Euroopa Keskpanga kõrgetasemeliste töötajate tegevusjuhend

(2019/C 89/03)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

arvestades, et:

(1)

Euroopa Liidu (EL) institutsioonina peab Euroopa Keskpank (EKP) teenima avalikke huve ja tagama kõrgeima usaldusväärsuse standardi. Seetõttu on EKP üldjuhtimise põhimõtete keskmes demokraatlik vastutus, läbipaistvus ja kõrgeimad eetikastandardid. Nende põhimõtete järgimine on EKP usaldusväärsuse põhielement, mis on oluline Euroopa kodanike usalduse tagamisel.

(2)	Asutamisest alates on EKP ja selle kõrgetasemelised töötajad käsitlenud ametialast eetikat ja kolmandate isikute poolt õigustatult eeldatud kõrgetasemelise tegevuse standardit oma maine tagamise eeldustena.

(3)	Pärast esialgse EKP tegevusjuhendi vastuvõtmist 2001. aastal, (1) võeti 2002. aastal vastu EKP nõukogu liikmete tegevusjuhend, (2) mis vaadati läbi 2006. aastal (3); seejärel võeti 2006. aastal vastu EKP juhatuse liikmete täiendav eetikakoodeks, (4) mis vaadati läbi 2010. aastal (5).

(4)	Seoses ühtse järelevalvemehhanismi asutamisega nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (6) alusel, millega pandi EKP-le krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eriülesanne, võeti 2014. aastal vastu ka Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu liikmete tegevusjuhend (7).

(5)

Lisaks sellele rakendas EKP alates jaanuarist 2015 töötajate suhtes kehtivat tõhustatud eetikaraamistikku (8) ning asutas vastavuskontrolli ja üldjuhtimise osakonna ning kõrgetasemelise eetikakomitee, (9) mille pädevuseks on kõrgetasemeliste EKP organite liikmete ühetaoline nõustamine nende suhtes kohaldatavate mitmete tegevusjuhendite osas.

(6)	Eurosüsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi osas on ühtne eetika miinimumstandard sätestatud Euroopa Keskpanga suunises (EL) 2015/855 (EKP/2015/11) (10) ja Euroopa Keskpanga suunises (EL) 2015/856 (EKP/2015/12) (11).

(7)

EKP-l on eriline huvi, et võimalikult suures ulatuses ja kohastel proportsionaalsuse kaalutlustel kohaldataks põhimõtet, mille kohaselt kõikide kõrgetasemeliste organite liikmed peaksid järgima nende suhtes kehtivaid ühetaolisi ametialase tegevuse reegleid. Selleks andis EKP nõukogu eetikakomiteele pädevuse kaaluda ühtse tegevusjuhendi koostamise võimalikkust, mille alusel on eetikakomitee koostanud EKP kõrgetasemeliste töötajate tegevusjuhendi, mida kiidab heaks EKP nõukogu (käesolev tegevusjuhend).

(8)	Lisaks EKP töötajate suhtes kohaldatava tõhustatud eetikaraamistiku sätete ja aluspõhimõtete eeskujule kajastab käesolev tegevusjuhend ka keskpankade, järelevalveasutuste ja muude ELi institutsioonide parimat tava, võttes siiski arvesse EKP institutsionaalset eripära ja sõltumatust.

(9)

Käesoleva tegevusjuhendi heakskiitmisel on EKP nõukogu eesmärgiks ametialase eetika kõrgeima standardi rakendamine, mis tagaks, et tema kõrgetasemeliste organite liikmed on eeskujuks ja innustavad kõiki eurosüsteemi, EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi töötajaid oma ülesannete täitmisel neid standardeid järgima,

ON HEAKS KIITNUD KÄESOLEVA EKP KÕRGETASEMELISTE TÖÖTAJATE ÜHTSE TEGEVUSJUHENDI:

I OSA

KOHALDAMISALA

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.1.

Käesolevat juhendit kohaldatakse EKP nõukogu ja järelevalvenõukogu liikmetele, kui nad täidavad oma ülesandeid EKP kõrgetasemelise organi liikmetena, ning samuti EKP juhatuse liikmetele. Samuti kehtib see EKP nõukogu ja järelevalvenõukogu liikmete suhtes siis, kui nad tegutsevad juhtkomitee ja lepituskomisjoni liikmetena, ning juhul kui riigi keskpank ei ole riiklik pädev asutus, siis ka riikide keskpankade esindajate suhtes, kes osalevad järelevalvenõukogu koosolekutel (edaspidi „liikmed“).

1.2.

Samuti kohaldatakse seda isikutele, kes asendavad nõukogu või järelevalvenõukogu liikmeid (edaspidi „asendusliikmed“), nende nimetatud kõrgetasemeliste organitega seotud ülesannete ja kohustuste täitmisel, kui käesolevas juhend selle selgelt sätestab. Käesolevas tegevusjuhendis tähistab mõiste „kõrgetasemelised EKP organid“ EKP nõukogu, EKP juhatust ja EKP järelevalvenõukogu.

1.3.

Käesolevat tegevusjuhendit ei kohaldata kaasatud isikute suhtes, kes osalevad EKP nõukogu või järelevalvenõukogu koosolekutel. Kaasatud isikud allkirjastavad enne esimest osalemist mis tahes koosolekul eetilise käitumise kinnituse, mis hõlmab huvide konflikti vältimise üldpõhimõtteid, konfidentsiaalse teabe kasutamise keeldu ning ametisaladuse hoidmise kohustust (edaspidi „eetilise käitumise kinnitus“) (12).

1.4.

Ka EKP üldnõukogu liikmeid kutsutakse eetilise käitumise kinnitust allkirjastama. Lisaks sellele peavad eetilise käitumise kinnituse allkirjastama ka auditikomitee, eetikakomitee ja vaidlustusnõukogu liikmed ning kohastel juhtudel nende asendusliikmed.

1.5.

Kõrgetasemeliste EKP organite koosolekutel osalevad EKP töötajad on piisavalt hõlmatud eetikaraamistikuga ja seetõttu ei pea nad eetilise käitumise kinnitust allkirjastama.

1.6.

Kahtluste korral käesoleva tegevusjuhendi sätete või nende praktilise kohaldamise suhtes tuleb taotleda Euroopa Keskpanga otsusega (EL) 2015/433 (EKP/2014/59) (13) asutatud eetikakomitee arvamust.

Artikkel 2

Vastuolu riikide õigusnormidega ja erinevate eetikaraamistike kohaldatavus

2.1.

Liikmed ja asendusliikmed teavitavad eetikakomiteed viivitamata igast takistusest käesoleva juhendi järgimisel, sealhulgas sellisest takistusest, mille põhjuseks on vastuolu riigi õigusnormidega.

2.2.

Käesolev juhend ei mõjuta rangemaid eetikanorme, mida kohaldatakse liikmete ja asendusliikmete suhtes riigi õiguse alusel.

II OSA

EETILISE KÄITUMISE STANDARDID

Artikkel 3

Aluspõhimõtted

3.1.

Liikmed ja asendusliikmed täidavad oma ülesandeid ja kohustusi ranges vastavuses Euroopa Liidu lepinguga ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga, Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga (edaspidi „EKPSi põhikiri“), nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013, Euroopa Keskpanga kodukorraga (14) ja Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu kodukorraga (15).

3.2.

Liikmed ja asendusliikmed järgivad oma ülesandeid ja kohustusi täites kõrgeimaid eetilise käitumise ja aususe standardeid. Neilt eeldatakse tegutsemist ausalt, sõltumatult, erapooletult, kaalutletult ja ilma isiklike huvideta. Nad arvestavad oma ülesannete ja kohustuste tähtsust, võtavad arvesse oma ülesannete tegevuse avalikku laadi ning käituvad viisil, mis inspireerib eetilist käitumist eurosüsteemis, Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKPS) ja ühtses järelevalvemehhanismis ning hoiab ja edendab üldsuse usaldust EKP vastu.

Artikkel 4

Ametisaladus

4.1.

Võttes arvesse ametisaladuse hoidmise kohustust, mis tuleneb EKPSi põhikiri artiklist 37 ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 27 lõikest 1, ei avalda liikmed ega asutajad mingit ametisaladuse alla kuuluvat teavet, mille nad on saanud oma ülesannete ja kohustuse täitmisel ning mida ei ole avaldatud ja mis ei ole üldsusele kättesaadav (edaspidi „konfidentsiaalne teave“), välja arvatud osana EKPga kokku lepitud kommunikatsioonistrateegiast. Eelkõige ei avalda nad konfidentsiaalset teavet avalikes kõnedes ega avaldustes või meedias ning käsitlevad sellist teavet vastavalt EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi teabe suhtes kokku lepitud sise-eeskirjadele. Käesolevad ametisaladuse hoidmise nõuded kehtivad liikmete ja asendusliikmete suhtes vastavalt liidu õigusele edasi ka pärast seda, kui nende EKPga seotud ülesanded ja kohustused on lõppenud.

4.2.

Liikmed ja asendusliikmed võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et nende vastavate riikide keskpankade ja pädevate asutuste töötajatele antakse juurdepääs konfidentsiaalsele teabele ainult oma töökohustuste täitmiseks ning kooskõlas asjaomaste konfidentsiaalsusnõuetega ning neid teavitatakse artikli 4 punktis 4.1 sätestatud ametisaladuse hoidmise nõuetest.

Artikkel 5

Järelevalvefunktsiooni eraldamine rahapoliitika funktsioonist

5.1.

Liikmed ja asendusliikmed järgivad EKP usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja rahapoliitika eriülesannete ning muude ülesannete lahusust. Kohalduvatel juhtudel järgivad nad Euroopa Keskpanga otsust EKP/2014/39 (16) ning kõiki EKP poolt nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 25 lõike 3 alusel vastu võetud eeskirju.

5.2.

Järelevalvenõukogu liikmed ja nende asendusliikmed võtavad oma ülesandeid ja kohustusi täites arvesse nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 eesmärke ega sekku EKP järelevalvega mitte seotud ülesannetesse, järgides seejuures täielikult järelevalvenõukogu aseesimehe eriülesandeid ja -kohustusi.

Sõltumatus

Artikkel 6

Sõltumatuse põhimõte

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 130, EKPSi põhikiri artiklit 7 ning nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 19 lõiget 1, toimivad Liikmed ja asendusliikmed neile pandud ülesandeid ja kohustusi täites sõltumatult ja objektiivselt liidu kui terviku huvides, vaatamata üksikute riikide või isiklikele huvidele, ega taotle ega saa juhiseid ELi organitelt, üksustelt, asutustelt ega esindustelt ega ühteltki liikmesriigi valitsuselt ega muult organilt.

Artikkel 7

Isiklikud tegevused ja ametikohustused

7.1.

Liikmed ja asendusliikmed veenduvad, et nende mis tahes tasustatav või tasuta erategevus ei mõjuta negatiivselt nende kohustusi ega kahjusta EKP mainet. Käesoleva juhendi tähenduses tähendab mõiste „isiklik tegevus“ liikme või asendusliikme mis tahes tegevust, millega ta tegeleb väljaspool oma ametikohustusi.

7.2.

Liikmed ja asendusliikmed võivad tegeleda erategevusega riiklikes või rahvusvahelistes organisatsioonides või mittetulundusühingutes ning samuti õpetamise ja akadeemilise tegevusega, kui need tegevused ei tekita huvide konflikti ohtu seoses näiteks järelevalve alla kuuluvate üksustega või eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide või valuutatehingute vastaspooltega. EKPS põhikirja artiklis 11.1 määratletud tegevuste puhul taotlevad EKP juhatuse liikmed EKP nõukogu selget heakskiitu.

7.3.

Liikmed ja asendusliikmed võivad saada erategevuse eest tasu ja kuluhüvitisi, kui need on vastavuses tehtud tööga ning jäävad tavapärase piiresse.

7.4.

Liikmed ja asendusliikmed hoiduvad ametikohustustest, mis võivad kahjustada nende sõltumatust ning loobuvad sellistest olemasolevatest ametikohustustest. Käesoleva juhendi tähenduses tähendab mõiste „ametikohustused“ liikme või asendusliikme mis tahes välist tegevust ametiisikuna, st osana nende ülesannetest ja kohustustest.

7.5.

Liikmed ja asendusliikmed teatavad eetikakomiteele kirjalikult kõigist erategevustest, millega nad kavatsevad tegeleda. Samuti esitavad nad eetikakomiteele iga-aastase ülevaate oma jooksvate erategevuse ja ametikohustuste kohta.

Artikkel 8

Suhted huvirühmadega

Pidades avatud, läbipaistvat ja regulaarset dialoogi esindusorganisatsioonidega ja kodanikuühiskonnaga, nagu nõutakse Euroopa Liidu lepingus, peavad Liikmed ja asendusliikmed alati ning eriti suhtluses huvirühmadega meeles pidama oma sõltumatust, ametisaladuse hoidmise kohustust ning käesoleva juhendi aluspõhimõtteid. Liikmed ja asendusliikmed peavad samuti meeles pidama EKP kõrgetasemeliste töötajate välissuhtluse üldpõhimõtteid (17) ning samuti kõiki muid kohaldatavaid eeskirju ja juhiseid ning rakendama erilist hoolt ja ettevaatlikkust osalemisel kinnistel üritustel ja nõustumisel individuaalsete kutsetega.

Artikkel 9

Avalikud esinemised ja avaldused

9.1.

Liikmed ja asendusliikmed täidavad oma ülesandeid ja kohustusi ning esinevad üldsuse ees kui EKP kõrgetasemelise organi esindajad.

9.2.

Liikmed ja asendusliikmed võtavad eurosüsteemiga, EKPSiga või ühtse järelevalvemehhanismiga seotud teemadel avalikke avaldusi tehes kohaselt arvesse oma rolli EKP kõrgetasemelise organi esindajatena.

9.3.

Teadus- või akadeemilises töös peavad liikmed ja asendusliikmed selgelt väljendama, et nad tegutsetavad eraisikutena ega esinda EKP seisukohti.

Artikkel 10

Huvide deklaratsioon

10.1.

Iga liige esitab kord aastas eetikakomiteele hindamiseks ja presidendile edastamiseks allkirjastatud huvide deklaratsiooni, mis hõlmab teavet liikme varasema tööalase tegevuse, erategevuse, ametikohustuste ja finantshuvide kohta ning samuti tema abikaasa või partneri tasustatava töö kohta, mis võib tekitada huvide konflikt ohu (edaspidi „huvide deklaratsioon“). Kõik liikmete esitatud huvide deklaratsioonid (18) avaldatakse EKP veebisaidil ning see ei mõjuta kohaldatavates riiklikes õigusaktides või lepingutes sisalduvaid nõudeid majanduslike huvide deklaratsioonide esitamiseks.

10.2.

EKP töötleb ja säilitab huvide deklaratsioonides sisalduvaid isikuandmeid vastavalt EKP suhtes kohaldatavatele andmekaitse-eeskirjadele.

Huvide konflikt

Artikkel 11

Huvide konflikti üldpõhimõtted

11.1.

Liikmed ja asendusliikmed väldivad olukordi, millest võiks tuleneda huvide konflikti küsimus. Huvide konflikti küsimus tekib siis, kui liikmel või asendusliikmel on isiklikke huve, mis võivad mõjutada tema ülesannete ja kohustuste erapooletut ja objektiivset täitmist või mida võidakse sellisena tajuda, ning see hõlmab ka nende vahetuid pereliikmeid (vanem, laps, vend või õde), abikaasasid või partnereid. Eelkõige ei või liikmed ega asendusliikmed kasutada oma osalust otsustamisprotsessis ega nende valduses olevat ametialast teavet mis tahes isikliku kasu saamiseks. Huvide konflikt puudub, kui liikme või asendusliikme puutumus esineb ainult üldsuse või suure isikute rühma osana.

11.2.

Liikmed ja asendusliikmed teatavad viivitamata kirjalikult asjaomase kõrgetasemelise EKP üksuse presidendile või esimehele ja eetikakomiteele igast olukorrast, millest võiks tuleneda huvide konflikti küsimus. Eelkõige taandavad nad ennast igast sellise olukorraga seotud arutelust, läbirääkimisest või hääletamisest ning neile ei edastata sellise olukorraga seotud dokumente.

Artikkel 12

Abikaasa või partneri tasustatav tegevus

Liikmed ja asendusliikmed teatavad viivitamata asjaomase kõrgetasemelise EKP üksuse presidendile või esimehele ja eetikakomiteele igast oma abikaasa või partneri tasustatavast tegevusest, mis võib põhjustada huvide konflikti ohu.

Artikkel 13

Hüved (kingid ja võõrustamine)

13.1.

Liikmed ja asendusliikmed ei küsi mingeid hüvesid, mis on mis tahes viisil seotud neile pandud ülesannete ja kohustustega, ning käsitlevad neid pakkumisi ettevaatusega. Käesoleva artikli tähenduses tähendab „hüve“ mis tahes kinki, võõrustamist või muud rahalist või materiaalset hüve, mis ei ole kokkulepitud tasu osutatud teenuse eest ja millele selle saajal ei ole õigust muul alusel.

13.2.

Liikmele või asendusliikmele või tema vahetule pereliikmele pakutava või antud hüve, mis on mis tahes viisil seotud tema ülesannete ja kohustuste täitmisega, võib vastu võtta järgmistel tingimustel: a) hüve pakub avaliku sektori organisatsioon, sealhulgas teine keskpank, riigi avalik-õiguslik asutus, rahvusvaheline organisatsioon või akadeemiline asutus ning selle väärtus on tavapärane ja kohane; b) hüve pakub üks või mitu eraõiguslikku isikut või eraisikut ning selle väärtus ei ületa 100 eurot või kui väärtus on suurem, siis see 1) antakse üle asjaomasele institutsioonile, kelle esindajana liige või asendusliige tegutseb, või 2) liige või asendusliige maksab 100 eurot ületava osa välja sellele institutsioonile; c) tegemist on võõrustamisega ning see on vastav liikme või asendusliikme ülesannetele ja kohustustele ega välju tavapärase piirest; d) hüve ei paku järelevalve alla kuuluv üksus; e) hüve vastuvõtmine ei tekita muul põhjusel huvide konflikti ohtu.

13.3.

Hüve vastuvõtmine ei tohi mingil juhul kahjustada ega mõjutada liikme või asendusliikme objektiivsust ja tegevusvabadust ja see ei tohi tekitada sobimatut kohustust ega saaja või andja ootust.

13.4.

EKP juhatuse liikmed, järelevalvenõukogu esimees ning EKP esindajad järelevalvenõukogus registreerivad viivitamata eetikakomitee sekretäri juures kõik saadud või pakutud kingid olenemata nende väärtusest. Teiste liikmete ja asendusliikmete suhtes kohaldatakse asjaomaseid riigisiseseid eeskirju kinkide registreerimise kohta.

Artikkel 14

Auhinnad, aumärgid ja teenetemärgid

14.1.

Liikmed ja asendusliikmed peavad veenduma, et iga nende poolt saadud auhind, au- või teenetemärk on kooskõlas nende avaliku staatusega, ei kahjusta nende sõltumatust ega põhjusta huvide konflikti ohtu.

14.2.

Liikmed ja asendusliikmed annavad üle institutsioonile, mille esindajana nad tegutsevad, või annetavad heategevuseks auhinnaga kaasneva mis tahes rahasumma või väärisasjad, mille nad saavad seoses oma ülesannete ja kohustustega EKP kõrgetasemelise organi liikmena.

Artikkel 15

Kutsed üritustele

15.1.

Võttes arvesse oma kohustust järgida sõltumatuse põhimõtet ja vältida huvide konflikte, võivad liikmed ja asendusliikmed võtta vastu kutseid sellistele laia osalejaskonnaga üritustele nagu konverentsid, vastuvõtud või kultuuriüritused, kui nende osalemine ei kahjusta EKP huve, ning nad peavad rakendama eriti suurt hoolsust seoses individuaalsete kutsetega. Liikmed ja asendusliikmed ei võta vastu ühtegi kutset ega makset, mis ei ole kooskõlas käesoleva juhendiga ning teatavad sellest ka oma partneritele.

15.2.

Liikmed ja asendusliikmed ei või võtta artikli 15 punktis 15.1 nimetatud ürituse korraldajatelt vastu reisi- ega majutuskulude hüvitist. Liikmete ja asendusliikmete poolt ametiülesannete täitmise raames peetud loengute ja kõnede tasu kasutatakse EKP või asjaomase riigi keskpanga poolt heategevuseks.

15.3.

Kui see on kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud tavaga, kohaldatakse artikli 15 punkte 15.1 ja 15.2 samamoodi liikmeid või asendusliikmeid saatvatele abikaasadele või partneritele seoses neid hõlmavate kutsetega.

Artikkel 16

Isiklike finantstehingute reeglid

16.1.

Liikmed ja asendusliikmed ei kasuta konfidentsiaalset teavet omaenda kasuks ega kolmanda isiku kasuks, sealhulgas seoses isiklike finantstehingutega ning olenemata sellest, kas nad teevad selliseid tehinguid isiklikult või kolmanda isiku kaudu, omal riskil ja kulul või kolmanda isiku riskil ja kulul.

16.2.

Liikmetele ja asendusliikmetele soovitatakse anda oma investeeringute haldus ühele või mitmele tunnustatud portfellihaldurile, kellel on täielik kaalutlusõigus varade suhtes, mis ületavad tavalisi isikliku ja perekondliku kasutuse vajadusi.

16.3.

Liikmed ja asendusliikmed peavad alati järgima EKP eetikaraamistikus (19) sätestatud isiklike finantstehingute materiaalõiguslikke sätteid.

16.4.

Samuti peavad juhatuse liikmed, järelevalvenõukogu esimees ning EKP esindajad järelevalvenõukogus järgima oma isiklikke finantstehingute osas EKP eetikaraamistikus sätestatud aruandluse ja vastavuskontrolli jälgimise menetlusi.

16.5.

Liikmetele ja asendusliikmetele, kelle suhtes artikkel 16.4 ei kehti, kohaldatakse nende isiklike finantstehingute osas kohaldatavate riigisiseste eeskirjade aruandluse ja vastavuskontrolli sätteid ning nad esitavad kord aastas eetikakomiteele allkirjastatud kinnituse, et nad on järginud kohaldatavaid riigisiseseid eeskirju isiklike finantstehingute kohta ning et aruandlus ja vastavuskontrolli jälgimine nende isiklike finantstehingute osas on toimunud kohaldatavate riigisiseste menetlusnormide kohaselt (20).

Artikkel 17

Reeglid pärast ametiaja lõppu

17.1.

Liikmed teatavad presidendile või vastava EKP kõrgetasemelise organi esimehele ja eetikakomiteele kirjalikult kahe aasta jooksul pärast nende ametiaja lõppu või alates kuupäevast, mil nende funktsioon EKP kõrgetasemelise organi liikmena lõppes, oma kavatsusest asuda tegelema tasustatava tegevusega. Nad võivad tegeleda tasustatava tegevusega: a) olulises või vähem olulises krediidiasutuses ühe aasta möödumisel päevast, mil lõppes nende ametiaeg või nende funktsioon EKP kõrgetasemelise organi liikmena; b) punktis a nimetamata muus krediidiasutuses kuue kuu möödumisel päevast, mil lõppes nende ametiaeg või nende funktsioon EKP kõrgetasemelise organi liikmena; c) EKPga seotud lobitööd tegevas üksuses või EKP-le või eespool punktides a ja b nimetatud muule krediidiasutusele teenuseid pakkuvas konsultatsiooni- või advokaadibüroos kuue kuu möödumisel päevast, mil lõppes nende ametiaeg või nende funktsioon EKP kõrgetasemelise organi liikmena. EKP juhatuse ja nõukogu liikmed võivad tegeleda tasustatava tegevusega: d) eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide või valuutatehingute vastaspoole juures ühe aasta möödumisel päevast, mil lõppes nende ametiaeg või nende liikmesus vastavalt EKP juhatuses või nõukogus; e) EKP järelevaatamise alla kuuluva makse- või arveldussüsteemi operaatori, keskse vastaspoole või makseinstrumentide andja juures kuue kuu möödumisel päevast, mil lõppes nende ametiaeg või nende liikmesus vastavalt EKP juhatuses või nõukogus;

17.2.

Asendusliikmed teatavad vastava EKP kõrgetasemelise organi presidendile või esimehele ja eetikakomiteele kirjalikult oma kavatsusest asuda tegelema tasustatava tegevusega ühe aasta jooksul pärast nende ametikohustuste lõppemisest. Nad võivad tegeleda tasustatava tegevusega: a) olulises või vähem olulises krediidiasutuses kuue kuu möödumisel päevast, mil lõppes nende sellega seotud ülesannete ja kohustuste täitmine; b) punktis a nimetamata muus krediidiasutuses kolme kuu möödumisel päevast, mil lõppes nende sellega seotud ülesannete ja kohustuste täitmine; c) EKPga seotud lobitööd tegevas üksuses või EKP-le või eespool punktides a ja b nimetatud muule krediidiasutusele teenuseid pakkuvas konsultatsiooni- või advokaadibüroos kolme kuu möödumisel päevast, mil lõppes nende sellega seotud ülesannete ja kohustuste täitmine. EKP nõukogu liikmete koosolekute asendusliikmed võivad tegeleda tasustatava tegevusega: d) eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide või valuutatehingute vastaspoole juures kuue kuu möödumisel päevast, mil lõppes nende sellega seotud ülesannete ja kohustuste täitmine; e) EKP järelevaatamise alla kuuluva makse- või arveldussüsteemi operaatori, keskse vastaspoole või makseinstrumentide andja juures kolme kuu möödumisel päevast, mil lõppes nende sellega seotud ülesannete ja kohustuste täitmine;

17.3.

Liikmed ja asendusliikmed peavad taotlema eetikakomiteelt arvamust nende suhtes käesoleva artikli alusel kohaldatava ooteaja kohta enne konkreetse tasustatava tegevusega tegelema asumist. Eetikakomitee võib oma arvamuses soovitada: a) käesolevas artiklis sätestatud ooteaja mittekohaldamist või lühendamist, kui kavandatud tasustatava tegevusega seotud huvide konflikti võimalus seda lubab; või b) seoses tasustatava tegevusega sellises olulises või vähem olulises krediidiasutuses, mille järelevalves asjaomane liige või asendusliige vahetult osales, artikli 17 punkti 17.1 alapunktis a ja artikli 17 punkti 17.2 alapunktis a sätestatud ooteaja pikendamist kuni kahe aastani liikmete puhul ja kuni ühe aastani asendusliikmete puhul, kui seda nõuab kavandatud tasustatavast tegevusest tulenev võimalik huvide konflikt.

17.4.

Ilma et see piiraks kohaldatavate riigisiseste normide kohaldamist, maksab liikmete ja asendusliikmete tööandjast institutsioon neile ooteajal kohast hüvitist alates nende ametiaja lõppemisest kuni asjaomase ooteaja lõpuni. Hüvitist makstakse olenemata tasustatava töö pakkumuse vastuvõtmisest. Liikmed ja asendusliikmed võivad taotleda eetikakomiteelt arvamust tasu kohase suuruse kohta ooteajal.

17.5.

Kui liige või asendusliige tegeleb ooteajal artikli 17 punktidega 17.1 ja 17.2 hõlmamata tasustatava tegevusega ning tasustatava tegevuse eest makstav kuu netotasu ületab koos ooteaja hüvitisega kuu netotasu, mida see liige või asendusliige sai oma viimasel ametiaastal, arvatakse ületav osa makstavast hüvitisest maha. Käesolevat sätet ei kohaldata liikme või asendusliikme poolt varem teostatud ja deklareeritud tegevuste eest makstavale tasule.

17.6.

Eetikakomitee poolt artikli 17 punktide 17.3 ja 17.4 alusel antavad arvamused adresseeritakse EKP nõukogule. Nõukogu annab seejärel soovituse vastavale riigi pädevale asutusele või vastavale riigi keskpangale, kes peab teatama juhatusele igast selle soovituse rakendamise takistusest.

17.7.

Liikmed ja asendusliikmed esitavad eetikakomiteele kord aastas kaheaastase või üheaastase teavitamisperioodi jooksul alates nende ametiaja lõppemisest allkirjastatud ausõnalise kinnituse, (21) milles toovad ära oma tasustatavad tegevused ning mille kohta esitatakse aruanne presidendile.

Artikkel 18

Nõuete rikkumine

Kui liige või asendusliige ei järgi käesolevat juhendit, arutab eetikakomitee seda kõigepealt asjaomase isikuga, ilma et see piiraks kohaldatavate riigisiseste normide kohaldamist Kui nõuete järgimist ei ole võimalik saavutada moraalse veenmise teel, esitab eetikakomitee probleemi EKP nõukogule. Võttes aluseks eetikakomitee seisukoha ning olles ära kuulanud asjaomase isiku, võib EKP nõukogu teha noomituse ning kohasel juhul see avaldada.

III OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Avaldamine

Käesolev juhend avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Kõrgetasemelised EKP töötajad, kelle suhtes käesolev juhend kehtib, allkirjastavad individuaalsed järgimise kinnitused.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev juhend jõustub 1. jaanuaril 2019.

---

(1)  Code of Conduct of the European Central Bank (EÜT C 76, 8.3.2001, lk 12).

(2)  Code of Conduct for the members of the Governing Council (EÜT C 123, 24.5.2002, lk 9).

(3)  Vastastikuse mõistmise memorandum, millega muudetakse vastastikuse mõistmise memorandumit nõukogu liikmete tegevusjuhiste kohta (ELT C 10, 16.1.2007, lk 6).

(4)  Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete täiendav eetikakoodeks (ELT C 230, 23.9.2006, lk 46).

(5)  Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete täiendav eetikakoodeks (ELT C 104, 23.4.2010, lk 8).

(6)  Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(7)  EKP järelevalvenõukogu liikmete tegevusjuhend (ELT C 93, 20.3.2015, lk 2).

(8)  EKP eetikaraamistik (ELT C 204, 20.6.2015, lk 3).

(9)  Euroopa Keskpanga 17. detsembri 2014. aasta otsus (EL) 2015/433 eetikakomisjoni asutamise ja töökorra kohta (EKP/2014/59) (ELT L 70, 14.3.2015, lk 58).

(10)  Euroopa Keskpanga 12. märtsi 2015. aasta otsus (EL) 2015/855, millega kehtestatakse eurosüsteemi eetikaraamistiku põhimõtted ja tunnistatakse kehtetuks suunis EKP/2002/6 miinimumnõuete kohta Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade jaoks rahapoliitiliste toimingute teostamisel, EKP välisreservidega valuutatehingute teostamisel ning EKP välisvaluutareservide haldamisel (EKP/2015/11) (ELT L 135, 2.6.2015, lk 23).

(11)  Euroopa Keskpanga 12. märtsi 2015. aasta suunis (EL) 2015/856, millega kehtestatakse ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku põhimõtted (EKP/2015/12) (ELT L 135, 2.6.2015, lk 29).

(12)  Vt eetilise käitumise kinnituse vormi.

(13)  Vt joonealune märkus 9.

(14)  Euroopa Keskpanga 19. veebruari 2004. aasta otsus EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (ELT L 80, 18.3.2004, lk 33).

(15)  Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu kodukord (ELT L 182, 21.6.2014, lk 56).

(16)  Euroopa Keskpanga 17. septembri 2014. aasta otsus EKP/2014/39 Euroopa Keskpanga rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide lahususe rakendamise kohta (ELT L 300, 18.10.2014, lk 57).

(17)  Vt EKP kõrgetasemeliste töötajate välissuhtluse üldpõhimõtted.

(18)  Vt huvide deklaratsiooni vorm.

(19)  Vt EKP eetikaraamistik.

(20)  Vt isiklike finantstehingute vastavuse kinnitus.

(21)  Vt ausõnalise kinnituse vorm.