(1)

Läti 7. augusti 2020 taotluse alusel andis nõukogu rakendusotsusega (EL) 2020/1351 (2) Lätile finantsabi laenuna, mille maksimaalne summa on 192 700 000 eurot ja maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg 15 aastat ning mis on kättesaadav 18 kuu jooksul, et täiendada Läti riiklikke jõupingutusi leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja iseenda tööandjatele.

(2)

Läti pidi laenu kasutama selleks, et rahastada lühendatud tööaja kavasid, samalaadseid meetmeid ja tervisemeetmeid, nagu on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1351 artiklis 3.

(3)

Lähtuvalt Läti 11. märtsi 2021 teisest taotlusest andis nõukogu rakendusotsusega (EL) 2021/677, (3) millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2020/1351, Lätile täiendavat finantsabi summas 112 500 000 eurot, suurendades maksimaalset laenusummat 305 200 000 euroni, mille maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg on 15 aastat ja mis on kättesaadav 18 kuu jooksul, et täiendada Läti riiklikke jõupingutusi leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja iseeenda tööandjatele.

(4)

Läti pidi täiendavat laenu kasutama selleks, et rahastada lühendatud tööaja kavasid, samalaadseid meetmeid ja tervisemeetmeid, nagu on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1351 artiklis 3.

(5)

Oluline osa Läti tööjõust on COVID-19 puhangu tõttu halvatud. See on kaasa toonud Läti avaliku sektori kulutuste korduva järsu ja olulise suurenemise seoses meetmetega, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1351 artikli 3 punktides a, c, d, g, h, f ja i.

(6)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Läti on võtnud 2020., 2021. ja 2022. aastal, et ohjeldada kõnealust puhangut ning leevendada selle sotsiaal-majanduslikke ja tervisega seotud tagajärgi, on avaldanud ja avaldavad endiselt ränka mõju riigi rahandusele. Läti valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg olid 2020. aastal vastavalt 4,5 % ja 43,3 % ning 2021. aasta lõpuks 7,3 % ja 44,8 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2022. aasta kevadprognoosi kohaselt on Läti valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg eeldatavalt 2022. aasta lõpuks vastavalt 7,2 % ja 47,0 % SKPst. Komisjoni 2022. aasta suve vaheprognoosi kohaselt suureneb Läti SKP 2022. aastal 3,9 %.

(7)

6. oktoobril 2022 taotles Läti liidult lisafinantsabi summas 167 607 000 eurot, et täiendada jätkuvalt 2020., 2021. ja 2022. aastal võetud riiklikke meetmeid, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja iseenda tööandjatele. Eelkõige pikendas või muutis Läti veelgi lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, mis on esitatud põhjendustes 8–12.

(8)

Töötajatele töökatkestushüvitise maksmise kava kohaldatakse ettevõtete, iseenda tööandjatele ja litsentsitasu maksjate suhtes, kelle sissetulek majandustegevusest on kahanenud vähemalt 20 % võrreldes 2020. aasta augustist oktoobrini väldanud perioodi keskmisega. Kava alusel makstakse sundpuhkusel olevatele töötajatele või iseenda tööandjatele hüvitist 50 % või 70 % nende palgast või sissetulekust, olenevalt neile kehtivast maksustamiskorrast. Toetuse miinimummääraks on 500 eurot ja maksimummääraks 1 000 eurot töötaja kohta kalendrikuus. Kava on kehtestatud valitsuse määrusega nr 709 (vastu võetud 24. novembril 2020 (4) ning muudetud 12. jaanuaril 2021, (5)19. jaanuaril 2021, (6)4. veebruaril 2021 (7) ja 26. veebruaril 2021) (8), milles käsitletakse maksumaksjatele töökatkestushüvitise maksmist COVID-19 kriisi tingimustes tegevuse jätkamise võimaldamiseks. Meetmega laiendatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1351 artikli 3 punktis a osutatud kava kohaldamisala iluvaldkonnas töötavatele isikutele, antakse toetuse saamise õigus isikutele, kelle maksukohtlemine on muutunud alates 2021. aastast, parandatakse patendimaksjate kvalifitseerumise tingimusi ning võimaldatakse toetusesaajatel valida toetuse taotlemiseks kahe kvalifitseerumiskriteeriumi vahel.

(9)

Töökatkestushüvitise kava täiendusena on ette nähtud laste eest töötajatele makstav lisatasu, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1351 artikli 3 punktis c ja mille jaoks Läti taotleb täiendavat toetust. Lisatasu 50 eurot kuus lapse kohta tagab täiendava toetuse töö katkestanud töötajatele, kellel on õigus saada tulumaksuvabastust ülalpeetavate eest. Toetusmeedet pikendati valitsuse 1. detsembri 2020. aasta korraldusega nr 706, milles käsitletakse rahaliste vahendite eraldamist riigieelarve programmist „Rahalised vahendid ettenägematuteks sündmusteks“, (9) ning valitsuse 11. jaanuari 2021. aasta korraldusega nr 15, milles käsitletakse rahaliste vahendite eraldamist riigieelarve programmist „Rahalised vahendid ettenägematuteks sündmusteks“ (10). Meedet võib pidada määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega samalaadseks, kuna sellega antakse töötajatele ja iseeenda tööandjatele sissetulekutoetust, mis aitab katta lastehoiukulusid ajal, mil koolid on suletud, ning seega võimaldab vanematel töötamist jätkata, hoides ära töösuhte ohtu sattumise.

(10)

Palgatoetuste kavaga tagatakse toetus tööandjatele, kelle tulud majandustegevusest kahanevad vähemalt 20 %. Kava alusel makstav summa on kuni 50 % keskmisest kuu brutopalgast, kuid mitte üle 500 euro kalendrikuus. Toetusesaajast tööandjad on kohustatud säilitama hüvitist saavate töötajate töökohad ja lisama palgahüvitisele summa, mis annaks kokku täieliku tavapalga. Kava on kehtestatud valitsuse määrusega nr 675, milles käsitletakse maksumaksjatele abi andmist COVID-19 kriisi tingimustes tegevuse jätkamise võimaldamiseks (vastu võetud 10. novembril 2020 (11) ja muudetud 12. jaanuaril 2021, (12)1. aprillil 2021, (13)26. oktoobril 2021, (14)9. novembril 2021, (15)30. novembril 2021, (16)7. detsembril 2021, (17)23. detsembril 2021 (18) ja 11. jaanuaril 2022) (19), ning valitsuse korraldusega nr 128, milles käsitletakse rahaliste vahendite eraldamist riigieelarve programmist „Rahalised vahendid ettenägematuteks sündmusteks“ (20). Meetmega pikendatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1351 artikli 3 punktis d osutatud kava toetusperioodi ja laiendatakse toetuskõlblike isikute ringi, võimaldades toetusesaajatel valida toetuse taotlemiseks kahe kvalifitseerumiskriteeriumi vahel, kaotatakse ülemäärase hüvitamise risk, selgitatakse patendimaksjate toetuskõlblikkuse piiranguid ning võimaldatakse 2021. aasta oktoobrist 2022. aasta veebruarini toetust üksnes neile isikutele, kellel on COVID-19 tõend, mis kinnitab, et isik on COVID-19 vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud.

(11)

Kui tavaliselt maksab osa haigushüvitisest tööandja, siis COVID-19ga seotud haigushüvitiste kavaga tagatakse, et inimestele, kes pidid töölt puuduma kohustusliku eneseisolatsiooni või karantiini tõttu, maksab haigushüvitist riik. Kava kehtestati rasedus- ja sünnitus- ning ravikindlustuse seaduse muudatusega (vastu võetud 20. märtsil 2020 (21) ning muudetud 12. novembril 2020, (22)4. novembril 2021 (23) ja 13. jaanuaril 2022) (24). Meetmega nähakse ette rakendusotsuse (EL) 2020/1351 artikli 3 punktis g osutatud COVID-19ga seotud haigushüvitiste maksmise perioodi pikendamine, ja samal ajal kitsendatakse toetusõiguslike isikute ringi, hõlmates ainult need isikud, kellel on tõend, mis kinnitab COVID-19 vastu vaktsineerimist või haiguse läbipõdemist, või kellele on väljastatud arvamus COVID-19-vastase vaktsineerimise edasilükkamise vajaduse kohta, ning täpsustatakse, millistel juhtudel ja tingimustel peaksid tööandjad maksma töötaja haiguspuhkuse eest ilma riigi toetuseta.

(12)

Haigushüvitiste maksmine vanematele ja hooldajatele tagab toetuse töötajatele, kes ei saa teha kaugtööd ning kes peavad hoolitsema alla kümne aasta vanuste laste või puuetega inimeste eest, kui koolid ja päevakeskused on COVID-19 puhangu tõttu suletud. Meedet võib pidada samalaadseks määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavade meetmega, kuna see võimaldab vanematel ja hooldajatel saada sissetulekutoetust ning aitab säilitada tööhõivet, hoides ära olukorra, kus vanemad ja hooldajad peavad töösuhte lõpetama, et hoolitseda laste või puuetega inimeste eest ajal, mil koolid või päevakeskused on suletud. Haigushüvitised on ette nähtud 26. novembri 2020. aasta rasedus- ja sünnitus- ning ravikindlustuse seaduse muudatusega (25) ning valitsuse 1. detsembri 2020. aasta korraldusega nr 707, milles käsitletakse rahaliste vahendite eraldamist riigieelarve programmist „Rahalised vahendid ettenägematuteks sündmusteks“, (26) ja valitsuse 11. jaanuari 2021. aasta korraldusega nr 13, milles käsitletakse rahaliste vahendite eraldamist riigieelarve programmist „Rahalised vahendid ettenägematuteks sündmusteks“ (27). Läti taotleb rakendusotsuse (EL) 2021/677 artikli 3 punktis h osutatud olemasolevale meetmele täiendavat toetust.

