Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Energialiidu juhtimine

Energialiidu juhtimine

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

  • Määruse eesmärk on tagada, et Euroopa Liidu (EL) energialiidu strateegia kõiki viit mõõdet rakendatakse ühtselt ja kooskõlastatult.
  • Selle eesmärk on rakendada strateegiaid ja meetmeid, mis on kavandatud energialiidu eesmärkide saavutamiseks seoses ELi pikaajaliste kasvuhoonegaaside heitkoguste kohustustega kooskõlas Pariisi kokkuleppega ning ajavahemikul 2021–2030 ELi 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega.
  • Juhtimismehhanismi eesmärk on oluliselt vähendada ELi liikmesriikide halduskoormust ja keerukust.
  • Laiemalt võttes on selle eesmärk ka tagada ELi eesmärkide, eelkõige 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ja Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamine.

PÕHIPUNKTID

Energialiidu strateegial on viis mõõdet:

Määrusel on rida olulisi elemente.

  • Selles nähakse ette, et liikmesriikidel tuleb
    • koostada integreeritud riiklikud energia- ja kliimakavad ajavahemikuks 2021–2030 31. detsembriks 2019, seejärel 1. jaanuariks 2029 ja seejärel iga kümne aasta tagant ning ajakohastada neid 30. juuniks 2024 ja seejärel 1. jaanuariks 2034 ning seejärel iga kümne aasta järel;
    • koostada 30-aastase perspektiiviga pikaajalised vähese heitkogusega strateegiad ja anda nendest aru Euroopa Komisjonile, eesmärgiga aidata kaasa laiematele säästva arengu eesmärkidele ja Pariisi kokkuleppega seatud pikaajalistele eesmärkidele;
    • koostada kavade rakendamise kohta alates 15. märtsist 2023 iga kahe aasta tagant koostatav eduaruanne, et jälgida edusamme kõigi viie mõõtme alal.
  • Sellega kehtestatakse konsulteerimismenetlus Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahel ning soodustatakse piirkondlikku koostööd liikmesriikide vahel, eriti enne kavade lõpuleviimist ja seejärel iga kümne aasta tagant järgnevaks kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks.
  • Sellega nähakse ette, et komisjonil tuleb seirata ja hinnata liikmesriikide edusamme riiklikes kavades kehtestatud eesmärkide ja panuste saavutamisel, teha ettepanekuid meetmete võtmiseks ja kasutada oma volitusi ELi tasandil, et tagada nende eesmärkide ühine saavutamine.
  • Sellega kehtestatakse nõuded riiklike ja ELi inventuurisüsteemide kohta seoses kasvuhoonegaaside heidete, poliitikasuundade, meetmete ja prognoosidega.
  • Sellega nähakse ette ELi siduv eesmärk vähendada 2030. aastaks liidus kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 % (võrreldes 1990. aasta tasemega) ning seada kliimaeesmärk 2040. aastaks kuue kuu jooksul alates Pariisi kokkuleppe kohasest esimesest ülemaailmsest kokkuvõttest, milleks tuleks komisjoni soovituse kohaselt seada 90 %.
  • Selles ei nimetata ainult liikmesriikide kohustusi, vaid ka määruse (EL) 2018/841 kohaseid riiklikke eesmärke seoses maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise lisamisega 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku (LULUCFi määrus).
  • Pakutakse, et komisjon vaatab 2025. aastal põhjalikult läbi liikmesriikide esitatud siseriiklikud inventuuriandmed, et määrata kindlaks liikmesriikide kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise aastased eesmärgid ja liikmesriikide aastased saastekvoodid riigid kooskõlas määrusega (EL) 2018/842, millega kehtestatakse siduv iga-aastane kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine.
  • Sellega viiakse see vastavusse muudetud taastuvenergia direktiivis (direktiiv (EL) 2018/2001, vt kokkuvõte) sätestatud eesmärkidega, millega püütakse 2030. aastaks suurendada taastuvenergia osakaalu ELi üldises energiatarbimises 42,5 %-ni koos veel 2,5 %-lise soovitusliku lisaeesmärgiga, mis võimaldaks 45 % eesmärki saavutada. Selle ühise eesmärgi nimel peavad panustama kõik liikmesriigid.
  • Sellega viiakse see vastavusse muudetud energiatõhususe direktiivis (direktiiv (EL) 2023/1791, vt kokkuvõte) sätestatud eesmärkidega, millega kehtestatakse siduv ELi energiatõhususe eesmärk, et tagada 2030. aastaks energiatarbimise vähendamine vähemalt 11,7 % võrreldes ELi 2020. aasta võrdlusstsenaariumi prognoosiga.

Delegeeritud õigusaktid

  • Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada riiklike energia- ja kliimakavade vormi vastavalt ELi energia- ja kliimapoliitika raamistiku muudatustele, mis on otseselt ja konkreetselt seotud ELi panustega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe kohaselt.
  • Samuti on tal õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et võtta arvesse globaalse soojenemise potentsiaali ja rahvusvaheliselt kokku lepitud inventuurisuuniste muudatusi, sätestada olulised nõuded ELi inventuurisüsteemi jaoks ning luua registrid.
  • Delegeeritud määrusega (EL) 2020/1044 täiendatakse määrust (EL) 2018/1999 seoses globaalse soojendamise potentsiaali väärtuste ja kasvuhoonegaaside inventuurisuuniste ning ELi inventuurisüsteemiga järgmiselt:
    • sellega tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 alates 1. jaanuarist 2021;
    • seda kohaldatakse liikmesriikide esitatud aruannetele alates 2021. aastast;
    • liikmesriigid ja komisjon kasutavad selle I lisas loetletud globaalse soojenemise potentsiaale kasvuhoonegaaside inventuuriandmete koostamiseks ja esitamiseks.

Rakendusaktid

Komisjon on vastu võtnud kolm rakendusakti:

  • rakendusmäärus (EL) 2020/1208 liikmesriikide poolt kooskõlas määrusega (EL) 2018/1999 esitatava teabe struktuuri, vormi, esitamise ja läbivaatamise kohta;
  • rakendusmäärus (EL) 2020/1294 ELi taastuvenergia rahastamismehhanismi kohta, ja
  • rakendusmäärus (EL) 2022/2299 lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete struktuuri, vormi, tehniliste üksikasjade ja protsessi kohta.

Kehtetuks tunnistamine

Määrusega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi kohta.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 24. detsembrist 2018.

TAUST

Lisateave

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77)

Määruse (EL) 2018/1999 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 8. mai 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1044, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1999 seoses globaalse soojendamise potentsiaali väärtuste ja inventuurisuuniste ning liidu inventuurisüsteemiga ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 (ELT L 230, 17.7.2020, lk 1–6)

Komisjoni 7. augusti 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1208 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 kohaselt liikmesriikide esitatava teabe struktuuri, vormi, esitamise ja ülevaatamise ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 749/2014 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 278, 26.8.2020, lk 1–132)

Komisjoni 15. oktoobri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/2299, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 rakenduseeskirjad lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete ülesehituse, vormi, tehniliste üksikasjade ja esitamise menetluse kohta (ELT L 306, 25.11.2022, lk 1–98)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1–25)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26–42)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1–3)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030 (COM(2014) 15 final/2, 28.1.2014)

Viimati muudetud: 27.05.2024

Top