Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni 1 delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 130/17)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Mittelrhein“

PDO-DE-A1269-AM01

Teate esitamise kuupäev: 28.12.2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1.   Veini/viinamarjasaaduste kirjeldus ja analüütilised ja/või organoleptilised omadused

Kirjeldus:

erandlike ilmastikutingimustega aastatel viinamarjasordist ’Dornfelder’ valmistatud kvaliteetveini (Qualitätswein) minimaalse naturaalse alkoholisisalduse ja viinamarjavirde minimaalse massi muutmine (mis on tootespetsifikaadi punktist 5.1 viidud üle punkti 3.2).

Sordist ’Dornfelder’ valmistatud kvaliteetveini standardväärtused: 8,8 % mahuprotsenti üldalkoholi / 68 Oechsle kraadi.

LISAMINE:

„Viinamarjasordi ’Dornfelder’ minimaalseks naturaalseks alkoholisisalduseks / viinamarjavirde minimaalseks massiks võib määrata 8,3 % mahuprotsenti üldalkoholi / 65 Oechsle kraadi erandlike ilmastikutingimustega aastatel tunnustatud Schutzgemeinschaft Mittelrheini [veini „Mittelrhein“ kaitseühing] juhatuse otsusel. Selline kord kehtib üksnes selle aastakäigu suhtes, mille kohta otsus tehti. Kaitseühingu otsus tehakse teatavaks asjakohase avaldamisvahendi kaudu.“

Erinevad tooted tuvastatakse nime järgi koos teabega nende minimaalse naturaalse alkoholisisalduse / viinamarjavirde minimaalse massi kohta ja nende organoleptiliste omaduste kirjeldusega.

LISAMINE:

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Mittelrhein“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 % mahuprotsenti.

Muudatuse põhjendused:

sordi ’Dornfelder’ minimaalse alkoholisisalduse / viinamarjavirde minimaalse massi mõningase vähendamise eesmärk on võimaldada saaki varem koristada, et vähendada uute kahjulike organismide kahjulikku mõju miinimumini. Näiteks 2014. aastal muutus äädikakärbes (Drosophila suzukii) ohuks varavalmivatele punastele viinamarjasortidele. Saagikoristuse edasilükkamine praeguseni kehtinud viinamarjavirde minimaalse massi tõttu võib märkimisväärselt vähendada sellistel aastatel korjatud viinamarjade kvaliteeti ja mahtu.

Organoleptiliste omaduste kirjeldused on muudetud nüansirikkamaks, et paremini kajastada eri tooteid.

Rikastamiseta toodetud veinide üldalkoholisisalduse lisamisel kasutatakse ELi määruse avaklauslit.

2.   Piirkonna määratlemine

Kirjeldus:

kaitstud päritolunimetusega „Mittelrhein“ hõlmatud piirkond on uuesti määratletud.

LISAMINE:

Loetletud on üksikud omavalitsusüksused, sh linnaosad ja linnaosade numbrid.

Täpne määratlus on näha kaartidelt, kus on näidatud eespool nimetatud omavalitsusüksustes olevad viinamarjaistandused, mis on piiritletud maatükiga. Kaarte saab vaadata www.ble.de/eu-qualitaetskennzeichen-wein.

Muudatuse põhjendused:

piirkonna määratlemist käsitlev muudatus ei ole suvaline, vaid vajalik selleks, et vältida märkimisväärset ebasoodsat mõju viinamarjakasvatusele ja põllumajandusele, üldsusele ja ökosüsteemile ning Kesk-Reini (Mittelrhein) piirkonna aja jooksul välja kujunenud kultuurmaastikule.

Piirkonna määratlemise põhjuseid on täpsemalt selgitatud allpool:

kinnised viinamarjaistandused on vajalikud kvaliteedi tagamiseks, eriti seoses taimekaitsemeetmetega.

Viinamarjakasvatuses on taimekaitsemeetmed vajalikud, kuid need ei sobi alati teiste põllukultuuridega. Viinamarjaistanduste paigutamine muu kasutusotstarbega (nt karjamaa, põlluharimine, puu- või köögiviljakasvatus) maaga kõrvuti põhjustab sageli probleeme, mida tuleks niipalju kui võimalik vältida:

mida vähem on viinamarjakasvatuseks kasutataval maal kokkupuutekohti muu kasutusotstarbega (põlluharimine, puuviljakasvatus, karjamaa jne) maaga, seda vähem avaldub seotud kahjulikku mõju viinamarjade kasvatamisele ja kvaliteedile.

See on tingitud viinamarjakasvatusvaldkonna konkreetsetest majandamisnõuetest, eriti taimekaitsest. Mõned kasutatavad taimekaitsevahendid erinevad märkimisväärselt, eriti nende kasutusvaldkonna, põllukultuuripõhise loa või ooteaegade poolest. Veelgi enam, paljudel Kesk-Reini ajaloolistel nõlvadel tehakse taimekaitset helikopterilt pritsimise teel, kus on – tehnilistel ja füüsilistel põhjustel – suurem triivimisoht. Geomeetriapõhine pritsimissüsteem piki nõlvu kulgevate pikkade sirgete radade kujul on kasulik tõhusa helikopterilt pritsimise seisukohast ning selleks on vaja ühtset viinamarjaistanduse ala.

Põllumajandustootjad ja viinamarjakasvatajad on kohustatud vältima taimekaitsevahendite levimist muudele põllukultuuridele ja mujale kui sihtaladele, sh järgides vahemaanõudeid. Seetõttu ei ole võimalik viinamarjaistanduse piiri lähedal olevaid viinapuid pritsida, mis muudab maaharimise võimatuks. Sama kehtib viinamarjaistandustega piirneva põllu-, karja- ja puuviljakasvatusmaa suhtes. Hajali asuvad viinamarjaistandused toovad kõigile põllumajandustootjatele kaasa rahalisi kaotusi. Probleem on eriti ilmne olukordades, kus kasutatakse helikopterilt pritsimist, kuna helikopterid peavad suurema triivimisohu tõttu täitma eriti rangeid vahemaanõudeid. Kui viinamarjaistandused viiakse üle aladele, kus kasutatakse helikopterilt pritsimist, muutuvad varasemad viinamarjaistandused muudeks kui sihtaladeks, mille puhul kehtivad vahemaanõuded. See seab kõnealused viinamarjaistandused majanduslikult ebasoodsasse olukorda.

