EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32016R2285
Council Regulation (EU) 2016/2285 of 12 December 2016 fixing for 2017 and 2018 the fishing opportunities for Union fishing vessels for certain deep-sea fish stocks and amending Council Regulation (EU) 2016/72
Nõukogu määrus (EL) 2016/2285, 12. detsember 2016, millega kehtestatakse 2017. ja 2018. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas ja muudetakse määrust (EL) 2016/72
Nõukogu määrus (EL) 2016/2285, 12. detsember 2016, millega kehtestatakse 2017. ja 2018. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas ja muudetakse määrust (EL) 2016/72
ELT L 344, 17.12.2016, p. 32–45
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
|
17.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 344/32 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/2285,
12. detsember 2016,
millega kehtestatakse 2017. ja 2018. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas ja muudetakse määrust (EL) 2016/72
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta. |
|
(2) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) aruandeid. |
|
(3) |
Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad nendega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude ja kalastustegevuse suhteline stabiilsus, ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EL) nr 1380/2013 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke. |
|
(4) |
Nõukogu määruse (EÜ) nr 2347/2002 (2) artikli 2 punktis a määratletud süvamereliikide püügi võimaluste üle otsustatakse iga kahe aasta järel. |
|
(5) |
Lubatud kogupüük tuleks kehtestada kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke aspekte ning tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise, pidades silmas ka arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega, eelkõige asjaomaste nõuandekomisjonidega toimunud konsultatsioonide käigus. |
|
(6) |
Kalapüügivõimalused peaksid olema kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepete ja põhimõtetega, nagu 1995. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kokkulepe, milles käsitletakse piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist, (3) ning üksikasjalikud majandamispõhimõtted, mis on esitatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise 2008. aasta rahvusvaheliste suunistes, mille kohaselt peaks reguleeriv asutus olema eriti ettevaatlik eelkõige siis, kui teave on ebaselge, ebausaldusväärne või ebapiisav. Piisava teadusliku teabe puudumist ei tohiks kasutada põhjusena kaitse- või majandamismeetmete edasilükkamiseks või võtmata jätmiseks. |
|
(7) |
Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (edaspidi „ICES“) ja STECFi viimastest teaduslikest nõuannetest ilmneb, et enamikku süvamereliike ei püüta ikka veel säästvalt ning kõnealuste kalavarude jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks nende püüki vähendada senikaua, kuni kalavarud hakkavad jälle suurenema. |
|
(8) |
ICESi ja nõuandeid silmas pidades on asjakohane kehtestada besuugo kogupüük loodepiirkonna vetes ainult kaaspüügi suhtes. |
|
(9) |
Oluline besuugo püük toimub Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) ja Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) asjaomastes püügipiirkondades, mis piirnevad ICESi IX alapiirkonnaga. Arvestades, et ICESi andmed nende lähialade kohta ei ole täielikud, peab kogupüügi kohaldamisala piirduma ICESi IX alapiirkonnaga. Siiski peaks tulevasi majandamisotsuseid ette valmistades kehtestama sätted kõnealuste lähialade aruandluse kohta. |
|
(10) |
ICESi nõuande kohaselt ei tohiks oranži karekala püüda kuni 2020. aastani. Varem oli oranži karekala suhtes lubatud kogupüük kehtestatud (alates 2010. aastast oli lubatud kogupüük nulltasemel). On asjakohane keelustada seda liiki püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida, sest selle liigi varu on märgatavalt vähenenud ega taastu. ICES märgib, et alates 2010. aastast ei ole liit tegelenud oranži karekala sihtpüügiga Atlandi ookeani kirdeosas. |
|
(11) |
