KONKURSIKUTSE – EACEA 37/2018

programmi „Erasmus+“ raames

KA3 – poliitikareformi toetamine

Kutsehariduse ja -õppe pakkujate võrgustikud ja partnerlused

(2018/C 401/09)

1.   Eesmärk

Konkursikutse eesmärk on toetada esma- ja jätkuõpet pakkuvate kutsehariduse ja -õppe pakkujate riikidevaheliste ja riiklike võrgustike ja partnerluste loomist, et toetada poliitilist arutelu Euroopa tasandil ning edendada Euroopa kutsehariduse ja -õppe poliitika alast teadlikkust ja selle rakendamist riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

Konkursikutse üldine eesmärk on kutsuda üles esitama alt üles partnerluste projekte, mis motiveeriksid looma riikidevahelisi ja riiklikke kutsehariduse ja -õppe pakkujate võrgustikke ja partnerlusi, et teha koostööd nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

Need projektid peaksid parandama kutsehariduse ja -õppe kvaliteeti ja tõhusust, suurendama selle mõju ja asjakohasust õppurite ja tööandjate jaoks ning looma piiriülese koostöö kutsehariduse ja -õppe kvaliteedi ja atraktiivsuse suurendamiseks.

Käesoleva projektikonkursi raames rahastatavad taotlused peaksid edendama ka kutsehariduse ja -õppe poliitika tegevuskava rakendamisest teavitamist, selle levitamist ja toetamist ELi ja riiklikul tasandil, et vahetada teadmisi, tagasisidet ja kogemusi poliitika rakendamisel ning kutsehariduse ja -õppe tipptaseme parimate tavade jagamisel.

Taotlused tuleks esitada ühe allpool kirjeldatud paketi raames.

—   Pakett 1. Kutsehariduse ja -õppe pakkujate riiklikud, piirkondlikud või valdkondlikud organisatsioonid

Paketi 1 raames toetatavate projektidega luuakse kutsehariduse ja -õppe pakkujate võrgustikud ja partnerlused riiklikul, piirkondlikul või valdkondlikul tasandil või tugevdatakse neid. Need eesmärgid saavutatakse riikidevaheliste projektide abil, mille eesmärk on suurendada suutlikkust ja jagada parimaid kogemusi kõnealuste kutsehariduse ja -õppe pakkujate organisatsioonide vahel, eelkõige riikides, kus kutsehariduse ja -õppe pakkujate esindatus on piiratud.

—   Pakett 2. Kutsehariduse ja -õppe pakkujate Euroopa katusorganisatsioonid

Paketi 2 raames toetatavate projektidega edendatakse koostööd Euroopa kutsehariduse ja -õppe pakkujate katusorganisatsioonide vahel, toetades samal ajal poliitilist arutelu Euroopa tasandil ja samuti suutlikkust teavitustegevuseks nende organisatsioonide riiklike liikmete või seotud partnerite seas. Euroopa katusorganisatsioonidel on oluline roll ka Euroopa kutsehariduse ja -õppe poliitika alase teadlikkuse ja selle rakendamise toetamisel kutsehariduse ja -õppe pakkujate riiklike, piirkondlike ja valdkondlike organisatsioonide kaudu.

2.   Abikõlblikud partnerlused

—   Pakett 1. Kutsehariduse ja -õppe pakkujate riiklikud, piirkondlikud või valdkondlikud organisatsioonid

Partnerlus hõlmab vähemalt kahte kutsehariduse ja -õppe pakkujate riiklikku, piirkondlikku või valdkondlikku võrgustikku või ühingut vähemalt kahest erinevast programmi „Erasmus+“ riigist (millest vähemalt üks peab olema Euroopa Liidu liikmesriik). Üks eelnimetatud partneritest on koordineeriv organisatsioon, kes esitab taotluse programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks partnerluse nimel.

Kui võrgustik/ühendus veel seaduslikult ei tegutse, võib taotluse esitada seda esindav kutsehariduse või -õppe pakkuja.

Partnerluse koosseis peaks kajastama konkursikutse konkreetseid tegevusi.

—   Pakett 2. Kutsehariduse ja -õppe pakkujate Euroopa katusorganisatsioonid

Partnerlus hõlmab vähemalt kahte kutsehariduse ja -õppe pakkujate Euroopa katusorganisatsiooni, millest mõlemal on liikmeid või seotud partnereid vähemalt viies programmi „Erasmus+“ riigis (millest vähemalt üks peab olema Euroopa Liidu liikmesriik). Üks Euroopa katusorganisatsioonidest on koordineeriv organisatsioon, kes esitab taotluse programmist „Erasmus+“ toetuse saamiseks partnerluse nimel.

Partnerluse koosseis peaks kajastama konkursikutse konkreetseid tegevusi.

„Erasmus+“ programmiriigid on järgmised:

—   28 Euroopa Liidu liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Ungari, Ühendkuningriik (1);

—   ELi-välised programmiriigid: endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Island, Liechtenstein, Norra, Serbia (2) ja Türgi.

3.   Tegevus

Tegevus peab algama ajavahemikus 1. september 2019 kuni 1. november 2019.

Projektide suurim kestus on 24 kuud.

Tegevuse peamine eesmärk on toetada kutsehariduse ja -õppe pakkujate võrgustike ja partnerluste loomist ja/või tugevdamist, suurendamaks suutlikkust nn rohujuure tasandil, et tõhusalt rakendada kutsehariduse ja -õppe valdkonna Euroopa programme, algatusi ja prioriteete, sealhulgas Kopenhaageni protsessi raames kokkulepitud meetmeid.

Mõlema paketi toetusesaajad peaksid tegelema järgmiste tegevustega:

Toetama kutsehariduse ja -õppe pakkujate vahelist koostööd, et suurendada vastastikuse õppimise ja nõustamise ning suutlikkuse suurendamise kaudu kutsehariduse ja -õppe kvaliteeti ja atraktiivsust. Võrgustikud ja partnerlused peaksid ka edendama ja soodustama ELi rahastamisvahendite tõhusat kasutamist ning toetama asjaomaste ELi vahendite ja algatuste rakendamist ja levitamist kutsehariduse ja -õppe valdkonnas, võimalusel riigikeel(t)es. Samuti tuleks projektidesse kaasata selliseid kutsehariduse ja -õppe pakkujaid, mis ei ole veel Euroopa koostöös osalenud ega sellest kasu saanud.

Lisaks sellele peaksid toetusesaajad tegelema vähemalt kolmega järgmistest tegevustest:

1.	Osalema Euroopa kutseoskuste nädalal, korraldades riigi tasandil koordineeritud uuenduslikke üritusi ja tegevusi, et suurendada kutsehariduse ja -õppe atraktiivsust, kaasates samas laiemat üldsust, sealhulgas lapsevanemaid, õppureid, õpetajaid, ettevõtteid ja eriti VKEsid.

2.	Toetama rahvusvahelistumise strateegia väljatöötamist teenusepakkujate tasandil, soodustades juhtkonna, töötajate ja kutseõppurite mobiilsust ning koostööpartnerluste loomist.

3.

Parandama kutsehariduse ja -õppe kvaliteeti tagasisideahelate kaudu, et kohandada kutsehariduse ja -õppe pakkumist kooskõlas soovitusega kutsekooli lõpetanute edasise tegevuse jälgimise kohta ning soovitusega Euroopa kutsehariduse ja -õppe kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku (EQAVET) kohta. Vajadusel korral tuleks välja töötada kutsekooli lõpetanute jälgimissüsteemid, kombineerides muu hulgas riiklikku ja piirkondlikku statistikat kutsehariduse ja -õppe pakkujate kogutud andmetega või kasutades kutsekooli lõpetanute jälgimissüsteemide andmeid kutsehariduse ja -õppe pakkumise parandamiseks.

4.

Toetama mikroettevõtteid ja VKEsid inimkapitali arendamisel töötajate täiend- ja ümberõppe kaudu. See võib hõlmata oskuste vajaduste kindlakstegemist ja/või oskuste hindamist ja/või oskuste ja/või personaalsete koolitusvõimaluste valideerimist ja tunnustamist, võttes vajaduse korral arvesse 2016.–2018. aasta ET2020 täiskasvanuhariduse töörühma järeldusi.

5.	Soodustama kutsehariduse ja -õppe põhipädevuste uuenduslikku õppimist (nt võimaldama paindlikkust ja kohandatavust individuaalsetele õpivajadustele), kohandades programmi ülesehitust ja hindamist.

6.	Edendama kooskõlas 2016.–2018. aasta ET2020 kutsehariduse ja -õppe töörühma järeldustega õpetajate, koolitajate, mentorite ja/või kutsehariduse ja -õppe juhtide kutsealase arengu vahendeid ja võimalusi, et nad saaksid end tulevasteks väljakutseteks (nt digiteerimiseks) paremini ette valmistada.

4.   Hindamiskriteeriumid

Rahastamiskõlblikke taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

1.	projekti asjakohasus (kuni 30 punkti; künnis 16 punkti);

2.	projekti kavandi ja rakendamise kvaliteet (kuni 20 punkti; künnis 11 punkti);

3.	projektikonsortsiumi ja koostöökokkulepete kvaliteet (kuni 30 punkti; künnis 16 punkti);

4.	mõju ja levitamine (kuni 20 punkti; künnis 11 punkti).

Taotluse rahastamise kaalumiseks peab see saama vähemalt 60 punkti (kokku 100 punktist); iga nelja hindamiskriteeriumi puhul võetakse arvesse ka vajalikku minimaalset punktisummat ehk künnist.

5.   Eelarve

Projektide kaasrahastamiseks eraldatud kogueelarve on hinnanguliselt 6 miljonit eurot (esialgse hinnangu järgi 4 miljonit eurot paketile 1 ja 2 miljonit eurot paketile 2). ELi kaasrahastamise ülemmäär on 80 %.

Iga toetuse suurus on 300 000 – 500 000 eurot (pakett 1) ja 600 000 – 800 000 eurot (pakett 2).

Amet jätab endale õiguse kõiki ettenähtud vahendeid mitte välja jagada.

6.   Taotluste esitamise tähtaeg

Taotlused peavad vastama järgmistele nõuetele:

—	Taotlused tuleb esitada hiljemalt 31. jaanuaril 2019 kella 12.00ks (Brüsseli aja järgi).

—	Need tuleb esitada eranditult veebis nõuetekohasel ametlikul taotlusvormil (e-vorm).

—	Need tuleb koostada ühes ELi ametlikus keeles.

—	Taotlusele tuleb ametlikke vorme kasutades lisada projekti üksikasjalik kirjeldus, kirjalik kinnitus ja tasakaalustatud eelarveprognoos.

Neile nõuetele mittevastavad taotlused lükatakse tagasi.

7.   Täielik teave

Juhend ja elektrooniline taotlusvorm on veebiaadressil

https://eacea.ec.europa.eu/erasmus-plus/funding/ka3-networks-and-partnerships-of-VET-providers_en

Taotlused peavad vastama kõigile juhendis sätestatud tingimustele.

---

(1)  Suurbritannia taotlejad: tuleb silmas pidada, et toetuskõlblikkuse kriteeriumid peavad olema täidetud kogu toetusperioodi jooksul. Kui Ühendkuningriik lahkub EList toetusperioodi jooksul ega sõlmi ELiga lepingut, millega tagatakse, et Suurbritannia taotlejad on jätkuvalt rahastamiskõlblikud, lõpetatakse ELi vahenditest rahastamine (samal ajal võidakse projektis jätkuvalt osaleda) või nõutakse projektis osalemise lõpetamist toetuslepingus kehtestatud asjaomaste lõpetamist käsitlevate sätete alusel.

(2)  Serbia kui „Erasmus+“ programmiriigi tunnustamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

i)	2019. aasta eelarveprojektis ettenähtud assigneeringute olemasolu pärast Serbia 2019. aasta eelarve vastuvõtmist;

ii)	muudatus Euroopa Liidu ja Serbia vahelises lepingus, milles käsitletakse Serbia osalemist programmis „Erasmus+“ (liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm).