2.2.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/73

---

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/179,

1. veebruar 2017,

millega kehtestatakse koostöörühma toimimiseks vajalik menetluskord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 (meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus) artikli 11 lõikele 5

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, (1) ja eelkõige selle artikli 11 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Strateegiline koostöö liikmesriikide vahel ning info, kogemuste ja parimate tavade jagamine võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse valdkonnas on ülioluline, et reageerida kogu Euroopa Liidus tulemuslikult kõnealuste süsteemide turvalisusega seotud intsidentidest ja riskidest tulenevatele probleemidele.

(2)

Liikmesriikidevahelise strateegilise koostöö ja infovahetuse toetamiseks ja hõlbustamiseks ning liikmesriikide hulgas usalduse ja kindlustunde loomiseks on direktiivi (EL) 2016/1148 artikliga 11 loodud koostöörühm, mis koosneb liikmesriikide, komisjoni ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti esindajatest.

(3)

Direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 11 kohaselt peab koostöörühm täitma oma ülesandeid kaheaastaste tööprogrammide alusel, millest esimene tuleb koostada 9. veebruariks 2018. Koostöörühma ülesanded hõlmavad strateegiliste suuniste andmist küberturbe intsidentide lahendamise üksuste võrgustiku tegevuse jaoks, info ja parimate tavade vahetamist ning liikmesriikide suutlikkuse ja valmisoleku arutamist. Koostöörühm peab samuti esitama 9. augustiks 2018 ning pärast seda iga pooleteise aasta tagant aruande, milles hinnatakse kõnealuse artikli kohaselt tehtud strateegilisest koostööst saadud kogemusi.

(4)

Ajavahemikuks 9. veebruarist 2017 kuni 9. novembrini 2018 ning selleks, et toetada liikmesriikide järjepidevat lähenemisviisi oluliste teenuste operaatorite identifitseerimisel, arutab koostöörühm vastavalt direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 24 lõikele 2 nende riiklike meetmete protsessi, sisu ja liiki, mis võimaldavad identifitseerida oluliste teenuste operaatorid konkreetses sektoris. Koostöörühm arutab liikmesriigi taotlusel ka asjaomase liikmesriigi kavandatavaid konkreetseid riiklikke meetmeid, mis võimaldavad identifitseerida oluliste teenuste operaatorid konkreetses sektoris.

(5)

Direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 14 lõike 7 kohaselt võivad koostöörühmas koos tegutsevad pädevad asutused koostada ja võtta vastu suuniseid olukordade kohta, kus oluliste teenuste operaatoritelt nõutakse intsidentidest teatamist, muu hulgas parameetrite puhul, millega määratakse kindlaks intsidendi mõju olulisus.

(6)	Direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 11 lõike 2 kohaselt tagab komisjon koostöörühma sekretariaadi teenused. Komisjon peaks samuti tagama sekretariaadi teenused käesoleva otsuse alusel loodavatele alarühmadele.

(7)

Koostöörühma esimeheks peaks olema Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks oleva liikmesriigi esindaja. Esimeest peaksid tema ülesannete täitmisel abistama Euroopa Liidu Nõukogu eelmiseks ja järgmiseks eesistujariigiks oleva liikmesriigi esindajad. Esimees võib täpsustada, milliste ülesannete puhul võib sellist abi vaja olla. Kui Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks olev liikmesriik loobub koostöörühma esimeheks olemisest, siis tuleb valida aseesimees rühma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

(8)

Esimehe töö peaks lähtuma kaasamise, osalemise, mitmekesisuse austamise ja üksmeele suurendamise põhimõtetest. Eelkõige peaks koostöörühma esimees hõlbustama kõigi liikmete kaasamist, võimaldades erinevate arusaamade ja seisukohtade väljendamist, ning proovima leida koostöörühmas kõige laiema võimaliku toetusega lahendused.