ICESi edastatud nõuannete kohaselt näitab piiratud pardajälgimine, et põhja-pikksaba osakaal registreeritud kalju-tömppeakala saagi hulgas on alla 1 %. Pardajälgimist arvesse võttes soovitab ICES, et põhja-pikksaba sihtpüüki ei peaks toimuma ning kaaspüük tuleks kalju-tömppeakala TACist maha arvestada, et minimeerida liikide valesti registreerimise võimalusi. ICES märkis, et ametlikult lossitud kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba suhtelise proportsiooni ning põhja-pikksaba praeguse esinemiskoha piirkondades vaadeldud püügi ja teaduslike ülevaadete vahel on märkimisväärne, rohkem kui suurusjärgu võrra (st üle kümne korra) suurem erinevus. Selle liigi kohta on teavet väga piiratult ning mõningaid registreeritud lossimisandmeid käsitab ICES kui liikide kohta valeandmete esitamist. Seetõttu ei ole võimalik saada täpseid ajaloolisi andmeid põhja-pikksaba saagi kohta. Seetõttu peaks põhja pikksaba kaaspüük vastavalt teaduslikele nõuannetele piirduma 1 %ga iga liikmesriigi põhja pikksaba kvoodist ning see tuleks kvoodist maha arvestada. |
|
(12) |
ICES soovitab, et süvamerehaide sihtpüük peaks olema nulltasemel. ICES märgib samuti, et hetkel kehtiv püügipiirang viib süvamerehaide kaaspüügi kohta valeandmete esitamiseni. Eelkõige kaasneb süsisaba harrastusliku süvameresihtpüügiga õngejada abil vältimatult süvamerehaide kaaspüük, mille korral püütud isendid heidetakse surnult merre tagasi. Nende asjaolude valguses ning selleks et koguda süvamerehaide kohta teaduslikke andmeid, tuleks 2017.–2018. aastaks katseliselt kehtestada piiratud kaaspüügikvoot, lubades süsisaba harrastusliku süvameresihtpüügi vältimatu kaaspüügina püütud süvamerehaide saaki piiratud koguses lossida. Õngejada tunnustatakse sellise kalapüügi puhul selektiivse kalapüügivahendina. Asjaomased liikmesriigid peaksid välja töötama süsisaba püügi piirkondlikud majandamismeetmed ja kehtestama konkreetsed meetmed süvamerehaide kohta andmete kogumiseks, et tagada varude põhjalik järelevalve. Süvamerehaidele liidu kaaspüügikvoodi kehtestamine ICESi V, VI, VII, VIII ja IX alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; ICESi X alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; CECAFi 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 piirkonna liidu vetes ei piira suhtelise stabiilsuse põhimõtte kohaldamist kõnealuste piirkondade süvamerehaide püügitegevuse suhtes. |
|
(13) |
Kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 (4) tuleks kindlaks määrata varud, mille suhtes kohaldatakse kõnealuses määruses osutatud eri meetmeid. Ennetuslikku lubatud kogupüüki tuleks kohaldada kalavarude suhtes, mille püügi võimaluste kohta ei ole teaduslikult põhjendatud hinnangut eelkõige selle aasta puhul, mille jaoks tuleb lubatud kogupüük kehtestada; muudel juhtudel tuleks kohaldada analüütilist lubatud kogupüüki. ICESi ja STECFi nõuandeid silmas pidades tuleks nende süvamere kalavarude suhtes, mille kohta puudub teaduslik hinnang püügi võimaluste kohta, kohaldada ennetuslikku lubatud kogupüüki. |
|
(14) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikega 1 esitas Portugal 15. septembril 2016 komisjonile taotluse suurendada anšoovise 2016. aasta kogupüüki ICESi IX ja X alapiirkondades ning CECAF 34.1.1 liidu vetes 15 000 tonnini. ICES kinnitas oma 21. oktoobri 2016. aasta soovituses kõnealuse anšoovisevaru head seisundit ning asjaolu, et 15 000 tonni suurust püüki 2016. aastal võib pidada jätkusuutlikuks. Seepärast tuleks nõukogu määrust (EL) 2016/72 (5) vastavalt muuta. |
|
(15) |
Määruses (EL) 2016/72 sätestatud anšoovise püügivõimalusi IX ja X alapiirkondades ning CECAF 34.1.1 liidu vetes kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016. Käesolevas määruses sätestatud muutmissätteid tuleks seega samuti kohaldada alates samast kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna asjaomaseid kalapüügivõimalusi suurendati võrreldes määruses (EL) 2016/72 kehtestatud võimalustega. |
|
(16) |
Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2017. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse 2017. ja 2018. aastaks liidu kalalaevadele võimalused teatavate süvamereliikide kalavarude püügiks liidu vetes ja teatavates väljaspool liitu asuvates vetes, kus on vaja püüki piirata.
