22.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 341/33

(1)

Toetudes komisjoni määruse (EÜ) nr 1121/2009 (2) ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 (3) rakendamisel saadud kogemustele ning eelkõige riigiasutuste kasutatavates tugisüsteemides tehtud parandustele, on asjakohane parandada ja lihtsustada nimetatud kahte määrust seoses otsetoetuste haldamise ja seonduva kontrolliga.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 16 lõike 3 teisele lõigule võivad liikmesriigid veiste puhul esitatavas toetusetaotluses kasutada veiste identifitseerimise ja registreerimise elektroonilises andmebaasis sisalduvaid andmeid. On asjakohane täpsustada vastavalt määruse (EÜ) nr 1121/2009 artiklile 61 kohaldatava loomapidamisaja algust, kui liikmesriigid on seda võimalust kasutanud. Lisaks peaks kõnealustel liikmesriikidel olema lihtsuse huvides võimalik asendada kõnealuse määruse artiklis 62 sätestatud taotluse esitamine osalemiskinnituse esitamisega. Määrust (EÜ) nr 1121/2009 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(3)

Määruses (EÜ) nr 1122/2009 sätestatud teatavaid mõisteid tuleks ajakohastada. Lisaks võetakse alates 2012. aastast kasutusele määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 129 ettenähtud eraldi makstav marjasektori toetus. Seetõttu tuleks vastavalt muuta pindalatoetuse kavade mõistet ning ette näha nõuetekohane taotluste esitamise kord.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 11 lõike 2 kohaselt määravad liikmesriigid kindlaks ühtse taotluse esitamise hilisema kuupäeva. Ühtse taotluse esitamise järel on põllumajandustootjatel võimalus oma taotlust muuta määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 14 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. Haldus- ja kohapealne kontroll sõltub sellest, millal liikmesriigid saavad kätte lõplikud taotlused. Liikmesriigid, kes otsustavad taotluste esitamise hilisemaks kuupäevaks määrata kuupäeva, mis on määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 11 lõikes 2 kehtestatud hilisematest kuupäevadest varasem, peaksid ka suutma kontrolli alustada ja selle lõpetada varem. Kõnealustel liikmesriikidel tuleks seega lubada kehtestada ühtses taotluses tehtavate muudatuste hilisemaks kuupäevaks varasem kuupäev, kui on artikli 14 lõikes 2 kehtestatud hilisem kuupäev. Selleks et põllumajandustootjatel oleks aga piisavalt aega võimalikest muutustest teatamiseks, ei tohiks kõnealune kuupäev olla varasem kui 15 päeva pärast liikmesriigi määratud hilisemat kuupäeva ühtse taotluse esitamiseks.

(5)

Tootmiskohustusega sidumata pindalatoetuse kasutuselevõtu tõttu piirdub kohapealne kontroll sageli asjaomase pindala suuruse ja toetuskõlblikkuse kontrollimisega. Kohapealset kontrolli tehakse peamiselt kaugseire teel. Samal ajal ajakohastavad liikmesriigid korrapäraselt oma põldude identifitseerimise süsteemi. Selliseks ajakohastamiseks kasutatav metoodika võib sarnaneda kohapealse kontrolli teostamisega kaugseire teel. Seetõttu on lihtsuse huvides ja halduskulude vähendamiseks asjakohane lubada liikmesriikidel, kes korrapäraselt ajakohastavad oma põldude identifitseerimise süsteemi, kasutada selle tulemusi asendamaks osa traditsioonilisest kohapealsest kontrollist. Selleks, et alusetult tehtud maksete risk ei suureneks, tuleks määrata kindlaks kriteeriumid, mida peavad täitma seda võimalust kasutavate liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemid. Kõnealused kriteeriumid peaksid eelkõige hõlmama ajakohastamise korrapärasust ja sisu, kasutatavate ortofotode üksikasju, põldude identifitseerimise süsteemi nõutavat kvaliteeti ning maksimaalset aastast veamäära.