Isegi kui taimekaitsevahendeid on nõuetekohaselt kasutatud, võivad need triivida teistsuguse kasutusotstarbega naabermaatükkidele, põhjustades sellega soovimatut kahju taimedele mujal kui sihtaladel ning kahjustades toodete kvaliteeti ja turustatavust teatavate jääkide olemasolu tõttu. Kuna teatud taimekaitsevahendeid ei tohi viljeldavatel põllukultuuridel kasutada, võib jäägikatsete käigus täpse analüüsi ja madalate jääkide piirnormide põhjal kindlaks teha, et tooted ei sobi turule viimiseks. Praktikas esineb selliseid juhtumeid sageli. Kuigi saastajaid saab sellise kahju eest vastutusele võtta, võib kinniste viinamarjaistanduste pidamine vähendada äärealasid ja seega lahendada probleeme.

Üldsuse ja ökosüsteemi kaitsmine järskude nõlvade majandamise kaudu

Tänapäeval mängivad järsud nõlvad tähtsat rolli erosiooni ja äravoolu tõkestamisel. Astangutega viinamarjakasvatus ja viinamarjaistanduse müürid hoiavad ära pinnavee äravoolu mäest alla. Viinapuud ja taimkate stabiliseerivad pinnast ning neid hooldatakse jätkuvate hooldustööde kaudu. Õige mullaharimine tagab mulla hea struktuuri ja vee suure pinnasesse imbumise. Kokkuvõtteks võib öelda, et erosiooni vähendatakse miinimumini, vett puhverdatakse suurte sadude ajal ning tõkestatakse toitainete (peamiselt fosfaadi) äravoolu pinnavette. Ilma aktiivse majandamiseta laguneksid astangud ja müürid. Pinnas võsastuks ning kaotaks oma viljakuse ja struktuuri. Tagajärjeks oleksid erosioon, pinnase ja toitainete äravool ning maalihked tugevate sadude korral. Elanikud ja transport satuksid ohtu ja põhjustataks kahju.

Ühendatud viinamarjaistandused võimaldavad viinamarjakasvatusvaldkonna tõhusaid majandamis- ja kaitsemeetodeid.

Kvaliteetsete veinide kestliku tootmise tagamiseks on olulised vähese mõjuga taimekaitsestrateegiad, mis toovad kvalitatiivset, keskkonnaalast ja majanduslikku kasu:

näiteks feromoone kasutatakse tõrjeks viinamarja kobarmähkurite vastu. See kaitsemeede toimib ainult siis, kui paljunemise piiramiseks ja kahjurite segadusse ajamiseks vajalikud feromoonpüünised on võimalikult laiali jaotatud. Seetõttu on oluliselt odavam, kui välditakse tehnilistel põhjustel vajalikku topeltpaigaldamist servadesse (piirid muude põllukultuuridega, kasutusotstarvetega või taimestikuga). Kinnised viinamarjaistandused võivad märkimisväärselt vähendada feromoonpüünistega seotud koormust. Peale selle on Rheinland-Pfalz kehtestanud arenguprogrammi EUILLE (keskkonnameetmed, maaelu areng, põllumajandus ja toit), mille kaudu toetatakse viinamarjakasvatuspiirkonnas biotehnilisi taimekaitsevõtteid ühtsetes, vähemalt 2 ha suurustes viinamarjaistandustes. Kui üksikute viinamarjaistanduste põllumaale üleviimise tõttu on maatükid siiski väiksemad kui 2 ha, siis ülejäänud viinamarjaistanduste puhul seda RAK toetust enam ei saa. See avaldab kahjulikku mõju kõnealuste viinamarjaistanduste põllumajandustootjate rahalistele vahenditele. Ent ilma selle rahalise toetuseta ei ole biotehniline taimekaitse majanduslikult elujõuline. Selle tulemusena suureneb putukamürkide kasutamine, mis omakorda avaldab negatiivset mõju ökosüsteemile.

Kinnised viinamarjaistandused on vajalikud ka tehnilisest ja majanduslikust seisukohast, et kaitsta küpseid viinamarju lindude tekitatud kahjustuste eest, sest see on ainus viis tõhusa kaitse tagamiseks. Seevastu hajali asuvate viinamarjaistandustega kaasnevad suuremad kulud ja suurem mürareostus.

Kinnised viinamarjaistandused aitavad ära hoida ka ulukite tekitatud kahju:

metssigade liiga suure populatsiooni vähendamine on viinamarjakasvatuse seisukohast oluline küsimus. Selline vähendamine on vajalik, muu hulgas seetõttu, et Rheinland-Pfalzi viinamarjaistandustes ulukite tekitatud kahju ei kuulu tavaliselt hüvitamisele. Kinnised viinamarjaistandused aitavad vähendada ka Saksamaal loomakasvatust märkimisväärselt ohustava teatamiskohustusliku Aafrika seakatku puhangute riski. Tõepoolest on hõlpsam ja vähem kulukas hallata metssigu kinnistes viinamarjaistandustes kui aladel, mida kasutatakse erinevate põllukultuuride kasvatamiseks (nt viinamarjad, põllukultuurid ja puuviljad), kus leidub sageli rohkem pelgupaiku metssigadele.

Tilkkastmine on üha olulisem kuivadel suvedel, eriti noorte viinamarjaistanduste puhul. Ilma selleta ei saaks viinapuud kasvada. Kinnised viinamarjaistandused on oluline väärtus vajaliku taristu (kaevud, torud jne) ehitamisel ja käitamisel. Need muudavad nii ühise veehankimise kui ka transpordi ja jaotusliini ühise kasutamise tõhusamaks ja vähem kulukaks.

Viinamarjakasvatuse majandamisnõuded on teistsugused kui näiteks põllukultuuride kasvatamisel. Kui neid alasid ei kasutata enam viinamarjakasvatuseks, on oht, et maad võsastuvad, eriti järskudel nõlvadel, arvestades, et need ei sobi põllukultuuride kasvatamiseks ega karjamaana kasutamiseks. Neil harimata aladel võivad hakata kasvama soovimatute kahjurite (näiteks äädikakärbes) peremeestaimed (näiteks põldmurakataimed), ohustades seeläbi naabruses olevate viinamarjaistanduste viinamarjade tervist ja kvaliteeti.

Kaitstud päritolunimetust „Mittelrhein“ ja selle mainet iseloomustavad aja jooksul tekkinud kultuurmaastik ning traditsioonilisi viinamarjaistandusi hõlmav loodusmaastik.

Viinamarjakasvatus maastikku tähistavates traditsioonilistes viinamarjaistandustes määratleb veinipiirkonna iseloomu kohalike elanike, piirkonna veinitööstuse esindajate, spetsialistide ja tarbijate jaoks. Seda näitab ka asjaolu, et veinireklaamides kasutatakse veinipiirkonna tutvustamisel tavaliselt traditsioonilistes viinamarjaistandustes tehtud pilte.

Veinitootmise üleviimine traditsioonilisele põllumaale muudaks iseloomulikku maastikku ja sel oleks vastav mõju tekkinud kultuurmaastikule, mis on kantud isegi UNESCO maailmapärandi nimistusse. Viidates paiga silmapaistvale ülemaailmsele väärtusele ning kohaldatavatele kaitse- ja majandamisnõuetele märgib UNESCO: „Kinnistul [Ülem-Kesk-Reini org] võetud meetmed on mõeldud eelkõige selleks, et ... säilitada oru järskudel nõlvadel viinamarjakasvatuse traditsioon, kindlustada haruldastele looma- ja linnuliikidele elupaigad ning tagada üldiselt see, et keskkonnaseisund ei muutu.“

Veiniteemal on oluline roll ka turismivaldkonnas – seoses traditsioonilise viinamarjakasvatuspiirkonnaga ja traditsiooniliste viinamarjaistandustega. Traditsiooniline viinamarjakasvatuspiirkond loob majandusliku aluse paljudele turismisektoris tegutsevatele ettevõtetele (näiteks restoranid ja hotellid) tänu maastikulisele ilmele ja viinamarjaistanduste maastike pakutavatele turismielamustele (nt Kesk-Reini veinirajad, Rheinsteigi rada ja Reini jõe losside rada). Tootespetsifikaadis ala määratlemata jätmine võimaldaks viinamarjaistandused üle viia maa-alale, mis on praegu karja- või põllumaa. Nagu eespool juba öeldud, seab see paljud traditsioonilised viinamarjaistandused võssa kasvamise ohtu, kuna need ei sobi oma väiksuse, omaduste ja sageli halva ligipääsetavuse tõttu muuks otstarbeks peale viinamarjakasvatuse. Lisaks tuvastatud keskkonnamõjudele oleks võsastumisel ka majanduslikud tagajärjed, kuna sellised maastikud on turistide jaoks visuaalselt ebaatraktiivsed.

Erialaväljaannetes esitletavad veinid, mis kujundavad tugevalt kaitstud päritolunimetuse „Mittelrhein“ tajumist ja mainet, pärinevad sageli traditsioonilistest ühendatud viinamarjaistandustest (nt Bopparder Hamm, Bacharacher Hahn, Oberweseler Ölsberg, Leutesdorfer Gartenlay).

Kokkuvõtteks võib öelda, et üldsus, tööstus, tarbijad ja turistid hindavad kaitstud päritolunimetust „Mittelrhein“ koos maastikku iseloomustavate ühtsete viinamarjaistandustega positiivselt. Veini „Mittelrhein“ ostmine ja joomine tekitab tarbija meeltes kujutlusi, mida tugevdavad võimalikud puhkuseelamused. See teeb kaitstud päritolunimetuse „Mittelrhein“ erakordseks ja ainulaadseks.

Eespool toodud põhjustest selgub, et viinamarjaistanduste harimisel ühel ja eelistatavalt kinnisel alal on viinamarjaistanduste omanike ja käitajate, samuti keskkonna ja üldsuse jaoks palju erinevaid eeliseid. Seetõttu, võttes arvesse paljusid eespool kirjeldatud erinevaid puudusi, ei tohiks suureneda mitmes kohas hajali asuvate viinamarjaistanduste osakaal, mis on praegu väga madal.

3.   Viinamarjasordid

Kirjeldus:

järgmised viinamarjasordid on seni loetletud tootespetsifikaadi punktis 7 (mis muutub punktiks 8):

Rheinland-Pfalzis:

Valge vein

Auxerrois, Bacchus, Chardonnay, Ehrenbreitsteiner, Ehrenfelser, Faberrebe, Findling, Früher Malingre, Gelber Muskateller, Grauer Burgunder, Grüner Silvaner, Grüner Veltliner, Helios, Huxelrebe, Johanniter, Kerner, Müller-Thurgau, Muskat-Ottonel, Nobling, Optima, Ortega, Osteiner, Phoenix, Reichensteiner, Roter Traminer, Sauvignon Blanc, Scheurebe, Schönburger, Weißer Riesling, Würzer.

