10.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 37/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 113/2010,

9. veebruar 2010,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses kaubavahetusandmete katvuse ja andmete määratlemisega ning kaubavahetusstatistika koostamisega ettevõtte tunnuste ja arve esitamise vääringu järgi ning seoses erikaupade või -liikumistega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 471/2009, mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1172/95, (1) ning eriti selle artikli 3 lõikeid 2, 3 ja 4, artikli 4 lõiget 5, artikli 5 lõikeid 2 ja 4, artikli 6 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 8 lõikeid 1 ja 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 471/2009 kehtestatakse ühine raamistik kolmandate riikidega toimuva kaubavahetusega seotud Euroopa statistika süstemaatiliseks koostamiseks.

(2)	Väliskaubandusstatistika kohaldamisala on vaja sobitada konkreetsete tolliprotseduuridega, et vältida kaubavoogude topeltarvestust ja täpsustada kaup või liikumised, mis on metoodilistel põhjustel väliskaubastatistikast välja arvatud.

(3)	Väliskaubandusstatistika ühtlustatud koostamiseks tuleks täpsustada impordi- ja ekspordiandmed, sealhulgas kasutatavad koodid.

(4)	Metoodilistel põhjustel tuleks kehtestada erikaupade või -liikumiste suhtes kohaldatavad sätted.

(5)	Selleks et tagada kaubandusstatistika ühtlustatud koostamine ettevõtte tunnuste kaupa ning kaubandusstatistika koondandmed arve esitamise vääringu järgi, tuleks määratleda kõnealuse statistika koostamise metoodika.

(6)	Liikmesriikide andmete komisjonile (Eurostatile) edastamise ja statistika paranduste kohta tuleks kehtestada sätted, et tagada võrreldavad ja täpsed andmed.

(7)	Tehinguliikide koode tuleks muuta, et teha kindlaks kaubad, mida töödeldakse lepingu alusel ja mis algsesse ekspordiriiki tagasi saadetakse.

(8)

Tuleks vastu võtta meetmed, millega tagatakse statistiliste andmete esitamine, kui tolliformaalsuste ja -kontrolli edasise lihtsustamise, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 450/2008 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik)) (2) artikli 116 kohase lihtsustamise tagajärjel muutuvad tolliandmed kättesaamatuks.

(9)	Komisjoni 7. septembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1917/2000, millega kehtestatakse teatavad sätted nõukogu määruse (EÜ) nr 1172/95 rakendamiseks väliskaubandusstatistika suhtes, (3) tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(10)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kolmandate riikidega peetava kaubavahetuse statistikat käsitleva komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Väljajäetavad kaubad ja kaubaliikumised

I lisas loetletud kaubad ja kaubaliikumised jäetakse väliskaubandusstatistikast välja.

2.   PEATÜKK

ANDMETE MÄÄRATLEMINE JA KIRJELDAMINE

Artikkel 2

Kaubavoo koodid

Kaubavoogu käsitlevatest tollidokumentidest saadud andmete puhul kasutatakse järgmisi koode:

1	—	impordi registreerimisel;
2	—	ekspordi registreerimisel.

Artikkel 3

Vaatlusperiood

1.   Vaatlusperiood on kalendriaasta ja -kuu, mille jooksul kaubad imporditakse või eksporditakse.

Kui impordi- ja ekspordiandmete allikas on tollideklaratsioon, osutab vaatlusperiood kalendriaastale ja -kuule, mil tolliasutus deklaratsiooni vastu võttis.

2.   Vaatlusperioodi käsitlevatele andmetele osutatakse kuuekohalise arvkoodiga, mille esimesed neli kohta osutavad aastale ja kaks viimast kohta kuule.

Artikkel 4

Statistiline väärtus

1.   Statistiline väärtus põhineb kaupade väärtusel ajal ja kohas, mil ja kus need ületavad sihtliikmesriigi piiri (impordi korral) ja tegeliku ekspordiliikmesriigi piiri (ekspordi korral).

Statistiline väärtus arvutatakse lõikes 2 osutatud kaupade väärtuse põhjal ning vajaduse korral kohandatakse seda lõike 4 kohaselt vastavalt transpordi- ja kindlustuskuludele.

