(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 25 sätestatud kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on lubada kesksetel vastaspooltel, mis on asutatud ja tegevusloa saanud sellises kolmandas riigis, mille õiguslikud nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatuga, osutada kliirimisteenuseid liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele. Nimetatud määrusega kehtestatud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlev otsus aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Selleks et seoses kesksete vastaspooltega saaks kolmanda riigi õiguskorda käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- või järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatava eesmärgiga. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Jaapani õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekitaks seega liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski.

(3)

Komisjon sai 1. septembril 2013 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt („ESMA”) eksperdiarvamuse Jaapanis asutatud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra kohta. Arvamuse lisa saadi 27. jaanuaril 2014. Eksperdiarvamuses on välja toodud mitmed erinevused Jaapanis kesksete vastaspoolte suhtes jurisdiktsiooni tasandil kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete ja määruse (EL) nr 648/2012 alusel kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete vahel. Käesolev otsus ei põhine siiski üksnes Jaapanis kesksete vastaspoolte suhtes kohaldavate õiguslikult siduvate nõuete võrdleval analüüsil, vaid hinnatud on ka seda, milline tulemus saavutatakse nende nõuetega riskimaandamise valdkonnas.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikele 6 peavad täidetud olema kolm tingimust, et teha kindlaks, kas kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte osas on samaväärne kõnealuses määruses sätestatud õigus- ja järelevalvekorraga.

(5)

Esimese tingimuse kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega.

(6)

Jaapani õiguslikult siduvad nõuded seal tegevusloa saanud kliiringuorganisatsioonidele koosnevad 2006. aasta finantsinstrumentide ja börsi seadusest, millega on kehtestatud väärtpabereid ja finantstuletisinstrumente kliirivate organisatsioonide järelevalveraamistik, ja 2009. aasta kaubatuletisinstrumentide seadusest, millega on ette nähtud kaubatuletisinstrumente kliirivate organisatsioonide järelevalveraamistik. Käesolev otsus hõlmab üksnes finantsinstrumentide ja börsi seadusega kehtestatud korda.

(7)

Finantsinstrumentide ja börsi seadusega on ette nähtud, et enne kliirimistegevuseks tegevusloa andmist peab Jaapani peaminister veenduma, et kliiringuorganisatsioonil on äritegevuse eeskirjad — kliiringuorganisatsiooni sise-eeskirjad ja protseduurid –, mis järgivad kohaldatavaid õigusnorme; et kliiringuorganisatsiooni finantsseisund on piisav finantsinstrumentide kliirimiseks; et kliiringuorganisatsiooni äritegevusega seotud tulud ja kulud on soodsad; et kliiringuorganisatsiooni töötajatel on piisavad teadmised ja kogemused finantsinstrumentide asjakohaseks ja kindlaks kliirimiseks ning et kliiringuorganisatsiooni struktuur ja süsteem on piisavalt välja arendatud, et arveldamine toimiks asjakohaselt. Vastavalt finantsinstrumentide ja börsi seaduse artikli 194 lõike 7 punktile 1 delegeerib peaminister kõnealuse seadusega kehtestatud volitused Jaapani finantsteenuste ameti volinikule. Seega vastutab kliirimiseks tegevuslubade andmise eest Jaapani finantsteenuste ameti volinik.

(8)

Lisaks avaldas Jaapani finantsteenuste amet 2013. aasta detsembris finantsturu infrastruktuuride järelevalve laiaulatuslikud suunised (edaspidi „suunised”), milles on üksikasjalikult kirjeldatud järelevalveraamistikku seoses finantsturu infrastruktuuridega, sealhulgas kliiringuorganisatsioone, ja eriti viisi, kuidas kliiringuorganisatsioonid peavad järgima finantsinstrumentide ja börsi seadust. Suuniseid rakendatakse kliiringuorganisatsiooni sise-eeskirjade ja protseduuride kaudu.

(9)

Seega on Jaapani õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. Finantsinstrumentide ja börsi seadusega kliiringuorganisatsioonidele kehtestatud põhinõuetega (edaspidi „esmased normid”) on kindlaks määratud ranged nõuded, mida kliiringuorganisatsioonid peavad järgima, et saada luba kliirimisteenuste osutamiseks Jaapanis. Need esmased normid moodustavad Jaapani õiguslikult siduvate nõuete esimese taseme. Esmaste normide järgimise tõestamiseks peab kliiringuorganisatsioon esitama oma sise-eeskirjad ja protseduurid Jaapani finantsteenuste ameti volinikule heakskiitmiseks. Kõnealused sise-eeskirjad ja protseduurid moodustavad Jaapani õiguslikult siduvate nõuete teise taseme; nendes tuleb üksikasjalikult ette näha, mil viisil luba taotlev kliiringuorganisatsioon täidab kõnealuseid rangeid nõudeid vastavalt suunistele. Peale selle sisaldavad kliiringuorganisatsioonide sise-eeskirjad ja protseduurid lisasätteid, mis täiendavad esmaseid norme. Sise-eeskirjad ja protseduurid muutuvad kliiringuorganisatsioonidele õiguslikult siduvaks pärast seda, kui Jaapani finantsteenuste ameti volinik on need heaks kiitnud. Seepärast on need eeskirjad osa õigus- ja järelevalvekorrast, mida Jaapanis asutatud kesksed vastaspooled peavad järgima. Juhul kui ei järgita esmaseid norme või kliiringuorganisatsiooni sise-eeskirju ja protseduure, on Jaapani finantsteenuste ameti volinikul õigus võtta haldusmeetmeid kliiringuorganisatsiooni vastu, sealhulgas teha ettekirjutus äritegevuse parandamiseks või tühistada kliiringuorganisatsiooni kogu tegevusluba või osa sellest.

(10)

Kliiringuorganisatsioonide suhtes kohaldatavad esmased normid annavad koos nende sise-eeskirjade ja protseduuridega olulisi tulemusi, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotise normide mõjuga. Eelkõige on kliiringuorganisatsioonide suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuetega, mis käsitlevad kõigi rahaliste vahenditega kaetavate makseviivituste arvu, ette nähtud, et kliiringuorganisatsioonid, kes kliirivad üle 95 % Jaapani kliirimismahust, peavad katma ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes vähemalt kahe sellise kliiriva liikme makseviivituse, kelle suhtes neil on suurimad riskipositsioonid (nn kahe liikme katmise põhimõte). Selle nõudega tagatakse riskimaandamisel samaväärne tase sellega, mis saavutatakse määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotise alusel sätestatud nõuetega, ja seega tuleks seda käsitada samaväärsena.

(11)

Kliiringuorganisatsioonide suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate likviidsusriski käsitlevate nõuetega on ette nähtud, et kliiringuorganisatsioonid, kes kliirivad üle 95 % Jaapani kliirimismahust, peavad kohaldama nn kahe liikme katmise põhimõtet. Selle nõudega on riskimaandamisel tagatud samaväärne tase sellega, mis saavutatakse määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotise alusel sätestatud nõuetega, ja seega tuleks seda käsitada samaväärsena. Lõpetuseks, kõigi kliiringuorganisatsioonide suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded, mis käsitlevad äritegevuse jätkuvust, tagatisnõudeid, investeerimispoliitikat, arveldusriski, eraldatust ja ülekantavust, alustamise tagatise arvutamist ja üldjuhtimist, sealhulgas organisatsioonilisi nõudeid, kõrgema juhtkonnaga seotud nõudeid, riskijuhtimise komiteed, andmete säilitamist, olulist osalust, pädevale asutusele esitatud teavet, huvide konflikte, teenuste sisseostmist ja äritegevust, annavad olulisi tulemusi, mis on samaväärsed määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud tulemustega, ja seepärast tuleks neid käsitada samaväärsetena.

(12)

Seepärast leiab komisjon, et Jaapani õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal tegevusloa saanud kliiringuorganisatsioonid täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(13)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 teisele tingimusele peab Jaapani õigus- ja järelevalvekord seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte osas tagama kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(14)

Jaapani finantsteenuste amet vastutab finantsturu infrastruktuuride järelevalve eest. Jaapani finantsteenuste amet kontrollib järelevalve- ja riskipõhiste kontrollimeetmete, sealhulgas usaldatavusnõuete täitmise kontrollimise abil pidevalt, kuidas tunnustatud kliiringuorganisatsioonid täidavad riskijuhtimise nõudeid. Eelkõige saab Jaapani finantsteenuste amet nõuda kliiringuorganisatsioonidelt nende äritegevust käsitleva teabe, aruannete ja muu materjali esitamist ning kontrollida kliiringuorganisatsioonide äritegevust, andmeid ja raamatupidamist. Samuti hindab ta, kuidas kliiringuorganisatsioonid täidavad oma kohustusi. Kontrollide tulemusena koostab ta aruande, kus on esitatud tuvastatud puudused. Jaapani finantsteenuste ameti kasutada on eri meetmed tagamaks, et kliiringuorganisatsioonid kõrvaldavad mis tahes tuvastatud probleemid, sealhulgas nõue, et kliiringuorganisatsioonid tõendaksid kirjalikult, et probleemid on õigeaegselt kõrvaldatud. Jaapani finantsteenuste ametil on lisavahendid nõuete täitmisele sundimiseks, sealhulgas saab ta välja anda ettekirjutusi äritegevuse parandamiseks ning nõuda ettekirjutuste täitmist. Jaapani finantsteenuste amet saab samuti tühistada kliiringuorganisatsiooni kogu tegevusloa või osa sellest.

(15)

Seepärast leiab komisjon, et Jaapani õigus- ja järelevalvekord seoses seal tegevusloa saanud kesksete vastaspooltega tagab pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(16)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kohasele kolmandale tingimusele peab Jaapani õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi vastaspooled”) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi.

(17)

Kolmanda riigi kesksed vastaspooled võivad taotleda „välismaise keskse vastaspoole” tegevusluba, mis võimaldab neil osutada Jaapanis samu teenuseid, mida neil on lubatud osutada kolmandas riigis. Tegevusluba taotleva kolmanda riigi keskse vastaspoole suhtes kohaldatavad kriteeriumid on sarnased kriteeriumidega, mida kohaldatakse Jaapani kliiringuorganisatsioonide suhtes tegevusloa taotlemisel. Näiteks peaks tegevusluba taotleval kolmanda riigi kesksel vastaspoolel olema kolmandas riigis kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra kohaselt piisav finantsbaas, piisavad teadmised ja kogenud töötajad, samuti piisav süsteem ja struktuur, et sooritada kliirimistegevust nõuetekohaselt ja kindlalt. Peale selle vabastatakse kolmanda riigi kesksed vastaspooled teatavatest Jaapanis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavatest nõuetest, kui neile on samaväärse tegevusloa andnud välisriigi ametiasutused, kellega Jaapani finantsteenuste amet on leppinud kokku koostöö tegemises.

(18)

Seepärast tuleks Jaapani õigus- ja järelevalvekord lugeda kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamise tõhusat samaväärset süsteemi tagavaks.

(19)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 sätestatud tingimused võib Jaapani õigus- ja järelevalvekorra puhul lugeda kliiringuorganisatsioonide puhul täidetuks ning kõnealust õigus- ja järelevalvekorda võib käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega. Komisjon, keda teavitab ESMA, peaks jätkuvalt jälgima Jaapani kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(20)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,