I LISA – ALALISE STRUKTUREERITUD KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED

„Alaline struktureeritud koostöö“ on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artiklitega 42 ja 46 ning aluslepingute protokolliga nr 10. Seda saab alustada üks kord ja see luuakse kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetava nõukogu otsusega, et tuua kokku kõik kaitse valdkonnas koostööd teha soovivad liikmesriigid, „kelle sõjalised võimed vastavad kõrgendatud kriteeriumidele“ ja kes on võtnud „siduvamaid kohustusi […], pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone“ ja operatsioone.

Alaline struktureeritud koostöö on ambitsioonikas, siduv ja kaasav Euroopa õigusraamistik investeeringute tegemiseks ELi territooriumi ja selle kodanike julgeolekusse ja kaitsesse. Alaline struktureeritud koostöö annab kõikidele liikmesriikidele samuti olulise poliitilise raamistiku oma vastavate sõjaliste vahendite ja kaitsevõimete parandamiseks siduvamatel kohustustel tuginevate hästi koordineeritud algatuste ja konkreetsete projektide kaudu. ELi liikmesriikide tõhusamad kaitsevõimed toovad kasu ka NATO-le. Need tugevdavad alliansi Euroopa sammast ja vastavad korduvatele nõudmistele tugevama atlandiülese koormuse jagamise järele.

Alaline struktureeritud koostöö on tähtis samm ühise kaitsepoliitika tugevdamise suunas. See võib olla üks element võimalikus liikumises ühiskaitse suunas, kui nõukogu peaks nii ühehäälselt otsustama (nagu on ette nähtud ELi lepingu artikli 42 lõikes 2). Alalise struktureeritud koostöö pikaajaline visioon võiks olla kõiki aspekte hõlmav ühtne väekogum – vastastikuses täiendavuses NATOga, mis jääb oma liikmete kollektiivse kaitse nurgakiviks.

Me peame kaasavat alalist struktureeritud koostööd kõige tähtsamaks instrumendiks, et edendada ühist julgeolekut ja kaitset valdkonnas, kus on tarvis rohkem sidusust, järjepidevust, koordineerimist ja koostööd. Euroopa sellesuunalised jõupingutused peavad olema ühendatud, koordineeritud ja mõttekad ning põhinema ühiselt kokku lepitud poliitilistel suunistel.

Alaline struktureeritud koostöö pakub usaldusväärse ja siduva õigusraamistiku ELi institutsioonilises raamistikus. Osalevad liikmesriigid täidavad oma siduvaid kohustusi, kinnitades, et alalise struktureeritud koostöö loomine ja rakendamine toimub täielikus kooskõlas ELi lepingu sätetega ja aluslepingutele lisatud protokollidega ning austades liikmesriikide põhiseaduslikke sätteid.

Alalise struktureeritud koostöö kohustuste siduv laad tagatakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja läbiviidava regulaarse iga-aastase hindamisega, mida toetab eelkõige Euroopa Kaitseagentuur (EDA) võimete arendamise aspektide puhul (nagu on kirjeldatud protokolli nr 10 artiklis 3) ja Euroopa välisteenistus, sealhulgas Euroopa Liidu sõjaline staap ja muud ÜJKP struktuurid, alalise struktureeritud koostöö operatiivaspektide puhul. Alalise struktureeritud koostöö kaudu saab liit teha tööd selle nimel, et saavutada kõiki aspekte hõlmav ühtne väekogum, kuna alaline struktureeritud koostöö täiendaks olemasolevaid või tulevasi alt ülespoole struktuure ja jõupingutusi ülevalt allapoole koordineerimise ja suunistega.

Alaline struktureeritud koostöö saab anda liikmesriikidele võimaluse parandada kaitsevõimeid hästi koordineeritud algatustes ja konkreetsetes ühisprojektides osalemise kaudu, kasutades võimaluse korral ära olemasolevaid piirkondlikke klastreid. Alalises struktureeritud koostöös osalemine on vabatahtlik ja ei mõjuta riikide suveräänsust.

Kaasav alaline struktureeritud koostöö on tugev poliitiline signaal meie kodanikele ja välismaailmale: ELi liikmesriikide valitsused võtavad ühist julgeolekut ja kaitset tõsiselt ja viivad seda edasi. ELi kodanike jaoks tähendab see suuremat julgeolekut ja on selge märk kõikide liikmesriikide tahtest tugevdada ühist julgeolekut ja kaitset, et saavutada ELi üldise strateegia eesmärgid.

