Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62010CN0406

Kohtuasi C-406/10: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court of Justice (Chancery Division) (Inglismaa ja Wales) 11. augustil 2010 — SAS Institute Inc. versus World Programming Ltd

ELT C 346, 18.12.2010, p. 26–28 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

18.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 346/26

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court of Justice (Chancery Division) (Inglismaa ja Wales) 11. augustil 2010 — SAS Institute Inc. versus World Programming Ltd

(Kohtuasi C-406/10)

()

2010/C 346/45

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court of Justice (Chancery Division)

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: SAS Institute Inc.

Vastustaja: World Programming Ltd

Eelotsuse küsimused

Seoses nõukogu 14. mai 1991. aasta direktiivi 91/250/EMÜ (arvutiprogrammide õiguskaitse kohta  (1) ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/24/EÜ (kodifitseeritud versioon)  (2) tõlgendamisega:

1.

Kui arvutiprogramm (edaspidi „esimene programm”) on kirjandusteosena kaitstud autoriõigusega, siis kas artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et autoriõiguse omaniku konkurent, kellel puudub juurdepääs esimese programmi lähtekoodile nii otse kui ka näiteks selliste menetluste kaudu nagu objektkoodi dekompileerimine, ei riku esimese programmi autoriõigust, luues teise programmi (edaspidi „teine programm”), milles korratakse esimese programmi funktsioone?

2.

Kas mõni alljärgnev tegur mõjutab vastust 1. küsimusele:

a)

esimese programmi funktsionaalsuse laad ja/või ulatus;

b)

esimese programmi autori poolt esimese programmi funktsionaalsuse väljatöötamisel rakendatud oskuste, otsuste ja töö laad ja/või ulatus;

c)

teises programmis reprodutseeritud esimese programmi funktsionaalsuse üksikasjalikkuse tase;

d)

kas teise programmi lähtekoodis on reprodutseeritud esimese programmi lähtekood suuremal määral, kui on rangelt vajalik selleks, et saavutada sama funktsionaalsus kui esimeses programmis?

3.

Kui esimene programm tõlgendab ja täidab rakendusprogramme, mille on kirjutanud esimese programmi kasutajad esimese programmi autori väljatöötatud programmeerimiskeeles, mis sisaldab esimese programmi autori loodud või valitud märksõnu ja tema väljatöötatud süntaksit, siis kas artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kui teine programm on kirjutatud selliste rakendusprogrammide tõlgendamiseks ja täitmiseks, kasutades samu märksõnu ja sama süntaksit, siis ei rikuta sellega esimese programmi autoriõigust?

4.

Kui esimene programm suudab lugeda või kirjutada kindla vorminguga andmefaile, millise on välja töötanud esimese programmi autor, siis kas artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kui teine programm on koostatud samas vormingus andmefailide lugemiseks ja kirjutamiseks, siis ei rikuta sellega esimese programmi autoriõigust?

5.

Kas 1., 3. ja 4. küsimuse vastust mõjutab see, kas teise programmi autor lõi teise programmi:

a)

jälgides, uurides ja katsetades esimese programmi funktsioneerimist või

b)

lugedes esimese programmi autori koostatud ja avaldatud käsiraamatut, milles kirjeldatakse esimese programmi funktsioone (edaspidi „käsiraamat”), või

c)

nii a kui b?

6.

Kui isikul on litsentsi alusel õigus kasutada esimese programmi koopiat, siis kas artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et litsentsisaajal on õigus ilma autoriõiguse omaniku loata programmi laadida, käivitada ja salvestada, et jälgida, katsetada või uurida esimese programmi funktsioneerimist, et teha kindlaks programmi elementide aluseks olevad ideed ja põhimõtted, juhul kui litsentsisaajal on litsentsi alusel lubatud esimest programmi laadida, käivitada ja salvestada, kui ta kasutab seda programmi teatavaks litsentsiga lubatud tegevuseks, kuid esimese programmi jälgimiseks, uurimiseks või katsetamiseks tehtud toimingud ei jää litsentsiga lubatud tegevuste raamesse?

7.

Kas artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et esimese programmi funktsioneerimise jälgimise, katsetamise või uurimise eesmärgiks tuleb pidada esimese programmi elementide aluseks olevate ideede ja põhimõtete kindlaksmääramist, kui nimetatud toiminguid tehakse selleks, et:

a)

teha kindlaks esimese programmi toimimise viis, eeskätt käsiraamatus mitte kirjeldatud üksikasjad, selleks et kirjutada eespool 1. küsimuses osutatud viisil teine programm;

b)

teha kindlaks, kuidas esimene programm tõlgendab ja täidab selles programmeerimiskeeles kirjutatud lauseid, mida see tõlgendab ja täidab (vt 3. küsimus eespool);

c)

teha kindlaks andmefailide vormingud, mida esimene programm loeb või kirjutab (vt 4. küsimus eespool);

d)

võrrelda teise programmi jõudlust esimese programmi jõudlusega, et uurida nende jõudluses esinevate erinevuste põhjuseid ning parandada teise programmi jõudlust;

e)

katsetada paralleelselt esimest ja teist programmi, et võrrelda teise programmi väljatöötamise käigus nende kahe programmi väljundeid, eelkõige käivitades nii esimeses kui ka teises programmis samu testiskripte;

f)

teha kindlaks esimese programmi koostatud logifaili väljundi, et saavutada samasugune või sarnase esitlusega logifail;

g)

esimene programm väljastaks andmeid (täpsemalt USA osariikide suunakoodide korrelatsiooniandmeid), et teha kindlaks, kas need vastavad kõnealuseid andmeid sisaldavatele ametlikele andmebaasidele, ning juhul kui see ei ole nii, siis programmeerida teine programm sellisel viisil, et samade sisendandmete puhul reageeriks see samamoodi kui esimene programm.

Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellea kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) tõlgendamisega  (3):

8.

Kui käsiraamat on kirjandusteosena kaitstud autoriõigusega, siis kas artikli 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et teise programmi autor rikub käsiraamatu autoriõigust, kui ta reprodutseerib või olulises osas reprodutseerib teises programmis käsiraamatus kirjeldatud mõne järgmise aspekti:

a)

esimeses programmis kasutatud statistiliste toimingute valik;

b)

käsiraamatus nende toimingute kirjeldamiseks kasutatud matemaatilised valemid;

c)

konkreetsed käsud või käskude kombinatsioonid, millega kõnealused toimingud aktiveeritakse;

d)

suvandid, mille esimese programmi autor on eri käskude puhul ette näinud;

e)

märksõnad ja süntaks, mille esimene programm ära tunneb;

f)

vaikevalikud, mida esimese programmi autor otsustas kasutada juhul, kui kasutaja ei täpsusta teatavat käsku või suvandit;

g)

iteratsioonide arv, mida esimene programm teostab teatavatel asjaoludel?

9.

Kas artikli 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et teise programmi autor rikub käsiraamatu autoriõigust, kui ta teist programmi kirjeldavas käsiraamatus reprodutseerib või olulises osas reprodutseerib märksõnad ja süntaksi, mille esimene programm ära tunneb?

(1)  ELT L 122, lk 42.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (kodifitseeritud versioon) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 111, lk 16).

(3)  EÜT L 167, lk 10.

Top