Artikkel 2
Mõisted
1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „liidu kalalaev“– liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;
b) „liidu veed“– liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, v.a aluslepingu II lisas loetletud territooriumidega külgnevad veed;
c) „lubatud kogupüük (TAC)“– igast kalavarust aastas püüda ja lossida lubatud kogus;
d) „kvoot“– liidule või liikmesriigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;
e) „rahvusvahelised veed“– veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse või jurisdiktsiooni alla.
2. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:
a) ICESi (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 (6) III lisas kindlaks määratud geograafilised alad;
b) CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 (7) II lisas kindlaks määratud geograafilised alad.
Artikkel 3
Lubatud kogupüük ja selle jaotamine
Liidu vetes või teatavates väljaspool liitu asuvates vetes liidu kalalaevade püütavate süvamereliikide lubatud kogupüük ja sellise lubatud kogupüügi jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud lisas.
Artikkel 4
Kalapüügivõimaluste jaotamise erisätted
1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:
|
a) |
määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohaseid kalapüügivõimaluste vahetamisi; |
|
b) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 (8) artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist; |
|
c) |
määruse (EÜ) nr 1006/2008 (9) artikli 10 lõike 4 kohaseid kalapüügivõimaluste ümberjaotamisi; |
|
d) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohast lubatud lisakoguste lossimist; |
|
e) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste peatamist; |
|
f) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohast mahaarvamist. |
2. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki, kui käesoleva määruse lisaga ei ole ette nähtud teisiti.
Artikkel 5
Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused
Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud lubatud kogupüük, võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui saagi on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad kalalaevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud.
Artikkel 6
Keelustamine
Liidu kalalaevadel keelatakse püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida oranži karekala (Hoplostethus atlanticus) ICESi I, II, III, IV, V, VI; VII; VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes, ning pardal hoida, ümber laadida või lossida oranži karekala, mis on püütud kõnealuses piirkonnas.
Artikkel 7
Andmete edastamine
Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse lisas esitatud kalavarukoode.
Artikkel 8
Määruse (EL) 2016/72 muutmine
Määruse (EL) 2016/72 IA lisas asendatakse ICESi IX ja X alapiirkondades ning CECAF 34.1.1 (ANE/9/3411) liidu vetes püügivõimaluste tabeli anšoovist käsitlev kanne järgmisega:
|
Liik: |
anšoovis Engraulis encrasicolus |
Püügipiirkond: |
IX ja X; CECAFi 34.1.1 liidu veed (ANE/9/3411) |
|
|
Hispaania |
7 174 |
|
|
|
|
Portugal |
7 826 |
|
|
|
|
Liit |
15 000 |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
15 000 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
Artikkel 9
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017. Artiklit 8 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2016.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. detsember 2016
Nõukogu nimel
eesistuja
G. MATEČNÁ
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(2) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused (EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6).
(3) Kokkulepe 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist (EÜT L 189, 3.7.1998, lk 16).
(4) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).
(5) Nõukogu 22. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/72, millega määratakse 2016. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/104 (ELT L 22, 28.1.2016, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).
(8) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(9) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).
LISA
Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole ette nähtud teisiti.
1. OSA
Liikide ja liigirühmade määratlus
|
1. |
Käesoleva lisa 2. osas esitatud loetelus on kalavarud esitatud liikide ladinakeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras. Süvamerehaid esitatakse kõnealuse loetelu alguses. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmises vastavustabelis esitatud tavanimetusi ja ladinakeelseid nimetusi:
|
|
2. |
Käesolevas määruses tähendab „süvamerehaid“ järgmisi liike:
|
2. OSA
Iga-aastased kalapüügivõimalused (eluskaalu tonnides)
|
Liik: |
süvamerehaid |
Püügipiirkond: |
V, VI, VII, VIII ja IX püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (DWS/56789-) |
||
|
Aasta |
2017 |
2018 |
|
|
|
|
Liit |
10 (1) |
10 (1) |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
10 (1) |
10 (1) |
|
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 |
|
|
Liik: |
süvamerehaid |
Püügipiirkond: |
X püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (DWS/10-) |
||
|
Aasta |
2017 |
2018 |
|
|
|
|
Portugal |
10 (2) |
10 (2) |
|
|
|
|
Liit |
10 (2) |
10 (2) |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
10 (2) |
10 (2) |
|
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 |
|
|
Liik: |
süvamerehaid, Deania histricosa ja Deania profondorum |
Püügipiirkond: |
XII püügipiirkonna rahvusvahelised veed (DWS/12INT-) |
||
|
Aasta |
2017 |
2018 |
|
|
|
|
Iirimaa |
0 |
0 |
|
|
|
|
Hispaania |
0 |
0 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
0 |
0 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
0 |
0 |
|
|
|
|
Liit |
0 |
0 |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
0 |
0 |
|
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 |
|
|
Liik: |
süvamerehaid |
Püügipiirkond: |
CECAFi 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 piirkonna liidu veed (DWS/F3412C) |
||
|
Aasta |
2017 |
2018 |
|
|
|
|
Liit |
10 (3) |
10 (3) |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
10 (3) |
10 (3) |
|
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 |
|
|
Liik: |
süsisaba Alphanopus carbo |
Püügipiirkond: |
I, II, III ja IV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BSF/1234-) |
||
|
Aasta |
2017 |
2018 |
|
|
|
|
Saksamaa |
3 |
3 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
3 |
3 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
3 |
3 |
|
|
|
|
Liit |
9 |
9 |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
9 |
9 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
süsisaba Alphanopus carbo |
Püügipiirkond: |
V, VI, VII ja XII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BSF/56712-) |
||
|
Aasta |
2017 |
2018 |
|
|
|
|
Saksamaa |
34 |
30 |
|
|
|
|
Eesti |
17 |
15 |
|
|
|
|
Iirimaa |
84 |
74 |
|
|
|
|
Hispaania |
168 |
148 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
2 362 |
2 078 |
|
|
|
|
Läti |
110 |
97 |
|
|
|
|
Leedu |
1 |
1 |
|
|
|
|
Poola |
1 |
1 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
168 |
148 |
|
|
|
|
Muud |
9 (4) |
8 (4) |
|
|
|
|
Liit |
2 954 |
2 600 |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
2 954 |
2 600 |
|
Analüütiline lubatud kogupüük (TAC)
|
|
|
Liik: |
süsisaba Alphanopus carbo |
Püügipiirkond: |
VIII, IX ja X püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BSF/8910-) |
||
|
Aasta |
2017 |
2018 |
|
|
|
|
Hispaania |
10 |
9 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
26 |
23 |
|
|
|
|
Portugal |
3 294 |
2 965 |
|
|
|
|
Liit |
3 330 |
2 997 |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
3 330 |
2 997 |
|
Analüütiline lubatud kogupüük (TAC)
|
|
|
Liik: |
süsisaba Alphanopus carbo |
Püügipiirkond: |
CECAFi 34.1.2 piirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BSF/C3412-) |
||
|
Aasta |
2017 |
2018 |
|
|
|
|
Portugal |
2 488 |
2 189 |
|
|
|
|
Liit |
2 488 |
2 189 |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