(6)

Nõuet, mille kohaselt peavad põllumajandusettevõtte veised vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta, (4) kontrollitakse nõuetele vastavuse raames tehtava kohapealse kontrolli kaudu. Praegu tuleb otsetoetuste toetuskõlblikkuse kontrolli raames kontrollida ka loomi, kelle kohta ei ole toetust taotletud. Nimetatud lisakontrolli kohaldatakse üksnes nendes liikmesriikides, kes on otsustanud säilitada tootmiskohustusega seotud otsetoetused veiste puhul. Selleks aga, et tagada kõigile liikmesriikidele võrdne halduskoormus ning lihtsustada kohapealset kontrolli põllumajandustootjate ja riigiasutuste jaoks, on asjakohane kaotada toetuskõlblikkuse kontrolli raames loomade kontroll, kelle kohta ei ole toetust taotletud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 16 lõike 3 teises lõigus sätestatud võimalust.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 16 lõike 1 kohaselt teavitab põllumajandustootja pädevat asutust, kui looma asukohta muudetakse loomapidamisaja vältel. Toetuste ebaproportsionaalse vähendamise ohu vältimiseks tuleks kehtestada eeskirjad toetuskõlblike loomade kohta juhuks, kui loomade liikumise teatist ei ole esitatud, kuid asjaomased loomad saab asjaomase põllumajandustootja ettevõttes kohapealse kontrolli käigus kohe tuvastada.

(8)

Loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemi käsitlevate eeskirjade abil tuleks eelkõige tagada loomade jälgitavus. Veise mõlema kõrvamärgi ning lamba või kitse ühe kõrvamärgi kadumine muudab looma toetuskõlbmatuks ning toob kaasa ka määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklite 65 ja 66 kohased vähendamised. Samas on mõnel juhul võimalik sellised loomad tuvastada muul viisil ning tagada niiviisi asjaomaste loomade jälgitavus.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 63 lõike 4 punkti a kohaselt loetakse toetuse saamiseks deklareeritud veist, kes on kaotanud ühe kahest kõrvamärgist ning on selgelt ja individuaalselt identifitseeritav veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi muude elementide abil, jätkuvalt kindlaksmääratud veiste hulka ja seega toetuskõlblikuks. Lisaks toimib veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteem üldiselt hästi. Seetõttu tuleks ka veis, kelle mõlemad kõrvamärgid on kadunud ja kes on üheselt tuvastatav, arvestada kindlaksmääratud veiste hulka ja lugeda seega toetuskõlblikuks. Seda tuleks kohaldada siiski üksnes siis, kui põllumajandustootja on enne kohapealsest kontrollist teatamist võtnud meetmeid olukorra parandamiseks, ning kõnealuse eeskirja kohaldamine peaks alusetult tehtud maksete riski vältimiseks piirduma ainult ühe loomaga.

(10)

Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 21/2004 (millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ) (5) kohaselt on võetud kasutusele uus, parandatud lammaste ja kitsede identifitseerimise süsteem. Seega on asjakohane võtta samalaadne säte kasutusele lammaste ja kitsede puhul, kes on toetuse saamiseks deklareeritud.

(11)

Liikmesriikidel, kes kasutavad määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 16 lõikes 3 sätestatud võimalust, peaks olema võimalik ette näha, et veiste identifitseerimise ja registreerimise elektroonilisse andmebaasi sisestatavad teated asendavad asjaomase põllumajandustootja teadet looma asendamise kohta loomapidamisaja vältel. Selline võimalus tuleks anda kõigile liikmesriikidele.

(12)

Lisaks on määruse (EÜ) nr 1122/2009 teatavad sätted aegunud ning tuleks välja jätta.

(13)

Määrust (EÜ) nr 1122/2009 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(14)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ega otsetoetuste korralduskomitee ei ole oma arvamust eesistuja poolt määratud ajaks esitanud,

1)

Artiklile 61 lisatakse järgmine lõik:

„Kui liikmesriik kasutab aga määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 16 lõike 3 teise lõiguga ettenähtud võimalust, määrab ta kindlaks kuupäeva, mil algab käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud ajavahemik.”

