Energialiidu juhtimine

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

• Määruse eesmärk on tagada, et Euroopa Liidu (EL) energialiidu strateegia kõiki viit mõõdet rakendatakse ühtselt ja kooskõlastatult.
• Laiemalt võttes on selle eesmärk ka tagada ELi eesmärkide, eelkõige 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ja Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamine.

PÕHIPUNKTID

Energialiidu strateegial on viis mõõdet:

• dekarboniseerimine;
• energiatõhusus;
• energiajulgeolek;
• energia siseturg;
• teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime.

Määrusel on rida olulisi elemente.

• Selles nähakse ette, et ELi liikmesriikidel tuleb
  • luua 1. jaanuariks 2019 riiklik lõimitud energia- ja kliimakava aastateks 2021–2030 ja seejärel iga kümne aasta tagant järgnevaks kümne aastase pikkuseks perioodiks;
  • luua ja esitada Euroopa Komisjonile 50 aasta perspektiiviga pikaajaline madala heitetaseme saavutamise strateegia, et panustada nii Pariisi kokkuleppe kui ka laiemate säästva arengu eesmärkide saavutamisse;
  • koostada kavade rakendamise kohta alates 15. märtsist 2023 iga kahe aasta tagant koostatav eduaruanne, et jälgida edusamme kõigi viie mõõtme alal.
• Sellega kehtestatakse konsulteerimismenetlus Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahel ning soodustatakse piirkondlikku koostööd liikmesriikide vahel, eriti enne kavade lõpuleviimist ja seejärel iga kümne aasta tagant järgnevaks kümne aasta pikkuseks perioodiks. Aastatel 2021–2030 peavad kavad olema uuendatud hiljemalt 30. juuniks 2024.
• Sellega nähakse ette, et komisjonil tuleb seirata ja hinnata liikmesriikide edusamme riiklikes kavades kehtestatud eesmärkide ja panuste saavutamisel.
• Sellega kehtestatakse nõuded riiklike ja ELi inventuurisüsteemide kohta seoses kasvuhoonegaaside heidete, poliitikasuundade, meetmete ja prognoosidega.

Õigusaktide muutmine

Määrusega (EL) 2021/1119 ehk nn Euroopa kliimamäärusega muudetakse määrust (EL) 2018/1999. Sellega nähakse ette ELi siduv eesmärk vähendada 2030. aastaks liidus kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 % (võrreldes 1990. aasta tasemega) ning seada kliimaeesmärk 2040. aastaks kuue kuu jooksul alates Pariisi kokkuleppe kohasest esimesest ülemaailmsest kokkuvõttest.

Delegeeritud õigusaktid

• Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada riiklike energia- ja kliimakavade vormi vastavalt ELi energia- ja kliimapoliitika raamistiku muudatustele, mis on otseselt ja konkreetselt seotud ELi panustega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe kohaselt.
• Samuti on tal õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et võtta arvesse globaalse soojenemise potentsiaali ja rahvusvaheliselt kokku lepitud inventuurisuuniste muudatusi, sätestada olulised nõuded ELi inventuurisüsteemi jaoks ning luua registrid.
• Delegeeritud määrusega (EL) 2020/1044 täiendatakse määrust (EL) 2018/1999 seoses globaalse soojendamise potentsiaali väärtuste ja kasvuhoonegaaside inventuurisuuniste ning ELi inventuurisüsteemiga järgmiselt:
  • sellega tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 alates 1. jaanuarist 2021;
  • seda kohaldatakse liikmesriikide esitatud aruannetele alates 2021. aastast;
  • liikmesriigid ja komisjon kasutavad määruse I lisas loetletud globaalse soojenemise potentsiaale kasvuhoonegaaside inventuuriandmete koostamiseks ja esitamiseks.

Rakendusaktid

Komisjon on võtnud vastu kaks rakendusakti:

• rakendusmäärus (EL) 2020/1208 määruse (EL) 2018/1999 kohaselt liikmesriikide esitatava teabe struktuuri, vormi, esitamise ja ülevaatamise kohta, ja
• rakendusmäärus (EL) 2020/1294 ELi taastuvenergia rahastamismehhanismi kohta.

Kehtetuks tunnistamine

Määrusega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi kohta.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 24. detsembrist 2018.

TAUST

Lisateave

• Energialiit (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77)

Määruse (EL) 2018/1999 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 15. septembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1294 liidu taastuvenergia rahastamismehhanismi kohta (ELT L 303, 17.9.2020, lk 1–17)

Komisjoni 7. augusti 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1208 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 kohaselt liikmesriikide esitatava teabe struktuuri, vormi, esitamise ja ülevaatamise ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 749/2014 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 278, 26.8.2020, lk 1–132)

Komisjoni 8. mai 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1044, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1999 seoses globaalse soojendamise potentsiaali väärtuste ja inventuurisuuniste ning liidu inventuurisüsteemiga ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 (ELT L 230, 17.7.2020, lk 1–6)

Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1–3)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030 (COM(2014) 15 final, 28.1.2014)

Viimati muudetud: 18.12.2021