Alaline struktureeritud koostöö on tulemustele suunatud ja peaks võimaldama saavutada reaalset edu seoses kaitsevarustuse investeerimiskulude tasemega, koostöövõime arendamise eesmärkidega ning siirdavate kaitsevõimete kättesaadavusega kombineeritud missioonide ja operatsioonide jaoks, tunnistades ühtsete jõudude põhimõtet. Alalise struktureeritud koostöö võimete arendamise peamiseks edasiviivaks jõuks on ELi ambitsioonitasemega ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärkide ja prioriteetidega seotud võimetealaste puudujääkide kõrvaldamine.

Alalise struktureeritud koostöö „kaasav“ ja „modulaarne“ laad, nagu Euroopa Ülemkogu kirjeldas 2016. aasta detsembris, ei tohi viia koostöö vähenemiseni. „Ambitsioonika“ alalise struktureeritud koostöö eesmärk rõhutab vajadust, et kõik alalises struktureeritud koostöös osalevad liikmesriigid järgivad eesmärkide ja kohustuste ühist nimekirja. Nagu tuletas meelde Euroopa Ülemkogu 2017. aasta juunis, on alaline struktureeritud koostöö „kaasav ja ambitsioonikas“.

Järgnev kohustuste loetelu peab aitama saavutada nõukogu 14. novembri 2016. aasta järeldustes kirjeldatud ja Euroopa Ülemkogu poolt 2016. aasta detsembris kinnitatud ELi ambitsioonitaseme ning seega tugevdama nii eurooplaste kui ka ELi strateegilist sõltumatust.

II LISA – LOETELU AMBITSIOONIKATEST JA SIDUVAMATEST ÜHISTEST KOHUSTUSTEST PROTOKOLLI nr 10 ARTIKLIS 2 NIMETATUD VIIES VALDKONNAS

Tuginedes 2007. aastal kehtestatud ühistele sihttasemetele, võtavad osalevad liikmesriigid järgmised kohustused.

III LISA – JUHTIMINE

1.   Osalevad liikmesriigid on otsuste tegemise protsessi keskmes, otsused kooskõlastatakse kõrge esindajaga

Alaline struktureeritud koostöö on osalevate liikmesriikide juhitav raamistik ning see kuulub peamiselt nende pädevusse. Mitteosalevatele ELi liikmesriikidele tagatakse läbipaistvus.

Et alaline struktureeritud koostöö oleks asjakohaselt kooskõlastatud üldise ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga (ÜJKP), mille lahutamatu osa see on, kaasatakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja täielikult alalise struktureeritud koostööga seotud menetlustesse. Kõrge esindaja vastutab Euroopa Ülemkogu poolt nõutud ja allpool 4. osas kirjeldatud iga-aastase hindamise eest. Euroopa välisteenistus, sh ELi sõjaline staap (ELSS), ja Euroopa Kaitseagentuur (EDA) tagavad alalisele struktureeritud koostööle sekretariaaditeenused tihedas koostöös välisteenistuse ÜJKP ja kriisidele reageerimise valdkonna asepeasekretäriga.

Kooskõlas ELi lepinguga, aluslepingutele lisatud protokolli nr 10 artikliga 3 ja Euroopa Kaitseagentuuri asutava nõukogu otsusega toetab EDA kõrget esindajat alalise struktureeritud koostöö võimete arendamise aspektides. Välisteenistus toetab kõrget esindajat eelkõige alalise struktureeritud koostöö operatiivaspektides, muu hulgas ELSSi ja muude ÜJKP struktuuride kaudu.

Märgitakse, et ELi lepingu artikli 41 lõike 1 kohaselt kaetakse „[h]alduskulud, mida institutsioonidele toob kaasa käesoleva peatüki rakendamine, […] liidu eelarvevahenditest“.

2.   Juhtimine hõlmab kahte tasandit: üldine tasand alalise struktureeritud koostöö sidususe ja ambitsioonikuse säilitamiseks ning seda täiendavad konkreetsed juhtimisalased menetlused projektide tasandil

2.1.   Üldisel tasandil vastutatakse alalise struktureeritud koostöö sidususe ja usaldusväärse rakendamise eest

Selles tuginetakse olemasolevatele struktuuridele. ELi välis- ja kaitseministrid võiksid käsitleda alalise struktureeritud koostöö küsimusi, kui nad kohtuvad välisasjade nõukogu / kaitseministrite ühisel istungil (tavaliselt kaks korda aastas). Kui nõukogu koguneb alalise struktureeritud koostöö küsimuste käsitlemiseks, on hääleõigus osalevate liikmesriikide esindajatel. Sellistel puhkudel võivad osalevad liikmesriigid võtta ühehäälselt vastu uusi projekte (kooskõlas ELi lepingu artikli 46 lõikega 6), saada hinnanguid osalevate liikmesriikide jõupingutustele, eelkõige vastavalt käesoleva lisa 3. osas kirjeldatule, ja kinnitada pärast kõrge esindajaga konsulteerimist kvalifitseeritud häälteenamusega uue liikmesriigi osalemist vastavalt ELi lepingu artikli 46 lõikele 3.

Kui osalev liikmesriik ei vasta enam kriteeriumidele või ei saa või ei taha täita enam alalise struktureeritud koostöö raames võetud või seatud kohustusi, võib nõukogu kooskõlas ELi lepingu artikli 46 lõikega 4 viimase abinõuna peatada asjaomase liikmesriigi osalemise, tingimusel et eelnevalt on antud selgelt piiritletud ajavahemik individuaalseteks konsultatsioonideks ja meetmete võtmiseks.

Asjakohased olemasolevad nõukogu ettevalmistavad organid kogunevad alalise struktureeritud koostöö formaadis, mis tähendab, et kõik ELi liikmesriigid on esindatud, kuid töökorraldus peegeldab nõukogus kehtivat korda, mille kohaselt on hääleõigus ainult osalevatel liikmesriikidel. Poliitika- ja julgeolekukomitee (PJK) koosolekud võiks alalise struktureeritud koostöö formaadis kokku kutsuda selleks, et käsitleda osalevatele liikmesriikidele ühist huvi pakkuvaid küsimusi, planeerida ja arutada projekte või arutada uute liikmete lisandumist. Selle tööd toetab poliitilis-sõjaline töörühm, pidades alalise struktureeritud koostöö formaadis koosolekuid. ELi sõjaline komitee hakkab samuti alalise struktureeritud koostöö formaadis kohtuma ning sellelt küsitakse eelkõige sõjalist nõu. Lisaks võidakse korraldada mitteametlikke kohtumisi, millel on esindatud üksnes osalevad liikmesriigid.

2.2.   Projektide juhtimine

2.2.1.   Alalise struktureeritud koostöö projektide üle kontrolli teostamine põhineb hindamisel, mida kõrge esindaja teeb välisteenistuse, sh ELSSi, ja EDA abil; projektid valib välja nõukogu

Osalevad liikmesriigid võivad esitada mis tahes projekte, mida nad peavad alalise struktureeritud koostöö jaoks kasulikuks. Nad teevad oma kavatsuse avalikuks, et saada toetust ja esitada projekt alalise struktureeritud koostöö sekretariaadile ühiselt, ning projekti levitatakse samaaegselt kõigi osalevate liikmesriikide seas.

Projektid peaksid aitama täita teate II lisas osutatud kohustusi, millest paljud on seotud liikmesriikide poolt strateegiliseks hinnatud võimete arendamise või kättesaadavaks tegemisega ja mille puhul on kokku lepitud, et need annavad ELi tasandil lisaväärtust, samuti mis puudutavad oma vahendite ja võimaluste piires märkimisväärse toe andmist ÜJKP operatsioonidele (EUFOR) ja missioonidele (nt ELi väljaõppemissioonid) kooskõlas ELi lepingu artikli 42 lõikega 6.

Et tagada alalise struktureeritud koostöö erisuguste projektide sidusus ja järjepidevus, teeme ettepaneku kehtestada piiratud arvu projekte, mis on konkreetselt missioonide ja operatsioonide suunitlusega vastavalt ELi ambitsioonitasemele. Teised projektid toetaksid neid projekte ning neil oleks hõlbustav ja kaasaaitav roll. Projektid tuleks asjakohaselt rühmitada.

Alalise struktureeritud koostöö sekretariaat koordineerib projektiettepanekute hindamist. Võimete arendamise projektide puhul tagab EDA, et välditakse dubleerimist muudes rahvusvahelistes kontekstides olemas olevate algatustega. Operatsioonidele ja missioonidele keskendatud projektide puhul hindab ELSS seda, kas need vastavad ELi ja selle liikmesriikide operatiivvajadustele ja aitavad neid rahuldada. Seda arvesse võttes esitab kõrge esindaja soovituse nende projektiettepanekute kohta, mis on kõige ambitsioonikamad, aitavad kaasa ELi ambitsioonitaseme saavutamisele ja sobivad kõige paremini Euroopa strateegilise sõltumatuse edendamiseks. Projektide valik peab kajastama sobivat tasakaalu rohkem võimete arendamiseks ettenähtud projektide ning rohkem operatsioonide ja missioonide valdkonna projektide vahel.

Nõukogu kehtestab alalise struktureeritud koostöö projektide loetelu, lähtudes kõrge esindaja soovitusest ning alalise struktureeritud koostöö formaadis kohtuva ELi sõjalise komitee sõjalisest nõuandest ja samas formaadis kohtuva PJK tegevuse kaudu. Nõukogu teeb otsuse osalevate liikmesriikide esindajate poolt antud häältega ühehäälselt kooskõlas ELi lepingu artikli 46 lõikega 6.

Mitteosalevad ELi liikmesriigid võivad alati anda märku oma kavatsusest osaleda projektides, võttes endale alalise struktureeritud koostööga kaasnevad kohustused ja ühinedes koostööga.

Projektis osalejad võivad erandjuhtudel kutsuda osalema kolmandaid riike kooskõlas üldise korraga, mille nõukogu määrab aegsasti kindlaks vastavalt ELi lepingu artikli 46 lõikele 6. Need riigid peavad andma projektile olulist lisaväärtust, aitama tugevdada alalist struktureeritud koostööd ja ÜJKPd ning täitma suuremaid kohustusi. See ei anna sellistele kolmandatele riikidele otsustusõigust alalise struktureeritud koostöö juhtimise küsimustes. Peale selle otsustab alalise struktureeritud koostöö formaadis kohtuv nõukogu, kas üldises korras kehtestatud tingimused on iga vastavate projektis osalejate poolt osalema kutsutud kolmanda riigi poolt täidetud.

2.2.2.   Projekti juhtimise eest vastutavad esmajoones osalevad liikmesriigid

Kui nõukogule esitatakse otsustamiseks alalise struktureeritud koostöö projektide loetelu, tuleb sellele lisada ka asjaomaste projektidega seotud olevate osalevate liikmesriikide nimekiri. Projektis osalevad liikmesriigid on esitanud selle varem ühiselt.

Projektiga seotud olevad osalevad liikmesriigid lepivad omavahel ühehäälselt kokku oma koostöö korra ja ulatuse, sealhulgas projektiga ühinemiseks vajaliku panuse. Nad kehtestavad projekti juhtimise reeglid ja otsustavad projekti käigus uute osalevate liikmesriikide liitumise üle, andes neile kas osaleja või vaatleja staatuse. Tuleks siiski välja töötada ühised juhtimiseeskirjad, mida saaks konkreetsetes projektides kohandada. See tagaks teatava standardse juhtimise kõigis projektides ja lihtsustaks nende käivitamist. Eelkõige võimete arendamise projektide puhul vastutavad projekti juhtimise eest (kirjeldused, hankestrateegia, rakendusameti valik, tööstusettevõtete valimine jne) üksnes projektiga seotud olevad osalevad liikmesriigid.

Osalevad liikmesriigid teavitavad vastavalt vajadusele projektidest mitteosalevaid liikmesriike.

3.   Täpne etapiviisiline lähenemine, kus iga etapi jaoks on määratud realistlikud ja siduvad eesmärgid

Osalevate liikmesriikide võetud kohustusi täidetakse riiklike jõupingutuste ja konkreetsete projektide kaudu.

Realistlik etapiviisiline lähenemine on määrav selleks, et säilitada alalises struktureeritud koostöös liikmesriikide tuumiku osalemine ja hoida seeläbi alal ambitsiooni ja kaasavuse põhimõtteid. Kuigi osalevad liikmesriigid hakkavad töötama kõikide võetud kohustuste täitmise nimel kohe pärast alalise struktureeritud koostöö ametlikku käikulaskmist, on osa kohustusi võimalik täita varem kui teisi. Seetõttu peavad osalevad liikmesriigid leppima kokku etapiviisilise lähenemise.

