21.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/35

(1)

Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni kehtestama määrusega piirmäär, millest allapoole jäävaid abimeetmeid ei käsitata kõiki asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimusi täitvana, mistõttu ei eelda sellised meetmed asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist.

(2)

Komisjon on kohaldanud asutamislepingu artikleid 87 ja 88 mitmes otsuses ja seejuures selgitanud asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 määratletud abi mõistet. Komisjon on samuti esitanud oma tegevuspõhimõtted seoses vähese tähtsusega abi ülemmääraga, millest väiksema abi puhul EÜ asutamislepingu artikli 87 lõiget 1 ei kohaldata; need põhimõtted esitati esialgu vähese tähtsusega riigiabi eeskirja käsitlevas teatises, (3) seejärel aga komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses EÜ nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, (4) mis asendati 1. jaanuarist 2007 komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. (5) Pidades silmas põllumajanduses kehtivaid erieeskirju ja ohtu, et kõnealuses valdkonnas võivad isegi väikesed abisummad vastata asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimustele, määrust (EÜ) nr 69/2001 selle valdkonna suhtes ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 1998/2006 reguleerimisalast on põllumajandustoodete tootmise sektor välja jäetud.

(3)

Kuna aastate jooksul tekkinud kogemus on näidanud, et põllumajandussektoris antavad väga väikesed abisummad ei pruugi teatavatel tingimustel vastata asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kriteeriumitele, kehtestas komisjon 6. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1860/2004 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris) (6) eeskirjad, millega lubatakse anda nimetatud sektoris vähese tähtsusega abi. Kõnealune määrus, mille kohaselt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi ei käsitata asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kõiki tingimusi täitvana, kui abi kogusumma ei ületa kolme aasta jooksul 3 000 eurot abisaaja kohta ega abi kumulatiivne summa ei ületa liikmesriigi jaoks sätestatud väärtust ja see moodustab 0,3 % põllumajandussektori aastasest kogutoodangust, hõlmab nii esmatootmist kui ka põllumajandustoodete töötlemist ja turustamist.

(4)

Kuna põllumajandustoodete töötlemisel ja turustamisel on sarnaseid jooni tööstustegevusega, kaasati põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine määruse (EÜ) nr 1998/2006 (mis reguleerib vähese tähtsusega abi andmist tööstustegevuse puhul) reguleerimisalasse. Seepärast jäeti need tegevused välja määruse (EÜ) nr 1860/2004 reguleerimisalast. Selguse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 1860/2004 kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega, mida kohaldataks ainult põllumajandustoodete tootmise valdkonnas.

(5)

Komisjoni kogemuste kohaselt võib kolme aasta jooksul ühele abisaajale antava vähese tähtsusega abi kogusummat suurendada 3 000 eurolt 7 500 eurole ja selle ülemmäära põllumajandussektori aastasest kogutoodangust 0,3 protsendilt 0,75 protsendile, ilma et see mõjutaks liikmesriikidevahelist kaubavahetust, moonutaks või ähvardaks moonutada konkurentsi ning ilma et abi suhtes kohaldataks asutamislepingu artikli 87 lõiget 1, kui teatavad tingimused on täidetud. Selline määrade tõstmine võimaldaks ühtlasi vähendada abiga seotud halduskoormust. Arvesse võetavad aastad on ettevõtja kasutatavad eelarveaastad asjaomases liikmesriigis. Kõnealune kolmeaastane ajavahemik peaks olema liikuv, mis tähendab, et iga kord, kui antakse vähese tähtsusega abi, tuleb kindlaks teha asjaomase eelarveaasta ja kahe eelneva eelarveaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma. Et abi saaks kuuluda käesoleva määruse reguleerimisalasse, ei või 7 500 euro suurust ülemmäära ületavat abi väiksemateks osadeks jaotada.

(6)

Käesolevat määrust ei kohaldata ekspordiabi suhtes ega abi suhtes, millega soodustatakse kodumaiste toodete eelistamist importtoodetele. Eeskätt ei tohiks seda määrust kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse jaotusvõrgu loomist ja tegevust teistes riikides. Ekspordiabi ei ole üldjuhul abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud ja uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud.

(7)

Euroopa Kohus on otsustanud, et kui ühendus on välja andnud õigusakti, millega kehtestatakse ühine turukorraldus teatavas põllumajandussektoris, on liikmesriigid kohustatud hoiduma mis tahes meetmete võtmisest, mis seda korraldust kahjustavad või millega luuakse sellest erandeid. (7) Seetõttu ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellise abi suhtes, mille suurus on kindlaks määratud ostetud või turuleviidud toodete hinna või koguse alusel.

