This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32015R0960
Council Regulation (EU) 2015/960 of 19 June 2015 amending Regulation (EU) 2015/104 as regards certain fishing opportunities
Nõukogu määrus (EL) 2015/960, 19. juuni 2015, millega muudetakse määrust (EL) 2015/104 seoses teatavate kalapüügivõimalustega
Nõukogu määrus (EL) 2015/960, 19. juuni 2015, millega muudetakse määrust (EL) 2015/104 seoses teatavate kalapüügivõimalustega
ELT L 157, 23.6.2015, p. 1–19
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 23/06/2015
|
23.6.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 157/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/960,
19. juuni 2015,
millega muudetakse määrust (EL) 2015/104 seoses teatavate kalapüügivõimalustega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
2014. aasta juunis avaldas Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) teadusliku nõuande Atlandi ookeani kirdeosa huntahvenavaru kohta, mis on alates 2012. aastast kiiresti vähenenud. Lisaks sellele on kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hinnanud, millises ulatuses olemasolevad riiklikud meetmed huntahvenat kaitsevad ja leidnud, et need on üldiselt ebatõhusad. Huntahven on aeglaselt kasvav liik, mis saavutab suguküpsuse hilja. Huntahvena kalastussuremus Atlandi ookeani kirdeosas ületab praegu neljakordselt maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) taseme. |
|
(2) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) artikli 12 alusel vastuvõetud rakendusmäärusega (EL) 2015/111 (2) võttis komisjon kiireloomulisi meetmeid, et vähendada kalastussuremust, mille on põhjustanud huntahvena kudekogumite püügiga tegelevad pelaagilise püügi laevad. Nimetatud rakendusmäärus kaotas kehtivuse 30. aprillil 2015. |
|
(3) |
Nõukogu määrust (EL) 2015/104 (3) on muudetud nõukogu määrusega (EL) 2015/523, (4) et vähendada harrastuskalapüügi mõju kalastussuremusele. |
|
(4) |
Püüki on vaja veelgi vähendada ja seega tuleks tööndusliku kalapüügi sihtpüügi vähendamiseks kehtestada ICESi IVb ja IVc, samuti VIId, VIIe, VIIf ja VIIh rajoonis igakuised püügi piirnormid. ICESi VIIa ja VIIg rajoonides tuleks igakuiseid püügi piirnorme kohaldada ainult Ühendkuningriigi territoriaalmeres. Selline püügi vähendamine peaks võimaldama kaluritel kohandada nende praegust püügitegevust, selleks et vältida huntahvena püüki, lubades jätkuvalt huntahvena püüki juhusliku kaaspüügi käigus. |
|
(5) |
Lisaks peaksid Iirimaa võetud kaitsemeetmed, nimelt keeld huntahvenat püüda, pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida, edasi kehtima ja neid tuleks laiendada kõigile liidu kalalaevadele, mis tegutsevad ICESi VIIb, VIIc, VIIj ja VIIk rajoonis. Neid meetmeid tuleks kohaldada ka ICESi VIIa ja VIIg rajoonis, erandiks veed, mis asuvad 12 meremiili kaugusel lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal, kus kohaldatakse igakuist püügipiirangute kava. |
|
(6) |
Huntahvena püüki tuleks jälgida igakuiselt liikmesriikidelt kogutud andmete põhjal. |
|
(7) |
Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus (5) ning protokollis, millega määratakse kindlaks nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (6) on sätestatud, et liit saab 7,7 % moiva lubatud kogupüügist ICES V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes. |
|
(8) |
Määruse (EL) 2015/104 kohaselt on liidu 2015. aasta moivapüügikvoot kõnealustes Gröönimaa vetes 0 tonni. |
|
(9) |
Gröönimaa ametiasutused teavitasid 13. mail 2015 liitu, et on kehtestatud moiva lubatud kogupüük ICES V ja XIV alapiirkonna Gröönimaa vetes ajavahemikuks 20. juunist 2015 kuni 30. aprillini 2016, pakkudes liidule 23 100 tonnist kvooti. On asjakohane kehtestada ja eraldada vastavalt liidu kalapüügivõimalused. |
|
(10) |
Liidu ja Norra kalapüüki käsitlevate iga-aastaste nõupidamiste raames võttis liit kohustuse eraldada Norrale 20 000-tonnine lisakogus moiva püügiks ICES XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes 2015. aastal. Asjakohane on eraldada kõnealune kogus nimetatud vetes kasutada olevast liidu kvoodist. Käesolevas määruses sätestatud moivapüügi piirnorme tuleks kohaldada alates 20. juunist 2015. |
|
(11) |