2.   Järgides üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingus (WTO tolliväärtuste määramise leping) sätestatud põhimõtteid tolliväärtuste määramiseks, on import- või eksportkauba väärtus järgmine:

a)	müügi või ostu korral import- või eksportkauba eest tegelikult makstud või makstav hind, jättes välja suvalised või fiktiivsed väärtused;

b)	muudel juhtudel hind, mis oleks makstud müügi või ostu korral.

Tolliväärtust kasutatakse juhul, kui see määratakse kindlaks vabasse ringlusse lastud kaupade kohta tolliseadustiku järgi.

3.   Töötlemisega seotud kaupade väärtus määratakse üldjuhul kindlaks järgmisel viisil:

a)	töötlemiseks ettenähtud kaupade puhul määratakse töötlemata kaupade väärtus;

b)	pärast töötlemist lisatakse töötlemata kaupade väärtusele töötlemistoimingust saadud lisandväärtus.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud väärtust kohandatakse vajaduse korral sellisel viisil, et statistiline väärtus sisaldab üksnes täielikke veo- ja kindlustuskulusid, mis on tekkinud kaupade toimetamisel nende lähtekohast:

a)	impordi puhul sihtliikmesriigi piirile (CIF-tüübi väärtus);

b)	ekspordi puhul tegeliku ekspordiliikmesriigi piirile (FOB-tüübi väärtus).

5.   Statistilist väärtust väljendatakse selle liikmesriigi omavääringus, kus tollideklaratsioon on esitatud. Kui statistilise väärtuse väljendamiseks riigi omavääringus on vaja valuutat konverteerida, on kasutatav vahetuskurss järgmine:

a)	tolliseadustiku valuuta konverteerimise sätete kohaselt kehtiv vahetuskurss tollideklaratsiooni vastuvõtmise ajal; selle puudumise korral

b)	määratud kurss, mis kehtib kauba importimise või eksportimise ajal ja mille on kehtestanud Euroopa Keskpank euroalasse kuuluvate liikmesriikide suhtes või mille on kehtestanud euroalast väljaspool asuv liikmesriik ametliku vahetuskursina.

Artikkel 5

Kogus

Andmed koguse kohta märgitakse järgmiselt:

a)	netomass kilogrammides, mis tähendab kauba kaalu ilma igasuguse pakendita, ning

b)	vajaduse korral täiendavate koguseühikutega kehtiva kombineeritud nomenklatuuri kohase mõõtühikuga.

Artikkel 6

Impordi- ja ekspordiliikmesriigid

1.   Importiva või eksportiva liikmesriigi andmed kodeeritakse komisjoni sätestatud Euroopa Liidu väliskaubandusstatistika ja liikmesriikidevahelise kaubandusstatistika riikide ja territooriumide nomenklatuuri (edaspidi „GEONOM”) kohaselt.

2.   Andmetes selle liikmesriigi kohta, kus tollideklaratsioon on esitatud, märgitakse liikmesriik, kelle tolliasutusele deklaratsioon on esitatud, või tolliseadustikus määratletud lihtsustatud protseduuri kasutamise korral liikmesriik, kelle tolliasutusele on esitatud lisadeklaratsioon, ning kui tolliasutused seda lubavad, tehakse asjakohane kanne deklareerija andmetesse.

3.   Impordi puhul märgitakse sihtliikmesriigi andmetes liikmesriik, kellele on tolliprotseduurile lubamise ajal teada, et kaubad saadetakse teele ilma kauba õiguslikku staatust muutva äritehingu või muu toiminguta vahendavas liikmesriigis.

Kui see ei ole võimalik, märgitakse liikmesriik, kus kaubad paiknesid tolliprotseduurile lubamise ajal.

Kui kaubad imporditakse kavatsusega töödelda neid tollijärelevalve all, on sihtliikmesriik see liikmesriik, kus toimub esimene töötlemistoiming.

4.   Ekspordi puhul märgitakse tegelikku ekspordiriiki käsitlevates andmetes liikmesriik, kelle puhul on tolliprotseduurile lubamise ajal teada, et kaubad saadetakse teele ilma, et vahendavas liikmesriigis toimuks enne tolliprotseduurile lubamist kauba õiguslikku staatust muutvat äritehingut või muud toimingut.

