25.5.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/131

(1)

Otsusega nr 243/2012/EL (3) loodud mitmeaastases raadiospektripoliitika programmis seadsid Euroopa Parlament ja nõukogu eesmärgiks määrata 2015. aastaks kindlaks vähemalt 1 200 MHz raadiospekter, mis sobib traadita elektroonilise lairibaside teenuste osutamiseks liidus, toetada innovaatiliste ringhäälinguteenuste edasiarendamist, tagades kõnealuste teenuste maapealse ja satelliitide kaudu osutamise jaoks piisava raadiospektri kättesaadavuse, kui see vajadus on selgelt põhjendatud, ning tagada programmitootmise ja erisündmuste edastamise (PMSE, programme-making and special events) jaoks piisav raadiospekter.

(2)

Oma 6. mai 2015. aasta teatises „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ toonitas komisjon 694–790 MHz („700 MHz“) sagedusala tähtsust lairibateenuste osutamise tagamiseks maapiirkondades, et tagada juurdepääs ja ühenduvus, ning rõhutas vajadust vabastada see sagedusala kooskõlastatult, võttes samas arvesse ringhäälinguteenuste levitamise erivajadusi. Digitaalse lõhe vähendamine nii kättesaadavuse kui ka teadmiste mõttes on oluline aspekt, mis tuleb seada esikohale, tekitamata samas uusi lõhesid, kui kasutajad võtavad kasutusele uue tehnoloogia.

(3)

Raadiospektri tõhus haldamine on eeltingimus sektori üleminekuks 5G-ühendusele, mis seaks liidu innovatsioonitegevuse keskmesse ja looks elektroonilise side võrkude ja teenuste väljatöötamiseks soodsa keskkonna, mis maksimeeriks digitaalmajanduse kasvupotentsiaali. Digitaalühiskond on järjest suuremal määral liidu majanduse keskmes ning see eeldab üldkättesaadavat võrguühendust, et töötada välja asjade interneti, e-kaubanduse ja liidu pilvandmetöötlusega seotud teenused ning kasutada kogu liidus täielikult ära nn neljandast tööstusrevolutsioonist (Industry 4.0) tulenevaid eeliseid.

(4)

700 MHz sagedusala on võimalus luua traadita lairibaühenduse jaoks ülemaailmselt ühtlustud ja kooskõlastatud sagedusala, mis võimaldab mastaabisäästu. See peaks võimaldama töötada linna-, maa- ja äärepoolseimates piirkondades välja selliseid uusi innovatiivseid digitaalseid teenuseid nagu e-tervise ja m-tervise mobiilirakendused, seadmed patsiendi jälgimiseks ja muud traadita seadmed ning tarkvõrgud.

(5)

Oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioonis ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks tuletas Euroopa Parlament liikmesriikidele meelde kohustust saavutada aastaks 2020 kõikjal vähemalt sihtkiirus 30 Mbit/s, toonitas, et raadiospekter on traadita lairibaühenduse ja ringhäälingu siseturu jaoks äärmiselt tähtis ressurss, mis on liidu tulevase konkurentsivõime seisukohast ülioluline, ning kutsus eelkõige keskenduma sagedusalade jaotamise ja tõhusa haldamise ühtlustatud ja konkurentsisõbralikule raamistikule.

(6)

Raadiospekter on avalik hüve. 470–790 MHz sagedusalas on see väärtuslik vahend nii sise- kui ka välitingimustes üldkättesaadava traadita sidevõrgu kulutõhusaks sisseseadmiseks. Seda raadiospektrit kasutatakse praegu kogu liidus maapealse digitaaltelevisiooni ja traadita audio-PMSE tarbeks. See on kultuurisisule, teabele ja ideedele juurdepääsu tagamise ning nende levitamise oluline eeltingimus. See toetab paralleelselt uute levitamisvormidega meedia ning loome-, kultuuri- ja teadusvaldkonna arengut, kuna nende infosisu traadita edastamiseks lõppkasutajatele kasutatakse laialdaselt just nimetatud raadiospektrit.

(7)

700 MHz sagedusala eraldamine tuleks struktureerida konkurentsi soodustaval viisil ning see peaks toimuma olemasolevat konkurentsi kahjustamata.

(8)

1. regiooni puhul, mis hõlmab liitu, eraldati 700 MHz sagedusala 2015. aasta ülemaailmsel raadiosidekonverentsil vastu võetud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadioside eeskirjadega ringhäälingu- ja mobiilsideteenuste (v.a liikuva lennuside teenistuse) jaoks kaasprimaarsel põhimõttel. 470–694 MHz (edaspidi „alla 700 MHz“) sagedusala eraldatakse jätkuvalt primaarsel alusel üksnes ringhäälinguteenuste ja sekundaarsel alusel traadita audio-PMSE tarbeks.

(9)

Traadita lairibavõrgu liikluse kiire kasv ning digitaalmajanduse järjest suurem majanduslik, tööstusalane ja sotsiaalne tähtsus eeldab traadita sidevõrkude läbilaskevõime suurendamist. Raadiospektri 700 MHz sagedusala pakub nii täiendavat läbilaskevõimet kui ka üleüldist kättesaadavust, eelkõige majanduslikult keerukates maa-, mägistes ja saarepiirkondades ning mujal äärealadel, eelnevalt kindlaks määratud riiklikult prioriteetsetel aladel, sealhulgas peamistel maapealsetel transporditeedel, sisetingimustes kasutamiseks ja mitmesuguses masinatevahelises sides. Selles kontekstis peaksid kvaliteetse maapealse traadita võrguühenduse kogu liidus kättesaadavaks tegemiseks võetavad ühtsed ja kooskõlastatud meetmed, mis tuginevad operaatorite sagedusloast tulenevate kohustuste puhul parimatele riiklikele tavadele, püüdma täita raadiospektripoliitika programmi eesmärki, mille kohaselt peaks 2020. aastaks olema kõigile kodanikele kogu liidus nii sise- kui ka välistingimustes kättesaadav kiireim lairibaühendus, mis on vähemalt 30 Mbit/s, ning püüdma viia liidus ellu ambitsioonikat gigabitiühiskonna visiooni. Selliste meetmetega edendatakse innovaatilisi digitaalteenuseid ja tagatakse pikaajaline sotsiaal-majanduslik kasu.

(10)

5G-tehnoloogia ei avalda suurt mõju mitte üksnes digitaalvaldkonnale, vaid kogu majandusele tervikuna. Eelkõige 4G-tehnoloogia ja vastavate teenuste aeglast kasutuselevõttu arvestades on 5G-tehnoloogia edukas kasutuselevõtt liidu majanduse arengu ja tootlikkuse ja konkurentsivõime jaoks hädavajalik. Seepärast on liidul vaja asuda juhtpositsioonile ja tagada 5G-tehnoloogia edukaks kasutuselevõtuks ja arendamiseks piisav raadiospekter. Peale selle peaksid liikmesriigid 700 MHz sagedusala kasutamiseks loa andmisel arvestama võimalust tagada, et virtuaalse mobiilivõrgu operaatoritel oleks võimalik suurendada oma geograafilist leviala. Liikmesriigi taotluse korral peaks komisjon soodustama ühisoksjonite korraldamist, kui see on teostatav, toetades nõnda üleeuroopaliste struktuuride loomist.

(11)

Raadiospektri ühe sagedusala sisene jagamine ühest küljest kahesuunalise traadita lairibaühenduse laial alal põhineva kasutuse (üles- ja allalink) ja teisest küljest ühesuunalise teleringhäälingu või traadita audio-PMSE kasutuse vahel on tehniliselt probleemne, kui nende levialad kattuvad või on lähestikku. See tähendab, et 700 MHz sagedusala eraldamine kahesuunalise maapealse traadita elektroonilise lairibaside teenustele piiraks maapealse digitaaltelevisiooni ja traadita audio-PMSE kasutajate raadiospektrit. Maapealne digitaaltelevisioon ja PMSE vajavad seega piisava raadiospektri kättesaadavuse pikaajalist õiguslikku prognoositavust, et nad saaksid kindlustada oma teenuste jätkusuutliku osutamise ja arendamise, eelkõige tasuta telekanalite puhul, ning ühtlasi sobiva investeerimiskeskkonna tagamist selliselt, et nad saaksid tagada liidu ja liikmesriikide audiovisuaalpoliitika eesmärkide (sotsiaalne ühtekuuluvus, meedia paljusus ja kultuuriline mitmekesisus) täitmise. Võib juhtuda, et traadita audio-PMSE täiendava raadiospektri tagamiseks väljaspool 470–790 MHz sagedusala on vaja liidu ja liikmesriigi tasandi meetmeid.

(12)

Oma aruandes komisjonile soovitas UHF-sagedusala (470–790 MHz) edasist kasutamist uuriva kõrgetasemelise töörühma juht Pascal Lamy, et 700 MHz sagedusala tuleks traadita lairibaühendusele kättesaadavaks teha 2020. aastaks (+/– kaks aastat). Sagedusala vabastamine aitaks jõuda pikaajalise õigusliku prognoositavuse eesmärgini seoses maapealse digitaaltelevisiooni juurdepääsuga alla 700 MHz sagedusalale kuni 2030. aastani, ehkki hiljemalt 2025. aastal tuleks see läbi vaadata.

(13)

Raadiospektripoliitika töörühm soovitas oma 19. veebruari 2015. aasta arvamuses UHF-sagedusala (470–790 MHz) edasise kasutamise pikaajalise strateegia kohta liidus võtta kogu liidus vastu kooskõlastatud lähenemisviis, et teha 700 MHz sagedusala hiljemalt 2020. aasta lõpuks traadita elektroonilise lairibaside teenuste tulemuslikuks osutamiseks kättesaadavaks, märkides, et liikmesriikidel peaks olema võimalik sagedusala kättesaadavaks tegemist piisavalt põhjendatud juhul kuni kahe aasta võrra edasi lükata. Lisaks tuleks alla 700 MHz sagedusala kättesaadavus ringhäälinguteenuste osutamiseks tagada kuni 2030. aastani.

(14)

Mõned liikmesriigid on juba algatanud või lõpetanud siseriikliku menetluse, et lubada 700 MHz sagedusala kasutamist kahesuunalise maapealse traadita elektroonilise lairibaside teenuste osutamiseks. Sellega seoses on kooskõlastatud lähenemisviisi 700 MHz sagedusala edasiseks kasutamiseks, mis peaks võimaldama ka õiguslikku prognoositavust, pakkuma tasakaalu liikmesriikide mitmekesisuse ja ühtse digitaalse turu eesmärkide vahel ning edendama Euroopa juhtpositsiooni rahvusvahelises tehnoloogiaarenduses. Seoses sellega tuleks nõuda, et liikmesriigid eraldaksid 700 MHz sagedusala õigeaegselt ning kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega.

(15)

Liikmesriikidel peaks olema piisavalt põhjendatud juhul võimalik lükata ühisest liidu tähtajast (2020. aasta) kuni kaks aastat edasi 700 MHz sagedusala kasutamise lubamist maapealsete süsteemide jaoks, mis suudavad osutada traadita elektroonilise lairibaside teenuseid. Edasilükkamise põhjused peaksid olema piiratud järgmisega: lahendamata piiriülesed kooskõlastusküsimused, mis põhjustavad häireid, vajadus tagada suure hulga elanikkonna tehniline üleminek täiustatud ringhäälingustandarditele ja selle tagamise keerukus, kasutusõiguste andmisest eeldatavalt saadavast tulust suurem ülemineku maksumus, ning vääramatu jõud. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et vähendada miinimumini sellest tulenevad häired mõjutatud liikmesriikides. Juhul kui liikmesriigid otsustavad 700 MHz sagedusala kasutamise lubamise edasi lükata, peaksid nad sellest teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitama edasilükkamise piisavad põhjendused oma riiklikes tegevuskavades. Kõnealused liikmesriigid ja liikmesriigid, keda edasilükkamine mõjutab, peaksid tegema koostööd, et kooskõlastada 700 MHz sagedusala vabastamine, ning lisama kooskõlastamist kajastava teabe oma riiklikesse tegevuskavadesse.

(16)

700 MHz sagedusala muude rakenduste jaoks kasutamine kolmandates riikides, nagu on lubatud rahvusvaheliste lepingutega, või liikmesriigi territooriumil, mida liikmesriigi ametiasutused ei suuda tulemuslikult kontrollida, võib mõnes liikmesriigis piirata 700 MHz sagedusala kasutamist maapealse traadita elektroonilise lairibaside teenuste jaoks. See takistaks neil järgida liidu tasandil kehtestatud ühist ajakava. Asjaomased liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et viia nimetatud piirangute kestus ja geograafiline ulatus miinimumi, ja vajaduse korral taotlema liidult abi vastavalt otsuse nr 243/2012/EL artikli 10 lõikele 2. Ühtlasi peaksid nad sellistest piirangutest teatama komisjonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 676/2002/EÜ (4) artikli 6 lõikele 2 ja artiklile 7 ning teave tuleks avaldada vastavalt otsuse nr 676/2002/EÜ artiklile 5.

(17)

Käesolev otsus ei tohiks piirata liikmesriigi tasandi meetmeid, mis on kehtestatud vastavalt liidu õigusele ning mille eesmärk on saavutada üldist huvi pakkuvaid eesmärke seoses liikmesriikide õigusega korraldada ja kasutada oma raadiospektrit avaliku korra ja avaliku julgeoleku tagamise ning riigikaitse eesmärkidel.

(18)

700 MHz sagedusala kasutamiseks maapealse traadita elektroonilise lairibaside teenuste jaoks tuleks võimalikult kiiresti kehtestada paindlik loasüsteem. Sellega peaks kaasnema raadiospektri kasutusõiguse omajate võimalus loovutada endale kuuluvaid õigusi ja anda neid rendile Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ (5) artiklite 9, 9a ja 9b kohaldamise kontekstis, võttes arvesse kohustust edendada otsuse nr 243/2012/EL artikli 5 kohaselt tõhusat konkurentsi ilma moonutamata elektroonilise side teenuste konkurentsi siseturul. Raadiospektri sageduslubade väljastamisel toimuvate hindamiste käigus peaksid liikmesriigid võtma arvesse lubade kehtivusaegu, ettevõtjate äriplaane ning oma panust digitaalarengu tegevuskava eesmärkide täitmisse ja uuenduslike digitaalteenuste ja pikaajaliste sotsiaal-majanduslike hüvede edendamisse.

