Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32014D0913

    Nõukogu otsus 2014/913/ÜVJP, 15. detsember 2014 , Haagi tegevusjuhendi ja ballistiliste rakettide leviku tõkestamise toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames

    ELT L 360, 17.12.2014, p. 44–52 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/913/oj

    17.12.2014   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 360/44

    NÕUKOGU OTSUS 2014/913/ÜVJP,

    15. detsember 2014,

    Haagi tegevusjuhendi ja ballistiliste rakettide leviku tõkestamise toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 26 lõiget 2,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia (edaspidi „strateegia”), mille III peatükis on esitatud loetelu meetmetest, mida on vaja võtta nii liidus kui ka kolmandates riikides massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks.

    (2)

    EL viib strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle II ja III peatükis loetletud meetmeid, näiteks eraldades rahalisi vahendeid konkreetsete projektide toetuseks, mille tulemusel tugevnevad mitmepoolne massihävitusrelvade leviku tõkestamise süsteem ja mitmepoolsed usaldust suurendavad meetmed. Ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlev Haagi tegevusjuhend (edaspidi „tegevusjuhend”) ja raketitehnoloogia kontrollirežiim (MTCR) on selle mitmepoolse massihävitusrelvade leviku tõkestamise süsteemi lahutamatud osad. Tegevusjuhendi ja raketitehnoloogia kontrollirežiimi eesmärk on ennetada ja ohjeldada massihävitusrelvi kanda suutvate ballistiliste rakettide süsteemide ja nendega seotud tehnika levikut.

    (3)

    Nõukogu võttis 17. novembril 2003 vastu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP (1). Nimetatud ühises seisukohas kutsutakse muu hulgas üles veenma võimalikult paljusid riike tegevusjuhendile alla kirjutama, eelkõige selliseid riike, kellel on võime kasutada ballistilisi rakette, samuti edasi arendama ja rakendama tegevusjuhendit ja eelkõige selle usaldust suurendavaid meetmeid, ning edendama tihedamaid vastastikuseid seoseid tegevusjuhendi ja ÜRO mitmepoolse massihävitusrelvade leviku tõkestamise süsteemi vahel.

    (4)

    Nõukogu võttis 8. detsembril 2008 vastu nõukogu järeldused ja dokumendi „Euroopa Liidu uued tegevussuunad massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses”. Selles dokumendis märgitakse muu hulgas, et massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide levik on jätkuvalt üks suuremaid julgeolekuprobleeme ning et massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika oluline osa. Arvestades tehtud edusamme ja käimasolevaid jõupingutusi uute tegevussuundade rakendamisel, leppis nõukogu 2010. aasta detsembris kokku pikendada nende rakendamise perioodi kuni 2012. aasta lõpuni.

    (5)

    Nõukogu võttis 18. detsembril 2008 vastu otsuse 2008/974/ÜVJP (2) tegevusjuhendi toetuseks strateegia rakendamise raames.

    (6)

    Nõukogu võttis 23. juulil 2012 vastu otsuse 2012/423/ÜVJP (3). See otsus võimaldas edukalt edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ja selle põhimõtete järgimist. Liidu prioriteediks on tegevusjuhendile alla kirjutanud ja mitte alla kirjutanud riikide vahelise dialoogi jätkumine, eesmärgiga veelgi edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ning samuti parandada selle rakendamist ja tõhustamist. Käesolev otsus peaks nimetatud protsessi toetama.

    (7)

    Üldisemalt põhjustab rahvusvahelisele kogukonnale üha suuremat muret massihävitusrelvi kanda suutvate ballistiliste rakettide levik, eelkõige Lähis-Ida, Kirde-Aasia ja Kagu-Aasia, sealhulgas Iraani, Süüria ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) raketiprogrammid.

    (8)

    ÜRO Julgeolekunõukogu rõhutas oma resolutsioonis 1540 (2004) ja kordas resolutsioonis 1977 (2011), et tuuma-, bioloogiliste ja keemiarelvade ja nende kandevahendite levik kujutab ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule ning pani riikidele kohustuse muu hulgas hoiduda valitsusväliste osalejate mis tahes viisil toetamisest tuuma-, keemia ja bioloogiliste relvade ja nende kandesüsteemide väljatöötamisel, omandamisel, tootmisel, omamisel, transportimisel, üleandmisel või kasutamisel. Tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade ja nende kandevahendite poolt rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule põhjustatavat ohtu kinnitati veel kord ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1887 (2009) tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise kohta. Lisaks sellele otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu oma resolutsioonis 1929 (2010) ja resolutsioonis 1718 (2006), lähtudes muu hulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest 1540 (2004), 1977 (2011) ja 1887 (2009), et Iraan ja KRDV ei peaks tegelema ühegi tegevusega, mis on seotud tuumarelvi kanda suutvate ballistiliste kanderakettidega, sealhulgas ballistiliste rakettide tehnoloogiat kasutavate rakettide väljatulistamisega, ning riigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et hoida ära selliste tegevustega seotud tehnoloogia üleandmine ja tehnilise abi andmine Iraanile ja KRDVle.

    (9)

    Käesolev otsus peaks üldiselt toetama mitmeid tegevusi, mille eesmärk on võidelda ballistiliste rakettide leviku vastu,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    1.   Strateegia teatavate lisas osutatud elementide jätkuva ja praktilise rakendamise tagamise eesmärgil liit:

    a)

    toetab tegevusjuhendit ja raketitehnoloogia kontrollirežiimi toetavaid tegevusi, eelkõige eesmärgiga:

    i)

    edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ja eelkõige sellele allakirjutamist nende riikide poolt, kel on võime kasutada ballistilisi rakette;

    ii)

    toetada tegevusjuhendi rakendamist ja suurendada selle nähtavust;

    iii)

    toetada raketitehnoloogia kontrollirežiimi suuniste ja selle lisa järgimist;

    b)

    toetab üldiselt ballistiliste rakettide leviku vastu võitlemiseks mitmeid tegevusi, mis on suunatud peamiselt teadlikkuse suurendamisele sellest ohust, jõupingutuste intensiivistamisele, et suurendada mitmepoolsete instrumentide tõhusust, nende konkreetsete probleemide lahendamiseks tehtud algatustele antava toetuse suurendamisele ning huvitatud riikide abistamisele nende asjaomaste ekspordikontrolli režiimide riigi tasandil tugevdamiseks.

    2.   Seda arvestades sisaldavad liidu toetatavad projektid järgmiseid konkreetseid tegevusi:

    a)

    tegevusjuhendit toetavad tegevused:

    i)

    tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikidele suunatud nn tutvustuspaketi koostamine ja avaldamine tutvustustegevusteks, milles tuletatakse samuti meelde allakirjutanud riikide kohustusi;

    ii)

    tegevusjuhendile alla kirjutanud riikide iga-aastase kohtumise kõrvalürituste korraldamine Viinis teavitustegevuseks;

    iii)

    ÜRO Peaassamblee esimese komitee kohtumiste kõrvalürituste korraldamine tegevusjuhendit toetavaks teavitustegevuseks;

    iv)

    kuni kolme piirkondliku ELi prioriteetidel põhineva teavitusseminari korraldamine (tõenäoliselt Aasia, Pärsia lahe ja Ladina-Ameerika riikidele);

    v)

    tegevusjuhendile alla kirjutanud ja mitte alla kirjutanud arenguriikide esindajate ergutamine võtma osa tegevusjuhendi iga-aastastest koosolekutest ja teavitusseminaridest;

    vi)

    teadlikkuse suurendamise ürituste korraldamine hiljuti tegevusjuhendiga ühinenud riikidele, et aidata neil täita oma kohustused, muu hulgas Viinis toimuva tegevusjuhendi iga-aastase kohtumise raames;

    vii)

    tegevusjuhendi edendamise jõupingutuste ÜRO 1540 komitee tegevustega kooskõlastamise toetamine, muu hulgas rahastades tegevusjuhendi ekspertide osalemist 1540 komitee läbiviidavatel riikide külastustel;

    viii)

    tegevusjuhendi turvalise internetipõhise teabe- ja sidesüsteemi (e-ICC) toetamine, muu hulgas veebilehe edasiarendamine tehnilisest aspektist;

    b)

    üldised ballistiliste rakettide leviku tõkestamist toetavad tegevused:

    i)

    kuni nelja seminari korraldamine, et suurendada mitmepoolsetel foorumitel teadlikkust ballistiliste rakettide levikust, võimalusel paralleelselt punktis a mainitud tegevusjuhendiga seotud teavitusüritustega, näiteks seminarid ÜRO Peaassamblee raames või tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ettevalmistuskomitee kohtumisel;

    ii)

    kuni kolme piirkondliku seminari korraldamine, et suurendada teadlikkust ballistiliste rakettide levikust ja ergutada arutelude pidamist võimaluste üle, kuidas paremini käsitleda ballistiliste rakettide leviku ohtu piirkondlikul tasandil, tehes seda võimalusel paralleelselt muude tegevusjuhendi alaste ELi teavitustegevustega; asjaomaste riikidega koostöös võiksid seminarid toimuda Aasias ning Pärsia lahe ja Ladina-Ameerika riikides;

    iii)

    nelja aruteludokumendi koostamine võimalike edasiste mitmepoolsete sammude kohta, et ennetada ballistiliste rakettide leviku ohtu ja edendada ballistiliste rakettide valdkonnas tehtavaid desarmeerimise alaseid jõupingutusi, keskendudes eelkõige võimalikele usaldust suurendavatele meetmetele ning võimaluste uurimisele võtta esmalt vastu piirkondlik kava, näiteks liidule erilist huvi pakkuvates piirkondades ja/või piirkondades, kus lähitulevikus saab eeldatavalt edu saavutada;

    iv)

    kuni kolme teadlikkuse kujundamise ürituse korraldamine eelkõige teadus- ja/või kosmosetööstuse kogukonna ja tööstusharude ekspertidele, et ennetada kahesuguse kasutusega tehnoloogia ja teadmiste üleandmist varases etapis;

    v)

    rakettide leviku tõkestamise valdkonnas töötavate arenguriikide teadustöötajate juurdepääsu soodustamine ELi tippkeskuste projektidele;

    vi)

    kooskõlas ELi tippkeskustega sihipäraste ekspertide missioonide korraldamine kolmandatesse riikidesse, et jagada teavet ja omandatud kogemusi raketitehnoloogiaga ja kahesuguse kasutusega kaupadega seotud ekspordikontrolli kohta ning aidata neil kujundada vastav riiklik suutlikkus;

    vii)

    ekspertide koolitamise toetamine ballistiliste rakettide leviku tõkestamise vallas ELi programmides, nagu Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži läbiviidavad programmid, või liidu liikmesriikide (edaspidi „liikmesriigid”) programmides osalemise kaudu.

    Projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

    Artikkel 2

    1.   Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”).

    2.   Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide tehnilist rakendamist teostab La Fondation pour la Recherche Stratégique (FRS), kes täidab seda ülesannet kõrge esindaja vastutusel. Sel eesmärgil lepib kõrge esindaja FRSiga kokku vajalike korralduste osas.

    Artikkel 3

    1.   Lähtesumma artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide rakendamiseks on 990 000 eurot.

    2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

    3.   Järelevalvet lõikes 1 osutatud summa nõuetekohase haldamise üle teostab komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon FRSiga rahastamislepingu. Rahastamislepingus sätestatakse, et FRS tagab ELi abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

    4.   Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Ta teavitab nõukogu kõigist raskustest selles protsessis ning teatab rahastamislepingu sõlmimise kuupäeva.

    Artikkel 4

    1.   Kõrge esindaja annab nõukogule käesoleva otsuse rakendamise kohta aru, lähtudes FRSi poolt koostatud korrapärastest aruannetest. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise.

    2.   Komisjon annab teavet artikli 1 lõikes 2 nimetatud projektide finantsaspektide kohta.

    Artikkel 5

    1.   Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

    2.   Otsus kaotab kehtivuse 30 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 nimetatud rahastamislepingute sõlmimisest. Kui kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest ei ole nimetatud rahastamislepinguid sõlmitud, kaotab otsus kehtivuse.

    Brüssel, 15. detsember 2014

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    F. MOGHERINI

    (1)  Nõukogu 17. novembri 2003. aasta ühine seisukoht 2003/805/ÜVJP massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitlevate mitmepoolsete lepingute ülemaailmse kohaldamise ja tugevdamise kohta (ELT L 302, 20.11.2003, lk 34).

    (2)  Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta otsus 2008/974/ÜVJP ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitleva Haagi tegevusjuhendi toetuseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 345, 23.12.2008, lk 91).

    (3)  Nõukogu 23. juuli 2012. aasta otsus 2012/423/ÜVJP ballistiliste rakettide leviku tõkestamise toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia ja nõukogu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP rakendamise raames (ELT L 196, 24.7.2012, lk 74).

    LISA

    1.   EESMÄRGID

    Liit on rakettide leviku tõkestamise tugev toetaja. Liidu sellealaste jõupingutuste hulka kuuluvad strateegia ja ühine seisukoht 2003/805/ÜVJP. Lisaks on nõukogu kiitnud heaks „Euroopa Liidu uued tegevussuunad massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses” ja EL toetas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004), mida on seejärel korratud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1977 (2010).

    Liit leiab, et raketitehnoloogia kontrollirežiim on oluline mitmepoolne vahend, mille eesmärgiks on takistada ballistiliste rakettide süsteemide ja nendega seotud tehnoloogiate levikut tundlike materjalide ekspordikontrolli eeskirjade sätestamise ja rakendamise abil. 19 liikmesriiki on raketitehnoloogia kontrollirežiimi liikmed ja kõik liikmesriigid rakendavad ekspordi kontrollinimekirja nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009 (1) alusel.

    Liit on samuti tugevalt toetanud tegevusjuhendit alates selle loomisest ning on regulaarselt väljendanud muret ballistiliste rakettide leviku pärast. Liit leiab, et tegevusjuhend on keskne läbipaistvust ja usaldust suurendav meede. Kõik liikmesriigid on tegevusjuhendile alla kirjutanud ning rakendavad tegevusjuhendit heas usus.

    Liit on varem püüdnud lahendada järelejäänud lünki tegevusjuhendi rakendamisel ja selle ülemaailmsel kohaldamisel, korraldades selleks õpikodasid, ekspertide kohtumisi ja piirkondlikke teadlikkuse suurendamise seminare. Need otsuse 2011/871/ÜVJP alusel korraldatud ja FRSi elluviidud tegevused osutusid tõhusateks ja asjakohasteks.

    Nimetatud tegevuste tulemustest innustatuna on liit selle algatusega tööd jätkanud ja toetanud tegevusjuhendi kolme aspekti järgmiselt:

    a)

    tegevusjuhendi ülemaailmne kohaldamine,

    b)

    tegevusjuhendi rakendamine,

    c)

    tegevusjuhendi tõhustamine ja selle toimimise parandamine.

    See tegevus viidi läbi otsuse 2012/423/ÜVJP alusel, mis võimaldas teha mitu algatust tegevuskava toetuseks, muu hulgas:

    a)

    loodi turvaline eriveebisait;

    b)

    korraldati mitu kõrvalüritust Viinis, Genfis ja New Yorgis eesmärgiga edendada tegevuskava sellele mitte alla kirjutanud riikides;

    c)

    Pariisis korraldati teadlikkuse suurendamise seminar Aafrika ja Lähis-Ida riikidele;

    d)

    korraldati piirkondlikke seminare Singapuris, Abu Dhabis and Limas;

    e)

    koostati aruteludokumente.

    Otsusega 2012/423/ÜVJP aidati suurendada teadlikkust tegevusjuhendist ja edendada seda kolmandates riikides. Selle otsusega toetati Costa Rica, Jaapani, Peruu, Prantsusmaa, Rumeenia ja Ungari tegevusi tegevusjuhendi eesistujariikidena. Tegevusjuhendi maine parandamisega soodustati tegevusjuhendi järgimist uute liikmete poolt.

    Võttes arvesse saavutatud tulemusi ja kuna massihävitusrelvi kanda suutvate ballistiliste rakettide jätkuv levik ning eelkõige Lähis-Ida, Kirde-Aasia ja Kagu-Aasia, sealhulgas Iraani ja KRDV raketiprogrammid põhjustavad rahvusvahelisele kogukonnale üha suuremat mure, tehakse järgmist:

    a)

    projekt 1, teavitamine ja kommunikatsioon;

    b)

    projekt 2, ballistiliste rakettide leviku tõkestamise tugevdamine;

    c)

    projekt 3, tegevusjuhendi ülemaailmne kohaldamine — tutvustustegevused.

    Minnes kaugemale üksnes tegevusjuhendi ja raketitehnoloogia kontrollirežiimi järgimise edendamisest, võimaldab käesolev otsus süvendada rahvusvahelisi arutelusid rakettide leviku üle ning kaasata uusi piirkondi ja uusi kogukondi.

    2.   PROJEKTI KIRJELDUS

    2.1.   Projekt 1: Teavitamine ja kommunikatsioon

    2.1.1.   Projekti eesmärk

    Tegevusjuhend on oluline vahend ballistiliste rakettide ja nendega seotud tehnoloogia leviku tõkestamiseks usaldust ja läbipaistvust suurendavate meetmete abil. Selle toetamiseks tuleb aga teha rohkem, eelkõige eesmärgiga:

    a)

    edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ja eelkõige seda, et tegevusjuhendile kirjutaksid alla riigid, kel on võime kasutada ballistilisi rakette ja kosmosevahendeid;

    b)

    toetada tegevusjuhendi kõigi aspektide rakendamist;

    c)

    toetada tegevusjuhendi rakendamist.

    2.1.2.   Projekti kirjeldus

    Projekt hõlmab kolme liiki tegevusi

    a)

    Kuni 1 500 infolehe, mis kirjeldavad liidu toetust tegevusjuhendile, ettevalmistamine, kujundamine, trükkimine ja levitamine. Infoleht sisaldab ka järgmist:

    i)

    tegevusjuhendi kirjeldus;

    ii)

    tegevusjuhendi eesmärgid;

    iii)

    iga-aastaste deklaratsioonide, rakettide heitmisele eelnevate teadete ja vabatahtlike vaatlusvisiitide kirjeldus;

    iv)

    tegevusjuhendit ja massihävitusrelvade kandesüsteemide levikut käsitlev Euroopa strateegia;

    v)

    demaršid, et tegevusjuhendile alla kirjutada;

    vi)

    kontaktandmed tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikide puhul.

    b)

    Tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikidele suunatud kuni tuhande trükisena ja USB mälupulgal esitatava tutvustuspaketi ettevalmistamine, kujundamine, trükkimine ja levitamine teavitustegevusteks, tuletades samuti meelde allakirjutanud riikide kohustusi. See on samuti kättesaadav interneti kaudu ning sisaldab kogu vajalikku teavet tegevusjuhendi ja asjaomaste kontaktpunktide kohta. Tutvustuspakett sisaldab punktis a kirjeldatud infolehte.

    c)

    Toetatakse ja ajakohastatakse tegevusjuhendi internetipõhist teabe- ja sidesüsteemi (electronic Immediate Central Contact — e-ICC), muu hulgas veebisaidi tehniliste aspektide edasiarendamisega, tehes tihedat koostööd Austria Föderaalse Välisministeeriumiga.

    2.1.3.   Projekti oodatavad tulemused/näitajad

    a)

    Tutvustuspaketi ulatuslik levitamine erinevatel üritustel, partnerite suurem teadlikkus tegevusjuhendi lisaväärtusest ja liidu rollist.

    b)

    Turvalisem tegevusjuhendi veebisait, mis võimaldab paremat asjakohase teabe vahetust partnerite seas.

    c)

    Tegevusjuhendi eesistuja, Austria sekretariaat (Immediate Central Contact — ICC), EL ja muud partnerid kasutavad oma tutvustustegevuses vajadusel tutvustuspaketti.

    2.1.4.   Projekti kasusaajad

    Selle projekti kasusaajateks on nii tegevusjuhendile alla kirjutanud riigid kui ka tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riigid.

    2.2.   Projekt 2: Ballistiliste rakettide leviku tõkestamise tugevdamine

    2.2.1.   Projekti eesmärk

    Rahvusvahelisele kogukonnale põhjustavad üha suuremat muret massihävitusrelvi kanda suutvate ballistiliste rakettide levik ja tegelik kasutamine, eelkõige Lähis-Ida, Kirde-Aasia ja Kagu-Aasia, sealhulgas Iraani ja KRV raketiprogrammid.

    Üldiselt toetab projekt ballistiliste rakettide leviku vastu võitlemiseks mitmeid tegevusi, mis on suunatud peamiselt teadlikkuse suurendamisele sellest ohust, jõupingutuste intensiivistamisele, et suurendada mitmepoolsete instrumentide tõhusust, nende konkreetsete probleemide lahendamiseks tehtud algatuste toetamisele ning huvi osutavate riikide abistamisele nende asjaomaste ekspordikontrolli režiimide tugevdamiseks riigi tasandil.

    2.2.2.   Projekti kirjeldus

    Kahe aruteludokumendi avaldamine aastas (neli kogu projekti kestuse jooksul). Võimalikud teemad on järgmised:

    a)

    olemasolevate massihävitusrelvavabade tsoonide kasutamine ballistiliste rakettide keelustamise täiendavate algatuste jaoks näitena ja võimaliku raamistikuna;

    b)

    edasised mitmepoolsed sammud, et ennetada ballistiliste rakettide leviku ohtu ja edendada ballistiliste rakettide valdkonnas läbiviidavaid desarmeerimise alaseid jõupingutusi, keskendudes eelkõige võimalikele usaldust suurendavatele meetmetele;

    c)

    ekspordi- ja transiidikontrolli mehhanismid;

    d)

    immateriaalse tehnoloogiasiirde roll ballistiliste rakettide valdkonnas.

    2.2.3.   Projekti oodatavad tulemused/näitajad

    a)

    edendatakse mitmepoolseid rakettide leviku tõkestamise alaseid jõupingutusi, sealhulgas tegevusjuhendit, ning raketitehnoloogia kontrollirežiimiga suureneb ELi mõju rakettide leviku tõkestamise valdkonnas;

    b)

    ergutatakse pidama arutelusid uute algatuste üle, mille eesmärk on tugevdada tegevusjuhendit ja raketitehnoloogia kontrollirežiimi ning luua võimalusi edasiste algatuste jaoks;

    c)

    soodustatakse rakettide leviku tõkestamist;

    d)

    avaldatakse on vähemalt neli aruteludokumenti;

    e)

    kahesuguse kasutusega tehnoloogia ja teadmiste üleandmise küsimuste alase suurema teadlikkuse abil ennetatakse tahtmatut üleandmist liikmesriikide vahel ja parandatakse üleilmset teadlikkust ekspordikontrolli mehhanismi kohta.

    2.2.4.   Projekti kasusaajad

    Liit ja liikmesriigid saavad kasu koostatavatest aruteludokumentidest. Nende dokumentide ulatuslikuma levitamise üle otsustab kõrge esindaja, kes konsulteerib tihedalt liikmesriikidega nõukogu pädeva töörühma raames. Lõplik otsus tehakse rakendusüksuse esitatud ettepanekute alusel kooskõlas käesoleva otsuse artikli 2 lõikega 2.

    2.3.   Projekt 3: Tegevusjuhendi ülemaailmne kohaldamine — tutvustustegevused

    2.3.1.   Projekti eesmärk

    Projektiga suurendatakse teadlikkust nii rakettide leviku tõkestamisest kui ka tegevusjuhendist, korraldades mitmeid üritusi eesmärgiga luua sidemed tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikidega. Selleks korraldatakse üritusi Viinis ja New Yorgis, et luua asjaomaste ürituste raames kontakte ÜRO delegatsioonidega.

    2.3.2.   Projekti kirjeldus

    Projekti raames korraldatakse kolme tüüpi üritusi.

    a)

    Nelja teavitusürituse (kaks mõlemas linnas) korraldamise rahastamine nii tegevusjuhendi kui ka ballistiliste rakettide leviku tõkestamise toetamiseks; üritused toimuvad kahes linnas:

    i)

    New Yorgis ÜRO Peaassamblee esimese komitee kohtumiste või tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ettevalmistuskomitee kohtumiste raames;

    ii)

    Viinis tegevusjuhendi või muude asjakohaste ÜRO poolt Viinis läbi viidavate tegevuste raames.

    Seminaride korraldus:

    i)

    iga seminar kestab pool päeva ja sellest võtab osa kuni 80 New Yorgis ja Viinis asuvasse ÜRO missiooni kuuluvat osalejat ja sellel esinevad valitud esinejad ja ELi ametnikud;

    ii)

    kutsutakse kuni kuus esinejat;

    iii)

    kutsutakse tegevusjuhendi aseesimees;

    iv)

    käesoleva otsuse alusel korraldatakse ja rahastatakse kinnised lõuna- või õhtusöögid, et luua kontakte valitud riikide kõrgema tasandi ametnike ning ELi kõrgema tasandi esindajate ja ekspertide vahel.

    Sel eesmärgil esitab rakendusüksus iga ürituse kohta loetelu riikidest, kellest mõned ei ole tegevusjuhendile alla kirjutanud. See võimaldab kutsuda kokku massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnas tegutsevad kõrgema tasandi esindajad.

    b)

    Kolme piirkondliku teavitusseminari korraldamise rahastamine; seminarid võiksid toimuda Ladina-Ameerikas (nt Argentina, Brasiilia, Mehhiko, Tšiili või tegevusjuhendiga mitteühinenud Kariibi piirkonna riik), Lähis-Idas (nt Pärsia lahe riigid Bahrein, Katar või Saudi Araabia) ja Aasias (nt Indoneesia või Vietnam). Toimumiskohad valitakse välja kokkuleppel kõrge esindajaga, konsulteerides tihedalt liikmesriikidega nõukogu pädeva töörühma raames. Seminarid pühendatakse suundumustele rakettide levikus ning nendel keskendutakse piirkondlikele teemadele ja käsitletakse tegevusjuhendit ja antakse praktilist teavet tegevusjuhendile alla kirjutanud riigiks olemise kohta. Piirkonna tegevusjuhendile alla kirjutanud riikidele saadetakse kutsed valitsuse tasemel, et jagada nende kogemusi tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikidega. Samuti kutsutakse tegevusjuhendi aseesimees, kes esitab avalduse ja juhatab seminari. Kutsuda võiks ka ametnikke, diplomaate, sõjaväelasi, rahvusvaheliste organisatsioonide, ELi ja akadeemiliste ringkondade esindajaid jne.

    Seminaride korraldus:

    i)

    iga seminar kestab ühe päeva;

    ii)

    kutseid saadetakse kuni 50 inimesele;

    iii)

    kutsutakse tegevusjuhendi aseesimees, kes esitab avalduse.

    c)

    Korraldatakse kuni kümme sihipäraste ekspertide missiooni tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikidele. Nende sihtrühmaks on peamiselt asjaomased tööstus- ja teadusringkonnad, ekspordikontrolli eksperdid ja kodanikuühiskonna esindajad. Kaks ballistiliste rakettide leviku tõkestamise valdkonna eksperti rakendusasutusest ja üks ELi ekspert viivad läbi kohapealsed missioonid väljavalitud riikides, kooskõlastades oma tegevuse Euroopa Liidu tippkeskustega. Võimalikud sihtkohad võivad muu hulgas olla Alžeeria, Bahrein, Bolivia, Brasiilia, Egiptus, Hiina Iisrael, India, Indoneesia, Katar, Lõuna-Aafrika, Malaisia, Mehhiko, Saudi Araabia ja Tai. Riikide lõplik loetelu otsustatakse tihedas koostöös kõrge esindajaga ning samuti on võimalus esitada ÜRO 1540 komiteega teavitustegevuste käigus ühiselt demarše. Kutsuda võiks ka külastatava riigi ametnikke, diplomaate, sõjaväelasi, akadeemiliste, tööstus-, ja teadusringkondade esindajaid jne. Eelkõige kutsutakse ametnikke ja poliitikakujundajaid, diplomaate, asjaomaseid sõjaväelasi jne.

    Seminaride korraldus:

    i)

    iga seminar kestab ühe päeva;

    ii)

    kutsutakse kuni 25 inimest;

    iii)

    kutsutakse kolm eksperti;

    iv)

    kutsutakse tegevusjuhendi aseesimees.

    2.3.3.   Projekti oodatavad tulemused/näitajad

    a)

    New Yorgis ja Viinis korraldatakse vähemalt neli teavitusüritust;

    b)

    kolme piirkondlikku üritust külastab oluline osa diplomaatilistest ja akadeemilistest ringkondadest ning need võimaldavad uusi väljavaateid liitumise suhtes;

    c)

    toimub kümme ekspertide missiooni tegevusjuhendi ülemaailmse kohaldamise edendamiseks. Nendel missioonidel osaleb vähemalt 20 otsusetegijat ja ametnikku ning sellega suurendatakse külastatud riikide otsusetegijate ja ametnike pühendumust;

    d)

    suurendatakse teadlikkust rakettide leviku suundumustest ja eelkõige tegevusjuhendist sellele mitte alla kirjutanud riikides ja edendatakse arutelusid rakettide leviku tõkestamise alaste täiendavate jõupingutuste üle;

    e)

    projektiga soodustatakse arutelude pidamist liidus ja väljaspool seda edasiste algatuste üle;

    f)

    projektiga suurendatakse rakettide leviku kui strateegilise probleemi nähtavust.

    2.3.4.   Projekti kasusaajad

    Kirjeldatud üritused on peamiselt suunatud tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikidele, kuid mõnedele üritustele võiks poliitilistel põhjustel kaasata tegevusjuhendile alla kirjutanud riike. Osalejad peaksid olema peamiselt valitsuste eksperdid ja kõrgema tasandi ametnikud.

    Kasusaavate riikide lõplik valik tehakse rakendusüksuse ning kõrge esindaja vaheliste konsultatsioonide alusel, konsulteerides tihedalt liikmesriikidega nõukogu pädeva töörühma raames.

    3.   KESTUS

    Projektide rakendamise eeldatav kogukestus on 30 kuud.

    4.   RAKENDUSÜKSUS

    a)

    Projektide tehniline rakendamine tehakse ülesandeks FRSile.

    b)

    Kaasrahastaja on sõltuv FRSist.

    c)

    Rakendusüksus koostab

    i)

    kvartaliaruanded projektide rakendamise kohta

    ii)

    lõpparuande hiljemalt ühe kuu jooksul alates projektide rakendamise lõpuleviimist.

    d)

    Aruanded saadetakse kõrgele esindajale.

    e)

    FRS tagab liidu abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

    5.   KOLMANDATEST ISIKUTEST OSALEJAD

    Projekte rahastatakse täies ulatuses käesoleva otsuse alusel. Tegevusjuhendile alla kirjutanud ja mitte alla kirjutanud riikide eksperte võib pidada kolmandatest isikutest osalejateks. Nad töötavad vastavalt FRSi standardeeskirjadele.

    (1)  Nõukogu 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (uuesti sõnastatud) (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1).

    Top