2 488 |
2 189 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
limapead Beryx spp. |
Püügipiirkond: |
III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (ALF/3X14-) |
||
|
Aasta |
2017 |
2018 |
|
|
|
|
Iirimaa |
9 |
9 |
|
|
|
|
Hispaania |
63 |
63 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
17 |
17 |
|
|
|
|
Portugal |
182 |
182 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
9 |
9 |
|
|
|
|
Liit |
280 |
280 |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
280 |
280 |
|
Analüütiline lubatud kogupüük (TAC)
|
|
|
Liik: |
Kalju-tömppeakala Coryphaenoides rupestris |
Püügipiirkond: |
I, II ja IV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (RNG/124-) |
||
|
Aasta |
2017 |
2018 |
|
|
|
|
Taani |
1 (5) |
1 (5) |
|
|
|
|
Saksamaa |
1 (5) |
1 (5) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
7 (5) |
7 (5) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
1 (5) |
1 (5) |
|
|
|
|
Liit |
10 (5) |
10 (5) |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
10 (5) |
10 (5) |
|
Ennetuslik TAC
|
|
|
Liik: |
Kalju-tömppeakala Coryphaenoides rupestris |
Püügipiirkond: |
III püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (RNG/03-) |
||
|
Aasta |
2017 |
2018 |
|
|
|
|
Taani |
|
|
|||
|
Saksamaa |
|
|
|||
|
Rootsi |
|
|
|||
|
Liit |
|
|
|||
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
|
Ennetuslik TAC
|
|||
|
Liik: |
Kalju-tömppeakala Coryphaenoides rupestris |
Püügipiirkond: |
Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (RNG/5B67-) |
||
|
Aasta |
2017 |
2018 |
|
|
|
|
Saksamaa |
|
|
|||
|
Eesti |
|
|
|||
|
Iirimaa |
|
|
|||
|
Hispaania |
|
|
|||
|
Prantsusmaa |
|
|
|||
|
Leedu |
|
|
|||
|
Poola |
|
|
|||
|
Ühendkuningriik |
|
|
|||
|
Muud |
|
|
|||
|
Liit |
|
|
|||
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
|
Analüütiline lubatud kogupüük (TAC)
|
|||
|
Liik: |
Kalju-tömppeakala Coryphaenoides rupestris |
Püügipiirkond: |
VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (RNG/8X14-) |
||
|
Aasta |
2017 |
2018 |
|
|
|
|
Saksamaa |
|
|
|||
|
Iirimaa |
|
|
|||
|
Hispaania |
|
|
|||
|
Prantsusmaa |
|
|
|||
|
Läti |
|
|
|||
|
Leedu |
|
|
|||
|
Poola |
|
|
|||
|
Ühendkuningriik |
|
|
|||
|
Liit |
|
|
|||
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
|
Analüütiline lubatud kogupüük (TAC)
|
|||
|
Liik: |
besuugo Pagellus bogaraveo |
Püügipiirkond: |
VI, VII ja VIII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (SBR/678-) |
||
|
Aasta |
2017 |
2018 |
|
|
|
|
Iirimaa |
4 (13) |
4 (13) |
|
|
|
|
Hispaania |
116 (13) |
104 (13) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
6 (13) |
5 (13) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
14 (13) |
13 (13) |
|
|
|
|
Muud |
4 (13) |
4 (13) |
|
|
|
|
Liit |
144 (13) |
130 (13) |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
144 (13) |
130 (13) |
|
Analüütiline lubatud kogupüük (TAC)
|
|
|
Liik: |
besuugo Pagellus bogaraveo |
Püügipiirkond: |
IX (14) püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; (SBR/09-) |
||
|
Aasta |
2017 |
2018 |
|
|
|
|
Hispaania |
137 (15) |
130 (15) |
|
|
|
|
Portugal |
37 (15) |
35 (15) |
|
|
|
|
Liit |
174 (15) |
165 (15) |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
174 (15) |
165 (15) |
|
Analüütiline lubatud kogupüük (TAC)
|
|
|
Liik: |
besuugo Pagellus bogaraveo |
Püügipiirkond: |
X püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (SBR/10-) |
||
|
Aasta |
2017 |
2018 |
|
|
|
|
Hispaania |
5 |
5 |
|
|
|
|
Portugal |
507 |
507 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
5 |
5 |
|
|
|
|
Liit |
517 |
517 |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
517 |
517 |
|
Analüütiline lubatud kogupüük (TAC)
|
|
|
Liik: |
lima-niituimluts Phycis blennoides |
Püügipiirkond: |
I, II, III ja IV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (GFB/1234-) |
||
|
Aasta |
2017 |
2018 |
|
|
|
|
Saksamaa |
9 |
8 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
9 |
8 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
15 |
13 |
|
|
|
|
Liit |
33 |
29 |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
33 |
29 |
|
Analüütiline lubatud kogupüük (TAC)
|
|
|
Liik: |
lima-niituimluts Phycis blennoides |
Püügipiirkond: |
V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (GFB/567-) |
||
|
Aasta |
2017 |
2018 |
|
|
|
|
Saksamaa |
11 (16) |
10 (16) |
|
|
|
|
Iirimaa |
278 (16) |
247 (16) |
|
|
|
|
Hispaania |
628 (16) |
559 (16) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
380 (16) |
338 (16) |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
869 (16) |
774 (16) |
|
|
|
|
Liit |
2 166 (16) |
1 928 (16) |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
2 166 (16) |
1 928 (16) |
|
Analüütiline lubatud kogupüük (TAC) |
|
|
Liik: |
lima-niituimluts Phycis blennoides |
Püügipiirkond: |
VIII ja IX püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (GFB/89-) |
||
|
Aasta |
2017 |
2018 |
|
|
|
|
Hispaania |
258 (17) |
230 (17) |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
16 (17) |
14 (17) |
|
|
|
|
Portugal |
11 (17) |
10 (17) |
|
|
|
|
Liit |
285 (17) |
254 (17) |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
285 (17) |
254 (17) |
|
Analüütiline lubatud kogupüük (TAC)
|
|
|
Liik: |
lima-niituimluts Phycis blennoides |
Püügipiirkond: |
X ja XII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (GFB/1012-) |
||
|
Aasta |
2017 |
2018 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
9 |
8 |
|
|
|
|
Portugal |
40 |
36 |
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
9 |
8 |
|
|
|
|
Liit |
58 |
52 |
|
|
|
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
58 |
52 |
|
Analüütiline lubatud kogupüük (TAC)
|
|
(1) Ainult süsisaba õngejadaga sihtpüügi kaaspüügi puhul. Sihtpüük ei ole lubatud.
(2) Ainult süsisaba õngejadaga sihtpüügi kaaspüügi puhul. Sihtpüük ei ole lubatud.
(3) Ainult süsisaba õngejadaga sihtpüügi kaaspüügi puhul. Sihtpüük ei ole lubatud.
(4) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(5) Põhja-pikksaba sihtpüük ei ole lubatud. Põhja-pikksaba (RHG/124-) kaaspüük arvestatakse kvoodist maha. See ei tohi ületada 1 % kvoodist.
(6) Kalju-tömppeakala sihtpüüki ei toimu ICESi IIIa püügipiirkonnas.
(7) Põhja-pikksaba sihtpüük ei ole lubatud. Põhja-pikksaba (RHG/03-) kaaspüük arvestatakse kvoodist maha. See ei tohi ületada 1 % kvoodist.
(8) Kuni 10 % igast kvoodist võib püüda VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes. (RNG/*8X14-) – kalju-tömppeakala; (RHG/8X14-) – põhja-pikksaba kaaspüük).
(9) Põhja-pikksaba sihtpüük ei ole lubatud. Põhja-pikksaba (RHG/5B67-) kaaspüük arvestatakse kvoodist maha. See ei tohi ületada 1 % kvoodist.
(10) Üksnes kaaspüük. Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole lubatud.
(11) Kuni 10 % igast kvoodist võib püüda Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes. (RNG/*5B67-) – kalju-tömppeakala; (RHG/5B67 – põhja-pikksaba kaaspüük).
(12) Põhja-pikksaba sihtpüük ei ole lubatud. Põhja-pikksaba (RHG/8X14-) kaaspüük arvestatakse kvoodist maha. See ei tohi ületada 1 % kvoodist.
(13) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(14) Püügist GFCMi püügipiirkonnas 37.1.1 tuleb siiski teatada (SBR/F3711). Püügist GFCMi püügipiirkonnas 34.1.11 tuleb siiski teatada (SBR/F34111).
(15) Kuni 8 % kvoodist võib püüda VI, VII ja VIII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (SBR/*678-).
(16) Kuni 8 % kvoodist võib püüda VIII ja IX püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (GFB/*89-).
(17) Kuni 8 % kvoodist võib püüda V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (GFB/*567-).