Norra nõustus suurendama järgmiste kalavarude liidu kvooti: tursk I ja II püügipiirkonna Norra vetes – 1 512 tonni võrra, kilttursk I ja II püügipiirkonna Norra vetes – 88 tonni võrra, harilik molva IV püügipiirkonna Norra vetes – 150 tonni võrra ning kilttursk IV püügipiirkonnas ja IIa püügipiirkonna liidu vetes – 250 tonni võrra. Vastavaid TAC tabeleid tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
|
(12) |
On vaja selgitada, et 5 % suurust piirkondadevahelist paindlikkust (eritingimus) musterrai suhtes kohaldatakse ainult musterrai kaaspüügikvoodi suhtes. |
|
(13) |
Supi-nugishai teatud püüki võib lubada, samas kui supi-nugishai õngejadadega püük jääks keelatuks. |
|
(14) |
Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) osalejad ei suutnud 2015. aastaks kokku leppida asjakohases majandamismeetmes meriahvena suhtes ICES I ja II alapiirkonna rahvusvahelistes vetes, ning ICES soovitas, et kõikide osalejate püük kokku ei ületaks 30 000 tonni. Võttes arvesse, et kõnealuse kalavaru püük toimub rannikuäärsete riikide vetes ja rahvusvahelistes vetes, soovitas liit võtta NEAFC aastakoosolekul 2014. aasta novembris vastu meetme, millega piiratakse nimetatud püüki 19 500 tonnini. NEAFC majandamismeetme puudumisel, nagu 2014. aastal, tuleks kõigi NEAFC osaliste laevade, sealhulgas liidu laevade püüki rahvusvahelistes vetes 2015. aastal kõnealuses piirkonnas piirata 19 500 tonnini. |
|
(15) |
2015. aastal jätkatakse läbirääkimisi meriahvena varude püügivõimaluste üle I ja II püügipiirkonna Norra vetes. Nende läbirääkimiste tulemusi silmas pidades kehtestatakse kõnealustele varudele 2015. aasta jooksul püügipiirangud. |
|
(16) |
Selleks et kajastada õigesti Hispaania 2015. aasta hariliku tuuni püügi laevastiku püügivahendite jaotust, on vaja muuta määruse (EL) 2015/104 IV lisa, milles sätestatakse hariliku tuuni püüdmise, kasvatamise ja nuumamise piirangud. |
|
(17) |
Üks Prantsusmaa lipu all sõitev India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) konventsiooni alas troopikatuune püüdev laev registreeriti hiljuti ümber Itaalia lipu alla. Vastav määruse (EL) 2015/104 VI lisas Prantsusmaale eraldatud kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus tuleks seetõttu üle kanda Itaaliale. Nimetatud ülekandmine ei ületa määruse (EL) nr 1380/2013 II lisas Itaaliale kehtestatud püügivõimsuse ülempiiri ega mõjuta IOTC kehtestatud püügivõimsuse ülempiiri. |
|
(18) |
Määruses (EL) 2015/104 tuleks teha mõned parandused tagamaks, et ümardamisest tulenev liikmesriikide kvootide kogusumma ei ületaks liidu kasutada olevat kvooti, ning et parandada trükivigu või lisada aruandluskoode. |
|
(19) |
Seetõttu tuleks määrust (EL) 2015/104 vastavalt muuta. |
|
(20) |
Käesolevas määruses olevaid meetmeid on vaja hakata kohaldama võimalikult kiiresti. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrusele (EL) 2015/104 lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 9a
Huntahvenat käsitlevad meetmed
1. Liidu laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida huntahvenat koguses, mis ületab lõikes 2 sätestatud piirmäärad ning mis on püütud järgmistest piirkondadest:
|
a) |
ICESi IVb, IVc, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh rajoon; |
|
b) |
veed, mis asuvad 12 meremiili kaugusel lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal ICESi VIIa ja VIIg rajoonis. |
2. Lõike 1 kohaldamisel kohaldatakse järgmisi püügi piirnorme:
|
Püügivahendi kategooria ja kood (7) |
Huntahvena suurim lubatud väljapüük laeva kohta kalendrikuus (kg) |
|
Traallaudadega või paarispüügi pelaagilised traalid, sealhulgas OTM ja PTM |
1 500 |
|
Igat liiki põhjatraalid, sealhulgas ankurdatud ja ankurdamata põhjanoodad, sealhulgas OTB, OTT, PTB, TBB, SSC, SDN, SPR, SV, SB, SX, TBN, TBS ja TB |
1 800 |
|
Kogu triivnakkevõrkude ja seisevvõrkudega (abarad) kalapüük, sealhulgas GTR, GNS, GND, FYK, FPN ja FIX |
1 000 |
|
Kogu õngejadade või ritvõngedega kalapüük, sealhulgas LHP, LHM, LLD, LL, LTL, LX ja LLS) |
1 300 |
|
Seinnoodad, püügivahendi koodid PS ja LA |
3 000 |
3. Liidu laevadele, mis kasutavad ühes kalendrikuus mitut püügivahendit, kohaldatakse lõikes 2 sätestatud madalaimat püügi piirnormi iga püügivahendi suhtes.
4. Lõikes 2 sätestatud püügi piirnorme ei saa üle kanda ühest kuust teise või ühelt laevalt teisele.
5. Liidu laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida huntahvenat, mis on püütud ICESi VIIb, VIIc, VIIj ja VIIk rajoonis ning ICESi VIIa ja VIIg rajooni vetest, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal.
6. Liikmesriigid teatavad komisjonile püütud huntahvena saagi püügivahendi liigi kaupa hiljemalt 20 päeva pärast iga kuu lõppu.”
Artikkel 2
1. Määruse (EL) 2015/104 IA lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.
2. Määruse (EL) 2015/104 IB lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
3. Määruse (EL) 2015/104 IC lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.
4. Määruse (EL) 2015/104 ID lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale.
5. Määruse (EL) 2015/104 IF lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale.
6. Määruse (EL) 2015/104 IV lisa asendatakse käesoleva määruse VI lisas oleva tekstiga.
7. Määruse (EL) 2015/104 VI lisa asendatakse käesoleva määruse VII lisas oleva tekstiga.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Luxembourg, 19. juuni 2015
Nõukogu nimel
eesistuja
J. REIRS
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(2) Komisjoni 26. jaanuari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/111, millega kehtestatakse meetmed, et leevendada huntahvena (Dicentrarchus labrax) varude säilimisele avalduvat tõsist ohtu Keldi meres, La Manche'i väinas, Iiri meres ja Põhjamere lõunaosas (ELT L 20, 27.1.2015, lk 31).
(3) Nõukogu 19. jaanuari 2015. aasta määrus (EL) 2015/104, millega määratakse 2015. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, millega muudetakse määrust (EL) nr 43/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 779/2014 (ELT L 22, 28.1.2015, lk 1).
(4) Nõukogu 25. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/523, millega muudetakse määrusi (EL) nr 43/2014 ja (EL) 2015/104 seoses teatavate kalapüügivõimalustega (ELT L 84, 28.3.2015, lk 1).
(5) ELT L 172, 30.6.2007, lk 4.
(6) ELT L 293, 23.10.2012, lk 5.
(7) Püügivahendi koodid FAO alpha 3 kohta.
I LISA
|
1. |
Tabel, milles on kilttursa (Melanogrammus aeglefinus) püügivõimalused IV püügipiirkonnas ja IIa püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmise tabeliga:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. |
Tabel, milles on hariliku molva (Molva molva) püügivõimalused IV püügipiirkonna Norra vetes, asendatakse järgmise tabeliga:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3. |
Tabel, milles on railiste (Rajiformes) püügivõimalused VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmise tabeliga:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
4. |
Tabel, milles on railiste (Rajiformes) püügivõimalused VIId püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmise tabeliga:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
5. |
Tabel, milles on railiste (Rajiformes) püügivõimalused VIII ja IX püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmise tabeliga:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
6. |
Esimene joonealune märkus tabelis, milles on hariliku ogahai (Squalus acanthias) püügivõimalused IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes, ja esimene joonealune märkus tabelis, milles on hariliku ogahai (Squalus acanthias) püügivõimalused I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega: „Selle TACiga hõlmatud piirkondades ei püüta sihtliigina harilikku ogahaid. Juhusliku püügi korral lossimiskohustusega veel hõlmamata liikide püügil ei tohi isendeid kahjustada ja tuleb need viivitamata vette tagasi lasta. Need sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.” |
|
7. |
Tabel, milles on norra tursiku (Trisopterus esmarki) ja sellega seotud kaaspüügi püügivõimalused IIIa püügipiirkonnas ning IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmise tabeliga:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
8. |
Tabel, milles on muude liikide püügivõimalused IV püügipiirkonna Norra vetes, asendatakse järgmise tabeliga:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(1) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), blondrai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), tähnilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), väikesilmrai (Raja microocellata) (RJE/67AKXD), liivrai (Raja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.
(2) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D.), see ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/*07D.), blondrai (Raja brachyura) (RJH/*07D.), tähnilise rai (Raja montagui) (RJM/*07D.), väikesilmrai (Raja microocellata) (RJE/*07D.), liivrai (Raja circularis) (RJI/*07D.) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul.
(3) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei tohi püüda käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki VIIe püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel, et selle eluskaal ei ole üle 20 kg püügireisi kohta. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Need sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/67AKXD). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid:
|
Liik: |
Musterrai Raja undulata |
Püügipiirkond: |
VIIe püügipiirkonna liidu veed (RJU/67AKXD) |
|
|
Belgia |
9 |
|
|
|
|
Eesti |
0 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
41 |
|
|
|
|
Saksamaa |
0 |
|
|
|
|
Iirimaa |
13 |
|
|
|
|
Leedu |
0 |
|
|
|
|
Madalmaad |
0 |
|
|
|
|
Portugal |
0 |
|
|
|
|
Hispaania |
11 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
26 |
|
|
|
|
Liit |
100 |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
100 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJU/*07D.). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. |
||||
(4) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.), peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) ja musterrai (Raja undulata) (RJU/07D.) püügist teatatakse eraldi.
(5) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*67AKD). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/*67AKD) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul.
(6) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei tohi püüda käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki käesoleva TACiga hõlmatud püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel, et selle eluskaal ei ole üle 20 kg püügireisi kohta. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Need sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/07D.). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid:
|
Liik: |
Musterrai Raja undulata |
Püügipiirkond: |
VIId püügipiirkonna liidu veed (RJU/07D.) |
|
|
Belgia |
1 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
8 |
|
|
|
|
Madalmaad |
0 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
2 |
|
|
|
|
Liit |
11 |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
11 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIe püügipiirkonna liidu vetes ja teatada järgmise koodiga: (RJU/*67AKD). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. |
||||
(7) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), blondrai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi.
(8) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei tohi püüda käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki VIII püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel, et selle eluskaal ei ole üle 20 kg püügireisi kohta. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Need sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 12 ja 44 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/89-C.). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid:
|
Liik: |
Musterrai Raja undulata |
Püügipiirkond: |
VIII püügipiirkonna liidu veed (RJU/89-C.) |
|
|
Belgia |
0 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
9 |
|
|
|
|
Portugal |
8 |
|
|
|
|
Hispaania |
8 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
0 |
|
|
|
|
Liit |
25 |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
25 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
(9) Ilma, et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib merlangi püügi arvestada maha kuni 5 %st kvoodist (OT2/*2A3A4), tingimusel, et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest Norra tursiku kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.
(10) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes.
(11) Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult 1. jaanuarist31. oktoobrini 2015.
(12) Kasutatakse sorteerimisvõret. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvestatakse käesoleva kvoodi hulka.
(13) Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide” püügiks tavapärastes kogustes.
(14) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.
II LISA
|
1. |
Tabel, milles on heeringa (Clupea harengus) püügivõimalused I ja II püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmise tabeliga:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. |
Tabel, milles on tursa (Gadus morhua) püügivõimalused I ja II püügipiirkonna Norra vetes, asendatakse järgmise tabeliga:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3. |
Tabel, milles on moiva (Mallotus villosus) püügivõimalused V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes, asendatakse järgmise tabeliga:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
4. |
Tabel, milles on kilttursa (Melanogrammus aeglefinus) püügivõimalused I ja II püügipiirkonna Norra vetes, asendatakse järgmise tabeliga:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
5. |
Tabel, milles on meriahvenate (Sebastes spp.) püügivõimalused I ja II püügipiirkonna Norra vetes, asendatakse järgmise tabeliga:
|
|||||||||||||||
|
6. |
Tabel, milles on meriahvenate (Sebastes spp.) püügivõimalused I ja II püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmise tabeliga:
|
|||||||||||||||
(1) Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond ja liidu veed.
(2) Võib kala püüda ELi vetes põhja pool 62° N.
(3) Arvestatakse maha Fääri saarte püügi piirnormidest.
Eritingimus:
eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse kalanduspiirkonnas (HER/*2AJMN)
0
|
|
II, Vb põhja pool 62° N (Fääri saarte veed) (HER/*25B-F)) |
|
Belgia |
3 |
|
Taani |
3 084 |
|
Saksamaa |
540 |
|
Hispaania |
10 |
|
Prantsusmaa |
133 |
|
Iirimaa |
798 |
|
Madalmaad |
1 104 |
|
Poola |
156 |
|
Portugal |
10 |
|
Soome |
48 |
|
Rootsi |
1 143 |
|
Ühendkuningriik |
1 971 |
(4) Taani, Saksamaa, Rootsi ja Ühendkuningriik võivad kasutada „kõigi liikmesriikide” kvooti ainult oma kvoodi ammendamisel. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide” kvooti.
(5) Kalastamisperiood järgmise aasta 20. juunist kuni 30. aprillini.
(6) Püük toimub üksnes ajavahemikul 1. juulist kuni 31. detsembrini 2015. Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Komisjon teavitab liikmesriike kuupäevast, mil NEAFCi sekretariaat teatab NEAFCi osalistele, et lubatud kogupüük on täielikult ära kasutatud. Liikmesriigid keelavad alates sellest kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvena sihtpüügi.
(7) Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvena kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % kogu pardal hoitavast saagist.
III LISA
Tabel, milles on lühiuimkalmaari (Illex illecebrosus) püügivõimalused NAFO alapiirkondades 3 ja 4, asendatakse järgmise tabeliga:
|
Liik: |
Lühiuimkalmaar Illex illecebrosus |
Püügipiirkond: |
NAFO alapiirkonnad 3 ja 4 (SQI/N34.) |
|
|
Eesti |
128 (1) |
|
|
|
|
Läti |
128 (1) |
|
|
|
|
Leedu |
128 (1) |
|
|
|
|
Poola |
227 (1) |
|
|
|
|
Liit |
|
|
||
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
34 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 |
|
(1) Tohib püüda 1. juulist kuni 31. detsembrini 2015.
(2) Puudub liidu kindlaksmääratud osa. 29 458 tonni antakse kasutada Kanadale ja liidu liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola.
IV LISA
Tabel, milles on pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püügivõimalused Atlandi ookeanis põhja pool 5° põhjalaiust, asendatakse järgmise tabeliga:
|
Liik: |
Põhjapoolne pikkuim-tuun Thunnus alalunga |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust (ALB/AN05N) |
|
|
Iirimaa |
2 510,64 (2) |
|
|
|
|
Hispaania |
17 690,59 (2) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
4 421,71 (2) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
195,89 (2) |
|
|
|
|
Portugal |
2 120,3 (2) |
|
|
|
|
Liit |
26 939,13 (1) |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
28 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 |
|
(1) Kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 [1] artikliga 12 on sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv järgmine: 1 253
|
[1] |
Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3). |
(2) Maksimaalne liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:
|
Liikmesriik |
Laevade maksimaalne arv |
|
Iirimaa |
50 |
|
Hispaania |
730 |
|
Prantsusmaa |
151 |
|
Ühendkuningriik |
12 |
|
Portugal |
310 |
V LISA
|
1. |
Tabel, milles on limapeade (Beryx spp.) püügivõimalused SEAFO püügipiirkonnas, asendatakse järgmise tabeliga:
|
||||||||||
|
2. |
Tabel, milles on oranži karekala (Hoplostethus atlanticus) püügivõimalused SEAFO alarajoonis B1, asendatakse järgmise tabeliga:
|
||||||||||
(1) Rajoonis B1 ei tohi püüda rohkem kui 132 tonni (ALF/*F47NA).
(2) Käesoleva TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:
|
— |
selle läänepiir on 0° idapikkust, |
|
— |
selle põhjapiir on 20° lõunalaiust, |
|
— |
selle lõunapiir on 28° lõunalaiust, |
|
— |
selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini. |
(3) Välja arvatud kaaspüügikvoot 4 tonni (ORY/*F47NA).
VI LISA
IV lisa asendatakse järgmisega:
„IV LISA
ICCATi KONVENTSIOONI ALA (1)
1. Liidu söödalaevade ja landipüügilaevade maksimaalne arv, kellel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:
|
Prantsusmaa |
37 |
|
Liit |
37 |
2. Liidu rannalähedase püügi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:
|
Hispaania |
84 |
|
Prantsusmaa |
94 |
|
Itaalia |
30 |
|
Küpros |
6 (2) |
|
Malta |
28 (3) |
|
Liit |
242 |
3. Liidu laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:
|
Horvaatia |
11 |
|
Itaalia |
12 |
|
Liit |
23 |
4. Liikmesriikide nende kalalaevade arv ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida
Tabel A
|
Kalalaevade arv (4) |
|||||||
|
|
Küpros (5) |
Kreeka (6) |
Horvaatia |
Itaalia |
Prantsusmaa |
Hispaania |
Malta (7) |
|
Seinnooda-laevad |
1 |
1 |
11 |
12 |
17 |
6 |
1 |
|
Õngejadaga laevad |
6 (8) |
0 |
0 |
30 |
8 |
59 |
28 |
|
Sööda-laevad |
0 |
0 |
0 |
0 |
8 |
15 |
0 |
|
Käsiõnge-laevad |
0 |
0 |
12 |
0 |
29 (9) |
1 |
0 |
|
Traalerid |
0 |
0 |
0 |
0 |
57 |
0 |
0 |
|
Muud väikese-mahulise kalapüügi laevad (10) |
0 |
21 |
0 |
0 |
94 |
273 |
0 |
Tabel B
|
Püügivõimsus (GT) |
|||||||
|
|
Küpros |
Horvaatia |
Kreeka |
Itaalia |
Prantsusmaa |
Hispaania |
Malta |
|
Seinnooda-laevad |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
|
Õngejadaga laevad |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
|
Sööda-laevad |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
|
Käsiõnge-laevad |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
|
Traalerid |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
|
Muud väikese-mahulise kalapüügi laevad |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
5. Maksimaalne mõrdade arv, millele liikmesriigid on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres
|
Mõrdade arv (11) |
|
|
Hispaania |
5 |
|
Itaalia |
6 |
|
Portugal |
2 |
6. Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ja kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres
Tabel A
|
Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus |
||
|
|
Kalakasvanduste arv |
Tootmisvõimsus (tonnides) |
|
Hispaania |
14 |
11 852 |
|
Itaalia |
15 |
13 000 |
|
Kreeka |
2 |
2 100 |
|
Küpros |
3 |
3 000 |
|
Horvaatia |
7 |
7 880 |
|
Malta |
8 |
12 300 |
Tabel B
|
Kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides) |
|
|
Hispaania |
5 855 |
|
Itaalia |
3 764 |
|
Kreeka |
785 |
|
Küpros |
2 195 |
|
Horvaatia |
2 947 |
|
Malta |
8 768 |
(1) 1., 2. ja 3. jaos esitatud arvud võivad väheneda, et täita liidu rahvusvahelisi kohustusi.
(2) Seda numbrit võib suurendada kümme korda, kui Küpros otsustab asendada ühe seinnoodalaeva kümne õngejadalaevaga, nagu on märgitud 4. jao tabeli A joonealuses märkuses 5.
(3) Seda numbrit võib suurendada kümme korda, kui Malta otsustab asendada ühe seinnoodalaeva kümne õngejadalaevaga, nagu on märgitud 4. jao tabeli A joonealuses märkuses 7.
(4) 4. jao tabeli A arve võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.
(5) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.
(6) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne rannapüügilaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme rannapüügilaevaga.
(7) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.
(8) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid.
(9) Veoõngejadalaevad, mis püüavad Atlandi ookeani idaosas.
(10) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõngejada).
(11) Seda arvu võib veelgi suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.”
VII LISA
VI lisa asendatakse järgmisega:
„VI LISA
IOTC KONVENTSIOONI ALA
|
1. |
Liidu laevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda troopikatuuni
|
|
2. |
Liidu laevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni
|
|
3. |
Punktis 1 osutatud laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni. |
|
4. |
Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka troopikatuuni.” |
(1) See number ei sisalda Mayottes registreeritud laevu; seda võib tulevikus suurendada vastavalt Mayotte laevastiku arendamise kavale.