17.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/65

(1)

19. detsembril 2013 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) määruse (EÜ) nr 597/2009 (edaspidi „algmäärus”) artikli 10 alusel subsiidiumivastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist, Indiast ja Vietnamist (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit polüesterstaapelkiu impordiga liitu. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas  (2) (edaspidi „algatamisteade”).

(2)

Komisjon algatas uurimise pärast seda, kui Euroopa tehiskiuliit CIRFS (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas 4. novembril 2013. aastal seitsme tootja nimel kaebuse. Kaebuse esitaja esindas rohkem kui 70 % liidu polüesterstaapelkiu kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid subsideerimise ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti uurimise algatamiseks piisavaks.

(3)

Enne menetluse algatamist teatas komisjon algmääruse artikli 10 lõike 7 kohaselt Hiina Rahvavabariigi valitsusele, India valitsusele ja Vietnami valitsusele, et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, milles väidetakse, et teatav nendest riikidest pärit polüesterstaapelkiu subsideeritud import põhjustab liidu tootmisharule olulist kahju. Asjaomastel valitsustel paluti osaleda individuaalsetel konsultatsioonidel, et selgitada kaebuses kirjeldatud olukorda ja jõuda üksmeelsele lahendusele.

(4)

Hiina valitsus ei olnud nõus konsultatsioonidel osalema, väites, et kaebuse esitamise kuupäeva puhul esineb arusaamatus. Hiina valitsus esitas siiski märkused seoses kaebuses esitatud väidetega kavade ebapiisava tasakaalustatavuse kohta.

(5)

India valitsus võttis vastu kutse osaleda konsultatsioonidel ja konsultatsioon toimus. Konsultatsioonide käigus üksmeelsele lahendusele ei jõutud. Siiski võeti nõuetekohaselt arvesse India valitsuse esitatud märkusi seoses kaebuses loetletud kavadega.

(6)

Vietnami valitsus võttis kutse osaleda konsultatsioonidel vastu ja konsultatsioonid toimusid. Konsultatsioonide käigus üksmeelsele lahendusele ei jõutud. Siiski võeti nõuetekohaselt arvesse Vietnami valitsuse esitatud märkusi kaebuses loetletud kavade kohta.

(7)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt kaebuse esitajaid, muid teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid ning Hiina, India ja Vietnami valitsust, teadaolevaid importijaid, tarnijaid ja kasutajaid, kaubandusettevõtjaid, aga ka teadaolevalt seotud ühendusi uurimise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(8)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning nõuda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik neid ära kuulaks.

(9)

Eksportivate tootjate, liidu tootjate ja sõltumatute importijate ilmse rohkuse tõttu paluti kõikidel teadaolevatel eksportivatel tootjatel ja sõltumatutel importijatel endast komisjonile teada anda ning esitada algatamisteates märgitud põhiandmed oma polüesterstaapelkiuga seotud tegevuse kohta ajavahemikus 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013. Seda teavet nõuti algmääruse artikli 27 alusel, et komisjon saaks otsustada, kas vajalik on valikuuring, ning vajaduse korral valimid moodustada. Konsulteeriti ka Hiina, India ja Vietnami valitsustega.

(10)

Komisjon andis algatamisteates teada, et on moodustanud liidu tootjate esialgse valimi. Komisjon kasutas valimi moodustamise alusena polüesterstaapelkiu müügikoguseid ja tootmismahtu uurimisperioodil, võttes arvesse geograafilist jaotumist. Valimisse kuulus neli liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle 54 % liidu polüesterstaapelkiu kogutoodangust.

(11)

Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud. Valim on liidu tootmisharu jaoks tüüpiline.

(12)

Selleks et otsustada, kas vajalik on valikuuring, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(13)

Kaheksa sõltumatut importijat esitasid küsitud teabe ja olid nõus valimisse kuuluma. Kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 1 moodustas komisjon esialgse valimi, kuhu kuulus kolm kõige suurema impordimahuga sõltumatut importijat. Kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste importijatega.

(14)

Üks valimisse kaasatud importijatest loobus valimis osalemisest, teatades komisjonile, et ei vasta esitatud küsimustikule. Seejärel loobus komisjon valikuuringust, kuna valimisse mittekaasatud importijaid jäi alles piiratud arvul, ning neil kõigil paluti vastata küsimustikule. Kaks äriühingut, kes vaatlusalust toodet nii impordivad kui ka kasutavad, märkisid, et ei soovi osaleda importijate, vaid kasutajatena. Ülejäänud viielt sõltumatult importijalt laekus neli vastust küsimustikule.

(15)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil teadaolevatel Hiina eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(16)

Algselt esitas küsitud teabe ja oli nõus enda kaasamisega valimisse 23 eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma. Eksportivatelt tootjatelt/eksportivate tootjate rühmadelt saadud teabe alusel ja kooskõlas algmääruse artikliga 27 moodustas komisjon esialgse valimi, kuhu kuulus viis koostööd tegevat eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma, kelle ekspordimaht liitu oli uurimisperioodil kõige suurem. Hiljem esitasid küsitud teabe veel kaks Hiina eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma. Nende kahe Hiina eksportiva tootja/eksportivate tootjate rühma suuruse tõttu ei oleks aga valimit muudetud isegi siis, kui nad oleksid esitanud küsitud teabe õigeaegselt.

(17)

Kaks Hiina eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma nõudsid, et valim moodustataks polüesterstaapelkiu tootmiseks kasutatava tooraine alusel. Seega väitsid nad, et valimisse tuleks kaasata võrdsel arvul selliseid polüesterstaapelkiu tootjaid, kes kasutavad puhast tereftaalhapet/monoetüleenglükooli (edaspidi „PTA/MEG”), ning selliseid polüesterstaapelkiu tootjaid, kes kasutavad plasthelbeid. Lisaks väitsid nad, et tootmisprotsessid erinevad sõltuvalt kasutatavast toorainest ning et eri toorainet kasutavad tootjad ei konkureeri ühel turul. Peale selle on väidetud, et polüesterstaapelkiu tootjad, kes ei kasuta toorainena PTAd/MEGd, ei saaks kasu tegelikust hinnast odavama hinnaga tarnitud PTAst/MEGst, mida on kirjeldatud kaebuses.

(18)

Komisjon moodustas valimi uurimisperioodiaegsete suurimate ekspordimahtude alusel kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 1. Valimis võeti arvesse ka asjaolu, et mõnda kava ei pruugi kõik Hiina eksportivad tootjad kasutada. Lisaks märgiti, et valim sisaldab mõlemat tootmisprotsessi kasutavaid äriühinguid.

(19)

Valimi moodustamisel üksnes tootmisprotsessi liigile tuginemine tekitaks ohu, et uurimise tulemusse suhtutaks eelarvamusega, nagu esineksid tasakaalustatavad subsiidiumid üksnes seoses PTAd/MEGd toorainena kasutavate polüesterstaapelkiu tootjatega ning mitte plasthelbeid kasutavate polüesterstaapelkiu tootjatega. Lisaks leiti, et selline valikukriteerium oleks meelevaldne, kuna sellisel viisil moodustatud valim, mis sisaldaks võrdsel arvul eri liiki äriühinguid, ei oleks tüüpiline liitu eksporditavate mahtude seisukohast kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 1, ning seetõttu seda nõuet ei arvestatud.

(20)

Üks Hiina eksportiv tootja/eksportivate tootjate rühm väitis, et valim peaks põhinema pigem ekspordiväärtusel kui ekspordimahul, ning palus end valimisse kaasata. Valimi moodustamine ekspordiväärtuse alusel ei annaks tulemuseks tüüpilist ja objektiivset valimit, kuna subsideerimine võib hindu moonutada. Komisjon valis välja viis suurima ekspordimahuga eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma, kes moodustavad koostööd tegevate Hiina eksportijate ekspordi kogumahust liitu 53 %. Seda peetakse suurimaks tüüpiliseks ekspordimahuks, mida on võimalik käsutuses oleva aja jooksul uurida kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 1. Seepärast ei võetud seda väidet arvesse.

(21)

Sama isik väitis, et kogu tema tooraine koosneb ümbertöödeldud tekstiilijäätmetest ja seega ei saa ta kasu subsiidiumidest, mida võidakse seostada PTA/MEG kasutamisega. See isik väitis, et tema suhtes ei tohiks kohaldada subsiidiumimarginaali, mis arvutati PTAd/MEGd toorainena kasutavate äriühingutega seotud andmete alusel. Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 18, võeti valimis arvesse ka asjaolu, et mõnda kava ei pruugi kõik Hiina eksportivad tootjad kasutada. Seepärast ei võetud seda väidet arvesse.

(22)

Seega jäi lõplikuks valimiks põhjenduses 16 kirjeldatud viiest eksportivast tootjast koosnev esialgne valim.

(23)

Pärast avalikustamist seadis kaebuse esitaja kahtluse alla valimi moodustamise meetodi, mida komisjon kasutas. Tal oli kahtlusi selle suhtes, kas põhjenduses 16 mainitud 23 koostööd tegevat Hiina eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma on tüüpilised Hiinast liitu eksporditava polüesterstaapelkiu üldkoguse seisukohast. Lisaks leidis ta, et viiest äriühingust koosnev valim ei ole piisav, arvestades et polüesterstaapelkiu tootjaid on Hiinas väidetavalt 150. Peale selle väitis ta, et valimi moodustamisel ei arvestatud Hiina tootjate geograafilist jaotumist ega asjakohaseid eri tootmisprotsesse kasutavate Hiina tootjate osakaalu. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei ole avalikustanud valimisse kaasatud Hiina äriühingute tegelikku polüesterstaapelkiu tootmismahtu ega seda, kas tootmismaht on tüüpiline Hiinas toodetud polüesterstaapelkiu kogumahu seisukohast.

(24)

23 koostööd tegevat Hiina eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma moodustasid 83 % Hiinast tuleva impordi kogumahust ja seetõttu peeti koostöö taset kõrgeks. Nagu on märgitud põhjenduses 16, valis komisjon kooskõlas algmääruse artikliga 27 valimisse viis uurimises koostööd teinud eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma, kelle ekspordimaht liitu oli uurimisperioodil kõige suurem. Selle alusel peeti valimit tüüpiliseks. Valitud äriühingutel paluti vastata kogu küsimustikule. Igal juhul ei saa kaasata valimisse selliseid eksportivaid tootjaid, kes ei soovi teha uurimises koostööd, kuna komisjon soovib toetuda järelduste tegemisel teabele, mis on kogutud koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt küsimustikule saadud ja kohapeal kontrollitud vastuste alusel.

(25)

Kaebuse esitaja ei põhjendanud oma väidet, et eksportivate tootjate valimi moodustamisel oleks tulnud arvestada geograafilise jaotumisega Hiinas. Eelkõige ei selgitanud kaebuse esitaja, kuidas oleks geograafilise jaotumise kriteeriumil põhinev valim olnud kooskõlas algmääruse artikliga 27, milles on sätestatud võimalus moodustada valim suurima ekspordimahu alusel.

(26)

Väite kohta, et valimis ei arvestatud asjakohaseid eri tootmisprotsesse kasutavate Hiina tootjate osakaalu, rõhutatakse, et valim hõlmas mõlemat tootmisprotsessi kasutavaid äriühinguid, nagu on selgitatud põhjenduses 18. Pealegi kasutavad suurimad Hiina eksportijad liidu turule eksporditava polüesterstaapelkiu tootmiseks PTAd/MEGd.

(27)

Kuna kaebuse esitaja osutab pigem tootmisele kui liitu eksportimisele, on asjakohane märkida, et komisjon ei pea esitama valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate/eksportivate tootjate rühmade polüesterstaapelkiu tootmismahtu, kuna käesoleva menetluse eesmärk on hinnata subsideerimist Hiinas toodetud ja liitu eksporditud polüesterstaapelkiu mahu puhul.

(28)

Seetõttu ei võetud kaebuse esitaja väiteid valimi moodustamise meetodi kohta arvesse.

(29)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil teadaolevatel India eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon India esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(30)

Kaheksa India eksportivat tootjat esitasid küsitud teabe ja olid nõus valimisse kuuluma. Komisjon koostas valimi algmääruse artikli 27 lõike 1 kohaselt, valides neli suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahuga äriühingut, mida oli käsutuses olnud aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ning India ametiasutustega. Märkusi ei esitatud.

(31)

Pärast avalikustamist osutas kaebuse esitaja asjaolule, et Indias on 17 polüesterstaapelkiu tootjat, ning seadis kahtluse alla neljast eksportivast tootjast koosneva valimi tüüpilisuse. Komisjon kinnitab, et neljast India eksportivast tootjast moodustatud valimit peetakse tüüpiliseks, kuna see hõlmab umbes 90 % India koguekspordist liitu uurimisperioodil.

(32)

Komisjon palus kõigil teadaolevail Vietnami eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Vietnami esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(33)

Viis Vietnami eksportivat tootjat esitasid küsitud teabe ja olid nõus valimisse kuuluma, kuid ühel neist äriühingutest ei olnud uurimisperioodil eksportmüüki liitu. Seetõttu otsustas komisjon seda äriühingut mitte uurida. Ülejäänud eksportivate tootjate vähest arvu arvestades otsustas komisjon, et valikuuring ei ole vajalik.

(34)

Pärast avalikustamist märkis kaebuse esitaja, et Vietnami puhul vastas küsimustikule neljast eksportivast tootjast kolm ning et komisjon oleks pidanud üritama saavutada samaväärse taseme ka Hiinast ja Indiast pärit ekspordi puhul. Komisjon rõhutab, et Vietnamis on tootmisharu olukord üpris teistsugune, arvestades väga väikest koostööd tegevate eksportivate tootjate arvu (kolm), võrreldes Hiina ja India eksportivate tootjate suure arvuga. Seega oli valimi moodustamine vajalik vaid kahes viimases riigis. Lisaks selgitab komisjon, et kolm koostööd tegevat uurimisalust Vietnami eksportivat tootjat moodustavad üle 99 % Vietnamist liitu imporditava vaatlusaluse toote kogumahust.

(35)

Kolm Hiina eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma taotlesid algmääruse artikli 27 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist. Arvestades individuaalse kontrollimise taotluste arvu ja Hiina eksportivate tootjate valimi suurust, oleks selline kontrollimine olnud põhjendamatult koormav. Seetõttu neid taotlusi ei rahuldatud.

(36)

Üks India eksportiv tootja taotles algmääruse artikli 27 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist. Taotletud kontrollimine kiideti heaks. Eelkõige otsustati, et individuaalne kontrollimine ei ole kõnealusel juhul põhjendamatult koormav ega takista uurimise õigeaegset lõpetamist.

(37)

Komisjon saatis küsimustikud Hiina esindajatele (sealhulgas eriküsimustik pankadele ning PTA ja MEG tootjatele), India esindajatele (sealhulgas eriküsimustik pankadele) ja Vietnami esindajatele (sealhulgas eriküsimustik pankadele ning PTA ja MEG tootjatele). Seejärel saatis komisjon küsimustikud valimisse kaasatud viiele Hiina eksportivale tootjale, viiele India eksportivale tootjale (neli valimisse kuuluvat tootjat ja üks valimisse mittekuuluv tootja), neljale Vietnami eksportivale tootjale, neljale liidu tootjale, viiele sõltumatule importijale ja 105 kasutajale.

(38)

Hiinast vastas küsimustikule Hiina valitsus (kaubandusministeerium) ja viis valimisse kaasatud Hiina eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma. Indiast vastas küsimustikule India valitsus (kaubandus- ja tööstusministeerium), neli valimisse kaasatud India eksportivat tootjat ning individuaalset kontrollimist taotlenud India eksportiv tootja. Vietnamist vastas Vietnami valitsus (Vietnami konkurentsiamet, tööstus- ja kaubandusministeerium ja mitu panka). Üks eksportiv tootja, kelle ekspordimaht liitu oli väga väike, loobus koostööst ega vastanud küsimustikule. Küsimustikule vastasid ülejäänud kolm Vietnami eksportivat tootjat (kaks neist kuulus samasse kontserni). Lisaks esitas vastused küsimustikule neli liidu tootjat, neli sõltumatut importijat ja kaksteist kasutajat.

(39)

Pärast avalikustamist märkis kaebuse esitaja, et valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustike arv ning importijatele ja kasutajatele saadetud küsimustike arv ei tundu olevat proportsionaalsed. Esmajoones tuleb märkida, et ühele äriühingute rühmale (liidu tootjad, eksportivad tootjad, importijad või kasutajad) saadetud küsimustike arv ei näita, millist kaalu omistab komisjon nende vastavale olukorrale. Ainus eesmärk on saada õigel tasemel ja koguses teavet, et analüüsida parimal võimalikul viisil subsiidiumi, kahju ja liidu huve.