Kui kaubad eksporditakse pärast tollijärelevalve all töötlemist, on tegelik ekspordiliikmesriik see liikmesriik, kus toimus viimane töötlemistoiming.

Artikkel 7

Partnerriigid

1.   Partnerriike käsitlevad andmed kodeeritakse kehtiva GEONOMi kohaselt.

2.   Kooskõlas tolliseadustikuga, milles on sätestatud mittesooduspäritolu käsitlev eeskiri, osutatakse impordi puhul päritoluriiki käsitlevate andmetega riigile, kus kaubad on tervikuna toodetud või kus toimus nende viimane oluline töötlemine.

Lähteriiki käsitlevates andmetes märgitakse kolmas riik, kust kaubad on lähetatud sihtliikmesriiki ilma vahendavas kolmandas riigis toimuva, kauba õiguslikku staatust muutva äritehingu või muu toiminguta.

3.   Ekspordi puhul märgitakse viimase teadaoleva sihtriigina viimane kolmas riik, kellele on tolliprotseduurile lubamise või tollikäitlusviisi kohaldamise ajal teada, et kaubad tarnitakse.

Artikkel 8

Kaubakood

Kaupa käsitlevad andmed kodeeritakse:

a)	impordi puhul Tarici alamrubriigi kaubakoodi kohaselt;

b)	ekspordi puhul kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi kaubakoodi kohaselt.

Artikkel 9

Statistiline protseduur

1.   Statistilise protseduuriga tehakse kindlaks erinevad tunnused, mida kasutatakse äritehingute eristamiseks, eelkõige selle järgi, kuidas neid suunatakse tolliprotseduurile.

2.   Statistilise protseduuri kood on kood, mis on vajaduse korral tuletatud neljakohalisest koodist, mis osutab tolliseadustiku kohaselt deklareeritud protseduurile. Kasutatakse järgmisi koode:

1	—	normaalimport või -eksport;
2	—	import või eksport, mille suhtes kohaldatakse seestöötlemise tolliprotseduuri;
3	—	import või eksport, mille suhtes kohaldatakse välistöötlemise tolliprotseduuri;
9	—	import või eksport, mis ei ole tollideklaratsioonis deklareeritud.

Artikkel 10

Tehingu liik

1.   Tehingu liigi abil määratakse kindlaks erinevad tunnused, mis on vajalikud kaubavahetuse ulatuse kindlaksmääramiseks tollideklaratsiooni alusel, et viia kaubandusstatistika kooskõlla maksebilansi ja rahvamajanduse arvepidamise eesmärkidega ning muude statistika jaoks oluliste tunnustega.

2.   Tehingu liiki käsitlevad andmed kodeeritakse II lisa kohaselt. Liikmesriigid kohaldavad kõnealuse lisa A veerus esitatud koode või kombineerivad A veeru koode nende B veerus olevate alajaotustega.

Artikkel 11

Sooduskohtlemine impordi puhul

1.   Sooduskohtlemist käsitlevate andmete puhul on märgitud sooduskohtlemise koodiga tariifimenetlus tolliseadustikus sätestatud klassifikatsiooni kohaselt.

2.   Andmed osutavad sooduskohtlemisele, mida kohaldavad või lubavad tolliasutused.

Artikkel 12

Transpordiliik

1.   Piiril kasutatavat transpordiliiki ja sisetranspordiliiki käsitlevad andmed kodeeritakse III lisa kohaselt.

Transpordiliik piiril tähendab aktiivset transpordivahendit, millega ekspordi puhul kaubad eeldatavalt väljuvad Euroopa Liidu statistiliselt territooriumilt ning impordi puhul on need eeldatavalt saabunud Euroopa Liidu statistilisele territooriumile.

Sisetranspordiliigi puhul märgitakse vajaduse korral kasutatavad aktiivsed transpordivahendid, millega kaubad sihtkohta saabuvad (impordi puhul) või millega need on lähtekohast eeldatavalt ära viidud (ekspordi puhul).

2.   Konteineri andmete puhul kasutatakse järgmisi koode:

0	—	kui kaupu ei veeta Euroopa Liidu statistilise territooriumi piiri ületamisel konteinerites;
1	—	kui kaupu veetakse Euroopa Liidu statistilise territooriumi piiri ületamisel konteinerites.

Artikkel 13

Ettevõtja identifitseerimine

Ettevõtjat käsitlevates andmetes märgitakse impordi puhul importijale/saajale ja ekspordi puhul eksportijale/saatjale määratud asjakohane registreerimisnumber.

Artikkel 14

Kaubaarve vääring

Kaubaarve vääringut käsitlevad andmed saadakse vajaduse korral tollideklaratsioonist ja need kodeeritakse järgmisel viisil:

0	—	kui vääring on märgitud euroalast väljaspool asuva liikmesriigi omavääringus;
1	—	kui vääring on märgitud eurodes;
2	—	kui vääring on märgitud USA dollarites;
3	—	kui vääring ei ole märgitud väljaspool euroala asuvate liikmesriikide omavääringus, eurodes ega USA dollarites.

3.   PEATÜKK

KAUBANDUSSTATISTIKA KOOSTAMINE ETTEVÕTTE TUNNUSTE JA ARVE ESITAMISE VÄÄRINGU JÄRGI

Artikkel 15

Kaubandusstatistika koostamine ettevõtte tunnuste kaupa

1.   Riigi statistikaasutused koostavad kaubanduse aastastatistikat ettevõtte tunnuste kaupa.

2.   Statistilised üksused on ettevõtted nõukogu määruse (EMÜ) nr 696/93 (4) lisas määratletu kohaselt.

3.   Statistiliste üksuste moodustamiseks seotakse artikli 13 kohase ettevõtja registreerimisnumbriga äriregistri juriidiline üksus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 177/2008 (5) lisas viidatud muutujaga 1.7a.

4.   Kaubandusettevõtja identifitseerimise tagamiseks ja äriregistriga seostamiseks on Euroopa Liidu tolliseadustikuga nähtud riigi statistikaasutustele ette juurdepääs ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisandmetele. Ettevõtja registreerimisnumbri määramise eest vastutavad asutused võimaldavad riigi statistikaasutuste taotluse korral juurdepääsu komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (6) lisas 38d loetletud andmetele.

5.   Kogutakse järgmisi näitajaid:

a)	kaubavoog;

b)	statistiline väärtus;

c)	partnerriik;

d)	kaubakood asjaomase jaotise või kahekohalise koodi taseme järgi, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 451/2008 (7);

e)	ettevõtete arv;

f)	ettevõtte tegevus majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori NACE asjaomase jaotise või kahekohalise koodi taseme järgi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 (8) I lisas;

g)	suurusjärk mõõdetuna töötajate arvu järgi struktuurilises ettevõtlusstatistikas kasutatavate näitajate määratluste kohaselt, mis on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 250/2009 (9) I lisas.

6.   Koostatakse järgmisi andmekogumeid:

a)	kaubandus- ja äriregistritevahelise vastavuse määrad;

b)	kaubandus tegevusala ja ettevõtte suurusjärgu kaupa;

c)	suurimate ettevõtete osatähtsus kaupade väärtuse osas tegevusalade kaupa;

d)	kaubandus partnerriikide ja tegevusalade kaupa;

e)	kaubandus partnerriikide arvu ja tegevusalade kaupa;

f)	kaubandus kaupade ja tegevusalade kaupa.

7.   Esimene vaatlusaasta, mille kohta tuleb koostada aastastatistika, on 2010. Seejärel esitavad liikmesriigid andmed iga kalendriaasta kohta.

8.   Statistika edastatakse 18 kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu.

9.   Liikmesriigid tagavad, et statistilised andmed esitatakse sellisel viisil, et kui komisjon (Eurostat) neid andmeid levitab, ei oleks võimalik ettevõtjat kindlaks teha. Riigi statistikaasutused täpsustavad andmed, mille suhtes kehtivad konfidentsiaalsussätted.

Artikkel 16

Kaubandusstatistika koostamine arve esitamise vääringu järgi

1.   Riigi statistikaasutused koostavad kaubanduse aastastatistikat arve esitamise vääringu järgi.

2.   Statistika sisaldab järgmisi näitajaid:

a)	kaubavoog;

b)	statistiline väärtus;

c)	kaubaarve vääring kodeerituna artikli 14 kohaselt;

d)

koguväärtus ja toodete jaotus kehtiva rahvusvahelise kaubanduse standardse klassifikatsiooni jaotiste ja alajaotiste järgi, märkides järgmised koodid: 1 — toorained, välja arvatud nafta, rahvusvahelise kaubanduse standardse klassifikatsiooni jaotiste 0–4 kohaselt, jättes välja alajaotise 33, 2 — nafta rahvusvahelise kaubanduse standardse klassifikatsiooni alajaotise 33 kohaselt, 3 — tööstuskaubad rahvusvahelise kaubanduse standardse klassifikatsiooni jaotiste 5–8 kohaselt.

3.   Esimene vaatlusaasta, mille kohta koostatakse aastastatistika, on 2010. Seejärel koostavad liikmesriigid andmed iga teise kalendriaasta kohta.

4.   Statistika edastatakse komisjonile (Eurostatile) kolme kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu.

5.   Määruse (EÜ) nr 471/2009 artikli 4 lõike 1 kohaselt on andmeallikaks tollideklaratsioonide alusel registreeritud teave. Ent kui ekspordi arve esitamise vääringut ei ole tollideklaratsioonis märgitud, teevad liikmesriigid uuringu ekspordiandmete kogumiseks arve esitamise vääringu järgi, et saada täpsete tulemustega statistika.

4.   PEATÜKK

ERIKAUBAD VÕI -LIIKUMISED

Artikkel 17

Tööstuslikud sisseseaded

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„tööstuslik sisseseade” – masinate, aparaatide, tarvikute, seadmete, instrumentide ja materjalide kogum, mis koos moodustab ulatusliku paikse üksuse, mida kasutatakse kaupade tootmiseks või teenuste osutamiseks;

b)	„komponent” – tööstusliku sisseseade jaoks ette nähtud tarne, mis koosneb kaupadest, mis kõik kuuluvad ühte ja samasse CNi kaubagruppi;

c)	komponendi kaubakood moodustatakse järgmisel viisil: i) esimesed neli numbrit on 9880; ii) viies ja kuues number vastavad CNi kaubagrupile, millesse komponendi moodustavad kaubad kuuluvad; iii) seitsmes ja kaheksas number on 0.

2.   Kui vaadeldava tööstusliku sisseseade statistiline koguväärtus ületab 3 miljonit eurot ja kui see ei ole taaskasutamiseks ette nähtud terviklik tööstuslik sisseseade, võivad liikmesriigid koostada ekspordi statistikat komponentide tasemel. Kogust käsitlevate andmete kogumine ei ole kohustuslik.

Artikkel 18

Osasaadetised

1.   Käesolevas artiklis tähendab „osasaadetised” kokkupanemata või lahtivõetud tervikliku üksuse tarnet, mille kohaletoimetamine kestab kaubanduslikel või transpordiga seotud põhjustel kauem kui ühe vaatlusperioodi.

2.   Osasaadetiste impordi või ekspordi vaatlusperioodi võib kohandada nii, et andmed esitatakse vaid üks kord, st viimase saadetise importimise või eksportimise kuul.

Artikkel 19

Laevad ja õhusõidukid

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „laev”– meresõiduk CNi kaubagrupi 89 kohaselt, puksiirlaevad, sõjalaevad ja ujuvkonstruktsioonid;

b)   „õhusõiduk”– CN-koodide 8802 30 ja 8802 40 alla kuuluvad lennukid;

c)   „majanduslik omandiõigus”– füüsilise või juriidilise isiku õigus saada kasu, mis on seotud laeva või õhusõiduki kasutamisega majandustegevuse käigus, sest ta on võtnud vastutuse sellega seotud riskide eest.

2.   Väliskaubandusstatistika hõlmab vaid järgmist laevade ja õhusõidukitega seotud importi ja eksporti:

a)	laeva või õhusõiduki majandusliku omandiõiguse üleminek kolmanda riigi füüsiliselt või juriidiliselt isikult importiva liikmesriigi füüsilisele või juriidilisele isikule; nimetatud tehingut käsitatakse impordina;

b)

laeva või õhusõiduki majandusliku omandiõiguse üleminek eksportiva liikmesriigi füüsiliselt või juriidiliselt isikult kolmanda riigi füüsilisele või juriidilisele isikule; nimetatud tehingut käsitatakse ekspordina. Kui laev või õhusõiduk on uus, registreeritakse eksport liikmesriigis, kus see on ehitatud;

c)	laevade või õhusõidukite import ja eksport enne või pärast II lisa märkuses 2 määratletud lepingulist töötlemist.