(13)

Lisaks pikendas või muutis Läti hulka COVID-19 puhangu ohjeldamiseks võetud tervisemeetmeid. Täpsemalt puudutab see põhjendustes 14–15 sätestatud meetmeid.

(14)

Ette on nähtud toetus, mis katab isikukaitsevahenditele ja muudele meditsiinitarvetele tehtavad tervishoiukulutused, et tagada COVID-19 viirusega kokku puutuvatele inimestele ohutu töökeskkond. Kava on kehtestatud valitsuse määrusega nr 380, milles käsitletakse esmatähtsate institutsioonide ja vajaduste nimekirja kantud institutsioonide epidemioloogilise ohutuse tagamiseks vajalikke vahendeid (vastu võetud 9. juunil 2020) (28). Läti taotleb kõnealusele rakendusotsuse (EL) 2020/1351 artikli 3 punktis f osutatud olemasolevale meetmele täiendavat toetust.

(15)

Arstidele ja teistele meditsiinitöötajatele, kes tegelevad COVID-19 kriisi lahendamisega, makstakse lisatasu 20–100 % kuupalgast, et premeerida neid suurema riski ja suurema töökoormuse tingimustes tehtava töö eest, nagu on ette nähtud valitsuse 27. märtsi 2020. aasta korraldusega nr 136 (29) ja valitsuse 6. novembri 2020. aasta korraldusega nr 656, (30) milles käsitletakse rahaliste vahendite eraldamist riigieelarve programmist „Rahalised vahendid ettenägematuteks sündmusteks“, valitsuse 8. detsembri 2020. aasta korraldusega nr 743, (31) millega muudetakse valitsuse 6. novembri 2020. aasta määrust nr 655, milles käsitletakse eriolukorra väljakuulutamist, ning valitsuse 21. jaanuari 2021. aasta korraldusega nr 37, (32) milles käsitletakse rahaliste vahendite eraldamist riigieelarve programmist „Rahalised vahendid ettenägematuteks sündmusteks“. Neid lisatasusid makstakse lisaks maksimaalsele lisatasule, mis on sätestatud riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste ametnike ja töötajate töötasude seaduses. Meede toetab tööhõivet, tagades töötajate terviseohutuse ja oluliste avalike teenuste toimepidevuse. Läti taotleb kõnealusele rakendusotsuse (EL) 2020/1351 artikli 3 punktis i osutatud olemasolevale meetmele täiendavat toetust.

(16)

Läti vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Läti on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 508 124 069 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mida on võetud COVID-19 puhangu sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks. Tegu on järsu ja olulise suurenemisega, sest see on ühtlasi seotud selliste olemasolevate riiklike meetmete pikendamise või muutmisega, mis on otseselt seotud lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmetega, millega on hõlmatud oluline osa Läti ettevõtjatest ja tööjõust. Läti kavatseb kulutusi rahastada 35 317 069 euro ulatuses oma vahenditest.

(17)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) 2020/672 artiklile 6 konsulteerinud Lätiga ning veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses COVID-19 puhangu tõttu rakendatud lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmete ning asjakohaste tervisemeetmetega, millele 6. oktoobri 2022. aasta taotluses osutati.

(18)

Läti 6. oktoobril 2022 esitatud taotluses ja põhjendustes 14–15 osutatud tervisemeetmete summa on 70 921 236 eurot.

(19)

Seetõttu tuleks anda finantsabi, et aidata Lätil toime tulla COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Komisjon peaks tegema otsused osamaksete ja tagasimaksetähtaegade suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös riiklike ametiasutustega.

(20)

Kuna rakendusotsuses (EL) 2020/1351 osutatud abi kättesaadavuse periood on lõppenud, on täiendava finantsabi jaoks vaja uut abi kättesaadavuse perioodi. Rakendusotsusega (EL) 2020/1351 ette nähtud 18-kuulist finantsabi kättesaadavuse perioodi tuleks pikendada 21 kuu võrra ning sellest tulenevalt peaks abi kättesaadavuse koguperiood olema 39 kuud alates rakendusotsuse (EL) 2020/1351 jõustumise kuupäevale järgnevast päevast.

(21)

Läti ja komisjon peaksid võtma käesolevat otsust arvesse määruse (EL) 2020/672 artikli 8 lõikes 2 osutatud laenulepingus.

(22)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teatada komisjonile võimalikest riigiabi juhtudest.

(23)

Läti peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Läti neid kulutusi teinud.

(24)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on võetud arvesse Läti olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mille teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega: