ei takista EPJA-l vahetamast teavet riiklike järelevalveasutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude ühenduse õigusaktidega, mida kohaldatakse finantseerimisasutuste suhtes.

Kõnealuse teabe suhtes kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 kohaseid ametisaladuse hoidmise kohustuse tingimusi. EPJA sätestab oma kodukorras lõigetes 1 ja 2 osutatud konfidentsiaalsuseeskirjade rakendamise praktilise korra.”

Artikkel 56

„3. Lõiked 1 ja 2 ei takista EPJA-l vahetamast teavet riiklike järelevalveasutuste, EKPSi ja Euroopa Süsteemiriski Nõukoguga kooskõlas käesoleva määrusega ja muude ühenduse õigusaktidega, mida kohaldatakse finantseerimisasutuste suhtes.

Selgitus:

Käesoleva arvamuse punktides 3 kuni 6 nimetatud põhjustel ei tohi Euroopa Süsteemiriski Nõukogu ega EKPS usaldatavusega seotud teabe vahetusest kõrvale jääda.

Muudatus 8

Ettepandud määruste artikli 66 lõige 1

Artikkel 66

„1. Kolme aasta jooksul alates artikli 67 teises lõigus sätestatud kuupäevast ja pärast seda iga kolme aasta järel avaldab komisjon üldaruande Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse tegevuse ja käesoleva määrusega sätestatud menetluste tulemusena saadud kogemuse kohta. […]”

Artikkel 66

„1. Kolme aasta jooksul alates artikli 67 teises lõigus sätestatud kuupäevast ja pärast seda iga kolme aasta järel avaldab komisjon, olles eelnevalt saanud arvamuse Euroopa järelevalveasutustelt, Euroopa Süsteemiriski Nõukogult ja EKP-lt, üldaruande Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse tegevuse ja käesoleva määrusega sätestatud menetluste tulemusena saadud kogemuse kohta. […]”

Selgitus:

Samasugune läbivaatamisklausel on lisatud ettepandud Euroopa Süsteemiriski Nõukogu määrusele vastavalt majandus- ja rahandusministrite nõukogus 20. oktoobril 2009. aastal kokku lepitule (artikkel 20) (3).

Muudatus 9

Ettepandud EPJA määruse artikkel 25

Artikkel 25

„Koosseis

1. Järelevalvenõukogusse kuuluvad:

a)	eesistuja, kellel ei ole hääleõigust;

b)	igas liikmesriigis krediidiasutuste järelevalve eest vastutava ametiasutuse juht;

c)	üks komisjoni esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

d)	üks Euroopa Keskpanga esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

e)	üks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

f)	üks esindaja kummastki ülejäänud kahest Euroopa järelevalveasutusest, kellel ei ole hääleõigust.

2. Iga pädev asutus nimetab kõrgetasemelise asendusliikme, kes võib asendada lõike 1 punkti b kohast järelevalvenõukogu liiget, kui kõnealune alaline liige ei saa kohtumisel osaleda.

3. Kui lõike 1 punktis b osutatud asutus ei ole keskpank, võib lõike 1 punkti b kohasel järelevalvenõukogu liikmel olla kaasas liikmesriigi keskpanga esindaja, kellel ei ole hääleõigust.

4. Direktiivi 94/19/EÜ reguleerimisalas tegutsemisel võib lõike 1 punkti b kohasel järelevalvenõukogu liikmel olla kaasas liikmesriigi selliste asjakohaste asutuste esindaja, mis haldavad hoiuste tagamise skeeme, kusjuures kõnealusel esindajal ei ole hääleõigust.

5. Järelevalvenõukogu võib lubada oma töös osaleda vaatlejatel.

Tegevdirektor võib osaleda järelevalvenõukogu koosolekutel hääleõiguseta.”

Artikkel 25

„Koosseis

1. Järelevalvenõukogusse kuuluvad:

a)	eesistuja, kellel ei ole hääleõigust;

b)	igas liikmesriigis krediidiasutuste järelevalve eest vastutava ametiasutuse juht;

c)	kui punktis b nimetatud asutus ei ole keskpank, siis üks liikmesriigi keskpanga esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

d)	üks komisjoni esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

e)	üks Euroopa Keskpanga esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

f)	üks Euroopa Süsteemiriskide Nõukogu esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

g)	üks esindaja kummastki ülejäänud kahest Euroopa järelevalveasutusest, kellel ei ole hääleõigust.

2. Iga pädev asutus nimetab kõrgetasemelise asendusliikme, kes võib asendada lõike 1 punkti b kohast järelevalvenõukogu liiget, kui kõnealune alaline liige ei saa kohtumisel osaleda.