(40)

Käesoleval juhul saadeti küsimustikud neljale valimisse kaasatud liidu tootjale, viiele valimisse kaasatud Hiina eksportivale tootjale, viiele India eksportivale tootjale, neljale Vietnami eksportivale tootjale, viiele importijale ning kõigile teadaolevatele ja endast teada andnud kasutajatele. Algmääruse artiklis 27 ei ole kasutajate valikuuring tõepoolest sätestatud. Lisaks näitavad senised kogemused kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimistega, et kuigi teatud juhtudel võidakse kättesaadava teabe alusel võtta ühendust paljude kasutajatega, on tavaliselt vaid vähesed neist valmis küsimustikule vastama. Seetõttu üritas komisjon aktiivselt teha ka käesoleval juhul koostööd võimalikult paljude kasutajatega.

(41)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Algmääruse artikli 26 kohased kontrollkäigud korraldati järgmistesse riigiametitesse ning finantseerimisasutustesse ja äriühingutesse:

(42)

Pärast avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et enamik Hiina tootjatest on piirkondlikult koondunud Jiangsu ja Zhejiangi provintsi kagupoolsel rannikul ja et ükski viiest kontrollkäigust ei toimunud kummaski neist kahest provintsist. Selles küsimuses tuleb märkida, et Jiangsu Xinsu Chemical Fibre Co ja Jiangsu Huaxicun Co asuvad Jiangsu provintsis, samas kui Zhejiang Anshun Pettechs Fibre asub Zhejiangi provintsis. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(43)

Lisaks väitis kaebuse esitaja, et valimisse ei olnud kaasatud kaks tootmisvõimsuse poolest suurt Hiina tootjat. Selles küsimuses tuletatakse meelde, et komisjon moodustas valimi liitu toimuva ekspordi mahu alusel ja valis viis suurimat liitu eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma kooskõlas algmääruse artikliga 27, nagu on selgitatud põhjendustes 16 ja 18. Ainuüksi asjaolu, et Hiinas on ka teisi suuri polüesterstaapelkiu tootjaid, ei sea iseenesest kahtluse alla valimi tüüpilisust.

(44)

Kaebuse esitaja esitas sarnase väite Vietnami kohta, osutades, et uurimisse ei olnud kaasatud Vietnami kaks suurt polüesterstaapelkiu tootjat. Nagu komisjon selgitas eespool põhjendustes 32–34, hõlmas uurimine kõiki Vietnami tootjaid, kes ekspordivad polüesterstaapelkiudu liitu, ning vastused saadi kolmelt eksportivalt tootjalt, kes moodustavad peaaegu kogu polüesterstaapelkiu ekspordi liitu. Asjaolu, et Vietnamis võib olla teisigi suuri polüesterstaapelkiu tootjaid, kes ei ekspordi vaatlusalust toodet liitu, ei mõjuta koostööd tegevate tootjate tüüpilisust.

(45)

Subsideerimise ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2010 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(46)

Pärast avalikustamist esitas kaebuse esitaja märkuse uurimisperioodi kestuse kohta, mida ta pidas liiga lühikeseks ning millel seetõttu oli kahjulik mõju komisjoni järeldustele. Kaebuse esitaja väitis, et 12-kuulise kestusega eirati asjaolu, et liidu tootmisharule tekitatud kahju oli väidetavalt kestnud mitu aastat. Peale selle arvas kaebuse esitaja, et kaebuses loetletud subsiidiume ei olnud kasutatud 12-kuulise uurimisperioodi alusel võimalik nõuetekohaselt analüüsida.

(47)

Kahju analüüsiga seoses tuleb rõhutada, et komisjon hindas 2010., 2011. ja 2012. aastat ning uurimisperioodi, mitte üksnes uurimisperioodi alla kuuluvat 12 kuud, nagu väidab kaebuse esitaja. Subsideerimise kindlaksmääramise puhul valis komisjon uurimisperioodiks 12 kuud, rakendades oma kaalutluspädevust kooskõlas algmääruse artiklitega 5 ja 11. Kuni avalikustamiseni ei esitanud kaebuse esitaja ega ükski huvitatud isik märkusi uurimisperioodi kestuse kohta, mis oli esitatud algatamisteates ja küsimustikes. Komisjon leiab, et 12-kuuline uurimisperiood on asjakohane uurimise seisukohast tüüpiliste järelduste tegemise tagamiseks. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(48)

2. oktoobril 2014 avalikustas komisjon kõigile huvitatud isikutele olulised faktid ja tegurid, mille alusel ta kavatses menetluse lõpetada, ning kutsus kõiki huvitatud isikuid üles märkusi esitama. Märkusi esitasid üks kasutajate ühendus, kaebuse esitaja, üks Hiina eksportiv tootja ja tema tütarettevõtjad, neli India eksportivat tootjat, Hiina valitsus ja Vietnami valitsus. Komisjon võttis esitatud märkusi arvesse, kui see oli asjakohane.

(49)

Kasutajate ühenduselt saadud märkused olid seotud liidu huvide küsimusega, mida ei hinnatud, kuna meetmete kehtestamiseks ei ole alust.

(50)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist, Indiast ja Vietnamist pärit polüestrist sünteesstaapelkiud, mis on kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata ning mida praegu klassifitseeritakse CN-koodi 5503 20 00 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(51)

Vaatlusalust toodet saab toota tavaliselt puhtast tereftaalhappest (PTA) ja monoetüleenglükoolist (MEG) või tootes ümbertöödeldud plasthelvestest ümbertöödeldud polüesterstaapelkiudu. Tootel on palju kasutusalasid, näiteks riide- ja rõivatööstuses ning sisustusesemete tootmisel, ent ka auto-, meditsiini- ja ehitustööstuses ning hügieenitoodete tootmisel.

(52)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samad peamised kasutusalad:

(53)

Komisjon otsustas seega käsitada neid tooteid samasuguste toodetena algmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(54)

Kaks valitsusasutust ja ühe asjaomase riigi eksportivaid tootjaid esindav ühendus väitsid, et PTAst/MEGst valmistatud polüesterstaapelkiudu ja ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud polüesterstaapelkiudu tuleks käsitada kahe eraldi tootena. Väide põhines kasutatava tooraine erinevuses, kuna teatavat liiki polüesterstaapelkiu korral kasutatakse PETd/MEGd, samas kui teist liiki polüesterstaapelkiu korral hoopis ümbertöödeldud plastpudeleid. Selles küsimuses märgiti olulise erinevusena kulu ja müügihinda. Lisaks väideti, et PTAst ja MEGst valmistatud polüesterstaapelkiu ja ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud polüesterstaapelkiu kvaliteedis esineb olulisi erinevusi, mis mõjutavad polüesterstaapelkiu kasutusala ja rakendust.

(55)

PTAst/MEGst valmistatud polüesterstaapelkiud ja ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud polüesterstaapelkiud on tõepoolest kaks eri liiki polüesterstaapelkiudu, mis kuuluvad polüesterstaapelkiu toote määratluse alla. Sellegipoolest on neil kahel tooteliigil samad füüsikalised ja keemilised omadused ning nende lõppkasutusalad on üldiselt samad. Kuigi tunnistatakse, et kõik tooteliigid ei ole vastastikku asendatavad, on eelmiste uurimiste ja praeguse uurimisega tehtud kindlaks, et kõnealused eraldi tooteliigid on vähemalt osaliselt vastastikku asendatavad ja kattuvad. Seepärast seda väidet ei arvestatud.

(56)

Üks eksportiv tootja kordas, et ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud helveste asemel ümbertöödeldud plastpudelite kasutamisel järgitakse teistsugust tootmisprotsessi ja et tegu on eraldi toorainega. Sama isik lisas ka, et ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud polüesterstaapelkiuga seotud kulu on väiksem ning selle müügihind ja kvaliteet on oluliselt madalamad kui tavalise polüesterstaapelkiu korral. Komisjon on endiselt seisukohal, et nii ümbertöödeldud plastpudelid kui ka ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud helbed on sisuliselt sama tooraine. Plasthelvestega võrreldes lisanduvad plastpudelite kasutamise korral järgmised tootmisetapid: pudelite sortimine ja pesemine ning seejärel pudelite purustamine helvesteks. Kõik edasised tootmisetapid on samad. Lisaks on lõpptootel samad omadused, arvestades et ühe toote kontrollnumbri alla kuuluval tootel võib olla eri kvaliteediklasse. Seega on toote kontrollnumbri raames arvestatud ka eri kvaliteediklassidest tuleneva hinnaerinevusega (kui see esineb). Seetõttu ei võetud väidet arvesse.

(57)

Üks valitsusasutus ja neli eksportivat tootjat väitsid, et tavapärast polüesterstaapelkiudu ja erikasutusega polüesterstaapelkiudu tuleks käsitada tootmiskulu, müügihinna ja kasutusala erinevuste tõttu eri toodetena. Lisaks väideti, et liidu tootmisharus keskendutakse erikasutusega polüesterstaapelkiule kui polüesterstaapelkiu põhiliigile, samas kui asjaomased riigid tarnivad peamiselt tavapärast polüesterstaapelkiudu.

(58)

Põhjenduses 57 kirjeldatud väite esitanud valitsusasutus ja neli eksportivat tootjat ei esitanud erikasutusega polüesterstaapelkiu määratlust.

(59)

Valimisse kaasatud liidu tootjate määratluse kohaselt hõlmab erikasutusega polüesterstaapelkiud polüesterstaapelkiudu, mis on valmistatud polüestri ja polüetüleeni kombinatsioonist kasutamiseks hügieenitoodetes, värvitud polüesterstaapelkiudu, konkreetse tugevusega polüesterstaapelkiudu, tule levikut aeglustavat polüesterstaapelkiudu, tehniliseks kasutamiseks ette nähtud polüesterstaapelkiudu (nt geotekstiilid ja lausriie ehituses kasutamiseks), koostöös kliendiga erirakenduse jaoks määratletavat, välja töötatavat ja kohandatavat polüesterstaapelkiudu ning autotööstuses kasutatavat polüesterstaapelkiudu (eriti auto nähtav vooderdus peab olema ühtlase värviga).

(60)

Tavapärane polüesterstaapelkiud hõlmab valimisse kaasatud liidu tootjate kohaselt sellist polüesterstaapelkiudu, mille tehnilised kirjeldused on väga paindlikud.

(61)

Erikasutusega polüesterstaapelkiu ja tavapärase polüesterstaapelkiu kohta väljapakutud määratluse kohaselt on neil kahel tooteliigil samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused. Asjaolu, et saadaval on eri liiki, sorti või eri kvaliteediga polüesterstaapelkiudu, ei välista selle käsitamist ühe tootena. Tavapärasel polüesterstaapelkiul tundub olevat rohkem võimalikke kasutusalasid kui erikasutusega polüesterstaapelkiul, kuid need erinevused ei olnud piisavad, et liigitada need kaheks eraldi tooteks. Kuigi polüesterstaapelkiu liikidel on erinevad omadused vastavalt nende konkreetsele eesmärgile, on nende füüsikalised põhiomadused ning peamised rakendus- ja kasutusalad samad.

(62)

Lisaks tuleb selgitada, et uurimisperioodil ei olnud erikasutusega polüesterstaapelkiud liidu tootjate toodetud polüesterstaapelkiu põhiliik. Keskmiselt moodustas see valimisse kaasatud liidu tootjate toodetud kõigist polüesterstaapelkiu liikidest 40 %, kui kasutada nende enda määratlust tavapärase polüesterstaapelkiu ja erikasutusega polüesterstaapelkiu kohta.

(63)

Pärast avalikustamist teatas üks eksportiv tootja taas, et erikasutusega polüesterstaapelkiud ja tavapärane polüesterstaapelkiud ei ole samasugused tooted ja seega ei saa neid koos uurida. Sama isik märkis, et erikasutusega polüesterstaapelkiu ja tavapärase polüesterstaapelkiu puhul erinevad lõppkasutus, tootmiskulu ja müügihind. Seetõttu arvas see eksportiv tootja, et komisjon oleks pidanud uurima erikasutusega polüesterstaapelkiu ja tavapärase polüesterstaapelkiu erinevusi seoses kulu ja müügihinnaga. Ta märkis, et ei ole selge, kuidas on uurimisaluse toote tootmiskulu ja müügihind kindlaks määratud, ning palus komisjonil vaadata turuhinnast madalama hinnaga müümise analüüs läbi pärast tavapärase polüesterstaapelkiu ja erikasutusega polüesterstaapelkiu andmete lahutamist.

(64)

Komisjon kinnitab, et polüesterstaapelkiudu müüakse eraldi tooteliikidena ketruseks või lausmaterjalist toodete valmistamiseks. Näiteks võib polüesterstaapelkiul olla mono- või bikomponentne koostis ning erinevad näitajad, nagu denjee/detsideks, tugevus, läige, kvaliteediklass jne. Sellised näitajad olid esitatud toote kontrollnumbris, mille kohta ei saanud komisjon ühtegi märkust. Tunnistatakse, et tavapärane ja erikasutusega polüesterstaapelkiud ei ole kõikidel võimalikel kasutusaladel vastastikku asendatavad, kuid nad on osaliselt vastastikku asendatavad ja nende kasutusalad osaliselt kattuvad. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 61 ja tehtud kindlaks varasemate samasugust toodet käsitlenud menetlustega, on nende tooteliikide füüsikalised ja keemilised omadused ning lõppkasutusalad üldiselt samad. Kõik liigid põhinevad samadel toorainetel (PTA/MEG või ümbertöödeldud polüetüleentereftalaat), mis moodustavad üle 60 % tootmiskulust. Kiu teatavate kindlate omaduste tagamiseks saab kasutada lisandeid või lisakoostisosi. Toote kontrollnumber hõlmab tooraine päritolu ja muid elemente, mis võivad mõjutada tootmiskulu ja müügihinda. Tavapärase polüesterstaapelkiu ja erikasutusega polüesterstaapelkiu tootmisprotsess siiski oluliselt ei erine. See on ilmne ka valimisse kaasatud liidu tootjate puhul, kuna ükski neist ei tootnud üksnes tavapärast polüesterstaapelkiudu või üksnes erikasutusega polüesterstaapelkiudu. Lisaks ei tundu erikasutusega polüesterstaapelkiu jaoks olevat järjekindlat ja ühiselt kokkulepitud määratlust. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 59, peab osa liidu tootjaid näiteks hügieenitoodete tööstuses kasutatavat polüesterstaapelkiudu erikasutusega liigiks. Seevastu on paljud kasutajad ja kasutajate ühendused märkinud, et hügieenitoodete tööstuses – näiteks niiskete salvrätikute tootmisel – kasutatav polüesterstaapelkiud on tavapärast liiki, kuigi eelistatavalt ei tohiks see tervist ja ohutust silmas pidades olla ümbertöödeldud toorainest. Lisaks peab osa liidu tootjaid kliendi erinõuetele vastavat polüesterstaapelkiudu (mis on näiteks konkreetset värvi) erikasutusega polüesterstaapelkiuks, kuigi sellist liiki polüesterstaapelkiu korral võidakse kasutada täpselt sama tootmisprotsessi, mida kasutatakse mis tahes muu (tavapärase) tooteliigi korral. Seega ei saanud komisjon tugineda tavapärase ja erikasutusega polüesterstaapelkiu seose omavolilisele määratlusele ning seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(65)

Üks kasutaja ja kasutajate ühendus väitsid, et Hiinast imporditud polüesterstaapelkiud on kõrgema kvaliteediga kui liidus toodetud polüesterstaapelkiud. Ühe esitatud väite kohaselt ei sisalda Hiina Rahvavabariigist pärit polüesterstaapelkiud kõvasid polümeeritükke. Teine väide käsitles Hiina polüesterstaapelkiu heledust, samas kui liidus toodetud polüesterstaapelkiud pidi väidetavalt sisaldama halle varjundeid, kuna enamik liidu polüesterstaapelkiust toodetakse ümbertöödeldud plastpudelitest.

(66)

Esimese väite kohta, mille kohaselt on liidus toodetud polüesterstaapelkius kõvasid polümeeritükke, ei esitatud tõendeid. Lisaks on teiste kasutajate esitatud teabes ja küsimustikele esitatud vastustes väidetud vastupidist (on väidetud, et liidus toodetud polüesterstaapelkiud on tavaliselt kõrgema kvaliteediga kui asjaomastes riikides toodetud polüesterstaapelkiud).

(67)

Teise väite puhul, mis käsitles heledust, kinnitab uurimise käigus esitatud teave, et PTAst/MEGst valmistatud polüesterstaapelkiud on tavaliselt heledam kui ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud polüesterstaapelkiud (kui tootmise käigus ei lisata värvaineid või valgendeid). Sellegipoolest on mõlemat liiki polüesterstaapelkiul samad füüsikalised ja keemilised omadused ning nende lõppkasutusalad on üldiselt samad. Lisaks tuleb märkida, et kahju arvutamisel võeti ühe tegurina arvesse peamist toorainet. See tähendab, et ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud imporditud polüesterstaapelkiudu võrreldi üksnes sellise liidus toodetud polüesterstaapelkiuga, mis oli valmistatud ümbertöödeldud plastpudelitest. Samuti võrreldi PTAst ja MEGst valmistatud imporditud polüesterstaapelkiudu üksnes sellise liidus toodetud polüesterstaapelkiuga, mis oli valmistatud PTAst ja MEGst.

(68)

Ühe kasutajate ühenduse, eksportiva tootja ja valitsusasutuse väite kohaselt nõuavad allkasutajad tihti, et tooteid valmistataks asjaomastest riikidest (eriti Hiinast) pärit polüesterstaapelkiust.

(69)

Selle väite kinnitamiseks ei esitatud ühtegi tõendit ega selgitatud täpsemalt põhjuseid, miks nõutakse asjaomasest kolmest riigist pärit polüesterstaapelkiu kasutamist (kui allkasutajad tõepoolest selliseid nõudmisi esitavad).

(70)

Kasutajate ühendus väitis konkreetsemalt, et eriti liidu autotööstus lubab kasutada üksnes Hiina päritolu polüesterstaapelkiudu.

(71)

Seda väidet ei suudetud aga tõendada ega näidata, et liidu tootjate toodetud polüesterstaapelkiudu ei saa liidu autotööstuses kasutada. Lisaks on kontrollitud andmed näidanud, et liidu tootjad müüvad olulistes kogustes polüesterstaapelkiudu ka liidu autotööstusele, mis osutab vastupidisele.

(72)

Üks eksportiv tootja väitis, et tema valmistatud polüesterstaapelkiud ja liidu tootjate valmistatud polüesterstaapelkiud on eraldi tooted, kuigi mõlemaid toodetakse ümbertöödeldud plastpudelitest. Selle eksportiva tootja kohaselt valmistab tema polüesterstaapelkiudu (peamiselt) ümbertöödeldud plastpudelitest (mitte helvestest), kasutades teistsugust tootmisprotsessi ja seega teistsugust toorainet kui polüesterstaapelkiu tootjad, kes kasutavad ümbertöödeldud plastpudelitest valmistatud helbeid.

(73)

Seda väidet ei võetud samuti arvesse, kuna plastpudelid ja plasthelbed (ehk helvesteks purustatud plastpudelid) on sisuliselt sama tooraine, kuigi nende vorm on erinev.

(74)

Seega järeldati, et kõigil uurimisega hõlmatud polüesterstaapelkiu liikidel on samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused ning nende lõppkasutusalad on üldiselt samad.

(75)

Kaebuses esitatud teabe ja komisjoni küsimustikule saadud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmasid Hiina valitsusasutuste antud subsiidiume.

(76)

Komisjon uuris kõiki kaebuses esitatud väidetavaid kavasid. Iga kava puhul uuriti, kas algmääruse artikli 3 alusel on võimalik kindlaks teha Hiina valitsuse rahalist toetust ja sellest tulenevat kasu valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele. Uurimine näitas, et kõnealusel juhul jääb uuritud kavadest tulenenud võimalik kasu alla algmääruse artikli 14 lõikes 5 (3) sätestatud miinimumkünnise. Seega ei peeta vajalikuks hinnata individuaalsete kavade tasakaalustatavust.

Kavade andmed ja iga äriühingu vastavad kasumäärad on esitatud allpool.

(77)

Leiti, et valimisse kuulunud Hiina eksportivad tootjad/eksportivate tootjate rühmad ei kasutanud uurimisperioodil järgmisi kavasid ning seega ei saanud teha kindlaks tulenenud kasu:

(78)

PTA ja MEG tegelikust maksumusest väiksema tasu eest tarnimise kohta väideti kaebuses, et Hiina valitsusele kuuluvad teatavad varustavad tööstusharud ja lähtematerjalid, mistõttu saab ta tarnida soodsa hinnaga sisendit polüesterstaapelkiu tootjatele, st PTAd ja MEGd. Selle alusel saavad polüesterstaapelkiu tootjad tasakaalustatavaid subsiidiume riigile kuuluvatelt ettevõtetelt avalikus sektoris toodetud PTA ja MEG ostmisega turuhinnast odavama hinna eest ja seega tegelikust maksumusest soodsama tasu eest.

(79)

Uurimisega tehti aga kindlaks, et Hiina polüesterstaapelkiudu eksportivad tootjad/eksportivate tootjate rühmad impordivad enamiku eksporditava polüesterstaapelkiu tootmiseks kasutatavast PTA ja MEG sisendist seestöötlemissüsteemi raames.

(80)

Seetõttu ei õnnestunud teha kindlaks, et valimisse kaasatud äriühingud oleksid saanud kõnealuse väidetava kava alusel subsiidiume.

(81)

Pärast avalikustamist märkis kaebuse esitaja, et komisjon esitas osalise analüüsi vaid ühe sellise subsiidiumikava kohta, mida valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad uurimisperioodil ei kasutanud, st PTA/MEG tarnete kohta subsideeritud hinnaga. Selle kava puhul väitis kaebuse esitaja, et viis, kuidas valim oli moodustatud, ja asjaolu, et uurimisse ei olnud kaasatud üht Hiina peamist polüesterstaapelkiu tootjat, mõjutas selle kavaga seotud subsideerimise kindlaksmääramist.

(82)

Nagu on selgitatud põhjendustes 16 ja 18, valis komisjon 23 uurimises koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja/eksportivate tootjate rühma seast valimisse viis suurimat eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma ning valimit peeti tüüpiliseks algmääruse artikli 27 tähenduses. Hiina tootja, kellele kaebuse esitaja osutas ja kes ei olnud valimisse kaasatud, ei eksportinud uurimisperioodil polüesterstaapelkiudu liitu olulistes kogustes. Seetõttu ei mõjutanud selle tootja kaasamata jätmine valimi tüüpilisust ning sellel ei olnud olulist mõju kõnealuse subsiidiumikava kohta tehtud järeldustele.

(83)

Komisjon kinnitab, et kogus teavet ja vastuseid seoses kõigi kaebuses väidetud subsiidiumikavadega, sealhulgas nendega, mida kaebuse esitaja mainis pärast avalikustamist esitatud märkustes, kuid nende kavade kohta leiti, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad/eksportivate tootjate rühmad ei olnud neid kasutanud. Põhjenduses 78 esitas komisjon täiendavaid üksikasju PTA/MEG tarnimise kohta tavalisest maksumusest väiksema tasu eest, kuna see subsiidiumikava oli esitatud kaebuses põhiväitena, millega võis olla seotud oluline tasakaalustatav subsiidium.

(84)

Kaebuse esitaja väitis, et polüesterstaapelkiu tootjad said madala (subsideeritud) intressimääraga laene arengupankadelt ja riigile kuuluvatelt kommertspankadelt vastavalt Hiina valitsuse poliitikale anda finantsabi tekstiili- ja keemilise kiu tootmisharu kasvu ning arengu edendamiseks ja toetamiseks.

(85)

Sooduslaenud on Hiinas ette nähtud järgmiste õigusnormidega: Hiina Rahvavabariigi kommertspanganduse seadus (edaspidi „pangandusseadus”), Hiina Rahvapanga laenude üldeeskirjad (kehtestatud 28. juunil 1996) ja riiginõukogu otsus nr 40.

(86)

Algmääruse artikli 6 punktis b on sätestatud, et sooduslaenudest saadav kasu tuleks arvutada kui vahe makstud intressisumma ja selle summa vahel, mida äriühing maksaks võrreldava kommertslaenu eest, mida ta võiks turul reaalselt saada. Komisjon tegi kindlaks võrreldavate kommertslaenude võrdlusaluse (võrreldava intressisumma).

(87)

Võrdlusalus määrati Hiina intressimäärade alusel, mida kohandati tavalise tururiski kajastamiseks (st arvestati, et kõigi Hiina äriühingute jaoks määratakse kõrgeim mitteinvesteeringu tüüpi investeeringuklass (Bloombergis BB) ainult võlakirjade puhul ja äriühingute väljastatud võlakirjadelt eeldatavaid asjakohaseid riskipreemiaid kohaldatakse selle reitingu alusel Hiina rahvapanga tavapärase laenuintressimäära suhtes).

(88)

Eksportivate tootjate/eksportivate tootjate rühmade saadud kasu arvutati järgmiselt: aluseks võeti intressimäära erinevus (väljendatud protsendina) ja see korrutati laenusumma tagastamata osaga, st intressidega, mis ei olnud uurimisperioodil veel makstud. Seejärel jaotati see summa koostööd tegevate eksportivate tootjate kogukäibele.

(89)

Kavaga saadud kasu jääb vahemikku 0–0,5 %.

(90)

Hiina maakasutusõigusi reguleerivad Hiina Rahvavabariigi maahalduse seadus ja Hiina Rahvavabariigi kinnisvaraõiguse seadus.

(91)

Maahaldusseaduse artikli 2 kohaselt kuulub kogu maa riigile, sest kooskõlas Hiina põhiseaduse ja asjaomaste õigussätetega on maa kollektiivne omanik Hiina rahvas. Maad ei saa müüa, kuid vastavalt seadusele saab anda maakasutusõigust. Riigi ametiasutused võivad õiguse anda pakkumiskutsete, noteeringute või enampakkumiste tulemusena.

(92)

Koostööd teinud eksportivad tootjad/eksportivate tootjate rühmad on esitanud andmeid nende kasutuses oleva maa kohta ja asjaomaseid maakasutusõiguse lepinguid/tunnistusi, kuid Hiina valitsus ei esitanud mingit teavet maakasutusõiguse hindade kohta.

(93)

Võttes arvesse järeldust, et maakasutusõigusega seotud tehinguid Hiinas ei suuna turg, ei ole ilmselt Hiinast võimalik leida üldse mingeid erasektori võrdlusaluseid. Seepärast ei ole kulude või hindade kohandamine Hiinas võimalik. Sellises olukorras järeldatakse, et Hiinas puudub vastav turg ning kooskõlas algmääruse artikli 6 lõike d punktiga ii on põhjendatud välise võrdlusaluse kasutamine saadud kasu suuruse mõõtmiseks. Kuna Hiina valitsus ei esitanud ühtegi ettepanekut välise võrdlusaluse kohta, pidi komisjon asjakohase välise võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutama kättesaadavaid fakte. Sellega seoses peetakse põhjenduses 94 esitatud põhjustel asjakohaseks kasutada sobiva võrdlusalusena Taiwani omaette tolliterritooriumilt saadud teavet.

(94)

Komisjoni arvates sobivad maa hinnad Taiwanis kõige paremini Hiina nende piirkondade iseloomustamiseks, kus koostööd teinud eksportivad tootjad tegutsevad. Enamik eksportivaid tootjaid asub Hiina idaosas suure elanikkonna tihedusega ja kõrge SKPga (sisemajanduse koguproduktiga) provintsides.

(95)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtutakse subsiidiumi saajate kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Subsiidiumi saajate saadud kasu arvutamisel lähtutakse iga äriühingu poolt maakasutusõiguse eest makstud summa ja selle summa vahest, mis oleks tavapäraselt makstud Taiwani võrdlushinna alusel.

(96)

Arvutuste tegemisel kasutas komisjon Taiwani puhul kindlaks tehtud keskmist maa ruutmeetri hinda, mida korrigeeriti vastavalt valuuta odavnemisele ja SKP kasvule alates asjaomaste maakasutusõiguse lepingute alguskuupäevadest. Tööstusmaa hinda käsitlev teave saadi Taiwani majandusministeeriumi tööstuse osakonna veebisaidilt. Taiwani valuuta odavnemise ja SKP kasvu arvutustes võeti aluseks inflatsiooni määr ja SKP kasv elaniku kohta jooksevhindades (USA dollarites) Taiwanil (Rahvusvahelise Valuutafondi 2011. aasta aruande „World Economic Outlook” („Maailmamajanduse väljavaade”) andmed). Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 3 on subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud uurimisperioodile, kasutades maakasutusõiguse tavapärast kasutusaega Hiinas tööstusmaa puhul, st 50 või 70 aastat. See summa on seejärel jagatud valimisse kuulunud eksportivate tootjate kogu müügikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei sõltu eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguseid.

(97)

Kavaga saadud kasu jääb vahemikku 0,02–0,82 %.

(98)

Dividendide tulumaksuvabastuse õiguslikud alused on ettevõtte tulumaksu seaduse artiklid 25–26 ja ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade artikkel 83.

(99)

See kava seisneb maksusoodustustes Hiina residentidest ettevõtetele, kes on teiste Hiina residentidest ettevõtete aktsionärid, maksuvabastustena teatavatest dividendidest saadud tulude, boonuste ning muude omakapitaliinvesteeringute pealt residentidest emaettevõtetele.

(100)

Kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja/eksportivate tootjate rühma tulumaksudeklaratsioonides on esitatud tulumaksust vabastatud summa. See summa on kirjendatud abikõlblike residentide ja ettevõtete dividendidena, boonustena ja muu omakapitalilt saadud tuluna kooskõlas tulude deklareerimise tingimuste 5. lisaga (iga-aastane maksusoodustuste deklaratsioon). Vaatlusalused äriühingud ei maksnud neilt summadelt tulumaksu.

(101)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtutakse subsiidiumi saajate kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Subsiidiumi saajate saadud kasuks peetakse tasumisele kuuluvate kõigi maksude summat, mille hulka on arvestatud teistelt Hiina residentidest ettevõtetelt saadud dividenditulu ja millest on maha arvatud summa, mis dividendide maksuvabastuse kohaselt tegelikult maksti. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud koostööd tegevate eksportivate tootjate äriühingute kogu müügikäibe ulatuses uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei ole seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguseid.

(102)

Kavaga saadud kasu jääb vahemikku 0–0,06 %.

(103)

Kava õiguslik alus on riiginõukogu ringkiri Guo Fa nr 37/1997 imporditud seadmete maksustamise põhimõtete kohandamise kohta; rahandusministeeriumi, kesktolliameti ja riikliku maksuameti teatis nr 43 (2008); riikliku arengu- ja reformikomisjoni 22. veebruari 2006. aasta märgukiri nr 316 (2006) riigi või välisinvestorite rahastatavate ja riigi soodustatavate projektide kinnituskirjade menetlemisega seotud oluliste küsimuste kohta ning välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete või kohalike ettevõtete imporditavate tollimaksuvabastuseta kaupade kataloog (2008).

(104)

Selle kava raames pakutakse välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele või kohalikele ettevõtetele vabastust käibemaksust ja imporditollimaksust nende tootmises kasutamiseks mõeldud oluliste seadmete impordi korral. Vabastuse saamiseks ei tohi vastavad seadmed olla mitterahastamiskõlblike seadmete loetelus ning vabastust taotlev ettevõte peab hankima Hiina riigiasutuste või riikliku arengu- ja reformikomisjoni väljastatava riiklikult soodustatud projekti sertifikaadi kooskõlas asjakohaste investeeringuid, makse ja tollimakse käsitlevate õigusaktidega.

(105)

Neli valimisse kaasatud eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma teatas imporditud seadmete käibemaksu- ja imporditollimaksuvabastusest.

(106)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtutakse subsiidiumi saajate kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Subsiidiumi saajate saadud kasuks peetakse imporditud seadmete käibemaksu ja tollimaksu vabastuse summat. Saadud kasu amortiseeriti tavapärast raamatupidamisarvestust kasutades vastavalt seadmete elueale. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud koostööd tegevate eksportivate tootjate äriühingute kogu müügikäibe ulatuses uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei ole seotud eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguseid.

(107)

Kavaga saadud kasu jääb vahemikku 0–0,45 %.

(108)

Selle kava õiguslik alus on riikliku maksuameti 20. septembri 1999. aasta ringkiri nr 171, 199 esialgsete meetmete tühistamise kohta seoses oma riigis valmistatud seadmete soetamisel välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete tasutud maksude tagastuste haldamisega; rahandusministeeriumi dokument nr 176 (2008): rahandusministeeriumi ja riikliku maksuameti märgukiri Hiinas valmistatud seadmete soetamisel tasutud maksude välisinvestorite rahastatud ettevõtetele tagastamise poliitika rakendamise lõpetamise kohta.

(109)

Selle kava raames võimaldatakse välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele soodustusi kodumaal valmistatud seadmete soetamisel tasutud käibemaksu tagastamise kujul. Need seadmed ei tohi olla kantud selliste kaupade kataloogi, mille suhtes maksuvabastust ei kohaldata, ning seadmete väärtus ei tohi ületada välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete suhtes kohaldatavat koguinvesteeringute piirmäära vastavalt oma riigis toodetud seadmete soetamise suhtes rakendatavatele katselistele haldusmeetmetele.

(110)

Kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma esitas kava kohta üksikasjaliku teabe, sealhulgas saadud kasu summa.

(111)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtutakse subsiidiumi saajate kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Subsiidiumi saaja saadud kasuks peetakse kodumaal valmistatud seadmete soetamisel tasutud käibemaksu tagastuse summat. Saadud kasu amortiseeriti vastavalt seadmete elueale kooskõlas tootmisharu tavapraktikaga.

(112)

Kavaga saadud kasu jääb vahemikku 0–0,01 %.

(113)

Uurimine kinnitas, et valimisse kaasatud äriühingud põhjenduses 75 nimetatud kavade raames uurimisperioodi jooksul kasu ei saanud.

(114)

Subsiidiumivastase algmääruse kohaselt arvutatud subsiidiumide summa jääb väärtuselt Hiina eksportivate tootjate puhul vahemikku 0,76–1,77 %.

(115)

Pärast avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et ei olnud selge, kuidas komisjon arvutas subsiidiumi kogumarginaali vahemiku. Valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate/eksportivate tootjate rühma kõigi subsiidiumide väärtuseline vahemik, mis on esitatud põhjenduses 114, näitab väikseimat ja suurimat subsiidiumi kogumarginaali viie valimisse kaasatud Hiina eksportiva tootja/eksportivate tootjate rühma puhul.

(116)

Arvestades, et Hiina eksportivatele tootjatele antud tasakaalustatavate subsiidiumide summad on minimaalsed, ei tuleks Hiinast pärit polüesterstaapelkiu impordi suhtes meetmeid kehtestada. Järeldatakse, et uurimine seoses Hiina Rahvavabariigist pärit impordiga tuleks kooskõlas algmääruse artikli 14 lõikega 3 lõpetada.

(117)

Kaebuses esitatud teabe ja komisjoni küsimustikule saadud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmasid India valitsusasutuste antud subsiidiume:

(118)

Uurimisega tehti kindlaks, et uurimisperioodil said kontrollitud eksportivad tootjad kasu järgmiste kavade raames:

(119)

Põhjenduse 118 punktides 1, 2, 4, 5 ja 6 nimetatud kavad põhinevad väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) 1992. aasta seadusel (nr 22, 1992), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel välja anda teatisi ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud väliskaubanduspoliitika dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab regulaarselt. Käesoleva uurimisega seotud uurimisperioodi jaoks oluline väliskaubanduspoliitika dokument on väliskaubanduspoliitika kava aastateks 2009–2014 (edaspidi „väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014”). Lisaks sellele on India valitsus sätestanud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 reguleeriva korra menetlusjuhendi I köites (edaspidi „HOP 2009–2014 I köide”). Menetlusjuhendit ajakohastatakse samuti korrapäraselt.

(120)

Põhjenduse 118 punktis 3 osutatud tollimaksu tagastamise kava põhineb 1962. aasta tolliseaduse jaol 75, 1944. aasta keskse aktsiisiseaduse jaol 37, 1994. aasta rahandusseaduse jagudel 93 A ja 94 ning 1995. aasta tollimaksu, keskse aktsiisimaksu ja teenusemaksu tagastamise eeskirjadel. Tagastamismäärad avaldatakse regulaarselt.

(121)

Punktis 7 osutatud Mahārāshtra ergutussüsteemi kava põhineb Mahārāshtra valitsuse 2007. aasta ergutussüsteemil (30. märtsi 2007. aasta resolutsioonid nr PSI-1707/(CR-50)/IND-8).

(122)

Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(123)

Selle kava alusel on õigus saada tollimaksukrediiti 3 % ulatuses FOB-väärtusest kõikide toodete, sealhulgas polüesterstaapelkiu ekspordi puhul riikidesse, mis on esitatud HOP 2009–2014 I köite lisa 37C tabelites 1 ja 2. Alates 1. aprillist 2011 on õigus taotleda tollimaksukrediiti 4 % ulatuses FOB-väärtusest kõikide toodete ekspordi puhul riikidesse, mis on märgitud lisa 37C tabelis 3 (sihtturgude kava). Selle kava raamidesse ei kuulu teatavat tüüpi eksporditegevus, näiteks imporditud või transiitkauba eksport, ekspordiga samaväärsed toimingud, teenuste eksport ja erimajandustsoonides tegutsevate või ekspordiga tegelevate üksuste ekspordikäive. Samuti ei kuulu selle kava alla teatavat tüüpi kaubad, nagu teemandid, väärismetallid, maagid, teravili, suhkur ja naftasaadused.

(124)

Sihtturgude kava raames antav tollimaksukrediit on vabalt ülekantav ja kehtib 24 kuu jooksul alates asjakohase krediidisertifikaadi väljastamise kuupäevast. Seda krediiti võib kasutada mis tahes sisendite või kauba, sealhulgas kapitalikaupade järgneva impordi tollimaksude tasumiseks.

(125)

Krediidisertifikaat väljastatakse pärast ekspordi toimumist või kauba lähetamist punktis, mille kaudu eksport toimus. Kui kaebuse esitaja esitab ametiasutustele koopiad kõigist asjakohastest ekspordidokumentidest (nt eksporditellimus, faktuurarved, saatearved, panga sertifikaadid), ei ole India valitsusel enam tollimaksukrediidi andmise üle otsustusõigust.

(126)

Seda kava kasutas uurimisperioodil neli kontrollitud eksportivat tootjat.

(127)

Pärast avalikustamist väitis kolm valimisse kaasatud India eksportivat tootjat, et kuigi neil oli õigus soodustust saada, ei olnud nad seda seoses eksportmüügiga liitu üldse taotlenud, ning seega ei saa teha järeldust kasu olemasolu kohta. Lisaks väitsid nad, et sihtturgude kava on geograafiliselt seotud liitu mittekuuluvate riikidega ja seega ei saa liit seda tasakaalustada. Selles küsimuses kinnitasid kontrollkäigud, et sihtturgude kavaga saadud kasu oli seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse, kuna kava on peamiselt seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse. Kõnealused eksportivad tootjad ei suutnud siiski vaidlustada ei kava rakendamist, mida on kirjeldatud põhjendustes 123–125, ega asjaolu, et sihtturgude kava alusel saadud soodustust saab kasutada vaatlusaluse toote jaoks, täpsemalt seda, et sihtturgude kava alusel saadud tollimaksukrediit on vabalt ülekantav ja seda saab kasutada mis tahes sisendi või kauba, sealhulgas kapitalikauba edasise impordi tollimaksude tasumiseks. Eelkõige ei suutnud nad vaidlustada asjaolu, et tingimustele vastavatesse kolmandatesse riikidesse toimuva ekspordi puhul sihtturgude kava alusel saadud tollimaksukrediiti saab kasutada liitu eksporditud vaatlusaluses tootes kasutatud sisendite imporditollimaksude tasumiseks.

(128)

Lisaks kajastatakse kõnealust soodustust äriühingu raamatupidamisaruannetes tekkepõhiselt eksporditehingu toimumise kuupäeval, mis näitab, et õigus soodustusele saadakse eksporditehingu ajal ning ei ole kahtlust, et saadud tollimaksukrediiti kasutatakse hiljem. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(129)

Sihtturgude kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Sihtturgude kava raames antav tollimaksukrediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse lõpuks imporditollimaksude korvamiseks ning seetõttu laekub India valitsusele vähem tollimaksu kui ta saama peaks. Lisaks on sihtturgude kava raames antav tollimaksukrediit kasulik eksportijale, kuna suurendab tema likviidsust.

(130)

Lisaks sõltub sihtturgude kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(131)

Kõnealust kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, millist sisendit eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada sihtturgude kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse impordib sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on sihtturgude kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kõik sisendid kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu. Veelgi enam, eksportija võib kasutada sihtturgude kava raames antavat tollimaksukrediiti kapitalikaupade importimiseks, kuigi kapitalikaupade suhtes ei kohaldata selliseid lubatavaid tollimaksu tagastussüsteeme, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks.

(132)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti subsiidiumi saaja kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti ning mille koostööd teinud eksportiv tootja kirjendas eksporditehingu hetkel tekkepõhise sissetulekuna. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 jaotatakse see subsiidiumisumma (lugeja) kogu uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel.

(133)

Uurimisperioodil olid vaatlusaluse nelja äriühingu puhul kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäärad vastavalt 0,15 %, 0,19 %, 0,42 %, 0,63 %.

(134)

Kava üksikasjalik kirjeldus sisaldub väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktides 3.15–3.17 ja HOP 2009–2014 I köite punktides 3.9–3.11.

(135)

Väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punkti 3.15.2 kohaselt on selle kava alusel toetuskõlblikud HOP 2009–2014 I köite lisas 37D nimetatud toodete eksportijad.

(136)

Kõik HOP 2009–2014 I köite lisas 37D loetletud toodete eksportijad saavad taotleda sihttoodete kava alusel tollimaksukrediiti, mis vastab 2 protsendile või 5 protsendile ekspordi FOB-väärtusest. Vaatlusalune toode on loetletud lisa 37D tabelis 1 ja sellega seoses on õigus 2-protsendilisele tollimaksukrediidile.

(137)

Sihttoodete kava on ekspordijärgne kava, st et olla toetuskõlblik selle kava alusel, peab äriühing eksportima. Äriühing esitab asjaomasele asutusele elektroonilisel teel taotluse ning järgmiste dokumentide koopiad: eksporditellimus ja -arve, panga kinnitus taotluse esitamise lõivu maksmise kohta, saatearved ja panga kinnitus (Bank Realization Certificate) makse saamise kohta või sertifikaat (Inward Remittance Certificate) välismaalt Indiasse tehtud ülekande kohta juhul, kui ei ole kasutatud vahendajaid. Juhul kui originaalsaatearve ja/või panga kinnitus on esitatud toetuste taotlemiseks mõne muu kava alusel, võib äriühing esitada enda kinnitatud koopiad, millele on märgitud asjaomane asutus, kellele originaaldokumendid on esitatud. Sihttoodete kava kohase krediidi saamiseks elektrooniliselt esitatud taotlus võib hõlmata kuni 50 saatearvet.

(138)

Leiti, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele saab sihtoodete kava kohast krediiti kajastada pärast ekspordikohustuse täitmist tekkepõhiselt sissetulekuna raamatupidamisaruannetes. Sellist krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks ükskõik milliste kaupade järgneval importimisel, välja arvatud kapitalikaubad ja impordipiiranguga kaubad. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa omamaisel turul (kus nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil. Sihtoodete kava kohane krediit on vabalt ülekantav ja kehtib 24 kuud alates väljastamise kuupäevast.

(139)

Seda kava kasutasid uurimisperioodil kõik viis kontrollitud eksportivat tootjat.

(140)

Pärast avalikustamist väitis kolm valimisse kaasatud India eksportivat tootjat, et kuigi neil oli õigus soodustust saada, ei olnud nad seda vähemalt teatud eksportmüügi puhul taotlenud, ning seega ei saa teha järeldust kasu olemasolu kohta. Kõnealused eksportivad tootjad ei suutnud siiski vaidlustada ei kava rakendamist, mida on kirjeldatud põhjendustes 123–125, ega asjaolu, et sihttoodete kava alusel saadud soodustust saab kasutada vaatlusaluse toote jaoks, täpsemalt seda, et sihttoodete kava alusel saadud tollimaksukrediit on vabalt ülekantav ja seda saab kasutada mis tahes sisendi või kauba, sealhulgas kapitalikauba edasise impordi tollimaksude tasumiseks. Tasub korrata, et asjaomane soodustus kajastatakse äriühingu raamatupidamisaruannetes tekkepõhiselt eksporditehingu toimumise kuupäeval, mis näitab, et õigus soodustusele saadakse eksporditehingu ajal ning ei ole kahtlust, et saadud tollimaksukrediiti kasutatakse hiljem.

(141)

Sihttoodete kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Sihttoodete kava kohane krediit on India valitsuse rahaline toetus, sest krediiti kasutatakse hiljem imporditollimaksude tasumiseks, mistõttu vähenevad India valitsuse tulud, mille ta muidu maksmisele kuuluvatest tollimaksudest saaks. Lisaks on sihttoodete kava kohane krediit kasuks eksportijale, kuna parandab tema likviidsust.

(142)

Lisaks sõltub sihttoodete kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(143)

Kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest see ei vasta algmääruse I lisa punktis i ning II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, millist sisendit eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada sihttoodete kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse impordib sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on sihttoodete kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kõik sisendid kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu.

(144)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 2 ja artikliga 5 lähtuti tasakaalustatavate subsiidiumide arvutamisel subsiidiumi saaja kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Seejuures võeti arvesse, et subsiidiumi saaja sai kasu selle kava raames toimunud eksporditehingu ajal. Sel hetkel loobub India valitsus tollimaksudest, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui toll väljastab ekspordi saatekirja, milles märgitakse muu hulgas asjakohase eksporditehingu puhul antava sihttoodete kava kohase krediidi summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte anda. Eespool esitatut arvestades peetakse õigeks hinnata sihttoodete kava alusel saadud kasu kui uurimisperioodil selle kava raames tehtud eksporditehingute eest antud krediidi summat.

(145)

Põhjendatud taotluse esitamise korral arvati krediidisummast vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud ja saadi nii subsiidiumisumma (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 jaotati see subsiidiumi summa kogu uurimisperioodi vältel toimunud ekspordi käibele (nimetaja), kuna subsiidium antakse seoses eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguseid.

(146)

Uurimisperioodil olid vaatlusaluse viie äriühingu puhul kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäärad vastavalt 1,59 %, 1,75 %, 1,77 %, 1,85 % ja 1,95 %.

(147)

Tollimaksu tagastamise kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud 1995. aasta tollimaksu ja riikliku aktsiisimaksu tagastamise eeskirjades, mida on muudetud hilisemate teatistega.

(148)

Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(149)

Tingimustele vastav eksportija võib taotleda summa tagastamist, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete FOB-väärtusest. India valitsus on kehtestanud tagastamismäärad reale toodetele, kaasa arvatud vaatlusalune toode. Nende kindlaksmääramisel võetakse aluseks toote valmistusprotsessis kasutatud materjalide keskmine kogus või väärtus ja nende eest makstud tollimaksu keskmine summa. Tagastamist kohaldatakse sõltumata sellest, kas imporditollimaksud on tegelikult tasutud või mitte. Tollimaksu tagastamise kava kohane tagastusmäär oli vaatlusaluse toote korral uurimisperioodil järgmine: 9. oktoobrini 2012 3 %, 10. oktoobrist 2012 kuni 20. septembrini 2013 2,1 % ja 21. septembrist alates 1,7 % FOB-väärtusest.

(150)

Kõnealuse kava raames soodustuste saamiseks peab äriühing eksportima. Samal hetkel, kui kaubasaadetise andmed sisestatakse tolli serverisse (ICEGATE), loetakse eksport toimuvaks tollimaksu tagastamise kava alusel ja tollimaksu tagastamise kava alusel ette nähtud summa fikseeritakse pöördumatult. Kui äriühing on pärast kauba ärasaatmist esitanud üldise ekspordideklaratsiooni (Export General Manifest) ja tolliasutus ei ole deklaratsiooni kauba saatearve andmetega võrdlemisel vigu leidnud, on kõik tingimused täidetud, et lubada tagastatava summa väljamaksmist otseülekandega eksportija pangaarvele või käskveksliga.

(151)

Eksportija peab esitama ka eksporditehinguga seotud summa laekumise tõendamiseks panga väljastatava eksporditehingu teostamise tõendi (Bank Realisation Certificate). Selle dokumendi võib esitada pärast tagastussumma maksmist, kuid India valitsus nõuab väljamakstud summa tagasi, kui eksportija ei esita eksporditehingu teostamise tõendit ettenähtud tähtaja jooksul.

(152)

Tagastatud summat võib kasutada mis tahes otstarbel.

(153)

Leiti, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele saab tollimaksu tagastamise summa pärast ekspordikohustuse täitmist kanda tekkepõhise tuluna raamatupidamisaruannetesse.

(154)

Tollimaksu tagastamise kava kasutasid uurimisperioodil kaks kontrollitud eksportivat tootjat.

(155)

Tollimaksu tagastamise kavaga antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Nn tollimaksu tagastamise summa on India valitsuse antud rahaline toetus, sest India valitsus kannab vahendid otseselt üle. Lisaks sellele on tollimaksutagastus eksportijale kasulik, sest see parandab tema likviidsust viisil, mis ei ole turul kättesaadav.

(156)

Ekspordi pealt tagastatava tollimaksu suuruse määrab India valitsus iga toote kohta eraldi. Kuigi subsiidiumit nimetatakse tollimaksu tagastussüsteemiks, ei vasta kava lubatava tagastussüsteemi ega asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi tunnustele algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Rahaline makse eksportijale ei ole seotud tooraine eest tegelikult makstud imporditollimaksudega ning tegu ei ole tollikrediidiga tooraine varasema või tulevase impordi tollimaksude tasumiseks.

(157)

Seda kinnitab India valitsuse ringkiri nr 24/2001, milles on selgelt öeldud, et tollimaksu tagastamise määradel ei ole seost tooraine tegeliku tarbimise ega tollimaksuga, mida konkreetsed eksportijad maksavad või mida tuleb maksta üksikute kaubapartiide eest, ning milles soovitatakse piirkondlikel ametiasutustel mitte nõuda eksportijatelt tõendeid imporditud või kodumaiste toorainete pealt tegelikult makstud tollimaksude kohta, kui eksportijad esitavad tagasimakse nõude dokumendid.

(158)

Makset, mis tehakse otsese rahaülekandena India valitsuselt pärast eksportija tehtud eksporditehinguid, tuleb käsitada India valitsuse antava otsetoetusena, mis sõltub eksporditegevusest, ning seega peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(159)

Arvestades eespool esitatud andmeid, järeldatakse, et tollimaksu tagastamise kava on tasakaalustatav.

(160)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 2 ja artikliga 5 lähtuti tasakaalustatavate subsiidiumide arvutamisel subsiidiumi saaja kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Leiti, et kasu saadi selle kava raames toimunud eksporditehingu ajal. Sel hetkel on India valitsus kohustatud tagastatava summa välja maksma, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses. Kui tolliasutused on väljastanud ekspordi saatekirja, millel on muu hulgas märgitud selle eksporditehingu puhul antav tagasimakse summa, pole India valitsusel enam õigust otsustada, kas anda subsiidiumi või mitte. Eespool kirjeldatut arvesse võttes peetakse õigeks hinnata tollimaksu tagastamise kava alusel saadud kasu kui uurimisperioodil selle kava raames tehtud eksporditehingute pealt teenitud tagasimaksete summat.

(161)

Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati need subsiidiumisummad kogu uurimisperioodiaegsele vaatlusaluse toote ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel.

(162)

Võttes arvesse eespool esitatut, olid vaatlusaluse kahe ettevõtte puhul selle kava alusel saadud subsiidiumi määrad vastavalt 0,24 % ja 2,12 %.

(163)

Kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktides 4.1.1–4.1.14 ja HOP 2009–2014 I köite punktides 4.1–4.30.

(164)

Eellubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 165. Need allkavad erinevad muu hulgas toetuse saamise kriteeriumide poolest. Eellubade kavaga seotud soodustusi saavad taotleda toetavate tootjatega seotud tootvad eksportijad või vahendavad eksportijad tegeliku ekspordi eest ja iga-aastase vajaduse alusel. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad eellubade kavaga seotud soodustusi taotleda vahetarnete alusel. Põhitöövõtjad, kelle tarned kuuluvad ekspordiga samaväärsete toimingute kategooriatesse, mida on nimetatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 8.2 (näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele), saavad taotleda eellubade allkava raames toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest saavad taotleda ka tootvate eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide alusel.

(165)

Eellube väljastatakse järgmisel otstarbel.

(166)

Eellubade kava alusel said uurimisperioodil vaatlusaluse tootega seoses toetust kolm kontrollitud äriühingut. Need äriühingud kasutasid eespool kirjeldatud allkavade punkte a, d ja e. Seepärast ei ole vaja kindlaks määrata muude, kasutamata allkavade tasakaalustatavust.

(167)

India asutused nõuavad kontrollimise eesmärgil, et eelloa omanik peab „tõest ja nõuetekohast arvestust tollimaksuvabalt imporditud/kodumaalt hangitud kauba kulu ja kasutamise kohta” kindlaksmääratud vormis (HOP 2009–2014 I köite peatükid 4.26 ja 4.30 ning 23. lisa), st tegelikku tarbimisregistrit. Seda registrit kontrollib sõltumatu audiitor/kuluarvestuse ja majandustegevuse audiitor, kes annab välja tõendi, milles kinnitatakse, et ettenähtud registreid ja asjakohaseid dokumente on kontrollitud ning et 23. lisas nõutud vormis esitatud teave on igas suhtes tegelikkusele vastav ja õige.

(168)

Põhjenduse 165 punktis a osutatud tegeliku ekspordi eellubade kava puhul, mida kaks kontrollitud äriühingut uurimisperioodil kasutasid, on India valitsus määranud kindlaks imporditoetuse ja ekspordikohustuse mahu ja väärtuse, mis on märgitud eelloale. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi ja ekspordi toimumise ajal dokumenteerima eelloal vastavad tehingud. Eellubade kava raames lubatud impordi mahu määrab India valitsus kindlaks standardsete sisend- ja väljundnormide alusel; need normid on kehtestatud enamiku toodete, sh vaatlusaluse toote suhtes.

(169)

Imporditud sisendmaterjalid ei ole ülekantavad ja neid tuleb kasutada saadava eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul pärast loa väljastamist (24 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(170)

Uurimisega tehti kindlaks, et India ametiasutuste kehtestatud kontrollinõudeid tegelikult ei rakendatud.

(171)

Vaid üks kahest kõnealust allkava kasutanud äriühingust pidas tootmis- ja tarbimisregistrit. Paraku ei saa tarbimisregistrist kontrollida, milliseid sisendeid ja millistes kogustes eksporditud toote valmistamiseks kasutati. Võttes arvesse eespool kirjeldatud kontrollinõudeid, ei olnud äriühingutel ühtki tõendit selle kohta, et tarbimisregistri suhtes oleks läbi viidud välisaudit. Kokkuvõttes leiti, et uurimisalused eksportijad ei suutnud tõendada asjakohaste väliskaubanduspoliitika sätete täitmist.

(172)

Põhjenduse 165 punktis e osutatud eelneva vabastusotsuse eellubade kava puhul, mida kasutas uurimisperioodil üks kontrollitud äriühing, on India valitsus määranud kindlaks selle kava alusel lubatud impordi koguse protsendina eksporditava valmistoote kogusest. Eellubadele märgitakse lubatud impordi kogus või väärtus. Mõlemal juhul kehtestatakse lubatud tollimaksuvabade tehingute kindlaksmääramiseks kasutatavad määrad enamiku toodete, sealhulgas uurimisaluse toote korral standardsete sisend- ja väljundnormide alusel. Eellubadel näidatud sisendid on kaubad, mida kasutatakse asjakohase eksporditava valmistoote valmistamisel.

(173)

Eelloa omanikul, kes kavatseb hankida sisendeid otseimpordi asemel kodumaalt, on võimalus hankida neid eelnevate vabastusotsuste alusel. Sellisel juhul muudetakse eelload eelnevateks vabastusotsusteks ja need lähevad nendes nimetatud kaupade kohaletoimetamisel üle tarnijale. Eelneva vabastusotsuse üleandmine annab tarnijale õiguse saada toetust ekspordiga samaväärsete tehingute eest, nagu tollimaksu tagastamine ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine.

(174)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et India ametiasutuste kehtestatud kontrollinõudeid tegelikult ei rakendatud.

(175)

Põhjenduse 165 punktis d osutatud ekspordiga samaväärsete toimingute eellubade kava puhul, mida uurimisperioodil kasutas üks kontrollitud äriühing, on India valitsus määranud kindlaks imporditoetuse ja ekspordikohustuse mahu ja väärtuse ning see on märgitud loale. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi ja ekspordi toimumise ajal dokumenteerima loal vastavad tehingud. Selle kava alusel lubatud impordi mahu määrab India valitsus kindlaks standardsete sisend- ja väljundnormide alusel.

(176)

Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud aja jooksul pärast loa väljastamist (24 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(177)

Tehti kindlaks, et imporditud sisendite ja eksporditud lõpptoodete vahel puudus igasugune seos. Peale selle tehti kindlaks, et kohustusele vaatamata ei pidanud toetuse taotleja põhjenduses 167 osutatud, välisaudiitori kontrollitavat tarbimisregistrit. Hoolimata selle nõude täitmata jätmisest sai taotluse esitaja eellubade kava alusel toetusi.

(178)

Imporditollimaksuvabastus on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, mida annab India valitsus, kellel seetõttu vähenevad tulud, mille ta muidu maksmisele kuuluvatest tollimaksudest saaks, ning sellest saavad kasu uurimisalused eksportijad, sest see parandab nende likviidsust.

(179)

Kõik käsitletud allkavad sõltuvad selgelt juriidiliselt eksporditegevusest ning seetõttu peetakse neid konkreetseteks ja tasakaalustatavateks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a. Ilma ekspordikohustuseta äriühingud selle kava alusel soodustusi ei saa.

(180)

Ühtegi kõnealusel juhul kasutatud allkava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. India valitsus ei rakendanud tõhusalt kontrollisüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millises koguses kasutati eksporditud toote valmistamisel sisendeid (algmääruse II lisa II jao punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi korral algmääruse III lisa II jao punkt 2). Lisaks arvatakse, et vaatlusaluse toote standardsed sisend- ja väljundnormid ei olnud piisavalt täpsed ning seega ei saa nad olla tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, kuna nende standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid kasutati ära eksporttoodangus. Samuti ei korraldanud India valitsus tegelikult kasutatud sisendeil põhinevat edasist uurimist, kuigi seda tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (algmääruse II lisa II jao punkt 5 ja III lisa II jao punkt 3).

(181)

Pärast avalikustamist väitis üks valimisse kaasatud India eksportiv tootja, et kava ei tohiks tasakaalustada, kuna äriühing täitis oma õigusliku kohustuse seoses sisendite tarbimise registri sõltumatute audititega ning seda tuleks pidada India valitsuse poolseks piisavaks kontrolliks. Selline põhjendus ei ole vastuvõetav. India valitsuse kontrolli käsitatakse eraldi kõikidest äriühingute suhtes kohaldatavatest kohustustest. Kontrollkäik kinnitas, et India valitsuse kasutatav kontrollisüsteem ei vasta algmääruse II lisa II jao punktis 4 sätestatud eeskirjadele. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(182)

Sama isik väitis, et litsentside koondamine on Indias seaduslik ning äriühingut ei tohi seada ebasoodsasse olukorda, kasutades subsiidiumimarginaali arvutamisel vaatlusaluse toote käibe asemel ekspordi kogukäivet. Litsentside koondamise seaduslikkus Indias oli aga kõnealusel juhul ebaoluline. Uurimine näitas, et koondamise tulemusena ei saanud mõistlikult eraldada polüesterstaapelkiuga seotud litsentse. Subsiidiumimarginaali arvutustes kasutati jaotustasandil ja mitte polüesterstaapelkiu tasandil saadud kasu, kuna kontrollitud teave ei võimaldanud nõuetekohaselt eraldada üksnes polüesterstaapelkiu puhul kasutatavat sisendit (kasutatakse teiste toodete tootmisel). Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(183)

Seega on põhjenduse 165 punktides a, d ja e osutatud allkavad tasakaalustatavad.

(184)

Lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tasakaalustatav tulu kogu sissenõudmata jäänud imporditollimaks, mida makstakse üldjuhul sisendmaterjalide importimisel. Seoses sellega tuleb märkida, et ülemääraste tollimaksusoodustuste tasakaalustamine ei ole ainus algmääruses ettenähtud võimalus. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa punktile i võidakse tollimaksude liigset tagastamist tasakaalustada ainult siis, kui on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Käesoleval juhul ei olnud need tingimused aga täidetud. Seega, kui sobiva kontrollimenetluse rakendamist ei ole tõendatud, ei ole ülaltoodud erand tagastussüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tavaline maksmata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetava ülemäärase tagastamise reegel. Nagu on sätestatud algmääruse II lisa II jaos ja III lisa II jaos, ei kuulu uurimise korraldaja ülesannete hulka sellise ülemäärase tagastamise väljaarvutamine. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii peab uurimise korraldaja üksnes leidma piisavalt tõendeid väidetava kontrollisüsteemi tõhususe ümberlükkamiseks.

(185)

Subsiidiumisummad äriühingutele, kes kasutasid eellubade kava, arvutati uurimisperioodi jooksul allkava raames imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) põhjal (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvati põhjendatud taotluse esitamise korral subsiidiumisummast maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma vaatlusaluse toote ekspordikäibele uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel.

(186)

Vaatlusaluse kolme äriühingu puhul olid kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäärad uurimisperioodil vastavalt 0,11 %, 1,89 % ja 4,31 %.

(187)

Tollimaksuvaba impordi lubade kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktides 4.2.1–4.2.47 ja HOP 2009–2014 I köite punktides 4.31–4.36.

(188)

Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(189)

Tollimaksuvaba impordi lubade kava on kava, mida rakendatakse nii enne kui ka pärast eksporditoiminguid, ja selle raames saab importida standardsete sisend- ja väljundnormide kohaselt määratletud kaupa, mida edasiantavate tollimaksuvaba impordi lubade puhul ei pea tingimata kasutama eksportkauba tootmiseks.

(190)

Tollimaksuvaba impordi lubade kava katab ainult standardsete sisend- ja väljundnormide kohast sisendite importi. Importida tohib standardsetes sisend- ja väljundnormides määratletud koguste ning summa ulatuses, kuid piirkondlikud ametiasutused võivad taotluse alusel need normid läbi vaadata.

(191)

Ekspordikohustusega kaasneb kohustus toota vähemalt 20 % ulatuses lisandväärtust. Eksport võib toimuda enne tollimaksuvaba impordi loa väljastamist, ning sel juhul on impordiõigus määratud proportsionaalselt kavandatud ekspordiga.

(192)

Kui ekspordikohustus on täidetud, võib eksportija taotleda tollimaksuvaba impordi lubade ülekandmist, mis praktikas tähendab luba tollimaksuvaba impordi litsentsi müümiseks turul.

(193)

Tollimaksuvaba impordi lubade kava kasutas uurimisperioodil üks kontrollitud eksportiv tootja.

(194)

Imporditollimaksuvabastus on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tegu on India valitsuse rahalise toetusega, kuna sellega vähenevad tulud, mille ta muidu maksmisele kuuluvatest tollimaksudest saaks, ning sellest saavad kasu uurimisalused eksportijad, sest see parandab nende likviidsust.

(195)

Lisaks sõltub tollimaksuvaba impordi lubade kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(196)

Seda kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eelkõige: i) see võimaldab hüvitada või tagastada tagantjärele impordimakse nendelt sisenditelt, mida tarbitakse teise toote tootmisprotsessis; ii) kehtestatud ei ole kontrollisüsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, kas ja millist sisendit eksporditud toote tootmisprotsessis kasutatakse ja kas esineb ülemääraseid hüvitisi algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses; iii) tõendite/lubade ülekantavus näitab, et eksportijal, kellele on antud tollimaksuvaba impordi luba, ei ole kohustust luba sisendmaterjalide importimisel tegelikult kasutada.

(197)

Pärast avalikustamist väitis üks valimisse kaasatud India eksportiv tootja, et Indias kehtestatud kontrollisüsteem on mõistlik, tõhus ja kooskõlas India äritavadega ning seega kava tasakaalustamise peamine põhjus ei kehti. Vastupidiselt väidetule ei leitud uurimisega, et Indias kehtestatud kontrollisüsteem oleks võimaldanud kontrollida, kas ja milliseid sisendeid eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas tollimakse on tagastatud ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lisaks ei vaidlustanud tootja ei seda, et süsteem võimaldab hüvitada või tagastada imporditollimakse nende sisendite pealt, mida kasutatakse teise toote tootmisel, ega seda, et sertifikaatide/lubade ülekantavus tähendab, et tollimaksuvaba impordi loa saanud eksportijal ei ole kohustust sertifikaati tegelikult sisendite importimiseks kasutada. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(198)

Lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tasakaalustatav tulu kogu sissenõudmata jäänud imporditollimaks, mida makstakse üldjuhul sisendmaterjalide importimisel. Seoses sellega tuleb märkida, et ülemääraste tollimaksusoodustuste tasakaalustamine ei ole ainus algmääruses ettenähtud võimalus.

(199)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa punktile i võidakse tollimaksude liigset tagastamist tasakaalustada ainult siis, kui on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Käesoleval juhul ei olnud need tingimused aga täidetud. Seega, kui sobiva kontrollimenetluse rakendamist ei ole tõendatud, ei ole ülaltoodud erand tagastussüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tavaline maksmata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetava ülemäärase tagastamise reegel. Nagu on sätestatud algmääruse II lisa II jaos ja III lisa II jaos, ei kuulu uurimise korraldaja ülesannete hulka sellise ülemäärase tagastamise väljaarvutamine. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii peab uurimise korraldaja üksnes leidma piisavalt tõendeid väidetava kontrollisüsteemi tõhususe ümberlükkamiseks.

(200)

Subsiidiumisummad äriühingutele, kes kasutasid tollimaksuvaba impordi lubasid, arvutati uurimisperioodi jooksul allkava raames imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) põhjal (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvati põhjendatud taotluse esitamise korral subsiidiumisummast maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma vaatlusaluse toote ekspordikäibele uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel.

(201)

Ainsa kava kasutanud äriühingu puhul oli kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär uurimisperioodil 4,95 %.

(202)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 5. peatükis, samuti HOP 2009–2014 I köite 5. peatükis.

(203)

Selle kava raames saavad toetust taotleda toetavate tootjate ja teenuseosutajatega seotud tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(204)

Ekspordikohustuse täitmisel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja kuni 10 aasta vanuseid kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Selle jaoks väljastab India valitsus vastavalt taotlusele ja lõivu tasumisel kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi. Kavaga nähakse ette vähendatud tollimaksumäär (3 %), mis on kohaldatav kõigi selle kava raames imporditavate kapitalikaupade suhtes. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksportkaupade tootmiseks. Väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 kohaselt võib kapitalikaupu kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava raames importida 0 % tollimaksumääraga, aga sel juhul on ekspordikohustuse täitmiseks antav ajavahemik lühem.

(205)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ise ära kasutada selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importimist. Samuti võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute hüvitamist seoses kapitalikaupade tarnimisega kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi omanikule.

(206)

Tehti kindlaks, et kolm valimisse kuulunud äriühingut said kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava alusel soodustusi, mida oli võimalik seostada uurimisperioodil vaatlusaluse tootega.

(207)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna seetõttu laekub India valitsusele vähem tollimaksu kui ta saama peaks. Lisaks toob tollimaksuvähendus eksportijale kasu, kuna säästetud imporditollimaks suurendab äriühingu likviidsust.

(208)

Peale selle sõltub kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava juriidiliselt eksporditegevusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seetõttu peetakse seda vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(209)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmisel ära.

(210)

Subsiidiumisumma arvutati vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 imporditud kapitalikaupadelt maksmata tollimaksu alusel, mis jaotati ajavahemikule, mis vastab selliste kaupade tavapärasele amortisatsiooniajale asjaomases tootmisharus. Seejärel arvutati subsiidiumisumma uurimisperioodi kohta, milleks jagati maksmata tollimaksu kogusumma amortisatsiooniajaga. Sellisel moel uurimisperioodi kohta arvutatud summale liideti selle perioodi intress, et kajastada soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks loeti asjakohaseks Indias uurimisperioodi jooksul kehtinud turuintressimäär. Põhjendatud taotluse esitamise korral arvestati subsiidiumisumma (lugeja) leidmiseks vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a sellest summast maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud.

(211)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumi summa jagatud kogu uurimisperioodi asjaomase ekspordi käibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel.

(212)

Pärast avalikustamist taotles kaks valimisse kaasatud India eksportivat tootjat subsiidiumisumma arvutamise läbivaatamist. Nad väitsid, et kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsents võidakse tunnistada kehtetuks ja selle tulemusena võidakse hankida kapitalikaubad koduturult, mille suhtes kohaldatakse keskset aktsiisi. Sellegipoolest ei esitatud ühtegi selget viidet konkreetsetele kehtetuks tunnistatud litsentsidele. Seda küsimust ei tõstatatud ka uurimise käigus, mil oleks olnud võimalik väidet nõuetekohaselt kontrollida. Igal juhul lähtuti subsiidiumisumma kindlaksmääramisel kontrollitud äriühingu andmetest kõnealuse kava alusel ostetud sisendite kohta. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(213)

Vaatlusaluse kolme äriühingu puhul olid kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäärad uurimisperioodil vastavalt 0,37 %, 0,40 % ja 0,46 %.

(214)

Selleks et soodustada tootmisettevõtete levikut vähem arenenud piirkondadesse, on Mahārāshtra osariigi valitsus 1964. aastast saadik pakkunud osariigi arenevates piirkondades rajatud uutele üksustele stiimuleid kava raames, mida üldiselt tuntakse ergutussüsteemi nimetuse all. Kava on pärast kasutusele võtmist mitu korda muudetud ja käesoleva uurimise seisukohast on asjakohased 2001. ja 2007. aasta versioonid. 2001. aasta kava võeti vastu 31. märtsil 2001 (resolutsioon nr IDL-1021/(CR-73)/IND-8). 2007. aasta kava võeti vastu 30. märtsil 2007 (resolutsioon nr PSI-1707/(CR-50)/IND-8).

(215)

Nimetatud resolutsioonides on loetletud ergutussüsteemi alusel toetuskõlblikud tootmisharud ja äriühingud.

(216)

Selleks et soodustada tootmisettevõtete levikut osariigi vähem arenenud piirkondadesse, on Mahārāshtra osariigi valitsus pakkunud stiimuleid uute tootmisüksuste rajamiseks ja olemasolevate üksuste laiendamiseks osariigi arenevatesse piirkondadesse. Resolutsiooni I lisas on klassifitseeritud osariigi piirkonnad, millele on lubatud kava raames stiimuleid pakkuda. 2007. aasta kava raames antavaid stiimuleid ei saa aga taotleda, kui 2007. aasta kava alusel ei ole väljastatud toetuskõlblikkussertifikaati ning kui abisaaja ei ole täitnud toetuskõlblikkussertifikaadis sätestatud nõudeid/tingimusi. Sertifikaate väljastab rakendusasutus (riigiamet) ning sertifikaat jõustub päeval, mil abisaaja (nimetatakse ka toetuskõlblikuks üksuseks) alustab kaubanduslikku tootmist.

(217)

—

elektriaktsiisist vabastamine,

—

tööstuse edendamise toetus.

(218)

Elektriaktsiisist vabastatakse uusi kindlaksmääratud piirkondades asutatud toetuskõlblikke üksusi toetuskõlblikkussertifikaadis määratud ajaks. Käesoleval juhul on asjaomased kaks eksportivat tootjat elektriaktsiisi maksmisest vabastatud vastavalt üheksaks ja seitsmeks aastaks. Osariigi muudes piirkondades on 100-protsendilise ekspordisuunitlusega, infotehnoloogia- ja biotehnoloogiaüksused vabastatud elektriaktsiisist kümneks aastaks.

(219)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et uurimisperioodil sai elektriaktsiisist vabastamise allkava alusel kasu üks Mahārāshtras asuv eksportiv tootja.

(220)

Tööstuse edendamise toetuse allkava kohaselt on abisaajal õigus saada subsiidiumi, mis vastab 75–100 protsendile toetuskõlblike investeeringute summast, millest on maha arvatud teiste ergutussüsteemi allkavade, näiteks elektriaktsiisist vabastamise alusel saadud toetused. Kasu jaotatakse toetuskõlblikkussertifikaadis määratud ajavahemikule ja see ei tohi ületada samal perioodil Mahārāshtra osariigile makstud käibemaksu kogusummat. Toetuskõlblikud investeeringud on ehitustegevuse, tehase ja seadmetega seotud kapitalikulud.

(221)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et uurimisperioodi jooksul sai tööstuse edendamise toetuse allkava alusel toetust kaks Mahārāshtras asuvat eksportivat tootjat.

(222)

Pärast avalikustamist väitsid kaks valimisse kaasatud India eksportivat tootjat, et Mahārāshtra valitsuse pakutavat ergutussüsteemi allkava ei kohaldata polüesterstaapelkiu valmistamise, tootmise ja ekspordi etappide suhtes ei otseselt ega kaudselt ning et sellest saadav kasu sõltub makstud riiklike maksude summast. Lisaks väitsid nad, et kava eesmärk ei ole võimaldada eksportivatel tootjatel saada kasu, vaid hüvitada piirkonna mahajäämusest tulenevad kulud, ning et seega ei saa kava tasakaalustada. Peale selle väitsid nad, et kava tuleks käsitada pigem kapitalitoetuse kui korduva subsiidiumina ning et kokku saadud kasu tuleks jaotada subsideeritud kapitali tavapärasele amortisatsiooniajale. Selles küsimuses näitas uurimine, et toetust makstakse kord aastas toetuskõlblike investeeringute eest, milleks on ehitustegevuse, tehase ja seadmetega seotud kulud, nagu on märgitud põhjenduses 220. Sellised investeeringud on otseselt seotud polüesterstaapelkiuga. Ainuüksi see, et iga-aastane summa, mida saab taotleda, on piiratud Mahārāshtra valitsusele samal perioodil makstud riiklike maksude summaga, ei muuda asjaolu, et Mahārāshtra valitsuse iga-aastane toetus on India valitsuse rahaline toetus, millest uurimisalused eksportivad tootjad saavad kasu. Lisaks ei vasta iga-aastane toetus kapitalitoetuse kriteeriumidele, isegi kui sellise toetuse alus on investeering kapitalikaupadesse. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(223)

Mõlema allkavaga anti subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, kuna need on India valitsuse rahalised toetused, millest uurimisalused eksportijad said kasu.

(224)

Subsideerimise allkavad on konkreetsed algmääruse artikli 4 lõike 3 tähenduses, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele kavale üksnes piiratud arvule kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas asuvatele ettevõtetele.

(225)

Seega tuleks subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(226)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutatakse tasakaalustatav subsiidium subsiidiumi saajale seoses vaatlusaluse tootega antud hüvitisena, mille olemasolu uurimisperioodi jooksul on uurimise käigus kindlaks tehtud. Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 jaotatakse subsiidiumisumma (lugeja) eksportiva tootja vaatlusaluse toote kogu müügikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei sõltu eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguseid.

(227)

Elektriaktsiisist vabastamise allkavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli sellist toetust saanud ainsa äriühingu puhul 0,31 %.

(228)

Tööstuse edendamise toetuse allkavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäärad olid uurimisperioodil asjaomaste äriühingute puhul vastavalt 1,03 % ja 1,91 %.

(229)

Nende tulemuste (kokkuvõte allpool tabelis) põhjal leiti, et tasakaalustatavate subsiidiumide kogusumma kontrollitud eksportivate tootjate puhul jääb väärtuselt vahemikku 4,16–7,65 %.

Tabel 1

Tasakaalustatavate subsiidiumide summa — India

(230)

Kaebuses esitatud teabe ja komisjoni küsimustikule saadud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmasid Vietnami valitsusasutuste antud subsiidiume:

(231)

Komisjon uuris kõiki kaebuses esitatud väidetavaid kavasid. Iga kava puhul uuriti, kas algmääruse artikli 3 alusel on võimalik kindlaks teha Vietnami valitsuse rahalist toetust ja sellest tulenevat kasu eksportivatele tootjatele. Uurimine näitas, et kõnealusel juhul jääb uuritud kavadest tulenenud võimalik kasu alla algmääruse artikli 14 lõikes 5 (4) sätestatud miinimumkünnise. Seega ei peeta vajalikuks hinnata individuaalsete kavade tasakaalustatavust.

(232)

Sellegipoolest esitatakse selguse ja läbipaistvuse huvides kavade üksikasjad ja iga äriühingu vastavad subsiidiumimäärad, olenemata sellest, kas subsiidiume peetakse tasakaalustatavateks või mitte. Saadud kasu on arvutatud kooskõlas algmääruse artikliga 6.

(233)

Uurimisega tehti kindlaks, et Vietnami eksportivad tootjad ei kasutanud uurimisperioodil järgmisi kavu:

(234)

Seoses eelkõige riigile kuuluvate ettevõtete kaubatarnetega polüesterstaapelkiu tootjatele tegelikust maksumusest väiksema tasu eest väideti kaebuses, et Vietnami tootjad said PTAd/MEGd, mida saab kasutada polüesterstaapelkiu peamise toorainena, subsideeritud hinnaga. Uurimisega tehti siiski kindlaks, et ükski uuritud eksportivatest tootjatest ei kasutanud PTAd/MEGd peamise toorainena, vaid nad kõik kasutasid hoopis ümbertöödeldud plastpudeleid või plasthelbeid.

(235)

Pärast avalikustamist märkis kaebuse esitaja, et komisjon esitas osalise analüüsi neist vaid ühe kohta, st PTA/MEG tarne kohta subsideeritud hinnaga. Selle kavaga seoses väitis kaebuse esitaja, et valimi moodustamise viis ning asjaolu, et uurimisse ei olnud kaasatud teatavad suured Vietnami polüesterstaapelkiu tootjad, mõjutas selle kava kohta tehtud otsust. Kaebuse esitaja loetles ka muud Vietnami väidetavad subsiidiumikavad, mille kohta oli kaebuses teavet esitatud.

(236)

Nagu komisjon selgitas põhjendustes 32–34 ja põhjenduses 42, ei olnud Vietnamis valikuuring vajalik, kuna kõik Vietnami eksportivad tootjad olid valmis koostööd tegema ja vastused saadi kolmelt koostööd tegevalt tootjalt, kes moodustasid kokku 99 % Vietnamist pärit impordist. Seetõttu ei ole kaebuse esitaja väited valimi moodustamise kohta uurimise järelduste seisukohast asjakohased. Peale selle ei sea ainuüksi asjaolu, et Vietnamis on teisigi suuri polüesterstaapelkiu tootjaid, kahtluse alla koostööd tegevate eksportivate tootjate tüüpilisust. Komisjon kinnitab, et kogus teavet ja vastuseid kõigi kaebuses esitatud väidetavate subsiidiumide kohta, sealhulgas nende kohta, mida kaebuse esitaja on maininud avalikustamise kohta esitatud märkustes, kuid leiti, et koostööd tegevad eksportijad ei olnud neid kavasid kasutanud. Komisjon esitas andmeid PTA/MEG tarnimise kohta, kuna see kava oli kaebuses esitatud põhiväitena seoses võimaliku olulise tasakaalustatava subsiidiumiga.

(237)

Tehti kindlaks, et Vietnami eksportivad tootjad kasutasid uurimisperioodil järgmisi kavasid.

(238)

Vietnami arengupank on riigile kuuluv arengupank, mis asutati 2006. aastal otsusega nr 108/2006/QD-TTg riigi arengupoliitika ning investeerimis- ja ekspordikrediiti käsitleva poliitika rakendamiseks. Uurimisperioodil juhtis Vietnami arengupank programmi, millega anti teatavate kommertspankade antud laenude puhul intressitoetust. Selle raames oli Thái Bìnhi rühm sõlminud Vietnami arengupangaga lepingud BIDV-lt ja Vietcom Bankilt saadud laenude tagasimaksmise toetamiseks.

(239)

Selle kava õiguslik alus on 30. augusti 2011. aasta dekreet nr 75/2011/ND-CP, millega asendatakse dekreet nr 151/2006/ND-CP, dekreet nr 106/2008/ND-CP ja dekreet nr 106/2004/ND-CP. Enne dekreedi nr 75/2011 jõustumist sõlmitud lepingute suhtes kohaldatakse varasemaid dekreete.

(240)

Selle kava alusel saadud kasu vastab asjaomasele kahele äriühingule antud laenude puhul Vietnami arengupanga pakutud intressimäärade ja kommertspankade pakutud intressimäärade vahele. Kava kohaldatakse kommertspankade antavate pikaajaliste ja keskmise tähtajaga laenude suhtes, mida kasutatakse investeerimisprojektide rahastamiseks.

(241)

Kavaga saadud kasu jäi vahemikku 0–0,28 %.

(242)

Uurimisega tehti kindlaks, et oluline osa Vietnami pangandussektorist kuulub riigile; peaaegu 50 % laenudest Vietnami majanduses andsid uurimisperioodil viis suuremat riigile kuuluvat panka (5). Selle suhtes, kui suur osa Vietnami pankadest võib kuuluda välisomanikele, kehtivad teatavad piirangud (6). Kommertspankadele on antud juhtnöörid pakkuda äriühingutele intressitoetust (7). Vietnami riigipank on määranud kindlaks maksimaalsed intressimäärad, mida kommertspangad võivad teatud üksustele laenude andmisel kasutada (8). Kogutud teave näitab, et riigile kuuluvad kommertspangad pakuvad madalamaid intressimäärasid kui teised pangad.

(243)

Sooduslaenudele osutatakse mitmes Vietnami õigusaktis pangandussektori ja laenude andmise kohta. Näiteks 2001. aasta määruses nr 1627 osutatakse klientidele antavatele laenudele, mille suhtes kohaldatakse sooduskrediidipoliitikat (artiklid 20 ja 26), ning krediidiasutuste seaduses osutatakse sooduskrediidile (artikkel 27).

(244)

Subsiidiumisumma arvutamisel lähtutakse subsiidiumi saajate kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Algmääruse artikli 6 punkti b kohaselt on subsiidiumi saaja saadud kasu järgmise kahe summa vahe: summa, mis äriühing maksab sooduslaenu eest, ning summa, mis tal tuleks maksta turul reaalselt saada oleva võrreldava kommertslaenu eest.

(245)

Põhjendustes 242 ja 243 esitatud teave osutab olulistele moonutustele Vietnami finantssektoris. Seetõttu kasutas komisjon sooduslaenudega saadud kasu arvutamisel välist võrdlusalust. Nagu on märgitud põhjenduses 231, ei mõjuta see sooduslaenudega saadud subsiidiumi tasakaalustatavust. Kuna subsiidiumid olid allpool miinimumkünnist, ei teinud komisjon lõplikke järeldusi selle kohta, kas asjaomased pangad on avalik-õiguslikud asutused ja kas nende tehtav krediidiriski hindamine on piisav.

