Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32010D0640

    2010/640/EL: Komisjoni otsus, 21. oktoober 2010 , millega muudetakse otsuseid 2006/920/EÜ ja 2008/231/EÜ, mis käsitlevad üleeuroopalise tava- ja kiirraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilisi kirjeldusi (teatavaks tehtud numbri K(2010) 7179 all) EMPs kohaldatav tekst

    ELT L 280, 26.10.2010, p. 29–58 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    ⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2013; mõjud tunnistatud kehtetuks 32012D0757

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2010/640/oj

    26.10.2010   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 280/29

    KOMISJONI OTSUS,

    21. oktoober 2010,

    millega muudetakse otsuseid 2006/920/EÜ ja 2008/231/EÜ, mis käsitlevad üleeuroopalise tava- ja kiirraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilisi kirjeldusi

    (teatavaks tehtud numbri K(2010) 7179 all)

    (EMPs kohaldatav tekst)

    (2010/640/EL)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

    võttes arvesse Euroopa Raudteeagentuuri 17. juuli 2009. aasta soovitusi seoses kontrolli ja signaalimise ning käitamise ja liikluskorralduse KTKde kooskõlastatud ERTMSi kasutuseeskirjadega (ERA/REC/2009-02/INT), kiir- ja tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse KTK läbivaadatud P lisaga (ERA/REC/2009-03/INT), tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse KTK läbivaadatud T lisaga (ERA/REC/2009-04/INT) ning muudatusega, mille eesmärk on saavutada kooskõla direktiivi 2007/59/EÜ ning käitamise ja liikluskorralduse KTKde vahel vedurijuhtide pädevust käsitlevate sätete osas (ERA/REC/2009-05/INT),

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 881/2004 (2) artiklis 12 on sätestatud, et Euroopa Raudteeagentuur (edaspidi „agentuur”) tagab koostalitluse tehniliste kirjelduste („edaspidi KTKd”) kohandamise vastavalt tehnika arengule, turusuundumustele ja sotsiaalsetele nõuetele ning teeb komisjonile ettepanekuid vajalike muudatuste tegemiseks KTKdes.

    (2)

    13. juuli 2007. aasta otsusega K(2007) 3371 andis komisjon agentuurile raamvolituse nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiivi 96/48/EÜ (üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/16/EÜ (üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) (4) alusel toimuvaks teatavaks tegevuseks. Kõnealuse raamvolituse tingimuste kohaselt pidi agentuur läbi vaatama tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse KTK, mis on vastu võetud komisjoni otsusega 2006/920/EÜ, (5) ning kiirraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse läbivaadatud KTK, mis on vastu võetud komisjoni otsusega 2008/231/EÜ, (6) ning esitama tehnilised arvamused kriitiliste vigade kohta ja avaldama tuvastatud väikeste vigade loetelu.

    (3)

    Euroopa rongijuhtimissüsteemi (edaspidi „ETCS”) ja raudteealast globaalset mobiilsidesüsteemi (edaspidi „GSM-R”) loetakse oluliseks vahendiks üleeuroopalise ühtlustatud raudteesüsteemi loomisel. Seepärast on vaja nende süsteemidega seotud eeskirjad ühtlustada nii ruttu kui võimalik. Sellest põhimõttest tulenevalt täpsustatakse ETCSd ja GSM-R koostalitluse tehnilistes kirjeldustes.

    (4)

    On oluline, et KTKdes sätestatud nõuded oleksid ühtsed ja üheselt mõistetavad. See tähendab ka seda, et eri KTKdes ei tohi viidata eri arenguetappides olevatele tehnilistele nõuetele. Seepärast tuleks kõikides KTKdes viidata samasugustele tehnilistele nõuetele.

    (5)

    Asjakohaste eeskirjade ühtlustamiseks üleeuroopalise tava- ja kiirraudteesüsteemi KTKdes tuleks käitamisega seotud eeskirjad avaldada tehnilise dokumendina agentuuri veebilehel.

    (6)

    Tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse KTK peaks sisaldama samu viiteid kui kiirraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse läbivaadatud KTK.

    (7)

    Tehnilise dokumendi „OPE KTK A lisa” läbivaatamisel tuleks järgida „Muudatuste juhtimise (CCM) protsessi”, mida kohaldatakse ERTMSi tehniliste kirjelduste valideerimisel.

    (8)

    Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 32 lõikele 1 tuleb igale veeremiüksusele esimese kasutuselevõtuloa väljastamisel anda Euroopa raudteeveeremi number. Vastavalt komisjoni 9. novembri 2007. aasta otsusele 2007/756/EÜ, millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused, (7) registreeritakse Euroopa raudteeveeremi number riiklikus raudteeveeremi registris, mida peab ja ajakohastab asjaomase liikmesriigi määratud asutus.

    (9)

    Kiir- ja tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse KTK P lisas sätestatud veeremi identifitseerimise nõuded tuleb läbi vaadata, võttes arvesse ka direktiivi 2008/57/EÜ ja otsusega 2007/756/EÜ loodud õigusliku raamistiku arengut. Kuna tehniliste reeglite arv muutub tehnilise arengu tulemusel, tuleks agentuurile anda ülesanne avaldada ja ajakohastada tehniliste reeglite loetelusid.

    (10)

    Pidurdustõhususe nõuded on tavaraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse KTK avatud punkt. Pidurdustõhususega seotud käitamisalaseid aspekte tuleks ühtlustada.

    (11)

    Vedurijuhtide ametialase pädevuse ning füüsilise ja psühholoogilise sobivuse nõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/59/EÜ (8). Kattumise ja dubleerimise vältimiseks ei tohiks käitamise ja liikluskorralduse KTKd selliseid nõudeid sisaldada.

    (12)

    Seepärast tuleks otsuseid 2006/920/EÜ ja 2008/231/EÜ vastavalt muuta.

    (13)

    Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Otsuse 2006/920/EÜ muudatused

    Otsust 2006/920/EÜ muudetakse järgmiselt.

    a)

    Lisatakse artiklid 1a ja 1b:

    „Artikkel 1a

    Tehniliste reeglite haldamine

    1.   Euroopa Raudteeagentuur (ERA) avaldab oma veebilehel lisades P.9, P.10, P.11, P.12 ja P.13 osutatud tehniliste reeglite loetelud.

    2.   ERA ajakohastab lõikes 1 osutatud reeglite loetelusid ja teavitab komisjoni nende muudatustest. Komisjon teavitab liikmesriike direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 kohaselt asutatud komitee kaudu kõnealuste tehniliste reeglite muudatustest.

    Artikkel 1b

    Kui veerem müüakse või renditakse järjestikuseks kuueks kuuks ja kui kõik tehnilised omadused, mille alusel lubati veerem kasutusele võtta, on jäänud samaks, võib kuni 31. detsembrini 2013 Euroopa raudteeveeremi numbrit muuta, registreerides veeremi uuesti ja tühistades selle esimese registreerimise.

    Kui uus registreerimine on seotud liikmesriigiga, mis on esimese registreerimise liikmesriigist erinev, võib uue registreerimise eest vastutav registreerimisüksus nõuda eelmist registreerimist käsitlevate dokumentide koopiat.

    Euroopa raudteeveeremi numbri muutmine ei piira direktiivi 2008/57/EÜ artiklite 21–26 kohaldamist lubade andmise menetluse osas.

    Euroopa raudteeveeremi numbri muutmisega seotud halduskulud katab numbri muutmise taotleja.”

    b)

    Lisasid muudetakse vastavalt I lisale.

    Artikkel 2

    Otsuse 2008/231/EÜ muudatused

    Otsust 2008/231/EÜ muudetakse järgmiselt.

    a)

    Lisatakse artiklid 1a ja 1b:

    „Artikkel 1a

    Tehniliste reeglite haldamine

    1.   Euroopa Raudteeagentuur (ERA) avaldab oma veebilehel lisades P.9, P.10, P.11, P.12 ja P.13 osutatud tehniliste reeglite loetelud.

    2.   ERA ajakohastab lõikes 1 osutatud reeglite loetelusid ja teavitab komisjoni nende muutustest. Komisjon teavitab liikmesriike direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 kohaselt asutatud komitee kaudu kõnealuste tehniliste reeglite muudatustest.

    Artikkel 1b

    Kui veerem müüakse või renditakse järjestikuseks kuueks kuuks ja kui kõik tehnilised omadused, mille alusel lubati veerem kasutusele võtta, on jäänud samaks, võib kuni 31. detsembrini 2013 Euroopa raudteeveeremi numbrit muuta, registreerides veeremi uuesti ja tühistades selle esimese registreerimise.

    Kui uus registreerimine on seotud liikmesriigiga, mis on esimese registreerimise liikmesriigist erinev, võib uue registreerimise eest vastutav registreerimisüksus nõuda eelmist registreerimist käsitlevate dokumentide koopiat.

    Euroopa raudteeveereminumbri muutmine ei piira direktiivi 2008/57/EÜ artiklite 21–26 kohaldamist lubade andmise menetluse osas.

    Euroopa raudteeveeremi numbri muutmisega seotud halduskulud katab numbri muutmise taotleja.”

    b)

    Lisasid muudetakse vastavalt II lisale.

    Artikkel 3

    Käesolevat otsust kohaldatakse alates 25. oktoobrist 2010.

    I lisa punkti 6 ja II lisa punkti 5 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

    Artikkel 4

    Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

    Brüssel, 21. oktoober 2010

    Komisjoni nimel

    asepresident

    Siim KALLAS

    (1)  ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.

    (2)  ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.

    (3)  EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6.

    (4)  EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1.

    (5)  ELT L 359, 18.12.2006, lk 1.

    (6)  ELT L 84, 26.3.2008, lk 1.

    (7)  ELT L 305, 23.11.2007, lk 30.

    (8)  ELT L 315, 3.12.2007, lk 51.

    I LISA

    Otsuse 2006/920/EÜ lisasid muudetakse järgmiselt.

    1)

    Lisa muudetakse järgmiselt:

    a)

    punkt 2.2.1 asendatakse järgmisega:

    „2.2.1.   TÖÖTAJAD JA RONGID

    Punkte 4.6 ja 4.7 kohaldatakse töötajate suhtes, kes täidavad selliseid ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid nagu rongi saatmine, kui töö hõlmab riikidevaheliste piiride ületamist ja tööd väljaspool infrastruktuuri-ettevõtja võrguaruandes „piirialadena” määratletud kohti ning kuulub selle ohutusloa alla.

    Punkti „4.6.2. Keeleoskus” kohaldatakse täiendavalt vedurijuhtidele vastavalt direktiivi 2007/59/EÜ VI lisa punktis 8 sätestatule.

    Töötajat ei loeta piiriületajaks, kui tegevus hõlmab üksnes töötamist käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud piirialadel.

    Töötajate puhul, kes täidavad ohutuse seisukohalt tähtsaid rongide lähetamise või rongidele liikumislubade andmise ülesandeid, kohaldatakse liikmesriikidevahelisi kutsekvalifikatsiooni ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimuste vastastikuse tunnustamise nõudeid.

    Töötajate puhul, kes täidavad ohutuse seisukohalt tähtsaid rongi piiriületuse-eelse ettevalmistusega seotud ülesandeid ning töötavad käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud piirialadest kaugemal, kohaldatakse punkti 4.6 ning liikmesriikidevahelisi töötervishoiu ja tööohutuse tingimuste vastastikuse tunnustamise nõudeid. Rongi ei loeta piiriülest teenust osutavaks, kui riigipiiri ületav rong ega tema osa ei välju pärast piiri ületamist käesoleva punkti esimeses lõigus kirjeldatud piirialadelt.

    Eespool öeldu on kokku võetud järgmistes tabelites.

    Töötajad, kes on seotud riigipiire ületavate ja seejärel piirialalt väljuvate rongide käitamisega

    Ülesanne

    Kutsekvalifikatsioon

    Meditsiininõuded

    Rongi saatmine

    4.6

    4.7

    Rongi liikumislubade andmine

    Vastastikune tunnustamine

    Vastastikune tunnustamine

    Rongi ettevalmistamine

    4.6

    Vastastikune tunnustamine

    Rongi lähetamine

    Vastastikune tunnustamine

    Vastastikune tunnustamine


    Töötajad rongidel, mis ei ületa riigipiire või ületavad neid üksnes piirialade piires

    Ülesanne

    Kutsekvalifikatsioon

    Meditsiininõuded

    Rongi saatmine

    Vastastikune tunnustamine

    Vastastikune tunnustamine

    Rongi liikumislubade andmine

    Vastastikune tunnustamine

    Vastastikune tunnustamine

    Rongi ettevalmistamine

    Vastastikune tunnustamine

    Vastastikune tunnustamine

    Rongi lähetamine

    Vastastikune tunnustamine

    Vastastikune tunnustamine”

    b)

    punkti 2.2.2 neljas lõik asendatakse järgmisega:

    „Sellest tulenevalt sätestati käesoleva KTK lisas A Euroopa rongijuhtimissüsteemi (ETCS) ja raudteealase globaalse mobiilsidesüsteemi (GSM-R) üksikasjalikud kasutuseeskirjad.”;

    c)

    punkt 4.2.2.6.2 asendatakse järgmisega:

    „4.2.2.6.2.   Pidurdustõhusus

    Infrastruktuuri-ettevõtja peab teatama raudtee-ettevõtjale tegelikult nõutava pidurdustõhususe. Need andmed sisaldavad vajaduse korral selliste pidurisüsteemide kasutamise tingimusi, mis võivad infrastruktuuri mõjutada, näiteks magnet-, regeneratiiv- ja keerisvoolupidurid.

    Raudtee-ettevõtja peab tagama rongi piisava pidurdustõhususe, andes oma töötajatele täitmiseks kohustuslikud pidurduseeskirjad.

    Pidurdustõhususe eeskirju tuleb täita infrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi raames.

    Täiendavad nõuded on sätestatud lisas T.”;

    d)

    punkt 4.3.2.6 asendatakse järgmisega:

    „4.3.2.6.    Liivatamine. Rongi juhtimiseks vajaliku kutsekvalifikatsiooniga seotud miinimumnõuded

    Liivatamise osas on olemas liides ühelt poolt käesoleva KTK lisa B (punkt C1) ning teiselt poolt CR CCS KTK punkti 4.2.11 („Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega”) ja lisa A 1. liite punkti 4.1 (nagu on viidatud punktis 4.3.1.10) vahel.”;

    e)

    punkt 4.3.3.11 asendatakse järgmisega:

    „4.3.3.11.   Rongi koosseis, lisa L

    Rongide juhtimise, rongide käitlemise ja rongi koosseisu kuuluvate veeremiüksuste rongisisese paigutuse kohta on olemas liides käesoleva KTK punkti 4.2.2.5 ja lisa L ning CR RTS („Kaubavagunid”) KTK punkti 4.2.3.5 („Pikisuunalised survejõud”) vahel.

    Tekib liides RST KTK tulevaste versioonidega, mis käsitlevad vedukeid ja reisivaguneid.”;

    f)

    punkti 4.6.1 viimane lause asendatakse järgmisega:

    „Konkreetsete ülesannetega seotud kutsekvalifikatsiooni miinimumelemendid on esitatud lisades J ja L.”;

    g)

    punkti 4.6.3.1 alapunktid C ja D asendatakse järgmisega:

    „C.   Esmane hindamine:

    —

    põhitingimused;

    —

    hindamisprogramm, sealhulgas praktilised katsed;

    —

    koolitajate kvalifikatsioon;

    —

    kutsetunnistuse väljaandmine.

    D.   Pädevuse säilitamine:

    —

    pädevuse säilitamise põhimõtted;

    —

    järgitavad meetodid;

    —

    pädevuse säilitamise protsessi vormistamine;

    —

    hindamisprotsess.”;

    h)

    punkt 4.6.3.2.3.1 asendatakse järgmisega:

    „4.6.3.2.3.1.   Marsruudi tundmine

    Raudtee-ettevõtja peab kehtestama menetluse, mille abil rongimeeskond õpib tundma marsruute, millel töötatakse, ning säilitab vastavad teadmised. See protsess peab:

    —

    põhinema infrastruktuuri-ettevõtja antaval marsruudiinfol ja

    —

    olema kooskõlas käesoleva KTK punktis 4.2.1 kirjeldatud protsessiga.”;

    i)

    punkt 4.7.5.4 jäetakse välja;

    j)

    punkt 4.7.6 jäetakse välja;

    k)

    punkt 7.3.2 asendatakse järgmisega:

    „7.3.2.   ERIJUHTUMITE LOEND

    Tahtlikult tühjaks jäetud.”

    2)

    Lisad A1 ja A2 asendatakse lisaga A:

    „LISA A

    ERTMSI/ETCSI JA ERTMSI/GSM-RI KASUTUSEESKIRJAD

    ERTMSi/ETCSi ja ERTMSi/GSM-Ri kasutuseeskirjad on sätestatud tehnilises dokumendis „ETCSi ja GSM-Ri eeskirjad ja põhimõtted – versioon 1”, mis on avaldatud ERA veebilehel (www.era.europa.eu).”

    3)

    Lisa G tabelit muudetakse järgmiselt:

    a)

    parameetri „Tervisekaitse- ja ohutusnõuded” veerus „Iga parameetri puhul kontrollitavad aspektid” jäetakse välja punkt „rasedus (juhtidel)”;

    b)

    parameetri „Tervisekaitse- ja ohutusnõuded” jäetakse välja rida „Erinõuded juhtidele: nägemine, kuulmis-/kõnenõuded, antropomeetria ” koos viitega punktile 4.7.6.

    4)

    Lisa H jäetakse välja.

    5)

    Lisas N jäetakse välja tabeli viimane rida (4.7.6. Erinõuded seoses rongi juhtimisega).

    6)

    Lisad P, P1, P2, P3, P4, P5, P6, P7, P8, P9, P10, P11, P12 ja P13 asendatakse järgmisega:

    „LISA P

    VEEREMI IDENTIFITSEERIMINE

    1.   Üldised märkused

    Käesolevas lisas kirjeldatakse Euroopa raudteeveeremi numbrit ja sellega seonduvat märgistust, mis paigutatakse hästinähtaval viisil ja püsivalt veeremi külge, et võimaldada seda käitamise ajal eksimatult identifitseerida. Selles ei kirjeldata muid numbreid ega tähiseid, mis graveeritakse või kinnitatakse tootmise ajal püsivalt veeremi šassiile või põhikomponentidele.

    2.   Euroopa raudteeveeremi number ja seonduvad lühendid

    Igale veeremiüksusele antakse 12kohaline number (Euroopa raudteeveeremi number), mille struktuur on järgmine:

    Veeremi liik

    Koostalitlusvõime ja veeremiüksuse liik

    [kaks numbrit]

    Riik, kus veeremiüksus on registreeritud

    [kaks numbrit]

    Tehnilised omadused

    [neli numbrit]

    Seerianumber

    [kolm numbrit]

    Kontrollnumber

    [üks number]

    Vagunid

    00–09

    10–19

    20–29

    30–39

    40–49

    80–89

    [täpsed andmed lisas P.6]

    01–99

    [täpsed andmed lisas P.4]

    0000–9999

    [täpsed andmed lisas P.9]

    000–999

    0–9

    [täpsed andmed lisas P.3]

    Reisivagunid

    50–59

    60–69

    70–79

    [täpsed andmed lisas P.7]

    0000–9999

    [täpsed andmed lisas P.10]

    000–999

    Vedav raudteeveerem ja püsivalt või eelnevalt koostatud rongikoosseis

    90–99

    [täpsed andmed lisas P.8]

    0000000–8999999

    [nende numbrite tähenduse määravad liikmesriigid hiljem kindlaks kahe- või mitmepoolsete lepingutega]

    Eriveerem

    9000–9999

    [täpsed andmed lisas P.11]

    000–999

    Konkreetses riigis piisab veeremiüksuste eksimatuks identifitseerimiseks reisivagunite ja eriveeremi (1) seas tehniliste omaduste ja seerianumbri seitsmest numbrist.

    Numbrile lisandub tähestikuline märgistus:

    a)

    koostalitlusvõimega seotud märgistus (täpsed andmed lisas P.5);

    b)

    selle riigi lühend, kus veeremiüksus on registreeritud (täpsed andmed lisas P.4);

    c)

    veeremi valdaja tähis (täpsed andmed lisas P.1);

    d)

    tehniliste omaduste lühendid (täpsed andmed vagunite kohta lisas P.12, reisivagunite kohta lisas P.13).

    3.   Numbri määramine

    Euroopa raudteeveeremi number tuleb määrata vastavalt eeskirjadele, mis on sätestatud komisjoni 9. novembri 2007. aasta otsuses 2007/756/EÜ, millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused.

    Euroopa raudteeveeremi number muudetakse ära, kui see ei peegelda koostalitlusvõimet ega tehnilisi omadusi vastavalt käesolevale lisale, kui veeremiüksust on tehniliselt muudetud. Selliste tehniliste muudatuste tõttu võib vaja olla uut kasutuselevõtuluba vastavalt koostalitluse direktiivi 2008/57/EÜ artiklitele 20–25.

    LISA P.1

    VEEREMI VALDAJA TÄHIS

    1.   Veeremi valdaja tähise mõiste

    Veeremi valdaja tähis (Vehicle Keeper Marking – VKM) on kahe- kuni viiekohaline tähtkood (2 4 5 9). VKM märgitakse igale veeremiüksusele Euroopa raudteeveeremi numbri lähedale. VKM tähistab veeremi valdajat, kes on registreeritud riiklikus raudteeveeremi registris.

    VKM on kordumatu ja kehtiv igas käesoleva KTKga hõlmatud riigis, kes sõlmib kokkuleppe käesolevas KTKs sätestatud veeremi nummerdamise süsteemi ja veeremi valdaja tähise kasutamiseks.

    2.   Veeremi valdaja tähise vorm

    VKM tähistab veeremi valdaja täisnime või lühendit, võimaluse korral äratuntaval kujul. Kasutada võib kõiki 26 ladina tähestiku tähte. VKMi tähed kirjutatakse suurtähtedena. Tähed, mis ei ole valdaja nimes sisalduvate sõnade esitähed, võib kirjutada väiketähtedena. Kordumatuse kontrollimisel loetakse väiketähti suurtähtedeks.

    Tähed võivad sisaldada diakriitilisi märke (3 6 10). Kordumatuse kontrollimisel tähtedes kasutatud diakriitilisi märke arvesse ei võeta.

    Veeremile, mille valdajate asukohariigis ei kasutata ladina tähestikku, võib VKMi järele kaldkriipsuga („/”) eraldatult kanda VKMi vaste nende oma tähestikus. Andmete töötlemisel kõnealust VKMi vastet arvesse ei võeta.

    3.   Sätted veeremi valdaja tähise määramise kohta

    Veeremi valdajale võib anda rohkem kui ühe VKMi, kui:

    —

    veeremi valdajal on ametlik nimi rohkem kui ühes keeles;

    —

    veeremi valdajal on mõistlik põhjus eri veeremiparkide eristamiseks oma organisatsiooni sees.

    Ettevõtete grupile võib anda ühe VKMi, kui:

    —

    nad kuuluvad ühele korporatiivsele struktuurile (nt valdusühing);

    —

    nad kuuluvad ühele korporatiivsele struktuurile, mis on määranud ja volitanud oma struktuuris ühe organisatsiooni kõikide teiste nimel tegutsema;

    —

    nad on volitanud enda nimel tegutsema ühe iseseisva juriidilise isiku ja valdajaks on see juriidiline isik.

    4.   Veeremi valdaja tähiste register ja määramise kord

    VKMide register on avalik ja seda uuendatakse reaalajas.

    VKMi saamise taotlus esitatakse taotleja pädevale riigiasutusele, kes edastab selle ERA-le. VKMi võib kasutada pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

    VKMi omanik peab pädevat riigiasutust teavitama VKMi kasutamise lõpetamisest ning pädev riigiasutus edastab vastavad andmed ERA-le. VKM tunnistatakse kehtetuks, kui valdaja on tõendanud, et kogu asjaomasel veeremil on märgistus muudetud. Järgmise kümne aasta jooksul sama VKMi uuesti välja ei anta, välja arvatud algsele omanikule või tema taotlusel mõnele teisele omanikule.

    VKMi võib üle anda teisele omanikule, kes on algse omaniku õigusjärglane. VKM kehtib seni, kui VKMi omanik muudab oma nime selliselt, et nimi ei sarnane VKMiga.

    LISA P.2

    NUMBRI JA SEONDUVA TÄHTMÄRGISTUSE KANDMINE VEEREMI KERELE

    1.   Välismärgistuse üldine kord

    Märgistuse pealekandmiseks kasutatavad suurtähed ja numbrid peavad olema vähemalt 80 mm kõrgused, kirjavahetuse kvaliteediga sans serif kirjatüübis. Väiksemat kõrgust võib kasutada üksnes juhul, kui märgistust pole võimalik paigutada mujale kui alusvankri äärtele.

    Märgistus ei tohi paikneda kõrgemal kui 2 m rööpa pealispinnast.

    2.   Vagunid

    Märgistus kantakse vagunikeredele järgmiselt:

    23.

    TEN

     

    80

    -RFC

     

    7369

     

    553–4

    Zcs

     

     

    31.

    TEN

     

    80

    -DB

     

    0691

     

    235–2

    Tanoos

     

     

    33.

    TEN

     

    84

    -ACTS

     

    4796

     

    100–8

    Slpss

     

     

    Vagunitele, mille kerel ei ole selliseks paigutuseks piisavalt ruumi, eelkõige platvormvagunitele, paigutatakse märgistus järgmiselt:

    01 87 3320 644–7

    TEN

    -SNCF

    Ks

    Kui vagunile kantakse üks või mitu riigisisese tähendusega märgistustähte, peavad need järgnema rahvusvahelisele tähtmärgistusele ja olema sellest sidekriipsuga eraldatud järgmiselt:

    01 87 3320 644–7

    TEN

    -SNCF

    Ks-xy

    3.   Rööbasbussid ja reisivagunid

    Number kantakse veeremi mõlemale küljele järgmiselt:

    -SNCF

    61 87 - 7

     

    B10 tu

    Veeremi registreerimisriigi tähis ja tehniliste omaduste tähis trükitakse vahetult Euroopa raudteeveeremi numbri ette, taha või alla.

    Juhikabiiniga rööbasbusside korral peab Euroopa raudteeveeremi number olema kirjas ka kabiini sees.

    4.   Vedurid, vedukid ja eriveerem

    Euroopa raudteeveeremi number peab olema kantud vedava raudteeveeremi mõlemale küljele järgmiselt:

    92 10 1108 062–6

    Euroopa raudteeveeremi number peab olema kirjas ka vedava raudteeveeremi igas kabiinis.

    Valdaja võib Euroopa raudteeveeremi numbrist suuremate tähtedega lisada ka omapoolse tööks vajaliku numbermärgistuse (mis koosneb üldjuhul seerianumbrist ja sellele lisatud tähtkoodist). Oma numbermärgistuse asukoha valib valdaja; Euroopa raudteeveeremi numbrit peab aga olema võimalik kergelt eristada valdaja numbermärgistusest.

    LISA P.3

    KONTROLLNUMBRI KINDLAKSMÄÄRAMISE KORD (12. NUMBER)

    Kontrollnumber määratakse kindlaks järgmiselt:

    —

    põhinumbris paariskohtadel olevad numbrid võetakse (paremalt vasakule) nende arvulises väärtuses;

    —

    põhinumbris paaritutel kohtadel olevad numbrid (paremalt vasakule) korrutatakse kahega;

    —

    seejärel leitakse paariskohtadel olevate numbrite ja paaritutel kohtadel saadud korrutisi märkivate numbrite summa;

    —

    võetakse selle summa üheliste arv;

    —

    kontrollnumber on arv, mis on vajalik üheliste arvu viimiseks kümneni; kui üheliste arv on null, on ka kontrollnumber null.

    Näited

    1. —

    Oletagem, et põhinumber on

    3

    3

    8

    4

    4

    7

    9

    6

    1

    0

    0

    Kordaja

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    2

     

    6

    3

    16

    4

    8

    7

    18

    6

    2

    0

    0

    Summa: 6 + 3 + 1 + 6 + 4 + 8 + 7 + 1 + 8 + 6 + 2 + 0 + 0 = 52

    Selle summa üheliste arv on 2.

    Kontrollnumber on seega 8 ning põhinumbrist saab registreerimisnumber 33 84 4796 100 - 8.

    2. —

    Oletagem, et põhinumber on

    3

    1

    5

    1

    3

    3

    2

    0

    1

    9

    8

    Kordaja

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    2

     

    6

    1

    10

    1

    6

    3

    4

    0

    2

    9

    16

    Summa: 6 + 1 + 1 + 0 + 1 + 6 + 3 + 4 + 0 + 2 + 9 + 1 + 6 = 40

    Selle summa üheliste arv on 0.

    Kontrollnumber on seega 0 ning põhinumbrist saab registreerimisnumber 31 51 3320 198 - 0.

    LISA P.4

    VEEREMI REGISTREERIMISRIIKIDE KOODID (3.–4. NUMBER JA LÜHEND)

    Andmed kolmandate riikide kohta on üksnes informatiivsed.

    Riigid

    Riigi tähtkood (2 4 5 9)

    Riigi numberkood

    Albaania

    AL

    41

    Alžeeria

    DZ

    92

    Armeenia

    AM

    58

    Austria

    A

    81

    Aserbaidžaan

    AZ

    57

    Valgevene

    BY

    21

    Belgia

    B

    88

    Bosnia ja Hertsegoviina

    BIH

    49

    Bulgaaria

    BG

    52

    Hiina

    RC

    33

    Horvaatia

    HR

    78

    Kuuba

    CU (2 4 5 9)

    40

    Küpros

    CY

     

    Tšehhi

    CZ

    54

    Taani

    DK

    86

    Egiptus

    ET

    90

    Eesti

    EST

    26

    Soome

    FIN

    10

    Prantsusmaa

    F

    87

    Georgia

    GE

    28

    Saksamaa

    D

    80

    Kreeka

    GR

    73

    Ungari

    H

    55

    Iraan

    IR

    96

    Iraak

    IRQ (2 4 5 9)

    99

    Iirimaa

    IRL

    60

    Iisrael

    IL

    95

    Itaalia

    I

    83

    Jaapaniga

    J

    42

    Kasahstan

    KZ

    27

    Kõrgõzstan

    KS

    59

    Läti

    LV

    25

    Liibanon

    RL

    98

    Liechtenstein

    FL

     

    Leedu

    LT

    24

    Luksemburg

    L

    82

    Makedoonia

    MK

    65

    Malta

    M

     

    Moldova

    MD (2 4 5 9)

    23

    Monaco

    MC

     

    Mongoolia

    MGL

    31

    Montenegro

    ME

    62

    Maroko

    MA

    93

    Madalmaad

    NL

    84

    Põhja-Korea

    PRK (2 4 5 9)

    30

    Norra

    N

    76

    Poola

    PL

    51

    Portugal

    P

    94

    Rumeenia

    RO

    53

    Venemaa

    RUS

    20

    Serbia

    SRB

    72

    Slovakkia

    SK

    56

    Sloveenia

    SLO

    79

    Lõuna-Korea

    ROK

    61

    Hispaania

    E

    71

    Rootsi

    SE

    74

    Šveits

    CH

    85

    Süüria

    SYR

    97

    Tadžikistan

    TJ

    66

    Tuneesia

    TN

    91

    Türgi

    TR

    75

    Türkmenistan

    TM

    67

    Ukraina

    UA

    22

    Ühendkuningriik

    GB

    70

    Usbekistan

    UZ

    29

    Vietnam

    VN (2 4 5 9)

    32

    LISA P.5

    KOOSTALITLUSVÕIME TÄHTMÄRGISTUS

    „TEN”: järgmistele tingimustele vastav veerem:

    vastab kõigile kasutuselevõtuloa saamise ajal kehtivatele asjakohastele KTKdele ja on saanud kasutuselevõtuloa kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 22 lõikega 1;

    on saanud kõikides liikmesriikides kehtiva kasutuselevõtuloa kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 23 lõikega 1 või kõik liikmesriigid on andnud veeremile eraldi kasutuselevõtuloa.

    „PPV/PPW”: veerem, mis vastab PPV/PPW või PGW lepingule (OSJD riikides)

    (originaal: PPV/PPW: ППВ (Правила пользования вагонами в международном сообщении; PGW: Правила Пользования Грузовыми Вагонами)

    Märkused:

    a)

    märgistust „TEN” kandvad veeremiüksused vastavad lisas P.6 täpsustatud veereminumbri esimese numbri koodidele 0–3;

    b)

    veerem, millel ei ole kõikides liikmesriikides kehtivat kasutuselevõtuluba, peab kandma märgistust, kus on näidatud liikmesriigid, kus luba kehtib. Kasutuselevõtuloa andnud liikmesriikide loetelu tuleb esitada järgmiste jooniste alusel, kus D tähistab esimese loa andnud liikmesriiki (antud näites Saksamaa) ja F tähistab teise loa andnud riiki (antud näites Prantsusmaa). Liikmesriigid kodeeritakse vastavalt lisale P.4. See võib hõlmata nii KTK-le vastavat kui ka mittevastavat veeremit. Selline veerem vastab lisas P.6 täpsustatud veereminumbri esimese numbri koodidele 4 või 8.

    Image

    Image

    LISA P.6

    VAGUNITE PUHUL KASUTATAVAD KOOSTALITLUSVÕIME KOODID (1.–2. NUMBER)

     

    2. number

    1. number

    0

    1

    2

    3

    4

    5

    6

    7

    8

    9

    2. number

    1. number

     

     

    Rööpmelaius

    fikseeritud või muudetav

    fikseeritud

    muudetav

    fikseeritud

    muudetav

    fikseeritud

    muudetav

    fikseeritud

    muudetav

    fikseeritud või muudetav

    Rööpmelaius

     

    TEN (2 4 5 9)

    ja/või

    COTIF (3 6 10)

    ja/või

    PPV/PPW

    0

    telgedega

    ei kasutata

    TEN (2 4 5 9) ja/või COTIFi vagunid

    ei kasutata (8)

    PPV/PPW vagunid

    (muudetava rööpmelaiusega)

    telgedega

    0

    1

    kandevankritega

    kandevankritega

    1

    TEN (2 4 5 9)

    ja/või

    COTIF (3 6 10)

    ja/või

    PPV/PPW

    2

    telgedega

    TEN (2 4 5 9) ja/või COTIFi vagunid

    PPV/PPW vagunid

    (fikseeritud rööpmevahega)

    telgedega

    2

    3

    kandevankritega

    kandevankritega

    3

    Muud vagunid

    4

    telgedega (7 11)

    hooldusvagunid

    Muud vagunid

    Tehniliste omaduste erinummerdusega vagunid, mida ei võeta kasutusele ELis

    telgedega

    4

    8

    kandevankritega (7 11)

    kandevankritega

    8

     

     

    Liiklus

    Riigisisene liiklus või rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel

     

     

     

    1. number

    2. number

    0

    1

    2

    3

    4

    5

    6

    7

    8

    9

    1. number

    2. number

    LISA P.7

    REISIVAGUNITE RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES KASUTATAVUSE KOODID (1.–2. NUMBER)

     

    Riigisisene liiklus

    TEN (2 4 5 9) a ja/või COTIF (3 6 10) ja/või PPV/PPW

    Riigisisene liiklus või rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel

    TEN (2 4 5 9) ja/või COTIF (3 6 10)

    PPV/PPW

    2. number

    1. number

    0

    1

    2

    3

    4

    5

    6

    7

    8

    9

    5

    Riigisiseses liikluses kasutatavad vagunid

    Fikseeritud rööpmelaiusega kliimaseadmega vagunid (sh autovagunid)

    Muudetava rööpmelaiusega (1435/1520) kliimaseadmeta vagunid

    Ei kasutata

    Muudetava rööpmelaiusega (1435/1668) kliimaseadmeta vagunid

    Ajalooline raudteeveerem

    Ei kasutata (7 11)

    Fikseeritud rööpmelaiusega veerem

    Kandevankri vahetamisega muudetava rööpmelaiusega (1435/1520) veerem

    Telgedega muudetava rööpmelaiusega (1435/1520) veerem

    6

    Hooldusveerem

    Fikseeritud rööpmelaiusega kliimaseadmega veerem

    Muudetava rööpmelaiusega (1435/1520) kliimaseadmega veerem

    Hooldusveerem

    Muudetava rööpmelaiusega (1435/1668) kliimaseadmega veerem

    Autovagunid

    Ei kasutata (7 11)

    7

    Kliimaseadmega ja õhukindel veerem

    Ei kasutata

    Ei kasutata

    Kliimaseadmega ja õhukindel fikseeritud rööpmelaiusega veerem

    Ei kasutata

    Muu veerem

    Ei kasutata

    Ei kasutata

    Ei kasutata

    Ei kasutata

    LISA P.8

    VEDAVA RAUDTEEVEEREMI LIIGID NING PÜSIVALT VÕI EELNEVALT KOOSTATUD RONGIKOOSSEIS (1.–2. NUMBER)

    Esimene number on „9”.

    Kui teine number tähistab vedava raudteeveeremi liiki, on kohustuslikud järgmised koodid:

    Kood

    Veeremi põhitüüp

    0

    Mitmesugused

    1

    Elektrivedur

    2

    Diiselvedur

    3

    Elektriline mootorrong (kiirrong) (veduk või haagis)

    4

    Elektriline mootorrong (v.a kiirrong) (veduk või haagis)

    5

    Diisel-mootorrong (veduk või haagis)

    6

    Eriotstarbeline haagis

    7

    Elektriline manöövervedur

    8

    Diisel-manöövervedur

    9

    Eriveerem

    LISA P.9

    VAGUNITE STANDARDNE NUMBERMÄRGISTUS (5.–8. NUMBER)

    Käesolevas lisas sätestatakse vaguni tehniliste põhiomadustega seotud numbriline märgistus ja see avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).

    Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

    LISA P.10

    REISIVAGUNITE TEHNILISTE OMADUSTE KOODID (5.–6. NUMBER)

    Lisa P.10 avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).

    Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

    LISA P.11

    ERIVEEREMI TEHNILISTE OMADUSTE KOODID (6.–8. NUMBER)

    Lisa P.11 avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).

    Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

    LISA P.12

    VAGUNITE TÄHTMÄRGISTUS, V.A LIIGEND- JA MOOTORRONGIVAGUNID

    Lisa P.12 avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).

    Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

    LISA P.13

    REISIVAGUNITE TÄHTMÄRGISTUS

    Lisa P.13 avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).

    Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

    ”

    7)

    Lisa P.14 tunnistatakse kehtetuks.

    8)

    Lisa T asendatakse järgmisega:

    „LISA T

    PIDURDUSTÕHUSUS

    Infrastruktuuri-ettevõtja ülesanded

    Infrastruktuuri-ettevõtja teatab raudtee-ettevõtjale igal marsruudil nõutava pidurdustõhususe ja esitab teabe marsruudi omaduste kohta. Infrastruktuuri-ettevõtja peab tagama, et marsruudi omaduste ja rööbastee kõrval asuva tähistuse mõju sisalduks nõutavas pidurdustõhususes.

    Nõutavat pidurdustõhusust väljendatakse põhimõtteliselt pidurdusmassi protsendina, kui infrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee-ettevõtja ei ole kokku leppinud muus pidurdustõhusust väljendavas ühikus (nt pidurdatavad tonnid, pidurdusjõud, aeglustuse väärtused, aeglustusprofiilid).

    Rongide ja fikseeritud rongikoosseisude kohta esitab infrastruktuuri-ettevõtja pidurdustõhususe nõuded aeglustuse väärtustena, kui raudtee-ettevõtja seda nõuab.

    Raudtee-ettevõtja ülesanded

    Raudtee-ettevõtja tagab, et kõik rongid vastaksid infrastruktuuri-ettevõtja nõutavale pidurdustõhususele või ületaksid seda. Seepärast arvutab raudtee-ettevõtja välja rongi pidurdustõhususe, võttes arvesse rongi koosseisu.

    Raudtee-ettevõtja peab võtma arvesse veeremiüksuse või rongi pidurdustõhusust, mis on määratud kindlaks kasutuselevõtmisel. Arvestada tuleb selliste raudteeveeremi näitajatega nagu pidurite töökindlus ja käideldavus. Raudtee-ettevõtja peab samuti arvesse võtma teavet marsruudi omaduste kohta, mis mõjutavad rongi käitumist pidurdustõhususe reguleerimisel rongi peatamiseks ja selle liikumatuse tagamiseks.

    Tegeliku rongi (rongi koosseis, pidurdusvõime, pidurite seadistused) kontrollimisest tulenevat pidurdustõhusust kasutatakse sisendväärtusena käituseeskirjade puhul, mida kohaldatakse seejärel rongi suhtes.

    Pidurdustõhusust ei saavutata

    Infrastruktuuri-ettevõtja peab kehtestama eeskirjad, mida kasutatakse juhul, kui rong ei saavuta nõutavat pidurdustõhusust, ja tegema need kättesaadavaks raudtee-ettevõtjale.

    Kui rong ei saavuta rongi poolt läbitavate marsruutide puhul nõutavat pidurdustõhusust, peab raudtee-ettevõtja järgima sellest tulenevaid piiranguid, nagu kiirusepiirang.”

    9)

    Lisa U asendatakse järgmisega:

    „LISA U

    AVATUD PUNKTIDE LOEND

    Punkt 4.2.2. –   Rongi koosseisu dokument

    Lisa B (vt käesoleva KTK punkt 4.4). – Muud eeskirjad, mis võimaldavad uute struktuursete allsüsteemide ühtset kasutamist

    Lisa R (vt käesoleva KTK punkt 4.2.3.2). – Rongide identifitseerimine

    Lisa S (vt käesoleva KTK punkt 4.2.2.1.3). – Rongi nähtavus – tagaosa”.

    (1)  Eriveeremil peab number olema konkreetses riigis kordumatu esimese numbri ning viie viimase tehniliste omaduste numbri ja seerianumbri osas.

    (2)  NMBS/SNCB osas võib jätkata ringistatud üksiku B-tähe kasutamist.

    (3)  Diakriitilised märgid on tähtedel À, Ç, Ö, Č, Ž, Å jne olevad rõhumärgid. Eritähed, näiteks Ø ja Æ, esitatakse ühe tähena; kordumatuse kontrollimisel loetakse, et Ø on O ja Æ on A.

    (4)  Vastavalt 1949. aasta konventsiooni liites 4 ja 1968. aasta maanteevedude konventsiooni artikli 45 lõikes 4 kirjeldatud tähelisele koodisüsteemile.

    (5)  Vagunid, millel võib olla märgistus „TEN”, vt lisa P.5.

    (6)  Kaasa arvatud vagunid, mis olemasolevate normide kohaselt kannavad käesolevas tabelis kindlaksmääratud numbreid. COTIF: kasutuselvõtu ajal rahvusvahelise raudteevedude konventsiooni (COTIF) reeglitele vastav veeremiüksus.

    (7)  Fikseeritud või muudetav rööpmelaius.

    (8)  Ei kohaldata I kategooria vagunite suhtes (reguleeritava temperatuuriga vagunid); ei kasutata uue kasutuselevõetud veeremi puhul.

    (9)  Vastavus kohaldatavatele KTKdele, vt lisa P.5.

    (10)  Kaasa arvatud veerem, mis olemasolevate normide kohaselt kannab käesolevas tabelis kindlaksmääratud numbreid. COTIF: kasutuselvõtu ajal rahvusvahelise raudteevedude konventsiooni (COTIF) reeglitele vastav veeremiüksus.

    (11)  Ei kohaldata juba kasutuses olevate fikseeritud rööpmelaiusega vagunite suhtes (56) ja muudetava rööpmelaiusega vagunite (66) suhtes; ei kasutata uue veeremi puhul.

    II LISA

    Otsuse 2008/231/EÜ lisasid muudetakse järgmiselt.

    1)

    Lisa muudetakse järgmiselt:

    a)

    punkt 2.2.1 asendatakse järgmisega:

    „2.2.1.   Töötajad ja rongid

    Punkte 4.6 ja 4.7 kohaldatakse töötajate suhtes, kes täidavad selliseid ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid nagu rongi saatmine, kui töö hõlmab riikidevaheliste piiride ületamist ja tööd väljaspool infrastruktuuri-ettevõtja võrguaruandes „piirialadena” määratletud kohti ning kuulub töötaja ohutusloa alla.

    Punkti „4.6.2. Keeleoskus” kohaldatakse täiendavalt vedurijuhtidele vastavalt direktiivi 2007/59/EÜ VI lisa punktis 8 sätestatule.

    Töötajat ei loeta piiriületajaks, kui tegevus hõlmab üksnes töötamist käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud piirialadel.

    Töötajate puhul, kes täidavad ohutuse seisukohalt tähtsaid rongide lähetamise või rongidele liikumislubade andmise ülesandeid, kohaldatakse liikmesriikidevahelisi kutsekvalifikatsiooni ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimuste vastastikuse tunnustamise nõudeid.

    Töötajate puhul, kes täidavad ohutuse seisukohalt tähtsaid rongi piiriületuse-eelse ettevalmistusega seotud ülesandeid ning töötavad käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud piirialadest kaugemal, kohaldatakse punkti 4.6 ning liikmesriikidevahelisi töötervishoiu ja tööohutuse tingimuste vastastikuse tunnustamise nõudeid. Rongi ei loeta piiriülest teenust osutavaks, kui ükski riigipiiri ületava rongi veeremiüksus ei välju pärast piiri ületamist käesoleva punkti esimeses lõigus kirjeldatud piirialadelt.

    Eespool öeldu on kokku võetud järgnevates tabelites.

    Töötajad, kes on seotud riigipiire ületavate ja seejärel piirialalt väljuvate rongide käitamisega.

    Ülesanne

    Kutsekvalifikatsioon

    Meditsiininõuded

    Rongi saatmine

    4.6

    4.7

    Rongi liikumislubade andmine

    Vastastikune tunnustamine

    Vastastikune tunnustamine

    Rongi ettevalmistamine

    4.6

    Vastastikune tunnustamine

    Rongi lähetamine

    Vastastikune tunnustamine

    Vastastikune tunnustamine


    Töötajad rongidel, mis ei ületa riigipiire või ületavad neid üksnes piirialade piires

    Ülesanne

    Kutsekvalifikatsioon

    Meditsiininõuded

    Rongi saatmine

    Vastastikune tunnustamine

    Vastastikune tunnustamine

    Rongi liikumislubade andmine

    Vastastikune tunnustamine

    Vastastikune tunnustamine

    Rongi ettevalmistamine

    Vastastikune tunnustamine

    Vastastikune tunnustamine

    Rongi lähetamine

    Vastastikune tunnustamine

    Vastastikune tunnustamine”

    b)

    punkti 4.2.2.1.2 viimane lause asendatakse järgmisega:

    „Üksikasjalikud nõuded on esitatud punktis 4.3.3.3.1.”;

    c)

    punkt 4.3.2.6 asendatakse järgmisega:

    „4.3.2.6.   Liivatamine. Rongi juhtimiseks vajaliku kutsekvalifikatsiooniga seotud miinimumnõuded

    Liivatamise osas on olemas liides ühelt poolt käesoleva KTK lisa B (punkt C1) ning teiselt poolt HS CCS KTK punkti 4.2.11 („Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega”) ja lisa A 1. liite punkti 4.1 (nagu on viidatud punktis 4.3.1.10) vahel.”;

    d)

    punkt 4.3.3.2 asendatakse järgmisega:

    „4.3.3.2.   Nõuded reisivagunite kohta

    On olemas seosed käesoleva OPE KTK punkti 4.2.2.4 ning HS RST KTK punktide 4.2.2.4 (Uksed), 4.2.5.3 (Häiresignaalid), 4.3.5.17 (Reisijate häiresignaal) ja 4.2.7.1 (Avariiväljapääsud) vahel.”;

    e)

    punkt 4.3.3.9 asendatakse järgmisega:

    „4.3.3.9.   Liivatamine

    Liivatamise osas on olemas seos ühelt poolt käesoleva KTK lisa B (punkt C1) ning teiselt poolt HS RST KTK punkti 4.2.3.10 vahel.”;

    f)

    punkt 4.3.3.10 asendatakse järgmisega:

    „4.3.3.10.   Rongi koosseis, lisa J

    Rongimeeskonna teadmiste osas, mis käsitlevad veeremi funktsionaalsust, on olemas seosed käesoleva KTK punkti 4.2.2.5 ja lisa J ning HS RST KTK punktide 4.2.1.2 (Rongi konstruktsioon) ja 4.2.7.10 (Järelevalve ja rikkeotsing) vahel.”;

    g)

    punkt 4.3.3.12 asendatakse järgmisega:

    „4.3.3.12.   Andmesalvestus

    On olemas seos käesoleva KTK punkti 4.2.3.5.2 (Jälgimisandmete salvestamine rongis) ja HS RST KTK punkti 4.2.7.10 (Järelevalve ja rikkeotsing) vahel.”;

    h)

    punkti 4.6.1 viimane lause asendatakse järgmisega:

    „Konkreetsete ülesannetega seotud kutsekvalifikatsiooni miinimumelemendid on esitatud lisades J ja L.”;

    i)

    punkti 4.6.3.1 alapunktid C ja D asendatakse järgmisega:

    „C.   Esmane hindamine

    —

    põhitingimused;

    —

    hindamisprogramm, sealhulgas praktilised katsed;

    —

    koolitajate kvalifikatsioon;

    —

    pädevustunnistuse väljaandmine.

    D.   Pädevuse säilitamine

    —

    pädevuse säilitamise põhimõtted;

    —

    järgitavad meetodid;

    —

    pädevuse säilitamise protsessi vormistamine;

    —

    hindamisprotsess.”;

    j)

    punkt 4.6.3.2.3.1 asendatakse järgmisega:

    „4.6.3.2.3.1.   Marsruudi tundmine

    Raudtee-ettevõtja peab kehtestama menetluse, mille abil rongimeeskond õpib tundma marsruute, millel töötatakse, ning säilitab vastavad teadmised. See protsess peab:

    —

    põhinema raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja antaval marsruudiinfol ja

    —

    olema kooskõlas käesoleva KTK punktis 4.2.1 kirjeldatud protsessiga.”;

    k)

    punkt 4.7.5.4 jäetakse välja;

    l)

    punkt 4.7.6 jäetakse välja;

    m)

    punkt 7.3.2 asendatakse järgmisega:

    „7.3.2   Erijuhtumite loend

    Tahtlikult tühjaks jäetud.”

    2)

    Lisa G tabelit muudetakse järgmiselt:

    a)

    parameetri „Tervisekaitse- ja ohutusnõuded” veerus „Iga parameetri puhul kontrollitavad aspektid” jäetakse välja punkt „rasedus (juhtidel)”;

    b)

    parameetris „Tervisekaitse- ja ohutusnõuded” jäetakse välja rida „Erinõuded juhtidele: nägemine, kuulmis-/kõnenõuded, antropomeetria” koos viitega punktile 4.7.6.

    3)

    Lisa H jäetakse välja.

    4)

    Lisas N jäetakse välja tabeli viimane rida (4.7.6. Erinõuded seoses rongi juhtimisega).

    5)

    Lisad P, P1, P2, P3, P4, P5, P6, P7, P8, P9, P10, P11, P12 ja P13 asendatakse järgmisega:

    „LISA P

    VEEREMI IDENTIFITSEERIMINE

    1.   Üldised märkused

    Käesolevas lisas kirjeldatakse Euroopa raudteeveeremi numbrit ja seonduvat märgistust, mis paigutatakse hästinähtaval viisil ja püsivalt veeremi külge, et võimaldada seda käitamise ajal eksimatult identifitseerida. Selles ei kirjeldata muid numbreid või tähiseid, mis graveeritakse või kinnitatakse tootmise ajal püsivalt veeremi šassiile või põhikomponentidele.

    2.   Euroopa raudteeveeremi number ja seonduvad lühendid

    Igale veeremiüksusele antakse 12kohaline number (Euroopa raudteeveeremi number), mille struktuur on järgmine:

    Veeremi liik

    Koostalitlusvõime ja sõidukiliik

    [kaks numbrit]

    Riik, kus sõiduk on registreeritud

    [kaks numbrit]

    Tehnilised omadused

    [neli numbrit]

    Seerianumber

    [kolm numbrit]

    Kontrollnumber

    [üks number]

    Vagunid

    00–09

    10–19

    20–29

    30–39

    40–49

    80–89

    [täpsed andmed lisas P.6]

    01–99

    [täpsed andmed lisas P.4]

    0000–9999

    [täpsed andmed lisas P.9]

    000–999

    0–9

    [täpsed andmed lisas P.3]

    Reisivagunid

    50–59

    60–69

    70–79

    [täpsed andmed lisas P.7]

    0000–9999

    [täpsed andmed lisas P.10]

    000–999

    Vedav raudteeveerem ja püsivalt või eelnevalt koostatud rongikoosseis

    90–99

    [täpsed andmed lisas P.8]

    0000000–8999999

    [nende numbrite tähenduse määravad liikmesriigid hiljem kindlaks kahe- või mitmepoolsete lepingutega]

    Eriveerem

    9000–9999

    [täpsed andmed lisas P.11]

    000–999

    Konkreetses riigis piisab veeremiüksuse eksimatuks identifitseerimiseks reisivagunite ja eriveeremi (1) seas tehniliste omaduste ja seerianumbri seitsmest numbrist.

    Numbrile lisandub tähestikuline märgistus:

    a)

    koostalitlusvõimega seotud märgistus (täpsed andmed lisas P.5);

    b)

    selle riigi lühend, kus veeremiüksus on registreeritud (täpsed andmed lisas P.4);

    c)

    veeremi valdaja tähis (täpsed andmed lisas P.1);

    d)

    tehniliste omaduste lühendid (täpsed andmed vagunite kohta lisas P.12, reisivagunite kohta lisas P.13).

    3.   Numbri määramine

    Euroopa raudteeveeremi number tuleb määrata vastavalt eeskirjadele, mis on sätestatud komisjoni 9. novembri 2007. aasta otsuses 2007/756/EÜ, millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused.

    Euroopa raudteeveeremi number muudetakse ära, kui see ei peegelda koostalitlusvõimet ega tehnilisi omadusi vastavalt käesolevale lisale, kui veeremiüksust on tehniliselt muudetud. Selliste tehniliste muudatuste tõttu võib vaja olla uut kasutuselevõtuluba vastavalt koostalitluse direktiivi 2008/57/EÜ artiklitele 20–25.

    LISA P.1.

    VEEREMI VALDAJA TÄHIS

    1.   Veeremi valdaja tähise mõiste

    Veeremi valdaja tähis (Vehicle Keeper Marking – VKM) on kahe- kuni viiekohaline tähtkood (2 4 5 9). VKM märgitakse igale veeremiüksusele Euroopa raudteeveeremi numbri lähedale. VKM tähistab veeremi valdajat, kes on registreeritud riiklikus raudteeveeremi registris.

    VKM on kordumatu igas käesoleva KTKga hõlmatud riigis, kes sõlmib kokkuleppe käesolevas KTKs sätestatud veeremi nummerdamise süsteemi ja veeremi valdaja tähise kasutamiseks.

    2.   Veeremi valdaja tähise vorm

    VKM tähistab veeremi valdaja täisnime või lühendit, võimaluse korral äratuntaval kujul. Kasutada võib kõiki 26 ladina tähestiku tähte. VKMi tähed kirjutatakse suurtähtedena. Tähed, mis ei ole valdaja nimes sisalduvate sõnade esitähed, võib kirjutada väiketähtedena. Kordumatuse kontrollimisel loetakse väiketähti suurtähtedeks.

    Tähed võivad sisaldada diakriitilisi märke (3 6 10). Kordumatuse kontrollimisel tähtedes kasutatud diakriitilisi märke arvesse ei võeta.

    Veeremile, mille valdajate asukohariigis ei kasutata ladina tähestikku, võib VKMi järele kaldkriipsuga („/”) eraldatult kanda VKMi vaste nende oma tähestikus. Andmete töötlemisel kõnealust VKMi vastet arvesse ei võeta.

    3.   Sätted veeremi valdaja tähise määramise kohta

    Veeremi valdajale võib anda rohkem kui ühe VKMi, kui:

    —

    veeremi valdajal on ametlik nimi rohkem kui ühes keeles;

    —

    veeremi valdajal on mõistlik põhjus eri veeremiparkide eristamiseks oma organisatsiooni sees.

    Ettevõtete grupile võib anda ühe VKMi, kui:

    —

    nad kuuluvad ühele korporatiivsele struktuurile (nt valdusühing);

    —

    nad kuuluvad ühele korporatiivsele struktuurile, mis on määranud ja volitanud oma struktuuris ühe organisatsiooni kõikide teiste nimel tegutsema;

    —

    nad on volitanud enda nimel tegutsema ühe iseseisva juriidilise isiku ja valdajaks on see juriidiline isik.

    4.   Veeremi valdaja tähiste register ja määramise kord

    VKMide register on avalik ja seda uuendatakse reaalajas.

    VKMi saamise taotlus esitatakse taotleja pädevale riigiasutusele, kes edastab selle ERA-le. VKMi võib kasutada pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

    VKMi omanik peab pädevat riigiasutust teavitama VKMi kasutamise lõpetamisest ning pädev riigiasutus edastab vastavad andmed ERA-le. VKM tunnistatakse kehtetuks, kui valdaja on tõendanud, et kogu asjaomasel veeremil on märgistus muudetud. Järgmise kümne aasta jooksul sama VKMi uuesti välja ei anta, välja arvatud algsele omanikule või tema taotlusel mõnele teisele omanikule.

    VKMi võib üle anda teisele omanikule, kes on algse omaniku õigusjärglane. VKM kehtib seni, kui VKMi omanik muudab oma nime selliselt, et nimi ei sarnane VKMiga.

    LISA P.2.

    NUMBRI JA SEONDUVA TÄHTMÄRGISTUSE KANDMINE VEEREMI KERELE

    1.   Välismärgistuse üldine kord

    Märgistuse pealekandmiseks kasutatavad suurtähed ja numbrid peavad olema vähemalt 80 mm kõrgused, kirjavahetuse kvaliteediga sans serif kirjatüübis. Väiksemat kõrgust võib kasutada üksnes juhul, kui märgistust pole võimalik paigutada mujale kui alusvankri äärtele.

    Märgistus ei tohi paikneda kõrgemal kui 2 m rööpa pealispinnast.

    2.   Vagunid

    Märgistus kantakse vagunikeredele järgmiselt:

    23

    TEN

     

    80

    -RFC

     

    7369

     

    553–4

    Zcs

     

     

    31

    TEN

     

    80

    -DB

     

    0691

     

    235–2

    Tanoos

     

     

    33

    TEN

     

    84

    -ACTS

     

    47|96

     

    100–8

    Slpss

     

     

    Vagunitele, mille kerel ei ole selliseks paigutuseks piisavalt ruumi, eelkõige platvormvagunitele, paigutatakse märgistus järgmiselt:

    01 87 3320 644–7

    TEN

    -SNCF

    Ks

    Kui vagunile kantakse üks või mitu riigisisese tähendusega märgistustähte, peavad need järgnema rahvusvahelisele tähtmärgistusele ja olema sellest sidekriipsuga eraldatud järgmiselt:

    01 87 3320 644–7

    TEN

    -SNCF

    Ks-xy

    3.   Rööbasbussid ja reisivagunid

    Number kantakse veeremi mõlemale küljele järgmiselt:

    -SNCF

    61 87 - 7

     

    B10 tu

    Veeremi registreerimisriigi tähis ja tehniliste omaduste tähis trükitakse vahetult Euroopa raudteeveeremi numbri ette, taha või alla.

    Juhikabiiniga rööbasbusside korral peab Euroopa raudteeveeremi number olema kirjas ka kabiini sees.

    4.   Vedurid, vedukid ja eriveerem

    Euroopa raudteeveeremi number peab olema kantud vedava raudteeveeremi mõlemale küljele järgmiselt:

    92 10 1108 062–6

    Euroopa raudteeveeremi number peab olema kirjas ka vedava raudteeveeremi igas kabiinis.

    Valdaja võib Euroopa raudteeveeremi numbrist suuremate tähtedega lisada ka omapoolse tööks vajaliku numbermärgistuse (mis koosneb üldjuhul seerianumbrist ja sellele lisatud tähtkoodist). Oma numbermärgistuse asukoha valib valdaja; Euroopa raudteeveeremi numbrit peab aga olema võimalik kergelt eristada valdaja numbermärgistusest.

    LISA P.3.

    KONTROLLNUMBRI KINDLAKSMÄÄRAMISE KORD (12. NUMBER)

    Kontrollnumber määratakse kindlaks järgmiselt:

    —

    põhinumbris paariskohtadel olevad numbrid võetakse (paremalt vasakule) nende arvulises väärtuses;

    —

    põhinumbris paaritutel kohtadel olevad numbrid (paremalt vasakule) korrutatakse kahega;

    —

    seejärel leitakse paariskohtadel olevate numbrite ja paaritutel kohtadel saadud korrutisi märkivate numbrite summa;

    —

    võetakse selle summa üheliste arv;

    —

    kontrollnumber on arv, mis on vajalik üheliste arvu viimiseks kümneni; kui üheliste arv on null, on ka kontrollnumber null.

    Näited

    1.

    Oletagem, et põhinumber on

    3

    3

    8

    4

    4

    7

    9

    6

    1

    0

    0

    Kordaja

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    2

     

    6

    3

    16

    4

    8

    7

    18

    6

    2

    0

    0

    Summa: 6 + 3 + 1 + 6 + 4 + 8 + 7 + 1 + 8 + 6 + 2 + 0 + 0 = 52

    Selle summa üheliste arv on 2.

    Kontrollnumber on seega 8 ning põhinumbrist saab registreerimisnumber 33 84 4796 100 - 8.

    2.

    Oletagem, et põhinumber on

    3

    1

    5

    1

    3

    3

    2

    0

    1

    9

    8

    Kordaja

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    2

    1

    2

     

    6

    1

    10

    1

    6

    3

    4

    0

    2

    9

    16

    Summa: 6 + 1 + 1 + 0 + 1 + 6 + 3 + 4 + 0 + 2 + 9 + 1 + 6 = 40

    Selle summa üheliste arv on 0.

    Kontrollnumber on seega 0 ning põhinumbrist saab registreerimisnumber 31 51 3320 198 - 0.

    LISA P.4.

    VEEREMI REGISTREERIMISRIIKIDE KOODID (3.–4. NUMBER JA LÜHEND)

    Andmed kolmandate riikide kohta on üksnes informatiivsed.

    Riigid

    Riigi tähtkood (2 4 5 9)

    Riigi numberkood

    Albaania

    AL

    41

    Alžeeria

    DZ

    92

    Armeenia

    AM

    58

    Austria

    A

    81

    Aserbaidžaan

    AZ

    57

    Valgevene

    BY

    21

    Belgia

    B

    88

    Bosnia ja Hertsegoviina

    BIH

    49

    Bulgaaria

    BG

    52

    Hiina

    RC

    33

    Horvaatia

    HR

    78

    Kuuba

    CU (2 4 5 9)

    40

    Küpros

    CY

     

    Tšehhi

    CZ

    54

    Taani

    DK

    86

    Egiptus

    ET

    90

    Eesti

    EST

    26

    Soome

    FIN

    10

    Prantsusmaa

    F

    87

    Georgia

    GE

    28

    Saksamaa

    D

    80

    Kreeka

    GR

    73

    Ungari

    H

    55

    Iraan

    IR

    96

    Iraak

    IRQ (2 4 5 9)

    99

    Iirimaa

    IRL

    60

    Iisraeliga

    IL

    95

    Itaalia

    I

    83

    Jaapan

    J

    42

    Kasahstan

    KZ

    27

    Kyrgyzstan

    KS

    59

    Läti

    LV

    25

    Liibanon

    RL

    98

    Liechtenstein

    FL

     

    Leedu

    LT

    24

    Luksemburg

    L

    82

    Makedoonia

    MK

    65

    Malta

    M

     

    Moldova

    MD (2 4 5 9)

    23

    Monaco

    MC

     

    Mongoolia

    MGL

    31

    Montenegro

    ME

    62

    Maroko

    MA

    93

    Madalmaad

    NL

    84

    Põhja-Korea

    PRK (2 4 5 9)

    30

    Norra

    N

    76

    Poola

    PL

    51

    Portugal

    P

    94

    Rumeenia

    RO

    53

    Venemaa

    RUS

    20

    Serbia

    SRB

    72

    Slovakkia

    SK

    56

    Sloveenia

    SLO

    79

    Lõuna-Korea

    ROK

    61

    Hispaania

    E

    71

    Rootsi

    SE

    74

    Šveits

    CH

    85

    Süüria

    SYR

    97

    Tadžikistan

    TJ

    66

    Tuneesia

    TN

    91

    Türgi

    TR

    75

    Türkmenistan

    TM

    67

    Ukraina

    UA

    22

    Ühendkuningriik

    GB

    70

    Usbekistan

    UZ

    29

    Vietnam

    VN (2 4 5 9)

    32

    LISA P.5.

    KOOSTALITLUSVÕIME TÄHTMÄRGISTUS

    „TEN”: järgmistele tingimustele vastav veerem:

    vastab kõigile kasutuselevõtuloa saamise ajal kehtivatele asjakohastele KTKdele ja on saanud kasutuselevõtuloa kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 22 lõikega 1;

    on saanud kõikides liikmesriikides kehtiva kasutuselevõtuloa kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 23 lõikega 1 või kõik liikmesriigid on andnud veeremile eraldi kasutuselevõtuloa.

    „PPV/PPW”: veerem, mis vastab PPV/PPW või PGW lepingule (OSJD riikides)

    (originaal: PPV/PPW:ППВ (Правила пользования вагонами в международном сообщении; PGW: Правила Пользования Грузовыми Вагонами)

    Märkused:

    a)

    märgistust „TEN” kandvad veeremiüksused vastavad lisas P.6 täpsustatud veereminumbri esimese numbri koodidele 0–3;

    b)

    veeremiüksused, millel ei ole kõikides liikmesriikides kehtivat kasutuselevõtuluba, peavad kandma märgistust, kus on näidatud liikmesriigid, kus luba kehtib. Kasutuselevõtuloa andnud liikmesriikide loetelu tuleb esitada järgmiste jooniste alusel, kus D tähistab esimese loa andnud liikmesriiki (antud näites Saksamaa) ja F tähistab teise loa andnud riiki (antud näites Prantsusmaa). Liikmesriigid kodeeritakse vastavalt lisale P.4. See võib hõlmata nii KTK-le vastavaid kui ka mittevastavaid veeremiüksuseid. Need veeremiüksused vastavad lisas P.6 täpsustatud veereminumbri esimese numbri koodidele 4 või 8.

    Image

    Image

    LISA P.6.

    VAGUNITE PUHUL KASUTATAVAD KOOSTALITLUSVÕIME KOODID (1.-2. NUMBER)

     

    2. number

    1. number

    0

    1

    2

    3

    4

    5

    6

    7

    8

    9

    2. number

    1. number

     

     

    Rööpmelaius

    fikseeritud või muudetav

    fikseeritud

    muudetav

    fikseeritud

    muudetav

    fikseeritud

    muudetav

    fikseeritud

    muudetav

    fikseeritud või muudetav

    Rööpmelaius

     

    TEN (2 4 5 9)

    ja/või

    COTIF (3 6 10)

    ja/või

    PPV/PPW

    0

    telgedega

    Ei kasutata

    TEN (2 4 5 9) ja/või COTIFi vagunid

    ei kasutata (8)

    PPV/PPW vagunid

    (muudetava rööpmelaiusega)

    telgedega

    0

    1

    kandevankritega

    kandevankritega

    1

    TEN (2 4 5 9)

    ja/või

    COTIF (3 6 10)

    ja/või

    PPV/PPW

    2

    telgedega

    TEN (2 4 5 9) ja/või COTIFi vagunid

    PPV/PPW vagunid

    (fikseeritud rüüpmevahega)

    telgedega

    2

    3

    kandevankritega

    kandevankritega

    3

    Muud vagunid

    4

    telgedega (7 11)

    hooldusvagunid

    Muud vagunid

    Tehniliste omaduste erinummerdusega vagunid, mida ei võeta kasutusele ELis

    telgedega

    4

    8

    kandevankritega (7 11)

    kandevankritega

    8

     

     

    Liiklus

    Riigisisene liiklus või rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel

     

     

     

    1. number

    2. number

    0

    1

    2

    3

    4

    5

    6

    7

    8

    9

    1. number

    2. number

    LISA P.7

    REISIVAGUNITE RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES KASUTATAVUSE KOODID (1.–2. NUMBER)

     

    Riigisisene liiklus

    TEN (2 4 5 9) a ja/või COTIF (3 6 10) ja/või PPV/PPW

    Riigisisene liiklus või rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel

    TEN (2 4 5 9) ja/või COTIF (3 6 10)

    PPV/PPW

    2. number

    1. number

    0

    1

    2

    3

    4

    5

    6

    7

    8

    9

    5

    Riigisiseses liikluses kasutatavad vagunid

    Fikseeritud rööpmelaiusega kliimaseadmega vagunid (sh autovagunid)

    Muudetava rööpmelaiusega (1435/1520) kliimaseadmeta vagunid

    Ei kasutata

    Muudetava rööpmelaiusega (1435/1668) kliimaseadmeta vagunid

    Ajalooline raudteeveerem

    Ei kasutata (7 11)

    Fikseeritud rööpmelaiusega veerem

    Kandevankri vahetamisega muudetava rööpmelaiusega (1435/1520) veerem

    Telgedega muudetava rööpmelaiusega (1435/1520) veerem

    6

    Hooldusveerem

    Fikseeritud rööpmelaiusega kliimaseadmega veerem

    Muudetava rööpmelaiusega (1435/1520) kliimaseadmega veerem

    Hooldusveerem

    Muudetava rööpmelaiusega (1435/1668) kliimaseadmega veerem

    Autovagunid

    Ei kasutata (7 11)

    7

    Kliimaseadmega ja õhukindel veerem

    Ei kasutata

    Ei kasutata

    Kliimaseadmega ja õhukindel fikseeritud rööpmelaiusega veerem

    Ei kasutata

    Muu veerem

    Ei kasutata

    Ei kasutata

    Ei kasutata

    Ei kasutata

    LISA P.8

    VEDAVA RAUDTEEVEEREMI LIIGID NING PÜSIVALT VÕI EELNEVALT KOOSTATUD RONGIKOOSSEIS (1.–2. NUMBER)

    Esimene number on „9”.

    Kui teine number tähistab vedava raudteeveeremi liiki, on kohustuslikud järgmised koodid:

    Kood

    Veeremi põhitüüp

    0

    Mitmesugused

    1

    Elektrivedur

    2

    Diiselvedur

    3

    Elektriline mootorrong (kiirrong) (veduk või haagis)

    4

    Elektriline mootorrong (v.a kiirrong) (veduk või haagis)

    5

    Diisel-mootorrong (veduk või haagis)

    6

    Eriotstarbeline haagis

    7

    Elektriline manöövervedur

    8

    Diisel-manöövervedur

    9

    Eriveerem

    LISA P.9

    VAGUNITE STANDARDNE NUMBERMÄRGISTUS (5.–8. NUMBER)

    Käesolevas lisas sätestatakse vaguni tehniliste põhiomadustega seotud numbriline märgistus ja see avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).

    Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

    LISA P.10

    REISIVAGUNITE TEHNILISTE OMADUSTE KOODID (5.–6. NUMBER)

    Lisa P.10 avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).

    Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

    LISA P.11.

    ERIVEEREMI TEHNILISTE OMADUSTE KOODID (6.–8. NUMBER)

    Lisa P.11 avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).

    Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

    LISA P.12

    VAGUNITE TÄHTMÄRGISTUS, V.A LIIGEND- JA MOOTORRONGIVAGUNID

    Lisa P.12 avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).

    Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

    LISA P.13

    REISIVAGUNITE TÄHTMÄRGISTUS

    Lisa P.13 avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).

    Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

    ”

    6)

    Lisa P.14 tunnistatakse kehtetuks.

    (1)  Eriveeremil peab number olema konkreetses riigis kordumatu esimese numbri ning viie viimase tehniliste omaduste numbri ja seerianumbri osas.

    (2)  NMBS/SNCB osas võib jätkata ringistatud üksiku B-tähe kasutamist.

    (3)  Diakriitilised märgid on tähtedel À, Ç, Ö, Č, Ž, Å jne olevad rõhumärgid. Eritähed, näiteks Ø ja Æ, esitatakse ühe tähena; kordumatuse kontrollimisel loetakse, et Ø on O ja Æ on A.

    (4)  Vastavalt 1949. aasta konventsiooni liites 4 ja 1968. aasta maanteevedude konventsiooni artikli 45 lõikes 4 kirjeldatud tähelisele koodisüsteemile.

    (5)  Vagunid, mille võib olla märgistus „TEN”, vt lisa P.5.

    (6)  Kaasa arvatud vagunid, mis olemasolevate normide kohaselt kannavad käesolevas tabelis kindlaksmääratud numbreid. COTIF: kasutuselvõtu ajal rahvusvahelise raudteevedude konventsiooni (COTIF) reeglitele vastav veeremiüksus.

    (7)  Fikseeritud või muudetav rööpmelaius.

    (8)  Ei kohaldata I kategooria vagunite suhtes (reguleeritava temperatuuriga vagunid); ei kasutata uue kasutuselevõetud veeremi suhtes.

    (9)  Vastavus kohaldatavatele KTKdele, vt lisa P.5.

    (10)  Kaasa arvatud veerem, mis olemasolevate normide kohaselt kannab käesolevas tabelis kindlaksmääratud numbreid. COTIF: kasutuselvõtu ajal rahvusvahelise raudteevedude konventsiooni (COTIF) reeglitele vastav veeremiüksus.

    (11)  Ei kohaldata juba kasutuses olevate fikseeritud rööpmelaiusega vagunite suhtes (56) ja muudetava rööpmelaiusega vagunite (66) suhtes; ei kasutata uue veeremi puhul.

    Top