(8)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja vähese tähtsusega abi ülemmäära õige kohaldamise huvides peaksid liikmesriigid kasutama ühte ja sama arvutusmeetodit. Kõnealuse arvutamise hõlbustamiseks on asjakohane, et abisummad, mida ei anta rahas, arvestatakse ümber nende brutotoetusekvivalendiks. Kui läbipaistvat abi ei maksta toetusena või mitmes osas, tuleb toetusekvivalendi arvutamisel kasutada abi andmise ajal kehtivaid turuintressimäärasid. Riigiabi eeskirjade ühtseks, läbipaistvaks ja hõlpsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse tähenduses käsitada turumäärasid viitemääradena, mille komisjon objektiivsete kriteeriumide alusel korrapäraselt kinnitab ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas või Internetis. Kuid vajaduse korral võib lisada miinimummäärale täiendavaid baaspunkte, arvestades abisaaja esitatud tagatisi või temaga seotud riske.

(9)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja vähese tähtsusega abi ülemmäärade õige kohaldamise huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult läbipaistva abi suhtes. Läbipaistva abi all tuleb mõista abi, mille brutotoetusekvivalenti on võimalik ilma riskianalüüsi tegemata eelnevalt täpselt välja arvutada. Niisuguse täpse arvutuse võib teha näiteks toetuste, intressitoetuste ja ülemmääraga maksusoodustuste suhtes. Sooduslaenudena antavat abi tuleb käsitada läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt turu intressimääradele toetuse andmise ajal. Kapitalisüstina antavat abi tuleks käsitada läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma abisaaja kohta on vähese tähtsusega abi ülemmäärast väiksem. Abi, mida antakse riskikapitali meetmetena vastavalt ühenduse suunistele väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta, (8) tohiks pidada läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui asjaomase riskikapitali kava raames ei suurendata ühegi sihtettevõtja kapitali üle vähese tähtsusega abi ülemmäära.

(10)

Oleks vajalik anda õiguskindlus laenutagatiskavadele, mis ei ohusta kaubandust ega moonuta konkurentsi ja mille kohta on olemas piisavalt andmeid, mis lubavad võimalikke mõjusid usaldusväärselt hinnata. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega ette näha tagatiste puhul kohaldatav konkreetne ülemmäär, mis põhineb tagatud laenu tagatise summal. See konkreetne ülemmäär tuleks kindlaks määrata samal meetodil, mille alusel määratakse elujõulistele ettevõtjatele laenutagatiskavade raames antava riigiabi summa. Ülemmäära ei tuleks kohaldada, kui tegemist on erakorralise üksikabi andmisega väljaspool laenutagatiskava või niisuguste tagatiste andmisega tagatise alusel tehtavatele tehingutele, mis ei ole laen (näiteks aktsiatehingute tagamine). Konkreetse ülemmäära kindlaksmääramisel tuleks lähtuda sellest, et kui intressilagi (viivise netomäär) on 13 %, mis on ühenduses laenutagatiskavade halvim võimalik määr, siis 56 250 euro suuruse tagatise brutotoetusekvivalent vastab 7 500 euro suurusele vähese tähtsusega abi ülemmäärale. See konkreetne ülemmäär kehtib vaid kuni 80 % ulatuses tagatud laenude puhul. Metoodikat, mille komisjon on pärast komisjoni riigiabialase määruse kohast teatavakstegemist heaks kiitnud, võivad kasutada ka liikmesriigid, et määrata käesoleva määruse raames kindlaks garantii hulka arvatud brutotoetusekvivalent, kui heakskiidetud metoodika hõlmab täpselt sellist liiki garantiisid ja nende alusel tehtavaid tehinguid.

(11)

Määrust ei tohiks kohaldada niisuguste ettevõtjate suhtes, kes on raskustes olevad ettevõtjad vastavalt ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, (9) arvestades raskusi, mis tekivad seda tüüpi ettevõtjatele antava abi brutotoetusekvivalendi kindlaksmääramisel.

(12)

Vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud abi andmise põhimõtetele tuleks vähese tähtsusega abi andmise ajana käsitleda aega, millal ettevõtjale antakse riigi õigusaktide alusel seaduslik õigus seda abi saada.

(13)

Ühenduse erinevates meetmetes ettenähtud abi osatähtsuse ülemmäära eiramise vältimiseks ei tohiks vähese tähtsusega abi kumuleerida samadele abikõlblikele kuludele antava riigiabiga, kui kumuleerimise tulemusel on abi osatähtsus suurem kui vastavalt iga juhtumi iseärasustele on kindlaks määratud ühenduse õigusaktidega.

(14)

Käesoleva määrusega ei välistata võimalust, et liikmesriigi valitud meedet ei loeta riigiabiks asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses millegi muu, kui käesoleva määruse alusel, näiteks kapitali suurendamise puhul, sest asjaomane meede vastab tavalistes turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttele.

(15)

Komisjoni kohustus on tagada riigiabi käsitlevate eeskirjade täitmine ja eelkõige vähese tähtsuse reegli alusel antava abi vastavus nende eeskirjade tingimustele. Asutamislepingu artiklis 10 sätestatud koostööpõhimõtte kohaselt peaksid liikmesriigid selle ülesande täitmisele kaasa aitama ja looma mehhanismi, millega tagatakse, et vähese tähtsuse reegli alusel antava abi kogusumma ei ületa 7 500 euro suurust ülemmäära ühe abisaaja kohta ega ka põllumajandustoodangu väärtuse alusel komisjoni poolt kehtestatud üldist ülemmäära. Selleks peaksid liikmesriigid vähese tähtsusega abi andmisel teatama asjaomasele ettevõtjale, viidates käesolevale määrusele, abi summa ning asjaolu, et abi on vähese tähtsusega. Samuti peaks asjaomane liikmesriik saama ettevõtjalt õiendi jooksva eelarveaasta ja kahe eelneva eelarveaasta jooksul saadud muu vähese tähtsusega abi kohta ning hoolega jälgima, et uue vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäärasid. Ülemmäärade järgimise võib tagada ka keskregistri abil. Euroopa Investeerimisfondi kindlaks määratud laenutagatiskavade puhul võib Euroopa Investeerimisfond kehtestada abisaajate loetelu ja nõude, et liikmesriigid teavitaksid abisaajaid saadud vähese tähtsusega abist.

(16)

Määrus (EÜ) nr 1860/2004 pidi algselt kehtivuse kaotama 31. detsembril 2008. Kuna käesolev määrus peab jõustuma enne osutatud kuupäeva, tuleks selgitada, millised on tagajärjed seoses selle kohaldamisega põllumajandustooteid tootvatele ettevõtjatele määruse (EÜ) nr 1860/2004 kohaselt antava abi puhul.

(17)

Pidades silmas komisjoni kogemusi ja eelkõige seda, kui tihti on tavaliselt vaja riigiabi käsitlevad põhimõtted läbi vaadata, on asjakohane piirata käesoleva määruse kehtivusaega. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, peaks liikmesriikidel olema käesoleva määrusega hõlmatud vähese tähtsusega abi kavadele kuuekuuline kohandamisaeg,

a)

abi, mille summa on kindlaks määratud turuleviidud toodangu hinna või koguse alusel;

b)

abi ekspordiga seotud tegevuseks ehk abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

c)

abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete eeliskasutamine võrreldes importtoodetega;

d)

abi, mida antakse raskustes olevatele ettevõtjatele.

1.

„põllumajandustoodete tootmisega tegelevad ettevõtjad” – ettevõtjad, kes tegelevad põllumajandustoodete esmatootmisega;

2.

„põllumajandustooted” – asutamislepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 (10) reguleerimisalasse kuuluvad kala- ja vesiviljelustooted.

a)

laenudena antavat vähese tähtsusega abi käsitletakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt turu intressimääradele toetuse andmise ajal;

b)

kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma ei ole suurem vähese tähtsusega abi ülemmäärast;

c)

riskikapitalimeetmena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui asjaomase riskikapitali kava raames ei anta igale sihtettevõtjale kapitali üle vähese tähtsusega abi ülemmäära;

d)

laenutagatiskava raames antavat üksikabi ettevõtjatele, kes ei ole raskustes, käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid siis, kui tagatud laenu tagatise osa ei ole suurem kui 56 250 eurot ettevõtja kohta. Kui tagatud laenu tagatise osa moodustab ülemmäärast vaid teatava osa, käsitatakse tagatise brutotoetusekvivalendi osa sama suurena kui lõikes 2 sätestatud kohaldatava ülemmäära osa. Tagatis ei tohi moodustada tagatud laenust üle 80 %.

i)

enne laenutagatiskavade rakendamist on komisjon kiitnud heaks metoodika, mille alusel määrata käesoleva määruse kohaldamise tarvis kindlaks garantii hulka arvatud brutotoetusekvivalent, kohandades nii riigiabisid käsitlevat määrust;

ii)

heakskiidetud metoodika hõlmab konkreetselt sellist liiki garantiisid ning käesoleva määruse kohaldamisel nende alusel tehtavaid tehinguid.

a)

Euroopa Investeerimisfond määrab igal aastal ja finantsvahendajatelt saadud teabe alusel loetelu abi saajatest ja iga abisaaja saadud brutotoetusekvivalendi; Euroopa Investeerimisfond edastab kõnealuse teabe asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile;

b)

asjaomane liikmesriik edastab teabe kättesaamisele järgneva kolme kuu jooksul selle lõppabisaajatele;

c)

asjaomane liikmesriik saab igalt abisaajalt kinnituse, et saadud väikese tähtsusega abi summa ei ületa väikese tähtsusega abi ülemmäära. Kui kõnealune ülemmäär on ületatud, tagab asjaomane liikmesriik, et selle ületamise põhjustanud meetmest teatatakse komisjonile või nõutakse abisaajalt vastav summa tagasi.

a)

vähese tähtsusega üksikabi puhul kümme aastat pärast abi andmise kuupäeva;

b)

vähese tähtsusega abikavade puhul kümme aastat pärast asjaomase abikava raames antava viimase üksikabi andmise kuupäeva.