Punased ja roosad veinid

Blauer Frühburgunder, Blauer Portugieser, Blauer Spätburgunder, Cabernet Dorsa, Cabernet Sauvignon, Dakapo, Laevalagi, Dornfelder, Dunkelfelder, Regent, Rotberger, Saint-Laurent.

Nordrhein-Westfalenis:

Valge vein

Auxerrois, Bacchus, Ehrenfelser, Faberrebe, Freisamer, Früher Malingre, Gelber Muskateller, Grüner Silvaner, Grüner Veltliner, Huxelrebe, Kanzler, Kerner, Morio-Muskat, Müller-Thurgau, Muskat-Ottonel, Optima, Ortega, Perle, Phoenix, Reichensteiner, Rieslaner, Roter Traminer, Ruländer, Scheurebe, Siegerrebe, Solaris, Weißer Burgunder, Weißer Elbling, Weißer Gutedel, Weißer Riesling, Würzer.

Punased ja roosad veinid

Blauer Frühburgunder, Blauer Limberger, Blauer Portugieser, Blauer Spätburgunder, Domina, Dornfelder, Dunkelfelder, Früher Roter Malvasier, Helfensteiner, Heroldrebe, Regent, Rotberger, Roter Gutedel, Saint-Laurent.

Rheinland-Pfalzi ja Nordrhein-Westfaleni viinamarjasortide loetelud on ühendatud ühiseks loeteluks.

LISAMINE:

viinamarjasortide loetelu on täiendatud järgmiste sortidega:

Valged veinid

Albalonga, Arnsburger, Blauer Silvaner, Bronner, Cabernet Blanc, Calardis Blanc, Chardonnay Rosé, Felicia, Früher roter Malvasier, Goldmuskateller, Goldriesling, Hibernal, Hölder, Juwel, Kernling, Merzling, Muscaris, Orion, Prinzipal, Regner, Roter Elbling, Roter Gutedel, Roter Müller-Thurgau, Roter Muskateller, Roter Riesling, Saphira, Sauvignon Cita, Sauvignon Gryn, Sauvignon Sary, Sauvitage, Septimer, Silcher, Sirius, Souvignier Gris, Staufer, Trebbiano di Soave, Villaris.

Punased ja roosad veinid

Accent, Acolon, Allegro, Baron, Blauburger, Blauer Trollinger, Blauer Zweigelt, Bolero, Cabernet Cantor, Cabernet Carbon, Cabernet Carol, Cabernet Cortis, Cabernet Cubin, Cabernet Dorio, Cabernet Franc, Cabernet Mitos, Cabertin, Calandro, Färbertraube, Hegel, Merlot, Monarch, Müllerrebe, Muskattrollinger, Neronet, Palas, Pinotin, Piroso, Prior, Reberger, Rondo, Rosenmuskateller, Rubinet, Syrah, Tauberschwarz, Wildmuskat.

Lisatud on viinamarjasortide sünonüümid.

Muudatuse põhjendused:

varasem viinamarjasortide loetelu ei olnud täielik. Seda on laiendatud, et loetleda kõik seni liigitatud viinamarjasordid ja nende sünonüümid.

4.   ELi või liikmesriigi õigusaktide alusel kohaldatavad nõuded

Kirjeldus:

tootespetsifikaadi punktis 10 on sätestatud täiendavad märgistusnõuded.

Väiksemad geograafilised üksused:

LISAMINE:

Viinamarjaistanduste register on väiksema geograafilise üksusena kasutatavate alade, suurte viinamarjaistanduste ja üksikute viinamarjaistanduste ning avamaasüsteemide nimede loetelu. Selles näidatakse paikade ja alade piirid katastriviidete alusel (linnaosa, asum, avamaasüsteem, maatükk). Seda haldab Rheinland-Pfalzi Põllumajanduskoda. Nordrhein-Westfalenis haldab seda Nordrhein-Westfaleni Põllumajanduskoda. Viinamarjaistanduste register luuakse ja seda hallatakse järgmistel alustel:

—	veiniseaduse (Weingesetz) paragrahvi 23 lõiked 3 ja 4;

—	veinimääruse (Weinverordnung) paragrahv 29;

—	liidumaa seadus paikade ja alade määramise ning viinamarjaistanduste registri kohta (viinamarjaistanduste seadus) (Landesgesetz über die Festsetzung von Lagen und Bereichen und über die Weinbergsrolle (Weinlagengesetz));

—	veiniõigusaktide rakendusmäärus (Verordnung zur Durchführung des Weinrechts (WeinR-DVO NRW));

—	liidumaa määruse vastutuse kohta veiniõigusaktide valdkonnas (Landesverordnung über Zuständigkeiten auf dem Gebiet des Weinrechts) paragrahvi 2 lõige 16.

Väikese geograafilise üksuse piire võib muuta üksnes veiniseaduse paragrahvis 22g sätestatud pädeva organisatsiooni nõusolekul, kes peab teavitama föderaalset põllumajandus- ja toiduametit muudatustest.

Muudatuse põhjendused:

märgistamist käsitlevaid sätteid tuleks kehtivate õigusaktide kajastamiseks täiendada, et need hõlmaksid väiksemaid geograafilisi üksusi.

5.   Kontrolliasutused

Kirjeldus:

lisamised seoses tootespetsifikaadi punktis 11 nimetatud kontrolliasutuste ja nende ülesannetega.

