—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2011. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2012) 436 – C7-0226/2012) (2),

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2011 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 kohaselt 2011. aasta kohta koostatud kontrollikoja kinnitavat avaldust, (4) mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

—

võttes arvesse oma 17. aprilli 2013. aasta otsust, (5) millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning sellele lisatud resolutsiooni,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust), (6) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (7) eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (8),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A7-0310/2013),

A.

arvestades, et maksumaksjatel ja avalikkusel tervikuna on demokraatlikus ühiskonnas õigus olla informeeritud avaliku sektori tulude kasutamisest (9);

B.

arvestades, et kodanikel on õigus teada, kuidas nende tasutavaid makse kulutatakse ning kuidas poliitilistele institutsioonidele usaldatud võimu kasutatakse;

C.

arvestades, et nõukogu kui liidu institutsioon peaks kandma liidu kodanike ees demokraatlikku vastutust, kuna ta saab vahendeid Euroopa Liidu üldeelarvest;

D.

arvestades, et Euroopa Parlament on ainus otse valitud liidu institutsioon ja ta vastutab Euroopa Liidu üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise eest;

1.

rõhutab Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud Euroopa Parlamendi rolli seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega;

2.

juhib tähelepanu asjaolule, et ELi toimimise lepingu artikli 335 kohaselt esindab iga institutsioon „liitu siiski oma haldusliku iseseisvuse alusel oma tegevusalaga seotud küsimustes” ning vastavalt sellele vastutab iga institutsioon finantsmääruse artiklit 55 arvesse võttes oma eelarve täitmise eest ise;

3.

märgib, et kodukorra artikli 77 kohaselt kohaldatakse „sätteid, mis reguleerivad Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmise menetlust [—] ka Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja organite, nagu nõukogu (kui täitevvõimuasutuse), Euroopa Liidu Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee eelarvete täitmise eest vastutavate isikute tegevusele eelarve täitmisel”;

4.

rõhutab, et 2011. aasta aruandesse lisas kontrollikoda tähelepanekud Euroopa Ülemkogu ja nõukogu hankemenetluste kohta, mis puudutasid puhastusteenuseid ning tööriietuse ja -jalanõude ostmist ja mille puhul tuvastati teatavaid puudusi valiku- ja hindamiskriteeriumide kohaldamisel;

5.

võtab teadmiseks nõukogu selgitused hankemenetluste puuduste kohta ja kinnituse, et nõukogu järgib täielikult finantsmääruse mõtet ja põhimõtteid;

6.

on nõus kontrollikoja soovitusega, et eelarvevahendite käsutajad peaksid asjakohaste kontrollide ja paremate juhiste abil parandama hankemenetluste ülesehitust, koordineerimist ja tulemuslikkust; soovitab hanke-eeskirju, mida kõik liidu institutsioonid peavad täitma, rangemini kohaldada;

7.

märgib, et nõukogu ei andnud täpsemat vastust kontrollikoja soovitusele hankemenetluste asjakohaste kontrollide ja paremate juhiste kohta;

8.

peab kahetsusväärseks aastate 2007, 2008, 2009 ja 2010 eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustes esinenud probleeme, mis olid tingitud nõukogupoolse koostöö puudumisest; märgib, et Euroopa Parlament keeldus nõukogu peasekretäri tegevusele nõukogu 2009. ja 2010. aasta eelarve täitmisel heakskiitu andmast põhjustel, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi 10. mai 2011. aasta, (10)25. oktoobri 2011. aasta, (11)10. mai 2012. aasta (12) ja 23. oktoobri 2012. aasta (13) resolutsioonides;

9.

loodab, et edaspidi sisaldavad Euroopa Parlamendile nõukogu poolt esitatavad iga-aastased tegevusaruanded põhjalikku ülevaadet kõikidest inimressurssidest, mis on liigitatud kategooriate, palgaastmete, sugude, kodakondsuse ja tööalasel koolitusel osalemise kaupa, samuti nõukogu sisemisi eelarveotsuseid;

10.

rõhutab, et Euroopa Ülemkogu eelarve ja nõukogu eelarve tuleks üksteisest lahutada, et suurendada kummagi institutsiooni finantsjuhtimise läbipaistvust ja vastutust;

11.

kordab, et nõukogu peab esitama põhjaliku kirjaliku selgituse, milles on üksikasjalikult välja toodud hoone Résidence Palace ostmiseks kasutatud assigneeringute summa, eelarvepunktid, kust need assigneeringud võeti, seni tehtud osamaksed, tasumist ootavad osamaksed ja hoone kasutamise eesmärk;

12.

peab kahetsusväärseks, et nõukogu keeldub endiselt Euroopa Parlamendi küsimustele vastamast;

13.

kordab, et Euroopa Parlament ootab endiselt nõukogu vastust küsimustele ja dokumentide saamise taotlusele, mida Euroopa Parlament väljendas oma 10. mai 2012. aasta resolutsioonis; palub nõukogu peasekretäril anda Euroopa Parlamendi eelarvekomisjonile põhjalikud kirjalikud vastused nendele küsimustele;

14.

nõuab, et nõukogu kulusid tuleb kontrollida samamoodi kui muude institutsioonide omi; on arvamusel, et sellise kontrolli põhielemendid on sätestatud Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis;

15.

väljendab aga heameelt selle üle, et nõukogu eesistuja võttis vastu Euroopa Parlamendi kutse osaleda 16. aprilli 2013. aasta täiskogu istungil 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportite arutelul; on rahul sellega, et eesistujariik oli valmis arendama viljakat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel;

16.

võtab teadmiseks eesistujariigi Iirimaa ettepaneku luua institutsioonidevaheline töörühm läbirääkimiste pidamiseks nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud võimalike lahenduste üle; ootab, et nõukogu eesistujariik Leedu teeks konkreetse ettepaneku;

17.

toonitab Euroopa Parlamendi õigust anda heakskiit eelarve täitmisele vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 317, 318 ja 319 kooskõlas praeguse tõlgenduse ja praktikaga, mille kohaselt tuleb heakskiit anda igale rubriigile eraldi, et säilitada läbipaistvus ja demokraatlik vastutus liidu maksumaksjate ees;

18.

tuletab meelde, et komisjon teatas oma 25. novembri 2011. aasta vastuses eelarvekontrollikomisjoni esimehe kirjale, et on soovitav, et Euroopa Parlament jätkaks heakskiidu andmist, edasilükkamist või heakskiidu andmisest keeldumist teiste institutsioonide, sh nõukogu eelarve täitmisele nagu siiani;

19.

on arvamusel, et igal juhul tuleb anda hinnang nõukogu kui liidu institutsiooni haldusele vaatlusalusel eelarveaastal, tagades sellega Euroopa Parlamendi õigused, veendudes eeskätt demokraatliku vastutuse olemasolus liidu kodanike ees;

20.

usub seetõttu, et teatavat edasiminekut võiks saavutada sellega, kui Euroopa Parlament ja nõukogu koostaksid ühiselt nimekirja dokumentidest, mida omavahel vahetada, et täita oma vastavaid ülesandeid eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessis;

21.

on seisukohal, et rahuldav koostöö kahe institutsiooni vahel avatud ja ametliku arutelu vormis võib olla positiivne märk, mida edastada liidu kodanikele neil raskeil aegadel.