2)

Artiklile 62 lisatakse lõige 3:

„3.   Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 16 lõike 3 teise lõiguga ettenähtud võimalust, võib ammlehmatoetuse taotluse esitada osalemiskinnituse vormis, mis vastab ka käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud nõuetele. Liikmesriik võib otsustada, et asjaomase aasta kohta esitatud osalemiskinnitus kehtib ühe või mitu järgnevat aastat, tingimusel et selles esitatud teave on endiselt õige.”

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

3)

Artikli 14 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid kehtestada muudatustest teatamiseks varasema tähtaja. Kõnealune tähtaeg ei ole aga varasem kui 15 päeva pärast artikli 11 lõike 2 kohaselt kehtestatud hiliseimat kuupäeva ühtse taotluse esitamiseks.”

4)

II osa II jaotise IV peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„Suhkrupeedi- ja suhkrurootootjate toetus, eraldi makstav suhkrutoetus, eraldi makstav puu- ja köögiviljatoetus ning eraldi makstav marjasektori toetus”.

5)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

6)

Artikli 28 lõike 1 punkt f jäetakse välja.

7)

Lisatakse artikkel 31a:

„Artikkel 31a

Kombineeritud kohapealne kontroll

1.   Erandina artiklist 31 ning käesolevas artiklis sätestatud tingimustel võivad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotises ning V jaotise 2. peatükis osutatud ühtse otsemaksete kava ja ühtse pindalatoetuse kava puhul otsustada asendada käesoleva määruse artikli 31 lõike 1 esimeses lõigus osutatud riskianalüüsi alusel kehtestatava kontrollitava valimi kontrollimise artiklis 6 osutatud põldude identifitseerimise süsteemi ajakohastamiseks kasutatavatel ortofotodel põhineva kontrolliga.

Esimeses lõigus osutatud otsuse võib vastu võtta riiklikul või piirkondlikul tasandil. Piirkond peab koosnema kogu maa-alast, mis on hõlmatud ühe või mitme autonoomse põldude identifitseerimise süsteemiga.

Liikmesriigid ajakohastavad süstemaatiliselt põldude identifitseerimise süsteemi ja kontrollivad maksimaalselt kolmeaastase ajavahemiku jooksul kogu süsteemiga hõlmatud maa-ala kõiki põllumajandustootjad, hõlmates aastas kontrolliga vähemalt 25 % põldude identifitseerimise süsteemis registreeritud toetuskõlblikest hektaritest. Kui aga liikmesriigis on põldude identifitseerimise süsteemis registreeritud alla 150 000 toetuskõlbliku hektari, võib ta teha erandi iga-aastase kontrollimäära miinimumnõudest.

Enne käesoleva artikli kohaldamist tuleb liikmesriikidel asjaomast põldude identifitseerimise süsteemi eelneva kolme aasta jooksul täielikult ajakohastada.

Ajakohastamiseks kasutatavad ortofotod ei tohi olla enam kui 15 kuud vanad päeval, mil neid kasutatakse esimese lõigu kohaselt põldude identifitseerimise süsteemi ajakohastamiseks.

2.   Artikli 6 lõike 2 kohaselt hinnatava põldude identifitseerimise süsteemi kvaliteet peab käesoleva artikli kohaldamisele eelneva kahe aasta jooksul olema piisav selleks, et tõhusalt kontrollida toetuse andmise tingimuste täitmist.

3.   Juhusliku valimi kohapealse kontrolli käigus tuvastatud veamäär ei tohi käesoleva artikli kohaldamisele eelneva kahe aasta jooksul ületada 2 %. Lisaks ei tohi käesoleva artikli kohaldamisel ületada veamäär kahel järjestikusel aastal 2 %.

