26.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 26/60

—

tühistada komisjoni 25. juuli 2012. aastal riigiabi asjas SA.29064 (20011/C ex 2011/NN) tehtud otsuse artikkel 1, milles järeldati, et ajavahemikul 30. märtsist 20091. märtsini 2011 kohaldatud Iirimaa lennureisijatasu diferentseeritud määrad kujutavad endast ebaseaduslikku riigiabi, rikkudes ELTL artikli 107 lõiget 1;

—

tühistada sama otsuse artiklid 4, 5 ja 6, ja

—

mõista kohtukulud, seal hulgas hageja kohtukulud, välja kostjalt.

1.

Esimene väide, et komisjon rikkus õigusnormi, järeldades, et lennureisijatasu määr 10 eurot on „tavaline” või seaduslik „ühtne” määr, vaatamata asjaolule, et see kõrgem määr oli kogu asjassepuutuva perioodi jooksul EL õigusest tulenevalt ebaseaduslik.

2.

Teine väide, et komisjon tegi ilmseid hindamisvigu seoses lennureisijatasu alusel saadud eelise hindamisega, järeldades, et Ryanair ja Aer Arann olid lennureisijatasust saadud majanduslike ja konkurentsieeliste osas samal positsioonil, jättes täielikult tähelepanuta lennureisijatasu erilise mõju Ryanairi ja Aer Linguse vahelisele konkurentsile, hinnates vääralt Ryanairi eelist võrreldes teiste, mitte–Iirimaa lennuettevõtjatega, ja eirates kahju, mida Ryanair kandis seeläbi, et lennureisijatasul oli soodne mõju Ryanairi konkurentidele.

3.

Kolmas väide, et komisjon tegi ilmseid hindamisvigu seoses tagasinõude otsusega, jättes Iirimaa ilma kaalutlusõigusest, mis on vajalik hindamaks, millises ulatuses riigiabi kahjustas konkurentsi ning sellest tulenevalt taastamaks esialgne olukord; jättes analüüsimata, mil määral on asjakohane asjaomaste lennuettevõtjate suutlikkus koguda klientidelt lennureisijatasu, ja jättes tähelepanuta konkurentsimoonutused, mis tõusetuvad tagasinõude otsuse tulemusena, koostoimes väidetavalt „soodustatud” lennuettevõtjate EL ja Iirimaa õigusest tuleneva õigusega hüvitisele.

4.

Neljas väide, et komisjon ei andnud Ryanairile tagasinõude otsusest teada, nagu näeb ette nõukogu määruse (EL) nr 659/1999 (1) artikkel 6 ja EL põhiõiguste harta artikkel 41.

5.

Viies väide, et komisjon rikkus oma põhjendamiskohustust, jättes põhjendamata, miks kindlalt väljakujunenud kohtupraktikale tuginedes oleks 10 euro määr EL õiguse alusel ebaseaduslik ja samal ajal ka „tavaline” ja „seaduslik” võrdlusalus, ja jättes analüüsimata kõnealuse meetme majanduslikud ja konkurentsimõjud.