(19)

Maapealse digitaaltelevisiooni osas on oluline saavutada pikaajaline õiguslik prognoositavus seoses juurdepääsuga alla 700 MHz sagedusalale, võttes arvesse 2015. aasta ülemaailmse raadiosidekonverentsi tulemusi. Kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ artiklitega 9 ja 9a peaksid liikmesriigid võimaluse korral rakendama paindlikku lähenemisviisi ja neil peaks olema võimalik lubada alternatiivset kasutust, nagu maapealse traadita elektroonilise lairibaside teenused alla 700 MHz sagedusalas vastavalt riigisisestele vajadustele ringhäälinguteenuste osutamisel, sealhulgas tarbijate käivitatud innovatiivsete algatuste jaoks. Selline alternatiivne kasutus peaks tagama, et ringhäälingul on riigisisesest nõudlusest sõltuvalt põhikasutajana jätkuvalt juurdepääs sagedusalale. Selleks peaksid liikmesriigid edendama ringhäälinguorganisatsioonide, ringhäälinguoperaatorite ja mobiilsideoperaatorite vahelist koostööd, et soodustada audiovisuaalsete ja veebiplatvormide lähenemist ning raadiospektri ühist kasutamist. Alla 700 MHz sagedusala kasutamise lubamisel maapealse traadita elektroonilise lairibaside teenuste osutamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et selline kasutus ei häiri naaberliikmesriikide maapealset digitaalset ringhäälingut, nagu on sätestatud 2006. aasta piirkondlikul raadiosidekonverentsil sõlmitud lepingus.

(20)

Liikmesriigid peaksid võtma vastu ühtsed riiklikud tegevuskavad, et lihtsustada 700 MHz sagedusala kasutamist maapealse traadita elektroonilise lairibaside teenuste osutamiseks ja tagada samal ajal sellelt sagedusalalt lahkuvate teleringhäälinguteenuste järjepidevus. Kui sellised riiklikud tegevuskavad on vastu võetud, peaksid liikmesriigid need läbipaistval viisil kogu liidus kättesaadavaks tegema. Riiklikud tegevuskavad peaksid hõlmama tegevust ja ajakavasid sageduste ümberkavandamiseks, võrgu- ja lõppkasutaja seadmete tehnilisi muudatusi, raadio- ja muude seadmete kooseksisteerimist ning olemasolevaid ja uusi loasüsteeme, mehhanisme, mis aitavad ära hoida raadiospektri kasutuse häireid külgnevatel sagedusaladel, samuti üleminekukulude esinemisel nende hüvitamise võimalikkust käsitlevat teavet, et vältida muu hulgas lõppkasutajate ja ringhäälinguorganisatsioonide kulutusi. Kui liikmesriigid kavatsevad maapealse digitaaltelevisiooni säilitada, tuleks riiklikes tegevuskavades kaaluda võimalust soodustada ringhäälinguseadmete ajakohastamist, et minna üle raadiospektrit tõhusamalt kasutavale tehnoloogiale, nagu uutele videoformaatidele (nt HEVC) või signaaliedastustehnoloogiatele (nt DVB-T2).

(21)

Raadiospektri uuele kasutusele ülemineku eelkõige lõppkasutajatele võimaliku hüvitamise ulatust ja mehhanisme tuleks analüüsida kooskõlas vastavate siseriiklike sätetega, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/20/EÜ (6) artiklis 14, ning see peaks olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 107 ja 108, et soodustada näiteks üleminekut tõhusamat raadiospektri kasutust võimaldavale tehnoloogiale. Raadiospektri uuele kasutusele ülemineku hõlbustamiseks peaks komisjon suutma anda liikmesriigile taotluse korral suuniseid.

(22)

Komisjon peaks koostöös liikmesriikidega esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande arengute kohta alla 700 MHz sagedusala kasutamisel, et tagada raadiospektri tõhus kasutamine, kooskõlas kohaldatava liidu õigusega. Komisjon peaks arvesse võtma sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja rahvusvahelisi aspekte, mis mõjutavad alla 700 MHz sagedusala kasutamist, ning tehnoloogia edasist arengut ja tarbijakäitumise muutusi, samuti nõudeid ühenduvuse osas, et edendada majanduskasvu ja innovatsiooni liidus.

(23)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki tagada vastavalt ühistele eesmärkidele liidus kooskõlastatud lähenemisviis 470–790 MHz sagedusala kasutamisele ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda tegevuse ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,