Liikmesriik kinnitab veamäära liidu tasandil koostatud metoodika kohaselt.

4.   Lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt teostatava kontrolli suhtes kohaldatakse artikli 35 lõiget 1.”

8)

Artikli 33 esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Kohapealne kontroll hõlmab kõiki põlde, mille puhul on toetust taotletud määruse (EÜ) nr 73/2009 I lisas loetletud toetuskavade alusel.‘

9)

Artikkel 37 jäetakse välja.

10)

Artikkel 41 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41

Kohapealse kontrolli ajastamine

1.   Vähemalt 60 % artikli 30 lõike 2 punkti b teises lõigus sätestatud miinimummäärale vastavatest kohapealsetest kontrollidest jaotatakse asjaomase toetuskava kogu loomapidamisajale. Ülejäänud kohapeane kontroll jaotatakse aasta peale.

Kui aga loomapidamisaeg algab enne toetusetaotluse esitamist või kui seda ei saa eelnevalt kindlaks määrata, jaotatakse artikli 30 lõike 2 punkti b teises lõigus sätestatud kohapealne kontroll aasta peale.

2.   Vähemalt 50 % artikli 30 lõike 2 punktis c sätestatud miinimummäärale vastavatest kohapealsetest kontrollidest jaotatakse kogu loomapidamisajale. Kogu miinimummäärale vastavad kohapealsed kontrollid tehakse aga täies ulatuses ja jaotatakse kogu loomapidamisajale neis liikmesriikides, kus ei ole täielikult rakendatud ega kohaldatud määrusega (EÜ) nr 21/2004 kehtestatud süsteemi lammaste ja kitsede kohta, eelkõige seoses loomade identifitseerimise ja nõuetekohase registripidamisega.”

11)

Artiklit 42 muudetakse järgmiselt:

12)

Artiklid 43 ja 44 jäetakse välja.

13)

Artikli 45 lõiked 2 ja 3 jäetakse välja.

14)

Artiklit 57 muudetakse järgmiselt:

15)

Artikli 58 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui põllukultuurirühma puhul ületab pindalatoetuse kavade jaoks deklareeritud pindala kooskõlas artikliga 57 kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse kahekordne leitud erinevus, kui see erinevus on suurem kui 3 % või kaks hektarit, kuid mitte rohkem kui 20 % kindlaksmääratud pindalast.”

16)

Artiklid 59 ja 61 jäetakse välja.

17)

Artiklit 63 muudetakse järgmiselt:

18)

Artikli 64 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriik võib siiski sätestada, et looma väljaviimisel põllumajandusettevõttest ja teise looma sinna saabumisel esimeses lõigus sätestatud ajavahemiku piires võib pädevale asutusele esimese lõigu kohaselt saadetava teabe asemel edastada andmed elektroonilisse andmebaasi. Kui liikmesriik ei kasuta artikli 16 lõikes 3 sätestatud võimalust, peab ta sel juhul mis tahes viisil tagama, et ei ole kahtlust, millised loomad on hõlmatud põllumajandustootjate taotlustega.”

19)

Artikli 65 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 16 lõike 3 teise lõigu kohaldamisel loetakse potentsiaalselt toetuskõlblikud loomad, keda ei ole veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemis õigesti identifitseeritud või registreeritud, loomadeks, kelle puhul on avastatud eeskirjade eiramisi.”

20)

Artikli 66 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui lamba-/kitsetoetuskava alusel esitatavate toetusetaotluste puhul avastatakse erinevus deklareeritud loomade arvu ning artikli 63 lõigete 3, 3a ja 5 kohaselt kindlaksmääratud loomade arvu vahel, kohaldatakse artikli 65 lõikeid 2, 3 ja 4 mutatis mutandis juba esimesest loomast alates, kelle puhul on avastatud eeskirjade eiramine.”

21)

Artikkel 68 jäetakse välja.

22)

Artikli 78 lõike 2 esimese lõigu punkt d asendatakse järgmisega: