Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62010CN0292

Kohtuasi C-292/10: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Regensburg (Saksamaa) 11. juunil 2010 — G versus Cornelius de Visser

ELT C 346, 18.12.2010, p. 23–24 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

18.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 346/23


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Regensburg (Saksamaa) 11. juunil 2010 — G versus Cornelius de Visser

(Kohtuasi C-292/10)

()

2010/C 346/38

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Regensburg

Põhikohtuasja pooled

Hageja: G

Kostja: Cornelius de Visser

Eelotsuse küsimused

a)

Kas Euroopa Liidu lepingu, mida on muudetud Lissaboni lepinguga (edaspidi „EL leping”) artikli 6 lõike 1 esimese lõigu esimene lauseosa koosmõjus Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta”) (1) artikli 47 teise lõigu esimese lausega või muud Euroopa õiguse eeskirjad keelavad siseriikliku õiguse kohase niinimetatud avaliku kättetoimetamise (Saksa Zivilprozessordnung’i (tsiviilkohtumenetluse seadustik) §-de 185-188 kohaselt kättetoimetamise teate ülespanemise teel kättetoimetamise määranud kohtu teadetetahvlile 1 kuu pikkuseks perioodiks), kui (algava) tsiviilõigusliku vaidluse vastaspool toob oma veebilehel küll ära Euroopa Liidu territooriumil (edaspidi „liidu territoorium”) oleva aadressi, kuid kostja mitteviibimise tõttu sellel aadressil ei ole kättetoimetamine võimalik ning ka muul viisil ei ole võimalik kindlaks teha, kus kostja hetkel viibib?

b)

Juhul, kui vastus punktis 2 a esitatud küsimusele on jaatav:

 

Kas siseriiklik kohus peab avalikku kättetoimetamist lubavad siseriiklikud sätted vastavalt Euroopa Kohtu senisele praktikale (viimati 12. jaanuari 2010. aasta otsus kohtuasjas C-341/08: Petersen, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata […]) ka siis kohaldamata jätma, kui siseriiklik õigus annab sellise keeldumise õiguse ainult (Saksa) Bundesverfassungsgericht’ile (föderaalne konstitutsioonikohus)?

ja

 

Kas hageja peab oma õiguste kaitse võimaldamiseks teatama uuesti kättetoimetamiseks kohtule kostja uue aadressi, sest siseriikliku õiguse kohaselt ei ole ilma avaliku kättetoimetamiseta ja kostja elukoha teadmiseta võimalik menetlust läbi viia?

c)

Juhul, kui vastus punktis 2 a esitatud küsimusele on eitav: Kas käesoleval juhul keelab nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi „kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise määrus”) (2) artikli 26 lõige 2 tegemast Saksa Zivilprozessordnungi § 331 kohast tagaseljaotsust ehk vaidlustamata nõude kohta tehtud täitekorraldust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (edaspidi „Euroopa täitekorralduse määrus”), tähenduses, selles osas, mis puudutab kahjuhüvitise väljamõistmist vähemalt 20 000,00 euro suuruses summas koos intressidega ning 1 419,19 euro suuruse advokaaditasuga koos intressidega?

Kõik järgmised küsimused esitatakse tingimusel, et hageja saab tulenevalt Euroopa Kohtu vastustest punktides 2 a kuni 2 c esitatud küsimustele kohtuvaidlust jätkata:

d)

Kas kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise määrus on, võttes arvesse nimetatud määruse artikli 4 lõiget 1 ja artikli 5 punkti 3, kohaldatav ka sellistel juhtudel, kui tsiviilprotsessi kostja, keda hagetakse veebilehekülje käitamisest tulenevalt tegevuse lõpetamise, teabe saamise ja kahjuhüvitise väljamõistmise tõttu, on (eeldatavalt) liidu kodanik EL lepingu artikli 9 teise lause tähenduses, kuid tema viibimiskoht on teadmata, ning seega on võimalik, kuid pole siiski kindel, et ta viibib antud ajal väljaspool liidu territooriumi ning väljaspool 16. septembril 1988. aastal Luganos vastu võetud tsiviil ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (edaspidi „Lugano konventsioon”) ülejäänud kohaldamisala, ning samuti on teadmata serveri täpne asukoht, millele veebileht on salvestatud, kuid võib siiski arvata, et see asub liidu territooriumil?

e)

