Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62016TN0661

    Kohtuasi T-661/16: 19. septembril 2016 esitatud hagi – Credito Fondiario versus SRB

    ELT C 402, 31.10.2016, p. 59–61 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    31.10.2016   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 402/59


    19. septembril 2016 esitatud hagi – Credito Fondiario versus SRB

    (Kohtuasi T-661/16)

    (2016/C 402/71)

    Kohtumenetluse keel: itaalia

    Pooled

    Hageja: Credito Fondiario SpA (Rooma, Itaalia) (esindajad: advokaadid F. Sciaudone, F. Iacovone, S. Frazzani ja A. Neri)

    Kostja: Ühtne kriisilahendusnõukogu (SRB)

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    tühistada Ühtse kriisilahendusnõukogu esimene ja teine otsus;

    tuvastada, et delegeeritud määruse (EL) nr 2015/63 artikli 5 lõike 1 punkt f, mille alusel vaidlustatud otsused vastu võeti, on vastuolus võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ning õiguskindluse põhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;

    tuvastada, et delegeeritud määruse (EL) nr 2015/63 I lisa, mille alusel vaidlustatud otsused vastu võeti, on vastuolus võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ning õiguskindluse põhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;

    tuvastada, et delegeeritud määrus (EL) nr 2015/63, mille alusel vaidlustatud otsused vastu võeti, on vastuolus ettevõtlusvabadusega, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;

    mõista kohtukulud välja Ühtselt kriisilahendusnõukogult.

    Väited ja peamised argumendid

    Käesolev hagi on esitatud Ühtse kriisilahendusnõukogu täitevistungil võetud 15. aprilli 2016. aasta otsuse SRB/ES/SRF/2016/06 (esimene otsus) ja 20. mai 2016. aasta otsuse SRB/ES/SRF/2016/13 (teine otsus) peale, millega määratakse hagejat puudutavas kindlaks ex ante osamakse, mis on ette nähtud delegeeritud määruses (EL) nr 2015/63, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex ante osamaksetega (ELT 2015, L 11, lk 44).

    Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

    1.

    Esimene väide: Credito Fondiario esimesest ja teisest otsusest teavitamata jätmine.

    Banca d’Italia ei teavitanud hagejat kahest Ühtse kriisilahendusnõukogu võetud otsusest, nagu on nõutud nõukogu 19. detsembri 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 2015/81, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 kohaldamise ühtsed tingimused seoses ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate ex ante osamaksetega (ELT 2015, L 15, lk 1), artiklis 5, piirdudes vaid tasumisele kuuluva summa teatavaks tegemisega, takistades seeläbi hagejal pöörduda õigeaegselt kohtusse. Hageja väidab, et Ühtne kriisilahendusnõukogu ei olnud teavitamist puudutavas piisavalt hoolas.

    2.

    Teine väide: ELTL artikli 296 teise lõigu rikkumine põhjendamata jätmise ning ex ante osamakseid käsitlevate otsuste vastuvõtmisel võistlevuse põhimõtte järgimata jätmise tõttu.

    Vaidlustatud otsustes ei ole kuidagi põhjendatud ex ante osamakse arvutamise meetodit, takistades hagejal sel moel tõhusalt kontrollida otsuse õiguspärasust ja põhjendatust.

    3.

    Kolmas väide: delegeeritud määruse (EL) nr 2015/63 artikli 5 lõike 1 punkti f väär kohaldamine.

    Ex ante osamakse, mida Credito Fondiariolt nõutakse, on tema riskiprofiiliga ebaproportsionaalne ning tuleneb tema varadele antud väärast hinnangust.

    4.

    Neljas väide: delegeeritud määruse (EL) nr 2015/63 artikli 4 lõike 1 ja artikli 6 rikkumine. Credito Fondiario riskiprofiili väär hindamine.

    Credito Fondiario riskiprofiil oli 31. detsembril 2014 delegeeritud määruse (EL) nr 2015/63 artikli 4 lõikes 1 ja [artiklis] 6 sätestatud parameetrite alusel madal. Ühtse kriisilahendusnõukogu arvutatud osamakse vastab kõrge riskiprofiiliga krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning tuleneb sellest, et Ühtne kriisilahendusnõukogu jättis arvesse võtmata nimetatud artiklites ette nähtud riski määratlemise ja vähendamise kriteeriumid.

    5.

    Viies väide: Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 20 ja 21 rikkumine – Võrdne kohtlemine.

    Delegeeritud määruse (EL) nr 2015/63 artikli 5 lõike 1 punkt f ja I lisa rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet, sest näevad ette diskrimineeriva kohtlemise asjaomases sektoris.

    6.

    Kuues väide: proportsionaalsuse ja õiguskindluse põhimõtete rikkumine.

    Kuivõrd otsustes ei ole arvesse võetud hageja madalat riskiprofiili, kohustades teda tasuma ex ante osamaksu, mis vastab kõrge riskiprofiiliga krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, siis on rikutud proportsionaalsuse ja õiguskindluse põhimõtteid.

    7.

    Seitsmes väide: Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 16 rikkumine – Ettevõtlusvabadus.

    Kuivõrd delegeeritud määrusega (EL) nr 2015/63 kehtestatakse pangandust reguleerivates Euroopa õigusnormides ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määruses (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1), juba ette nähtud nõuetest rangemad nõuded seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute riski hindamisega ja nähakse ette ex ante osamakse arvutamisel kaalutlusõigusega hõlmatud elementide arvesse võtmine, on sellega rikutud võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtteid ning ettevõtlusvabadust.


    Top