(9)

Direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 11 lõike 2 kohaselt võib koostöörühm kutsuda vajaduse korral oma koosolekutel osalema asjakohaste sidusrühmade esindajad. Tagamaks, et ühinevad riigid täidavad alates ühinemise kuupäevast direktiivi (EL) 2016/1148 nõudeid, on asjakohane kutsuda selliste riikide esindajad osalema koostöörühma koosolekutel alates ühinemislepingu allkirjastamise kuupäevast. Otsuse kutsuda asjaomaste sidusrühmade esindajad või eksperdid osalema koostöörühma koosolekul või koosoleku konkreetsel osal peaks tegema esimees, välja arvatud juhul, kui koostöörühma liikmed on lihthäälteenamusega vastu asjaomase esindaja või eksperdi osalemisele kogu koosolekul või osal sellest.

(10)	Direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 13 kohaselt võib liit kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218 sõlmida kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega rahvusvahelisi lepinguid, mis võimaldavad neil osaleda ja korraldada nende osalust mõningates koostöörühma tegevustes.

(11)	Tõhususe huvides peaks koostöörühmal olema võimalus luua alarühmasid.

(12)	Lihtsustamise huvides peaks koostöörühm võtma vastu üksikasjalikuma töökorra, mis käsitleb muu hulgas dokumentide jaotamise meetodeid, kirjalikku menetlust ja koosolekute protokollide kokkuvõtete koostamist.

(13)

Koostöörühma arutelud ei tohiks põhimõtteliselt olla üldsusele avatud, kuna nende avalikustamine võib mõjutada negatiivselt liikmetevahelise usalduse ja kindlustunde tekkimist, võttes arvesse, et käsitletavad küsimused on sageli seotud avaliku julgeolekuga. Kui esimees on sellega nõus, siis võib rühm siiski teha otsuse avada teatavate küsimuste arutelu üldsusele ja avalikustada asjakohased dokumendid.

(14)	Et tagada rühma ladus töö alates direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 24 lõikes 1 osutatud kuupäevast, peaks käesolev otsus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

(15)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 22 alusel loodud võrgu- ja infoturbesüsteemide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva otsusega kehtestatakse direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 11 alusel loodud koostöörühma (edaspidi „rühm“) toimimiseks vajalik menetluskord.

Artikkel 2

Rühma esimees

1.   Rühma esimees on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks oleva liikmesriigi esindaja. Esimeest abistavad tema ülesannete täitmisel Euroopa Liidu Nõukogu eelmiseks ja järgmiseks eesistujariigiks oleva liikmesriigi esindajad.

2.   Erandina lõikest 1 ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks oleva liikmesriigi esindaja taotlusel võib rühm juhul, kui kõnealune liikmesriik loobub rühma esimeheks olemisest, otsustada oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega valida ühe liikmesriikidest aseesimeheks, kuni vastavalt lõikele 1 asub ametisse järgmine esimees.

Artikkel 3

Koosoleku kokkukutsumine

1.   Rühma koosolekud kutsub kokku esimees kas omal algatusel või rühma liikmete lihthäälteenamusel põhineval taotlusel. Esimees esitab oma ametiajal toimuvate koosolekute hinnangulise ajakava, võttes arvesse rühma tööprogrammi.

2.   Rühma koosolekud toimuvad üldjuhul komisjoni ruumides.

Artikkel 4

Töökord

Rühma töö toimub füüsiliste või virtuaalsete koosolekute ja kirjaliku menetluse kaudu.

Artikkel 5

Päevakord

1.   Esimees, keda abistab sekretariaat, koostab päevakorra ja saadab selle rühma liikmetele.

2.   Rühm võtab päevakorra vastu koosoleku alguses.

Artikkel 6

Hääletuskord ja rühma liikmete esitatud seisukohad

1.   Rühma otsused tehakse ühehäälselt, kui käesolevas otsuses ei ole sätestatud teisiti.

2.   Kui hääletatakse, siis on vastu hääletanud või erapooletuks jäänud liikmetel õigus lasta lisada hääletusele pandud dokumendile oma seisukoha põhjenduste kokkuvõte.