3. Direktiivi 94/19/EÜ reguleerimisalas tegutsemisel võib lõike 1 punkti b kohasel järelevalvenõukogu liikmel olla kaasas liikmesriigi selliste asjakohaste asutuste esindaja, mis haldavad hoiuste tagamise skeeme, kusjuures kõnealusel esindajal ei ole hääleõigust.

4. Järelevalvenõukogu võib lubada oma töös osaleda vaatlejatel.

Tegevdirektor võib osaleda järelevalvenõukogu koosolekutel hääleõiguseta.”

Selgitus:

Tuleb tagada, et riikide keskpankade esindajad saavad kasutada iseseisvat osalemisõigust EPJA järelevalvenõukogus hääleõiguseta liikmetena.

Muudatus 10

Ettepandud määruste artikli 29 lõige 4

Artikli 29 lõige 4

„4. Kodukorras sätestatakse üksikasjalikult hääletamiskord, sealhulgas vajaduse korral ka kvoorumiga seotud reeglid. Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad, välja arvatud eesistuja ja tegevdirektor, ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantseerimisasutusi, kui artiklis 61 või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides ei ole sätestatud teisti.”

Artikli 29 lõige 4

„4. Kodukorras sätestatakse üksikasjalikult hääletamiskord, sealhulgas vajaduse korral ka kvoorumiga seotud reeglid. Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad, välja arvatud eesistuja, tegevdirektor ja esindajad liikmesriikide keskpankadest, mis tegelevad olulisel määral pangandusjärelevalvega, ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantseerimisasutusi, kui artiklis 61 või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides ei ole sätestatud teisti.”

Selgitus:

See muudatus võimaldab hääleõiguseta esindajatel liikmesriikide keskpankadest, mis tegelevad olulisel määral pangandusjärelevalvega, osaleda konfidentsiaalsetel aruteludel, mis puudutavad konkreetseid finantseerimisasutusi.

Muudatus 11

Ettepandud EVJA määruse põhjendus 31a (uus)

Tekst puudub.

Põhjendus 31a

„(31a)

Turvalise ja tõhusad väärtpaberiturgude kauplemisjärgsed infrastruktuurid on finantssüsteemi määrava tähtsusega osad ja igal väärtpaberiarveldussüsteemide tõrkel võib olla tõsine süsteemimõju maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ning ka finantsstabiilsusele. Arvestades keskpankade järelevalveülesandeid makse- ja arveldussüsteemide suhtes, on nõutav tõhus koostöö järelevalvepädevuses tegutsevate keskpankade ja järelevalveasutuse vahel ühist huvi pakkuvates küsimustes.”

Selgitus:

EKP on seisukohal, et senist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee ja keskpankade koostööd tuleb jätkata EVJA ja keskpankade vahel ühist huvi pakkuvates küsimustes.

Muudatus 12

Ettepandud EVJA määruse artikli 1 lõige 2a (uus)

Tekst puudub.

Artikkel 1

„2a Ilma et see mõjutaks EKPSi vastavat pädevust, võtab EVJA vajalikke meetmeid seoses arveldustega ning tuletisinstrumentide turu toimimisega”.

Selgitus:

Ettepandud EVJA määrusega EVJA-le antud ülesannete puhul, mis puudutavad eelnimetatud küsimusi, tuleb arvesse võtta EKP ja EKPSi keskpankade pädevust arvelduse valdkonnas.

Muudatus 13

Ettepandud EVJA ja EKJA määruste artikli 25 lõige 1

Artikkel 25

„1. Järelevalvenõukogusse kuuluvad:

[…]

d)	üks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja, kellel ei ole hääleõigust; […]”

Artikkel 25

„1. Järelevalvenõukogusse kuuluvad:

[…]

d)	üks EKP esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

e)	üks Euroopa Süsteemiriski Nõukogu esindaja, kellel ei ole hääleõigust;”

Selgitus:

Käesoleva arvamuse punktides 4 kuni 6 nimetatud põhjustel on soovitatav lisada EKP hääleõiguseta esindaja EVJA ja EKJA järelevalvenõukogudesse. EKP märgib, et nii on see juba praegu ettepandud EPJA ja EKJA määrustes vastavalt majandus- ja rahandusministrite nõukogus 2. detsembril 2009. aastal kokkulepitule (4).

(1) Ettepanekud määruste kohta võeti vastu 23. septembril 2009, st enne Euroopa Liidu Lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumist. Aluslepingute viited tuleb komisjoni ettepanekus kaasajastada.

(2) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(3) 2009/0140(COD) – 14491/1/09 REV1.

(4) Vt 2009/0142(COD) – 16748/1/09 REV1 (EPJA osas) ja 2009/0143(COD) – 16749/1/09 (EKJA osas).

Top

Choose the experimental features you want to try