3.   Laevade ja õhusõidukitega kauplemist käsitlev väliskaubandusstatistika koostatakse järgmisel viisil:

a)	laevade puhul väljendatakse kogust arvuliselt ja kombineeritud nomenklatuuriga ette nähtud muudes täiendavates mõõtühikutes ning õhusõidukite puhul netomassina ja täiendavates mõõtühikutes.

b)	transpordi- ja kindlustuskulud arvatakse statistilisest väärtusest välja;

c)

partnerriik on: i) kolmas riik, milles on laeva või õhusõiduki majanduslikku omandiõigust üle andva füüsilise või juriidilise isiku elu- või asukoht (impordi korral) või laeva või õhusõiduki omandiõiguse saanud füüsilise või juriidilise isiku elu- või asukoht (ekspordi korral) lõike 2 punktides a ja b osutatud liikumiste korral; ii) kolmas riik, kus laev või õhusõiduk on ehitatud, kui imporditakse väljaspool Euroopa Liitu ehitatud uut laeva või lennukit; iii) lõike 2 punktis c osutatud liikumiste puhul kolmas riik, kus on selle füüsilise või juriidilise isiku elu- või asukoht, kellele kuulub laeva või õhusõiduki majanduslik omandiõigus (impordi korral) või kolmas riik, kus toimub lepingu alusel töötlemine (ekspordi korral);

d)	lõike 2 punktides a ja b osutatud impordi ja ekspordi puhul on vaatlusperiood see kuu, mil majanduslik omandiõigus üle antakse.

4.   Riigi statistikaasutuste taotluse korral esitavad laevade ja õhusõidukite registrite pidamise eest vastutavad asutused kogu kättesaadava teabe, et teha kindlaks liikmesriigis registreeritud elu- või asukohaga füüsilise või juriidilise isiku ja kolmandas riigis registreeritud elu- või asukohaga füüsilise või juriidilise isiku vaheline laeva või õhusõiduki majandusliku omandiõiguse üleandmine.

Artikkel 20

Laevadele ja õhusõidukitele tarnitud kaubad

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„kaubatarne laevadele või õhusõidukitele” – toodete tarnimine laeva või õhusõiduki meeskonna ja reisijate jaoks ning laevade või õhusõidukite mootorite, masinate ja muude seadmete töö jaoks;

b)	laevu või õhusõidukeid peetakse selle riigi juurde kuuluvaks, kus on selle füüsilise või juriidilise isiku elu- või asukoht, kellele kuulub artikli 19 lõike 1 punkti c kohaselt laeva või õhusõiduki majanduslik omandiõigus.

2.   Väliskaubandusstatistika hõlmab nende kaupade eksporti, mis tarnitakse eksportiva liikmesriigi territooriumilt laevadele ja õhusõidukitele, mis kuuluvad kolmanda riigi juurde.

3.   Liikmesriigid võivad kasutada laevadele ja õhusõidukitele tarnitud kaupade tarvis järgmisi kaubakoode:

—	:	9930 24 00	:	CNi kaubagruppidesse 1–24 kuuluvad kaubad;
—	:	9930 27 00	:	CNi kaubagruppi 27 kuuluvad kaubad;
—	:	9930 99 00	:	mujale klassifitseeritud kaubad.

Andmete edastamine koguse kohta ei ole kohustuslik, välja arvatud CNi kaubagruppi 27 kuuluvate kaupade puhul.

Lisaks võib kasutada partnerriigi lihtsustatud koodi „QS”.

Artikkel 21

Avamererajatistele viidavad või sealt toodavad kaubad

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „avamererajatis”– paiksed seadmed ja seadeldised, mis on paigaldatud avamerele väljaspool ühegi riigi statistilist territooriumi;

b)   „avamererajatistele viidavad kaubad”– toodete tarnimine avamererajatiste meeskonna jaoks ning mootorite, masinate ja muude seadmete töö jaoks;

c)   „avamererajatise abil saadud või seal toodetud kaubad”– merepõhjast või selle aluspinnasest välja toodud saadused või avamererajatiste abil valmistatud tooted.

