31997D0101

Nõukogu otsus,

27. jaanuar 1997,

vastastikuse informatsiooni- ja andmevahetuse sisseseadmise kohta liikmesriikides välisõhu saastatust mõõtvate vaatlusvõrkude ja üksikute jaamade vahel

(97/101/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 130s lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

toimides kooskõlas asutamislepingu artiklis 189c ettenähtud menetlusega [3]

ning arvestades, et:

(1) Euroopa Ühenduse viiendas keskkonnaalases tegevusprogrammis [4] on ette nähtud andmete kogumine keskkonna fooni kohta ning nende andmete vastavuse, võrreldavuse ja selguse ning arusaadavuse parandamine;

(2) nõukogu 7. mai 1990. aasta määruses (EMÜ) nr 1210/90 Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu rajamise kohta [5] on ette nähtud Euroopa Keskkonnaagentuuri eesmärgid ning ülesanded;

(3) on vaja kehtestada õhu kvaliteedi alase teabe vahetamise kord, et võidelda saastatuse ja selle kaasnähtuste vastu ning parandada elu ja keskkonna kvaliteeti kogu ühenduses, silmas pidades neid pikaajalisi suundumusi ja edusamme, mis tulenevad õhusaaste vastu suunatud siseriiklikest ja ühenduse õigusaktidest;

(4) tuleks vältida dubleerimist informatsiooni edastamisel, eriti teabe saatmisel Euroopa Keskkonnaagentuurile ja komisjonile;

(5) nõukogu 24. juuni 1975. aasta otsuse 75/441/EMÜ [6] (järelevalve- ja vaatlusvõrkude vahelise informatsioonivahetuse ühise korra kehtestamisest, et edastada andmeid atmosfääri saastumise kohta teatavate ühendite ja hõljuvate osakestega) ning nõukogu 24. juuni 1982. aasta otsuse 82/459/EMÜ [7] (liikmesriikides välisõhu saastatust mõõtvatest vaatlusvõrkudest ja üksikutest jaamadest pärineva informatsiooni ja andmete vastastikuse vahetamise kohta) alusel saadud informatsioonivahetuse kogemused võimaldavad sisse seada täielikuma ja representatiivsema informatsioonivahetuse, mis põhineb suuremal jälgitavate saasteainete arvul ja välisõhu saastatust mõõtvate vaatlusvõrkude ning üksikute jaamadel kaasahaaramisel;

(6) informatsiooni, mida peab alati edastama, eriti nõukogu 27. septembri 1996. aasta välisõhu kvaliteedi hindamise ja reguleerimise alase direktiivi 96/62/EÜ [8] (edaspidi "õhu kvaliteedi direktiivi") kohast informatsiooni, tuleb eristada informatsioonist, mida tuleb edastada ainult siis, kui see on kättesaadav;

(7) kogutud informatsioon peab olema piisavalt representatiivne, et oleks võimalik kogu ühenduse saastetaset kaardistada;

(8) mõõtmisandmete kinnitamise ja töötlemise ühiste kriteeriumide kasutamine suurendab edastatavate andmete vastavust ja võrreldavust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Eesmärgid

1. Käesolevaga seatakse sisse vastastikune informatsiooni- ja andmevahetus (edaspidi "vastastikune vahetus") liikmesriikide välisõhu saastatust mõõtvate vaatlusvõrkude ja üksikute jaamade vahel. See puudutab:

- vaatlusvõrke ja üksikuid mõõtejaamu ning sisaldab üksikasjalikku informatsiooni liikmesriikides tegutsevate õhu saastatust mõõtvate vaatlusvõrkude ja üksikute jaamade kohta,

- mõõtejaamadest saadud õhu kvaliteedi andmeid: vahetus hõlmab andmeid, mis arvutatakse I lisa punktide 3 ja 4 kohaselt liikmesriikide jaamades tehtud õhu saastatuse mõõtmistulemuste alusel.

2. Vastastikuse vahetuse toimimise eest vastutavad komisjon ja artiklis 6 märgitud asutused. Euroopa Keskkonnaagentuuri kogemuste ärakasutamiseks pöördub komisjon oma pädevuse piires Euroopa Keskkonnaagentuuri poole muu hulgas ka informatsioonisüsteemi toimimise ja praktilise rakendamise küsimustes.

Artikkel 2

Saasteained

1. Vastastikune vahetus hõlmab õhu kvaliteedi direktiivi I lisas loetletud saasteaineid.

2. Vastastikuse vahetuse käigus annavad liikmesriigid teavet ka I lisa punktis 2 loetletud õhku sattunud saasteainete kohta sel määral, nagu asjakohased andmed on artiklis 6 mainitud asutustele kättesaadavad ja kui liikmesriik nende sisaldust pidevalt mõõdab.

Artikkel 3

Mõõtejaamad

Vastastikune vahetus hõlmab artikli 1 tähenduses:

- mõõtejaamu, mida kasutatakse õhu kvaliteedi direktiivi artikli 4 kohaselt vastuvõetud direktiivide rakendamiseks,

- mõõtejaamu, mida esimese taande all märgitud direktiivid ei hõlma, kuid mille liikmesriigid valivad riigi olemasolevate jaamade hulgast välja selleks, et määrata I lisa punktis 2 loetletud saasteainete kohalikku ning kõigi I lisas loetletud saasteainete piirkondlikku taset (fooni),

- võimaluse korral ka neid mõõtejaamu, mis osalevad otsusega 82/459/EMÜ sisseseatud vastastikuses informatsioonivahetuses, kui nad ei kuulu teise taande alla.

Artikkel 4

Vaatlusvõrkude ja mõõtejaamade kohta nõutav teave

1. Komisjonile antav teave hõlmab mõõtejaamade karakteristikuid, mõõteseadmeid, jaamades kasutatavaid töömeetodeid ning selle vaatlusvõrgu struktuuri ja organisatsiooni, millesse need jaamad kuuluvad. Kõnesolev informatsioon tuleb komisjonile edastada, juhul kui seda ei ole olemasolevate õhu kvaliteeti puudutavate õigusaktide kohaselt talle juba kättesaadavaks tehtud. Soovituslikule teabele on osutatud II lisas. Komisjon piiritleb artiklis 7 ettenähtud korras teabe, mille liikmesriigid peavad kindlasti esitama.

2. Artikli 3 esimeses taandes märgitud mõõtejaamade puhul kohaldatakse vastastikust vahetust tingimusel, et õhu kvaliteedi direktiivi artiklis 4 märgitud õigusaktid kehtivad.

3. Hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist teeb komisjon liikmesriikidele kättesaadavaks olemasoleva andmebaasi, mis sisaldab tema talituste kogutud teemakohast informatsiooni ja tarkvara, mis võimaldab seda kasutada ja ajakohastada. Liikmesriigid parandavad, muudavad ja/või täiendavad seda informatsiooni. Nad saadavad komisjonile ajakohastatud arvutifailid teisel aastal pärast käesoleva otsuse jõustumist hiljemalt 1. oktoobriks.

Kõnesolev teave peab olema avalikkusele kättesaadav Euroopa Keskkonnaagentuuri asutatud informatsioonisüsteemi kaudu; seda võib nõudmise korral anda ka Euroopa Keskkonnaagentuur või liikmesriik.

4. Komisjon piiritleb informatsiooni edastamise tehnilise viisi artiklis 7 ettenähtud korras ja arvesse võttes artikli 1 lõike 2 sätteid.

5. Pärast seda, kui liikmesriigid on saatnud esimese informatsiooni, liidab komisjon selle oma andmebaasiga ja koostab igal aastal kogutud teabe kohta tehnilise aruande; ta teeb ajakohastatudvaatlusvõrkude ja mõõtejaamade andmebaasi liikmesriikidele kättesaadavaks 1. juuliks. Liikmesriigid parandavad, muudavad ja/või täiendavad seda informatsiooni. Ajakohastatud arvutifailid saadetakse komisjonile hiljemalt 1. oktoobriks.

Artikkel 5

Mõõtejaamades saadud andmete kohta esitatav teave

1. Komisjonile tuleb esitada:

a) I lisa punktides 3 ja 4 määratletud andmed, kui on tegemist artikli 3 esimeses taandes mainitud mõõtejaamadega, mis on valitud õhu kvaliteedi direktiivi artikli 4 kohaste kriteeriumide alusel; nende jaamade valikul tuleb arvesse võtta erinevat välisõhu kvaliteeti liikmesriikides;

b) vähemalt I lisa punktis 4 määratletud aastased andmed kõigi ülejäänud mõõtejaamade kohta, mida on mainitud artikli 3 teises taandes;

c) I lisa punktides 3 ja 4 määratletud andmed kõigi artikli 3 kolmandas taandes mainitud mõõtmisjaamade puhul.

Kõnesolev informatsioon tuleb komisjonile edastada juhul, kui seda ei ole olemasolevate õhu kvaliteeti puudutavate õigusaktide kohaselt talle juba kättesaadavaks tehtud.

2. Liikmesriigid vastutavad edastatavate andmete või edastatavate tulemuste arvutamiseks kasutatavate andmete kinnitamise eest III lisas sätestatud üldiste tingimuste kohaselt. Kui liikmesriik ühendab andmeid või teeb statistilisi arvutusi, peab ta kinni pidama vähemalt niisama karmidest nõuetest kui need, mis on esitatud IV lisas.

3. Liikmesriik edastab iga kalendriaasta andmed hiljemalt järgmise aasta 1. oktoobriks; esimene andmete edastamine hõlmab 1997. kalendriaastat.

4. Liikmesriik edastab komisjonile võimaluse korral informatsiooni, mille on ajavahemikul 1. oktoobrist 1989 kuni käesoleva otsuse jõustumise kuupäevani kogunud mõõtejaamad, mis osalesid otsusega 82/459/EMÜ sisseseatud vastastikuses informatsioonivahetuses.

5. Komisjon piiritleb informatsiooni edastamise tehnilise viisi artiklis 7 ettenähtud korras ja arvesse võttes artikli 1 lõike 2 sätteid.

6. Komisjon liidab edastatud informatsiooni oma andmebaasiga ja koostab igal aastal kogutud teabe kohta tehnilise aruande; ta teeb ajakohastatud andmebaasi liikmesriikidele kättesaadavaks.

Kõnesolev teave peab olema avalikkusele kättesaadav Euroopa Keskkonnaagentuuri asutatud informatsioonisüsteemi kaudu; seda võib nõudmise korral anda ka Euroopa Keskkonnaagentuur.

Kättesaadavaks tehtud, esitatud või aruandes leiduv teave peab põhinema üksnes kinnitatud andmetel.

7. Komisjon koostab avalikkusele adresseeritud üldise aruande, milles tehakse kokkuvõte kogutud andmetest ja kirjeldatakse õhu kvaliteedi põhisuundumusi Euroopa Ühenduses.

8. Komisjon tagab liikmesriikide nõusolekul mitmesuguste rahvusvaheliste programmide jaoks vajalike valikuliste andmete edastamise rahvusvahelistele organitele.

Artikkel 6

Iga liikmesriik määrab ühe või mitu asutust, kes vastutavad vastastikuse vahetuse rakendamise ja toimimise eest, ja teatab nendest viivitamata komisjonile.

Artikkel 7

Vastavalt vajadusele piiritleb komisjon õhu kvaliteedi direktiivi artiklis 12 ettenähtud korras:

- andmete ja informatsiooni edastamise menetluste ettevalmistamise ja ajakohastamise,

- seotuse Euroopa Keskkonnaagentuuri tegevusega õhusaaste alal,

- I, II, III ja IV lisa punktide 2, 3 ja 4 muutmise,

- selle, kuidas uusi kontseptsioone mõõtmismeetodite alal vastastikuses vahetuses arvesse võtta,

- vastastikuse vahetuse laiendamise kolmandatest riikidest saadud andmete ja informatsiooni kaasahaaramiseks.

Artikkel 8

Komisjon esitab nõukogule aruande käesoleva otsuse rakendamisest viienda aasta lõpuks pärast otsuse jõustumist. Kui komisjon peab vajalikuks, lisatakse sellele aruandele käesoleva otsuse muutmisettepanekud.

Artikkel 9

Käesolevat otsust rakendatakse alates 1. jaanuarist 1997.

Artikkel 10

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 27. jaanuar 1997

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Zalm

[1] EÜT C 281, 7.10.1994, lk 9.

[2] EÜT C 110, 2.5.1995, lk 3.

[3] Euroopa Parlamendi 16. juuni 1995. aasta arvamus (EÜT C 166, 3.7.1995, lk 177), nõukogu 26. veebruari 1996. aasta ühine seisukoht (EÜT C 219, 27.7.1996, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 18. septembri 1996 aasta otsus (EÜT C 320, 28.10.1996, lk 74).