Etappide määramisel võetakse arvesse muid ajakavu (nt Euroopa kaitsealase tegevuskava rakendamine, järgmise mitmeaastase finantsraamistiku algus 2021. aastal ja liikmesriikide poolt muudes raamistikes juba võetud kohustused). Kohustusi täidetakse kahes järjestikuses etapis (2018–2021 ja 2021–2025). Pärast 2025. aastat korraldatakse läbivaatamine. Selleks hindavad osalevad liikmesriigid kõigi alalise struktureeritud koostöö alusel võetud kohustuste täitmist ja otsustavad uute kohustuste üle, et minna edasi uue etapiga Eurooa julgeoleku- ja kaitsealase integratsiooni suunas.

4.   Alalise struktureeritud koostöö juhtimiseks on vaja riiklikel rakenduskavadel põhinevat hästi läbimõeldud ja ambitsioonikat hindamismehhanismi

Kõik osalevad liikmesriigid kannavad hoolt kohustuste täitmise eest ja kõrge esindaja annab sellest aru kooskõlas protokollis nr 10 (artikkel 3) sätestatud regulaarse hindamise põhimõttega. Kokkulepitud kohustuste siduv laad ja nende täitmise usutavus tagatakse järgmise kahetasandilise hindamismehhanismiga.

4.1.   Riiklikud rakenduskavad

Selleks et näidata oma võimet ja tahet täita kokkulepitud kohustusi, kohustub iga osalev liikmesriik esitama enne alalise struktureeritud koostöö loomist käsitleva nõukogu otsuse vastuvõtmist riikliku rakenduskava, milles nad kirjeldavad oma suutlikkust täita siduvaid kohustusi. Läbipaistvuse eesmärgil tehakse need rakenduskavad kättesaadavaks kõigile osalevatele liikmesriikidele.

Osalevate liikmesriikide poolt kokkulepitud kohustuste täitmiseks antud panust hinnatakse kord aastas riiklike rakenduskavade alusel; hindamise viib läbi alalise struktureeritud koostöö sekretariaat kõrge esindaja alluvuses (keda toetab EDA kaitseinvesteeringute ja võimete arendamise valdkonnas ning välisteenistus, sh ELSS, operatiivaspektides). See hinnang saadetakse nõukogu vastutusel PJK-le (alalise struktureeritud koostöö formaat) ja ELi sõjalisele komiteele (alalise struktureeritud koostöö formaat) nõuande saamiseks.

Hindajad keskenduvad sellele, kui usutavad on alalise struktureeritud koostöö raames võetud kohustused, sõeludes läbi liikmesriikide riiklikud rakenduskavad, faktilised asjaolud ja projektidele ettenähtud panused.

Pärast alalise struktureeritud koostöö käivitamist ajakohastavad osalevad liikmesriigid oma riiklikke rakenduskavu vastavalt vajadusele, et järgida etapiviisilise lähenemise nõuet.

Iga etapi alguses täpsustatakse võetud kohustusi, milleks osalevad liikmesriigid lepivad omavahel kokku täpsemates eesmärkides, mis hõlbustab hindamisprotsessi.

4.2.   Iga-aastane läbivaatamine ja strateegiline läbivaatamine iga etapi lõpus

Kõrge esindaja esitab vähemalt kord aastas nõukogule (välis- ja kaitseministrite ühises koosseisus) aruande, mille koostamisele on aidanud kaasa EDA (protokolli nr 10 artikkel 3) ja välisteenistus, sh ELSS. Selles aruandes antakse ülevaade alalise struktureeritud koostöö rakendamise seisust, sealhulgas osalevate liikmesriikide poolt oma kohustuste täitmisest vastavalt riiklikele rakenduskavadele. See aruanne võetakse pärast ELi sõjalise komitee nõuande saamist nõukogus aluseks ELi lepingu artikli 46 kohaselt soovituste ja otsuste vastuvõtmiseks.

Iga etapi lõpus (2021, 2025) korraldatakse strateegiline läbivaatamine, et hinnata kavandatud kohustuste täitmist asjaomases etapis, otsustada järgmise etapi käivitamise üle ning ajakohastada vajaduse korral järgmise etapi jaoks kohustusi.