Kui kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise määrus on antud juhul kohaldatav: Kas kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise määruse artikli 5 punktis 3 sisalduvat väljendit „paik, kus kahjustav sündmus võib toimuda” tuleb Internetilehel oleva sisu kaudu (ähvardava) isikuõiguste rikkumise puhul tõlgendada nii,

et puudutatud isik (edaspidi „hageja”) saab esitada hagi tegevuse lõpetamise, teabe saamise ja kahjuhüvitise väljamõistmise kohta veebilehe haldaja (edaspidi „kostja”) vastu sõltumata sellest, kus (kas liidu territooriumil või väljaspool seda) kostja asub, ka nende liikmesriikide kohtutesse, kus veebilehte saab päringuga leida,

või

eeldab selle liikmesriigi, kus ei ole kostja asukoht, või mille puhul ei leidu viiteid kostja viibimisele selle liikmesriigi territooriumil, kohtute pädevus, et vaidlustatud sisu või veebilehekülje ja kohturiigi vahel peab eksisteerima tehniliselt võimalikust päringust kaugemaleulatuv eriline seos (seos liikmesriigiga)?

f)

Kui selline eriline seos liikmesriigiga on vajalik: Milliste kriteeriumide alusel selline seos määratakse?

Kas oluline on see, et vaidlustatud veebileht on haldaja poolt teadlikult suunatud (ka) kohturiigi Internetikasutajatele või piisab sellest, et veebilehel päringuga leitav teave on objektiivselt seotud kohturiigiga selles mõttes, et vastuoluliste huvide — hageja huvi oma isikuõiguste kaitsmiseks ja kostja huvi oma veebilehe kujundamiseks — konflikt võib konkreetse asja asjaolude kohaselt, eriti vaidlustatud veebilehe sisu tõttu, kohturiigis tegelikult tekkida või on tekkinud seeläbi, et üks või mitu hageja tuttavat said tema isikuõigusi rikkuvat teavet veebilehe sisust?

g)

Kas liikmesriigiga erilise seose tuvastamisel on määrav kohturiigist vaidlustatud veebilehele tehtud päringute arv?

h)

Juhul, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus on eespool esitatud küsimuste kohaselt pädev asja lahendama: Kas Euroopa Kohtu 7. märtsi 1995. aasta otsuses kohtuasjas C-68/93: Shevill jt vs. Presse Alliance (EKL 1995, lk I-415 […]) toodud õiguspõhimõtted kehtivad ka eespool kirjeldatud juhul?

i)

Kui pädevuse tunnustamiseks ei ole vaja erilist seost liikmesriigiga või kui selle seose eeldamiseks piisab asjaolust, et vaidlustatud teabel on kohturiigiga objektiivne side selles mõttes, et vastuoluliste huvide konflikt võib konkreetse asja asjaolude kohaselt, eriti vaidlustatud veebilehe sisu tõttu, kohturiigis tegelikult tekkida või on tekkinud seeläbi, et üks või mitu hageja tuttavat said tema isikuõigusi rikkuvat teavet veebilehe sisust, ning liikmesriigiga erilise seose eeldamise tingimuseks ei ole kohturiigist vaidlustatud veebilehele tehtud päringute miinimumarvu kindlakstegemine, või ei ole kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise määrus käesolevas asjas üldse kohaldatav:

 

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (edaspidi: „e-kaubanduse direktiiv”) (3) artikli 3 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et nendele sätetele tuleb omistada kollisiooniõiguslik iseloom selles mõttes, et nad määravad ka tsiviilõiguse valdkonnas siseriiklikke kollisiooninorme kõrvale tõrjudes, et kohaldada tuleb ainult päritolumaal kehtivat õigust,

või

 

on nende eeskirjade puhul tegemist materiaalõiguslikul tasandil tehtud korrektiiviga, mille abil muudetakse siseriiklike kollisiooninormide kohaselt kohaldatavaks kuulutatud õiguse alusel tehtud materiaalõiguslikku järeldust sisuliselt ning taandatakse see päritolumaa nõuetele?

j)

Juhul, kui e-kaubanduse direktiivi artikli 3 lõigetel 1 ja 2 on kollisiooniõiguslik iseloom:

Kas nimetatud sätted määravad, et kohaldada tuleb ainult päritolumaal kehtivat materiaalõigust või ka seal kehtivaid kollisiooninorme, mille tulemusena jääb võimalikuks päritolumaa õiguse edasiviide sihtriigi õigusele?

k)

Juhul, kui e-kaubanduse direktiivi artikli 3 lõigetel 1 ja 2 on kollisiooniõiguslik iseloom:

Kas teenusepakkuja asukoha määratlemisel on oluline tema (oletatav) praegune asukoht, hageja fotode avaldamise algul eksisteerinud asukoht või serveri (oletatav) asukoht, millele veebileht on salvestatud?


(1)  ELT C 303, lk 1.

(2)  EÜT L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42.

(3)  EÜT L 178, lk 1; ELT eriväljaanne 13/25, lk 399.


Top