3.   Rühm võtab oma tööprogrammi vastu rühma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 7

Kolmandad isikud ja eksperdid

1.   Ühinevate riikide esindajaid kutsutakse rühma koosolekutel osalema alates ühinemislepingu allakirjutamise kuupäevast.

2.   Esimees võib omal algatusel või rühma liikme taotlusel otsustada kutsuda rühma koosolekul või koosoleku konkreetsel osal osalema asjaomaste sidusrühmade esindajaid või eksperte. Samas võivad rühma liikmed olla lihthäälteenamusega vastu nende isikute osalemisele.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud kolmandate isikute ja asjaomaste sidusrühmade esindajad ja eksperdid ei viibi rühma hääletamisel ega võta sellest osa.

Artikkel 8

Alarühmade loomine

1.   Rühm võib luua alarühmi oma tööga seotud konkreetsete küsimuste uurimiseks.

2.   Rühm määrab kindlaks alarühmade pädevuse. Alarühm annab aru rühmale ja kui alarühm on täitnud oma ülesande, siis lakkab see olemast.

3.   Komisjon osutab sekretariaadi teenuseid lõikes 1 osutatud mis tahes alarühmadele.

4.   Alarühmade suhtes kohaldatakse artiklis 10 osutatud dokumentidele juurdepääsu ja konfidentsiaalsust käsitlevaid õigusnorme, artiklis 11 osutatud isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusnorme ning artiklis 12 osutatud koosolekutega seotud kulusid käsitlevaid õigusnorme.

Artikkel 9

Kodukord

1.   Rühm võtab oma kodukorra vastu rühma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

2.   Esimees võib rühma liikme taotlusel või omal algatusel teha ettepanekuid kodukorra muutmiseks.

Artikkel 10

Juurdepääs dokumentidele ja konfidentsiaalsus

1.   Komisjon menetleb rühmale esitatud taotlusi, mis käsitlevad rühma tegevusega seotud dokumentidele juurdepääsu saamist, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1049/2001 (2).

2.   Rühma arutelud ei ole avalikud. Rühm võib esimehega kokkuleppel teha otsuse kaasata teatud teemade aruteludesse avalikkus.

3.   Rühma liikmetele, kolmandate isikute esindajatele ja ekspertidele esitatud dokumente ei avalikustata, välja arvatud juhul, kui kõnealustele dokumentidele on antud juurdepääs vastavalt lõikele 1 või on komisjon need muul viisil avalikustanud.

4.   Komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (3) ja (EL, Euratom) 2015/444 (4) kehtestatud komisjoni julgeolekunorme, mis käsitlevad ELi salastatud teabe kaitset, kohaldatakse rühmale laekunud, rühma koostatud või rühma töödeldud mis tahes teabe suhtes. Rühma töödeldavat teavet, mille suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus, tuleb nõuetekohaselt kaitsta.

5.   Rühma liikmed ning kolmandate isikute esindajad ja eksperdid on kohustatud täitma käesolevas artiklis sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid. Esimees tagab, et kolmandate isikute esindajad ja eksperdid on teadlikud neile esitatavatest konfidentsiaalsusnõuetest.

Artikkel 11

Isikuandmete kaitse

Rühm töötleb isikuandmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (5).

Artikkel 12

Koosolekutega seotud kulud

1.   Komisjon ei maksa rühma tegevuses osalejatele selle eest tasu.

2.   Komisjon võib hüvitada reisikulud, mis rühma koosolekutel osalemiseks kanda tuleb. Kulud hüvitatakse vastavalt komisjonis kehtivatele eeskirjadele ja nende summade piires, mis on komisjoni talitustele iga-aastase vahendite eraldamise korra kohaselt selleks otstarbeks eraldatud.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 194, 19.7.2016, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(3)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(4)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

---