This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62016CN0532
Case C-532/16: Request for a preliminary ruling from the Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Lithuania) lodged on 18 October 2016 — Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos v AB SEB bankas
Kohtuasi C-532/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu) 18. oktoobril 2016 – Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos versus AB SEB bankas
Kohtuasi C-532/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu) 18. oktoobril 2016 – Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos versus AB SEB bankas
ELT C 6, 9.1.2017, p. 28–29
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
9.1.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 6/28 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu) 18. oktoobril 2016 – Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos versus AB SEB bankas
(Kohtuasi C-532/16)
(2017/C 006/35)
Kohtumenetluse keel: leedu
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos
Vastustaja: AB SEB bankas
Eelotsuse küsimused
1. |
Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (1), mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikleid 184–186 tuleb näiteks põhikohtuasjas kõne all olevas olukorras tõlgendada nii, et direktiivis 2006/112 ette nähtud mahaarvamiste korrigeerimise mehhanism ei ole kohaldatav juhul, kui juba käibemaksu esialgne mahaarvamine ei olnud võimalik, kuna asjaomane tehing oli ehitiseta maaga seotud käibemaksust vabastatud tehing? |
2. |
Kas vastust esimesele küsimusele mõjutab asjaolu, et 1) käibemaks asjaomastelt maatükkidelt arvati algselt maha maksuhalduri tava pärast, mille kohaselt peeti kõnealust tehingut ekslikult ehitusmaa võõrandamiseks, mis tuleb direktiivi 2006/112 artikli 12 lõike 1 punkti b kohaselt käibemaksuga maksustada, ja/või 2) pärast soetajapoolset esialgset mahaarvamist esitas maatüki võõrandaja soetajale käibemaksu kreeditarve, mis korrigeeris algsel arvel märgitud käibemaksusummasid? |
3. |
Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas näiteks põhikohtuasjas kõne all olevas olukorras tuleb direktiivi 2006/112 artikleid 184 ja/või 185 tõlgendada nii, et kui juba käibemaksu esialgne mahaarvamine ei olnud võimalik, kuna asjaomane tehing oli käibemaksust vabastatud, peab maksukohustuslase kohustus seda mahaarvamist korrigeerida olema tekkinud kohe või alles siis, kui ta sai teada, et esialgne mahaarvamine ei olnud võimalik? |
4. |
Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas näiteks põhikohtuasjas kõne all olevas olukorras tuleb direktiivi 2006/112 ja eelkõige selle artikleid 179, 184–186 ning 250 tõlgendada nii, et mahaarvatava sisendkäibemaksu korrigeeritud summad tuleb maha arvata sellel maksustamisperioodil, mil tekkis maksukohustuslase kohustus ja/või õigus algset mahaarvamist korrigeerida? |