[4] EÜT C 138, 17.5.1993, lk 5.

[5] EÜT L 120, 11.5.1990, lk 1.

[6] EÜT L 194, 25.7.1975, lk 32. Otsus on kehtetuks tunnistatud otsusega 82/459/EMÜ (EÜT L 210, 19.7.1982, lk 1).

[7] EÜT L 210, 19.7.1982, lk 1.

[8] EÜT L 296, 21.11.1996, lk 55.

--------------------------------------------------

I LISA

SAASTEAINETE, STATISTILISTE PARAMEETRITE JA MÕÕTÜHIKUTE NIMEKIRI

1. Saasteained, mis on loetletud õhu kvaliteedi direktiivi I lisas

2. Saasteained, mida ei ole loetletud õhu kvaliteedi direktiivi I lisas

CS2 | süsinikdisulfiid |

C6H5-CH3 | tolueen |

C6H5-CH = CH2 | stüreen |

CH2 = CH-CN | akrülonitriil |

HCHO | formaldehüüd |

C2HCl3 | trikloroetüleen |

C2Cl4 | tetrakloroetüleen |

CH2Cl2 | diklorometaan |

BaP | benso(a)püreen |

VC | vinüülkloriid |

VOCs (NM) | mitmesugused lenduvad orgaanilised ühendid (v.a metaan) |

VOCs (T) | mitmesugused lenduvad orgaanilised ühendid |

PAN | peroksüatsetüülnitraat |

NOx | lämmastikoksiidid |

N-dep. | lämmastiku märgsademed |

S-dep. | väävli märgsademed |

AD | happesademed |

CH2 = CH-CH = CH2 | butadieen-1,3 |

H2S | vesiniksulfiid |

Cr | kroom |

Mn | mangaan |

NH3 | ammoniaak |

3. Andmed, mõõtühikud ja keskmistamisaeg

Saasteaine | Keskmis-tamisaeg | Mõõtühik |

| |

1.SO2 | vääveldioksiid | 24 tundi |

2.AD | happesademed | 1 kuu | |

3.SA | tugev happesus | 24 tundi | SO2-ekvivalent |

4.SPM | hõljuvad osakesed (üldarv) | 24 tundi | |

5.PM10 | hõljuvad osakesed (< 10 μm) | 24 tundi | |

6.BS | tahmasuits | 24 tundi | |

7.O3 | osoon | 1 tund | |

8.NO2 | lämmastikdioksiid | 1 tund | |

9.NOx | lämmastikoksiidid | 1 tund | NO2-ekvivalent |

10.CO | süsinikmonooksiid | 1 tund | |

11.H2S | vesiniksulfiid | 24 tundi | |

12.Pb | plii | 24 tundi | |

13.Hg | elavhõbe | 24 tundi | |

14.Cd | kaadmium | 24 tundi | |

15.Ni | nikkel | 24 tundi | |

16.Cr | kroom | 24 tundi | |

17.Mn | mangaan | 24 tundi | |

18.As | arseen | 24 tundi | |

19.CS2 | süsinikdisulfiid | 1 tund | |

20.C6H6 | benseen | 24 tundi | |

21.C6H5-CH3 | tolueen | 24 tundi | |

22.C6H5-CH = CH2 | stüreen | 24 tundi | |

23.CH2 = CH-CN | akrülonitriil | 24 tundi | |

24.CH2 = CH-CH = CH2 | butadieen-1,3 | 24 tundi | |

25.HCHO | formaldehüüd | 1 tund | |

26.C2HCl3 | trikloroetüleen | 24 tundi | |

27.C2Cl4 | tetrakloroetüleen | 24 tundi | |

28.CH2Cl2 | diklorometaan | 24 tundi | |

29.BaP | benso(a)püreen | 24 tundi | |

30.PAH | polüaromaatsed süsivesinikud | 24 tundi | |

31.VC | vinüülkloriid | 24 tundi | |

32.VOC (NM) | mitmesugused lenduvad orgaanilised ühendid (v.a metaan) | 24 tundi | |