2.   Väliskaubandusstatistikas registreeritakse:

a)

import, kui kaubad on tarnitud: i) kolmandast riigist avamererajatisele, mis on rajatud piirkonda, kus importival liikmesriigil on ainuõigus ekspluateerida merepõhja või selle aluspinnast; ii) importivasse liikmesriiki avamererajatiselt, mis on rajatud piirkonda, kus kolmandal riigil on ainuõigus ekspluateerida merepõhja või selle aluspinnast; iii) avamererajatiselt, mis on rajatud piirkonda, kus kolmandal riigil on ainuõigus ekspluateerida merepõhja või selle aluspinnast, avamererajatisele piirkonnas, kus importival liikmesriigil on ainuõigus kasutada merepõhja või selle aluspinnast;

b)

eksport, kui kaubad on tarnitud: i) kolmandasse riiki avamererajatiselt, mis on rajatud piirkonda, kus eksportival liikmesriigil on ainuõigus ekspluateerida merepõhja või selle aluspinnast; ii) eksportivast liikmesriigist avamererajatisele, mis on rajatud piirkonda, kus kolmandal riigil on ainuõigus ekspluateerida merepõhja või selle aluspinnast; iii) avamererajatisele, mis on rajatud piirkonda, kus kolmandal riigil on ainuõigus kasutada merepõhja või selle aluspinnast, avamererajatiselt piirkonnas, kus eksportival liikmesriigil on ainuõigus ekspluateerida merepõhja või selle aluspinnast.

3.   Liikmesriigid võivad kasutada avamererajatistele tarnitud kaupade tarvis järgmisi kaubakoode:

—	:	9931 24 00	:	CNi kaubagruppidesse 1–24 kuuluvad kaubad;
—	:	9931 27 00	:	CNi kaubagruppi 27 kuuluvad kaubad;
—	:	9931 99 00	:	mujale klassifitseeritud kaubad.

Andmete edastamine koguse kohta ei ole kohustuslik, välja arvatud CNi kaubagruppi 27 kuuluvate kaupade kohta.

Lisaks võib kasutada partnerriigi lihtsustatud koodi „QW”.

Artikkel 22

Meresaadused

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„meresaadused” – kalastussaadused, mineraalid, päästetud vara ja muud saadused, mida ei ole veel merelaevadelt maale toodud;

b)	laevu peetakse selle riigi juurde kuuluvaks, kus on selle füüsilise või juriidilise isiku elu- või asukoht, kellele kuulub artikli 19 lõike 1 punktis c määratletud laeva majanduslik omandiõigus.

2.   Väliskaubandusstatistika hõlmab meresaaduste järgmist importi ja eksporti:

a)	meresaaduste maaletoimetamine importiva liikmesriigi sadamas või nende omandamine importiva liikmesriigi juurde kuuluvate laevade poolt kolmanda riigi juurde kuuluvatelt laevadelt; selliseid toiminguid käsitatakse impordina;

b)	meresaaduste maaletoimetamine kolmanda riigi sadamas eksportiva liikmesriigi juurde kuuluvalt laevalt või nende omandamine kolmanda riigi juurde kuuluvate laevade poolt eksportiva liikmesriigi juurde kuuluvatelt laevadelt; selliseid toiminguid käsitatakse ekspordina.

3.   Partnerriik on impordi korral kolmas riik, kus on selle füüsilise või juriidilise isiku elu- või asukoht, kellele kuulub püüki teostava laeva majanduslik omandiõigus, ning ekspordi korral kolmas riik, kus meresaadused maale toimetatakse või kus on selle füüsilise või juriidilise isiku elu- või asukoht, kellele kuulub meresaadusi omandava laeva majanduslik omandiõigus.

4.   Tingimusel, et ei esine vastuolu muude liidu õigusaktidega, on riigi statistikaasutustel lisaks tollideklaratsioonidele juurdepääs sellistele andmeallikatele nagu teave riiklikult registreeritud laevade deklaratsioonides kolmandates riikides maale toimetatud meresaaduste kohta.

Artikkel 23

Kosmoseaparaadid

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „kosmoseaparaat”– sõiduk, mis suudab liikuda väljaspool Maa atmosfääri;

b)   „majanduslik omandiõigus”– füüsilise või juriidilise isiku õigus saada kasu, mis on seotud kosmoseaparaadi kasutamisega majandustegevuse käigus, sest ta on võtnud vastutuse sellega seotud riskide eest.

2.   Sellise kosmoseaparaadi startimine, mille majanduslik omandiõigus on vahetunud kolmanda riigi füüsilise või juriidilise isiku ja liikmesriigi füüsilise või juriidilise isiku vahel, registreeritakse:

a)	impordina liikmesriigis, kus on selle uue omaniku elu- või asukoht;

b)	ekspordina liikmesriigis, kus kosmoseaparaat on valmis ehitatud.

3.   Lõikes 2 osutatud statistika suhtes kohaldatakse järgmisi erisätteid:

a)	statistilist väärtust käsitlevad andmed määratletakse kosmoseaparaadi väärtusena, jättes välja transpordi- ja kindlustuskulud;

b)	partnerriik on impordi korral see kolmas riik, kus kosmoseaparaat on valmis ehitatud, ning ekspordi korral see kolmas riik, kus on uue omaniku elu- või asukoht.

4.   Tingimusel, et ei esine vastuolu muude liidu õigusaktidega, on riigi statistikaasutustel lisaks tollideklaratsioonidele juurdepääs kõikidele kättesaadavatele andmeallikatele, mis on vajalikud käesoleva artikli kohaldamiseks.

Artikkel 24

Elektrienergia ja gaas

1.   Lisaks tollideklaratsioonidele võivad riigi statistikaasutused nõuda, et ettevõtjad, kellele kuuluvad elektri või maagaasi ülekandevõrgud või kes neid käitavad, esitaksid otse vajaliku teabe liikmesriigi statistilise territooriumi ja kolmandate riikide vahel toimunud elektrienergia ja gaasi impordi ja ekspordi registreerimiseks.

2.   Komisjonile (Eurostatile) edastatav statistiline väärtus võib põhineda hinnangutel. Liikmesriigid teatavad enne kohaldamist komisjonile (Eurostatile), millist metoodikat hinnangu jaoks kasutatakse.

Artikkel 25

Sõjalised kaubad

1.   Väliskaubandusstatistika hõlmab sõjaliseks otstarbeks ette nähtud kaupade importi ja eksporti.

2.   Kui asjakohane teave on sõjasaladus kooskõlas liikmesriikides kehtivate määratlustega, võivad liikmesriigid edastada vähem üksikasjalikku teavet kui see, mida nõutakse määruse (EÜ) nr 471/2009 artikli 6 lõikega 1. Komisjonile (Eurostatile) edastatakse siiski vähemalt impordi ja ekspordi statistiline koguväärtus iga kuu kohta.

5.   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 26

Euroopa statistika edastamine kaupade impordi ja ekspordi kohta

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et komisjonile (Eurostatile) edastatavad andmed oleksid ammendavad ja vastaksid määruse (EÜ) nr 471/2009 artikli 9 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriumidele.

2.   Komisjonile (Eurostatile) edastatav statistika väljendatakse statistikat koostava liikmesriigi omavääringus.

3.   Komisjonile (Eurostatile) juba edastatud kuutulemuste täpsustamise korral edastavad liikmesriigid täpsustatud tulemused hiljemalt nende täpsustatud andmete saamiskuule järgneval kuul.

Artikkel 27

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1917/2000 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2010.

Seda kohaldatakse jätkuvalt 2010. aasta 1. jaanuarile eelnevate vaatlusperioodide andmete suhtes.

Artikkel 28

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

---

(1)  ELT L 152, 16.6.2009, lk 23.

(2)  ELT L 145, 4.6.2008, lk 1.

(3)  EÜT L 229, 9.9.2000, lk 14.

(4)  EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1.

(5)  ELT L 61, 5.3.2008, lk 6.

(6)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(7)  ELT L 145, 4.6.2008, lk 65.

(8)  ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

(9)  ELT L 86, 31.3.2009, lk 1.

---

---

---

---