(246)

Välist võrdlusalust oli vaja üksnes Vietnami dongides antud laenude jaoks, kuna tõendeid USA dollarites antud laenude subsideerimise kohta ei leitud. Koostööd tegevatest äriühingutest sai Vietnami dongides laene üksnes Thái Bìnhi rühm. Võrdlusaluse arvutamisel lähtuti 48 väiksema keskmise sissetulekuga (SKP) riigi laenude intressimääradest viimasel kättesaadavate andmetega perioodil (2012). Sellised riigid valiti lähtuvalt asjaolust, et nende SKP oli sarnane Vietnami SKPga. Seejärel korrigeeriti neid määrasid uurimisperioodi inflatsioonimääraga, et saada reaalintressimäärad, ning 48 riigi keskmine arvutati nende riikide lõikes, mille kohta olid andmed olemas. Riikide intressi- ja inflatsioonimäärad pärinesid Maailmapangalt. Keskmine reaalintressimäär kõnealustes väiksema keskmise sissetulekuga riikides oli uurimisperioodil 8,23 %. Seda näitajat võrreldi kõikide uurimisalustele äriühingutele Vietnami dongides antud, inflatsiooniga korrigeeritud laenude intressimääradega.

(247)

Selle kavaga saadud kasu jäi vahemikku 0–1,34 %.

(248)

Pärast avalikustamist vaidlustas Vietnami valitsus järeldused Vietnami finantssüsteemi moonutuste kohta ning teatas, et komisjon oleks pidanud hindama, kas riigile kuuluvad kommertspangad on avalik-õiguslikud asutused ja kas nende tehtav krediidiriski hindamine on piisav. Vietnami valitsuse arvates oleks selline analüüs mõjutanud järeldust rahalise toetuse olemasolu kohta ning kõnealuse kava puhul saadud kasu kindlakstegemisel välise võrdlusaluse kasutamise kohta.

(249)

Nagu on märgitud põhjendustes 242–243, osutavad uurimise käigus kogutud teave ja tõendid olulistele moonutustele Vietnami pangandussüsteemis. Nende moonutuste tõttu tuleb kooskõlas algmääruses sätestatud eeskirjadega kasutada (võimaliku) kasu summa kindlaksmääramiseks välist võrdlusalust. Kuna Vietnami eksportivate tootjate saadud kasu on minimaalne, ei pea komisjon vajalikuks uurida, kas pangad on avalik-õiguslikud asutused ja/või kas riskihindamine on piisav, nagu on selgitatud põhjendustes 231 ja 232.

(250)

Mõlemale koostööd tegevale eksportivale tootjale anti maakasutusõigusi tööstuslikes eripiirkondades. Thái Bìnhi rühm sai maakasutusõiguse otse riigilt, kuid Vietnam New Century Polyester Fibre Co Ltd. (edaspidi „VNC”) rentis maad osaliselt riigile kuuluva ettevõtte kaudu.

(251)

Thái Bìnhi rühmal on tööstuspiirkonnas kolm maatükki. Uurimisperioodil oli rühm täielikult vabastatud kahe maatüki renditasu maksmisest. Rühm vabastati renditasust dekreedi nr 121/2010/ND-CP ja dekreedi nr 142/2005/ND-CP alusel. Äriühingud ei maksnud renti ka kolmanda maatüki eest, kuna selle puhul on renditasust vabastamise taotlemise haldusmenetlus pooleli. Renditasud, millest rühm on vabastatud, on tunduvalt väiksemad kui need, mida rühm maksab tööstuspiirkonna lähedal asuvate teiste sarnaste maatükkide eest, ja palju väiksemad kui selles piirkonnas tavaks.

(252)

VNC ei saanud täielikku vabastust maakasutusõiguse eest tasu maksmisest, kuid selge oli see, et nad said uurimisperioodil kasu. VNC rendib kolme maatükki osaliselt riigile kuuluvalt ettevõttelt. Kuigi Vietnami valitsus väitis, et tegu on eraettevõtjate vaheliste tehingutega, näitab kogutud teave vastupidist. VNC investeerimislitsentsis on maa rent loetletud soodustusena. Litsentsi kohaselt kohustab Quang Ninhi rahvakomitee VNCd rentima maad sellelt äriühingult. Lisaks on osaliselt riigile kuuluva äriühingu, mis rendib maatükki VNC-le, ja kohaliku maa-ameti vahelise algse lepingu kohaselt maa edasine üleandmine lubatud üksnes teatud kindlatel tingimustel, mille on kindlaks määranud kohalik maa-amet. See tõendab, et riik on kahe poole vahelise maatehinguga seotud.

(253)

Kasu hindamiseks võrdles komisjon tööstuspiirkondades tehtud tehingutega seotud väikseid maahindu sarnase maa võrdlushinnaga. Uurimisel avastati märke selle kohta, et maamüügiturgu Vietnamis tundub reguleerivat ja moonutavat valitsuse sekkumine, kuna maakasutusõigustega esineb kindlaksmääratud tööstuspiirkondades ja/või toetatud ärivaldkondades renditasust vabastamist või soodustasusid. Kõnealusel juhul leidis komisjon piisavalt usaldusväärse maakasutusõigustega seotud tehingu, kuna asjaomane maa asub väljaspool toetatud piirkondi ja kuna asjaomane äriühing tegutseb polüesterstaapelkiuga mitteseotud valdkonnas ja ta ei saa toetust valitsuse poliitika alusel. Selle tehingu hindu kasutatakse võrdlusalusena kasu hindamisel; see ei mõjuta mingil viisil järeldust Vietnami maamüügituru üldise olukorra kohta.

(254)

Selle kavaga saadud kasu jäi vahemikku 0,17–0,37 %.

(255)

Koostööd tegevate tootjate investeerimislitsentsis loetletud maksuvabastuste alusel on näha, et mõlemad said kasu mitmest otsesest maksusoodustuskavast. Selliste maksuvabastuste õiguslik alus on dekreet nr 164/2003/ND-CP, mis on asendatud dekreetidega nr 124/2008/ND-CP ja 122/2011/ND-CP, ringkiri nr 140/2012, dekreet nr 164/2003/ND-CP, mida on muudetud ja täiendatud dekreediga nr 152/204/ND-CP seadmete impordi tollimaksust ja käibemaksust vabastamise kohta.

(256)

Eespool nimetatud õigusaktide kohaselt on otseseid maksuvabastusi ja -vähendusi õigus saada muu hulgas äriühingutel, mis asuvad teatud tööstuspiirkonnas/-pargis, või äriühingutel, kus on palju töötajaid, või teatud majandusvaldkonnas tegutsevatel äriühingutel.

(257)

Subsiidiumisumma arvutamisel lähtutakse subsiidiumi saajate kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Subsiidiumi saaja saadud kasuks peetakse maksude kogusummat, mis kuulunuks tasumisele tavapärase maksumäära alusel, millest on maha arvatud soodusmääraga makstud maksude summa, või kogu maksust vabastatud summa. Subsiidiumiks peetavad summad põhinevad viimasel iga-aastasel maksudeklaratsioonil. Subsiidium jagati äriühingute kogukäibele ja esitati protsendina CIF-ekspordikäibest liidus.

(258)

Selle kavaga saadud kasu jäi vahemikku 0,11–0,36 %.

(259)

Mõlemad koostööd tegevad eksportivad tootjad olid uurimisperioodil vabastatud imporditud tooraine pealt tasutavate tollimaksude maksmisest. Sellise maksuvabastuse õiguslik alus on impordi- ja ekspordimaksu seadus nr 45/2005/QH11, mida rakendatakse dekreediga nr 87/2010/ND-CP. Kontrolli- ja järelevalvesüsteemi ning -menetluste eeskirjad on sätestatud ringkirjas nr 194/2010TT.

(260)

Vietnami valitsus teatas küsimustikule esitatud vastustes, et kasutab tollimaksu tagastus-/kinnipidamissüsteemi. Õigusaktide kohaselt kohaldatakse sellist vabastust eksporditavate toodete tootmiseks kasutatava imporditud tooraine suhtes. Tollimaksu saab tagastada vastavalt sellele, millises ulatuses imporditud toorainet eksporditava lõpptoote valmistamiseks kasutatakse.

(261)

Tehti kindlaks, et uurimisperioodil ei saanud kumbki eksportivatest tootjatest selle kava alusel majanduslikku kasu. Kuigi nad olid vabastatud tooraine pealt imporditollimaksu maksmisest, ei leitud, et uurimisperioodil oleks makse tagastatud ülemäära. Mõlemad äriühingud müüsid vaatlusalust toodet koduturul suhteliselt vähe. Lisaks hankisid nad suure osa peamisest toorainest kodumaistelt tarnijatelt, kuna kogused, mida nad importisid vaatlusaluse eksporditava toote tootmiseks, ei olnud piisavad.

(262)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes ei peeta vajalikuks välja selgitada, kas teatatud tollimaksu tagastussüsteem on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadega ja algmääruse II ja III lisa punktidega.

(263)

Pärast avalikustamist toetas Vietnami valitsus komisjoni järeldusi kõnealuse kava kohta. Ta soovis siiski lisaks rõhutada, et Vietnami tollimaksu tagastussüsteem on täielikult kooskõlas algmääruse II ja III lisa eeskirjadega, hoolimata sellest, et selle kohta ei tehtud järeldusi. Komisjon võtab Vietnami valitsuse selle seisukoha teadmiseks. Arvestades aga asjaolu, et Vietnami eksportivate tootjate saadud kasu on minimaalne, jääb komisjon arvamusele, et ei pea käesoleva uurimise seisukohast vajalikuks uurida, kas tollimaksu tagastussüsteem on kooskõlas algmääruse II ja III lisas sätestatud eeskirjadega, nagu on selgitatud põhjendustes 231–232.

(264)

Mõlemad koostööd tegevad eksportivad tootjad olid uurimisperioodil vabastatud imporditud seadmete pealt tasutava tollimaksu ja käibemaksu maksmisest. Sellise maksuvabastuse õiguslik alus on impordi- ja ekspordimaksu seadus nr 45/2005/QH11, mida rakendatakse dekreediga nr 87/2010/ND-CP. Kontrolli- ja järelevalvesüsteemi ning -menetluste eeskirjad on sätestatud valitsuse dekreedis nr 154/2005/N-CP, ringkirjas nr 194/2010TT ja ringkirjas nr 117/2011.

(265)

Äriühingutel paluti teatada seadmete import kümneaastase ajavahemiku jooksul. Kuigi oli selge, et koostööd tegevad eksportivad tootjad said selle kava alusel kasu, ei olnud asjaomane kasu suur. See on tingitud asjaolust, et äriühingute seadmete impordi maht ei olnud võrreldes polüesterstaapelkiu müügikäibega ELis kuigi suur. Lisaks vähendas kasu asjaolu, et seadmed amortiseeriti mitme (tavaliselt kümne) aasta jooksul ja seega oli kasu uurimisperioodil veelgi väiksem.

(266)

Selle kavaga saadud kasu jäi vahemikku 0,08–0,1 %.

(267)

Subsiidiumivastase algmääruse kohaselt arvutatud subsiidiumisumma jääb väärtuselt Vietnami eksportivate tootjate puhul vahemikku 0,6–2,31 %. Üleriigiline subsiidiumimarginaal on nende kahe marginaali kaalutud keskmine ehk 1,25 %. Eespool kirjeldatud subsiidiumid jagati äriühingute kogukäibele ja esitati protsendina CIF-ekspordikäibest liidus.

(268)

Pärast avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et ei ole selge, kuidas komisjon arvutas subsiidiumimarginaali vahemiku ja miks ei kasutatud nende marginaalide suuremaid väärtusi, mis oleksid jäänud üle miinimumkünnise. Nagu komisjon selgitas eelmises põhjenduses, jäävad Vietnami koostööd tegevate eksportivate tootjate subsiidiumid kokku väärtuselt minimaalselt 0,6 % ja maksimaalselt 2,31 % vahele. Nende marginaalide kaalutud keskmise arvutamisega saadakse riigi keskmiseks subsiidiumimarginaaliks aga 1,25 %, mis jääb alla miinimumkünnist. Seda meetodit kasutatakse pidevalt riigi keskmise subsiidiumimarginaali arvutamiseks kooskõlas algmääruse asjakohaste eeskirjadega.

(269)

Kogu Vietnami subsiidiumimäär on 1,25 %. Kuna see määr on minimaalne, järeldatakse, et Vietnamist pärit impordi uurimine tuleks kooskõlas algmääruse artikli 14 lõikega 3 lõpetada.

(270)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet 18 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(271)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang uurimisperioodil oli ligikaudu 401 000 tonni. Komisjon kasutas selle arvutamiseks kogu kättesaadavat teavet liidu tootmisharu kohta, nagu kontrollitud tootmisandmed koostööd tegevate liidu tootjate kohta ning kaebuse esitaja esitatud andmed. Nagu on märgitud põhjenduses 10, kaasati valimisse neli liidu tootjat, kelle toodang moodustab 54 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(272)

Komisjon lähtus liidu tarbimise kindlakstegemisel liidu tootmisharu müügimahust liidu turul, kasutades kaebuse esitaja esitatud andmeid ja Eurostati andmeid impordi kohta kolmandatest riikidest.

(273)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(274)

Liidu tarbimise kõrgaeg oli 2011. aastal tingituna puuvillahindade tõusust, mis tulenes probleemidest 2010. aasta puuvillasaagiga. Selle tulemusena suurenes nõudlus polüesterstaapelkiu kui puuvilla aseaine järele, kuid see vähenes taas järgmisel aastal. Uurimisperioodil suurenes liidu tarbimine taas 6 %.

(275)

Komisjon uuris, kas vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 3 on asjaomastest riikidest pärit polüesterstaapelkiu importi vaja hinnata kumulatiivselt.

(276)

Hiina Rahvavabariigist ja Vietnamist pärit impordi puhul kindlaks tehtud subsiidiumimarginaal jäi alla miinimumkünnist, nagu see on sätestatud algmääruse artikli 8 lõike 3 punktis a.

(277)

Seetõttu ei ole kumulatiivsuse tingimused täidetud ning põhjusliku seose analüüs piirdub seega Indiast pärit impordi mõjuga.

(278)

Komisjon tegi impordi mahu kindlaks Eurostati andmete alusel. Impordi turuosa kindlaksmääramisel lähtuti Indiast pärit impordi mahu osakaalust liidu kogutarbimises (viimase kindlaksmääramisel võeti aluseks liidu tootjate kogumüük liidus, millele liideti polüesterstaapelkiu koguimport liitu).

(279)

Indiast pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(280)

Üldiselt püsis import Indiast küllaltki stabiilsena ning moodustas vaatlusalusel perioodil liidu turust 6–7,5 %.

(281)

Komisjon tegi impordi hinnad kindlaks Eurostati statistika ning koostööd tegevate eksportijate esitatud kontrollitud andmete alusel. Impordist tulenev hindade allalöömine tehti kindlaks koostööd tegevate eksportijate ja koostööd tegevate liidu tootjate esitatud kontrollitud andmete alusel.

(282)

Indiast liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurodes tonni kohta)

(283)

Polüesterstaapelkiu hind tõusis 2011. aastal, langedes kokku eespool mainitud puuvillakriisiga. Järgmistel aastatel hind vähenes, kuid püsis kõrgemal kui 2010. aastal. Uurimisperioodil oli polüesterstaapelkiu hind 2010. aasta tasemega võrreldes 18 % suurem.

(284)

Hindade allalöömise kindlakstegemiseks uurimisperioodil võrreldi iga tooteliigi puhul kaalutud keskmisi impordihindu (korrigeerituna tollimaksude ja impordijärgsete kuludega), millega valimisse kaasatud koostööd tegevad India eksportivad tootjad müüsid imporditud toodet esimesele sõltumatule kliendile liidu turul, asjaomaste tooteliikide kaalutud keskmiste müügihindadega (korrigeerituna tehasehindade tasemele), millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid toodet sõltumatutele klientidele liidu turul.

(285)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased korrigeerimised ning arvates maha soodustused ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil. See näitas, et Indiast pärit impordi kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal liidu turul oli vahemikus 4,1–43,7 %.

(286)

Kooskõlas algmääruse artikli 8 lõikega 4 hõlmas subsideeritud impordiga liidu tootmisharule avaldatud mõju uurimine kõigi majandusnäitajate hindamist, mis kujundasid vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda.

(287)

Nagu on märgitud põhjenduses 10, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju väljaselgitamiseks valikuuringut.

(288)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kaebuses sisalduvate andmete, menetluse käigus kaebuse esitaja esitatud lisateabe ning Eurostati andmete alusel. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid nende nõuetekohaselt kontrollitud andmete alusel, mida valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid vastustes küsimustikule. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majandusliku olukorra suhtes tüüpilised.

(289)

Makromajanduslikud näitajad on tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive ja tootlikkus.

(290)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(291)

Liidu kogutootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(292)

Tootmismaht suurenes vaatlusalusel perioodil 11 %. Selline suurenemine toimus üksnes uurimisperioodil (hõlmab vaatlusaluse perioodi viimast 12 kuud). Uurimisperioodile eelnenud ajavahemikul vaatlusalusest perioodist (st 2011. ja 2012. aastal) liidu tootmisharu tootmismaht vähenes või püsis samal tasemel.

(293)

Tootmisvõimsus seevastu vähenes uurimisperioodil 5 %. Koos põhjenduses 292 kirjeldatud tootmismahu suurenemisega suurenes tootmisvõimsuse rakendamine 17 %. Tuleb siiski rõhutada, et tootmisvõimsuse rakendamine 2010. aastal, mida kasutatakse suundumuse analüüsi alusena, oli sellise kapitalimahuka tootmisharu nagu polüesterstaapelkiu tootmise seisukohast väike ning uurimisperioodil oli tootmisvõimsuse rakendusaste 85,9 %.

(294)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(295)

Müügimaht liidu turul vähenes 2011. ja 2012. aastal, kuid taastus pisut uurimisperioodil. 2010. aasta mahuga võrreldes võis üldiselt siiski täheldada 6 %-list vähenemist.

(296)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil oluliselt. Kõige rohkem vähenes turuosa 2011. aastal, kuid langustrend püsis 2012. aastal ja uurimisperioodil, mille tõttu kaotati turuosa vaatlusperioodil kokku 11 % ulatuses.

(297)

Hoolimata liidu tarbimise teatavast kasvust (6 %) vaatlusalusel perioodil ja liidu tootjate tootmismahu suurenemisest (11 %) vähenes liidu tootjate müük 6 %.

(298)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(299)

Töötajate arv suurenes koos põhjenduses 292 kirjeldatud tootmise suurenemisega vaatlusperioodil pidevalt, kokku 6 %.

(300)

Tootlikkus vähenes 2011. ja 2012. aastal, kuna töötajate arv suurenes, aga tootmismaht püsis neil aastatel muutumatuna. Kokkuvõttes oli kasv vaatlusalusel perioodil 4 %.

(301)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihind liidus

(302)

Kõige rohkem tõusis müügihind liidus 2011. aastal, kui polüesterstaapelkiudu müüdi 2010. aasta keskmise müügihinnaga võrreldes 25 % kallima hinnaga. See oli tingitud 2011. aasta puuvillakriisist, mil nõudlus polüesterstaapelkiu kui puuvilla aseaine järele suurenes tingituna 2010. aasta väikesest puuvillasaagist. Kokkuvõttes tõusid liidus müügihinnad vaatlusalusel perioodil 16 %.

(303)

Ühiku tootmiskulu suurenes vaatlusalusel perioodil samuti, kõige rohkem 15 % 2011. aastal, kuna sel aastal tõusis bensiinihind, mis on oluline kulude suurendaja. Kokkuvõttes suurenes ühiku tootmiskulu vaatlusalusel perioodil 6 %.

(304)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(305)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta vähenes 2011. aastal ja seejärel järgmistel aastatel pisut suurenes. Vaatlusalusel perioodil suurenesid kulud 3 %.

(306)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

(307)

Lõppvarud suurenesid, välja arvatud 2012. aastal, ning uurimisperioodil suurenesid varud kokku 21 %. See langeb kokku tootmismahu suurenemisega (kokku 11 %), samas kui müügimaht vaatlusalusel perioodil vähenes (kokku 6 %). Need suundumused kajastusid ka protsendina toodangust arvestatud lõppvarudes.

(308)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(309)

Komisjon määras valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades samasuguse toote müügi eest liidu sõltumatutele klientidele saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumimarginaalid kõikusid vaatlusalusel perioodil. Kokkuvõttes kasumlikkus paranes, kuna 2010. aastal teenitud oluline kahjum asendus uurimisperioodil nullkasumiga.

(310)

Netorahavoog on liidu tootjate suutlikkus oma tegevust ise rahastada. Vaatlusalusel perioodil arenesid netorahavood positiivselt.

(311)

Investeeringute haripunkt oli 2011. aastal, mil investeeringud suurenesid 2010. aastaga võrreldes 46 %, kuid sellele järgnes langus järgmistel aastatel. Vaatlusalusel perioodil vähenesid investeeringud 21 %.

(312)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute arvestuslikust puhasväärtusest. Vaatlusalusel perioodil investeeringutasuvus suurenes.

(313)

Ükski valimisse kaasatud liidu tootjatest ei teatanud raskustest kapitali hankimisel vaatlusalusel perioodil.

(314)

Import Indiast püsis stabiilsena (moodustades vaatlusalusel perioodil liidu turust 6–7 %). Hindade allalöömine oli ulatuslik (kuni 43,7 %).

(315)

Enamik kahjunäitajatest paranes. Liidu tootjate kasumlikkus suurenes peaaegu 6 protsendipunkti, kuid keskmine kasumimarginaal oli endiselt ebapiisav, jäädes uurimisperioodil 0,3 % tasemele. Tootmisvõimsuse rakendusaste suurenes 74 protsendilt 86 protsendile. See oli siiski tingitud liidu tootmismahu suurenemisest ja tootmisvõimsuse vähenemisest. Keskmine müügihind saavutas liidus haripunkti 2011. aastal ning see tulenes puuvilla- ja bensiinihindade järsust tõusust. Kokkuvõttes suurenes keskmine müügihind liidus vaatlusalusel perioodil 16 %. Investeeringutasuvus ja rahavood arenesid samuti positiivselt. Tööhõive vaatlusalusel perioodil suurenes. Seega täheldati liidu tootmisharule tekitatud kahjust taastumise märke.

(316)

Järgmised kahjunäitajad arenesid vaatlusalusel perioodil negatiivselt: liidu tootjate turuosa liidus vähenes 45,3 protsendilt 40,2 protsendile ning liidu müügimaht vähenes 6 %. Investeeringute tase kokkuvõttes vähenes, välja arvatud 2011. aastal. Tootmisvõimsus vähenes vaatlusalusel perioodil 5 %, nagu on mainitud põhjenduses 293.

(317)

Kokkuvõttes võib liidu tootmisharu olukorda pidada siiski kahjustatuks, kuigi see on viimastel aastatel selgelt paranenud. Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 8 lõike 4 tähenduses.

(318)

Pärast avalikustamist esitatud märkustes märkis kaebuse esitaja, et pidas India turuosa stabiilsust liidu turul olulise subsideerimise tulemuseks. Komisjon tegi tõepoolest kindlaks tasakaalustatavad subsiidiumid (vt põhjendus 229), kuid põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekitatud kahjuga ei õnnestunud kindlaks teha (vt põhjendused 319–323).

(319)

Kooskõlas algmääruse artikli 8 lõikega 5 uuris komisjon, kas subsideeritud import Indiast põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Algmääruse artikli 8 lõike 6 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud tegurid. Komisjon jälgis, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui Indiast pärit subsideeritud import, ei omistataks subsideeritud impordile. Sellised tegurid on import muudest kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus ja tarbimine.

(320)

Kuna Hiina ja Vietnami puhul leiti, et subsideerimine on minimaalne (vt põhjendused 76 ja 231), ei ole kumulatiivsuse tingimused täidetud. Seetõttu piirduti põhjusliku seose analüüsis Indiast pärit impordi mõjuga.

(321)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu turuosa 45,3 protsendilt 40,2 protsendile, samas kui India impordi turuosa püsis küllaltki stabiilsena 6–7 % vahel. Tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 6 %. Seega ei saanud liidu tootmisharu tarbimise suurenemisest kasu, pidades silmas nende turuosa vähenemist, kuid see ei tulenenud tõenäoliselt India turuosast, mis püsis muutumatuna.

(322)

Eurostati andmetel oli Indiast pärit polüesterstaapelkiu keskmine hind väiksem kui enamikust teistest riikidest pärit polüesterstaapelkiu keskmine hind, kuid oluline on võtta arvesse suuri erinevusi kvaliteedis ja tooteliikides. Igal juhul ilmnes tooteliikide kaupa võrdlemisel, et Indiast pärit import tekitas ulatusliku hindade allalöömise.

(323)

Hoolimata ulatuslikust hindade allalöömisest ei saa järeldada, et Indiast pärit import tekitas kahju. Liidu tootmisharu turuosa vähenemist (5,1 protsendipunkti) ei saa omistada Indiast pärit impordi mahu muutustele, kuna nende turuosa püsis küllaltki stabiilsena (suurenes vaatlusalusel perioodil üksnes 0,7 protsendipunkti). Lisaks tõusis Indiast pärit impordi keskmine hind vaatlusalusel perioodil 18 %. Indiast pärit impordi hind ei tundu olevat hinnalanguse põhjustajaks, kuna liidu tootmisharu rahaline olukord, mis oli uurimisperioodil küll endistviisi kahjustatud, on vaatlusalusel perioodil oluliselt paranenud.

(324)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Import kolmandatest riikidest

(325)

Suurim osa impordist (181 540 tonni, mis moodustab uurimisperioodil turust 20,4 %) tuleb Korea Vabariigist, mille turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil 4,9 protsendipunkti. Suuruselt teine liitu eksportija on Taiwan. Kuigi import Taiwanist vaatlusalusel perioodil vähenes (4,1 protsendipunkti), oli Taiwani turuosa uurimisperioodil siiski 10,4 %. Suuruselt neljas eksportija (suuruselt kolmanda eksportija India järel) on Hiina, mille turuosa suurenes 4,4 protsendipunkti ja oli kokku 5 %. Import teistest kolmandatest riikidest on väiksem kui import Indiast, kuid olulises koguses imporditakse polüesterstaapelkiudu ka Türgist, Vietnamist, Indoneesiast ja Taist (kõigi nende turuosad on suhteliselt stabiilsed). Kokku moodustab Türgist, Vietnamist, Indoneesiast ja Taist tuleva impordi turuosa ligikaudu 12 % (uurimisperioodil 12,4 %).

(326)

Tähelepanuväärne on suurenenud import eeskätt Korea Vabariigist. Koreast pärit import ületas uurimisperioodil Indiast tuleva impordi mahtu kolmekordselt. Nende maht suurenes vaatlusalusel perioodil 40 % ja turuosa suurenes 4,9 protsendipunkti, moodustades kokku 20,4 %. Oluliselt suurenes ka import Hiinast – mahu järgi arvestades üle 700 % ja turuosa seisukohast 4,4 protsendipunkti. Hiinast pärit import lõi samuti liidu tootmisharus hindu olulisel määral alla.

(327)

Eespool kirjeldatu põhjal võib järeldada, et liidu tootmisharule tekitatud kahju on tingitud impordist, kuid pigem mujalt kui Indiast tulevast impordist.

(328)

Pärast avalikustamist märkis kaebuse esitaja, et komisjon ei uurinud täpsemalt Hiina ja Vietnami ekspordihindu. Tasub meelde tuletada, et Hiina ja Vietnami puhul leiti, et subsiidiumid on minimaalsed. Seetõttu hindas komisjon nende kahe riigi puhul ekspordihindu põhjusliku seose analüüsis seoses muude tegurite mõjuga ning ei hinnanud tõepoolest kumulatiivselt igast menetlusega seotud kolmest asjaomasest riigist pärit importi, kuna oli kindlaks tehtud, et Hiina ja Vietnami subsiidiumid olid minimaalsed, nagu on selgitatud põhjendustes 275–277.

(329)

Kaebuse esitaja esitas märkusi Koreast pärit impordi keskmise hinna kohta ja sealt pärit impordi mahu (teatava) suurenemise kohta ajavahemikul 2011–2012. Arvestades Koreast pärit impordi mahu ja turuosa üldist suurenemist vaatlusalusel perioodil ning asjaolu, et sealt pärit impordi keskmine hind oli madalam kui liidu tootmisharu keskmine müügihind, on komisjon siiski seisukohal, et Korea import on põhjusliku seose analüüsi seisukohast oluline muu tegur.

(330)

Kaebuse esitaja osutas ka menetlusega algselt seotud kolmest asjaomasest riigist ning Koreast ja Taiwanist pärit ekspordi keskmisele hinnale 2014. aasta jaanuarist juulini. See ei ole aga vaatlusalune periood, mis hõlmab ajavahemikku alates 2010. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni. Seetõttu ei võeta seda märkust arvesse.

(331)

Liidu tootmisharu ekspordi maht ja keskmine väärtus muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Liidu tootmisharu eksporditegevus

(332)

Liidu tootmisharu müüb väljaspool ELi peamiselt erikasutusega tooteid, mis selgitab kõrgemat keskmist müügihinda neil turgudel.

(333)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil peaaegu 30 %, saavutades haripunkti 2012. aastal. Keskmine müügihind tõusis 2011. aastal ning püsis seejärel uurimisperioodini samal tasemel.

(334)

Hoolimata valimisse kaasatud liidu tootjate headest eksporditulemustest oli ekspordi absoluutmaht suhteliselt väike, võrreldes müügimahuga liidus. Selle mõju polnud seega piisav, et kompenseerida rasket ja ebasoodsat olukorda liidu siseturul.

(335)

Liidu polüesterstaapelkiu turg moodustas 2010. aastal 838 397 tonni ning suurenes uurimisperioodil 890 992 tonnile. See näitab, et vaatlusalusel perioodil kasvas turg 6 %. Teisisõnu ei esinenud nõudluse vähenemist, mis oleks võinud liidu tootmisharule kahju tekitada.

(336)

Üks kasutajate ühendus, ühe asjaomase riigi kaubanduskoda ja üks valitsusasutus märkisid, et kahju võis tuleneda majanduskriisist. See väide ei pea paika, kuna liidu polüesterstaapelkiu turg kasvas 6 % ja keskmine müügihind liidus tõusis samuti 16 %.

(337)

Kaubanduskoda märkis lisaks, et majanduskriisi tõttu vähenes nõudlus erikasutusega polüesterstaapelkiu järele ning samas suurenes nõudlus tavapärase polüesterstaapelkiu järele. Meeles tuleb pidada, et erikasutusega polüesterstaapelkiul ja tavapärasel polüesterstaapelkiul on samad füüsikalised ja keemilised omadused ning nende lõppkasutusalad on üldiselt samad. Kuigi tunnistatakse, et kõik tooteliigid ei ole vastastikku asendatavad, on varasemate uurimiste ja praeguse uurimisega kindlaks tehtud, et kõnealused eri tooteliigid on vähemalt osaliselt vastastikku asendatavad ja kattuvad. Seda väidet ei võetud seetõttu arvesse.

(338)

Üks valitsusasutus teatas, et turuosa kaotamisega seotud kahju ei saa olla tingitud subsideeritud impordist, arvestades liidu tootmisharu suurt tootmisvõimsuse rakendusastet. Tootmisvõimsuse rakendamine liidu tootmisharus vaatlusalusel perioodil tõepoolest suurenes, kuid tootmisvõimsuse piiri lähedale siiski ei jõutud. Kõrgajal, mis langes kokku uurimisperioodiga, oli tootmisvõimsuse rakendusaste 85,9 %. See annab hea võimaluse tootmise edasiseks suurendamiseks. Kuna liidu tootjate müük liidus ei suurenenud vastavalt tarbimise suurenemisele, peetakse turuosa kaotamist siiski üheks näitajaks liidu tootmisharule tekitatud kahju kohta.

(339)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldab komisjon, et ei ole võimalik kindlaks teha põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekitatud kahju ja Indiast pärit subsideeritud impordi vahel. Selle järelduse esimene põhjus on Indiast pärit impordi suhteliselt väike ja vaid veidi suurenenud turuosa (6,1 %-lt 6,8 %-le), võrreldes palju suurema, kuid oluliselt vähenenud liidu tootmisharu turuosaga (45,3 %-lt 40,2 %-le). Teiseks on import teatavatest teistest riikidest (Korea, Taiwan, Hiina) olnud suurem ja/või oluliselt suurenenud ning seega võib märkida, et kui liidu tootmisharule tekitatud kahju on tingitud impordist, on selle põhjus pigem nendest riikidest pärit import, mitte Indiast tulev import (vt põhjendused 325–327).

(340)

Seetõttu ei olnud algmääruse artikli 8 lõigete 5 ja 6 alusel võimalik kindlaks teha põhjusliku seose olemasolu Indiast pärit subsideeritud impordi ja liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju vahel.

(341)

Seega tuleks menetlus lõpetada, kuna Hiina Rahvavabariigi ja Vietnami subsiidiume peetakse minimaalseks ja Indiast pärit impordi puhul puudub põhjuslik seos kahju ja subsiidiumi vahel.

(342)

Algmääruse artikli 25 lõike 1 alusel loodud komitee ei esitanud arvamust,