LISAMINE:

Põllumajanduskoda abistavad järelevalveülesannete täitmisel:

Rheinland-Pfalzi uuringute amet (Landesuntersuchungsamt Rheinland-Pfalz)

Mainzer Straße 112

56068 Koblenz

DEUTSCHLAND

Tel +49 26191490

Faks +49 2619149190

E-post: poststelle@lua.rlp.de

Nordrhein-Westfaleni korral:

Nordrhein-Westfaleni Põllumajanduskoja direktor liidumaa volinikuna:

Fachgebiet 63 – Gartenbau

Gartenstraße 11

50765 Köln-Auweiler

DEUTSCHLAND

Tel +49 2215340561

Faks +49 2215340196561

E-post: weinbau@lwk.nrw.de

Nordrhein-Westfaleni loodus-, keskkonna- ja tarbijakaitseamet (Landesamt für Natur, Umwelt und Verbraucherschutz NRW)

Leibnizstraße 10

45659 Recklinghausen

DEUTSCHLAND

Tel +49 23613050

Faks +49 23613053786

E-post: abteilung8@lanuv.nrw.de

Muudatuse põhjendused:

kontrolliasutusena tuleks lisada Rheinland-Pfalzi uuringute amet (Landesuntersuchungsamt Rheinland-Pfalz), sest see täidab selles piirkonnas järelevalveülesandeid. Nordrhein-Westfaleni Põllumajanduskoja aadress on muutunud.

6.   Muu

Kirjeldus:

redaktsioonilised muudatused kooskõlas ELi nõuetega.

Muudatuse põhjendused:

ELi nõuetele vastamiseks tuli teha redaktsioonilised muudatused.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Mittelrhein

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

5.	Kvaliteetvahuvein

8.	Poolvahuvein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Valge kvaliteetvein (Qualitätswein)

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Erinevad pinnasetüübid annavad „Mittelrheini“ toodetele iseloomulikud omadused.

Valge vein

Valgete veinide värvus on tavaliselt heleroheline kuni intensiivne tumekuldne või isegi merevaigukollane. Nende lõhnad varieeruvad tavaliselt värsketest kuni eksootiliste puuviljadeni ning mõnikord lillelise või vürtsikani. Olenevalt veini laagerdumisviisist võivad sel olla ka õrnad kuni selged fenoolide ja röstimise aroomid. Tavaliselt on valgetel veinidel õrn kuni tugev maitse ning elegantne kuni elav happestruktuur.

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Mittelrhein“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 % mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2.   Punane kvaliteetvein (Qualitätswein)

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Erinevad pinnasetüübid annavad „Mittelrheini“ toodetele iseloomulikud omadused.

Punane vein

Eelkõige on punased veinid kahvatupunased kuni sügavvioletsed, vahetevahel isegi sinakad, mõnikord pruunikate varjunditega. Nende aroom on tavaliselt puuviljane, marjade varjunditega. Neil võib olla ka vürtsikas, mullane iseloom ja šokolaadised nüansid. Olenevalt nende laagerdumisviisist võivad neil olla ka õrnad kuni selged fenoolide ja röstimise aroomid. Neil on tavaliselt õrn kuni rikkalik maitse ja sametiselt pehme kuni mõõdukas happestruktuur.

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Mittelrhein“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 % mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3.   Roosa, Weißherbst’i ja Blanc de Noir’ kvaliteetvein (Qualitätswein)

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Erinevad pinnasetüübid annavad „Mittelrheini“ toodetele iseloomulikud omadused.

Roosa vein, Weißherbst, Blanc de Noir

Roosad veinid kipuvad olema õrna kuni tugeva helepunase värvusega. Weißherbst’i veinid kipuvad olema kahvatu kuni keskmise roosa värvusega. Blanc de Noir’ veinid on valge veini värvi. Lõhnad on tavaliselt puuviljased, punaste marjade ja punaste puuviljade nüanssidega. Võib olla ka vürtsikaid aroome. Blanc de Noir’ veinide aroomid on tavaliselt puuviljased ja värsked, marjade nüanssidega, ning mõnikord ka õrnade lille- või vürtsikate omadustega. Neil on tavaliselt õrn kuni rikkalik maitse, mida toetab pehme kuni elav happesus.

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Mittelrhein“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 % mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

4.   Rotling’i kvaliteetvein (Qualitätswein)

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Erinevad pinnasetüübid annavad „Mittelrheini“ toodetele iseloomulikud omadused.

Rotling’i veinid kipuvad olema kahvatu kuni tugeva helepunase värvusega. Nende aroom on tavaliselt puuviljane või võib olla veidi vürtsikas, marjade, õun- ja tsitrusviljade nüanssidega. Neil kipub olema õrn kuni rikkalik maitse ja elav happestruktuur.

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Mittelrhein“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 % mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Kvaliteediklassi Kabinett kuuluv vein (Prädikatswein Kabinett)

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Erinevad pinnasetüübid annavad „Mittelrheini“ toodetele iseloomulikud omadused.

Kvaliteediklassi Kabinett kuuluv vein

Kvaliteediklassi Kabinett kuuluvad veinid „Mittelrhein“ on tavaliselt puuviljased ja värsked veinid, millel on elav happesus ja mõõdukas alkoholisisaldus.

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Mittelrhein“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 % mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

6.   Kvaliteediklassi Spätlese kuuluv vein (Prädikatswein Spätlese)

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Erinevad pinnasetüübid annavad „Mittelrheini“ toodetele iseloomulikud omadused.

Kvaliteediklassi Spätlese kuuluv vein

Kvaliteediklassi Spätlese kuuluvad veinid „Mittelrhein“ kipuvad olema intensiivse kollaste puuviljade aroomi ning pehme harmoonilise happestruktuuriga.

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Mittelrhein“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 % mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

7.   Kvaliteediklassi „Auslese“ kuuluv vein (Prädikatswein Auslese)

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Erinevad pinnasetüübid annavad „Mittelrheini“ toodetele iseloomulikud omadused.

Kvaliteediklassi Auslese kuuluv vein

Kvaliteediklassi Auslese kuuluvad veinid „Mittelrhein“ kipuvad olema intensiivse värvusega ning kollaste, mõnikord eksootiliste puuviljade lõhnaga. Väärishallitanud marjade olemasolu võib põhjustada peeneid meesarnaseid ja palsami nüansse.