33.VOC (T) | mitmesugused lenduvad orgaanilised ühendid | 24 tundi | |

34.PAN | peroksüatsetüülnitraat | 1 tund | |

35.NH3 | ammoniaak | 24 tundi | |

36.N-dep. | lämmastiku märgsademed | 1 kuu | N-ekvivalent |

37.S-dep. | väävli märgsademed | 1 kuu | S-ekvivalent |

4. Komisjonile iga kalendriaasta kohta edastatavad andmed

- Saasteainete 1-35 puhul:

aritmeetiline keskmine, mediaan, 98-protsentiil (kui keskmistamisaeg on 1 tund, võib soovi korral edastada ka 99,9-protsentiili) ja maksimumväärtus, mis arvutatakse eespool esitatud tabelis märgitud soovituslike keskmistamisaegade algandmetest; saasteaine 7 (osoon) puhul tuleb arvutada ka 8 tunni keskmise statistilised parameetrid;

- saasteainete 2, 36 ja 37 puhul:

eespool esitatud tabelis märgitud soovituslike keskmistamisaegade algandmetest arvutatud aritmeetilised keskmised.

x-protsentiil arvutatakse sisalduse tegelikult mõõdetud väärtustest. Kõik sisalduse väärtused esitatakse kasvavas järjestuses:

X1 < X2 < X3 < … < Xk < … < XN-1 < XN.

x-protsentiil on k väärtus, mis arvutatakse järgmiselt:

k = (q * N),

kus q = x/100 ja N on sisalduse tegelike mõõtmiste arv. (q. N) väärtus ümardatakse esimese täisarvuni.

Kõik tulemused väljendatakse mikrogrammides kuupmeetri kohta (temperatuur 293 oK, rõhk 101,3 kPa), välja arvatud saasteainete 2, 36 ja 37 korral, kui kasutatakse ühikuid g/m2/aasta.

--------------------------------------------------

II LISA

TEAVE VAATLUSVÕRKUDE, MÕÕTEJAAMADE JA MÕÕTESEADMETE KOHTA

Tuleb esitada nii palju informatsiooni kui võimalik järgmiste soovituslike punktide kaupa.

I. TEAVE VAATLUSVÕRKUDE KOHTA

- nimi,

- lühend,

- hõlmatud geograafiline ala (kohalik tööstuspiirkond, suur-/väikelinn, linnastu, maakond, piirkond, riik),

- vaatlusvõrgu töökorralduse eest vastutav asutus

- asutuse nimi,

- vastutava isiku nimi,

- aadress,

- telefoni ja faksi number,

- ajaarvestuse alus (Greenwichi või kohalik aeg).

II. TEAVE MÕÕTEJAAMADE KOHTA

1. Üldine teave

- nimi,

- viitenumber või kood,

- mõõtejaama eest vastutava tehnilise teenindusasutuse nimi (kui see ei ole vaatlusvõrgu eest vastutav asutus),

- mõõtejaama tüüp

- liikluse mõju jälgiv,

- tööstuse mõju jälgiv,

- fooni mõju jälgiv,

- mõõtejaama ülesanne (kohalik, siseriiklik, EÜ direktiivi kohane, GEMS, OECD, EMEP vms),

- geograafilised koordinaadid,

- kõrgus merepinnast,

- NUTS-tase III,

- vaatlusalused saasteained,

- mõõdetavad meteoroloogilised parameetrid,

- muu asjassepuutuv teave: valitsevad tuulesuunad, lähima tõkke kauguse ja kõrguse suhtarv jms.

2. Kohalik keskkond/pinnamood

- piirkonna tüüp

- linn,

- eeslinn,

- maapiirkond,

- piirkonna iseloomustus

- elamupiirkond,

- kaubanduspiirkond,

- tööstuspiirkond,

- põllumajanduspiirkond,

- looduslik piirkond,

- piirkonna elanike arv.

3. Saasteainete peamised allikad

- avalikud elektri- ja kaugküttejaamad,

- kütuste põletamine kaubanduses, asutustes ja olmes,

- tööstuslik kütuste põletamine,

- tehnoloogilised protsessid,

- fossiilkütuste kaevandamine ja transport,

- lahustite kasutamine,

- autoveod,

- muud veod ja masinad (tuleb piiritleda),

- jäätmekäitlus,

- põllumajandus,

- loodus.

