1.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/151

(1)

Standardimisel on oluline koht komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ sätestatud strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisel (2). Mitmes strateegia „Euroopa 2020“ juhtalgatuses rõhutatakse toote- ja teenusteturgudel toimuva vabatahtliku standardimise olulisust, et tagada toodete ja teenuste vaheline kokkusobivus ja koostalitlusvõime ning edendada tehnika arengut ja toetada innovatsiooni.

(2)

Standardite tähtsust rõhutatakse ka komisjoni teatises „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“, (3) milles leitakse, et standardid on Euroopa ühtse turu konkurentsivõime, innovatsiooni ja arengu seisukohast ülimalt olulised, sest need parandavad turvalisust, koostalitlusvõimet ja konkurentsi ning aitavad kõrvaldada kaubandustõkkeid.

(3)

Nagu rõhutati komisjoni teatises „2015. aasta majanduskasvu analüüs“, on digitaalse ühtse turu väljakujundamine Euroopa Liidu üks peamisi prioriteete (4). Teatises Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia kohta (5) rõhutas komisjon standardimise ja koostalitlusvõime olulisust pikaajalise kasvupotentsiaaliga Euroopa digitaalse majanduse loomisel.

(4)

Standardimisdokumendid muutuvad digitaalühiskonnas seadmete, rakenduste, andmehoidlate, teenuste ja võrkude koostalitlusvõime tagamisel hädavajalikuks. Komisjoni teatises „Euroopa standardeid käsitlev strateegiline visioon: Euroopa majanduse jätkusuutliku kasvu edendamine ja kiirendamine 2020. aastaks“ (6) tunnistatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT“) valdkonna standardimise eripära: selles valdkonnas tegelevad lahenduste, rakenduste ja teenuste väljatöötamisega sageli üleilmsed IKT foorumid ja konsortsiumid, millest on kujunenud juhtivad IKT standardiorganisatsioonid.

(5)

Määruse (EL) nr 1025/2012 eesmärk on moderniseerida ja parandada Euroopa standardimisraamistikku. Määrusega luuakse süsteem, mille kohaselt võib komisjon valida välja kõige sobivamad ja laialdasemalt heakskiidetud IKT tehnilised spetsifikatsioonid, mille on väljastanud organisatsioonid, mis ei kuulu Euroopa, rahvusvaheliste või riiklike standardimisorganisatsioonide hulka. Võimalus kasutada riistvara, tarkvara ja infotehnoloogia hangetes võimalikult paljusid IKT tehnilisi spetsifikatsioone lubab tagada seadmete, teenuste ja rakenduste koostalitlusvõime, aitab ametiasutustel vältida seotust, mis tekib, kui avaliku sektori hankija ei saa pärast hankelepingu tähtaja lõppemist muuta toote või teenuse pakkujat firmaomaste IKT-lahenduste kasutamise tõttu, ning soodustab konkurentsi koostalitlusvõimeliste IKT-lahenduste pakkumisel.

(6)

Selleks et IKT tehnilistele spetsifikatsioonidele saaks riigihangetes viidata, peavad need vastama määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas sätestatud nõuetele. Nende nõuete täitmine on ametiasutuste jaoks tagatiseks, et IKT tehnilised spetsifikatsioonid on kehtestatud kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni poolt standardimise valdkonnas tunnustatud avatuse, õigluse, objektiivsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtetega.

(7)

Otsus IKT spetsifikatsioonide väljavalimise kohta võetakse vastu pärast komisjoni otsusega (7) loodud IKT standardimist käsitleva Euroopa sidusrühmade platvormiga konsulteerimist, millele lisaks on peetud täiendavaid konsultatsioone valdkonna ekspertidega.

(8)

11. juunil 2015 hindas IKT standardimist käsitlev Euroopa sidusrühmade platvorm määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas esitatud nõuete alusel Interneti Tehnilise Operatiivkogu 27 tehnilist spetsifikatsiooni. Platvorm pooldas nende spetsifikatsioonide väljavalimist, et neile riigihangetes viidata. Seejärel esitati IETFi tehniliste spetsifikatsioonide hinnang konsulteerimiseks valdkondlikele ekspertidele, kes kinnitasid pooldavat arvamust väljavalimise kohta.

(9)

27 tehnilise spetsifikatsiooni arendaja ning haldaja on Interneti Tehniline Operatiivkogu (IETF) – peamine organ, kes tegeleb internetistandardi uute kvaliteetsete spetsifikatsioonide väljatöötamisega interneti kavandamiseks, kasutamiseks ja haldamiseks. IETF on ülemaailmne organisatsioon, mis tugineb „interneti standardimisprotsessile“, avatud, läbipaistvale ja konsensusel põhinevale protsessile, mida internetikogukond kasutab protokollide ja menetluste standardimisel kõigi maailma kasutajate hüvanguks.

(10)

IETFi 27 tehnilist spetsifikatsiooni on internetis laialdaselt kasutusel. Nende hulgas on standardid ja protokollid internetivõrgu loomiseks (edastusohje protokollistik / internetiprotokollistik (TCP/IP), kasutajadatagrammi protokoll (UDP), domeeninimede süsteem (DNS), dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll (DHCP), lihtne võrguhalduse protokoll (SNMP), internetiprotokolli andmeturve (IPsec) ja võrguaja protokoll (NTP)); standardid ja protokollid turvaliste ühenduste tarbeks (Secure Shell-2 protokoll (SSH-2), transpordikihi turbeprotokoll (TLS) ja Internet X.509 avaliku võtme infrastruktuuri sertifikaat ja sertifikaadi kehtetuks tunnistamise nimekirja (CRL) profiil (PKIX)); standardid ja protokollid veebisaidi loomiseks (hüperteksti edastusprotokoll (HTTP), HTTP/1.1 edastusprotokoll üle transpordikihi turbeprotokolli, ühtsed ressursi-indikaatorid (URI), internetiaadress (URL), ühtne ressursinimi (URN), failiedastusprotokoll (FTP), 8-bitine Unicode teisendusvorming (UTF-8) ja JavaScripti andmevahetusvorming (JSON)); standardid ja protokollid e-posti, kalendri- ja uudisterakendusteks (lihtne meiliedastusprotokoll (SMTP), internetisõnumitele juurdepääsu protokoll (IMAP), postkontoriprotokolli 3. versioon (POP3), universaalsed internetiposti laiendused (MIME), uudiste edastusprotokoll (NNTP), kalendripidamise ja plaanimise tuumobjekti spetsifikatsioon (iCalendar), vCard (VCF) ja komaeraldusega väärtuste (CSV) ühine vorming ja MIME tüüp ning standardid ja protokollid multimeediasisu voogedastuse rakendusteks (reaalaja-transpordiprotokoll (RTP) ja seansialustusprotokoll (SIP)).

(11)

Seetõttu tuleks IETFi 27 tehnilist spetsifikatsiooni välja valida kui sellised IKT tehnilised spetsifikatsioonid, millele võib riigihangetes viidata,