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Mittelrhein“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 % mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

8.   Kvaliteediklassi Beerenauslese kuuluv vein (Prädikatswein Beerenauslese)

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Erinevad pinnasetüübid annavad „Mittelrheini“ toodetele iseloomulikud omadused.

Kvaliteediklassi Beerenauslese kuuluv vein

Kvaliteediklassi Trockenbeerenauslese kuuluvad veinid „Mittelrhein“ valmistatakse üleküpsenud, kuivatatud või väärishallitanud marjadest ja seetõttu kipuvad need olema intensiivsest kuldkollasest kuni merevaigukollase värvusega ning veidi suurema viskoossusega. Maitse poolest on need tavaliselt selge puuviljase magususe ja pehme, kuid märgatava happestruktuuriga. Nende aroomid kipuvad varieeruma tugevalt puuviljasest vürtsikani või isegi ürdiseni, küpsete kuni üleküpsenud puuviljade, kuivatatud puuviljade ja mee nüanssidega.

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Mittelrhein“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 % mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

9.   Kvaliteediklassi Eiswein kuuluv vein (Prädikatswein Eiswein)

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Erinevad pinnasetüübid annavad „Mittelrheini“ toodetele iseloomulikud omadused.

Kvaliteediklassi Eiswein kuuluv vein

Kvaliteediklassi Eiswein kuuluvad veinid Mittelrhein pressitakse loomuslikult külmutatud viinamarjadest, mis tähendab, et viinamarjade koostisosad on väga kontsentreeritud. Jääveine iseloomustab tavaliselt intensiivne magusus koos tugeva happesusega. Nende lõhnad on enamasti puuviljased ja vähem mõjutatud väärishallitusest kui kvaliteediklassi Beerenauslese ja Trockenbeerenauslese kuuluvad veinid.

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Mittelrhein“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 % mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

10.   Kvaliteediklassi Trockenbeerenauslese kuuluv vein (Prädikatswein Trockenbeerenauslese)

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Erinevad pinnasetüübid annavad „Mittelrheini“ toodetele iseloomulikud omadused.

Kvaliteediklassi Trockenbeerenauslese kuuluv vein

Kvaliteediklassi Trockenbeerenauslese kuuluvad veinid „Mittelrhein“ valmistatakse üleküpsenud, kuivatatud või väärishallitanud marjadest ja seetõttu kipuvad need olema intensiivsest kuldkollasest kuni merevaigukollase värvusega ning veidi suurema viskoossusega. Maitse poolest on need tavaliselt selge puuviljase magususe ja pehme, kuid märgatava happestruktuuriga. Nende aroomid kipuvad varieeruma tugevalt puuviljasest vürtsikani või isegi ürdiseni, küpsete kuni üleküpsenud puuviljade, kuivatatud puuviljade ja mee nüanssidega. Põhimõtteliselt on kvaliteediklassi Trockenbeerenauslese kuuluvad veinid rohkem kontsentreeritud kui kvaliteediklassi Beerenauslese kuuluvad veinid, kuna need sisaldavad rohkem väärishallitanud või rosinasarnaseid marju.

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Mittelrhein“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 % mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

11.   Kvaliteetvahuvein, poolvahuvein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Erinevad pinnasetüübid annavad „Mittelrheini“ toodetele iseloomulikud omadused.

Kvaliteetvahuvein

Kvaliteetvahuveinid on märkimisväärselt kuni tugevalt kihisevad ning tavaliselt on need puuviljased kuni küpsed ja pärmised, elava happestruktuuriga. Aroome iseloomustab baasveini tüüp, kasutatud viinamarjasordid ja veinisettel hoidmise aeg.

Crémant’ vahuveinidel on intensiivne ja peen kihisevus. Tavaliselt varieeruvad need puuviljasest ja küpsest kuni pärmise ja vürtsikani, pehme happestruktuuriga. Nende aroome iseloomustab baasveini tüüp, kasutatud viinamarjasordid ja veinisettel hoidmise aeg.

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Mittelrhein“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 % mahuprotsenti.

Poolvahuvein

Poolvahuveinidel on peen kuni märkimisväärne kihisevus ning need on puuviljased ja värsked. Olenevalt veini tüübist vastab nende aroom valgete, roosade ja punaste veinide aroomile.

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Mittelrhein“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15 % mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.	Kõik tooted

Veinivalmistuse eritava

Kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

2.	Kõik tooted

Veinivalmistamise puhul kehtestatud piirangud

Kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

3.	Kõik tooted

Viljelustavad

Kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

5.2.   Maksimaalne saagikus

105 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Kaitstud päritolunimetuse piirkond hõlmab järgmiste omavalitsusüksuste viinamarjaistandusi: Bacharach (Bacharach (3503), Steeg (3502)), Bad Ems (0950), Bad Hönningen (0326), Boppard (Boppard (1820), Hirzenach (1824)), Bornich (0905), Braubach (0934), Breitscheid (Landkreis Mainz-Bingen) (0261), Brey (1388), Damscheid (1845), Dattenberg (0315), Dausenau (0947), Dörscheid (0904), Fachbach (0951), Filsen (0932), Hammerstein (Niederhammerstein (0328), Oberhammerstein (0329)), Kamp-Bornhofen (0931), Kasbach-Ohlenberg (Niederkasbach (0307)), Kaub (0902), Kestert (0918), Koblenz (Ehrenbreitstein (1416), Niederberg (1413)), Lahnstein (Oberlahnstein (0961)), Langscheid (1207, 1843), Leubsdorf (0316), Leutesdorf (0330), Linz am Rhein (0310), Manubach (3504), Nassau (0837), Niederburg (1840), Niederheimbach (3507), Nochern (0914), Oberdiebach (3505), Oberheimbach (3506), Obernhof (0832), Oberwesel (Dellhofen (1842), Oberwesel (1841)), Osterspai (0933), Patersberg (0909), Perscheid (1844), Rheinbreitbach (0291), Rheinbrohl (0327), Rhens (1387), Sankt Goar (St. Goar (1837), Werlau(1836)), Sankt Goarshausen (Ehrenthal (0908), St. Goarshausen (0906), Wellmich (0907)), Spay (Oberspay (1390)), Trechtingshausen (3508), Unkel (Heister (0294), Scheuren (0292), Unkel (0293)), Urbar (1355, 1839), Vallendar (1352), Weinähr (0833).

Nordrhein-Westfalen

Kaitstud päritolunimetuse piirkond hõlmab Königswinteri linnas Oberdollendorfi, Niederdollendorfi ja Königswinteri linnaosas, Bad Honnefi linnas Honnefi (Rhöndorfi) linnaosas ning Bonni linnas Kessenichi linnaosas asuvaid viinamarjaistandusi.

Täpne määratlus on näha kaartidelt, kus on näidatud eespool nimetatud omavalitsusüksustes asuvad viinamarjaistandused, mis on piiritletud maatükiga. Kaarte saab vaadata www.ble.de/eu-qualitaetskennzeichen-wein.

Tooteid Qualitätsperlwein (kvaliteetvein), Prädikatswein (eritähisega vein), Sekt b.A. (määratletud piirkondade kvaliteetvahuvein) või Qualitätsperlwein b.A. (määratletud piirkondade kvaliteetpoolvahuvein), mis kannab kaitstud nimetust „Mittelrhein“, võib toota muus piirkonnas kui kindlaksmääratud piirkond, kus viinamarjad korjati ja mis on märgitud etiketile, tingimusel et tootmispiirkond asub samal liidumaal või naaberliidumaal.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

Accent

Acolon

Albalonga

Allegro

Arnsburger

Auxerrois – Auxerrois blanc, Pinot Auxerrois

Bacchus

Baron

Blauburger

Blauer Frühburgunder – Frühburgunder, Pinot Noir Precoce, Pinot Madeleine, Madeleine Noir

Blauer Limberger – Limberger, Lemberger, Blaufränkisch

Blauer Portugieser – Portugieser

Blauer Silvaner

Blauer Spätburgunder – Spätburgunder, Pinot Nero, Pinot Noir, Samtrot,

Blauer Trollinger – Trollinger, Vernatsch

Blauer Zweigelt – Zweigelt, Zweigeltrebe, Rotburger

Bolero

Bronner

Cabernet Blanc

Cabernet Carbon

Cabernet Carol

Cabernet Cortis

Cabernet Cubin – Cubin

Cabernet Dorio – Dorio

Cabernet Dorsa – Dorsa

Cabernet Franc

Cabernet Mitos – Mitos

Cabernet Sauvignon

Cabertin

Calandro

Chardonnay

Chardonnay Rosé

Dakapo

Deckrot

Domina

Dornfelder

Dunkelfelder

Ehrenbreitsteiner

Ehrenfelser

Faberrebe – Faber

Findling

Freisamer

Früher Malingre – Malinger

Früher Roter Malvasier – Malvoisie, Malvasier, Früher Malvasier

Färbertraube

Gelber Muskateller – Muskateller, Muscat Blanc, Muscat, Moscato

Goldriesling

Grüner Silvaner – Silvaner, Sylvaner

Grüner Veltliner – Veltliner

Hegel

Helfensteiner

Helios

Heroldrebe

Hibernal

Huxelrebe – Huxel

Hölder

Johanniter

Juwel

Kanzler

Kerner

Kernling

Merlot

Merzling

Monarch

Morio Muskat

Muscaris

Muskat Ottonel

Muskat Trollinger

Müller Thurgau – Rivaner

Müllerrebe – Schwarzriesling, Pinot Meunier

Neronet

Nobling

Optima 113 – Optima

Orion

Ortega

Osteiner

Palas

Perle

Phoenix – Phönix

Pinotin

Piroso

Prinzipal

Prior

Reberger

Regent

Regner

Reichensteiner

Rieslaner

Rondo

Rotberger

Roter Elbling – Elbling Rouge

Roter Gutedel – Chasselas Rouge

Roter Muskateller

Roter Riesling

Roter Traminer – Traminer, Gewürztraminer, Clevner

Rubinet

Ruländer – Pinot Gris, Pinot Grigio, Grauburgunder, Grauer Burgunder

Saint Laurent – St. Laurent, Sankt Laurent

Saphira

Sauvignon Blanc

Sauvignon Cita

Sauvignon Gryn

Sauvignon Sary

Scheurebe

Schönburger

Septimer

Siegerrebe – Sieger

Silcher

Sirius

Solaris

Souvignier Gris

Staufer

Syrah – Shiraz

Tauberschwarz

Villaris

Weißer Burgunder – Pinot Blanc, Pinot Bianco, Weißburgunder

Weißer Elbling – Elbling

Weißer Gutedel – Chasselas, Chasselas Blanc, Fendant Blanc. Gutedel

Weißer Riesling – Riesling, Riesling renano, Rheinriesling, Klingelberger

Wildmuskat

Würzer

8.   Seos(t)e kirjeldus

Viinamarjakasvatuspiirkond „Mittelrhein“ asub Bingeni ja Bonni vahel, piirneb Siebengebirge kõrgustikuga ja on umbes 110 km pikk. Oru põhi on kitsas; alles 200–220 meetri kõrgusel merepinnast laieneb kitsas V-kujuline org platoo-oruks, mille kihid tekkisid juba ammu. Viinamarjakasvatuseks kasutatavate Kesk-Reini oru alad ulatuvad umbes 55–350 meetrini merepinnast; viinamarjaistanduste keskmine kõrgus merepinnast on 170 meetrit. Ülem-Kesk-Reini oru viinamarjaistandused on peamiselt kagu-edelasuunalised; Alam-Kesk-Reini orus toimub viinamarjakasvatus valdavalt lõuna-edelasuunalisel maal. Kesk-Reini orgu tervikuna võttes on viinamarjaistanduste keskmine suund 168° (SSE).