4. Liikluse iseloomustus

(ainult liikluse mõju jälgivate mõõtejaamade puhul)

- lai autotee

- suure liiklustihedusega (üle 10000 sõiduki ööpäevas),

- keskmise liiklustihedusega (2000–10000 sõidukit ööpäevas),

- väikese liiklustihedusega (alla 2000 sõiduki ööpäevas),

- kitsas autotee

- suure liiklustihedusega (üle 10000 sõiduki ööpäevas),

- keskmise liiklustihedusega (2000–10000 sõidukit ööpäevas),

- väikese liiklustihedusega (alla 2000 sõiduki ööpäevas),

- kanjontee

- suure liiklustihedusega (üle 10000 sõiduki ööpäevas),

- keskmise liiklustihedusega (2000–10000 sõidukit ööpäevas),

- väikese liiklustihedusega (alla 2000 sõiduki ööpäevas),

- magistraaltee

- suure liiklustihedusega (üle 10000 sõiduki ööpäevas),

- keskmise liiklustihedusega (2000–10000 sõidukit ööpäevas),

- väikese liiklustihedusega (alla 2000 sõiduki ööpäevas),

- muud: ristmikud, foorid, parklad, bussi- ja taksopeatused jms.

III. TEAVE MÕÕTERIISTADE KOHTA

- Seadmed

- nimetus,

- töö põhimõte.

- Proovi võtmine

- proovivõtukohtade paiknemine (hoone ees, kõnniteel, sõidutee ääres, õues),

- proovivõtukoha kõrgus,

- prooviliini pikkus,

- keskmistamisaeg,

- proovivõtuaeg.

- Kaliibrimine

- moodus: automaatne, käsitsi, automaatne ja käsitsi,

- meetod,

- sagedus.

--------------------------------------------------

III LISA

ANDMETE KINNITAMISE PROTSEDUUR JA KVALITEEDIKOODID

1. Kinnitamisprotseduur

Kinnitamisprotseduur peab võimaldama:

- arvesse võtta näiteks aparatuuri hooldamisest, kaliibrimisest või tehnilistest raskustest tingitud kõrvalekaldeid, skaala mõõtepiiride ületamist ja tingimuste kiirele muutumisele, näiteks tugevatele laskuvatele või tõusvatele vooludele osutavaid andmeid.

Andmed tuleb samuti läbi vaadata mõõtekohale sel ajal iseloomulike kliima- ja meteoroloogiliste mõjude tundmisel põhinevate kriteeriumide alusel;

- kindlaks teha mõõtmisvigu selliste meetodite abil nagu võrdlus eelnevate kuude ja teiste saasteainete kohta saadud tulemustega ning standardhälvete analüüs.

Ka andmete ülesmärkimisel koostatud kinnitamisprotokoll tuleb üle kontrollida ja kinnitada.

2. Kvaliteedikoodid

Kõiki edastatud andmeid käsitletakse kinnitatutena, välja arvatud siis, kui need on märgitud koodiga T või N, mis tähendavad järgmist:

T-kood : näitab, et andmed ei ole (veel) läbinud punktis 1 ettenähtud kinnitamisprotseduuri,

N-kood : näitab, et punktis 1 ettenähtud protseduuri käigus osutusid andmed ekslikuks või ebausaldatavaks.

--------------------------------------------------

IV LISA

ANDMETE ÜHENDAMISE JA STATISTILISTE PARAMEETRITE ARVUTAMISE KRITEERIUMID

a) Andmete ühendamine

Lühema keskmistamisajaga andmeid võib kasutada 1- ja 24-tunniste andmete arvutamiseks, kui on täidetud järgmised kriteeriumid:

—1-tunniste andmete puhul: | vähemalt 75 % andmetest peab olema kinnitatud; |

—24-tunniste andmete puhul: | vähemalt 50 % 1-tunnistest andmetest peab olema kinnitatud; kinnitamata (N-tähisega) järjestikuseid andmeid ei tohi olla rohkem kui 25 %. |

b) Statistiliste parameetrite arvutamine

—keskmise ja mediaani arvutamisel: | üle 50 % andmetest peab olema kinnitatud, |

—98- ja 99,9-protsentiili ning maksimumväärtuse arvutamisel: | üle 75 % andmetest peab olema kinnitatud. |

Ühe ja sama aasta kahe hooaja kinnitatud andmete suhtarv ei tohi olla suurem kui 2, kusjuures hooaegadena käsitletakse talve (jaanuarist märtsini, incl. ja oktoobrist detsembrini, incl.) ning suve (aprillist septembrini, incl.).

--------------------------------------------------