11.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 177/42

1.1

Korraldatud finantsnäitajatel on esmatähtis osa finantssektoris nii erinevate toodete hinnapoliitika kui ka riski ja kapitali õige jaotamise seisukohast. Seega on finantsturgude tõhusa toimimise jaoks määrava tähtsusega see, et võrdlusparameetrid on usutavad ja usaldusväärsed.

1.2

Mitmesugune manipuleerimine korraldatud näitajatega on tekitanud kahtlusi ja muret seoses võrdlusparameetrite usaldusväärsusega kogu maailmas, õõnestades süsteemi usaldusväärsust ja tehingukindlust. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on mures sellise käitumise tõsiste tagajärgede pärast. Manipuleerimine võib tõepoolest põhjustada investoritele suuri kaotusi, moonutusi reaalmajanduses ja üldisemal plaanil oluliselt õõnestada usaldust turgude vastu. Seetõttu nõuab ja soovitab komitee rakendada uued kavandatud meetmed äärmiselt kiiresti.

1.3

2013. aasta aprillis asutati Ühendkuningriigis finantsasutuste käitumist jälgiv Financial Conduct Authority (FCA). FCA on reguleerinud LIBORi intressimäära fikseerimisega seotud tegevust, kehtestades uued juhtimist ja kontrollimist tugevdavad nõuded ning võttes meetmeid LIBORiga manipuleerimise eest vastutavate isikute karistamiseks.

1.4

Euroopa Komisjon muutis turu kuritarvitamist käsitleva määruse ja turu kuritarvitamise korral kohaldatavaid kriminaalkaristusi käsitleva direktiivi ettepanekuid nii, et mis tahes korraldatud näitajatega manipuleerimine on ebaseaduslik ning haldus- või kriminaalkorras karistatav. Karistusmehhanism on kahtlemata vajalik, aga sellest ei piisa, et ennetada tulevase manipuleerimise ohtu.

1.5

Seetõttu kiidab komitee komisjoni esitatud määruse ettepanekut ja leiab, et määruse ettepanekuga saavutatakse eesmärk parandada õigusnorme, millega tagatakse turu ja korraldatud näitajates väljenduvate väärtuste vajalik usaldusväärsus, tagades, et näitajaid ei moonutaks huvide konfliktid, et neis kajastuks majanduslik tegelikkus ja et neid kasutataks korrektselt. Avaliku majanduskorra kaalutlused on ilmselged.

1.6

Eriti suure tähtsusega on meetmed rikkumistest teatavate töötajate kaitseks. Komitee soovitab lisada õigusakti viite ettepanekule, millega muudetakse turu kuritarvitamist käsitlevat direktiivi 2003/6/EÜ, milles nõutakse liikmesriikidelt selgesõnaliselt õigusnormide vastuvõtmist eraldi nende kaitseks.

1.7

Komitee märgib heameelega, et ettepanek on kooskõlas möödunud suvel Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) arvukate konsulteerimiste tulemusel väljaselgitatud põhimõtetega, vähendades selle abil rakendamise kulusid märkimisväärselt.

1.8

LIBORi ja EURIBORiga manipuleerimisega seotud tuntud skandaalid ja hilisemad skandaalid seoses vahetuskursside ning toornafta, naftatoodete ja biokütuste korraldatud näitajatega manipuleerimisega näitavad vajadust reguleerida suurt hulka korraldatud näitajaid, sh neid, mida kasutatakse energiapõhiste tuletisinstrumentide ja kaupade jaoks. Komitee nõustub täielikult määruse ettepanekus määratletud laiahaardelise rakendamisalaga ja soovitab tungivalt selle rakendamist kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

1.9

Kõnealuse määrusega muudetakse turg läbipaistvamaks ja võetakse meetmed, mis vähendavad killustatust. Eeskirjade ühetaolisel kohaldamisel välditakse õigusnormide erinevuste ärakasutamise ohtu, mis on finantsturgudel väga suur, ja seetõttu saavad lõppkasutajad kasu korraldatud näitajate ühtsusest eri riikides.

1.10

Komitee on alati taotlenud tarbijate kaitse tugevdamist ja on seisukohal, et kavandatud määrusesse on asjakohaselt koondatud valdkonna kehtivad õigusnormid, millega vastasel juhul ei nähtaks ette ühtegi meedet korraldatud näitajate asjaomase ja sobiva hindamise tagamiseks. Investoritel on õigus nõuda, et nende väärtpabereid (laenud, tuletisinstrumendid jne) kaitstakse turu moonutamisest tulenevate kaotuste eest.

1.11

Komitee väljendab taas oma pettumust seoses delegeeritud õigusaktide ülemäärase kasutamisega, kuna ka vaadeldavas määruse ettepanekus ei näi need olevat kooskõlas aluslepingutes sätestatuga. Paljud delegeeritud õigusaktides käsitlevad küsimused tuleks määratleda määruses endas. Sel teemal võttis komitee vastu eraldi arvamuse (1). Komitee palub komisjonil teda teavitada kõigist edasistest meetmetest, mis selles valdkonnas delegeeritud aktide kaudu vastu võetakse.

2.1

Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele määrus, millega kehtestatakse eeskirjad finantsinstrumentide ja -lepingute korraldatud näitajate reguleerimiseks ELis.

2.2

Ettepaneku üldeesmärk on tagada turu ja korraldatud näitajates väljenduvate väärtuste vajalik usaldusväärsus, tagades, a) et näitajaid ei moonutaks huvide konfliktid, b) et neis kajastuks majanduslik tegelikkus, mida nad peaksid peegeldama ja mõõtma ning c) et neid kasutataks asjakohasel viisil.

2.3

Määruse ettepaneku põhielemendid võib kokku võtta järgmistes punktides, mille eesmärk on

2.4

Keskpangad jäeti õigussätete rakendamisalast välja, kuna neil on juba olemas tagatis- ja reguleerimissüsteem.

2.5

Ettepaneku lisades sisalduvad üksikasjalikud sätted korraldatud kaubanäitajate kohta ja intressimäärade kindlaksmääramiseks.

2.6

Topeltreguleerimise vältimiseks vabastatakse korraldatud näitajad, mille jaoks esitavad sisendandmeid reguleeritud kauplemiskohad, teatavatest kohustustest juhul, kui viimased on hõlmatud ELi teiste õigussätete ja järelevalvekohustustega.

3.1

Komitee tunnistab, toetab ja hindab Euroopa Komisjoni tehtud jõupingutusi, mille eesmärk on parandada intensiivse ja tiheda töökava abil finantsteenuste turu stabiilsust ja tõhusust. Komitee kinnitab taas, et see on vajalik eeltingimus tagamaks, et finantssektor teeniks reaalmajanduse huve.

3.2

Komitee arvates on kavandatud määrus kooskõlas eesmärgiga edendada stabiilset, järelevalvele alluvat, senisest suurema vastutusega ning seega rohkem tarbijate ja üldiselt majanduse vajadustele vastavat finantskeskkonda.

3.3

Komitee väljendab sügavat muret selle pärast, et määrust ei pruugita jõuda kiiresti vastu võtta, pettes Euroopa kodanike ootusi, kes ootavad kindlat ja karmi vastust turu ning väärtpaberite ja võrdlusindeksite arengut mõõtvate instrumentidega manipuleerimise vastu, mis tekitab tohutut kahju ülimalt raskes olukorras. Seetõttu loodab komitee, et määrus võetakse kiiresti vastu, ilma et oleks vaja ära oodata järjekordse finantsskandaali puhkemist, et meenutada taas hea õigusloome vajadust. Komitee juhib tähelepanu tõigale, et kavandatud eeskirjade rakendamisala komplekssus ja suur ulatus võib pidurdada nende vastuvõtmise protsessi.

3.4

Erinevad finantsturgudel kasutatavad korraldatud näitajad (nt LIBOR ja EURIBOR pankadevaheliste intressimäärade jaoks või aktsiaindeksid) on finantssüsteemi oluline element.

3.5

Võrdlusparameetrite usaldusväärsus on esmatähtis paljude finantsinstrumentide, nt intressimäära vahetuslepingute, intressiforvardite, ärilepingute ja mittekaubanduslike lepingute, tarnelepingute ning era- ja hüpoteeklaenude hindade kindlaksmääramise jaoks. Kuna finantsinstrumentide ja finantslepingute alusel makstavate maksete väärtus sõltub kõnealustest parameetritest, on nende arengul märkimisväärne mõju nii investoritele kui ka tarbijatele.

3.6

Euroopa Keskpanga andmeil oli 2012. aasta märtsi seisuga ligi 60 % euroalal mittefinantssektorile antud laenude kogumahust muutuva intressimääraga ning muutuva intressimääraga laenude osakaal perekondadele antud laenudes oli samal perioodil tõusnud 40 %-ni.

3.7

Hiljutised LIBORi ja EURIBORiga manipuleerimisega seotud skandaalid (peale mille oli ka veel neid, mis olid seotud vahetuskursside või energiahindade võrdlusparameetrite manipuleerimisega) tekitasid kogu maailmas kahtlusi ja muresid seoses võrdlusparameetrite usaldusväärsusega. Komitee nõustub komisjoni eesmärgiga hõlmata reguleerimisega kõik võimalikud indeksitega manipuleerimised.

3.8

Juhul, kui manipuleerimise või ebausaldusväärsuse tõttu moonutatud korraldatud näitajates ei kajastu see, mida nende abil peaks mõõtma, kahjustab see investoreid ja tarbijaid ning nad kaotavad usalduse turgude vastu.

3.9

Mõned võrdlusparameetrid on riigisisesed, ent võrdlusaluseks olev sektor tervikuna on rahvusvaheline. Seega peaks ELi finantsteenuste turg saama toetuma usaldusväärsele ühisele võrdlusraamistikule, mida ELi eri riikides kasutatakse korrektselt.

3.10

Komisjoni esitatud ettepanekud turu kuritarvitamist käsitleva direktiivi muutmiseks (2) ja ettepanekud kriminaalkaristuste kohta võimaldavad mis tahes kuritarvitamise nõuetekohast karistamist. Komitee kordab oma toetust kõnealusele lahendusele, mida ta on mitmel korral taotlenud, eelkõige seoses komitee arvamusega sanktsioonide kohta finantsteenuste sektoris (3).

3.11

Nagu komisjon ise nentis, ei saavutata korraldatud näitajate paremat korraldamist ja kasutamist siiski ainult karistusrežiimi muutmisega. Karistuste kohaldamine ei kõrvalda manipuleerimisohtu, mis tuleneb korraldatud näitajate kindlaksmääramise puudulikust juhtimisest huvide konfliktide ja kaalutlusõiguse tingimustes. Komitee toetab kindlalt kõnealust seisukohta ja peab vajalikuks läbipaistvust tagavate eeskirjade süsteemi loomist.

3.12

Lisaks peavad korraldatud näitajad olema investorite ja tarbijate kaitsmiseks kindlad, usaldusväärsed ja oma eesmärgiks sobivad.

3.13

Komitee, kes on alati taotlenud investorite ja tarbijate huvide kaitse kõrget taset, omistab antud küsimusele suurt tähelepanu ja nõustub täielikult kõnealuse nõudmisega. Investorid võiksid sellest kasu saada, kuna nad on kindlad selles, et nende omandatud finantsinstrumendis kasutatud võrdlusparameetrid tuginevad tugevale alusele ja on manipuleerimata.

Sellega seoses tuletab komitee meelde oma mitmel korral sõnastatud nõudmist luua finantsteenuste tarbijakaitse Euroopa amet samal viisil, kui seda tehti Ameerika Ühendriikides Dodd-Frank Act-nimelise seaduse kaudu.

3.14

Sellega seoses peab komitee ülimalt oluliseks määruse kavatsust suurendada investorite kaitset konkreetsete läbipaistvusalaste sätete kaudu. Läbipaistvuse põhimõte ei tähenda ärisaladusena käsitletava teabe levitamist või edastamist konkurentidele. Ent läbipaistvus tagab tehingutes selge ja turvalise keskkonna, milles konkurents võib senisest paremini toimida.

3.15

Komitee on seisukohal, et ettepanekut saaks investorite ja tarbijate kaitse osas parandada, tagades neile kohtus jõustatavad, selged ja hõlpsasti kättesaadavad kaebe- ja hüvitamisõigused. Nende osas tuleb eristada järgmised kategooriad:

3.16

Tarbijakaitse osas sisalduvad tarbijakrediidi direktiivis nõuetekohast teatamist reguleerivad eeskirjad ning sedasama eesmärki taotletakse ka lähiajal vastuvõetava hüpoteegikrediidi direktiiviga. ELi tarbijakaitse eeskirjades ei võeta siiski arvesse finantslepingutes kasutatavate võrdlusindeksite sobivust: ettepanek peab olema kooskõlas ELi ülejäänud õigustikuga.

3.17

Komitee rõhutab vajadust täpsustada artiklit 18 selliselt, et tarbijate profiili jaoks väljapakutud võrdlusindeksi sobivuse hindamine oleks kohustuslik (sarnaselt finantsinstrumentide turgude direktiivis ettenähtuga). Vastasel juhul peab järelevalve alla kuuluv üksus pakkuma teise, sobivama võrdlusindeksi.

3.18

Komitee toetab kooskõlas IOSCO esitatud soovitustega komisjoni kavatsust kasutada korraldatud näitajate koostamiseks senisest objektiivsemat süsteemi, mis põhineks pigem teostatud tehingutel kui ametlikel küsitlustel.

3.19

Komitee toetab määruses esitatud põhimõtete laia rakendamisala, mis hakkab ehk hõlmama laia valikut erinevaid võrdlusparameetreid, olles kooskõlas IOSCO esitatud ja 2013. aasta juulis avaldatud põhimõtetega.

3.20

Samal ajal teeb komitee ettepaneku koostada rakendustingimused, mis tagaksid ka proportsionaalsuse põhimõttest kinnipidamise. Korraldatud näitajad erinevad omavahel suuresti oma levitamise, olulisuse ja manipuleeritavuse poolest. Seetõttu tuleks komitee arvates arvestada iga korraldatud näitaja iseärasuste, näitajate koostamise protsessi ja nende korraldajaga.

3.21

Selleks, et tagada proportsionaalsuse põhimõtte rakendamine, ei pruugi piisata korraldajale ettenähtud kaalutlusõigusest valida oma meetodid korraldatud näitaja koostamisel. Selle asemel teeb komitee ettepaneku arendada edasi lähenemisviisi, mida määruses muuseas juba järgitakse oluliste korraldatud näitajate jaoks erisätete kehtestamise näol. Üldisemaid põhimõtteid tuleks täiendada üksikasjalike põhimõtete kogumiga, mille abil saaks arvesse võtta võrdlusparameetrite eri kategooriaid ja nendega seonduvaid võimalikke ohte.

3.22

Komitee arvates võiks selle viimase meetme abil tõhusamalt täita võimalikud lüngad, võttes kasutusele asjakohased põhimõtted, ent siiski õõnestamata eeskirjade laiaulatuslikku kohaldatavust.

3.23

Komitee rõhutab, kui oluline on teha vahet erinevate korraldatud näitajate vahel ka seoses võimalike tagajärgedega, mis võiksid esineda tärkavatel turgudel, kus korraldatud näitajad on suure tähtsusega teabe edastamise läbipaistvuse seisukohast. Seetõttu soovitab komitee õigusakti kohandamist korraldatud näitajate suurema või väiksema süsteemse tähtsuse alusel. Eesmärk on vältida teatavate turgude arengu takistamist.

3.24

Komitee peab väga asjakohaseks seda, et korraldatud näitajate kindlaksmääramise jaoks kavandatud menetlused alluksid manipuleerimise puhul nii tsiviil- kui ka kriminaalkorras karistamise režiimidele.

3.25

Komitee on seisukohal, et korraldatud näitajate kindlaksmääramise menetlused võivad olla usaldusväärsed ja turvalised üksnes juhul, kui need tagab ladusalt toimiv juhtimisstruktuur. Sellega seoses kiidab komitee heaks kavatsuse usaldada korraldajale vastutus korraldatud näitajate usaldusväärsuse eest ja nõustub komisjoniga selles, et valitud juhtimisstruktuurid peavad ülesannete ja menetluste poolest sobima võimalike huvide konfliktidega tegelemiseks.

3.26

Viimase sätte tõhustamiseks teeb komitee ettepaneku laiendada läbipaistvuse kohustust ka kõnealustele aspektidele.

3.27

Kooskõlas IOSCOga peetud konsultatsioonide tulemuseks olnud seisukohtadega tunnistab komitee laiaulatusliku osalemise tähtsust korraldatud näitajate kindlaksmääramisel, et tagada mitmel korral meelde tuletatud läbipaistvuse põhimõtte järgmine ja võrdlusnäitajate esindavus. Määrusega ettenähtud vabatahtlik andmete edastamine soodustab sellist osalemist, ent komitee teeb ettepaneku kehtestada andmete edastamiseks täpsed reeglid, mille abil võib tagada korraldatud näitajate kindluse ja usaldusväärsuse.

3.28

Artikli 8 lõikes 3 sätestatu osas, milles käsitletakse määruse rikkumisest teatamise sisekorda, soovitab komitee ette näha, et sellistest rikkumistest teatamise protsess oleks paindlik, kiire ja lihtne.

3.29

Eriti suure tähtsusega on meetmed rikkumistest teatavate töötajate kaitseks. Komitee soovitab lisada õigusakti viite ettepanekule, millega muudetakse turu kuritarvitamist käsitlevat direktiivi 2003/6/EÜ, milles seatakse ettevõtte töötajatele kohustus teatada ebaseaduslikust tegevusest ning milles nõutakse liikmesriikidelt selgesõnaliselt õigusnormide vastuvõtmist eraldi nende kaitseks.

3.30

Komitee peab kasulikuks kehtestada eeskirjad, millega julgustatakse teatama rikkumistest, kui see on põhjendatud, muu hulgas asutades auhinnad kohtuasutustele abi osutanud isikute jaoks.

3.31

Komitee suhtub positiivselt sellesse, et huvitatud sidusrühmadega tuleb eelnevalt konsulteerida võimalike vajalikuks peetud metoodiliste muudatuste osas. Selline lähenemisviis on – eelkõige korrapäraselt kohandatavate korraldatud näitajate puhul – sobiv näitajate kasutamise järjepidevuse tagamiseks.

3.32

Sellega seoses võiks olla kohane luua sobivad vahendid, millega tagada võrdlusparameetri arvutamiseks kastutatavate meetodite laiaulatuslik levitamine ja tutvustamine (nt avaldamine veebilehel). Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse suunistega võiks ette näha vastavad sätted.

3.33

Komitee soovitab komisjonil tegutseda ettevaatusega võimalikul üleminekul uutele ja teistsugustele korraldatud näitajatele. Tegemist on tundliku küsimusega, kuna see võiks tekitada ebakindlust olemasolevate lepingute suhtes, põhjustades lahkhelisid ja turuhäireid. Sellistes olukordades võiks üks võimalik lahendus olla kaotatava näitaja säilitamine, kohaldades uut näitajat üksnes uute sõlmitavate lepingute suhtes.

3.34

Komitee rõhutab, et korraldaja avalduses, mis käsitleb käitumisjuhendi vastavust määrusele, tuleb täpsustada ka seda, kas vastavust on tõendanud kolmandad isikud või mitte. Selline lisateave võib aidata tõhustada käitumisjuhendi sobivuse kontrollimist ning hallata võimalikku hilisemat vastutusemääramist määruses sätestatud põhimõtete rikkumise puhul.