Kesk-Reini oru piirkonnas domineerivad Devoni kivimid. Kvartsiitliivakivi ja kiltkivi on laialt levinud; vähemal määral esineb raua- ja ränisisaldusega muguljat kiltkivi ja kvartsiite. Tertsiaari kivimeid leidub üksnes Königswinteri ümbruses. Nende hulka kuuluvad trahüüdid, trahhüütilised tufid, basaldid ja latiidid (vulkaanilised purskekivimid), mis annavad tunnistust varasemast vulkaanilisest tegevusest. Reini lammid sisaldavad tavaliselt mitu meetrit paksu liiva ja savi, mis on sageli lubjased. Kesk-Reini oru viinapuud on juurdunud peamiselt pinnasesse, mille lähtekivim koosneb Devoni kiltkivist. Pruunmullad ja rähkmullad on seal valdavad mullatüübid.

Parapruunmullad on laialt levinud viljakatele lössidel ja lössi-savimuldadel.

Viinamarjakasvatus toimub ka lammide ja madalamate astangute osades. Seoses muldade tüpoloogiaga iseloomustavad neid piirkondi vega-mullad ja pruunmullad. Tertsiaari vulkaanilistel kivimitel leidub pruunmuldasid, rähkmuldasid ja rankereid.

Aasta keskmine temperatuur on ilmaandmete järgi 9,7 °C ja kasvuperioodi keskmine temperatuur 14,2 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 665 mm, millest umbes 60 % sajab kasvuperioodil.

Kõnealusel perioodil saavad „Mittelrheini“ piirkonna viinapuud otsest päikesevalgust keskmiselt umbes 615 000 Wh/m2. Veinide tüpoloogia määravad pikk kasvuperiood koos kasvupiirkonna konkreetsete pinnavormide, pinnase iseloomuliku koostise ja inimeste suure panusega.

Väikesemahuline struktuur ja järsud nõlvad piiravad tehniliste masinate kasutamist viinamarjaistandustes, mistõttu võib viinamarjaistanduste hooldamine olla väga töömahukas, mis mõjub saaki stabiliseerivalt. See parandab märkimisväärselt saagi kvaliteeti, pidades silmas veinide minimaalset naturaalset alkoholisisaldust, iseloomulikke aroome ja hapete tasakaalu. Inimmõju tugineb sajanditepikkusele viinamarjakasvatuse traditsioonile. Toote Prädikatswein (eritähisega veini) tootmiseks ettenähtud esmatoote (viinamarjad) kasvatamisel võib viinamarjakasvataja kasvuperioodil rakendada spetsiaalseid taimehooldusmeetmeid, näiteks eemaldada viinamarjade ümbert lehti või harvendada kobaraid, et saavutada parem kvaliteet ja viinamarja koostisosade intensiivsem koostis. Lisaks võivad erinevad keldritehnoloogial põhinevad küpsemismeetodid täiendava inimtegurina kujundada lõpptulemusena valmivat toodet Prädikatswein.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vein, kvaliteetvahuvein, poolvahuvein

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

enne kui toodete Qualitätswein (kvaliteetvein), Prädikatswein (eritähisega vein), Qualitätsperlwein b.A. (määratletud piirkondade kvaliteetpoolvahuvein) või Sekt b.A. (määratletud piirkondade kvaliteetvahuvein) etiketil võib kasutada traditsioonilisi nimetusi, peab vein läbima ametliku kontrolli. Sellega seoses väljastatud kontrollinumber (amtliche Prüfungsnummer või A.P.-Nr.) peab olema märgitud etiketile. See asendab partii numbrit.

Lisaks olemasolevale kaitstud veininimetusele tuleb vein ja veinitooted märgistada ühega järgmistest tootespetsifikaadi punkti 5 alapunktis a nimetatud traditsioonilistest nimetustest. Tootespetsifikaadi punkti 5 alapunktis b nimetatud traditsiooniliste nimetuste kasutamine on vabatahtlik.

Viinamarjaistanduste register on väiksema geograafilise üksusena kasutatavate alade, suurte viinamarjaistanduste ja üksikute viinamarjaistanduste ning avamaasüsteemide nimede loetelu. Selles näidatakse paikade ja alade piirid katastriviidete alusel (linnaosa, asum, avamaasüsteem, maatükk). Seda haldab Rheinland-Pfalzi Põllumajanduskoda. Nordrhein-Westfalenis hallatakse seda vastavalt veiniõigusakte rakendusmäärusele (Verordnung zur Durchführung des Weinrechts (WeinR-DVO NRW)). Viinamarjaistanduste register luuakse ja seda hallatakse järgmistel alustel:

—	veiniseaduse (Weingesetz) paragrahvi 23 lõiked 3 ja 4;

—	veinimääruse (Weinverordnung) paragrahv 29;

—	liidumaa seadus paikade ja alade määramise ning viinamarjaistanduste registri kohta (viinamarjaistanduste seadus) (Landesgesetz über die Festsetzung von Lagen und Bereichen und über die Weinbergsrolle (Weinlagengesetz));

—	veiniõigusaktide rakendusmäärus (WeinR-DVO NRW);

—	liidumaa määruse vastutuse kohta veiniõigusaktide valdkonnas (Landesverordnung über Zuständigkeiten auf dem Gebiet des Weinrechts) paragrahvi 2 lõige 16.

Väikese geograafilise üksuse piire võib muuta üksnes veiniseaduse paragrahvis 22g sätestatud pädeva organisatsiooni nõusolekul, kes peab teavitama föderaalset põllumajandus- ja toiduametit muudatustest.

Link tootespetsifikaadile

www.ble.de/eu-qualitaetskennzeichen-wein

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.