1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määruse 2017/1001 (EL) Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (1) artikli 124 punkti d koostoimes artikli 128 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et nendes sätetes sisalduv mõiste „vastuhagi ELi kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks“ saab tähendada ainult sellist kehtetuks tunnistamise nõuet, mis on seotud hageja esitatud hagiga ELi kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumise asjas, mis võimaldaks liikmesriigi kohtul vaadata ELi kaubamärgi kehtetuks tunnistamise nõudes esitatud vastuhagi läbi ainult osas, mida on käsitletud hageja esitatud algses rikkumist käsitlevas nõudes?

2.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määruse 2017/1001 (EL) Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artikli 129 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et see õigusnorm, milles viidatakse „menetlusnormidele, mida kohaldataks kohtu asukohaliikmesriigi riigisisese kaubamärgiga seonduva sama liiki hagi puhul“, puudutab liikmesriigi menetlusnorme, mis oleksid kohaldatavad konkreetses ELi kaubamärgist tuleneva õiguse rikkumise käsitlevas menetluses (ja menetluses, mis käsitleb vastuhagi kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks), või puudutavad need ka üldisemalt liikmesriigi õigussüsteemis kehtivaid liikmesriigi menetlusnorme, mis on oluline juhul, kui ELi kaubamärgiga seotud konkreetse ELi kaubamärgiõiguse rikkumist käsitleva menetluse algatamise kuupäeva arvestades puudusid liikmesriigi õiguskorras menetlusnormid siseriikliku kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks esitatud vastuhagi kohta?