Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32015R0227

    Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/227, 9. jaanuar 2015 , millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 EMPs kohaldatav tekst

    ELT L 48, 20.2.2015, p. 1–630 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 27/06/2021; mõjud tunnistatud kehtetuks 32021R0451

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2015/227/oj

    20.2.2015   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 48/1


    KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/227,

    9. jaanuar 2015,

    millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (1), eriti selle artikli 99 lõike 5 neljandat lõiku, artikli 99 lõike 6 neljandat lõiku, artikli 101 lõike 4 kolmandat lõiku ja artikli 394 lõike 4 kolmandat lõiku,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 (2) on sätestatud nõuded, mille kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama määruse (EL) nr 575/2013 sätete järgmiseks vajaliku asjaomase teabe.

    (2)

    Ühtse, täpse ja võrreldava teabe esitamine krediidikahjude katteks tehtud eraldiste ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete kohta vastavalt rakendusmäärusele (EL) nr 680/2014 on esmatähtis selleks, et saada põhjalik ülevaade krediidiasutuste ja investeerimisasutuste riskiprofiilist ning nende poolt finantssektorile avaldatavast süsteemsest riskist. Seoses ebakindlusega varade kvaliteedi osas kogu liidus ja selleks, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ja pädevad asutused saaksid põhjaliku ülevaate krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse riskiprofiilist ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu saaks teostada makrotasandi usaldatavusjärelevalvet, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud olema kohustatud esitama teavet makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete ja viivisnõuete kohta.

    (3)

    Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed ja viivisnõuded on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (3) ja nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ (4) kohaste kehtivate raamatupidamisnõuetega, mis käsitlevad teabe avalikustamist laenude, võlaväärtpaberitega seotud riskipositsioonide ja nende krediidikvaliteedi kohta. Samas puuduvad terviklikud ja ühtsed makseraskuste tõttu restruktureerimise ja viivisnõuete määratlused ning konkreetsed ja üksikasjalikud järelevalvelise aruandluse nõuded.

    (4)

    Seepärast tuleks tehniliste standarditega kehtestada konkreetsed makseraskuste tõttu restruktureerimise ja viivisnõuete määratlused ning näha ette aruandevormid, mis võimaldavad EBA-l, pädevatel asutustel ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul tugineda varade kvaliteedi põhimõtetele, mis on praegu kehtivatest põhimõtetest veelgi ühtsemad. See muudaks esitatavad andmed veelgi paremini võrreldavaks, minimeerides erinevused, mis tulenevad makseraskuste tõttu restruktureerimise erinevatest käsitlustest ning makseviivituse ja varade väärtuse languse määratluste erinevast rakendamisest liidus. Sellega seoses peaks viivisnõuete määratlus toimima ühtse varade kvaliteedi indeksina ja klassifitseerimisvahendina, mitte makseviivituse ja varade väärtuse languse kehtivate määratluste asendajana.

    (5)

    Selleks et anda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning pädevatele asutustele piisavalt aega käesoleva määruse kohaste viivisnõudeid ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid käsitlevate nõuete rakendamiseks nii, et oleks tagatud andmete kõrge kvaliteet, tuleks kõnealuste aruandlusnõuete puhul kohaldada hilisemat aruannete esitamise kuupäeva.

    (6)

    Selleks et tagada rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 sätestatud nõuete korrektne kohaldamine, tuleks täiendavalt täpsustada krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalveliseks aruandluseks kasutatavaid vorme, juhiseid ja määratlusi. Seepärast on õigusselguse huvides asjakohane asendada mitmed I, III ja IV lisa vormid ning muuta mõningaid II, V, VII ja IX lisas sätestatud juhiseid. Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille EBA esitas komisjonile.

    (7)

    EBA on läbi viinud avatud avaliku konsultatsiooni makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid ja viivisnõudeid käsitlevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, millel käesolev määrus osaliselt põhineb, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (5) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult.

    (8)

    Võttes arvesse, et rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 muud vajalikud muudatused ei ole sisulist laadi, ei ole EBA vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 15 lõike 1 teisele lõigule viinud läbi täiendavat avatud avalikku konsultatsiooni, kuna see oleks asjaomaste tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju arvestades ebaproportsionaalne.

    (9)

    Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 vastavalt muuta.

    (10)

    Tagamaks, et krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad järelevalvelised andmed pädevatele asutustele võimalikult aegsasti, et pädevad asutused saaksid krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohta põhjaliku ülevaate, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artikli 5 punkti b alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

    „1)

    teave kõigi väärtpaberistamise positsioonide kohta, nagu on kindlaks määratud I lisa vormis 14, vastavalt II lisa II osa punktis 3.9 sätestatud juhistele.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud vabastatakse selliste väärtpaberistamist käsitlevate andmete esitamisest, kui nad kuuluvad konsolideerimisgruppi samas riigis, kus nende suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid.”

    2)

    Artiklisse 18 lisatakse järgmine lõige:

    „Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, on III lisa vormide 18 ja 19 esitamise esimene kuupäev 31. detsember 2014. III lisa vormide 6, 9.1, 20.4, 20.5, ja 20.7 read ja veerud, mis kajastavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid ja viivisnõudeid, tuleb täita aruande esitamise kuupäevaks, 31. detsembriks 2014.”

    3)

    I–V lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas oleva tekstiga.

    4)

    VII lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas oleva tekstiga.

    5)

    IX lisa asendatakse käesoleva määruse III lisas oleva tekstiga.

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 9. jaanuar 2015

    Komisjoni nimel

    president

    Jean-Claude JUNCKER


    (1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

    (2)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, 16. aprill 2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 EMPs kohaldatav tekst (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

    (3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002, 19. juuli 2002, rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

    (4)  Nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ, 8. detsember 1986, pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

    (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).


    I LISA

    I LISA

    OMAVAHENDITE JA OMAVAHENDITE NÕUETE ARUANDLUS

    COREP VORMID

    Vormi number

    Vormi kood

    Vormi / vormide rühma nimi

    Lühend

     

     

    KAPITALI ADEKVAATSUS

    CA

    1

    C 01.00

    OMAVAHENDID

    CA1

    2

    C 02.00

    OMAVAHENDITE NÕUDED

    CA2

    3

    C 03.00

    OMAVAHENDITE SUHTARVUD

    CA3

    4

    C 04.00

    MEMOKIRJED:

    CA4

     

     

    ÜLEMINEKUSÄTTED

    CA5

    5.1

    C 05.01

    ÜLEMINEKUSÄTTED

    CA5.1

    5.2

    C 05.02

    INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI

    CA5.2

     

     

    KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME

    GS

    6.1

    C 06.01

    KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU

    GS Total

    6.2

    C 06.02

    KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA

    GS

     

     

    KREDIIDIRISK

    CR

    7

    C 07.00

    KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT

    CR SA

     

     

    KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT

    CR IRB

    8.1

    C 08.01

    KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT

    CR IRB 1

    8.2

    C 08.02

    KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (Jaotus võlgniku reitinguklasside või kogumite lõikes)

    CR IRB 2

     

     

    GEOGRAAFILINE JAOTUS

    CR GB

    9.1

    C 09.01

    Tabel 9.1 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes (standardmeetodi kohased riskipositsioonid)

    CR GB 1

    9.2

    C 09.02

    Tabel 9.2 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes (sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid)

    CR GB 2

    9.3

    C 09.03

    Tabel 9.3 – Asjakohaste krediidiriski positsioonide krediidiriski omavahendite kogunõuete jaotus riikide lõikes

    CR GB 3

     

     

    KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

    CR EQU IRB

    10.1

    C 10.01

    KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

    CR EQU IRB 1

    10.2

    C 10.02

    KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED. RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES

    CR EQU IRB 2

    11

    C 11.00

    ARVELDUS/ÜLEKANDERISK

    CR SETT

    12

    C 12.00

    KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

    CR SEC SA

    13

    C 13.00

    KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

    CR SEC IRB

    14

    C 14.00

    ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA

    CR SEC Details

     

     

    OPERATSIOONIRISK

    OPR

    16

    C 16.00

    OPERATSIOONIRISK

    OPR

    17

    C 17.00

    OPERATSIOONIRISK: KAHJU KOGUSUMMA ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL

    OPR Details

     

     

    TURURISK

    MKR

    18

    C 18.00

    TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK

    MKR SA TDI

    19

    C 19.00

    TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK

    MKR SA SEC

    20

    C 20.00

    TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI SPETSIIFILINE RISK

    MKR SA CTP

    21

    C 21.00

    TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK

    MKR SA EQU

    22

    C 22.00

    TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VALUUTARISK

    MKR SA FX

    23

    C 23.00

    TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID

    MKR SA COM

    24

    C 24.00

    TURURISKI SISEMUDELI MEETODID

    MKR IM

    25

    C 25.00

    KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK

    CVA


    C 01.00 - OMAVAHENDID (CA1)

    Rida

    ID

    Kirje

    Summa

    010

    1

    OMAVAHENDID

     

    015

    1.1

    ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

     

    020

    1.1.1

    ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

     

    030

    1.1.1.1

    Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

     

    040

    1.1.1.1.1

    Sissemakstud kapitaliinstrumendid

     

    050

    1.1.1.1.2*

    Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

     

    060

    1.1.1.1.3

    Ülekurss

     

    070

    1.1.1.1.4

    (-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

     

    080

    1.1.1.1.4.1

    (-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

     

    090

    1.1.1.1.4.2

    (-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

     

    091

    1.1.1.1.4.3

    (-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

     

    092

    1.1.1.1.5

    (-) Tegelikud või tingimuslikud kohutused osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente

     

    130

    1.1.1.2

    Jaotamata kasum

     

    140

    1.1.1.2.1

    Eelmiste aastate jaotamata kasum

     

    150

    1.1.1.2.2

    Aktsepteeritav kasum või kahjum

     

    160

    1.1.1.2.2.1

    Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

     

    170

    1.1.1.2.2.2

    (-) Mitteaktsepteeritav osa vahekasumist või aastakasumist

     

    180

    1.1.1.3

    Muu akumuleeritud koondkasum

     

    200

    1.1.1.4

    Muud reservid

     

    210

    1.1.1.5

    Üldine pangandusreserv

     

    220

    1.1.1.6

    Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

     

    230

    1.1.1.7

    Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka

     

    240

    1.1.1.8

    Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses täiendavate vähemusosalustega

     

    250

    1.1.1.9

    Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega

     

    260

    1.1.1.9.1

    (-) Väärtpaberistatud varadest tulenev omakapitali suurenemine

     

    270

    1.1.1.9.2

    Rahavoogude riskimaandamise reserv

     

    280

    1.1.1.9.3

    Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kumulatiivne kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest

     

    285

    1.1.1.9.4

    Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

     

    290

    1.1.1.9.5

    (-) Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine

     

    300

    1.1.1.10

    (-) Firmaväärtus

     

    310

    1.1.1.10.1

    (-) Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus

     

    320

    1.1.1.10.2

    (-) Firmaväärtus, mida võetakse arvesse oluliste investeeringute hindamisel

     

    330

    1.1.1.10.3

    Firmaväärtusega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

     

    340

    1.1.1.11

    (-) Muu immateriaalne vara

     

    350

    1.1.1.11.1

    (-) Muu immateriaalne vara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist

     

    360

    1.1.1.11.2

    Muu immateriaalse varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

     

    370

    1.1.1.12

    (-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist

     

    380

    1.1.1.13

    (-) Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

     

    390

    1.1.1.14

    (-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

     

    400

    1.1.1.14.1

    (-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

     

    410

    1.1.1.14.2

    Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

     

    420

    1.1.1.14.3

    Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab piiramatult kasutada

     

    430

    1.1.1.15

    (-) Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

     

    440

    1.1.1.16

    (-) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid

     

    450

    1.1.1.17

    (-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

     

    460

    1.1.1.18

    (-) Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

     

    470

    1.1.1.19

    (-) Reguleerimata väärtpaberiülekanded, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

     

    471

    1.1.1.20

    (-) Positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu krediidiasutus või investeerimisühing ei saa sisereitingute meetodi kohaselt määrata ja mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

     

    472

    1.1.1.21

    (-) Sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

     

    480

    1.1.1.22

    (-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    490

    1.1.1.23

    (-) Mahaarvatav tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

     

    500

    1.1.1.24

    (-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

    510

    1.1.1.25

    (-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist

     

    520

    1.1.1.26

    Muud üleminekusätetest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimised

     

    524

    1.1.1.27

    (-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine esimese taseme põhiomavahenditest

     

    529

    1.1.1.28

    Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

     

    530

    1.1.2

    TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

     

    540

    1.1.2.1

    Täiendavate esimese taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

     

    550

    1.1.2.1.1

    Sissemakstud kapitaliinstrumendid

     

    560

    1.1.2.1.2*

    Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

     

    570

    1.1.2.1.3

    Ülekurss

     

    580

    1.1.2.1.4

    (-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

     

    590

    1.1.2.1.4.1

    (-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

     

    620

    1.1.2.1.4.2

    (-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

     

    621

    1.1.2.1.4.3

    (-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

     

    622

    1.1.2.1.5

    (-) Tegelikud või tingimuslikud kohutused osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

     

    660

    1.1.2.2

    Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

     

    670

    1.1.2.3

    Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

     

    680

    1.1.2.4

    Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

     

    690

    1.1.2.5

    (-) Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

     

    700

    1.1.2.6

    (-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    710

    1.1.2.7

    (-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

    720

    1.1.2.8

    (-) Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid

     

    730

    1.1.2.9

    Muud üleminekusätetest tulenevad täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimised

     

    740

    1.1.2.10

    Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid (arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest)

     

    744

    1.1.2.11

    (-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine täiendavatest esimese taseme omavahenditest

     

    748

    1.1.2.12

    Täiendavate esimese taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

     

    750

    1.2

    TEISE TASEME OMAVAHENDID

     

    760

    1.2.1

    Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

     

    770

    1.2.1.1

    Sissemakstud kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

     

    780

    1.2.1.2*

    Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

     

    790

    1.2.1.3

    Ülekurss

     

    800

    1.2.1.4

    (-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

     

    810

    1.2.1.4.1

    (-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

     

    840

    1.2.1.4.2

    (-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

     

    841

    1.2.1.4.3

    (-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

     

    842

    1.2.1.5

    (-) Tegelikud või tingimuslikud kohutused osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

     

    880

    1.2.2

    Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud laenude suhtes

     

    890

    1.2.3

    Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse teise taseme omavahendite hulka

     

    900

    1.2.4

    Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega teise taseme omavahendite hulka

     

    910

    1.2.5

    Sisereitingute meetodi põhine eraldiste ülejääk võrreldes aktsepteeritava oodatava kahjuga

     

    920

    1.2.6

    Standardmeetodi põhine üldine krediidiriskiga korrigeerimine

     

    930

    1.2.7

    (-) Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

     

    940

    1.2.8

    (-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    950

    1.2.9

    (-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

    960

    1.2.10

    Muud üleminekusätetest tulenevad teise taseme omavahendite korrigeerimised

     

    970

    1.2.11

    Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)

     

    974

    1.2.12

    (-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine teise taseme omavahenditest

     

    978

    1.2.13

    Teise taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

     


    C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2)

    Rida

    Kirje

    Nimetus

    Summa

    010

    1

    KOGURISKIPOSITSIOON

     

    020

    1*

    millest: kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingud

     

    030

    1**

    millest: kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingud

     

    040

    1.1

    RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL

     

    050

    1.1.1

    Standardmeetod

     

    060

    1.1.1.1

    Standardmeetodi kohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid

     

    070

    1.1.1.1.01

    Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

     

    080

    1.1.1.1.02

    Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

     

    090

    1.1.1.1.03

    Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

     

    100

    1.1.1.1.04

    Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

     

    110

    1.1.1.1.05

    Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

     

    120

    1.1.1.1.06

    Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

     

    130

    1.1.1.1.07

    Nõuded äriühingute vastu

     

    140

    1.1.1.1.08

    Jaenõuded

     

    150

    1.1.1.1.09

    Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

     

    160

    1.1.1.1.10

    Makseviivituses olevad riskipositsioonid

     

    170

    1.1.1.1.11

    Eriti suure riskiga seotud kirjed

     

    180

    1.1.1.1.12

    Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

     

    190

    1.1.1.1.13

    Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

     

    200

    1.1.1.1.14

    Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

     

    210

    1.1.1.1.15

    Omakapitali investeeringud

     

    211

    1.1.1.1.16

    Muud kirjed

     

    220

    1.1.1.2

    Standardmeetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid

     

    230

    1.1.1.2*

    millest: edasiväärtpaberistamine

     

    240

    1.1.2

    Sisereitingute meetod

     

    250

    1.1.2.1

    Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid

     

    260

    1.1.2.1.01

    Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

     

    270

    1.1.2.1.02

    Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

     

    280

    1.1.2.1.03

    Nõuded äriühingute vastu -VKEd

     

    290

    1.1.2.1.04

    Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

     

    300

    1.1.2.1.05

    Nõuded äriühingute vastu - muud

     

    310

    1.1.2.2

    Sisereitingute meetodid, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid

     

    320

    1.1.2.2.01

    Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

     

    330

    1.1.2.2.02

    Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

     

    340

    1.1.2.2.03

    Nõuded äriühingute vastu -VKEd

     

    350

    1.1.2.2.04

    Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

     

    360

    1.1.2.2.05

    Nõuded äriühingute vastu - muud

     

    370

    1.1.2.2.06

    Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga

     

    380

    1.1.2.2.07

    Jaenõuded – tagatud muu kinnisvara kui VKEde kinnisvaraga

     

    390

    1.1.2.2.08

    Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

     

    400

    1.1.2.2.09

    Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu

     

    410

    1.1.2.2.10

    Jaenõuded – muud nõuded, mis ei ole VKEde vastu

     

    420

    1.1.2.3

    Sisereitingute meetodi kohesed omakapitali investeeringud

     

    430

    1.1.2.4

    Sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid

     

    440

    1.1.2.4*

    millest: edasiväärtpaberistamine

     

    450

    1.1.2.5

    Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

     

    460

    1.1.3

    Riskipositsioon keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul

     

    490

    1.2

    KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS/ÜLEKANDERISKI PUHUL

     

    500

    1.2.1

    Kauplemisportfelliväline arveldus/ülekanderisk

     

    510

    1.2.2

    Kauplemisportfelli arveldus/ülekanderisk

     

    520

    1.3

    KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL

     

    530

    1.3.1

    Standardmeetodil põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

     

    540

    1.3.1.1

    Kaubeldavad võlainstrumendid

     

    550

    1.3.1.2

    Omakapitali instrumendid

     

    560

    1.3.1.3

    Valuuta

     

    570

    1.3.1.4

    Kaubad

     

    580

    1.3.2

    Sisemudelitel põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

     

    590

    1.4

    KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL

     

    600

    1.4.1

    Baasmeetodil põhinev operatsioonirisk

     

    610

    1.4.2

    Standardmeetodil / alternatiivsel standardmeetodil põhinev operatsioonirisk

     

    620

    1.4.3

    Täiustatud mõõtmismudelil põhinevatel meetoditel põhinev operatsioonirisk

     

    630

    1.5

    PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON

     

    640

    1.6

    KOGURISKIPOSITSIOON KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE PUHUL

     

    650

    1.6.1

    Täiustatud meetod

     

    660

    1.6.2

    Standardmeetod

     

    670

    1.6.3

    Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt

     

    680

    1.7

    KOGURISKIPOSITSIOON, MIS ON SEOTUD RISKIDE KONTSENTREERUMISEGA KAUPLEMISPORTFELLIS

     

    690

    1.8

    MUUD RISKIPOSITSIOONID

     

    710

    1.8.2

    millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 458 põhjal

     

    720

    1.8.2*

    millest: riskide kontsentreerumisega seotud nõuded

     

    730

    1.8.2**

    millest: tulenevalt riskikaalude korrigeerimisest elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks

     

    740

    1.8.2***

    millest: tulenevalt finantssektorisisestest nõuetest

     

    750

    1.8.3

    millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 459 põhjal

     

    760

    1.8.4

    millest: kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon.

     


    C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3)

    Rida

    ID

    Kirje

    Summa

    010

    1

    Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

     

    020

    2

    Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)

     

    030

    3

    Esimese taseme omavahendite suhtarv

     

    040

    4

    Esimese taseme omavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)

     

    050

    5

    Koguomavahendite suhtarv

     

    060

    6

    Koguomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)

     

    Memokirjed: II samba kohastest korrigeerimistest tulenevad omavahendite suhtarvud

    070

    7

    II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

     

    080

    8

    II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme põhiomavahendite sihtsuhtarv

     

    090

    9

    II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme omavahendite suhtarv

     

    100

    10

    II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme omavahendite sihtsuhtarv

     

    110

    11

    II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav koguomavahendite suhtarv

     

    120

    12

    II samba kohastest korrigeerimistest tulenev koguomavahendite sihtsuhtarv

     


    C 04.00 - MEMOKIRJED (CA4)

    Rida

    ID

    Kirje

    Veerg

    Edasilükkunud tulumaksu vara ja kohustused

    010

    010

    1

    Edasilükkunud tulumaksu vara kokku

     

    020

    1.1

    Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel

     

    030

    1.2

    Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

     

    040

    1.3

    Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

     

    050

    2

    Edasilükkunud tulumaksu kohustused kokku

     

    060

    2.1

    Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis ei ole mahaarvatavad tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

     

    070

    2.2

    Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis kuuluvad mahaarvamisele tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

     

    080

    2.2.1

    Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis ei tulene ajutistest erinevustest

     

    090

    2.2.2

    Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest

     

    Krediidiriskiga korrigeerimised ja oodatav kahju

    100

    3

    Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

     

    110

    3.1

    Selliste krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste kogusumma, mida võib võtta arvesse oodatava kahju arvutamisel

     

    120

    3.1.1

    Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

     

    130

    3.1.2

    Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

     

    131

    3.1.3

    Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised

     

    140

    3.2

    Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

     

    145

    4

    Sisereitingute meetodil põhinev spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses olevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

     

    150

    4.1

    Sarnaselt käsitletavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja positsioonid

     

    155

    4.2

    Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

     

    160

    5

    Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi ülempiir

     

    170

    6

    Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad brutoeraldised kokku

     

    180

    7

    Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülempiir

     

    Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamise künnised

    190

    8

    Selline künnis, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    200

    9

    Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 10 % künnis

     

    210

    10

    Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 17,65 % künnis

     

    220

    11

    Aktsepteeritud kapital väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul ja riskide kontsentreerumise puhul

     

    Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    230

    12

    Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

     

    240

    12.1

    Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    250

    12.1.1

    Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    260

    12.1.2

    (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

     

    270

    12.2

    Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    280

    12.2.1

    Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    290

    12.2.2

    (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

     

    291

    12.3

    Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    292

    12.3.1

    Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    293

    12.3.2

    (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

     

    300

    13

    Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

     

    310

    13.1

    Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    320

    13.1.1

    Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    330

    13.1.2

    (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

     

    340

    13.2

    Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    350

    13.2.1

    Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    360

    13.2.2

    (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

     

    361

    13.3

    Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    362

    13.3.1

    Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    363

    13.3.2

    (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

     

    370

    14

    Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

     

    380

    14.1

    Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    390

    14.1.1

    Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    400

    14.1.2

    (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

     

    410

    14.2

    Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    420

    14.2.1

    Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    430

    14.2.2

    (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

     

    431

    14.3

    Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    432

    14.3.1

    Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

    433

    14.3.2

    (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

     

    Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    440

    15

    Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

     

    450

    15.1

    Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

    460

    15.1.1

    Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

    470

    15.1.2

    (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

     

    480

    15.2

    Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

    490

    15.2.1

    Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

    500

    15.2.2

    (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

     

    501

    15.3

    Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

    502

    15.3.1

    Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

    503

    15.3.2

    (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

     

    510

    16

    Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

     

    520

    16.1

    Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

    530

    16.1.1

    Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

    540

    16.1.2

    (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

     

    550

    16.2

    Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

    560

    16.2.1

    Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

    570

    16.2.2

    (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

     

    571

    16.3

    Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

    572

    16.3.1

    Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

    573

    16.3.2

    (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

     

    580

    17

    Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

     

    590

    17.1

    Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

    600

    17.1.1

    Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

    610

    17.1.2

    (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

     

    620

    17.2

    Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

    630

    17.2.1

    Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

    640

    17.2.2

    (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

     

    641

    17.3

    Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

    642

    17.3.1

    Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

    643

    17.3.2

    (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

     

    Selliste osaluste koguriskipositsioon, mida ei ole maha arvatud vastavast omavahendite kategooriast:

    650

    18

    Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest

     

    660

    19

    Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavatest esimese taseme omavahenditest

     

    670

    20

    Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahenditest

     

    Ajutine loobumine omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

    680

    21

    Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

     

    690

    22

    Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

     

    700

    23

    Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

     

    710

    24

    Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

     

    720

    25

    Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

     

    730

    26

    Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

     

    Kapitalipuhvrid

    740

    27

    Kombineeritud puhvri nõue

     

    750

     

    Kapitali säilitamise puhver

     

    760

     

    Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhver

     

    770

     

    Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver

     

    780

     

    Süsteemse riski puhver

     

    790

     

    Süsteemselt olulise ettevõtja puhver

     

    800

     

    Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver

     

    810

     

    Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver

     

    II samba kohased nõuded

    820

    28

    II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded

     

    Täiendav teave investeerimisühingute puhul

    830

    29

    Algkapital

     

    840

    30

    Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid

     

    Täiendav teave seoses aruandluskünnise arvutamisega

    850

    31

    Riigivälised esmased riskipositsioonid

     

    860

    32

    Esmane koguriskipositsioon

     

    Basel I alampiir

    870

     

    Omavahendite kogusumma korrigeerimised

     

    880

     

    Täielikult korrigeeritud omavahendid Basel I alampiiri puhul

     

    890

     

    Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul

     

    900

     

    Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul - standardmeetodi alternatiiv

     


    C 05.01 - ÜLEMINEKUSÄTTED (CA5.1)

     

    Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine

    Täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimine

    Teise taseme omavahendite korrigeerimine

    Riskiga kaalutud vara korrigeerimine

    Memokirjed

    Ettenähtud osa

    Aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata

    Kood

    ID

    Kirje

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    010

    1

    KORRIGEERIMISED KOKKU

     

     

     

     

     

     

    020

    1.1

    INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID

    link: {CA1;r220}

    link: {CA1;r660}

    link: {CA1;r880}

     

     

     

    030

    1.1.1

    Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis on riigiabi

     

     

     

     

     

     

    040

    1.1.1.1

    Instrumendid, mis kvalifitseerusid vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ omavahenditena

     

     

     

     

     

     

    050

    1.1.1.2

    Instrumendid, mille on emiteerinud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on asutatud sellises liikmesriigis, kus rakendatakse majanduse kohandamise programmi

     

     

     

     

     

     

    060

    1.1.2

    Instrumendid, mis ei ole riigiabi

    link: {CA5.2;r010;c060}

    link: {CA5.2;r020;c060}

    link: {CA5.2;r090;c060}

     

     

     

    070

    1.2

    VÄHEMUSOSALUSED JA SAMAVÄÄRSED OMAVAHENDID

    link: {CA1;r240}

    link: {CA1;r680}

    link: {CA1;r900}

     

     

     

    080

    1.2.1

    Kapitaliinstrumendid ja kirjed, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena

     

     

     

     

     

     

    090

    1.2.2

    Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

     

     

     

     

     

     

    091

    1.2.3

    Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

     

     

     

     

     

     

    092

    1.2.4

    Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

     

     

     

     

     

     

    100

    1.3

    MUUD ÜLEMINEKUSÄTETEST TULENEVAD KORRIGEERIMISED

    link: {CA1;r520}

    link: {CA1;r730}

    link: {CA1;r960}

     

     

     

    110

    1.3.1

    Realiseerimata kasum ja kahjum

     

     

     

     

     

     

    120

    1.3.1.1

    Realiseerimata kasum

     

     

     

     

     

     

    130

    1.3.1.2

    Realiseerimata kahjum

     

     

     

     

     

     

    133

    1.3.1.3.

    Realiseerimata kasum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis”

     

     

     

     

     

     

    136

    1.3.1.4.

    Realiseerimata kahjum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis”

     

     

     

     

     

     

    138

    1.3.1.5.

    Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasum ja kahjum, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

     

     

     

     

     

     

    140

    1.3.2

    Mahaarvamised

     

     

     

     

     

     

    150

    1.3.2.1

    Jooksva majandusaasta kahjum

     

     

     

     

     

     

    160

    1.3.2.2

    Immateriaalne vara

     

     

     

     

     

     

    170

    1.3.2.3

    Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

     

     

     

     

     

     

    180

    1.3.2.4

    Sisereitingute meetodil põhinev eraldiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

     

     

     

     

     

     

    190

    1.3.2.5

    Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

     

     

     

     

     

     

    194

    1.3.2.5*

    millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – positiivse märgiga kirje

     

     

     

     

     

     

    198

    1.3.2.5**

    millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – negatiivse märgiga kirje

     

     

     

     

     

     

    200

    1.3.2.6

    Enda omavahenditesse kuuluvad instrumendid

     

     

     

     

     

     

    210

    1.3.2.6.1

    Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

     

     

     

     

     

     

    211

    1.3.2.6.1**

    millest: otsesed osalused

     

     

     

     

     

     

    212

    1.3.2.6.1*

    millest: kaudsed osalused

     

     

     

     

     

     

    220

    1.3.2.6.2

    Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

     

     

     

     

     

     

    221

    1.3.2.6.2**

    millest: otsesed osalused

     

     

     

     

     

     

    222

    1.3.2.6.2*

    millest: kaudsed osalused

     

     

     

     

     

     

    230

    1.3.2.6.3

    Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

     

     

     

     

     

     

    231

    1.3.2.6.3*

    millest: otsesed osalused

     

     

     

     

     

     

    232

    1.3.2.6.3**

    millest: kaudsed osalused

     

     

     

     

     

     

    240

    1.3.2.7

    Vastastikune ristosalus

     

     

     

     

     

     

    250

    1.3.2.7.1

    Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

     

     

     

     

     

     

    260

    1.3.2.7.1.1

    Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

     

     

     

     

     

    270

    1.3.2.7.1.2

    Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

     

     

     

     

     

    280

    1.3.2.7.2

    Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

     

     

     

     

     

     

    290

    1.3.2.7.2.1

    Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

     

     

     

     

     

    300

    1.3.2.7.2.2

    Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

     

     

     

     

     

    310

    1.3.2.7.3

    Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

     

     

     

     

     

     

    320

    1.3.2.7.3.1

    Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

     

     

     

     

     

    330

    1.3.2.7.3.2

    Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

     

     

     

     

     

    340

    1.3.2.8

    Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

     

     

     

     

     

    350

    1.3.2.8.1

    Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

     

     

     

     

     

    360

    1.3.2.8.2

    Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

     

     

     

     

     

    370

    1.3.2.8.3

    Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

     

     

     

     

     

     

    380

    1.3.2.9

    Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ja selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

     

     

     

     

     

    390

    1.3.2.10

    Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

     

     

     

     

     

    400

    1.3.2.10.1

    Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

     

     

     

     

     

    410

    1.3.2.10.2

    Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

     

     

     

     

     

    420

    1.3.2.10.3

    Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

     

     

     

     

     

     

    425

    1.3.2.11

    Erand kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest

     

     

     

     

     

     

    430

    1.3.3

    Täiendavad filtrid ja mahaarvamised

     

     

     

     

     

     


    C 05.02 – INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5.2)

    CA 5.2 Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis ei ole riigiabi

    Instrumentide väärtus koos seotud ülekursiga

    Piirmäära arvutamise alus

    Ettenähtud osa

    Piirmäär

    (-) Summa, mis ületab varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise piirmäära

    Varasemalt kehtinud nõuete ajutisest kohaldamisest tulenev kogusumma

    Kood

    ID

    Kirje

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    010

    1.

    Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti a kohaselt

     

     

     

     

     

    link: {CA5.1;r060;c010)

    020

    2.

    Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti ca ning artikli 154 lõigete 8 ja 9 kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse artikli 489 kohast piirangut

     

     

     

     

     

    link: {CA5.1;r060;c020)

    030

    2.1

    Tagasiostu võimaluse ja ajenditeta instrumendid kokku

     

     

     

     

     

     

    040

    2.2.

    Tagasiostu võimaluse ja ajenditega instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

     

     

     

     

     

     

    050

    2.2.1

    Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi

     

     

     

     

     

     

    060

    2.2.2

    Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi

     

     

     

     

     

     

    070

    2.2.3

    Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi

     

     

     

     

     

     

    080

    2.3

    Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

     

     

     

     

     

     

    090

    3

    Kirjed, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide e, f, g või h kohaselt ja mille suhtes kohaldatakse artikli 490 kohast piirangut

     

     

     

     

     

    link: {CA5.1;r060;c030)

    100

    3.1

    Tagasiostu ajendavate tingimusteta kirjed kokku

     

     

     

     

     

     

    110

    3.2

    Tagasiostu ajendavate tingimustega kirjed, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

     

     

     

     

     

     

    120

    3.2.1

    Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

     

     

     

     

     

     

    130

    3.2.2

    Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

     

     

     

     

     

     

    140

    3.2.3

    Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

     

     

     

     

     

     

    150

    3.3

    Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

     

     

     

     

     

     


    C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL)

     

    TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

    KAPITALIPUHVRID

    KOGURISKIPOSITSIOON

     

    KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA

     

    KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID

     

    KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED

     

    KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK

    POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

    OPERATSIOONIRISK

    MUUD RISKIPOSITSIOONID

    KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

     

    KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

    MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (-) / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

    MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

    MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

    MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES

    MILLEST: (-) FIRMAVÄÄRTUS / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

    KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER

    KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER

    LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER

    SÜSTEEMSE RISKI PUHVER

    SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

    GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

    MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

    VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIMOMAVAHENDITE HULKA

    KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

    250

    260

    270

    280

    290

    300

    310

    320

    330

    340

    350

    360

    370

    380

    390

    400

    410

    420

    430

    440

    450

    460

    470

    480

    010

    KOKKU

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)

    KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED

    TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID

    TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

    KAPITALIPUHVRID

    NIMI

    KOOD

    LEI Kood

    KREDIIDIASUTUS VÕI INVESTEERIMISÜHING VÕI SAMAVÄÄRNE ÜKSUS (JAH / EI)

    ANDMETE ULATUS: INDIVIDUAALSELT TÄIELIKULT KONSOLIDEERITUD (SF) VÕI INDIVIDUAALSELT OSALISELT KONSOLIDEERITUD (SP)

    RIIGIKOOD

    OSALUSE MÄÄR (%)

    KOGURISKIPOSITSIOON

     

    OMAVAHENDID

     

    KOGURISKIPOSITSIOON

     

    KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA

     

    KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID

     

    KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED

     

    KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK

    POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

    OPERATSIOONIRISK

    MUUD RISKIPOSITSIOONID

     

    ESIMESE TASEME OMAVAHENDID KOKKU

     

    TEISE TASEME OMAVAHENDID

     

    KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK

    POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

    OPERATSIOONIRISK

    MUUD RISKIPOSITSIOONID

    KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

     

    KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

    MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (-) / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

    MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

    MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

    MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES

    MILLEST: (-) FIRMAVÄÄRTUS / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

    KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER

    KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER

    LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMISETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER

    SÜSTEEMSE RISKI PUHVER

    SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

    GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

    MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

     

    ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

     

    TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

     

    VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIMOMAVAHENDITE HULKA

    KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

    MILLEST: KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID

    SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS

    MILLEST: KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

    SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS

    MILLEST: VÄHEMUSOSALUSED

    SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID

    MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

    MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TEISE TASEME OMAVAHENDID

    010

    020

    025

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    110

    120

    130

    140

    150

    160

    170

    180

    190

    200

    210

    220

    230

    240

    250

    260

    270

    280

    290

    300

    310

    320

    330

    340

    350

    360

    370

    380

    390

    400

    410

    420

    430

    440

    450

    460

    470

    480

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    C 07.00 - KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT (CR SA)

    Standardmeetodi kohane riskipositsiooni klass

     

     

    ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    (-) ESMASE RISKIPOSITSIOONIGA SEOTUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

    RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

    NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE. FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD

    RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

    BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

    RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

     

    RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

    RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

     

    KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUSED (Ga)

    OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

    RISKIPOSITSIOONI VOLATIILSUSEGA KORRIGEERIMINE

    (-) FINANTSTAGATIS: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam)

    0 %

    20 %

    50 %

    100 %

    MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST

    MILLEST: KREDIIDIKVALITEETI HINDAVA MÄÄRATUD ASUTUSE ANTUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA

    MILLEST: KESKVALITSUSEST TULETATUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA

    (-) GARANTIID

    (-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

    (-) FINANTSTAGATIS: LIHTMEETOD

    (-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

    (-) KOGUVÄLJAVOOL

    KOGUSISSEVOOL (+)

     

    MILLEST: VOLATIILSUSEGA JA LÕPPTÄHTAJAGA KORRIGEERIMINE

    010

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    110

    120

    130

    140

    150

    160

    170

    180

    190

    200

    210

    215

    220

    230

    240

    010

    KOGURISKIPOSITSIOON

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Vormiga CA seotud lahter

     

     

    020

    millest: VKEd

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    millest: VKEd, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    millest: riskipositsioonid, mille suhtes alaliselt osaliselt kasutatakse standardmeetodit

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

    070

    Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES:

    140

    0 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    2 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    4 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    10 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    20 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    190

    35 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    200

    50 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    210

    70 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    220

    75 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    230

    100 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    240

    150 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    250

    250 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    260

    370 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    270

    1 250 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    280

    Muud riskikaalud

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    MEMOKIRJED

    290

    Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    300

    Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    310

    Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    320

    Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    C 08.01 - KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR IRB 1)

    Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass:

    Makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud:

     

    SISEREITINGUTE SÜSTEEM

    ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

    RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

     

    RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

     

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS

    KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST

    RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

    RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL

    RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)

    RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

    RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

    MEMOKIRJED:

    KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

    (-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

    MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL:

    KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

    OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

    KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

    OODATAV KAHJU

    (-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

    VÕLGNIKE ARV

    VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

     

    MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

    (-) GARANTIID

    (-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

    (-) KOGUVÄLJAVOOL

    KOGUSISSEVOOL (+)

    MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

    MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

    MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST

    MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

    GARANTIID

    KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

    MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL:

    MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

    AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS

    MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS

     

    MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

    KINNISVARA

    MUU FÜÜSILINE TAGATIS

    NÕUDED

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    110

    120

    130

    140

    150

    160

    170

    180

    190

    200

    210

    220

    230

    240

    250

    255

    260

    270

    280

    290

    300

    010

    KOGURISKIPOSITSIOON

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Vormiga CA seotud lahter

     

     

     

     

     

    KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

    020

    Bilansilised krediidiriskiga kirjed

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Bilansivälised krediidiriskiga kirjed

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMID: KOKKU

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMIDE ALUSEL KÄSITLETAVA KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES:

    090

    RISKIKAAL: 0 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    50 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    70 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    millest: 1. kategoorias

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    90 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    115 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    250 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    C 08.02 - KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT: JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE VÕI KOGUMITE LÕIKES (CR IRB 2)

    Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass:

    Makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud:

    VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS)

    SISEREITINGUTE SÜSTEEM

    ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

    RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

     

    RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

     

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS

    KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST

    RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

    RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL

    RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)

    RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

    RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

    MEMOKIRJED:

    KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

    (-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

    MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL:

    KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

    OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

    KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

    OODATAV KAHJU

    (-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

    VÕLGNIKE ARV

    VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

     

    MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

    (-) GARANTIID

    (-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

    (-) KOGUVÄLJAVOOL

    KOGUSISSEVOOL (+)

    MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

    MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

    MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST

    MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

    GARANTIID

    KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

    MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL:

    MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

    AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS

    MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS

     

    MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

    KINNISVARA

    MUU FÜÜSILINE TAGATIS

    NÕUDED

    005

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    110

    120

    130

    140

    150

    160

    170

    180

    190

    200

    210

    220

    230

    240

    250

    255

    260

    270

    280

    290

    300

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    C 09.01 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: STANDARDMEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 1)

    Riik:

     

    ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    Makseviivituses olevad riskipositsioonid

    Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused

    Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

    Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

    millest: mahakandmine

    Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul

    RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

    RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

    RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

    010

    020

    040

    050

    055

    060

    070

    075

    080

    090

    010

    Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    020

    Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Nõuded äriühingute vastu

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    075

    millest: VKEd

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Jaenõuded

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    085

    millest: VKEd

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    095

    millest: VKEd

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    Makseviivituses olevad riskipositsioonid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Eriti suure riskiga seotud kirjed

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    Omakapitali investeeringud

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    Muud kirjed

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Koguriskipositsioon

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    C 09.02 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 2)

    Riik:

     

    ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    millest: Makseviivituses olevad riskipositsioonid

    Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused

    Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

    Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

    millest: mahakandmine

    Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul

    VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

    RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

    millest: Makseviivituses olevad riskipositsioonid

    RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

    RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

    millest: Makseviivituses olevad riskipositsioonid

    RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

    OODATAV KAHJU

    010

    030

    040

    050

    055

    060

    070

    080

    090

    100

    105

    110

    120

    125

    130

    010

    Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    020

    Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Nõuded äriühingute vastu

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    millest: eriotstarbelised nõuded

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    millest: VKEd

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Jaenõuded

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Tagatud kinnisvaraga

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    VKEd

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    muud kui VKEd

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    Kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Muud jaenõuded

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    VKEd

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    muud kui VKEd

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    Omakapitali investeeringud

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Koguriskipositsioon

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    C 09.03 – ASJAKOHASTE KREDIIDIRISKI POSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI OMAVAHENDITE KOGUNÕUETE JAOTUS RIIKIDE LÕIKES (CR GB 3)

    Riik:

     

    Summa

    010

    010

    Krediidiriskiriski omavahendite nõuded

     


    C 10.01 – KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR EQU IRB 1)

     

    SISEREITINGUTE SÜSTEEM

    ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

    RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

    RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

    RISKIGA KAALUTUD VARA

    MEMOKIRJE:

    KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

    OODATAV KAHJU

    VÕLGNIKU REITINGUKLASSILE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

    (-) GARANTIID

    (-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

    (-) KOGUVÄLJAVOOL

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    010

    SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAKAPITALI INVESTEERINGUTE RISKIPOSITSIOONID KOKKU

     

     

     

     

     

     

     

    Vormiga CA seotud lahter

     

    020

    RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEV MEETOD: KOKKU

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETOD: KOKKU

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

    070

    RISKIKAAL: 190 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    290 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    370 %

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    SISEMUDELITEL PÕHINEV MEETOD

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    OMAKAPITALI INVESTEERINGUD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    C 10.02 – KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED. RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES (CR EQU IRB 2)

    VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS)

    SISEREITINGUTE SÜSTEEM

    ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

    RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

    RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR

    (%)

    RISKIGA KAALUTUD VARA

    MEMOKIRJE:

    KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

    OODATAV KAHJU

    VÕLGNIKU REITINGUKLASSILE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS

    (%)

    (-) GARANTIID

    (-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

    (-) KOGUVÄLJAVOOL

    005

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    C 11.00 – ARVELDUS/ÜLEKANDERISK (CR SETT)

     

    ARVELDAMATA TEHINGUD ARVELDUSHINNAS

    ARVELDAMATA TEHINGUTEST TULENEVA HINNAVAHE RISKIPOSITSIOON

    OMAVAHENDITE NÕUDED

    ARVELDUSRISKI KOGURISKIPOSITSIOON

    010

    020

    030

    040

    010

    Kauplemisportfellivälised arveldamata tehingud kokku

     

     

     

    Vormiga CA seotud lahter

    020

    Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)

     

     

     

     

    030

    5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %)

     

     

     

     

    040

    16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %)

     

     

     

     

    050

    31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %)

     

     

     

     

    060

    46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)

     

     

     

     

    070

    Kauplemisportfelli arveldamata tehingud kokku

     

     

     

    Vormiga CA seotud lahter

    080

    Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)

     

     

     

     

    090

    5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %)

     

     

     

     

    100

    16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %)

     

     

     

     

    110

    31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %)

     

     

     

     

    120

    46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)

     

     

     

     


    C 12.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC SA)

     

    ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU

    SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE

    VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID

    (-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

    RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

    NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    (-) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL

    RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

    BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E*) JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

    RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

     

    SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE JAOTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

    SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE JAOTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

    RISKIGA KAALUTUD VARA

    HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

    LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE

    RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA

    MEMOKIRJE:

    RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE STANDARDMEETODI KOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE

    (-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (Cva)

    (-) KOGUVÄLJAVOOL

    KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS

    ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    (-) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Ga)

    (-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

    0 %

    > 0 % ja <= 20 %

    > 20 % ja <= 50 %

    > 50 % ja <= 100 %

    (-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD

    KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

    REITINGU SAANUD POSITSIOONID

    (KREDIIDIKVALITEEDI ASTE)

    1 250 %

    ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

    SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

    (-) KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*)

    (-) KOGUVÄLJAVOOL

    KOGUSISSEVOOL

    ASTE 1

    ASTE 2

    ASTE 3

    ASTE 4

    KÕIK MUUD ASTMED

    REITINGUTA

     

    MILLEST: VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE TEISE JÄRJEKOHA KAHJU

    MILLEST: KESKMINE RISKIKAAL (%)

     

    KESKMINE RISKIKAAL (%)

     

    MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED

    ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

    PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    110

    120

    130

    140

    150

    160

    170

    180

    190

    200

    210

    220

    230

    240

    250

    260

    270

    280

    290

    300

    310

    320

    330

    340

    350

    360

    370

    380

    390

    010

    KOGURISKIPOSITSIOON

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Vormiga CA seotud lahter

     

    020

    MILLEST: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Vormiga CA seotud lahter

     

    030

    VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    BILANSILISED KIRJED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    VÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    VÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    BILANSILISED KIRJED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    VÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    VÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    190

    BILANSILISED KIRJED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    200

    VÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    210

    EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    220

    BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    230

    VÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    240

    EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES:

    250

    ASTE 1

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    260

    ASTE 2

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    270

    ASTE 3

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    280

    ASTE 4

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    290

    KÕIK MUUD ASTMED JA REITINGUTA POSITSIOONID

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    C 13.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC IRB)

     

    ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU

    SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE

    VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

    RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    (-) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL

    RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

    BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E*) JAOTUS KREDIIDIRISKI ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

    RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

     

    SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE JAOTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

    (-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISTEST JA ERALDISTEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA VÄHENDAMINE

    RISKIGA KAALUTUD VARA

    HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

    LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE

    RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA

    MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE

    (-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (Cva)

    (-) KOGUVÄLJAVOOL

    KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS

    ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    (-) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Ga)

    (-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

    0 %

    > 0 % ja <=20 %

    > 20 % ja <= 50 %

    > 50 % ja <= 100 %

    (-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD

    KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

    VÄLISREITINGU MEETOD (KREDIIDIKVALITEEDI ASTMED)

    1 250 %

    REGULATIIVNE MEETOD

    ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

    SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

    (-) KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*)

    (-) KOGUVÄLJAVOOL

    KOGUSISSEVOOL

    ASTE 1 & LÜHIAJALINE ASTE 1

    ASTE 2

    ASTE 3

    ASTE 4 & LÜHIAJALINE ASTE 2

    ASTE 5

    ASTE 6

    ASTE 7 & LÜHIAJALINE ASTE 3

    ASTE 8

    ASTE 9

    ASTE 10

    ASTE 11

    KÕIK MUUD ASTMED

    REITINGUTA

     

    KESKMINE RISKIKAAL (%)

     

    KESKMINE RISKIKAAL (%)

     

    KESKMINE RISKIKAAL (%)

     

    MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED

    ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

    PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    110

    120

    130

    140

    150

    160

    170

    180

    190

    200

    210

    220

    230

    240

    250

    260

    270

    280

    290

    300

    310

    320

    330

    340

    350

    360

    370

    380

    390

    400

    410

    420

    430

    440

    450

    460

    010

    KOGURISKIPOSITSIOON

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Vormiga CA seotud lahter

     

    020

    MILLEST: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Vormiga CA seotud lahter

     

    030

    VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    BILANSILISED KIRJED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    VÄÄRTPABERISTAMISED

    A

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    B

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    C

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

    D

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    E

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    VÄÄRTPABERISTAMISED

    A

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    B

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    C

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

    D

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    E

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    BILANSILISED KIRJED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    190

    VÄÄRTPABERISTAMISED

    A

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    200

    B

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    210

    C

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    220

    EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

    D

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    230

    E

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    240

    BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    250

    VÄÄRTPABERISTAMISED

    A

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    260

    B

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    270

    C

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    280

    EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

    D

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    290

    E

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    300

    SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    310

    BILANSILISED KIRJED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    320

    VÄÄRTPABERISTAMISED

    A

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    330

    B

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    340

    C

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    350

    EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

    D

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    360

    E

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    370

    BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    380

    VÄÄRTPABERISTAMISED

    A

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    390

    B

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    400

    C

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    410

    EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

    D

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    420

    E

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES:

    430

    ASTE 1 & LÜHIAJALINE ASTE 1

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    440

    ASTE 2

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    450

    ASTE 3

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    460

    ASTE 4 & LÜHIAJALINE ASTE 2

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    470

    ASTE 5

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    480

    ASTE 6

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    490

    ASTE 7 & LÜHIAJALINE ASTE 3

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    500

    ASTE 8

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    510

    ASTE 9

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    520

    ASTE 10

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    530

    ASTE 11

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    540

    KÕIK MUUD ASTMED JA REITINGUTA POSITSIOONID

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC Details)

    REA NUMBER

    SISEKOOD

    VÄÄRTPABERISTAMISE TUNNUS

    VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA TUNNUS

    VÄÄRTPABERISTAMISE LIIK;

    (TRADITSIOONILINE/SÜNTEETILINE)

    RAAMATUPIDAMISKÄSITLUS: Kas väärtpaberistatud riskipositsioone kajastatakse bilansis või need arvatakse bilansist välja?

    MAKSEVÕIMEKÄSITLUS: Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid?

    VÄÄRTPABERISTAMINE VÕI EDASIVÄÄRTPABERISTAMINE?

    SÄILITAMINE

    KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU ROLL:

    (VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA / SPONSOR / ALGNE LAENUANDJA / INVESTOR)

    VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE PROGRAMMIGA MITTE HÕLMATUD

    VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONID

    VÄÄRTPABERISTAMISE STRUKTUUR

    VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID

    (-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

    RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA

    VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID – KAUPLEMISPORTFELL

    KOHALDATAV SÄILITAMISE LIIK

    SÄILITAMISE % ARUANDEKUUPÄEVA SEISUGA

    SÄILITAMISNÕUDE JÄRGIMINE?

    VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEV (kk/aaaa)

    VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEVA SEISUGA

    KOGUSUMMA

    KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU OSA (%)

    LIIK

    KOHALDATAV MEETOD (STANDARDMEETOD, SISEREITINGUTE MEETOD, KOMBINEERITUD MEETOD)

    RISKIPOSITSIOONIDE ARV

    RIIK

    NÕUETE SUURUSTEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

    (-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

    OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE VÄÄRTPABERISTAMIST (%)

    BILANSILISED KIRJED

    BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

    LÕPPTÄHTAEG

    ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    MEMOKIRJED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

    ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE

    KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL VÕI MITTE KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL?

    NETOPOSITSIOONID

    STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

    KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA

    MEZZANINE

    ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU

    KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA

    MEZZANINE

    ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU

    VARASEIM PROGNOOSITAV LÕPETAMISE KUUPÄEV

    LEPINGUKOHANE LÕPPTÄHTAEG

    BILANSILISED KIRJED

    BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

    OTSESED FINANTSGARANTIID

    INTRESSIMÄÄRA VAHETUSTEHINGUD / VALUUTA VAHETUSTEHINGUD

    AKTSEPTEERITUD LIKVIIDUSE TAGAMISE TEHINGUD

    MUUD (sealhulgas mitteaktsepteeritud likviidsuse tagamise tehingud)

    KOHALDATAV ÜMBERHINDLUSTEGUR

    KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA

    MEZZANINE

    ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU

    KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA

    MEZZANINE

    ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU

    ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

    PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

    PIKAD

    LÜHIKESED

    SPETSIIFILINE RISK

    005

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    110

    120

    130

    140

    150

    160

    170

    180

    190

    200

    210

    220

    230

    240

    250

    260

    270

    280

    290

    300

    310

    320

    330

    340

    350

    360

    370

    380

    390

    400

    410

    420

    430

    440

    450

    460

    470

    480

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    C 16.00 – OPERATSIOONIRISK (OPR)

    PANGANDUSTEGEVUS

    ASJAOMANE NÄITAJA

    LAENUD JA ETTEMAKSED (TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI KOHALDAMISE KORRAL)

    OMAVAHENDITE NÕUDED

    Koguriskipositsioon operatsiooniriski puhul

    VAJADUSE KORRAL KAJASTATAVAD TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI MEMOKIRJED

    AASTA-3

    AASTA-2

    EELMINE AASTA

    AASTA-3

    AASTA-2

    EELMINE AASTA

    MILLEST: TULENEVALT JAOTUSMEHHANISMIST

    OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE OOTATAVA KAHJU MÄÄRAST, HAJUTAMISEST JA RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST TULENEVAT VÄHENDAMIST

    (-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT ÄRITAVADES ARVESSE VÕETUD OODATAVA KAHJU MÄÄRAST

    (-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT HAJUTAMISEST

    (-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST (KINDLUSTUS JA MUUD RISKI ÜLEKANDMISE MEHHANISMID)

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    070

    080

    090

    100

    110

    120

    010

    1.

    PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE BAASMEETODIT

     

     

     

     

     

     

     

    Vormiga CA2 seotud lahter

     

     

     

     

     

    020

    2.

    PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT VÕI ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT

     

     

     

     

     

     

     

    Vormiga CA2 seotud lahter

     

     

     

     

     

     

    KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT:

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    FINANTSNÕUSTAMINE

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    KAUPLEMINE JA MÜÜK

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    JAEKLIENDIMAAKLERLUS

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    ÄRIPANGANDUS

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    JAEPANGANDUS

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    MAKSED JA ARVELDUSED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    HOIDMISTEENUSED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    VARAHALDUS

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    KOHALDATAKSE ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT:

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    ÄRIPANGANDUS

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    JAEPANGANDUS

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    3.

    PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVAT MEETODIT

     

     

     

     

     

     

     

    Vormiga CA2 seotud lahter

     

     

     

     

     


    C 17.00 – OPERATSIOONIRISK: KAHJU KOGUSUMMA ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR Details)

    KAHJUDE MÄÄRAMINE ÄRILIINIDESSE

    JUHTUMILIIGID

    JUHTUMILIIGID KOKKU

    MEMOKIRJE: ANDMETE KOGUMISEL KOHALDATAV MIINIMUMMÄÄR

    SISEPETTUS

    VÄLISPETTUS

    TÖÖHÕIVETAVAD JA TÖÖOHUTUS

    KLIENDID, TOOTED JA ÄRITAVAD

    VARALINE KAHJU

    MAJANDUSTEGEVUSE HÄIRE JA SÜSTEEMIRIKKED

    TEHINGU TÄITMINE, ÜLEKANDED JA PROTSESSIJUHTIMINE

    MADALIAM

    KÕRGEIM

    Rida

     

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    010

    FINANTSNÕUSTAMINE

    Juhtumite arv

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    020

    Kahju kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Suurim ühekordne kahju

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    Viie suurima kahju kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    KAUPLEMINE JA MÜÜK

    Juhtumite arv

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Kahju kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    Suurim ühekordne kahju

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    Viie suurima kahju kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    210

    JAEKLIENDIMAAKLERLUS

    Juhtumite arv

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    220

    Kahju kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    230

    Suurim ühekordne kahju

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    240

    Viie suurima kahju kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    310

    ÄRIPANGANDUS

    Juhtumite arv

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    320

    Kahju kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    330

    Suurim ühekordne kahju

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    340

    Viie suurima kahju kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    410

    JAEPANGANDUS

    Juhtumite arv

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    420

    Kahju kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    430

    Suurim ühekordne kahju

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    440

    Viie suurima kahju kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    510

    MAKSED JA ARVELDUSED

    Juhtumite arv

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    520

    Kahju kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    530

    Suurim ühekordne kahju

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    540

    Viie suurima kahju kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    610

    HOIDMISTEENUSED

    Juhtumite arv

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    620

    Kahju kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    630

    Suurim ühekordne kahju

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    640

    Viie suurima kahju kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    710

    VARAHALDUS

    Juhtumite arv

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    720

    Kahju kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    730

    Suurim ühekordne kahju

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    740

    Viie suurima kahju kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    810

    ETTEVÕTTEÜLENE

    Juhtumite arv

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    820

    Kahju kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    830

    Suurim ühekordne kahju

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    840

    Viie suurima kahju kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    910

    ÄRILIINID KOKKU

    Juhtumite arv

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    920

    Kahju kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    930

    Suurim ühekordne kahju

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    940

    Viie suurima kahju kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI)

    Valuuta:

     

    POSITSIOONID

    OMAVAHENDITE NÕUDED

    KOGURISKIPOSITSIOON

    KÕIK POSITSIOONID

    NETOPOSITSIOONID

    POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

    PIKAD

    LÜHIKESED

    PIKAD

    LÜHIKESED

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    010

    KAUPLEMISPORFELLI KUULUVAD KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID

     

     

     

     

     

     

    Vormiga CA2 seotud lahter

    011

    Üldrisk

     

     

     

     

     

     

     

    012

    Tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

     

     

    013

    Muud varad ja kohustused

     

     

     

     

     

     

     

    020

    Lõpptähtajal põhinev meetod

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Tsoon 1

     

     

     

     

     

     

     

    040

    0 ≤ 1 kuu

     

     

     

     

     

     

     

    050

    > 1 ≤ 3 kuud

     

     

     

     

     

     

     

    060

    > 3 ≤ 6 kuud

     

     

     

     

     

     

     

    070

    > 6 ≤ 12 kuud

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Tsoon 2

     

     

     

     

     

     

     

    090

    > 1 ≤ 2 (1,9 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

     

     

     

     

     

     

     

    100

    > 2 ≤ 3 (gt; 1,9 ≤ 2,8 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

     

     

     

     

     

     

     

    110

    > 3 ≤ 4 (gt; 2,8 ≤ 3,6 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Tsoon 3

     

     

     

     

     

     

     

    130

    > 4 ≤ 5 (gt; 3,6 ≤ 4,3 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

     

     

     

     

     

     

     

    140

    > 5 ≤ 7 (gt; 4,3 ≤ 5,7 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

     

     

     

     

     

     

     

    150

    > 7 ≤ 10 (gt; 5,7 ≤ 7,3 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

     

     

     

     

     

     

     

    160

    > 10 ≤ 15 (gt; 7,3 ≤ 9,3 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

     

     

     

     

     

     

     

    170

    > 15 ≤ 20 (gt; 9,3 ≤ 10,6 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

     

     

     

     

     

     

     

    180

    > 20 (gt; 10,6 ≤ 12,0 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

     

     

     

     

     

     

     

    190

    (gt; 12,0 ≤ 20,0 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

     

     

     

     

     

     

     

    200

    (gt; 20 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

     

     

     

     

     

     

     

    210

    Kestusel põhinev meetod

     

     

     

     

     

     

     

    220

    Tsoon 1

     

     

     

     

     

     

     

    230

    Tsoon 2

     

     

     

     

     

     

     

    240

    Tsoon 3

     

     

     

     

     

     

     

    250

    Spetsiifiline risk

     

     

     

     

     

     

     

    251

    Omavahendite nõue muude kui väärtpaberistamise võlainstrumentide puhul

     

     

     

     

     

     

     

    260

    Tabeli 1 esimese kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid

     

     

     

     

     

     

     

    270

    Tabeli 1 teise kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid

     

     

     

     

     

     

     

    280

    Järelejäänud kehtivusajaga ≤ 6 kuud

     

     

     

     

     

     

     

    290

    Järelejäänud kehtivusajaga > 6 kuud ja ≤ 24 kuud

     

     

     

     

     

     

     

    300

    Järelejäänud kehtivusajaga > 24 kuud

     

     

     

     

     

     

     

    310

    Tabeli 1 kolmanda kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid

     

     

     

     

     

     

     

    320

    Tabeli 1 neljanda kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid

     

     

     

     

     

     

     

    321

    Reitingu saanud n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid

     

     

     

     

     

     

     

    325

    Omavahendite nõue väärtpaberistamise instrumentide puhul

     

     

     

     

     

     

     

    330

    Omavahendite nõue korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul

     

     

     

     

     

     

     

    340

    Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide positsioonirisk, mille suhtes kohaldatakse erimeetodit

     

     

     

     

     

     

     

    350

    Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)

     

     

     

     

     

     

     

    360

    Lihtsustatud meetod

     

     

     

     

     

     

     

    370

    Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul

     

     

     

     

     

     

     

    380

    Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul

     

     

     

     

     

     

     

    390

    Stsenaariumi maatriksmeetod

     

     

     

     

     

     

     


    C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC)

     

    KÕIK POSITSIOONID

    (-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID

    NETOPOSITSIOONID

    NETOPOSITSIOONIDE (PIKAD) JAOTUS STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTE RISKIKAALUDE LÕIKES

    NETOPOSITSIOONIDE (LÜHIKESED) JAOTUS STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTE RISKIKAALUDE LÕIKES

    HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

    ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

    PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

    OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

    RISKIKAALUD < 1 250 %

    1 250 %

    REGULATIIVNE MEETOD

    ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

    SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

    RISKIKAALUD < 1 250 %

    1 250 %

    REGULATIIVNE MEETOD

    ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

    SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

    PIKAD

    LÜHIKESED

    (-) PIKAD

    (-) LÜHIKESED

    PIKAD

    LÜHIKESED

    7–10 %

    12–18 %

    20–35 %

    40–75 %

    100 %

    150 %

    200 %

    225 %

    250 %

    300 %

    350 %

    425 %

    500 %

    650 %

    750 %

    850 %

    REITINGUGA

    REITINGUTA

     

    KESKMINE RISKIKAAL (%)

     

    KESKMINE RISKIKAAL (%)

    7–10 %

    12–18 %

    20–35 %

    40–75 %

    100 %

    150 %

    200 %

    225 %

    250 %

    300 %

    350 %

    425 %

    500 %

    650 %

    750 %

    850 %

    REITINGUGA

    REITINGUTA

     

    KESKMINE RISKIKAAL (%)

     

    KESKMINE RISKIKAAL (%)

    KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID

    KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID

    KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID

    KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID

    KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA

    KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID

    KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID

    KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    110

    120

    130

    140

    150

    160

    170

    180

    190

    200

    210

    220

    230

    240

    250

    260

    270

    280

    290

    300

    310

    320

    330

    340

    350

    360

    370

    380

    390

    400

    410

    420

    430

    440

    450

    460

    470

    480

    490

    500

    510

    520

    530

    540

    550

    560

    570

    580

    590

    600

    610

    010

    KOGURISKIPOSITSIOON

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Lahter seotud: MKR SA TDI {325:060}

    020

    millest: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    VÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    VÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    VÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA JAOTUS ALUSVARA LIIKIDE LÕIKES:

    120

    1.

    Elamukinnisvarale seatud hüpoteegid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    2.

    Ärikinnisvarale seatud hüpoteegid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    3.

    Krediitkaardinõuded

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    4.

    Liising

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    5.

    Äriühingutele või VKEdele antud laenud

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    6.

    Tarbimislaenud

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    7.

    Nõuded klientide vastu

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    190

    8.

    Muud varad

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    200

    9.

    Pandikirjad

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    210

    10.

    Muud kohustused

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP)

     

    KÕIK POSITSIOONID

    (-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID

    NETOPOSITSIOONID

    NETOPOSITSIOONI (PIKK) JAOTUS STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTE RISKIKAALUDE LÕIKES

    NETOPOSITSIOONI (LÜHIKE) JAOTUS STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTE RISKIKAALUDE LÕIKES

    ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

    PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

    OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

    RISKIKAALUD < 1 250 %

    1 250 %

    REGULATIIVNE MEETOD

    ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

    SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

    RISKIKAALUD < 1 250 %

    1 250 %

    REGULATIIVNE MEETOD

    ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

    SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

    PIKAD

    LÜHIKESED

    (-) PIKAD

    (-) LÜHIKESED

    PIKAD

    LÜHIKESED

    7–10 %

    12–18 %

    20–35 %

    40–75 %

    100 %

    250 %

    350 %

    425 %

    650 %

    Muud

    REITINGUGA

    REITINGUTA

     

    KESKMINE RISKIKAAL (%)

     

    KESKMINE RISKIKAAL (%)

    7–10 %

    12–18 %

    20–35 %

    40–75 %

    100 %

    250 %

    350 %

    425 %

    650 %

    Muud

    REITINGUGA

    REITINGUTA

     

    KESKMINE RISKIKAAL (%)

     

    KESKMINE RISKIKAAL (%)

    KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID

    KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID

    KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID

    KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    110

    120

    130

    140

    150

    160

    170

    180

    190

    200

    210

    220

    230

    240

    250

    260

    270

    280

    290

    300

    310

    320

    330

    340

    350

    360

    370

    380

    390

    400

    410

    420

    430

    440

    450

    010

    KOGURISKIPOSITSIOON

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Lahter seotud: MKR SA TDI {330:060}

     

    VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID:

    020

    VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    VÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    VÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    VÄÄRTPABERISTAMISED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID:

    110

    N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU)

    Riigisisene turg:

     

    POSITSIOONID

    OMAVAHENDITE NÕUDED

    KOGURISKIPOSITSIOON

    KÕIK POSITSIOONID

    NETOPOSITSIOONID

    POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

    PIKAD

    LÜHIKESED

    PIKAD

    LÜHIKESED

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    010

    KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD OMAKAPITALI INSTRUMENDID

     

     

     

     

     

     

    Vormiga CA seotud lahter

    020

    Üldrisk

     

     

     

     

     

     

     

    021

    Tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

     

     

    022

    Muud varad ja kohustused

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit

     

     

     

     

     

     

     

    040

    Muud omavahendite instrumendid, kui börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Spetsiifiline risk

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide positsioonirisk, mille suhtes kohaldatakse erimeetodit

     

     

     

     

     

     

     

    090

    Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)

     

     

     

     

     

     

     

    100

    Lihtsustatud meetod

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul

     

     

     

     

     

     

     

    130

    Stsenaariumi maatriksmeetod

     

     

     

     

     

     

     


    C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX)

     

    KÕIK POSITSIOONID

    NETOPOSITSIOONID

    POSITIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

    (sealhulgas selliste tasakaalustamata valuutapositsioonide ümberjaotamine, mille suhtes kohaldatakse tasakaalustatud positsioonide erikäsitlust)

    OMAVAHENDITE NÕUDED

    KOGURISKIPOSITSIOON

    PIKAD

    LÜHIKESED

    PIKAD

    LÜHIKESED

    PIKAD

    LÜHIKESED

    TASAKAALUSTATUD

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    010

    MUUS KUI ARUANDLUSVALUUTAS OLEVAD POSITSIOONID KOKKU

     

     

     

     

     

     

     

     

    Vormiga CA seotud lahter

    020

    Tugeva korrelatsiooniga valuutad

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Kõik muud valuutad (sealhulgas ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, keda käsitatakse eri valuutadena)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    Kuld

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Lihtsustatud meetod

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    Stsenaariumi maatriksmeetod

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    KOGUPOSITSIOONIDE (SEALHULGAS ARUANDLUSVALUUTA) JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

    100

    Muud varad ja kohustused, mis ei ole bilansivälised kirjed ega tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Bilansivälised kirjed

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Memokirjed: VALUUTAPOSITSIOONID

    130

    Euro

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    Lek

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    Argentina peeso

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    Austraalia dollar

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    Brasiilia real

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    Bulgaaria lev

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    190

    Kanada dollar

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    200

    Tšehhi kroon

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    210

    Taani kroon

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    220

    Egiptuse nael

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    230

    Naelsterling

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    240

    Forint

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    250

    Jeen

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    270

    Leedu litt

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    280

    Dinaar

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    290

    Mehhiko peeso

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    300

    Zlott

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    310

    Rumeenia leu

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    320

    Vene rubla

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    330

    Serbia dinaar

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    340

    Rootsi kroon

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    350

    Šveitsi frank

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    360

    Türgi liir

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    370

    Grivna

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    380

    USA dollar

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    390

    Islandi kroon

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    400

    Norra kroon

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    410

    Hongkongi dollar

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    420

    Uus Taiwani dollar

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    430

    Uus-Meremaa dollar

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    440

    Singapuri dollar

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    450

    Vonn

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    460

    Renminbi-jüaan

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    470

    Muud

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID (MKR SA COM)

     

    KÕIK POSITSIOONID

    NETOPOSITSIOONID

    POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

    OMAVAHENDITE NÕUDED

    KOGURISKIPOSITSIOON

    PIKAD

    LÜHIKESED

    PIKAD

    LÜHIKESED

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    010

    KAUBAPOSITSIOONID KOKKU

     

     

     

     

     

     

    Vormiga CA seotud lahter

    020

    Väärismetallid (välja arvatud kuld)

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Mitteväärismetallid

     

     

     

     

     

     

     

    040

    Põllumajanduskaubad

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Muud

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Millest energiatooted (nafta, gaas)

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Lõpptähtajal põhinev meetod

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Laiendatud lõpptähtajal põhinev meetod

     

     

     

     

     

     

     

    090

    Lihtsustatud meetod: Kõik positsioonid

     

     

     

     

     

     

     

    100

    Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Lihtsustatud meetod

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul

     

     

     

     

     

     

     

    130

    Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul

     

     

     

     

     

     

     

    140

    Stsenaariumi maatriksmeetod

     

     

     

     

     

     

     


    C 24.00 – TURURISKI SISEMUDELI MEETODID (MKR IM)

     

    VaR RISKIVÄÄRTUS

    STRESSIOLUKORRA VaR RISKIVÄÄRTUS

    TÄIENDAVA MAKSEVIIVITUSE NING REITINGUTE MUUTUMISE RISKI OMAVAHENDITE NÕUE

    KÕIGI HINNARISKIDE OMAVAHENDITE NÕUE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL

    OMAVAHENDITE NÕUDED

    KOGURISKIPOSITSIOON

    Ületamiste arv eelneva 250 tööpäeva jooksul

    VaR riskiväärtuse korrutustegur (mc)

    Stressiolukorra VaR riskiväärtuse (SVaR) korrutustegur (ms)

    EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

    EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

    KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg)

    VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1)

    KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD STRESSIOLUKORRA RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg)

    VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1)

    12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS

    VIIMANE VÄÄRTUS

    ALAMPIIR

    12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS

    VIIMANE VÄÄRTUS

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    110

    120

    130

    140

    150

    160

    170

    180

    010

    KOGUPOSITSIOON

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Vormiga CA seotud lahter

     

     

     

     

     

     

    Memokirjed: TURURISKI JAOTUS

    020

    Kaubeldavad võlainstrumendid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Kaubeldavad võlainstrumendid – üldrisk

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    Kaubeldavad võlainstrumendid – spetsiifiline risk

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Omakapitali instrumendid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Omakapitali instrumendid – üldrisk

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Omakapitali instrumendid – spetsiifiline risk

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Valuutarisk

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    Kaubarisk

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    Üldriski kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Spetsiifilise riski kogusumma

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     


    C 25.00 - KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA)

     

    RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

    VaR RISKIVÄÄRTUS

    STRESSIOLUKORRA VaR RISKIVÄÄRTUS

    OMAVAHENDITE NÕUDED

    KOGURISKIPOSITSIOON

    MEMOKIRJED

    KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISKI MAANDUSE TINGLIK VÄÄRTUS

     

    millest: börsivälised tuletisinstrumendid

    millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

    KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg)

    VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1)

    KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD STRESSIOLUKORRA RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg)

    VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1)

    Vastaspoolte arv

    millest: krediidiriski marginaali kindlaksmääramiseks kasutati asendajat

    KANTUD KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK

    ÜHE ALUSVARAGA KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD

    INDEKSIPÕHISED KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    110

    120

    130

    140

    010

    Krediidiväärtuse korrigeerimise risk kokku

     

     

     

     

     

     

     

     

    link: {CA2;r640;c010)

     

     

     

     

     

    020

    Täiustatud meetodi kohaselt

     

     

     

     

     

     

     

     

    link: {CA2;r650;c010)

     

     

     

     

     

    030

    Standardmeetodi kohaselt

     

     

     

     

     

     

     

     

    link: {CA2;r660;c010)

     

     

     

     

     

    040

    Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt

     

     

     

     

     

     

     

     

    link: {CA2;r670;c010)

     

     

     

     

     

    II LISA

    OMAVAHENDITE JA OMAVAHENDITE NÕUETE ARUANDLUS

    Sisukord

    I OSA:

    ÜLDISED JUHISED
    127

    1.

    STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED 127

    1.1.

    STRUKTUUR 127

    1.2.

    NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED 127

    1.3.

    MÄRGI PÕHIMÕTTED 127

    II OSA:

    VORMIDE TÄITMISE JUHISED
    127

    1.

    KAPITALI ADEKVAATSUSE ÜLEVAADE (CA) 127

    1.1.

    ÜLDISED MÄRKUSED 127

    1.2.

    C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1) 129

    1.2.1.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 129

    1.3.

    C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2) 143

    1.3.1.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 143

    1.4.

    C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3) 149

    1.4.1.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 149

    1.5.

    C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4) 150

    1.5.1.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 150

    1.6.

    ÜLEMINEKUSÄTTED JA INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5) 165

    1.6.1.

    ÜLDISED MÄRKUSED 165

    1.6.2.

    C 05.01 – ÜLEMINEKUSÄTTED (CA5.1) 165

    1.6.2.1.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 166

    1.6.3.

    C 05.02 – INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5.2) 174

    1.6.3.1.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 174

    2.

    KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS) 176

    2.1.

    ÜLDISED MÄRKUSED 176

    2.2.

    ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME KOHTA 176

    2.3.

    TEAVE ÜKSIKUTE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES 176

    2.4.

    C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL) 177

    2.5.

    C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS) 177

    3.

    KREDIIDIRISKI VORMID 185

    3.1.

    ÜLDISED MÄRKUSED 185

    3.1.1.

    SELLISTE KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KAJASTAMINE, MILLEL ON ASENDUSMÕJU 185

    3.1.2.

    VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI KAJASTAMINE 185

    3.2.

    C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT (CR SA) 186

    3.2.1.

    ÜLDISED MÄRKUSED 186

    3.2.2.

    VORMI CR SA ULATUS 186

    3.2.3.

    RISKIPOSITSIOONIDE MÄÄRAMINE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE STANDARDMEETODI KOHASELT 187

    3.2.4.

    SELGITUSED KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLIS 112 OSUTATUD TEATAVATE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE ULATUSE KOHTA 190

    3.2.4.1.

    RISKIPOSITSIOONI KLASS „NÕUDED KREDIIDIASUTUSTE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE VASTU” 190

    3.2.4.2.

    RISKIPOSITSIOONI KLASS „PANDIKIRJADEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID” 190

    3.2.4.3.

    RISKIPOSITSIOONI KLASS „ÜHISEKS INVESTEERIMISEKS LOODUD ETTEVÕTJA AKTSIATEST JA OSAKUTEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID” 191

    3.2.5.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 191

    3.3.

    KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR IRB) 198

    3.3.1.

    VORMI CR IRB ULATUS 198

    3.3.2.

    VORMI CR IRB JAOTUS 199

    3.3.3.

    C 08.01 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR IRB 1) 200

    3.3.3.1.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 200

    3.3.4.

    C 08.02 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE VÕI KOGUMITE LÕIKES (VORM CR IRB 2) 208

    3.4.

    KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: TEAVE GEOGRAAFILISE JAOTUSE KOHTA (CR GB) 209

    3.4.1.

    C 09.01 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: STANDARDMEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 1) 209

    3.4.1.1.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 209

    3.4.2.

    C 09.02 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 2) 211

    3.4.2.1.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 211

    3.4.3.

    C 09.03 – ASJAKOHASTE KREDIIDIRISKI POSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI OMAVAHENDITE KOGUNÕUETE JAOTUS RIIKIDE LÕIKES (CR GB 3) 214

    3.4.3.1.

    ÜLDISED MÄRKUSED 214

    3.4.3.2.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 214

    3.5.

    C 10.01 JA C 10.02 – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT KÄSITLETAVAD OMAKAPITALI INVESTEERINGUD (VORMID CR EQU IRB 1 JA CR EQU IRB 2) 214

    3.5.1.

    ÜLDISED MÄRKUSED 214

    3.5.2.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA (KEHTIVAD NII VORMI CR EQU IRB 1 KUI KA VORMI CR EQU IRB 2 KOHTA) 215

    3.6.

    C 11.00 – ARVELDUS/ÜLEKANDERISK (CR SETT) 218

    3.6.1.

    ÜLDISED MÄRKUSED 218

    3.6.2.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 219

    3.7.

    C 12.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC SA) 221

    3.7.1.

    ÜLDISED MÄRKUSED 221

    3.7.2.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 221

    3.8.

    C 13.00 – KREDIIDIRISK – VÄÄRTPABERISTAMINE: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC IRB) 228

    3.8.1.

    ÜLDISED MÄRKUSED 228

    3.8.2.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 228

    3.9.

    C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC DETAILS) 235

    3.9.1.

    ÜLDISED MÄRKUSED 235

    3.9.2.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 236

    4.

    OPERATSIOONIRISKI VORMID 246

    4.1.

    C 16.00 – OPERATSIOONIRISK 246

    4.1.1.

    ÜLDISED MÄRKUSED 246

    4.1.2.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 246

    4.2.

    C 17.00 – OPERATSIOONIRISK: KAHJU KOGUSUMMA ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR DETAILS) 249

    4.2.1.

    ÜLDISED MÄRKUSED 249

    4.2.2.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 249

    5.

    TURURISKI VORMID 251

    5.1.

    C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI) 251

    5.1.1.

    ÜLDISED MÄRKUSED 251

    5.1.2.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 252

    5.2.

    C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC) 254

    5.2.1.

    ÜLDISED MÄRKUSED 254

    5.2.2.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 254

    5.3.

    C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVASSE KAUPLEMISPORTFELLI MÄÄRATUD POSITSIOONIDE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP) 256

    5.3.1.

    ÜLDISED MÄRKUSED 256

    5.3.2.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 257

    5.4.

    C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU) 259

    5.4.1.

    ÜLDISED MÄRKUSED 259

    5.4.2.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 259

    5.5.

    C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX) 261

    5.5.1.

    ÜLDISED MÄRKUSED 261

    5.5.2.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 261

    5.6.

    C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID (MKR SA COM) 264

    5.6.1.

    ÜLDISED MÄRKUSED 264

    5.6.2.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 264

    5.7.

    C 24.00 – TURURISK: SISEMUDELI MEETOD (MKR IM) 265

    5.7.1.

    ÜLDISED MÄRKUSED 265

    5.7.2.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 265

    5.8.

    C 25.00 – KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA) 267

    5.8.1.

    JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 267

    I OSA:   ÜLDISED JUHISED

    1.   STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED

    1.1.   STRUKTUUR

    1.

    Raamistik koosneb kokku viiest vormide kogumist:

    a)

    kapitali adekvaatsus, regulatiivse kapitali ülevaade, koguriskipositsioon;

    b)

    konsolideerimisgrupi maksevõime, ülevaade sellest, kuidas aruandva üksuse konsolideerimise alla kuuluvad üksikud üksused täidavad maksevõimenõudeid;

    c)

    krediidirisk (sealhulgas vastaspoole risk, lahjendusrisk ja arveldusrisk);

    d)

    tururisk (sealhulgas kauplemisportfelli positsioonirisk, valuutarisk, kaubarisk ja krediidiväärtuse korrigeerimise risk);

    e)

    operatsioonirisk.

    2.

    Iga vormi puhul on esitatud viited õigussätetele. Üksikasjalikum teave iga vormide kogumi esitamise üldpõhimõtete kohta, juhised konkreetsete kirjete kohta ning näited ja valideerimiseeskirjad on esitatud ühise aruandlusraamistiku rakendamise suunistes.

    3.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad ainult need vormid, mis on asjakohased omavahendite nõuete kindlaksmääramiseks kasutatava lähenemisviisi seisukohast.

    1.2.   NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED

    4.

    Vormide veergudele, ridadele ja lahtritele viitamisel on käesolevas dokumendis aluseks võetud järgmises tabelis kirjeldatud nummerdamise põhimõtted. Need numbrilised koodid on valideerimise eeskirjades laialdaselt kasutusel.

    5.

    Juhistes kasutatakse järgmisel kujul olevat üldist märget: {vorm;rida;veerg}.

    6.

    Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {rida;veerg}.

    7.

    Ainult ühte veergu sisaldavate vormide puhul viidatakse ainult ridadele: {vorm;rida}.

    8.

    Tärni kasutatakse selle tähistamiseks, et valideerimisele kuulub eelnevalt kindlaks määratud rida või veerg.

    1.3.   MÄRGI PÕHIMÕTTED

    9.

    Mis tahes summa, mis suurendab omavahendeid või kapitalinõudeid, kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Seevastu iga summa, mis vähendab omavahendite või kapitalinõuete kogusummat, kajastatakse aruandes negatiivse arvuna. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (-), ei esitata kõnealuse kirje puhul positiivset arvu.

    II OSA:   VORMIDE TÄITMISE JUHISED

    1.   KAPITALI ADEKVAATSUSE ÜLEVAADE (CA)

    1.1.   ÜLDISED MÄRKUSED

    10.

    CA vormid sisaldavad teavet I samba lugejate (omavahendid, esimese taseme omavahendid, esimese taseme põhiomavahendid), nimetajate (omavahendite nõuded) ja üleminekusätete kohta ning koosnevad viiest vormist:

    a)

    Vormis CA1 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud omavahendite summa, mis on liigendatud kirjeteks, millest kõnealune summa koosneb. Omavahendite summa sisaldab üleminekusätete kogumõju omavahendite liikide lõikes.

    b)

    Vormis CA2 esitatakse kokkuvõtlikult koguriskipositsioon (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 92 lõikes 3).

    c)

    Vormis CA3 esitatakse suhtarvud, mille puhul on kapitalinõuete määrusega ette nähtud miinimumtase, ja mõned muud nendega seotud andmed.

    d)

    Vormis CA4 esitatakse memokirjed, mida on vaja vormi CA1 kirjete arvutamiseks, samuti teave seoses kapitalinõuete direktiivi kohaste kapitalipuhvritega.

    e)

    Vormis CA5 esitatakse andmed, mida on vaja omavahendeid käsitlevate üleminekusätete mõju arvutamiseks. Pärast üleminekusätete kehtivusaja lõppu vorm CA5 kaotatakse.

    11.

    Vorme kohaldatakse kõigi aruandvate üksuste suhtes, olenemata kohaldatavatest raamatupidamistavadest, kuigi mõned lugeja kirjed on asjakohased vaid IASi/IFRSi laadi hindamiseeskirju kohaldatavate üksuste puhul. Üldiselt on nimetajas esitatav teave seotud vastavates vormides koguriskipositsiooni arvutamiseks esitatud lõpptulemusega.

    12.

    Omavahendite kogusumma koosneb eri liiki omavahenditest: esimese taseme omavahendid, mis on esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summa, ning teise taseme omavahendid.

    13.

    Üleminekusätteid käsitletakse CA vormides järgmiselt:

    a)

    Vormis CA1 esitatavates kirjetes üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi üldiselt arvesse ei võeta. See tähendab, et vormi CA1 kirjete andmed arvutatakse vastavalt lõppsätetele (st nagu üleminekusätteid ei kohaldataks), välja arvatud kirjed, mis kokkuvõtlikult kajastavad üleminekusätete mõju. Iga omavahendite liigi (st esimese taseme põhiomavahendid, täiendavad esimese taseme omavahendid ja teise taseme omavahendid) puhul on kolm eri kirjet, milles kajastatakse kõiki üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi.

    b)

    Üleminekusätted võivad mõjutada ka täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite puudujääki (s.o täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab vastavalt täiendavaid esimese taseme omavahendeid või teise taseme omavahendeid, nagu sätestatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis j ja artikli 56 punktis e) ning seega võivad kõnealuseid puudujääke sisaldavad kirjed kaudselt kajastada üleminekusätete mõju.

    c)

    Vormi CA5 kasutatakse üksnes üleminekusätete mõju kajastamiseks.

    14.

    II samba nõudeid võib ELis kohaldada erinevalt (IV kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2 tuleb üle võtta riikide õigusaktidesse). Kapitalinõuete määruse kohases maksevõime aruandluses võetakse arvesse ainult II samba nõudeid maksevõime suhtarvu või sihtsuhtarvu kohta. Üksikasjalike aruannete esitamine II samba nõuete kohta ei ole kapitalinõuete määruse artikliga 99 ette nähtud.

    a)

    Vormides CA1, CA2 või CA5 esitatakse andmed ainult I samba küsimuste kohta.

    b)

    Vormis CA3 kajastatakse II samba täiendavate nõuete kogumõju maksevõime suhtarvule. Ühes osas kajastatakse summade mõju suhtarvudele, samas kui teises osas kajastatakse suhtarvu ennast. Mõlemad suhtarvude osad ei ole täiendavalt seotud vormidega CA1, CA2 või CA5.

    c)

    Vorm CA4 sisaldab ühte lahtrit seoses II samba kohaste täiendavate omavahendite nõuetega. See lahter ei ole valideerimiseeskirjade kaudu seotud CA3 vormi omavahendite suhtarvudega ja kajastab kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõiget 2, milles on selgesõnaliselt märgitud, et täiendavaid omavahendite nõudeid võib käsitada ühe võimalusena II samba otsuste puhul.

    1.2.   C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1)

    1.2.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Rida

    Viited õigussätetele ja juhised

    010

    1.   Omavahendid

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 118 ja artikkel 72

    Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid võrduvad krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese ja teise taseme omavahendite summaga.

    015

    1.1   Esimese taseme omavahendid

    Kapitalinõuete määruse artikkel 25.

    Esimese taseme omavahendid võrduvad esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summaga.

    020

    1.1.1   Esimese taseme põhiomavahendid

    Kapitalinõuete määruse artikkel 50.

    030

    1.1.1.1   Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

    Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punktid a ja b, artiklid 27–30, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42

    040

    1.1.1.1.1   Sissemakstud kapitaliinstrumendid

    Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punkt a ning artiklid 27–31

    See hõlmab vastastikuste seltside, ühistute ja samalaadsete krediidiasutuste või investeerimisühingute kapitaliinstrumente (kapitalinõuete määruse artiklid 27–29).

    Arvesse ei võeta instrumentidega seotud ülekurssi.

    Arvesse võetakse ametiasutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumente, kui täidetud on kõik kapitalinõuete määruse artiklis 31 sätestatud tingimused.

    050

    1.1.1.1.2*   Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

    Kapitalinõuete määruse artikli 28 lõike 1 punktid b, l ja m.

    Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel.

    Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.

    060

    1.1.1.1.3   Ülekurss

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 124 ja artikli 26 lõike 1 punkt b

    Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.

    Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid” seotud osa.

    070

    1.1.1.1.4   (-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42

    Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda esimese taseme põhiomavahendites aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 42 sätestatud erandeid.

    Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid” alla, ei kajastata sellel real.

    Kajastatav summa hõlmab oma aktsiatega seotud ülekurssi.

    Kirjed 1.1.1.1.4–1.1.1.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohutusi osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohutusi osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.1.1.1.5 all.

    080

    1.1.1.1.4.1   (-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42

    Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osalused kirje 1.1.1.1 kohastes esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides.

    Kajastatav summa hõlmab pika netopositsiooni alusel arvutatud osalusi kauplemisportfellis, nagu on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 42 punktiga a.

    090

    1.1.1.1.4.2   (-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42

    091

    1.1.1.1.4.3   (-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42

    092

    1.1.1.1.5   (-) Tegelikud või tingimuslikud kohutused osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile f arvatakse maha „enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille ostmiseks on krediidiasutusel või investeerimisühingul olemasoleva lepingujärgse kohustuse alusel tegelik või tingimuslik kohustus”.

    130

    1.1.1.2   Jaotamata kasum

    Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punkt c ja artikli 26 lõige 2

    Jaotamata kasum hõlmab eelmiste aastate jaotamata kasumit koos aruandeperioodi aktsepteeritava vahekasumi või aastakasumiga.

    140

    1.1.1.2.1   Eelmiste aastate jaotamata kasum

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 123 ja artikli 26 lõike 1 punkt c

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 123 on jaotamata kasum määratletud kui „eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum kohaldatava raamatupidamistava tähenduses”.

    150

    1.1.1.2.2   Aktsepteeritav kasum või kahjum

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 121, artikli 26 lõige 2 ja artikli 36 lõike 1 punkt a

    Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõikega 2 lubatakse pädevate asutuste eelneval nõusolekul võtta jaotamata kasumina arvesse aruandeperioodi vahekasumit või aastakasumit, kui täidetud on teatavad tingimused.

    Teiselt poolt arvatakse vastavalt kapitalimääruse artikli 36 lõike 1 punktile a esimese taseme põhiomavahenditest maha kahjum.

    160

    1.1.1.2.2.1   Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

    Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõige 2 ja artikli 36 lõike 1 punkt a.

    Kajastatav summa on raamatupidamise kasumiaruandes kajastatav kasum või kahjum.

    170

    1.1.1.2.2.2   (-) Mitteaktsepteeritav osa vahekasumist või aastakasumist

    Kapitalinõuete määruse artikli 26 punkt 2

    Sellel real ei kajastata mingit arvu, kui aruandeperioodil on krediidiasutus või investeerimisühing kajastanud kahjumit. See tuleneb sellest, et kahjum arvatakse esimese taseme põhiomavahenditest täielikult maha.

    Kui krediidiasutus või investeerimisühing kajastab kasumit, kajastatakse osa, mis ei ole aktsepteeritav vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 26 lõikele 2 (st auditeerimata kasum ning prognoositavad väljamaksed või dividendid).

    Oluline on, et kasumi puhul arvatakse maha vähemalt vahedividendid.

    180

    1.1.1.3   Muu akumuleeritud koondkasum

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 100 ja artikli 26 lõike 1 punkt d

    Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist ja enne usaldatavusfiltrite kohaldamist. Kajastatav summa määratakse kindlaks vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 13 lõikele 4.

    200

    1.1.1.4   Muud reservid

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 117 ja artikli 26 lõike 1 punkt e

    Kapitalinõuete määruses on muud reservid määratletud kui „kohaldatavas raamatupidamistavas määratletud reservid, mis tuleb kõnealuse standardi kohaselt avalikustada, välja arvatud mis tahes summad, mida on juba kajastatud muus akumuleeritud koondkasumis või jaotamata kasumis”.

    Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist.

    210

    1.1.1.5   Üldine pangandusreserv

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 112 ja artikli 26 lõike 1 punkt f

    Direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 38 on üldine pangandusreserv (direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt „üldise pangandusriski fond”) määratletud kui „summad, mida krediidiasutus otsustab reserveerida sellise riski katmiseks, kui teatav pangandusega seotud risk selle tingib”.

    Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist.

    220

    1.1.1.6   Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

    Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 1–3 ja artiklid 484–487

    Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt esimese taseme põhiomavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

    230

    1.1.1.7   Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 120 ja artikkel 84

    Tütarettevõtjate kõigi selliste vähemusosaluste summa, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka.

    240

    1.1.1.8   Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses täiendavate vähemusosalustega

    Kapitalinõuete määruse artiklid 479 ja 480

    Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste korrigeerimine. See kirje saadakse otse vormist CA5.

    250

    1.1.1.9   Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega

    Kapitalinõuete määruse artiklid 32–35

    260

    1.1.1.9.1   (-) Väärtpaberistatud varadest tulenev omakapitali suurenemine

    Kapitalinõuete määruse artikli 32 punkt 1

    Kajastatav summa on väärtpaberistatud varadest tulenev krediidiasutuse või investeerimisühingu omakapitali suurenemine vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

    See kirje hõlmab näiteks võimendusest saadavat tulu, millest tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu müügitulu või väärtpaberistamise tehingu algataja puhastulu, mis tekib väärtpaberistatud varadest tulevikus saadava tulu kapitaliseerimisest ja parandab väärtpaberistamise positsioonide krediidikvaliteeti.

    270

    1.1.1.9.2   Rahavoogude riskimaandamise reserv

    Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt a

    Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui rahavoogude riskimaandamisest saadakse kahju (st kui see vähendab raamatupidamises kajastatavaid omavahendeid), ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile.

    Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist.

    280

    1.1.1.9.3   Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kumulatiivne kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest

    Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt b

    Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest saadakse kahju (st kui see vähendab raamatupidamises kajastatavaid omavahendeid), ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile.

    Auditeerimata kasumit selles kirjes arvesse ei võeta.

    285

    1.1.1.9.4   Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

    Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt c ja artikli 33 lõige 2

    Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest saadakse kahju, ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile.

    Auditeerimata kasumit selles kirjes arvesse ei võeta.

    290

    1.1.1.9.5   (-) Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine

    Kapitalinõuete määruse artiklid 34 ja 105

    Kauplemisportfelli või kauplemisportfelliväliste riskipositsioonide õiglase väärtuse korrigeerimine tulenevalt kapitalinõuete määruse artikli 105 kohastest usaldusväärse hindamise rangematest nõuetest.

    300

    1.1.1.10   (-) Firmaväärtus

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 113, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikkel 37

    310

    1.1.1.10.1   (-) Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 113 ja artikli 36 lõike 1 punkt b

    Firmaväärtus on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.

    Selle kirje all kajastatav summa on sama kui bilansis kajastatav summa.

    320

    1.1.1.10.2   (-) Firmaväärtus, mida võetakse arvesse oluliste investeeringute hindamisel

    Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt b ja artikkel 43

    330

    1.1.1.10.3   Firmaväärtusega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

    Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt a

    Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui firmaväärtus väheneb või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse.

    340

    1.1.1.11   (-) Muu immateriaalne vara

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 115, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikli 37 punkt a

    Muu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

    350

    1.1.1.11.1   (-) Muu immateriaalne vara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 115 ja artikli 36 lõike 1 punkt b

    Muu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

    Kajastatav summa vastab bilansis kajastatavale muu immateriaalse vara kui firmaväärtuse summale.

    360

    1.1.1.11.2   Muu immateriaalse varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

    Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt a

    Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui muu immateriaalne vara kui firmaväärtus on vähenenud või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse.

    370

    1.1.1.12   (-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c ja artikkel 38

    380

    1.1.1.13   (-) Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d ning artiklid 40, 158 ja 159

    Kajastatavat summat ei vähendata tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara taseme suurenemise või muu täiendava maksumõju võrra, mis võib aset leida, kui eraldised tõuseksid oodatava kahjuga samale tasemele (kapitalinõuete määruse artikkel 40).

    390

    1.1.1.14   (-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 109, artikli 36 lõike 1 punkt e ja artikkel 41

    400

    1.1.1.14.1   (-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 109 ja artikli 36 lõike 1 punkt e

    Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara on määratletud kui „kindalaksmääratud pensionifondi või -skeemi vara, mis on arvutatud pärast sama fondi või skeemi kohustuste mahaarvamist”.

    Kajastatav summa vastab bilansis kajastatavale summale (kui kajastatakse eraldi).

    410

    1.1.1.14.2   Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktid 108 ja 109 ning artikli 41 lõike 1 punkt a

    Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara on vähenenud või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse.

    420

    1.1.1.14.3   Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab piiramatult kasutada

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 109 ja artikli 41 lõike 1 punkt b

    Selle kirje all kajastatakse mis tahes summat ainult juhul, kui pädev asutus on andnud eelneva nõusoleku vähendada kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara summat, mis kuulub mahaarvamisele.

    Sellel real kajastatavatele varadele määratakse krediidiriski nõuete kohaldamisel riskikaal.

    430

    1.1.1.15   (-) Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 36 lõike 1 punkt g ja artikkel 44

    Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid.

    Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjeid.

    440

    1.1.1.16   (-) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt j

    Kajastatav summa võetakse otse vormi CA1 kirjest „Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid”. See summa arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest.

    450

    1.1.1.17   (-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 36, artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt i ning artiklid 89–91

    Oluline osalus on määratletud kui „otsene või kaudne osalus ettevõtjas, mis moodustab vähemalt 10 % selle ettevõtja kapitalist või hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju tema juhtimisele”.

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile i võib selle alternatiivina arvata maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada riskikaalu 1 250 %.

    460

    1.1.1.18   (-) Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt ii, artikli 243 lõike 1 punkt b, artikli 244 lõike 1 punkt b, artikkel 258 ja artikli 266 lõige 3

    Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 %, kuid mille võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt ii). Viimati märgitud juhul tuleb neid kajastada selle kirje all.

    470

    1.1.1.19   (-) Reguleerimata väärtpaberiülekanded, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iii ja artikli 379 lõige 3

    Reguleerimata väärtpaberiülekannete suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 % alates viiendast päevast pärast teist lepingulist makse või ülekande poolt kuni tehingu lõppemiseni vastavalt arveldusriski puhul kohaldatavatele omavahendite nõuetele. Alternatiivina võib need maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iii). Viimati märgitud juhul tuleb neid kajastada selle kirje all.

    471

    1.1.1.20   (-) Positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu krediidiasutus või investeerimisühing ei saa sisereitingute meetodi kohaselt määrata ja mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iv ja artikli 153 lõige 8

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile iv võib need alternatiivina arvata maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada riskikaalu 1 250 %.

    472

    1.1.1.21   (-) Sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt v ja artikli 155 lõige 4

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile v võib need alternatiivina arvata maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada riskikaalu 1 250 %.

    480

    1.1.1.22   (-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 36 lõike 1 punkt h, artiklid 43–46, artikli 49 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 79

    Esimese taseme põhiomavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.

    Vt alternatiivid mahaarvamisele, kui kohaldatakse konsolideerimist (artikli 49 lõiked 2 ja 3).

    490

    1.1.1.23   (-) Mahaarvatav tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c, artikkel 38 ja artikli 48 lõike 1 punkt a

    Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktis a sätestatud 10 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest (millest on maha arvatud see osa seotud edasilükkunud tulumaksu kohustustest, mis on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 5 punktile b jaotatud edasilükkunud tulumaksu varale, mis tuleneb ajutistest erinevustest).

    500

    1.1.1.24   (-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 36 lõike 1 punkt i, artiklid 43, 45 ja 47, artikli 48 lõike 1 punkt b, artikli 49 lõiked 1–3 ja artikkel 79

    Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktis b sätestatud 10 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering.

    Vt alternatiivid mahaarvamisele, kui kohaldatakse konsolideerimist (artikli 49 lõiked 1, 2 ja 3).

    510

    1.1.1.25   (-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist

    Kapitalinõuete määruse artikli 48 punkt 1

    Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikes 1 sätestatud 17,65 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ning krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesest ja kaudsest osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering.

    520

    1.1.1.26   Muud üleminekusätetest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimised

    Kapitalinõuete määruse artiklid 469–472, 478 ja 481.

    Üleminekusätetest tulenev mahaarvamiste korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

    524

    1.1.1.27   Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine esimese taseme põhiomavahenditest

    Kapitalinõuete määruse artikkel 3

    529

    1.1.1.28   Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

    Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda rida kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje/mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui esimese taseme põhiomavahendite elemendi mahaarvamisele vastavat esimese taseme põhiomavahendite elementi ei saa kajastada ühes ridadest 020–524.

    Seda lahtrit ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kapitalinõuete määruse reguleerimisalasse).

    530

    1.1.2   TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

    Kapitalinõuete määruse artikkel 61.

    540

    1.1.2.1   Täiendavate esimese taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

    Kapitalinõuete määruse artikli 51 punkt a, artiklid 52–54, artikli 56 punkt a ja artikkel 57

    550

    1.1.2.1.1   Sissemakstud kapitaliinstrumendid

    Kapitalinõuete määruse artikli 51 punkt a ning artiklid 52–54

    Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.

    560

    1.1.2.1.2   (*) Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

    Kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punktid c, e ja f

    Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel.

    Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.

    570

    1.1.2.1.3   Ülekurss

    Kapitalinõuete määruse artikli 51 punkt b

    Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.

    Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid” seotud osa.

    580

    1.1.2.1.4   (-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

    Kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57

    Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 57 sätestatud erandeid.

    Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid” alla, ei kajastata sellel real.

    Kajastatav summa hõlmab oma aktsiatega seotud ülekurssi.

    Kirjed 1.1.2.1.4–1.1.2.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohutusi osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohutusi osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.1.2.1.5 all.

    590

    1.1.2.1.4.1   (-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57

    Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osalused kirje 1.1.2.1.1 kohastes täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

    620

    1.1.2.1.4.2   (-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

    Kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkt ii, artikli 56 punkt a ja artikkel 57

    621

    1.1.2.1.4.3   (-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57

    622

    1.1.2.1.5   (-) Tegelikud või tingimuslikud kohutused osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

    Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt a ja artikkel 57

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile a tuleb maha arvata „enda need täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasolevate lepingujärgsete kohustuste alusel kohustatud ostma”.

    660

    1.1.2.2   Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

    Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 4 ja 5, artiklid 484–487, 489 ja 491

    Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt täiendavate esimese taseme omavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

    670

    1.1.2.3   Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

    Kapitalinõuete määruse artiklid 83, 85 ja 86

    Tütarettevõtjate kõigi selliste kvalifitseeruvate esimese taseme omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka.

    Hõlmab eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud kvalifitseeruvaid täiendavaid esimese taseme omavahendeid (kapitalinõuete määruse artikkel 83).

    680

    1.1.2.4   Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

    Kapitalinõuete määruse artikkel 480.

    Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses kvalifitseeruvate esimese taseme omavahenditega, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka. See kirje saadakse otse vormist CA5.

    690

    1.1.2.5   (-) Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 56 punkt b ja artikkel 58

    Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid.

    Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjeid.

    700

    1.1.2.6   (-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 56 punkt c ning artiklid 59, 60 ja 79

    Täiendavatest esimese taseme omavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.

    710

    1.1.2.7   (-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 56 punkt d ning artiklid 59 ja 79

    Krediidiasutuse või investeerimisühingu osalus selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, arvatakse täielikult maha.

    720

    1.1.2.8   (-) Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid

    Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt e

    Kajastatav summa võetakse otse vormi CA1 kirjest „Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)”.

    730

    1.1.2.9   Muud üleminekusätetest tulenevad täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimised

    Kapitalinõuete määruse artiklid 474, 475, 478 ja 481

    Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

    740

    1.1.2.10   Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid (arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest)

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt j

    Täiendavad esimese taseme omavahendid ei saa olla negatiivsed, kuid on võimalik, et täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavad mahaarvamised on suuremad kui täiendavad esimese taseme omavahendid pluss seotud ülekurss. Sel juhul peavad täiendavad esimese taseme omavahendid võrduma nulliga ning mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid, tuleb maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest.

    Selle kirjega tagatakse, et kirjete 1.1.2.1– 1.1.2.12 summa ei ole kunagi väiksem nullist. Kui selle kirje puhul kajastatakse positiivset arvu, kajastatakse kirje 1.1.1.16 puhul sama arvu vastupidise märgiga.

    744

    1.1.2.11   Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine täiendavatest esimese taseme omavahenditest

    Kapitalinõuete määruse artikkel 3

    748

    1.1.2.12   Täiendavate esimese taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

    Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda rida kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje/mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui täiendavate esimese taseme omavahendite elemendi mahaarvamisele vastavat täiendavate esimese taseme omavahendite elementi ei saa kajastada ühes ridadest 530–744.

    Seda lahtrit ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kapitalinõuete määruse reguleerimisalasse).

    750

    1.2   TEISE TASEME OMAVAHENDID

    Kapitalinõuete määruse artikkel 71.

    760

    1.2.1   Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

    Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt a, artiklid 63–65, artikli 66 punkt a ja artikkel 67

    770

    1.2.1.1   Sissemakstud kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

    Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt a ning artiklid 63 ja 65

    Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.

    780

    1.2.1.2   (*) Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

    Kapitalinõuete määruse artikli 63 punktid c, e ja f ning artikkel 64

    Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel.

    Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.

    790

    1.2.1.3   Ülekurss

    Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt b ja artikkel 65

    Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.

    Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid” seotud osa.

    800

    1.2.1.4   (-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

    Kapitalinõuete määruse artikli 63 punkti b alapunkt i, artikli 66 punkt a ja artikkel 67

    Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 67 sätestatud erandeid.

    Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid” alla, ei kajastata sellel real.

    Kajastatav summa hõlmab oma aktsiatega seotud ülekurssi.

    Kirjed 1.2.1.4–1.2.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohutusi osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohutusi osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.2.1.5 all.

    810

    1.2.1.4.1   (-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

    Kapitalinõuete määruse artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67

    Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osalused kirje 1.2.1.1 kohastes teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

    840

    1.2.1.4.2   (-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67

    841

    1.2.1.4.3   (-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67

    842

    1.2.1.5   (-) Tegelikud või tingimuslikud kohutused osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

    Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt a ja artikkel 67

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile a tuleb maha arvata „enda need teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasolevate lepingujärgsete kohustuste alusel kohustatud ostma”.

    880

    1.2.2   Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud laenude suhtes

    Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 6 ja 7, artiklid 484, 486, 488, 490 ja 491

    Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt teise taseme omavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

    890

    1.2.3   Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse teise taseme omavahendite hulka

    Kapitalinõuete määruse artiklid 83, 87 ja 88

    Tütarettevõtjate kõigi selliste kvalifitseeruvate omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka.

    Hõlmab eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud kvalifitseeruvaid teise taseme omavahendeid (kapitalinõuete määruse artikkel 83).

    900

    1.2.4   Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega teise taseme omavahendite hulka

    Kapitalinõuete määruse artikkel 480.

    Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses kvalifitseeruvate omavahenditega, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka. See kirje saadakse otse vormist CA5.

    910

    1.2.5   Sisereitingute meetodi põhine eraldiste ülejääk võrreldes aktsepteeritava oodatava kahjuga

    Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt d

    Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara sisereitingute meetodil, sisaldab see kirje positiivseid summasid, mis tulenevad eraldiste ja oodatava kahju võrdlemisest ning mida aktsepteeritakse teise taseme omavahenditena.

    920

    1.2.6   Standardmeetodi põhine üldine krediidiriskiga korrigeerimine

    Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt c

    Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara standardmeetodil, sisaldab see kirje üldisi krediidiriskiga korrigeerimisi, mida aktsepteeritakse teise taseme omavahenditena.

    930

    1.2.7   (-) Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 66 punkt b ja artikkel 68

    Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid.

    Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse teise ja kolmanda taseme omavahendite kirjeid.

    940

    1.2.8   (-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 66 punkt c ning artiklid 68–70 ja 79

    Teise taseme omavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, mis tuleb maha arvata.

    950

    1.2.9   (-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 66 punkt d ning artiklid 68, 69 ja 79

    Krediidiasutuse või investeerimisühingu osalus selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, arvatakse täielikult maha.

    960

    1.2.10   Muud üleminekusätetest tulenevad teise taseme omavahendite korrigeerimised

    Kapitalinõuete määruse artiklid 476–478 ja artikkel 481.

    Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

    970

    1.2.11   Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)

    Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt e

    Teise taseme omavahendid ei saa olla negatiivsed, kuid on võimalik, et teise taseme omavahenditest tehtavad mahaarvamised on suuremad kui teise taseme omavahendid pluss seotud ülekurss. Sel juhul peavad teise taseme omavahendid võrduma nulliga ning mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid, tuleb maha arvata täiendavatest esimese taseme omavahenditest.

    Selle kirjega tagatakse, et kirjete 1.2.1–1.2.13 summa ei ole kunagi väiksem nullist. Kui selle kirje puhul kajastatakse positiivset arvu, kajastatakse kirje 1.1.2.8 puhul sama arv vastupidise märgiga.

    974

    1.2.12   (-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine teise taseme omavahenditest

    Kapitalinõuete määruse artikkel 3

    978

    1.2.13   Teise taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

    Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda rida kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje/mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui teise taseme omavahendite elemendi mahaarvamisele vastavat teise taseme omavahendite elementi ei saa kajastada ühes ridadest 750–974.

    Seda lahtrit ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kapitalinõuete määruse reguleerimisalasse).

    1.3.   C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2)

    1.3.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Rida

    Viited õigussätetele ja juhised

    010

    1.   KOGURISKIPOSITSIOON

    Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõige 3 ning artiklid 95, 96 ja 98

    020

    1*   millest: kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingud

    Kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute puhul.

    030

    1**   millest: kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingud

    Kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingute puhul.

    040

    1.1   RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL

    Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punktid a ja f

    050

    1.1.1   Standardmeetod

    Vormid CR SA ja SEC SA koguriskipositsiooni tasemel.

    060

    1.1.1.1   Standardmeetodi kohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid

    Vorm CR SA koguriskipositsiooni tasemel. Kapitalinõuete määruse artiklis 112 osutatud standardmeetodi kohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid.

    070

    1.1.1.1.01   Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

    Vt vorm CR SA.

    080

    1.1.1.1.02   Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

    Vt vorm CR SA.

    090

    1.1.1.1.03   Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

    Vt vorm CR SA.

    100

    1.1.1.1.04   Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

    Vt vorm CR SA.

    110

    1.1.1.1.05   Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

    Vt vorm CR SA.

    120

    1.1.1.1.06   Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

    Vt vorm CR SA.

    130

    1.1.1.1.07   Nõuded äriühingute vastu

    Vt vorm CR SA.

    140

    1.1.1.1.08   Jaenõuded

    Vt vorm CR SA.

    150

    1.1.1.1.09   Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

    Vt vorm CR SA.

    160

    1.1.1.1.10   Makseviivituses olevad riskipositsioonid

    Vt vorm CR SA.

    170

    1.1.1.1.11   Eriti suure riskiga seotud kirjed

    Vt vorm CR SA.

    180

    1.1.1.1.12   Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

    Vt vorm CR SA.

    190

    1.1.1.1.13   Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

    Vt vorm CR SA.

    200

    1.1.1.1.14   Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

    Vt vorm CR SA.

    210

    1.1.1.1.15   Omakapitali investeeringud

    Vt vorm CR SA.

    211

    1.1.1.1.16   Muud kirjed

    Vt vorm CR SA.

    220

    1.1.1.2   Standardmeetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid

    Vorm CR SEC SA kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel.

    230

    1.1.1.2.*   millest: edasiväärtpaberistamine

    Vorm CR SEC SA kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel.

    240

    1.1.2

    Sisereitingute meetod

    250

    1.1.2.1   Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid

    Vorm CR IRB koguriskipositsiooni tasemel (kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid).

    260

    1.1.2.1.01   Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

    Vt vorm CR IRB.

    270

    1.1.2.1.02   Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

    Vt vorm CR IRB.

    280

    1.1.2.1.03   Nõuded äriühingute vastu -VKEd

    Vt vorm CR IRB.

    290

    1.1.2.1.04   Nõuded äriühingute vastu – Eriotstarbelised nõuded

    Vt vorm CR IRB.

    300

    1.1.2.1.05   Nõuded äriühingute vastu – Muud

    Vt vorm CR IRB.

    310

    1.1.2.2   Sisereitingute meetodid, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid

    Vorm CR IRB koguriskipositsiooni tasemel (kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid).

    320

    1.1.2.2.01   Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

    Vt vorm CR IRB.

    330

    1.1.2.2.02   Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

    Vt vorm CR IRB.

    340

    1.1.2.2.03   Nõuded äriühingute vastu -VKEd

    Vt vorm CR IRB.

    350

    1.1.2.2.04   Nõuded äriühingute vastu – Eriotstarbelised nõuded

    Vt vorm CR IRB.

    360

    1.1.2.2.05   Nõuded äriühingute vastu – Muud

    Vt vorm CR IRB.

    370

    1.1.2.2.06   Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga

    Vt vorm CR IRB.

    380

    1.1.2.2.07   Jaenõuded – tagatud muu kinnisvara kui VKEde kinnisvaraga

    Vt vorm CR IRB.

    390

    1.1.2.2.08   Jaenõuded – Kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

    Vt vorm CR IRB.

    400

    1.1.2.2.09   Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu

    Vt vorm CR IRB.

    410

    1.1.2.2.10   Jaenõuded – muud nõuded, mis ei ole VKEde vastu

    Vt vorm CR IRB.

    420

    1.1.2.3   Sisereitingute meetodi kohesed omakapitali investeeringud

    Vt vorm CR EQU IRB.

    430

    1.1.2.4   Sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid

    Vorm CR SEC IRB kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel.

    440

    1.1.2.4*   millest: edasiväärtpaberistamine

    Vorm CR SEC IRB kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel.

    450

    1.1.2.5   Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

    Kajastatav summa on riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 156.

    460

    1.1.3   Riskipositsioon keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul

    Kapitalinõuete määruse artiklid 307–309

    490

    1.2   KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS/ÜLEKANDERISKI PUHUL

    Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunkt ii ja artikli 92 lõike 4 punkt b

    500

    1.2.1   Kauplemisportfelliväline arveldus/ülekanderisk

    Vt vorm CR SETT.

    510

    1.2.2   Kauplemisportfelli arveldus/ülekanderisk

    Vt vorm CR SETT.

    520

    1.3   KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL

    Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunkt i ja punkti c alapunktid i ja iii ning artikli 92 lõike 4 punkt b

    530

    1.3.1

    Standardmeetodil põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

    540

    1.3.1.1   Kaubeldavad võlainstrumendid

    Vorm MKR SA TDI kõigi valuutade tasemel.

    550

    1.3.1.2   Omakapitali instrumendid

    Vorm MKR SA EQU kõigi riigisiseste turgude tasemel.

    560

    1.3.1.3   Valuuta

    Vt vorm MKR SA FX.

    570

    1.3.1.4   Kaubad

    Vt vorm MKR SA COM.

    580

    1.3.2   Sisemudelitel põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

    Vt vorm MKR IM.

    590

    1.4   KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL

    Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt e ja artikli 92 lõike 4 punkt b

    Kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2, artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute puhul on see element võrdne nulliga.

    600

    1.4.1   Baasmeetodil põhinev operatsioonirisk

    Vt vorm OPR.

    610

    1.4.2   Standardmeetodil/alternatiivsel standardmeetodil põhinev operatsioonirisk

    Vt vorm OPR.

    620

    1.4.3   Täiustatud mõõtmismudelil põhinevatel meetoditel põhinev operatsioonirisk

    Vt vorm OPR.

    630

    1.5   PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON

    Kapitalinõuete määruse artikli 95 lõige 2, artikli 96 lõige 2, artikkel 97 ja artikli 98 lõike 1 punkt a

    Kohaldatakse ainult kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2, artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute suhtes. Vt ka kapitalinõuete määruse artikkel 97.

    Kapitalinõuete määruse artiklis 96 osutatud investeerimisühingud kajastavad artiklis 97 osutatud summat, mida on korrutatud 12,5 ga.

    Kapitalinõuete määruse artiklis 95 osutatud investeerimisühingud kajastavad järgmiselt.

    Kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis a osutatud summa on suurem kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis b osutatud summa, on kajastatav summa võrdne nulliga.

    Kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis b osutatud summa on suurem kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis a osutatud summa, on kajastatav summa võrdne esimesena nimetatud summast lahutatud viimati nimetatud summaga.

    640

    1.6   KOGURISKIPOSITSIOON KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE PUHUL

    Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt d. Vt vorm CVA.

    650

    1.6.1   Täiustatud meetod

    Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 383. Vt vorm CVA.

    660

    1.6.2   Standardmeetod

    Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 384. Vt vorm CVA.

    670

    1.6.3.   Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt

    Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 385. Vt vorm CVA.

    680

    1.7   KOGURISKIPOSITSIOON, MIS ON SEOTUD RISKIDE KONTSENTREERUMISEGA KAUPLEMISPORTFELLIS

    Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunkt ii ja artiklid 395–401

    690

    1.8   MUUD RISKIPOSITSIOONID

    Kapitalinõuete määruse artiklid 3, 458 ja 459 ning riskipositsioonid, mida ei saa kajastada kirjete 1.1–1.7 all.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad summasid, mida on vaja järgneva järgimiseks.

    Rangemad usaldatavusnõuded, mille on kehtestanud komisjon vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 458 ja 459.

    Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon.

    Käesolev kirje ei ole seotud üksikasju sisaldava (Details) vormiga.

    710

    1.8.2   millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 458 põhjal

    Kapitalinõuete määruse artikkel 458.

    720

    1.8.2*   millest: riskide kontsentreerumisega seotud nõuded

    Kapitalinõuete määruse artikkel 458

    730

    1.8.2**   millest: tulenevalt riskikaalude korrigeerimisest elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks

    Kapitalinõuete määruse artikkel 458

    740

    1.8.2***   millest: tulenevalt finantssektorisisestest nõuetest

    Kapitalinõuete määruse artikkel 458

    750

    1.8.3   millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 459 põhjal

    Kapitalinõuete määruse artikkel 459

    760

    1.8.4   millest: kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon.

    Kapitalinõuete määruse artikkel 3

    Kajastatav täiendav riskipositsioon hõlmab ainult täiendavaid summasid (nt kui riskipositsioonil 100 on riskikaal 20 % ning krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab kapitalinõuete määruse artikli 3 põhjal riskikaalu 50 %, on kajastatav summa 30).

    1.4.   C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3)

    1.4.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Rida

    010

    1   Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

    Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt a

    Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.

    020

    2   Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+)/puudujääk (-)

    Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna esimese taseme põhiomavahendite ülejääki või puudujääki seoses kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõudega (4,5 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid.

    030

    3   Esimese taseme omavahendite suhtarv

    Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt b

    Esimese taseme omavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.

    040

    4   Esimese taseme omavahendite ülejääk (+)/puudujääk (-)

    Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna esimese taseme omavahendite ülejääki või puudujääki seoses kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõudega (6 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid.

    050

    5   Koguomavahendite suhtarv

    Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt c

    Koguomavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.

    060

    6   Koguomavahendite ülejääk (+)/puudujääk (-)

    Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna omavahendite ülejääki või puudujääki seoses kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõudega (8 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid.

    070

    II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

    Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt a ja kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2

    See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädeva asutuse otsus mõjutab esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu.

    080

    II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme põhiomavahendite sihtsuhtarv

    Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2

    See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab järgima kõrgemat esimese taseme põhiomavahendite sihtsuhtarvu.

    090

    II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme omavahendite suhtarv

    Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt b ja kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2

    See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädeva asutuse otsus mõjutab esimese taseme omavahendite suhtarvu.

    100

    II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme omavahendite sihtsuhtarv

    Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2

    See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab järgima kõrgemat esimese taseme omavahendite sihtsuhtarvu.

    110

    II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav koguomavahendite suhtarv

    Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt c ja kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2

    See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädeva asutuse otsus mõjutab koguomavahendite suhtarvu.

    120

    II samba kohastest korrigeerimistest tulenev koguomavahendite sihtsuhtarv

    Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2

    See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab järgima kõrgemat koguomavahendite sihtsuhtarvu.

    1.5.   C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4)

    1.5.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Rida

    010

    1.   Edasilükkunud tulumaksu vara kokku

    Selle kirje all kajastatav summa võrdub kõige hilisemas kontrollitud/auditeeritud raamatupidamisarvestuse bilansis kajastatava summaga.

    020

    1.1   Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel

    Kapitalinõuete määruse artikkel 39

    Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel ja mille suhtes kohaldatakse seega riskikaalu.

    030

    1.2   Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c ja artikkel 38

    Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest ja mille suhtes seega ei kohaldata mingit künnist (st arvatakse täielikult maha esimese taseme põhiomavahenditest).

    040

    1.3   Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c, artikkel 38 ja artikli 48 lõike 1 punkt a

    Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille mahaarvamisel esimese taseme põhiomavahenditest kohaldatakse seega kapitalinõuete määruse artikli 48 kohaseid künniseid 10 % ja 17,65 %.

    050

    2   Edasilükkunud tulumaksu kohustused kokku

    Selle kirje all kajastatav summa võrdub kõige hilisemas kontrollitud/auditeeritud raamatupidamisarvestuse bilansis kajastatava summaga.

    060

    2.1   Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis ei ole mahaarvatavad tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

    Kapitalinõuete määruse artikli 38 lõiked 3 ja 4

    Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille puhul ei ole täidetud kapitalinõuete määruse artikli 38 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimused. Seega hõlmab see kirje edasilükkunud tulumaksu kohustusi, mille võrra vähendatakse mahaarvamisele kuuluvat firmaväärtust, muud immateriaalset vara või kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida kajastatakse vastavalt vormi CA1 kirjete 1.1.1.10.3, 1.1.1.11.2 ja 1.1.1.14.2 all.

    070

    2.2   Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis kuuluvad mahaarvamisele tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

    Kapitalinõuete määruse artikkel 38

    080

    2.2.1   Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis ei tulene ajutistest erinevustest

    Kapitalinõuete määruse artikli 38 lõiked 3, 4 ja 5

    Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille võrra võib vähendada tulevasel kasumlikkusel põhinevat edasilükkunud tulumaksu vara vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõigetele 3 ja 4 ning mis ei ole vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõikele 5 eraldatud tulevasel kasumlikkusel põhinevale edasilükkunud tulumaksu varale, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

    090

    2.2.2   Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest

    Kapitalinõuete määruse artikli 38 lõiked 3, 4 ja 5

    Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille võrra võib vähendada tulevasel kasumlikkusel põhinevat edasilükkunud tulumaksu vara vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõigetele 3 ja 4 ning mis on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõikele 5 eraldatud tulevasel kasumlikkusel põhinevale edasilükkunud tulumaksu varale, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

    100

    3.   Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 62 punkt d ning artiklid 158 ja 159

    Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

    110

    3.1   Selliste krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste kogusumma, mida võib võtta arvesse oodatava kahju arvutamisel

    Kapitalinõuete määruse artikkel 159

    Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

    120

    3.1.1   Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

    Kapitalinõuete määruse artikkel 159

    Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

    130

    3.1.2   Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

    Kapitalinõuete määruse artikkel 159

    Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

    131

    3.1.3   Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised

    Kapitalinõuete määruse artiklid 34, 110 ja 159

    Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

    140

    3,2   Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

    Kapitalinõuete määruse artikli 158 lõiked 5, 6 ja 10 ning artikkel 159

    Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. Kajastatakse ainult makseviivituses mitteolevate riskipositsioonidega seotud oodatavat kahju.

    145

    4   Sisereitingute meetodil põhinev spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses olevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 62 punkt d ning artiklid 158 ja 159

    Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

    150

    4.1   Sarnaselt käsitletavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja positsioonid

    Kapitalinõuete määruse artikkel 159

    Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

    155

    4,2   Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

    Kapitalinõuete määruse artikli 158 lõiked 5, 6 ja 10 ning artikkel 159

    Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. Kajastatakse ainult makseviivituses olevate riskipositsioonidega seotud oodatavat kahju.

    160

    5   Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi ülempiir

    Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt d

    Sisereitingute meetodit kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktile d teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi (võrreldes oodatava kahjuga) suhtes ülempiiri 0,6 % riskiga kaalutud varast, mis on arvutatud sisereitingute meetodil.

    Selle kirje all kajastatav summa on riskiga kaalutud vara (st mitte korrutatud 0,6 %ga), mis on ülempiiri arvutamise aluseks.

    170

    6   Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad brutoeraldised kokku

    Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt c

    See kirje hõlmab teise taseme omavahenditena aktsepteeritavaid üldiseid krediidiriskiga korrigeerimisi enne ülempiiri kohaldamist.

    Kajastatakse brutosummana enne maksumõju mahaarvamist.

    180

    7   Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülempiir

    Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt c

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktile c kohaldatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate krediidiriskiga korrigeerimiste suhtes ülempiiri 1,25 % riskiga kaalutud varast,

    Selle kirje all kajastatav summa on riskiga kaalutud vara (st mitte korrutatud 1,25 %ga), mis on ülempiiri arvutamise aluseks.

    190

    8   Selline künnis, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 46 lõike 1 punkt a

    Selle kirje all kajastatakse künnist, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut. Summa saamiseks liidetakse kokku kõik künnise aluseks olevad kirjed ja korrutatakse saadud summa 10 %ga.

    200

    9   Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 10 % künnis

    Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktid a ja b

    Selle kirje all kajastatakse 10 % künnist osaluste puhul finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, ja tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara puhul, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

    Summa saamiseks liidetakse kokku kõik künnise aluseks olevad kirjed ja korrutatakse saadud summa 10 %ga.

    210

    10   Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 17,65 % künnis

    Kapitalinõuete määruse artikli 48 punkt 1

    Selle kirje all kajastatakse 10 % künnise kohaldamise järel kohaldatavat 17,65 % künnist osaluste puhul finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, ja tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara puhul, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

    Künnis arvutatakse nii, et kahe kirje aktsepteeritud summa ei ületa 15 % esimese taseme põhiomavahenditest, mis on arvutatud pärast kõiki mahaarvamisi ja mille puhul ei ole arvesse võetud üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi.

    220

    11   Aktsepteeritud kapital väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul ja riskide kontsentreerumise puhul

    Artikli 4 lõike 1 punkt 71

    Väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul ja riskide kontsentreerumise puhul määratletakse „aktsepteeritud kapital” kui esimese taseme omavahendid, millele on liidetud teise taseme omavahendid, mis on võrdsed ühe kolmandikuga esimese taseme omavahenditest või sellest väiksemad.

    230

    12   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

    Kapitalinõuete määruse artiklid 44–46 ja 49.

    240

    12.1   Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 46 ja 49

    250

    12.1.1   Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 46 ja 49

    Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:

    a)

    väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;

    b)

    summad, mis on seotud investeeringutega, mille suhtes kohaldatakse artikli 49 kohast mis tahes alternatiivi; ning

    c)

    osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

    260

    12.1.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

    Kapitalinõuete määruse artikkel 45

    Kapitalinõuete määruse artikliga 45 on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

    270

    12.2   Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45

    280

    12.2.1   Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45

    Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

    Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

    290

    12.2.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 45

    Kapitalinõuete määruse artikli 45 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

    291

    12.3.1   Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45

    292

    12.1.1   Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45

    293

    12.3.3   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 45

    300

    13   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

    Kapitalinõuete määruse artiklid 58–60

    310

    13.1   Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artiklid 58 ja 59 ning artikli 60 lõige 2

    320

    13.1.1   Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikkel 58 ja artikli 60 lõige 2

    Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:

    a)

    väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem; ning

    b)

    osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

    330

    13.1.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

    Kapitalinõuete määruse artikkel 59

    Kapitalinõuete määruse artikli 59 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

    340

    13.2   Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59

    350

    13.2.1   Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59

    Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

    Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

    360

    13.2.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 59

    Kapitalinõuete määruse artikli 56 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

    361

    13.3   Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59

    362

    13.3.1   Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59

    363

    13.3.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 59

    370

    14.   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

    Kapitalinõuete määruse artiklid 68–70

    380

    14.1   Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artiklid 68 ja 69 ning artikli 70 lõige 2

    390

    14.1.1   Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikkel 68 ja artikli 70 lõige 2

    Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:

    a)

    väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem; ning

    b)

    osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

    400

    14.1.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

    Kapitalinõuete määruse artikkel 69

    Kapitalinõuete määruse artikli 69 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

    410

    14.2   Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69

    420

    14.2.1   Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69

    Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

    Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

    430

    14.2.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 69

    Kapitalinõuete määruse artikli 69 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

    431

    14.3   Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69

    432

    14.3.1   Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69

    433

    14.3.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 69

    440

    15   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

    Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 47 ja 49

    450

    15.1   Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 47 ja 49

    460

    15.1.1   Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 47 ja 49

    Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, välja arvatud:

    a)

    väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;

    b)

    summad, mis on seotud investeeringutega, mille suhtes kohaldatakse artikli 49 kohast mis tahes alternatiivi; ning

    c)

    osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

    470

    15.1.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

    Kapitalinõuete määruse artikkel 45

    Kapitalinõuete määruse artikli 45 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

    480

    15.2   Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45

    490

    15.2.1   Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45

    Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

    Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

    500

    15.2.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 45

    Kapitalinõuete määruse artikli 45 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

    501

    15.3   Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45

    502

    15.3.1   Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45

    503

    15.3.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 45

    510

    16   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

    Kapitalinõuete määruse artiklid 58 ja 59

    520

    16.1   Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artiklid 58 ja 59

    530

    16.1.1   Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikkel 58

    Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, välja arvatud:

    a)

    väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem (artikli 56 punkt d); ning

    b)

    osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

    540

    16.1.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

    Kapitalinõuete määruse artikkel 59

    Kapitalinõuete määruse artikli 59 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

    550

    16.2   Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59

    560

    16.2.1   Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59

    Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

    Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

    570

    16.2.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 59

    Kapitalinõuete määruse artikli 59 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

    571

    16.3   Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59

    572

    16.3.1   Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59

    573

    16.3.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 59

    580

    17   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

    Kapitalinõuete määruse artiklid 68 ja 69

    590

    17.1   Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artiklid 68 ja 69

    600

    17.1.1   Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikkel 68

    Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, välja arvatud:

    a)

    väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem (artikli 66 punkt d); ning

    b)

    osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

    610

    17.1.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

    Kapitalinõuete määruse artikkel 69

    Kapitalinõuete määruse artikli 69 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

    620

    17.2   Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69

    630

    17.2.1   Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69

    Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

    Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

    640

    17.2.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 69

    Kapitalinõuete määruse artikli 69 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

    641

    17.3   Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69

    642

    17.3.1   Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69

    643

    17.3.2   (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 69

    650

    18   Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest

    Kapitalinõuete määruse artikli 46 punkt 4

    660

    19   Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavatest esimese taseme omavahenditest

    Kapitalinõuete määruse artikli 60 lõige 4

    670

    20   Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahenditest

    Kapitalinõuete määruse artikli 70 lõige 4

    680

    21   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

    Kapitalinõuete määruse artikkel 79

    Pädev asutus võib ajutiselt loobuda esimese taseme põhiomavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

    Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 12,1 all.

    690

    22   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

    Kapitalinõuete määruse artikkel 79

    Pädev asutus võib ajutiselt loobuda esimese taseme põhiomavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

    Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 15,1 all.

    700

    23   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

    Kapitalinõuete määruse artikkel 79

    Pädev asutus võib ajutiselt loobuda täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

    Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 13,1 all.

    710

    24   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

    Kapitalinõuete määruse artikkel 79

    Pädev asutus võib ajutiselt loobuda täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

    Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 16,1 all.

    720

    25   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

    Kapitalinõuete määruse artikkel 79

    Pädev asutus võib ajutiselt loobuda teise taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

    Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 14,1 all.

    730

    26   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

    Kapitalinõuete määruse artikkel 79

    Pädev asutus võib ajutiselt loobuda teise taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

    Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 17,1 all.

    740

    27   Kombineeritud puhvri nõue

    Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 6

    750

    Kapitali säilitamise puhver

    Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 1 ja artikkel 129

    Vastavalt artikli 129 lõikele 1 on kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahendite täiendav summa. Tulenevalt asjaolust, et kapitali säilitamise puhvri määr 2,5 % on stabiilne, kajastatakse seda summat selles lahtris.

    760

    Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhver

    Kapitalinõuete määruse artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt iv

    Selles lahtris kajastatakse liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhvri summat, mida võib vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 nõuda lisaks kapitali säilitamise puhvrile.

    770

    Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver

    Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 2 ning artiklid 130 ja 135–140

    780

    Süsteemse riski puhver

    Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 5 ning artiklid 133 ja 134

    790

    Süsteemselt olulise ettevõtja puhver

    Kapitalinõuete direktiivi artikkel 131

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad süsteemselt olulise ettevõtja sellise puhvri summat, mida kohaldatakse konsolideeritud alusel.

    800

    Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver

    Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 3 ja artikkel 131

    810

    Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver

    Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 4 ja artikkel 131

    820

    28   II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded

    Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2

    Kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab tulenevalt II sambast arvutama täiendavad omavahendite nõuded, kajastatakse kõnealuseid täiendavaid omavahendite nõudeid selles lahtris.

    830

    29   Algkapital

    Kapitalinõuete direktiivi artikkel 12 ja artiklid 28–31 ning kapitalinõuete määruse artikkel 93

    840

    30   Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid

    Kapitalinõuete määruse artikli 96 lõike 2 punkt b, artikkel 97 ja artikli 98 lõike 1 punkt a

    850

    31   Riigivälised esmased riskipositsioonid

    Teave, mida on vaja vormiga CR GB seotud aruandluskohustuse tekkimise künnise arvutamiseks vastavalt rakenduslike tehniliste standardite artikli 5 punkti a alapunktile 4. Künnis arvutatakse esmase riskipositsiooni alusel enne ümberhindlusteguri kohaldamist.

    Riskipositsioone peetakse riigisiseseks, kui need on vastaspoolte suhtes, kes asuvad liikmesriigis, kus asub krediidiasutus või investeerimisühing.

    860

    32   Esmane koguriskipositsioon

    Teave, mida on vaja vormiga CR GB seotud aruandluskohustuse tekkimise künnise arvutamiseks vastavalt rakenduslike tehniliste standardite artikli 5 punkti a alapunktile 4. Künnis arvutatakse esmase riskipositsiooni alusel enne ümberhindlusteguri kohaldamist.

    Riskipositsioone peetakse riigisiseseks, kui need on vastaspoolte suhtes, kes asuvad liikmesriigis, kus asub krediidiasutus või investeerimisühing.

    870

    Omavahendite kogusumma korrigeerimised

    Kapitalinõuete määruse artikli 500 lõige 4

    880

    Täielikult korrigeeritud omavahendid Basel I alampiiri puhul

    Kapitalinõuete määruse artikli 500 lõike1 punkt b ja lõige 4

    890

    Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul

    Kapitalinõuete määruse artikli 500 lõike1 punkt b

    900

    Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul - standardmeetodi alternatiiv

    Kapitalinõuete määruse artikli 500 lõiked 2 ja 3

    1.6.   ÜLEMINEKUSÄTTED JA INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5)

    1.6.1.   Üldised märkused

    15.

    Vormis CA5 esitatakse kokkuvõtlikult arvutused omavahendite elementide ja mahaarvamiste kohta, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklite 465–491 kohaseid üleminekusätteid.

    16.

    Vormi CA5 ülesehitus on järgmine:

    a.

    Vormis 5.1 esitatakse kokkuvõtlikult kogu korrigeerimine, mida tuleb teha omavahendite eri komponentides (esitatakse vormis CA1 vastavalt lõppsätetele) tulenevalt üleminekusätete kohaldamisest. Kõnealuse tabeli elemendid esitatakse vormi CA1 omavahendite eri komponentide „korrigeerimisena”, et kajastada omavahendite komponentides üleminekusätete mõju.

    b.

    Vormis 5.2 esitatakse täiendavad üksikasjad selliste kapitaliinstrumentide arvutamise kohta, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid ja mis ei ole riigiabi.

    17.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad esimeses neljas veerus esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite korrigeerimised, samuti riskiga kaalutud varade summa. Samuti peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama ettenähtud osa veerus 050 ja aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata veerus 060.

    18.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad vormi CA5 elemendid ainult ajavahemikul, mil kohaldatakse üleminekusätteid vastavalt kapitalinõuete määruse X osale.

    19.

    Mõned üleminekusätted näevad ette mahaarvamist esimese taseme omavahenditest. Kui mahaarvamise või mahaarvamiste jääksumma arvatakse maha esimese taseme omavahenditest ning täiendavaid esimese taseme omavahendeid ei ole selle summa katmiseks piisavalt, arvatakse ülejääk maha esimese taseme põhiomavahenditest.

    1.6.2.   C 05.01 – Üleminekusätted (CA5.1)

    20.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad tabelis 5.1 teavet seoses kapitalinõuete määruse artiklite 465–491 kohaste üleminekusätete kohaldamisega omavahendite komponentide suhtes, võrreldes kapitalinõuete määruse II osa II jaotise kohaste lõppsätete kohaldamisega.

    21.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 020–060 teavet seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad kapitaliinstrumente, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid. Vormi CA 5.1 rea 060 veergudes 010–030 kajastatavad andmed saab vormi CA 5.2 vastavatest jagudest.

    22.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 070–092 teavet seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad vähemusosalusi ning tütarettevõtjate emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 479 ja 480).

    23.

    Alates reast 100 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud teabe seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad realiseerimata kasumit ja kahjumit, mahaarvamisi ning täiendavaid filtreid ja mahaarvamisi.

    24.

    Võib olla juhtusid, kus üleminekusätetest tulenevad mahaarvamised esimese taseme põhiomavahenditest, täiendavatest esimese taseme omavahenditest või teise taseme omavahenditest ületavad krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendeid, täiendavaid esimese taseme omavahendeid või teise taseme omavahendeid. Kui see mõju tuleneb üleminekusätetest, tuleb seda kajastada vormi CA1 vastavates lahtrites. Seega ei hõlma vormi CA5 veergudes kajastatavad korrigeerimised ebapiisava kapitali korral mingit ülekanduvat mõju.

    1.6.2.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Veerg

    010

    Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine

    020

    Täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimine

    030

    Teise taseme omavahendite korrigeerimine

    040

    Riskiga kaalutud vara korrigeerimine

    Veerus 050 kajastatakse asjaomast jääki, st enne kapitalinõuete määruse III osa 2. või 3. peatüki sätete kohaldamist.

    Kui veerud 010–030 on otseselt seotud vormiga CA1, siis riskiga kaalutud vara korrigeerimine ei ole otseselt seotud krediidiriski käsitlevate asjakohaste vormidega. Kui tulenevalt üleminekusätetest on riskiga kaalutud varas tehtud korrigeerimisi, võetakse neid otseselt arvesse vormides CR SA, CR IRB või CR EQU IRB. Lisaks kajastatakse nende mõju vormi CA5.1 veerus 040. Seega on need summad ainult memokirjed.

    050

    Ettenähtud osa

    060

    Aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata

    Veerus 060 kajastatakse iga instrumendi summat enne üleminekusätete kohaldamist, st korrigeerimiste arvutamise aluseks olevat asjakohast summat.


    Rida

    010

    1.   Korrigeerimised kokku

    Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevate eri liiki kapitali korrigeerimiste kogumõju ning kõnealustest korrigeerimistest tulenevat riskiga kaalutud vara.

    020

    1.1   Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

    Kapitalinõuete määruse artiklid 483–491

    Sellel real kajastatakse eri liiki omavahenditesse kuuluvate selliste instrumentide kogumõju, mille suhtes tulenevalt üleminekusätetest ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid.

    030

    1.1.1   Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis on riigiabi

    Kapitalinõuete määruse artikkel 483

    040

    1.1.1.1   Instrumendid, mis kvalifitseerusid vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ omavahenditena

    Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 1, 2, 4 ja 6.

    050

    1.1.1.2   Instrumendid, mille on emiteerinud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on asutatud sellises liikmesriigis, kus rakendatakse majanduse kohandamise programmi

    Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 1, 3, 5, 7 ja 8.

    060

    1.1.2   Instrumendid, mis ei ole riigiabi

    Kajastatav summa saadakse tabeli CA5.2 veerust 060.

    070

    1.2   Vähemusosalused ja samaväärsed omavahendid

    Kapitalinõuete määruse artiklid 479 ja 480

    Sellel real kajastatakse üleminekusätete mõju vähemusosalustele, mida aktsepteeritakse esimese taseme põhiomavahenditena, kvalifitseeruvatele esimese taseme omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele, mida aktsepteeritakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahenditena, ja kvalifitseeruvatele omavahenditele, mida aktsepteeritakse konsolideeritud teise taseme omaahenditena.

    080

    1.2.1   Kapitaliinstrumendid ja kirjed, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena

    Kapitalinõuete määruse artikkel 479

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa on summa, mis varasemalt kehtinud sätete kohaselt kvalifitseerub konsolideeritud reservidena.

    090

    1.2.2   Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

    Kapitalinõuete määruse artiklid 84 ja 480

    Selle rea veerus 060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata.

    091

    1.2.3   Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

    Kapitalinõuete määruse artiklid 85 ja 480

    Selle rea veerus 060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata.

    092

    1.2.4   Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

    Kapitalinõuete määruse artiklid 87 ja 480

    Selle rea veerus 060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata.

    100

    1.3   Muud üleminekusätetest tulenevad korrigeerimised

    Kapitalinõuete määruse artiklid 467–478 ja artikkel 481.

    Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevate korrigeerimiste kogumõju eri liiki omavahenditest tehtavatele mahaarvamistele, realiseerimata kasumile ja kahjumile ning täiendavatele filtritele ja mahaarvamistele ning kõnealustest korrigeerimistest tulenevat riskiga kaalutud vara.

    110

    1.3.1   Realiseerimata kasum ja kahjum

    Kapitalinõuete määruse artiklid 467 ja 468

    Sellel real kajastatakse üleminekusätete kogumõju õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimata kasumile ja kahjumile.

    120

    1.3.1.1   Realiseerimata kasum

    Kapitalinõuete määruse artikli 468 lõige 1

    130

    1.3.1.2   Realiseerimata kahjum

    Kapitalinõuete määruse artikli 467 lõige 1

    133

    1.3.1.3   Realiseerimata kasum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis”

    Kapitalinõuete määruse artikkel 468

    136

    1.3.1.4   Realiseerimata kahjum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis”

    Kapitalinõuete määruse artikkel 467

    138

    1.3.1.5   Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasum ja kahjum, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

    Kapitalinõuete määruse artikkel 468

    140

    1.3.2   Mahaarvamised

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõige 1 ning artiklid 469–478

    Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevat kogumõju mahaarvamistele.

    150

    1.3.2.1.   Jooksva majandusaasta kahjum

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt a, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 3 ja artikkel 478

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa on esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile a.

    Kui ettevõtjad peavad maha arvama ainult olulise kahju:

    kui aruandeperioodi netovahekahjumi kogusumma oli oluline, arvatakse kogu jääk maha esimese taseme omavahenditest või

    kui aruandeperioodi netovahekahjumi kogusumma ei olnud oluline, ei arvata jääki maha.

    160

    1.3.2.2.   Immateriaalne vara

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt b, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 4 ja artikkel 478

    Mahaarvamisele kuuluva immateriaalse vara kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 37 sätteid.

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa on esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile b.

    170

    1.3.2.3.   Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 5 ja artikkel 478

    Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluva edasilükkunud tulumaksu vara kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 38 sätteid, mis käsitlevad edasilükkunud tulumaksu vara vähendamist edasilükkunud tulumaksu kohustuste võrra.

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kogusumma vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punktile c.

    180

    1.3.2.4.   Sisereitingute meetodil põhinev eraldiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 6 ja artikkel 478

    Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluva sisereitingute meetodil põhineva eraldiste puudujäägi võrreldes oodatava kahjuga kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 40 sätteid.

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile d.

    190

    1.3.2.5.   Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

    Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt e, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 7 ning artiklid 473 ja 478

    Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluva kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 41 sätteid.

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile e.

    194

    1.3.2.5.*   millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – positiivse märgiga kirje

    Kapitalinõuete määruse artikkel 473

    198

    1.3.2.5.* *   millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – negatiivse märgiga kirje

    Kapitalinõuete määruse artikkel 473

    200

    1.3.2.6.   Enda omavahenditesse kuuluvad instrumendid

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 8 ja artikkel 478

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile f.

    210

    1.3.2.6.1   Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 8 ja artikkel 478

    Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluvate enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 42 sätteid.

    Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt instrumendi laadist, jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused otsesteks ja kaudseteks osalusteks.

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile f.

    211

    1.3.2.6.1**   millest: otsesed osalused

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: otseste osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punkt b, artikli 472 lõike 8 punkt a).

    212

    1.3.2.6.1*   millest: kaudsed osalused

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kaudsete osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punkt b, artikli 472 lõike 8 punkt b).

    220

    1.3.2.6.2   Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

    Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt a, artikkel 474, artikli 475 lõige 2 ja artikkel 478

    Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluvate osaluste kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 57 sätteid.

    Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt instrumendi laadist (kapitalinõuete määruse artikli 475 lõige 2), jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused otsesteks ja kaudseteks osalusteks.

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile a.

    221

    1.3.2.6.2**   millest: otsesed osalused

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: otseste osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 474 punkt b ja artikli 475 lõike 2 punkt a).

    222

    1.3.2.6.2*   millest: kaudsed osalused

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kaudsete osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 474 punkt b ja artikli 475 lõike 2 punkt b).

    230

    1.3.2.6.3   Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

    Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt a, artikkel 476, artikli 477 lõige 2 ja artikkel 478

    Mahaarvamisele kuuluvate osaluste kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 67 sätteid.

    Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt instrumendi laadist (kapitalinõuete määruse artikli 477 lõige 2), jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused otsesteks ja kaudseteks osalusteks.

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile a.

    231

    millest: otsesed osalused

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: Otseste osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 476 punkt b ja artikli 477 lõike 2 punkt a).

    232

    millest: kaudsed osalused

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kaudsete osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 476 punkt b ja artikli 477 lõike 2 punkt b).

    240

    1.3.2.7.   Vastastikune ristosalus

    Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt sellest, kas finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused on olulised või mitte (kapitalinõuete määruse artikli 472 lõige 9, artikli 475 lõige 3 ja artikli 477 lõige 3), jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vastastikused ristosalused oluliste investeeringute ja mitteoluliste investeeringute lõikes.

    250

    1.3.2.7.1   Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt g, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 9 ja artikkel 478

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

    260

    1.3.2.7.1.1   Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt g, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõike 9 punkt a ja artikkel 478

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punktile b.

    270

    1.3.2.7.1.2   Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt g, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõike 9 punkt b ja artikkel 478

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punktile b.

    280

    1.3.2.7.2   Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

    Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt b, artikkel 474, artikli 475 lõige 3 ja artikkel 478

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

    290

    1.3.2.7.2.1   Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt b, artikkel 474, artikli 475 lõike 3 punkt a ja artikkel 478

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 475 lõikele 3.

    300

    1.3.2.7.2.2   Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt b, artikkel 474, artikli 475 lõike 3 punkt b ja artikkel 478

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 475 lõikele 3.

    310

    1.3.2.7.3   Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

    Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt b, artikkel 476, artikli 477 lõige 3 ja artikkel 478

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

    320

    1.3.2.7.3.1   Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt b, artikkel 476, artikli 477 lõike 3 punkt a ja artikkel 478

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 477 lõikele 3.

    330

    1.3.2.7.3.2   Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt b, artikkel 476, artikli 477 lõike 3 punkt b ja artikkel 478

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 477 lõikele 3.

    340

    1.3.2.8.

    Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    350

    1.3.2.8.1   Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt h, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 10 ja artikkel 478

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile h.

    360

    1.3.2.8.2   Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt c, artikkel 474, artikli 475 lõige 4 ja artikkel 478

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile c.

    370

    1.3.2.8.3   Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

    Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt c, artikkel 476, artikli 477 lõige 4 ja artikkel 478

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile c.

    380

    1.3.2.9   Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ja selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 470 lõiked 2 ja 3

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: Kapitalinõuete määruse artikli 470 lõige 1

    390

    1.3.2.10

    Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    400

    1.3.2.10.1   Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt i, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 11 ja artikkel 478

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile i.

    410

    1.3.2.10.2   Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt d, artikkel 474, artikli 475 lõige 4 ja artikkel 478

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile d.

    420

    1.3.2.10.2   Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

    Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt d, artikkel 476, artikli 477 lõige 4 ja artikkel 478

    Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile d.

    425

    1.3.2.11   Erand kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest

    Kapitalinõuete määruse artikkel 471

    430

    1.3.3   Täiendavad filtrid ja mahaarvamised

    Kapitalinõuete määruse artikkel 481

    Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevat kogumõju täiendavatele filtritele ja mahaarvamistele.

    25.

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 481 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kirje 1.3.3 all teavet seoses filtrite ja mahaarvamistega, mis on ette nähtud direktiivi 2006/48/EÜ artiklite 57 ja 66 ning direktiivi 2006/49/EÜ artiklite 13 ja 16 siseriiklike ülevõtmismeetmetega ja mis ei ole ette nähtud II osaga.

    1.6.3.   C 05.02 – Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis ei ole riigiabi (CA5.2)

    26.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad instrumente, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid ja mis ei ole riigiabi (kapitalinõuete määruse artiklid 484–491).

    1.6.3.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Veerg

    010

    Instrumentide väärtus koos seotud ülekursiga

    Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõiked 3–5

    Igasse vastavasse ritta sobivad instrumendid koos seotud ülekursiga.

    020

    Piirmäära arvutamise alus

    Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõiked 2–4

    030

    Ettenähtud osa

    Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõige 5

    040

    Piirmäär

    Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõiked 2–5

    050

    (-) Summa, mis ületab varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise piirmäära

    Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõiked 2–5

    060

    Varasemalt kehtinud nõuete ajutisest kohaldamisest tulenev kogusumma

    Kajastatav summa on võrdne vormi CA5.1 rea 060 vastavates veergudes kajastatud summadega.


    Rida

    010

    1.   Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti a kohaselt

    Kapitalinõuete määruse artikli 484 punkt 3

    Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

    020

    2.   Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti ca ning artikli 154 lõigete 8 ja 9 kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse artikli 489 kohast piirangut

    Kapitalinõuete määruse artikli 484 punkt 4

    030

    2.1   Tagasiostu võimaluse ja ajenditeta instrumendid kokku

    Kapitalinõuete määruse artikkel 489

    Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

    040

    2.2   Tagasiostu võimaluse ja ajenditega instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

    Kapitalinõuete määruse artikkel 489

    050

    2.2.1   Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi

    Kapitalinõuete määruse artikli 489 lõige 3 ja artikli 491 punkt a

    Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

    060

    2.2.2   Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi

    Kapitalinõuete määruse artikli 489 lõige 5 ja artikli 491 punkt a

    Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

    070

    2.2.3   Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi

    Kapitalinõuete määruse artikli 489 lõige 6 ja artikli 491 punkt c

    Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

    080

    2.3   Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

    Kapitalinõuete määruse artikli 487 punkt 1

    Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, võib käsitada instrumentidena, mis varasemalt kehtinud nõuete kohaselt kuuluvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse.

    090

    3.   Kirjed, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide e, f, g või h kohaselt ja mille suhtes kohaldatakse artikli 490 kohast piirangut

    Kapitalinõuete määruse artikli 484 punkt 5

    100

    3.1   Tagasiostu ajendavate tingimusteta kirjed kokku

    Kapitalinõuete määruse artikkel 490

    110

    3.2   Tagasiostu ajendavate tingimustega kirjed, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

    Kapitalinõuete määruse artikkel 490

    120

    3.2.1   Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

    Kapitalinõuete määruse artikli 490 lõige 3 ja artikli 491 punkt a

    Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

    130

    3.2.2   Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

    Kapitalinõuete määruse artikli 490 lõige 5 ja artikli 491 punkt a

    Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

    140

    3.2.3   Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

    Kapitalinõuete määruse artikli 490 lõige 6 ja artikli 491 punkt c

    Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

    150

    3.3   Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

    Kapitalinõuete määruse artikli 487 punkt 2

    Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, võib käsitada instrumentidena, mis varasemalt kehtinud nõuete kohaselt kuuluvad teise taseme omavahenditesse.

    2.   KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)

    2.1.   ÜLDISED MÄRKUSED

    27.

    Vormid C 06.01 ja C 06.02 esitatakse juhul, kui omavahendite nõuded arvutatakse konsolideeritud alusel. Käesolev vorm koosneb neljast osast, millega kogutakse erinevat teavet kõigi üksikute üksuste (sealhulgas aruandev krediidiasutus või investeerimisühing) kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla:

    a)

    konsolideerimise alla kuuluvad üksused;

    b)

    üksikasjalik teave konsolideerimisgrupi maksevõime kohta;

    c)

    teave üksikute üksuste osa kohta konsolideerimisgrupi maksevõimes;

    d)

    teave kapitalipuhvrite kohta.

    28.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 7 kohast erandit, esitavad teabe ainult veergudes 010–060 ja 250–400.

    2.2.   ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME KOHTA

    29.

    Käesoleva vormi teise osa (üksikasjalik teave konsolideerimisgrupi maksevõime kohta, veerud 070–210) eesmärk on koguda teavet krediidiasutuste ja muude reguleeritud finantseerimisasutuste kohta, kelle suhtes tegelikult kohaldatakse asjakohaseid maksevõimenõudeid individuaalselt. Selles esitatakse aruandega hõlmatud iga üksuse omavahendite nõuded iga riskikategooria puhul ja omavahendid maksevõime tagamiseks.

    30.

    Osaluste proportsionaalse konsolideerimise korral kajastavad omavahendite nõuetega ja omavahenditega seotud andmed vastavaid proportsionaalseid summasid.

    2.3.   TEAVE ÜKSIKUTE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

    31.

    Käesoleva vormi kolmanda osa (teave kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvate kõigi üksuste (sealhulgas üksused, kelle suhtes individuaalselt ei kohaldata asjakohaseid maksevõimenõudeid) osa kohta konsolideerimisgrupi maksevõimes, veerud 250–400) eesmärk on teha kindlaks, millised konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused tekitavad riski ja kaasavad omavahendeid turult, tuginedes olemasolevatele või kergesti ümbertöödeldavatele andmetele, ilma et oleks vaja arvutada omavahendite suhtarvu individuaalsel või allkonsolideeritud alusel. Üksuste tasemel on riski ja omavahendite andmed osa konsolideerimisgrupi andmetest, mitte maksevõime suhtarvu elemendid individuaalsel alusel, ning seega ei tuleks neid omavahel võrrelda.

    32.

    Kolmandas osas võetakse arvesse ka konsolideeritud omavahenditena aktsepteeritud vähemusosalusi, kvalifitseeruvaid täiendavaid esimese taseme omavahendeid ja kvalifitseeruvaid teise taseme omavahendeid.

    33.

    Kuna vormi kolmandas osas osutatakse „osadele”, erinevad selles kajastatavad andmed asjakohastel juhtudel andmetest, mida kajastatakse veergudes, mis osutavad üksikasjalikule teabele konsolideerimisgrupi maksevõime kohta.

    34.

    Põhimõtteliselt jäetakse ühtsel viisil välja sama konsolideerimisgrupi sisesed ristpositsioonid, et hõlmata konsolideerimisgrupi konsolideeritud vormis CA kajastatavad summad, lisades summad, mis on kajastatud iga üksuse kohta „konsolideerimisgrupi maksevõime” vormis. Kui 1 % künnist ei ületata, ei ole otsest seost vormiga CA.

    35.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks kõige asjakohasema üksuste vahel jaotamise meetodi, et võtta arvesse võimalikku tururiski ja operatsiooniriski diversifitseerimise mõju.

    36.

    On võimalik, et üks konsolideerimisgrupp kuulub teise konsolideerimisgruppi. See tähendab, et allkonsolideerimisgrupi üksusi kajastatakse eraldi üksuste lõikes kogu konsolideerimisgruppi käsitlevas vormis GS, isegi kui allkonsolideerimisgrupi enda suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid. Kui allkonsolideerimisgrupi suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid, esitatakse andmed eraldi üksuste lõikes samuti vormis GS, kuigi kõnealused andmed on esitatud kõrgema konsolideerimisgrupi vormis GS.

    37.

    Krediidiasutus või investeerimisühing esitab andmed üksuse osa kohta, kui tema osa koguriskipositsioonis on üle 1 % konsolideerimisgrupi koguriskipositsioonist või kui tema osa koguomavahendites on üle 1 % konsolideerimisgrupi koguomavahenditest. Kõnealust künnist ei kohaldata tütarettevõtjate või allkonsolideerimisgruppide suhtes, kelle omavahendeid (omavahenditena aktsepteeritud vähemusosalused või täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid) võetakse arvesse konsolideerimisgrupi omavahendites.

    2.4.   C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL)

    Veerg

    Juhised

    250–400

    KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED

    Vt vormis C 06.02 antud juhised.

    410–480

    KAPITALIPUHVRID

    Vt vormis C 06.02 antud juhised.


    Rida

    Juhised

    010

    KOKKU

    Kajastatakse kõigis vormi C 06.02 ridades esitatud väärtuste summat.

    2.5.   C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)

    Veerg

    Juhised

    010–060

    KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED

    Käesoleva vormi eesmärk on koguda teavet individuaalselt kõigi üksuste kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla vastavalt kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatükile.

    010

    NIMI

    Konsolideerimise alla kuuluva üksuse nimi.

    020

    KOOD

    See kood on rea tunnus ja see peab tabeli iga rea puhul olema kordumatu.

    Konsolideerimise alla kuuluvale üksusele määratud kood.

    Koodi tegelik ülesehitus sõltub siseriiklikust aruandlussüsteemist.

    025

    LEI KOOD

    LEI kood ehk juriidilise isiku ülemaailmne tunnus on viitekood, mille on ette pannud finantsstabiilsuse nõukogu ja heaks kiitnud G20 ning mille eesmärk on tagada finantstehingute poolte kordumatu ülemaailmne identifitseerimine.

    Kuni ülemaailmse LEI-süsteemi täieliku toimimiseni määrab regulatiivse järelevalve komitee (Regulatory Oversight Committee –ROC, mille kohta üksikasjalik teave on kättesaadav veebisaidil www.leiroc.org) poolt kinnitatud kohalik tegevusüksus vastaspooltele ajutised pre-LEI koodid.

    Kui asjaomase vastaspoole puhul on juriidilise isiku ülemaailmne tunnus (LEI kood) olemas, kasutatakse seda kõnealuse vastaspoole identifitseerimiseks.

    030

    KREDIIDIASUTUS VÕI INVESTEERIMISÜHING VÕI SAMAVÄÄRNE ÜKSUS: JAH/EI

    „JAH” märgitakse juhul, kui üksuse suhtes kohaldatakse kapitalinõuete direktiivi kohaseid omavahendite nõudeid või sätteid, mis on vähemalt samaväärsed Baseli sätetega.

    Muul juhul märgitakse „EI”.

    Image Vähemusosalused:

    Kapitalinõuete määruse artikli 81 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 82 lõike 1 punkti a alapunkt ii

    Tütarettevõtjate emiteeritud vähemusosaluste ning täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul käsitatakse tütarettevõtjatena, kelle instrumendid on aktsepteeritavad, krediidiasutusi või investeerimisühinguid või ettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt kapitalinõuete määruse nõudeid.

    040

    ANDMETE ULATUS: INDIVIDUAALSELT TÄIELIKULT KONSOLIDEERITUD (SF) VÕI INDIVIDUAALSELT OSALISELT KONSOLIDEERITUD (SP)

    „SF” märgitakse täielikult konsolideeritud üksikute tütarettevõtjate puhul.

    „SP” märgitakse osaliselt konsolideeritud üksikute tütarettevõtjate puhul.

    050

    RIIGIKOOD

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad kahetähelise riigikoodi vastavalt standardile ISO 3166-2.

    060

    OSALUSE MÄÄR (%)

    See protsendimäär osutab emaettevõtja tegelikule osalusele tütarettevõtjate kapitalis. Otsese tütarettevõtja täieliku konsolideerimise korral on tegelik osalus näiteks 70 %. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 16 tuleb tütarettevõtja tütarettevõtjas oleva osaluse kajastamiseks asjaomaste tütarettevõtjate osalused korrutada.

    070–240

    TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID

    Selles üksikasjalikku teavet käsitlevas jaos (st veerud 070–240) kogutakse teavet ainult nende üksuste ja allkonsolideerimisgruppide kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla (kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatükk) ja kelle suhtes seega tegelikult kohaldatakse kapitalinõuete määruse kohaseid omavahendite nõudeid või sätteid, mis on vähemalt samaväärsed Baseli sätetega (st kelle puhul on veerus 030 märgitud „JAH”).

    Teave esitatakse kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate üksikute krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohta, kelle suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid, olenemata nende asukohast.

    Selles osas esitatakse teave vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigis kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele (seepärast ei ole käesoleva vormi puhul vaja teha topeltarvutusi individuaalsel alusel vastavalt eeskirjadele, mida kohaldatakse emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes). Kui riigisiseselt kohaldatavad maksevõime eeskirjad erinevad kapitalinõuete määruse kohastest eeskirjadest ning võrreldavat jaotust ei ole, esitatakse teave juhul, kui andmed on piisavalt üksikasjalikult kättesaadavad. Seepärast on see osa faktiline vorm, milles esitatakse kokkuvõtlikult konsolideerimisgruppi kuuluvate üksikute krediidiasutuste või investeerimisühingute tehtud arvutused, pidades silmas, et mõnede suhtes kõnealustest krediidiasutustest või investeerimisühingutest võidakse kohaldada erinevaid maksevõime eeskirju.

    Investeerimisühingute püsivate üldkulude kajastamine

    Investeerimisühingud võtavad kapitalinõuete määruse artiklite 95, 96, 97 ja 98 kohasel omavahendite suhtarvu arvutamisel arvesse püsivate üldkuludega seotud omavahendite nõudeid.

    Koguriskipositsiooni osa, mis on seotud püsivate üldkuludega, kajastatakse käesoleva vormi 2. osa veerus 100.

    070

    KOGURISKIPOSITSIOON

    Märgitakse veergude 080–110 summa.

    080

    KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK

    Selles veerus kajastatav summa vastab riskiga kaalutud vara, mis on võrdne või samaväärne riskiga kaalutud varaga, mida peab kajastama vormi CA2 real 040 „RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL”, ja omavahendite nõuete, mis on võrdsed või samaväärsed omavahendite nõuetega, mida peab kajastama vormi CA2 real 490 „KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS/ÜLEKANDERISKI PUHUL”, summale.

    090

    POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

    Selles veerus kajastatav summa vastab omavahendite nõuetele, mis on võrdsed või samaväärsed omavahendite nõuetega, mida peab kajastama vormi CA2 real 520 „KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL”.

    100

    OPERATSIOONIRISK

    Selles veerus kajastatav summa vastab riskiga kaalutud varale, mis on võrdne või samaväärne riskiga kaalutud varaga, mida peab kajastama vormi CA2 real 590 „KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL”.

    Selles veerus võetakse arvesse püsivaid üldkulusid, sealhulgas vormi CA2 rida 630 „PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON”.

    110

    MUUD RISKIPOSITSIOONID

    Selles veerus kajastatav summa vastab riskipositsioonidele, mida ei ole eespool eraldi loetletud. See on vormi CA2 ridade 640, 680 ja 690 summa.

    120–240

    ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI OMAVAHENDITE KOHTA MAKSEVÕIME TAGAMISEKS

    Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt üksuse või allkonsolideerimisgrupi asukohariigis kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele.

    120

    OMAVAHENDID

    Selles veerus kajastatav summa vastab omavahenditele, mis on võrdsed või samaväärsed omavahenditega, mida peab kajastama vormi CA1 real 010 „OMAVAHENDID”.

    130

    MILLEST: KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID

    Kapitalinõuete määruse artikkel 82

    Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud.

    Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse olulise osalusena instrumente (koos seotud jaotamata kasumi, ülekursi ja muude reservidega), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.

    Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.

    140

    SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID

    Kapitalinõuete määruse artikli 87 lõike 1 punkt b

    150

    ESIMESE TASEME OMAVAHENDID KOKKU

    Kapitalinõuete määruse artikkel 25

    160

    MILLEST: KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

    Kapitalinõuete määruse artikkel 82

    Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud.

    Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse olulise osalusena instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.

    Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.

    170

    SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS

    Kapitalinõuete määruse artikli 85 lõike 1 punkt b

    180

    ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

    Kapitalinõuete määruse artikkel 50

    190

    MILLEST: VÄHEMUSOSALUSED

    Kapitalinõuete määruse artikkel 81

    Selles veerus esitatakse andmed ainult täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 84 lõikes 3 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi kapitalinõuete määruse artikli 84 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt artikli 84 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel.

    Kapitalinõuete määruse kohaldamisel ja käesoleva vormi raames käsitatakse eespool määratletud tütarettevõtjate puhul vähemusosalusena esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.

    Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.

    200

    SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID

    Kapitalinõuete määruse artikli 84 lõike 1 punkt b

    210

    TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

    Kapitalinõuete määruse artikkel 61

    220

    MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

    Kapitalinõuete määruse artiklid 82 ja 83

    Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 85 lõikes 2 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi kapitalinõuete määruse artikli 85 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt artikli 85 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel.

    Kapitalinõuete määruse kohaldamisel ja käesoleva vormi raames käsitatakse eespool määratletud tütarettevõtjate puhul vähemusosalusena täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.

    Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.

    230

    TEISE TASEME OMAVAHENDID

    Kapitalinõuete määruse artikkel 71

    240

    MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TEISE TASEME OMAVAHENDID

    Kapitalinõuete määruse artiklid 82 ja 83

    Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 87 artiklis 2 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi kapitalinõuete määruse artikli 87 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 87 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel.

    Kapitalinõuete määruse kohaldamisel ja käesoleva vormi raames käsitatakse eespool määratletud tütarettevõtjate puhul vähemusosalusena teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.

    Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju, st see peab olema aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.

    250–400

    TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

    250–290

    OSA RISKIS

    Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele.

    250

    KOGURISKIPOSITSIOON

    Märgitakse veergude 260–290 summa.

    260

    KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK

    Kajastatav summa on riskiga kaalutud vara krediidiriski puhul ja arveldus/ülekanderiski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määrusele, välja arvatud mis tahes summa, mis on seotud muude selliste üksustega tehtud tehingutega, keda võetakse arvesse konsolideerimisgrupi konsolideeritud maksevõime suhtarvu arvutamisel.

    270

    POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

    Riskipositsioon tururiski puhul arvutatakse iga üksuse tasemel vastavalt kapitalinõuete määrusele. Üksused kajastavad oma osa konsolideerimisgrupi koguriskipositsioonis positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul. Selles veerus kajastatav kogusumma vastab konsolideeritud aruande real 520 „KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL” kajastatud summale.

    280

    OPERATSIOONIRISK

    Täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaldamisel võetakse kajastatava operatsiooniriski riskipositsiooni puhul arvesse diversifitseerimise mõju.

    Selles veerus võetakse arvesse püsivaid üldkulusid.

    290

    MUUD RISKIPOSITSIOONID

    Selles veerus kajastatav summa vastab riskipositsioonidele, mida ei ole eespool eraldi loetletud.

    300–400

    OSA OMAVAHENDITES

    Selles vormi osas ei pea krediidiasutused ja investeerimisühingud täielikult arvutama koguomavahendite suhtarvu iga üksuse tasandil.

    Veergudes 300–350 kajastatakse andmeid nende konsolideeritud üksuste puhul, kellel on osa omavahendites vähemusosaluse kaudu, samas kui veergudes 360–400 kajastatakse andmeid kõigi muude konsolideeritud üksuste puhul, kellel on osa konsolideeritud omavahendites.

    Aruandava üksuse alla kuuluvatest muudest üksustest üksusele tulenevaid omavahendeid arvesse ei võeta. Selles veerus kajastatakse ainult netoosa konsolideerimisgrupi omavahendites, st peamiselt kolmandatelt isikutelt kaasatud omavahendeid ja akumuleeritud reserve.

    Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele.

    300–350

    KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA

    Kirje „KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA” all kajastatakse kapitalinõuete määruse II osa II jaotise kohaldamisest tulenevat summat, välja arvatud konsolideerimisgrupi muudest üksustest tulenevad mis tahes omavahendid.

    300

    KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA

    Kapitalinõuete määruse artikkel 87

    310

    KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

    Kapitalinõuete määruse artikkel 85

    320

    VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITE HULKA

    Kapitalinõuete määruse artikkel 84

    Kajastatav summa on tütarettevõtja vähemusosalus, mis on vastavalt kapitalinõuete määrusele arvatud konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka.

    330

    KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

    Kapitalinõuete määruse artikkel 86

    Kajastatav summa on tütarettevõtja kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, mis on vastavalt kapitalinõuete määrusele arvatud konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka.

    340

    KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

    Kapitalinõuete määruse artikkel 89

    Kajastatav summa on tütarettevõtja kvalifitseeruvad omavahendid, mis on vastavalt kapitalinõuete määrusele arvatud konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka.

    350

    MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (-)/(+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

    360–400

    KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID

    Kapitalinõuete määruse artikkel 18

    Kirje „KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID” all kajastatav summa tuleneb bilansist, välja arvatud konsolideerimisgrupi muust üksusest tulenevad mis tahes omavahendid.

    360

    KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID

    370

    MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

    380

    MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

    390

    MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES

    Kajastatakse iga üksuse osa konsolideeritud tulemuses (kasum või kahjum (-)). See hõlmab vähemusosalusele omistatavaid tulemusi.

    400

    MILLEST: (-) FIRMAVÄÄRTUS/(+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

    Siin kajastatakse aruandva üksuse firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust seoses tütarettevõtjaga.

    410–480

    KAPITALIPUHVRID

    Kapitalipuhvrite kajastamisel vormis GS järgitakse vormi CA4 üldist struktuuri, kasutades samu aruandluspõhimõtteid. Kapitalipuhvrite kajastamisel vormis GS kajastatakse asjakohaseid summasid pärast kapitalipuhvri nõuete arvutamist, st sõltuvalt sellest, kas nõuded arvutatakse konsolideeritud, allkonsolideeritud või individuaalsel tasandil.

    410

    KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED

    Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 2

    420

    KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER

    Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 1 ja artikkel 129

    Vastavalt artikli 129 lõikele 1 on kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahendite täiendav summa. Tulenevalt asjaolust, et kapitali säilitamise puhvri määr 2,5 % on stabiilne, kajastatakse seda summat selles lahtris.

    430

    KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER

    Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 7, artikkel 130 ja artiklid 135–140

    Selles lahtris kajastatakse vastutsüklilise puhvri konkreetset summat.

    440

    LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER

    Kapitalinõuete määruse artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt iv

    Selles lahtris kajastatakse liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhvri summat, mida võib vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 nõuda lisaks kapitali säilitamise puhvrile.

    450

    SÜSTEEMSE RISKI PUHVER

    Kapitalinõuete direktiivi artiklid 133 ja 134

    Selles lahtris kajastatakse süsteemse riski puhvri summat.

    460

    SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

    Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 4

    Selles lahtris kajastatakse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat.

    470

    GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

    Kapitalinõuete direktiivi artikkel 131

    Selles lahtris kajastatakse globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat.

    480

    MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

    Kapitalinõuete direktiivi artikkel 131

    Selles lahtris kajastatakse muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat.

    3.   KREDIIDIRISKI VORMID

    3.1.   ÜLDISED MÄRKUSED

    38.

    Krediidiriski käsitlemisel standardmeetodi ja sisereitingute meetodi kohaselt kasutatakse erinevaid vorme. Kui ületatakse artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud asjakohaseid künniseid, esitatakse lisaks eraldi vormid krediidiriskiga positsioonide geograafilise jaotuse kohta.

    3.1.1.   Selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju

    39.

    Kapitalinõuete määruse artiklis 235 on kirjeldatud sellise riskipositsiooni arvutamise korda, mis on täielikult kaitstud kaudse krediidiriski kaitsega.

    40.

    Kapitalinõuete määruse artiklis 236 on kirjeldatud sellise riskipositsiooni arvutamise korda, mis on täielikult kaitstud kaudse krediidiriski kaitsega täieliku krediidiriski kaitse/osalise krediidiriski kaitse korral – sama nõudeõiguse järgu puhul.

    41.

    Kapitalinõuete määruse artiklitega 196, 197 ja 200 reguleeritakse otsest krediidiriski kaitset.

    42.

    Võlgnike (vahetud vastaspooled) ja krediidiriski kaitse andjate vastu olevaid selliseid nõudeid, mis on määratud samasse riskipositsiooni klassi, kajastatakse nii sissevooluna samasse riskipositsiooni klassi kui ka väljavooluna sellest.

    43.

    Riskipositsiooni liik ei muutu kaudsest krediidiriski kaitse tõttu.

    44.

    Kui riskipositsioon on kaitstud kaudse krediidiriski kaitsega, kajastatakse tagatud osa väljavooluna nt võlgniku riskipositsiooni klassis ja sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassis. Samas riskipositsiooni liik riskipositsiooni klassi muutuse tõttu ei muutu.

    45.

    COREPi aruandlusraamistiku kohane asendusmõju kajastab riskiga kaalumise käsitlust, mida tegelikult kohaldatakse riskipositsiooni tagatud osa suhtes. Seega on riskipositsiooni tagatud osa vastavalt standardmeetodile riskiga kaalutud ja seda kajastatakse vormis CR SA.

    3.1.2.   Vastaspoole krediidiriski kajastamine

    46.

    Vastaspoole krediidiriski positsioonidest tulenevaid riskipositsioone kajastatakse vormis CR SA või CR IRB, olenemata sellest, kas need on kauplemisportfelli välised või kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid.

    3.2.   C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT (CR SA)

    3.2.1.   Üldised märkused

    47.

    Vormis CR SA esitatakse asjakohane teave, mis käsitleb krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt. Eelkõige esitatakse üksikasjalik teave järgmise kohta:

    a)

    riskipositsiooni väärtuste jaotus erinevate riskipositsiooni liikide, riskikaalude ja riskpositsiooni klasside lõikes;

    b)

    krediidiriski maandamiseks kasutatavate krediidiriski maandamise tehnikate summa ja liik.

    3.2.2.   Vormi CR SA ulatus

    48.

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 112 määratakse standardmeetodi kohaselt arvutatav iga riskipositsioon ühte 16st riskipositsiooni klassist, et arvutada omavahendite nõuded.

    49.

    Vormis CR SA esitatakse teave riskipositsiooni klasside kohta kokku ja iga riskipositsiooni kohta eraldi, nagu on kindlaks määratud standardmeetodi puhul. Koondandmed ja teave iga riskipositsiooni klassi kohta kajastatakse eri mõõtmes.

    50.

    Vormis CR SA ei kajastata järgmisi positsioone:

    a)

    riskipositsioonid, mis on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 112 punktile m määratud riskipositsiooni klassi „väärtpaberistamise positsioonide kirjed”, mida kajastatakse vormides CR SEC;

    b)

    omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid.

    51.

    Vorm CR SA hõlmab järgmisi omavahendite nõudeid:

    a)

    kauplemisportfelliväline krediidirisk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile (standardmeetod), sealhulgas kauplemisportfelliväline vastaspoole krediidirisk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile (vastaspoole krediidirisk);

    b)

    kauplemisportfelli vastaspoole krediidirisk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile (vastaspoole krediidirisk);

    c)

    reguleerimata väärtpaberiülekannetest tulenev arveldusrisk kogu äritegevuse puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 379.

    52.

    Käesolevas vormis kajastatakse kõiki riskipositsioone, mille puhul arvutatakse omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile koostoimes kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatükiga. Kapitalinõuete määruse artikli 94 lõiget 1 kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad käesolevas vormis kajastama ka oma kauplemisportfelli kuuluvaid positsioone, kui nad kohaldavad kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükki kõnealuste positsioonide omavahendite nõuete arvutamiseks (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. ja 6. peatükk ning V jaotis). Seepärast ei esitata selles vormis mitte ainult üksikasjalikku teavet riskipositsiooni liigi kohta (nt bilansilised/bilansivälised kirjed), vaid ka teavet riskikaalude jaotuse kohta vastavas riskipositsiooni klassis.

    53.

    Lisaks hõlmab vorm CR SA memokirjeid (read 290–320), et koguda täiendavat teavet kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide kohta ja makseviivituses olevate riskipositsioonide kohta.

    54.

    Kõnealuseid memokirjeid kajastatakse ainult järgmiste riskipositsiooni klasside puhul:

    a)

    nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt a);

    b)

    nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt b);

    c)

    nõuded avaliku sektori asutuste vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt c);

    d)

    nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt f);

    e)

    nõuded äriühingute vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt g);

    f)

    jaenõuded (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt h).

    55.

    Memokirjete kajastamine ei mõjuta vormis CR SA kajastatavat riskiga kaalutud vara arvutamist ei kapitalinõuete määruse artikli 112 punktide a–c ja f–h ega ka kapitalinõuete määruse artikli 112 punktide i ja j kohaste riskipositsiooni klasside puhul.

    56.

    Memokirjed annavad täiendavat teavet riskipositsiooni klasside „makseviivituses olevad riskipositsioonid” ja „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid” võlgnike struktuuri kohta. Nende kirjete all kajastatakse riskipositsioone, mille puhul võlgnikke oleks juhul, kui neid riskipositsioone ei oleks määratud riskipositsiooni klassidesse „makseviivituses olevad riskipositsioonid” ja „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid”, kajastatud vormis CR SA riskipositsiooni klassides „nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu”, „nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu”, „nõuded avaliku sektori asutuste vastu”, „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu”, „nõuded äriühingute vastu” ja „jaenõuded”.

    57.

    Nt kui riskipositsioon arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 127 ja selle väärtust korrigeeritakse vähem kui 20 %, kajastatakse seda teavet vormi CR SA real 320 kogusummana ja riskipositsiooni klassis „makseviivituses olevad riskipositsioonid”. Kui kõnealune riskipositsioon oli enne makseviivituse teket nõue krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu, kajastatakse seda teavet ka real 320 riskipositsiooni klassis „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu”.

    3.2.3.   Riskipositsioonide määramine riskipositsiooni klassidesse standardmeetodi kohaselt

    58.

    Selleks et tagada riskipositsioonide järjepidev liigitamine erinevatesse riskipositsiooni klassidesse, mis on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse artiklis 112, kohaldatakse järgmist järkjärgulist lähenemisviisi.

    a)

    Esimese sammuna liigitatakse esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist vastavasse kapitalinõuete määruse artikli 112 kohasesse (esmasesse) riskipositsiooni klassi, ilma et see piiraks erikäsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse riskipositsiooni klassi määratud iga konkreetse riskipositsiooni suhtes.

    b)

    Teise sammuna võidakse riskipositsioonid ümber jaotada muudesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju (nt garantiid, krediidituletisinstrumendid, finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetod), sissevoolu ja väljavoolu kaudu.

    59.

    Esmase riskipositsiooni liigitamisel enne ümberhindlustegurite kohaldamist erinevatesse riskipositsiooni klassidesse (esimene samm) kohaldatakse järgmisi kriteeriume, ilma et see piiraks hilisemat ümberjaotamist tulenevalt selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, ega käsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse riskipositsiooni klassi määratud iga konkreetse riskipositsiooni suhtes.

    60.

    Esimese sammuna esmase riskipositsiooni liigitamisel enne ümberhindlusteguri kohaldamist ei võeta arvesse riskipositsiooniga seotud krediidiriski maandamise tehnikaid (neid võetakse otseselt arvesse teises etapis), välja arvatud juhul, kui krediidiriski kaitse mõju on riskipositsiooni klassi määratluse loomulik osa, nagu see on kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis i sätestatud riskipositsiooni klassi (kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid) puhul.

    61.

    Kapitalinõuete määruse artiklis 112 ei ole sätestatud kriteeriume riskipositsiooni klasside osadeks lahutamiseks. See võib tähendada, et konkreetse riskipositsiooni võib liigitada eri riskipositsiooni klassidesse, kui liigitamiseks ei ole ette nähtud prioriseerimist tagavaid hindamiskriteeriume. Kõige ilmekam näide on valikuvõimalus riskipositsiooni klassi „nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu” (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt n) ja riskipositsiooni klassi „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu” (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt f) või „nõuded äriühingute vastu” (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt g) vahel. Antud juhul on selge, et kapitalinõuete määrusega on ette nähtud kaudne prioriseerimine, kuna esimesena tuleb hinnata, kas teatavat riskipositsiooni saab määrata riskipositsiooni klassi „nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu”, ning alles seejärel teha sama riskipositsiooni klasside „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu” ja „nõuded äriühingute vastu” puhul. Vastasel korral on selge, et kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis n osutatud riskipositsiooni klassi ei määrataks kunagi ühtegi riskipositsiooni. Esitatud näide on üks kõige ilmekamaid, kuid mitte ainus. Tuleb märkida, et standardmeetodi kohaldamisel riskipositsiooni klasside kindlaksmääramiseks kasutatavad kriteeriumid on erinevad (liigitamine krediidiasutuste või investeerimisühingute lõikes, riskipositsiooni tähtaeg, tähtpäeva ületamine jne), mistõttu on põhjendatud eraldamata klasside kohaldamine.

    62.

    Ühtse ja võrreldava aruandluse tagamiseks tuleb kindlaks määrata prioriseerimist tagavad hindamiskriteeriumid, mida kohaldatakse esmase riskipositsiooni määramisel enne ümberhindlusteguri kohaldamist riskipositsiooni klassi, ilma et see piiraks erikäsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse riskipositsiooni klassi määratud iga konkreetse riskipositsiooni suhtes. Allpool otsustamisskeemi raames esitatud prioriseerimiskriteeriumid põhinevad selliste tingimuste hindamisel, mis on sõnaselgelt sätestatud kapitalinõuete määruses riskipositsiooni määramiseks teatavasse riskipositsiooni klassi, ning aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või järelevalveasutuse mis tahes otsusel teatavate riskipositsiooni klasside kohaldatavuse kohta. Seega oleksid aruandluse eesmärgil kohaldatava riskipositsiooni määramise protsessi tulemused kooskõlas kapitalinõuete määruse sätetega. See ei takista krediidiasutustel ja investeerimisühingutel muude sisemiste määramisprotseduuride kohaldamist, mis võivad samuti olla kooskõlas kõigi asjaomaste kapitalinõuete määruse sätetega ja nende tõlgendustega, mille on välja andnud asjakohased foorumid.

    63.

    Riskipositsiooni klassi käsitatakse otsustamisskeemi hindamisjärjestuses teiste klasside suhtes prioriteetsena (st esimesena tuleb hinnata, kas riskipositsiooni saaks määrata sellesse riskipositsiooni klassi, ilma et see mõjutaks hindamise tulemust), kui vastasel korral ei määrataks sellesse riskipositsiooni klassi ühtegi riskipositsiooni. See oleks nii, kui prioriseerimiskriteeriumide puudumisel oleks üks riskipositsiooni klass teiste klasside alajaotis. Seega kasutatakse järgnevalt esitatud otsustamisskeemis kujutatud kriteeriume astmelise protsessi raames.

    64.

    Eelnevat arvesse võttes toimub allpool esitatud otsustamisskeemis hindamine järgmises järjestuses:

    1.

    väärtpaberistamise positsioonid;

    2.

    eriti suure riskiga seotud kirjed;

    3.

    omakapitali investeeringud;

    4.

    makseviivituses olevad riskipositsioonid;

    5.

    ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid/pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid (eraldatud riskipositsiooni klassid);

    6.

    kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid;

    7.

    muud kirjed;

    8.

    nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu;

    9.

    kõik muud riskipositsiooni klassid (eraldatud riskipositsiooni klassid), mis hõlmavad nõudeid keskvalitsuste või keskpankade vastu; nõudeid piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu; nõudeid avaliku sektori asutuste vastu; nõudeid mitmepoolsete arengupankade vastu; nõudeid rahvusvaheliste organisatsioonide vastu; nõudeid krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu; nõudeid äriühingute vastu ja jaenõudeid.

    65.

    Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevate riskipositsioonide puhul ja kapitalinõuete määruse artikli 132 lõigete 3–5 kohase aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohaldamisel võetakse arvesse üksikuid aluspositsioone ja liigitatakse need vastavasse riskikaalu ritta vastavalt nende käsitlemisele, kuid kõik üksikud riskipositsioonid liigitatakse riskipositsiooni klassi „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid”.

    66.

    Kapitalinõuete määruse artikli 134 lõike 6 kohased n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid, mis on saanud reitingu, liigitatakse otse väärtpaberistamise positsioonide alla. Kui need ei ole saanud reitingut, kajastatakse neid riskipositsiooni klassis „muud kirjed”. Sel juhul kajastatakse lepingu nimiväärtust esmase riskipositsioonina enne ümberhindlustegurite kohaldamist real „muud riskikaalud” (kasutatav riskikaal on kapitalinõuete määruse artikli 134 lõikes 6 osutatud summa).

    67.

    Teise sammuna seoses selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisega, millel on asendusmõju, jaotatakse riskipositsioonid ümber krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi.

    OTSUSTAMISSKEEM SELLE KOHTA, KUIDAS MÄÄRATA ESMASED RISKIPOSITSIOONID ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST VASTAVALT KAPITALINÕUETE MÄÄRUSELE STANDARDMEETODI KOHASTESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE

    Esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist

     

     

    Kas selle saab määrata artikli 112 punktis m osutatud riskipositsiooni klassi?

    JAH

    Image

    Väärtpaberistamise positsioonid

    EI

    Image

     

     

    Kas selle saab määrata artikli 112 punktis k osutatud riskipositsiooni klassi?

    JAH

    Image

    Eriti suure riskiga seotud kirjed (vt ka artikkel 128)

    EI

    Image

     

     

    Kas selle saab määrata artikli 112 punktis p osutatud riskipositsiooni klassi?

    JAH

    Image

    Omakapitali investeeringud (vt ka artikkel 133)

    EI

    Image

     

     

    Kas selle saab määrata artikli 112 punktis j osutatud riskipositsiooni klassi?

    JAH

    Image

    Makseviivituses olevad riskipositsioonid

    EI

    Image

     

     

    Kas selle saab määrata artikli 112 punktides l ja o osutatud riskipositsiooni klassidesse?

    JAH

    Image

    Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid.

    Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid (vt ka artikkel 129).

    Need kaks riskipositsiooni klassi on omavahel eraldatud (vt eespool esitatud märkusi aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohta). Seepärast on võimalik määrata riskipositsioon konkreetselt ühte neist.

    EI

    Image

     

     

    Kas selle saab määrata artikli 112 punktis i osutatud riskipositsiooni klassi?

    JAH

    Image

    Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid (vt ka artikkel 124)

    EI

    Image

     

     

    Kas selle saab määrata artikli 112 punktis q osutatud riskipositsiooni klassi?

    JAH

    Image

    Muud kirjed

    EI

    Image

     

     

    Kas selle saab määrata artikli 112 punktis n osutatud riskipositsiooni klassi?

    JAH

    Image

    Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

    EI

    Image

     

     

    Allpool esitatud riskipositsiooni klassid on omavahel eraldatud. Seepärast on võimalik määrata riskipositsioon konkreetselt ühte neist.

    Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

    Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

    Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

    Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

    Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

    Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

    Nõuded äriühingute vastu

    Jaenõuded

    3.2.4.   Selgitused kapitalinõuete määruse artiklis 112 osutatud teatavate riskipositsiooni klasside ulatuse kohta

    3.2.4.1.   Riskipositsiooni klass „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu”

    68.

    Grupisiseseid riskipositsioone kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 113 lõigetele 6 ja 7 järgmiselt.

    69.

    Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõikes 7 sätestatud nõudeid täitvaid riskipositsioone kajastatakse vastavates riskipositsiooni klassides, kus neid oleks kajastatud juhul, kui need ei oleks grupisisesed riskipositsioonid.

    70.

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 113 lõigetele 6 ja 7 „võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud pädevate asutuste eelneval nõusolekul otsustada loobuda käesoleva artikli lõike 1 kohaste nõudmiste kohaldamisest nõuete suhtes, mis neil on vastaspoole vastu, kes on asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja, tütarettevõtja, emaettevõtja tütarettevõtja või asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühinguga direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 kohases seoses olev ettevõtja”. See tähendab, et grupisisesed vastaspooled ei ole tingimata krediidiasutused või investeerimisühingud, vaid ka ettevõtjad, kes määratakse muusse riskipositsiooni klassi, nt krediidiasutuse või investeerimisühingu abiettevõtjad või ettevõtjad direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses. Seepärast kajastatakse grupisisesed riskipositsioonid vastavas riskipositsiooni klassis.

    3.2.4.2.   Riskipositsiooni klass „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid”

    71.

    Standardmeetodi kohased riskipositsioonid määratakse riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid” järgmiselt.

    72.

    Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud võlakirjad, mille puhul on täidetud kapitalinõuete määruse artikli 129 lõigete 1 ja 2 nõuded, liigitatakse riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid”. Kõnealuste nõuete täitmist tuleb igal juhul kontrollida. Sellest hoolimata määratakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud võlakirjad, mis on emiteeritud enne 31. detsembrit 2007, samuti riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid” tulenevalt kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikest 6.

    3.2.4.3.   Riskipositsiooni klass „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid”

    73.

    Kui kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 132 lõikega 5 ette nähtud võimalust, kajastatakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone nagu bilansikirjeid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 111 lõike 1 esimesele lausele.

    3.2.5.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Veerg

    010

    ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    Riskipositsiooni väärtus, ilma väärtuse korrigeerimisi ja eraldisi, ümberhindlustegureid ja krediidiriski maandamise tehnikate mõju arvesse võtmata, võttes arvesse järgmisi kapitalinõuete määruse artikli 111 lõikest 2 tulenevaid elemente.

    Tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid või kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti f, vastab esmane riskipositsioon vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtusele, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükis sätestatud meetoditele.

    Liisingu riskipositsiooni väärtuse suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 134 lõiget 7.

    Kapitalinõuete määruse artikli 219 kohase bilansilise tasaarvestuse korral kajastatakse riskipositsiooni väärtust vastavalt saadud rahalisele tagatisele.

    Tasaarvestuse raamlepingute puhul, mis hõlmavad repotehinguid ja/või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid ja/või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid, võetakse veerus 010 arvesse kapitalinõuete määruse artikli 220 lõike 4 kohastest tasaarvestuse raamlepingutest tuleneva otsese krediidiriski kaitse mõju. Seepärast kajastatakse tasaarvestuse raamlepingute puhul, mis hõlmavad repotehinguid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid, kapitalinõuete määruse artiklite 220 ja 221 kohaselt arvutatud E*-d vormi CR SA veerus 010.

    030

    (-) Esmase riskipositsiooniga seotud väärtuse korrigeerimised ja eraldised

    Kapitalinõuete määruse artiklid 24 ja 110

    Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele.

    040

    Riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised

    Veergude 010 ja 030 summa.

    050–100

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamise tehnikad, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel, nagu on kindlaks määratud allpool esitatud kirjes „krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest tulenev riskipositsiooni asendamine”.

    Kui riskipositsiooni väärtust mõjutab tagatis (nt kui seda kasutatakse krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju), seatakse sellele ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega.

    Siin kajastatakse järgmiseid kirjeid:

    tagatis, mis on arvesse võetud vastavalt finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodile;

    aktsepteeritav kaudne krediidiriski kaitse.

    Vt ka punktis 4.1.1 esitatud juhiseid.

    050–060

    Kaudne krediidiriski kaitse: korrigeeritud väärtused (Ga)

    Kapitalinõuete määruse artikkel 235

    Kapitalinõuete määruse artikli 239 lõikes 3 on määratletud kaudse krediidiriski kaitse korrigeeritud väärtus Ga.

    050

    Garantiid

    Kapitalinõuete määruse artikkel 203

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59 määratletud kaudne krediidiriski kaitse, mis ei ole krediidituletisinstrumentide vormis.

    060

    Krediidituletisinstrumendid

    Kapitalinõuete määruse artikkel 204

    070–080

    Otsene krediidiriski kaitse

    Nendes veergudes osutatakse otsesele krediidiriski kaitsele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 58 ning artiklitele 196, 197 ja 200. Summades ei võeta arvesse tasaarvestuse raamlepinguid (juba võetud arvesse esmases riskipositsioonis enne ümberhindlustegurite kohaldamist).

    Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ja bilansilise tasaarvestuse positsioone, mis tulenevad aktsepteeritud bilansilistest tasaarvestuslepingutest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 218 ja 219, käsitatakse rahalise tagatisena.

    070

    Finantstagatis: lihtmeetod

    Kapitalinõuete määruse artikli 222 lõiked 1–2

    080

    Muu otsene krediidiriski kaitse

    Kapitalinõuete määruse artikkel 232

    090–100

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

    Kapitalinõuete määruse artikli 222 lõige 3, artikli 235 lõiked 1–2 ja artikkel 236

    Väljavool vastab enne ümberhindlustegurite kohaldamist esmase riskipositsiooni kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi. Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi.

    Samuti kajastatakse samade riskipositsiooni klasside sisest sissevoolu ja väljavoolu.

    Võetakse arvesse riskipositsioone, mis tulenevad võimalikust sisse- ja väljavoolust muudest vormidest ja muudesse vormidesse.

    110

    NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    Riskipositsiooni summa, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised, võttes arvesse väljavoolu ja sissevoolu seoses krediidiriski maandamise tehnikatega, millel on riskipositsioonile asendusmõju.

    120–140

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI. OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE, FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD

    Kapitalinõuete määruse artiklid 223, 224, 225, 226, 227 ja 228. See hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (kapitalinõuete määruse artikkel 218).

    Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ja bilansilise tasaarvestuse positsioone, mis tulenevad aktsepteeritud bilansilistest tasaarvestuslepingutest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 218 ja 219, käsitatakse rahalise tagatisena.

    Tagatuse mõju, mis tuleneb finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodist, mida kohaldatakse riskipositsiooni suhtes, mis on tagatud aktsepteeritud rahalise tagatisega, arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 223, 224, 225, 226, 227 ja 228.

    120

    Riskipositsiooni volatiilsusega korrigeerimine

    Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõiked 2–3

    Kajastatava summa puhul kajastatakse volatiilsusega korrigeerimise mõju riskipositsioonile (EVA-E) = E*He.

    130

    (-) Finantstagatise korrigeeritud väärtus (Cvam)

    Kapitalinõuete määruse artikli 239 lõige 2

    Kauplemisportfelli tehingute puhul hõlmab see rahalist tagatist ja kaupasid, mida aktsepteeritakse kauplemisportfelli riskipositsioonina vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 299 lõike 2 punktidele c–f.

    Kajastatav summa vastab järgmisele: Cvam = C*(1-Hc-Hfx)*(t-t*)/(T-t*). Tähised C, Hc, Hfx, t, T ja t* on määratletud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki 4. ja 5. jaos.

    140

    millest: Volatiilsusega ja lõpptähtajaga korrigeerimine

    Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõige 1 ja artikli 239 lõige 2

    Kajastatav summa on volatiilsusega ja lõpptähtajaga korrigeerimiste ühismõju (Cvam-C) = C*[(1-Hc-Hfx)*(t-t*)/(T-t*)-1], kus volatiilsusega korrigeerimiste mõju on (Cva-C) = C*[(1-Hc-Hfx)-1] ja lõpptähtajaga korrigeerimiste mõju on (Cvam-Cva) = C*(1-Hc-Hfx)*[(t-t*)/(T-t*)-1].

    150

    Riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtus (E*)

    Kapitalinõuete määruse artikli 220 lõige 4, artikli 223 lõiked 2–5 ja artikli 228 lõige 1

    160–190

    Bilansiväliste kirjete riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuse jaotus ümberhindlustegurite lõikes

    Kapitalinõuete määruse artikli 111 lõige 1 ja artikli 4 lõike 1 punkt 56. Vt ka kapitalinõuete määruse artikli 222 lõige 3 ja artikli 228 lõige 1.

    200

    Riskipositsiooni väärtus

    Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki 4. jagu

    Selline riskipositsiooni väärtus, pärast korrigeerimiste, kõigi krediidiriski maandavate tegurite ja ümberhindlustegurite arvessevõtmist, millele määratakse riskikaal vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 113 ja III osa II jaotise 2 peatüki 2. jaole.

    210

    millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist

    Tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid, arvutatakse selles kirjes kajastatav vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtus vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 2., 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetoditele.

    215

    Riskiga kaalutud vara enne VKE toetuskoefitsiendi kohaldamist

    Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5, võtmata arvesse VKE toetuskoefitsienti vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 501.

    220

    Riskiga kaalutud vara pärast VKE toetuskoefitsiendi kohaldamist

    Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5, võttes arvesse VKE toetuskoefitsienti vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 500.

    230

    millest: krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguga

    240

    millest: keskvalitsusest tuletatud krediidikvaliteedi hinnanguga


    Rida

    Juhised

    010

    Koguriskipositsioon

    020

    millest: VKEd

    Sellel real kajastatakse andmeid ainult vormi „Kokku” ning riskipositsiooni klasside „jaenõuded”, „nõuded äriühingute vastu” ja „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid” puhul.

    Sellel real kajastatakse kõiki nõudeid VKEde vastu.

    030

    millest: VKEd, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

    Sellel real kajastatakse andmeid ainult vormi „Kokku” ning riskipositsiooni klasside „jaenõuded”, „nõuded äriühingute vastu” ja „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid” puhul.

    Sellel real kajastatakse ainult selliseid nõudeid VKEde vastu, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 501 sätestatud nõuetele.

    040

    millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara

    Kapitalinõuete määruse artikkel 125

    Kajastatud ainult riskipositsiooni klassis „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid”.

    050

    millest: riskipositsioonid, mille suhtes alaliselt osaliselt kasutatakse standardmeetodit

    Kapitalinõuete määruse artikli 150 lõike 1 kohaselt käsitletavad riskipositsioonid.

    060

    millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga

    Kapitalinõuete määruse artikli 148 lõike 1 kohaselt käsitletavad riskipositsioonid.

    070–130

    KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

    Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellivälised positsioonid jaotatakse vastavalt allpool esitatud kriteeriumidele bilansilisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks, bilansivälisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks ja vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks.

    Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvad vastaspoole krediidiriski positsioonid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punktile f ja artikli 299 lõikele 2 määratakse vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad kapitalinõuete määruse artikli 94 lõiget 1, jaotavad samuti oma kauplemisportfelli positsioonid vastavalt allpool esitatud kriteeriumidele bilansilisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks, bilansivälisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks ja vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks.

    070

    Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid

    Kapitalinõuete määruse artiklis 24 osutatud varad, mida ei võeta arvesse üheski muus kategoorias.

    Riskipositsioone, mis on bilansilised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridades 090, 110 ja 130 ning seega ei kajastata neid sellel real.

    Kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 1 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded (kui neid ei ole maha arvatud) ei ole bilansilised kirjed, kuid sellest hoolimata kajastatakse neid sellel real.

    Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 90, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid ei kajastata real 030.

    080

    Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid

    Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjeid.

    Riskipositsioone, mis on bilansivälised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridades 040 ja 060 ning seega ei kajastata neid sellel real.

    Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 90, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid käsitatakse bilansiväliste kirjetena.

    090

    Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

    Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud hõlmavad Baseli komitee dokumendi „Basel II kohaldamine kauplemistegevuse suhtes ja topeltmakseviivituse mõju käsitlemine” punktis 17 esitatud määratluse kohaselt järgmist: i) kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingud ja pöördrepolepingud, samuti väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud; ii) kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 3 määratletud võimenduslaenu tehingud.

    100

    millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu

    Kapitalinõuete määruse artikkel 306 nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 88 koostoimes artikli 301 lõikega 2.

    Kauplemisriski positsioonid keskse vastaspoole suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91.

    110

    Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud

    Tuletisinstrumendid hõlmavad kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid.

    Pika arveldustähtajaga tehingud on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 2.

    Tuletisinstrumente ja pika arveldustähtajaga tehinguid, mis on hõlmatud toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepetega ja mida seega kajastatakse real 130, ei kajastata sellel real.

    120

    millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu

    Kapitalinõuete määruse artikkel 306 nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 88 koostoimes artikli 301 lõikega 2.

    Kauplemisriski positsioonid keskse vastaspoole suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91.

    130

    Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid

    Sellel real kajastatakse lepingujärgsetest toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepetest tulenevaid riskipositsioone (mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 11 ja mida ei saa määrata kirjete „tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud” või „väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud” alla.

    140–280

    RISKIPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

    140

    0 %

    150

    2 %

    Kapitalinõuete määruse artikli 306 lõige 1

    160

    4 %

    Kapitalinõuete määruse artikli 305 lõige 3

    170

    10 %

    180

    20 %

    190

    35 %

    200

    50 %

    210

    70 %

    Kapitalinõuete määruse artikli 232 lõike 3 punkt c

    220

    75 %

    230

    100 %

    240

    150 %

    250

    250 %

    Kapitalinõuete määruse artikli 133 lõige 2

    260

    370 %

    Kapitalinõuete määruse artikkel 471

    270

    1 250 %

    Kapitalinõuete määruse artikli 133 lõige 2

    280

    Muud riskikaalud

    Seda rida ei kasutata riskipositsiooni klasside „nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu”, „nõuded äriühingute vastu”, „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu” ja „jaenõuded” puhul.

    Kasutatakse selliste riskipositsioonide kajastamiseks, mille suhtes ei kohaldata vormis loetletud riskikaalusid.

    Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5

    Standardmeetodi kohaselt käsitletavaid reitinguta n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente (kapitalinõuete määruse artikli 134 lõige 6) kajastatakse sellel real riskipositsiooni klassis „muud kirjed”.

    Vt ka kapitalinõuete määruse artikli 124 lõige 2 ja artikli 152 lõike 2 punkt b

    290–320

    Memokirjed

    Vt ka selgitusi memokirjete eesmärgi kohta vormi CR SA üldjaos.

    290

    Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

    Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt i

    See on ainult memokirje. Sõltumata ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 124 ja 126, riskipositsioonid jaotatakse ja neid kajastatakse sellel real vastavalt kriteeriumile, kas riskipositsioonid on tagatud ärikinnisvaraga.

    300

    Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 %

    Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt j

    Riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kuuluvad riskipositsioonid, mis arvatakse sellesse riskipositsiooni klassi, kui need ei oleks makseviivituses.

    310

    Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

    Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt i

    See on ainult memokirje. Sõltumata elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 124 ja 125, riskipositsioonid jaotatakse ja neid kajastatakse sellel real vastavalt kriteeriumile, kas riskipositsioonid on tagatud kinnisvaraga.

    320

    Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 %

    Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt j

    Riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kuuluvad riskipositsioonid, mis arvatakse sellesse riskipositsiooni klassi, kui need ei oleks makseviivituses.

    3.3.   KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR IRB)

    3.3.1.   Vormi CR IRB ulatus

    74.

    Vorm CR IRB hõlmab järgmisi omavahendite nõudeid:

    i.

    kauplemisportfelliväline krediidirisk, sealhulgas:

    kauplemisportfelliväline vastaspoole krediidirisk;

    ostetud nõuete lahjendusrisk;

    ii.

    kauplemisportfelli kuuluv vastaspoole krediidirisk;

    iii.

    kogu äritegevusest tulenevad reguleerimata väärtpaberiülekanded.

    75.

    Selles vormis kajastatakse riskipositsioone, mille puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki artiklitele 151–157 (sisereitingute meetod).

    76.

    Vormis CR IRB ei kajastata järgmisi andmeid:

    i.

    omakapitali investeeringud, mida kajastatakse vormis CR EQU IRB;

    ii.

    väärtpaberistamise positsioonid, mida kajastatakse vormides CR SEC SA, CR SEC IRB ja/või CR SEC Details;

    iii.

    „muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga” vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktile g. Kõnealuse riskipositsiooni klassi puhul määratakse alati riskikaal 100 %, välja arvatud raha, raha ekvivalendid ja liisitud vara lõppväärtuse riskipositsioonid, vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 156. Riskiga kaalutud vara kajastatakse selle riskipositsiooni klassi puhul otse vormis CA;

    iv.

    Krediidiväärtuse korrigeerimise risk, mida kajastatakse vormis CVA Risk.

    Vormis CR IRB ei ole ette nähtud sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavate riskipositsioonide geograafilist jaotust vastaspoole asukoha lõikes. Seda jaotust kajastatakse vormis CR GB.

    77.

    Selleks et täpsustada, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid, esitatakse iga kajastatava riskipositsiooni klassi kohta järgmine teave:

    „EI”

    kui kasutatakse järelevalvelisi makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite hinnanguid (sisereitingute põhimeetod);

    „JAH”

    kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid (täiustatud sisereitingute meetod);

    Igal juhul tuleb jaenõuete portfellide puhul märkida „JAH”.

    Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskiga kaalutud vara arvutamiseks ühe osa puhul oma sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavatest riskipositsioonidest makseviivitusest tingitud kahjumäärade sisehinnanguid ning teise osa puhul järelevalvelisi makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid, esitatakse sisereitingute põhimeetodi kohaste positsioonide kohta üks vorm CR IRB Total ja täiustatud sisereitingute meetodi kohaste positsioonide kohta veel teinegi vorm CR IRB Total.

    3.3.2.   Vormi CR IRB jaotus

    78.

    Vorm CR IRB koosneb kahest vormist. Vormis CR IRB 1 esitatakse üldine ülevaade sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavatest riskipositsioonidest ning koguriskipositsiooni arvutamiseks kasutatavatest erinevatest meetoditest, samuti kogureisipositsiooni jaotus riskipositsiooni liikide lõikes. Vormis CR IRB 2 esitatakse võlgniku reitinguklassidesse või kogumitesse määratud riskipositsioonide jaotus. Vormid CR IRB 1 ja CR IRB 2 esitatakse eraldi järgmiste riskipositsiooni klasside ja alamklasside puhul:

    1)

    Koguriskipositsioon

    (Vorm Total tuleb esitada eraldi sisereitingute põhimeetodi ja täiustatud sisereitingute meetodi puhul.)

    2)

    Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

    (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt a)

    3)

    Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

    (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt b)

    4.1)

    Nõuded äriühingute vastu – VKEd

    (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c)

    4.1)*

    Nõuded äriühingute vastu – VKEd, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

    (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c koostoimes artikli 501 lõikega 2)

    4.2)

    Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

    (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõige 8)

    4.3)

    Nõuded äriühingute vastu – muud

    (Kõik artikli 147 lõike 2 punkti c kohased nõuded äriühingute vastu, mida ei kajastata punktide 4.1 ja 4.2 all).

    5.1)

    Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga

    (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased ja artikli 154 lõikega 3 kooskõlas olevad nõuded, mis on tagatud kinnisvaraga).

    5.1)*

    Jaenõuded – tagatud selliste VKEde kinnisvaraga, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

    (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased ja artikli 154 lõikega 3 kooskõlas olevad nõuded, mis on tagatud kinnisvaraga).

    5.2)

    Jaenõuded – tagatud muu kinnisvara kui VKEde kinnisvaraga

    (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased nõuded, mis on tagatud kinnisvaraga ja mida ei kajastata punkti 5.1 all).

    5.3)

    Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

    (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d koostoimes artikli 154 lõikega 4).

    5.4)

    Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu

    (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased nõuded, mida ei kajastata punktide 5.1 ja 5.3 all).

    5.4)*

    Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

    (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d kohased ja artikli 501 lõikega 2 koostoimes olevad nõuded, mida ei kajastata punktide 5.1 ja 5.3 all).

    5.5)

    Jaenõuded – muud nõuded, mis ei ole VKEde vastu

    (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased nõuded, mida ei kajastata punktide 5.2 ja 5.3 all).

    Riskipositsiooni alamklasside 4.1*, 5.1* ja 5.4* puhul kajastatakse ainult rida 010 (koguriskipositsioon). Need on asjaomaste riskipositsiooni klasside alamklassid (st „millest”), mille andmeid võetakse arvesse ka riskipositsiooni klassides 4.1, 5.1 ja 5.4).

    3.3.3.   C 08.01 – Krediidirisk, vastaspoole krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: omavahendite nõuete arvutamine sisereitingute meetodi kohaselt (CR IRB 1)

    3.3.3.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Veerg

    Juhised

    010

    SISEREITINGUTE SÜSTEEM/VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

    Võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosusi kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 180 sätetele. Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Võlgniku reitinguklasside või kogumite agregeerimisele vastavate andmete (nt koguriskipositsioon) puhul esitatakse agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosuste riskipositsioonidega kaalutud keskmine. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 110).

    Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Kõik kajastatavad riskiparameetrid tuletatakse riskiparameetritest, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemi puhul.

    Ei ole kavandatud ega soovitav näha ette järelevalvelist põhiskaalat. Kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab ainulaadset reitingusüsteemi või saab kajastada andmeid vastavalt sisemisele põhiskaalale, kasutatakse kõnealust skaalat.

    Vastasel korral erinevad reitingusüsteemid ühendatakse ja järjestatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele. Erinevate reitingusüsteemide võlgnike reitinguklassid koondatakse ja järjestatakse igale võlgniku reitinguklassile määratud madalaimast makseviivituse tõenäosusest kõrgeima makseviivituse tõenäosuseni. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab paljusid reitinguklasse või kogumeid, võib ta pädeva asutuse nõusolekul kajastada väiksemat arvu reitinguklasse või kogumeid.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad eelnevalt ühendust pädevate asutustega, kui nad soovivad kajastada võrreldes sisemiste reitinguklassidega erineval arvul reitinguklasse.

    Riskipositsiooni kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse veerus 010 kajastatavat riskipositsiooni väärtust. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel (nt koguriskipositsiooni puhul) võetakse arvesse kõiki riskipositsioone, sealhulgas makseviivituses olevaid riskipositsioone. Makseviivituses olevate riskipositsioonidena käsitatakse riskipositsioone, mis on määratud viimas(t)esse reitinguklassi(desse), mille makseviivituse tõenäosus on 100 %.

    020

    ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskipositsiooni väärtust enne väärtuse korrigeerimiste, eraldiste, krediidiriski maandamise tehnikatest tuleneva mõju ja ümberhindlustegurite arvesse võtmist.

    Esmase riskipositsiooni väärtust kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 24 ning artikli 166 lõigetele 1, 2 ja 4–7.

    Kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikest 3 tulenev mõju (laenude ja hoiuste bilansilise tasaarvestuse mõju) kajastatakse eraldi otsese krediidiriski kaitsena ning seega ei vähenda see esmast riskipositsiooni.

    030

    MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

    Esmase riskipositsiooni jaotus enne ümberhindlusteguri kohaldamist kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.

    040–080

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamise tehnikad, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel, nagu on kindlaks määratud allpool esitatud kirjes „KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE”.

    040–050

    KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

    Kaudne krediidiriski kaitse: määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59.

    Kui riskipositsiooni väärtust mõjutab tagatis (nt kui seda kasutatakse krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju), seatakse sellele ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega.

    040

    GARANTIID

    Kui garantii krediidiriski maandamise tehnika mõju arvutatakse asendusmõju arvessevõtmise kaudu, esitatakse korrigeeritud väärus (Ga), mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 236.

    Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, kajastatakse kaudse krediidiriski kaitse väärtust veerus 220.

    Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse korrigeeritud väärust (Ga), mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 236.

    Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral (kapitalinõuete määruse artikkel 183, välja arvatud lõige 3) kajastatakse garantiide nimiväärtust.

    Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära ei korrigeerita, kajastatakse garantiisid veerus 040. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse garantii summat veerus 150.

    050

    KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

    Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse korrigeeritud väärust (Ga), mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 216.

    Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse krediidituletisinstrumentide summat veerus 160.

    Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, kajastatakse kaudse krediidiriski kaitse väärtust veerus 220.

    060

    MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

    Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: Kapitalinõuete määruse artikkel 232

    Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral: krediidiriski maandavad tegurid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 212 sätestatud kriteeriumidele.

    Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära ei korrigeerita, kajastatakse asjaomast summat veerus 060. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse asjaomast summat veerus 170.

    070–080

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

    Väljavool vastab enne ümberhindlustegurite kohaldamist esmase riskipositsiooni kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassist või kogumist ning seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassi või kogumisse. Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassi või kogumisse.

    Samuti võetakse arvesse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral võlgniku reitinguklasside või kogumite sisest sissevoolu ja väljavoolu.

    Võetakse arvesse riskipositsioone, mis tulenevad võimalikust sisse- ja väljavoolust muudest vormidest ja muudesse vormidesse.

    090

    RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    Vastavasse võlgniku reitinguklassi või kogumisse ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju.

    100, 120

    millest: Bilansivälised kirjed

    Vt vormi CR SA juhised.

    110

    RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

    Kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 166 ja artikli 230 lõike 1 teise lause kohast väärtust.

    I lisas määratletud instrumentide puhul kohaldatakse ümberhindlustegureid (kapitalinõuete määruse artikli 166 lõiked 8–10) sõltumata krediidiasutuse või investeerimisühingu valitud meetodist.

    Ridade 040–060 puhul (väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud ning lepingujärgsetes toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid), mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükki, on riskipositsiooni väärtus sama kui vastaspoole krediidiriski väärtus, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 3., 4., 5., 6. ja 7. jaos sätestatud meetoditele. Neid väärtusi kajastatakse selles veerus ja mitte veerus 130 „millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist”.

    130

    millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist

    Vt vormi CR SA juhised.

    140

    MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

    Riskipositsiooni väärtuse jaotus kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.

    150–210

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS

    Nendes veergudes ei võeta arvesse krediidiriski maandamise tehnikaid, mis tulenevalt nende asendusmõju kohaldamisest mõjutavad makseviivitusest tingitud kahjumäära.

    Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: kapitalinõuete määruse artikli 228 lõige 2, artikli 230 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 231

    Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral:

    kaudse krediidiriski kaitse korral keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete, krediidisasutuste ja investeerimisühingute vastu olevate nõuete ning äriühingute vastu olevate nõuete puhul: kapitalinõuete määruse artikli 161 lõige 3. Jaenõuete puhul kapitalinõuete määruse artikli 164 lõige 2;

    otsese krediidiriski kaitse korral tagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f.

    150

    GARANTIID

    Vt juhised veerus 040.

    160

    KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

    Vt juhised veerus 050.

    170

    MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

    Krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemudelis kasutatav asjakohane väärtus.

    Krediidiriski maandavad tegurid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 212 sätestatud kriteeriumidele.

    180

    AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS

    Kauplemisportfelli tehingute puhul hõlmab see finantsinstrumente ja kaupasid, mida aktsepteeritakse kauplemisportfelli riskipositsioonina vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 299 lõike 2 punktidele c–f. Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ning kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki 4. jao kohaseid bilansilise tasaarvestuse kokkuleppeid käsitatakse rahalise tagatisena.

    Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: väärtused vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 193 lõigetele 1–4 ja artikli 194 lõikele 1. Kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 223 lõike 2 kohast korrigeeritud väärtust (Cvam).

    Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral: finantstagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f. Kajastatav summa on tagatise hinnanguline turuväärtus.

    190–210

    MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS

    Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: kapitalinõuete määruse artikli 199 lõiked 1–8 ja artikkel 229.

    Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral: muu tagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f.

    190

    KINNISVARA

    Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 199 lõigete 2–4 kohaseid väärtuseid. Samuti võetakse arvesse kinnisvara liisingut (vt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõige 7). Vt ka kapitalinõuete määruse artikkel 229.

    Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa hinnanguline turuväärtus.

    200

    MUU FÜÜSILINE TAGATIS

    Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 199 lõigete 6–8 kohaseid väärtuseid. Samuti võetakse arvesse muu vara kui kinnisvara liisingut (vt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõige 7). Vt ka kapitalinõuete määruse artikli 229 lõige 3.

    Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa tagatise hinnanguline turuväärtus.

    210

    NÕUDED

    Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 5 ja artikli 229 lõike 2 kohaseid väärtuseid.

    Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa tagatise hinnanguline turuväärtus.

    220

    KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

    Garantiid ja krediidituletisinstrumendid, millega kaetakse riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 202 ja artikli 217 lõikele 1. Vt ka veerud 040 „Garantiid” ja 050 „Krediidituletisinstrumendid”.

    230

    RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

    Arvesse võetakse krediidiriski maandamise tehnikate kogu mõju makseviivitusest tingitud kahjumääradele, nagu on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. ja 4. peatükis. Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär ühele kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 4 kohaselt valitud kahjumäärale.

    Makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punkti h sätteid.

    Riskipositsioonidega kaalutud keskmiste näitajate arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 110).

    Võetakse arvesse kogu mõju (kajastamisel võetakse arvesse hüpoteekide alampiiri).

    Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad sisereitingute meetodit, kuid ei kasuta makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, kajastatakse finantstagatise riski maandavat mõju riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuses E* ja seejärel tegelikus makseviivitusest tingitud kahjumääras LGD* vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 228 lõikele 2.

    Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär, mis on seotud iga „võlgniku reitinguklassi või kogumi” makseviivituse tõenäosusega, tuleneb kõnealusesse makseviivituse tõenäosuse klassi või kogumisse kuuluvatele riskipositsioonidele määratud usaldatavusnõuete kohaste makseviivitusest tingitud kahjumäärade keskmisest, mida on kaalutud vastava (veerus 110 esitatud) riskipositsiooni väärtusega.

    Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artiklit 175 ning artikli 181 lõikeid 1 ja 2.

    Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär ühele kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 4 kohaselt valitud kahjumäärale.

    Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamine põhineb riskiparameetritel, mida tegelikult kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemis.

    Andmeid ei esitata artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta.

    Nõudeid suurte reguleeritud finantssektori ettevõtjate ja reguleerimata finantsettevõtjate vastu ning vastavaid makseviivitusest tingitud kahjumäärasid ei võeta arvesse veeru 230 andmete arvutamisel; neid võetakse arvesse ainult veeru 240 andmete arvutamisel.

    240

    RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL

    Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.

    250

    RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)

    Kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 162. Riskipositsioonidega kaalutud keskmiste näitajate arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 110). Keskmist lõpptähtaega kajastatakse päevades.

    Neid andmeid ei esitata riskipositsiooni väärtuste kohta, mille puhul ei võeta lõpptähtaega riskiga kaalutud vara arvutamisel arvesse. See tähendab, et seda veergu ei täideta riskipositsiooni klassi „jaenõuded” puhul.

    255

    RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

    Keskvalitsuste ja keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu olevate nõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 153 lõiked 1 ja 3. Jaenõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 154 lõige 1.

    Arvesse ei võeta kapitalinõuete määruse artikli 501 kohast VKE toetuskoefitsienti.

    260

    RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

    Keskvalitsuste ja keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu olevate nõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 153 lõiked 1 ja 3. Jaenõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 154 lõige 1.

    Arvesse võetakse kapitalinõuete määruse artikli 501 kohast VKE toetuskoefitsienti.

    270

    MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

    Riskiga kaalutud vara jaotus pärast VKE toetuskoefitsiendi kohaldamist kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.

    280

    OODATAV KAHJU

    Oodatava kahju määr on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 5 punktis 3 ja selle arvutamine on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 158. Kajastatav oodatav kahju põhineb riskiparameetritel, mida tegelikult kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemis.

    290

    (-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

    Kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 159 kohaseid väärtuse korrigeerimisi ning spetsiifilisi ja üldisi eraldisi. Üldiseid eraldisi kajastatakse selliselt, et summa määratakse proportsionaalselt vastavalt erinevate võlgniku reitinguklasside oodatava kahju määrale.

    300

    VÕLGNIKE ARV

    Kapitalinõuete määruse artikli 172 lõiked 1 ja 2

    Kõigi riskipositsiooni klasside puhul, välja arvatud jaenõuded, kajastab krediidiasutus või investeerimisühing selliste juriidiliste isikute/võlgnike arvu, kellele on eraldi määratud reiting, olenemata erinevate antud laenude või asjakohaste nõuete arvust.

    Riskipositsiooni klassis „jaenõuded” kajastab krediidiasutus või investeerimisühing selliste riskipositsioonide arvu, mis on eraldi määratud teatavasse reitinguklassi või kogumisse. Kapitalinõuete määruse artikli 172 lõike 2 kohaldamise korral võib võlgnik kuuluda mitmesse reitinguklassi.

    Kuna selles veerus käsitletakse reitingusüsteemide struktuuri elementi, on see seotud selliste esmaste riskipositsioonidega enne ümberhindlusteguri kohaldamist, mis on määratud igasse võlgnikku reitinguklassi või kogumisse, võtmata arvesse krediidiriski maandamise tehnikate mõju (eelkõige ümberjaotamise mõju).


    Rida

    Juhised

    010

    KOGURISKIPOSITSIOON

    020–060

    KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

    020

    Bilansilised krediidiriskiga kirjed

    Kapitalinõuete määruse artiklis 24 osutatud varad, mida ei võeta arvesse üheski muus kategoorias.

    Riskipositsioone, mis on bilansilised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridadel 040–060 ning seega ei kajastata neid sellel real.

    Kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 1 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded (kui neid ei ole maha arvatud) ei ole bilansilised kirjed, kuid sellest hoolimata kajastatakse neid sellel real.

    Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid ei kajastata real 030.

    030

    Bilansivälised krediidiriskiga kirjed

    Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjeid.

    Riskipositsioone, mis on bilansivälised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridadel 040–060 ning seega ei kajastata neid sellel real.

    Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid käsitatakse bilansiväliste kirjetena.

    040–060

    Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud

    040

    Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

    Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud hõlmavad Baseli komitee dokumendi „Basel II kohaldamine kauplemistegevuse suhtes ja topeltmakseviivituse mõju käsitlemine” punktis 17 esitatud määratluse kohaselt järgmist: i) kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingud ja pöördrepolepingud, samuti väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud ja ii) kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 3 määratletud võimenduslaenu tehingud.

    Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, mis on hõlmatud toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepetega ja mida seega kajastatakse real 060, ei kajastata sellel real.

    050

    Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud

    Tuletisinstrumendid hõlmavad kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid. Tuletisinstrumente ja pika arveldustähtajaga tehinguid, mis on hõlmatud toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepetega ja mida seega kajastatakse real 060, ei kajastata sellel real.

    060

    Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid

    Vt vormi CR SA juhised.

    070

    VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU

    Äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 142 lõike 1 punkt 6 ja artikli 170 lõike 1 punkt c.

    Jaenõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 170 lõike 3 punkt b. Ostetud nõuetest tulenevate riskipositsioonide puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõige 6.

    Ostetud nõuete lahjendusriski riskipositsioone ei kajastata võlgniku reitinguklassides või kogumites, vaid real 180.

    Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab paljusid reitinguklasse või kogumeid, võib ta pädeva asutuse nõusolekul kajastada väiksemat arvu reitinguklasse või kogumeid.

    Põhiskaalat ei kasutata. Selle asemel määravad kasutatava skaala krediidiasutused ja investeerimisühingud ise.

    080

    ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMID: KOKKU

    Kapitalinõuete määruse artikli 153 lõige 5 Kohaldatakse ainult äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul.

    090–150

    ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMIDE ALUSEL KÄSITLETAVA KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

    120

    millest: 1. kategoorias

    Kapitalinõuete määruse artikli 153 lõike 5 tabel 1.

    160

    ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA

    Kapitalinõuete määruse artikli 193 lõiked 1 ja 2, artikli 194 lõiked 1–7 ja artikli 230 lõige 3

    170

    REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

    Reguleerimata väärtpaberiülekannetest tulenevad riskipositsioonid, mille puhul kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 2 esimese lõigu viimases lauses osutatud alternatiivset käsitlust või mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 2 viimasele lõigule kohaldatakse riskikaalu 100 %. Sellel real kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 153 lõike 8 kohaseid reitinguta n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ning mis tahes muid riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid ja mida ei kajastata ühelgi muul real.

    180

    LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU

    Lahjendusrisk on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 53. Riskikaalu arvutamine lahjendusriski puhul on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 157 lõikes 1.

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 6 on ostetud nõuete riskipositsiooni väärtus võrdne tagasimaksmata nõuetega, millest on maha arvatud riskiga kaalutud vara lahjendusriski puhul enne krediidiriski maandamist.

    3.3.4.   C 08.02 – Krediidirisk, vastaspoole krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: omavahendite nõuete arvutamine sisereitingute meetodi kohaselt (jaotus võlgniku reitinguklasside või kogumite lõikes (vorm CR IRB 2)

    Veerg

    Juhised

    005

    Võlgniku reitinguklass (rea tunnus)

    See on rea tunnus ja see peab tabeli konkreetse lehe iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne.

    010–300

    Juhised iga asjaomase veeru kohta on samad, mis tabeli CR IRB 1 vastavate nummerdatud veergude kohta.


    Rida

    Juhised

    010–001 – 010-NNN

    Nendes ridades kajastatavad väärtused tuleb järjestada väiksemast suuremani vastavalt võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosusele. Makseviivituses olevate võlgnike makseviivituse tõenäosus on 100 %. Riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset käsitlust kinnisvara tagatise puhul (võimalik ainult juhul, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid), ei määrata vastavalt võlgniku makseviivituse tõenäosusele ega kajastata käesolevas vormis.

    3.4.   KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: TEAVE GEOGRAAFILISE JAOTUSE KOHTA (CR GB)

    79.

    Käesoleva määruse artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud künnist ületavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe koduriigi ja mis tahes välisriigi kohta. Kõnealust künnist kohaldatakse ainult tabelite 1 ja 2 suhtes.

    80.

    Mõiste „võlgniku asukoht” osutab riigile, kus võlgnik on asutatud. Seda kontseptsiooni saab kohaldada lõppriski ja vahetu võlgniku alusel. Seega saab krediidiriski maandamise tehnikatega muuta riskipositsiooni jaotust riikide lõikes. Rahvusüleste organisatsioonide vastu olevaid nõudeid ei määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi alla, vaid geograafilise piirkonna „Muud riigid” alla, olenemata riskipositsiooni klassist, kuhu rahvusüleste organisatsioonide vastu olevad nõuded on määratud.

    81.

    Kirjet „esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist” käsitlevate andmete kajastamisel võetakse aluseks vahetu võlgniku asukohariik. Kirjeid „riskipositsiooni väärtus” ja „riskiga kaalutud vara” käsitlevate andmete kajastamisel võetakse aluseks lõpliku võlgniku asukohariik.

    3.4.1.   C 09.01 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes: standardmeetodi kohased riskipositsioonid (CR GB 1)

    3.4.1.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Veerg

    010

    ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    Määratletud vormi CR SA veerus 010.

    020

    Makseviivituses olevad riskipositsioonid

    Esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje „makseviivituses olevad riskipositsioonid” alla.

    See memokirje annab täiendavat teavet riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” võlgnike struktuuri kohta. Kajastatakse riskipositsioone, mille puhul võlgnikke oleks kajastatud juhul, kui kõnealused riskipositsioonid ei oleks määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid”.

    Kõnealune teave on memokirje ja seega ei mõjuta see riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” riskiga kaalutud vara arvutamist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 112 punktile j.

    040

    Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused

    Esmaseid riskipositsioone, mis on kantud üle riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kolme kuu jooksul pärast viimast aruandekuupäeva, kajastatakse vastavalt riskipositsiooni klassile, millesse võlgnik algselt kuulus.

    050

    Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

    Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110.

    055

    Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

    Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110.

    060

    Mahakandmised

    Mahakandmised hõlmavad nii langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse (IFRSi kohaselt „(jääk)maksumus”) vähendamist, mida kajastatakse otse kasumis või kahjumis [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt i], kui ka langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse allahindluse kontole kantud summade vähendamist [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt ii].

    070

    Krediidiriskiga korrigeerimised/mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul

    Krediidiriskiga korrigeerimiste ja mahakandmiste summa nende riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kolme kuu jooksul pärast viimast andmete esitamist.

    075

    Riskipositsiooni väärtus

    Määratletud vormi CR SA veerus 200.

    080

    RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

    Määratletud vormi CR SA veerus 215.

    090

    RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

    Määratletud vormi CR SA veerus 220.


    Rida

    010

    Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

    Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt a

    020

    Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

    Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt b

    030

    Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

    Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt c

    040

    Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

    Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt d

    050

    Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

    Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt e

    060

    Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

    Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt f

    070

    Nõuded äriühingute vastu

    Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt g

    075

    millest: VKEd

    Määratletud vormi CR SA real 020.

    080

    Jaenõuded

    Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt h

    085

    millest: VKEd

    Määratletud vormi CR SA real 020.

    090

    Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

    Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt i

    095

    millest: VKEd

    Määratletud vormi CR SA real 020.

    100

    Makseviivituses olevad riskipositsioonid

    Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt j

    110

    Eriti suure riskiga seotud kirjed

    Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt k

    120

    Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

    Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt l

    130

    Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

    Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt n

    140

    Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

    Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt o

    150

    Omakapitali investeeringud

    Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt p

    160

    Muud kirjed

    Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt q

    3.4.2.   C 09.02 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes: sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid (CR GB 2)

    3.4.2.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Veerg

    010

    ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    Määratletud vormi CR IRB veerus 020.

    030

    Millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid

    Esmane riskipositsioon nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje „makseviivituses olevad riskipositsioonid” alla vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

    040

    Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused

    Esmaseid riskipositsioone, mis on kantud üle riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kolme kuu jooksul pärast viimast aruandekuupäeva, kajastatakse vastavalt riskipositsiooni klassile, millesse võlgnik algselt kuulus.

    050

    Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

    Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110.

    055

    Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

    Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110.

    060

    Mahakandmised

    Mahakandmised hõlmavad nii langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse (IFRSi kohaselt „(jääk)maksumus”) vähendamist, mida kajastatakse otse kasumis või kahjumis [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt i], kui ka langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse allahindluse kontole kantud summade vähendamist [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt ii].

    070

    Krediidiriskiga korrigeerimised/mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul

    Krediidiriskiga korrigeerimiste ja mahakandmiste summa nende riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kolme kuu jooksul pärast viimast andmete esitamist.

    080

    SISEREITINGUTE SÜSTEEM/VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

    Määratletud vormi CR IRB veerus 010.

    090

    RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

    Määratletud vormi CR IRB veerus 230. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punkti h sätteid.

    Andmeid ei esitata artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta.

    100

    millest: Makseviivituses olevad riskipositsioonid

    Riskipositsiooniga kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

    105

    Riskipositsiooni väärtus

    Määratletud vormi CR IRB veerus 110.

    110

    RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

    Määratletud vormi CR IRB veerus 255.

    120

    Millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid

    Riskiga kaalutud vara nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

    125

    RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

    Määratletud vormi CR IRB veerus 260.

    130

    OODATAV KAHJU

    Määratletud vormi CR IRB veerus 280.


    Rida

    010

    Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

    (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt a)

    020

    Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

    (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt b)

    030

    Nõuded äriühingute vastu

    (Nõuded mis tahes äriühingute vastu vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktile c)

    040

    millest: Eriotstarbelised nõuded

    (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 8 punkt a)

    Andmeid ei esitata artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta.

    050

    millest: VKEd

    (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c)

    060

    Jaenõuded

    Mis tahes jaenõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktile d.

    070

    Jaenõuded – tagatud kinnisvaraga

    Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased nõuded, mis on tagatud kinnisvaraga.

    080

    VKEd

    Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased ja artikli 153 lõikega 3 kooskõlas olevad jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga.

    090

    muud kui VKEd

    Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga.

    100

    Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

    (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d koostoimes artikli 154 lõikega 4).

    110

    Muud jaenõuded

    Muud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded, mida ei kajastata ridades 070–100.

    120

    VKEd

    Muud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d kohased ja artikli 153 lõikega 3 kooskõlas olevad jaenõuded.

    130

    muud kui VKEd

    Muud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded.

    140

    Omakapitali investeeringud

    Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti e kohased omakapitali investeeringud.

    3.4.3.   C 09.03 – Asjakohaste krediidiriski positsioonide krediidiriski omavahendite kogunõuete jaotus riikide lõikes (CR GB 3)

    3.4.3.1.   Üldised märkused

    82.

    Vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punktile 7 kooskõlas artikliga 130 ja artikli 140 lõikega 1 on vastutsüklilise kapitalipuhvri määr „selliste vastutsükliliste puhvrite määrade kaalutud keskmine, mida kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohaste krediidiriskipositsioonide asukoha jurisdiktsioonides”. Kaalutud keskmine arvutatakse järgmiselt.

    a)

    Lugeja: krediidiriski omavahendite kogunõuded, mis on kindlaks määratud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II ja IV jaotisele ja mis on seotud asjakohaste krediidiriski positsioonidega asjaomasel territooriumil.

    b)

    Nimetaja: krediidiriski omavahendite kogunõuded, mis on seotud asjakohaste krediidiriski positsioonidega.

    83.

    Seda tabelit kasutatakse selleks, et saada rohkem teavet krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri elementide kohta. Nõutav teave kajastab omavahendite nõudeid, mis on kindlaks määratud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotisele ning mis hõlmavad krediidiriski ja väärtpaberistamisi, mis on arvutatud riikide lõikes jaotatud asjakohaste krediidiriski positsioonide alusel.

    84.

    Teave esitatakse iga riigi kohta. Käesoleva määruse artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud künnis ei ole oluline kõnealuse jaotuse kajastamisel.

    3.4.3.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Rida

    010

    Krediidiriskiriski omavahendite nõuded

    Kapitalinõuete määruse III osa II jaotis.

    3.5.   C 10.01 JA C 10.02 – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT KÄSITLETAVAD OMAKAPITALI INVESTEERINGUD (VORMID CR EQU IRB 1 JA CR EQU IRB 2)

    3.5.1.   Üldised märkused

    85.

    Vorm CR EQU IRB koosneb kahest vormist. Vormis CR EQU IRB 1 esitatakse üldine ülevaade omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi sisereitingute meetodi kohastest riskipositsioonidest ja koguriskipositsiooni arvutamiseks kasutatavatest erinevatest meetoditest. Vormis CR EQU IRB 2 esitatakse riskiparameetritel põhineva meetodi kohase koguriskipositsiooni jaotus võlgniku reitinguklasside lõikes. Järgnevates juhistes tähendab „vorm CR EQU IRB” vastavalt vajadusele nii vormi CR EQU IRB 1 kui ka CR EQU IRB 2.

    86.

    Vormis CR EQU IRB esitatakse teave, mis käsitleb sisereitingute meetodi (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükk) kohast riskiga kaalutud vara arvutamist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud omakapitali investeeringute krediidiriski puhul (kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt a).

    87.

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikele 6 määratakse omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi järgmised riskipositsioonid:

    a)

    muud nõuded kui võlanõuded, kui selliste nõuetega kaasneb allutatud jääknõudeõigus emitendi varale või tulule; või

    b)

    võlanõuded ja muud väärtpaberid, partnerlused, tuletisinstrumendid või muud vahendid, mille majanduslik sisu on samalaadne kui punktis a määratletud nõuete puhul.

    88.

    Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone, mida käsitletakse kapitalinõuete määruse artiklis 152 osutatud lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt, kajastatakse samuti vormis CR EQU IRB.

    89.

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 151 lõikele 1 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vormi CR EQU IRB, kui nad kohaldavad ühte kolmest kapitalinõuete määruse artiklis 155 osutatud meetodist:

    lihtsustatud riskikaalu meetod,

    riskiparameetritel põhinev meetod või

    sisemudelitel põhinev meetod.

    Lisaks kajastavad sisereitingute meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vormis CR EQU IRB riskiga kaalutud vara selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma, et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt (nt omakapitali investeeringud, millele on määratud riskikaal 250 % vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikele 4, vastavalt riskikaal 370 % vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 471 lõikele 2)).

    90.

    Vormis CR EQU IRB ei kajastata järgmisi omakapitali investeeringuid.

    Kauplemisportfelli kuuluvad omakapitali investeeringud (juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei ole vabastatud kauplemisportfelli positsioonide omavahendite nõuete arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 94).

    Omakapitali investeeringud, mille suhtes osaliselt kohaldatakse standardmeetodit (kapitalinõuete määruse artikkel 150), sealhulgas:

    omakapitali investeeringud, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 495 lõikele 1;

    omakapitali investeeringud ettevõtjatesse, kelle vastu olevatele krediidi iseloomuga nõuetele on standardmeetodi kohaselt määratud riskikaal 0 %, sealhulgas avaliku sektori rahastatavatesse ettevõtjatesse, mille suhtes võib kohaldada riskikaalu 0 % (kapitalinõuete määruse artikli 150 lõike 1 punkt g);

    omakapitali investeeringud, mida tehakse teatavate majandussektorite edendamiseks õigusaktidega ette nähtud selliste kavade kohaselt, mis pakuvad krediidiasutusele või investeerimisühingule olulisi investeeringutoetusi ning millega kaasnevad teatav valitsuse poolne järelevalve ja omakapitali investeeringute piirangud (kapitalinõuete määruse artikli 150 lõike 1 punkt h);

    omakapitali investeeringud abiettevõtjasse, kelle riskiga kaalutud vara võib arvutada nii nagu „muid varasid, mis ei ole krediidi iseloomuga” (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 155 lõikele 1);

    omakapitali investeeringud, mis on maha arvatud omavahenditest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 46 ja 48.

    3.5.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta (kehtivad nii vormi CR EQU IRB 1 kui ka vormi CR EQU IRB 2 kohta)

    Veerg

    005

    VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS)

    Võlgniku reitinguklass on rea tunnus ja see peab tabeli iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne.

    010

    SISEREITINGUTE SÜSTEEM

    VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

    Riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 010 makseviivituse tõenäosust, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 165 lõike 1 sätetele.

    Võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust kajastatakse kooskõlas kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki 6. jaos sätestatud miinimumnõuetega. Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse asjaomasele konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Kõik kajastatavad riskiparameetrid tuletatakse riskiparameetritest, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemi puhul.

    Võlgniku reitinguklasside või kogumite agregeerimisele vastavate andmete (nt koguriskipositsioon) puhul esitatakse agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosuste riskipositsioonidega kaalutud keskmine. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki riskipositsioone, sealhulgas makseviivituses olevaid riskipositsioone. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse kaalumiseks riskipositsiooni väärtust, milles on arvesse võetud kaudset krediidiriski kaitset (veerg 060).

    020

    ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 020 esmase riskipositsiooni väärtust (enne ümberhindlustegurite kohaldamist). Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 167 sätetele on omakapitali investeeringute riskipositsiooni väärtuseks bilansiline väärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi. Bilansiväliste omakapitali investeeringute riskipositsiooni väärtuseks on nimiväärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 020 ka kapitalinõuete määruse I lisa kohaseid bilansiväliseid kirjeid, mis on määratud omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi (nt osaliselt tasutud aktsiate ja osade tasumata osa).

    Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud (nagu on osutatud artikli 165 lõikes 1) võtavad arvesse ka kapitalinõuete määruse artikli 155 lõikes 2 osutatud tasakaalustavaid positsioone.

    030–040

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

    KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

    GARANTIID

    KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

    Olenemata omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutatavast meetodist võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse võtta omakapitali investeeringule saadud kaudset krediidiriski kaitset (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõiked 2, 3 ja 4). Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veergudes 030 ja 040 kaudset krediidiriski kaitset, mis on garantiide (veerg 030) või krediidituletisinstrumentide (veerg 040) vormis ja mida võetakse arvesse vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud meetoditele.

    050

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

    (-) KOGUVÄLJAVOOL

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 050 esmase riskipositsiooni sellist osa enne ümberhindlustegurite kohaldamist, mis on kaetud kaudse krediidiriski kaitsega, mida võetakse arvesse vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud meetoditele.

    060

    RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

    Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 060 riskipositsiooni väärtust, võttes arvesse kaudsest krediidiriski kaitsest tulenevat asendusmõju (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 167).

    Meeldetuletuseks: bilansiväliste omakapitali investeeringute puhul on riskipositsiooni väärtuseks nimiväärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi (kapitalinõuete määruse artikkel 167).

    070

    RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

    Riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormi CR EQU IRB 2 veerus 070 selliste makseviivitusest tingitud kahjumäärade riskipositsioonidega kaalutud keskmist kahjumäära, mis on määratud agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele. Sama kehtib vormi CR EQU IRB rea 020 kohta. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust, võttes arvesse kaudset krediidiriski kaitset (veerg 060). Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse kapitalinõuete määruse artikli 165 lõike 2 sätteid.

    080

    RISKIGA KAALUTUD VARA

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 080 omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara, mis arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 155 sätetele.

    Juhul kui riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel ei ole piisavalt teavet kapitalinõuete määruse artikli 178 kohase makseviivituse määratluse kasutamiseks, kohaldatakse riskiga kaalutud vara arvutamisel riskikaalude suhtes korrigeerimistegurit 1,5 (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 3).

    Seoses riskikaalu funktsiooni sisendparameetriga M (lõpptähtaeg) määratakse omakapitali investeeringutele lõpptähtajaks 5 aastat (kapitalinõuete määruse artikli 165 lõige 3).

    090

    MEMOKIRJE: OODATAV KAHJU

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 090 omakapitali investeeringute oodatavat kahju, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 158 lõigetele 4, 7, 8 ja 9.

    91.

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 155 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada erinevate portfellide puhul erinevaid meetodeid (lihtsustatud riskikaalu meetod, riskiparameetritel põhinev meetod või sisemudelitel põhinev meetod), kui nad kasutavad kõnealuseid erinevaid meetodeid sisemise riskijuhtimisega seotud eesmärkidel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormis CR EQU IRB 1 riskiga kaalutud vara ka selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma, et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt).

    Rida

    Vormi CR EQU IRB 1 rida 020

    RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEV MEETOD: KOKKU

    Riskiparameetritel põhinevat meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 3) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet vormi CR EQU IRB 1 real 020.

    Vormi CR EQU IRB 1 read 050–090

    LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETOD: KOKKU

    LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

    Lihtsustatud riskikaalu meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 2) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet vastavalt aluspositsiooni tunnustele ridadel 050–090.

    Vormi CR EQU IRB 1 rida 100

    SISEMUDELITEL PÕHINEV MEETOD

    Sisemudelitel põhinevat meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 4) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet real 100.

    Vormi CR EQU IRB 1 rida 110

    OMAKAPITALI INVESTEERINGUD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

    Sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskiga kaalutud vara selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma, et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt). Näiteks:

    finantssektori ettevõtjates olevate omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara, mida käsitletakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikele 4, samuti

    omakapitali investeeringuid, millele määratakse riskikaal 370 % vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 471 lõikele 2, kajastatakse real 110.

    Vorm CR EQU IRB 2

    RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES

    Riskiparameetritel põhinevat meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 3) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet vormis CR EQU IRB 2.

    Kui riskiparameetritel põhinevat meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad ainulaadset reitingusüsteemi või saavad andmeid kajastada vastavalt sisemisele põhiskaalale, kajastavad nad vormis CR EQU IRB 2 asjaomase ainulaadse reitingusüsteemi või põhiskaalaga seotud reitinguklasse või kogumeid. Mis tahes muul juhul erinevad reitingusüsteemid ühendatakse ja järjestatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele. Erinevate reitingusüsteemide võlgnike reitinguklassid või kogumid koondatakse ja järjestatakse igale võlgniku reitinguklassile määratud madalaimast makseviivituse tõenäosusest kõrgeima makseviivituse tõenäosuseni.

    3.6.   C 11.00 – ARVELDUS/ÜLEKANDERISK (CR SETT)

    3.6.1.   Üldised märkused

    92.

    Käesolevas vormis esitatakse teave nii kauplemisportfelli kui ka kauplemisportfelliväliste tehingute kohta, mis on pärast nende ettenähtud ülekandepäeva arveldamata, ja nende vastavad arveldusriski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile ii ja artiklile 378.

    93.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormis CR SETT teavet arveldus/ülekanderiski kohta seoses nii nende kauplemisportfelli kuuluvate kui ka kauplemisportfelliväliste võlainstrumentide, aktsiate, välisvaluuta ja kaupadega.

    94.

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378 ei võeta arveldus/ülekanderiski arvesse võlainstrumentide, aktsiate, välisvaluuta ja kaupadega seotud repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise ja võtmise puhul. Tuleb siiski tähele panna, et tuletisinstrumentide ja pika arveldustähtajaga tehingute suhtes, mis on pärast nende ettenähtud ülekandepäeva arveldamata, kohaldatakse arveldus/ülekanderiski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378.

    95.

    Pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud hinnavahe, mille raames nad võivad saada kahju. Hinnavahe arvutatakse asjaomase võlainstrumendi, aktsia, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema praeguse turuväärtuse vahena, mis võib põhjustada krediidiasutusele või investeerimisühingule kahju.

    96.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad selle hinnavahe kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 esitatud asjakohase teguriga, et määrata kindlaks vastavad omavahendite nõuded.

    97.

    Riskipositsiooni arvutamiseks korrutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punktile b arveldus/ülekanderiski omavahendite nõuded 12,5 ga.

    98.

    Tuleb silmas pidada, et kapitalinõuete määruse artikli 379 kohaste reguleerimata väärtpaberiülekannete omavahendite nõudeid ei kajastata vormis CR SETT, vaid krediidiriski vormides (CR SA, CR IRB).

    3.6.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Veerg

    010

    ARVELDAMATA TEHINGUD ARVELDUSHINNAS

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud veerus 010 pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehinguid vastavas kokkulepitud arveldushinnas.

    Veerus 010 võetakse arvesse kõiki arveldamata tehinguid, olenemata sellest, kas need on pärast ettenähtud arvelduspäeva kasumis või kahjumis.

    020

    ARVELDAMATA TEHINGUTEST TULENEVA HINNAVAHE RISKIPOSITSIOON

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud veerus 020 asjaomase võlainstrumendi, aktsia, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema praeguse turuväärtuse hinnavahet, mis võib põhjustada krediidiasutusele või investeerimisühingule kahju.

    Veerus 020 kajastatakse ainult pärast ettenähtud arvelduspäeva kahjumis olevaid arveldamata tehinguid.

    030

    OMAVAHENDITE NÕUDED

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 030 omavahendite nõudeid, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378.

    040

    ARVELDUSRISKI KOGURISKIPOSITSIOON

    Arveldusriski riskipositsiooni arvutamiseks korrutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud veerus 030 kajastatavad omavahendite nõuded 12,5 ga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punktile b.


    Rida

    010

    Kauplemisportfellivälised arveldamata tehingud kokku

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad real 010 agregeeritud teavet seoses kauplemisportfelliväliste positsioonide arveldus/ülekanderiskiga (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile ii ja artiklile 378).

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 010/010 pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute kogusummat vastavates kokkulepitud arveldushindades.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 010/020 agregeeritud teavet kahjumis olevatest arveldamata tehingutest tuleneva hinnavahe riskipositsiooni kohta.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 010/030 agregeeritud omavahendite nõudeid, mis tulenevad arveldamata tehingute omavahendite nõuete summeerimisest, korrutades veerus 020 kajastatud hinnavahe asjakohase teguriga, mis põhineb ettenähtud arvelduspäevale järgnevate tööpäevade arvul (kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriad).

    020–060

    Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)

    5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %)

    16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %)

    31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %)

    46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 020–060 teavet seoses kauplemisportfelliväliste positsioonide arveldus/ülekanderiskiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriatele.

    Arveldus/ülekanderiski omavahendite nõudeid ei pea kajastama tehingute puhul, mis on arveldamata vähem kui 5 tööpäeva pärast ettenähtud arvelduspäeva.

    070

    Kauplemisportfelli arveldamata tehingud kokku

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad real 070 agregeeritud teavet seoses kauplemisportfelli positsioonide arveldus/ülekanderiskiga (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile ii ja artiklile 378).

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 070/010 pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute kogusummat vastavates kokkulepitud arveldushindades.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 070/020 agregeeritud teavet kahjumis olevatest arveldamata tehingutest tuleneva hinnavahe riskipositsiooni kohta.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 070/030 agregeeritud omavahendite nõudeid, mis tulenevad arveldamata tehingute omavahendite nõuete summeerimisest, korrutades veerus 020 kajastatud hinnavahe asjakohase teguriga, mis põhineb ettenähtud arvelduspäevale järgnevate tööpäevade arvul (kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriad).

    080–120

    Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)

    5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %)

    16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %)

    31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %)

    46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 080–120 teavet seoses kauplemisportfelli positsioonide arveldus/ülekanderiskiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriatele.

    Arveldus/ülekanderiski omavahendite nõudeid ei pea kajastama tehingute puhul, mis on arveldamata vähem kui 5 tööpäeva pärast ettenähtud arvelduspäeva.

    3.7.   C 12.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC SA)

    3.7.1.   Üldised märkused

    99.

    Käesolevas vormis esitatakse teave kõigi väärtpaberistamiste kohta, mille puhul võetakse arvesse riski olulise osa ülekandmist ja mille puhul on aruandev krediidiasutus või investeerimisühing seotud väärtpaberistamisega, mida käsitletakse standardmeetodi kohaselt. Kajastatav teave sõltub krediidiasutuse või investeerimisühingu rollist väärtpaberistamises. Seega kohaldatakse väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite suhtes asjakohaseid aruandluskirjeid.

    100.

    Vormis CR SEC SA kogutakse koondteavet kauplemisportfelliväliste traditsiooniliste väärtpaberistamiste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste kohta, mis on määratletud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 10 ja 11.

    3.7.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Veerg

    010

    ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU

    Väärtpaberistamise tehingu algatanud krediidiasutus või investeerimisühing peab kajastama kõigi väärtpaberistamise tehingus algatatud olemasolevate väärtpaberistamise avatud positsioonide summat aruandekuupäeva seisuga, olenemata sellest, kellele positsioonid kuuluvad. Seega kajastatakse bilansilisi väärtpaberistamise positsioone (nt võlakirjad, allutatud laenud) ning bilansiväliseid positsioone ja tuletisinstrumente (nt allutatud krediidiliinid, likviidsuse tagamise tehingud, intressimäära vahetustehingud, krediidiriski vahetustehingud jne), mis on väärtpaberistamises algatatud.

    Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul, kus väärtpaberistamise tehingu algatajal ei ole mingit positsiooni, ei võta väärtpaberistamise tehingu algataja asjaomast väärtpaberistamist vormides CR SEC SA ja CR SEC IRB arvesse. Sel eesmärgil loetakse väärtpaberistamise tehingu algataja positsioonide hulka kuuluvaks kapitalinõuete määruse artikli 242 punkti 12 kohaste uuenevate nõuete väärtpaberistamisel kasutatavaid ennetähtaegse amortiseerimise klausleid.

    020–040

    SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 249 ja 250 käsitatakse väärtpaberistatud riskipositsioonide krediidiriski kaitset nii, nagu ei oleks lõpptähtaegade mittevastavust.

    020

    (-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (CVA)

    Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõikega 2 on ette nähtud üksikasjalik kord selles veerus kajastatava volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtuse (CVA) arvutamiseks.

    030

    (-) KOGUVÄLJAVOOL: KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*)

    „Sissevoolu” ja „väljavoolu” üldreegli kohaselt on selles veerus kajastatavad summad esitatud „sissevooluna” vastavas krediidiriski vormis (CR SA või CR IRB) ja krediidiriski kaitse andja (st kolmas isik, kellele väärtpaberistamise seeria kaudse krediidiriski kaitse kaudu üle kantakse) asjakohases riskipositsiooni klassis.

    Valuutariskiga korrigeeritud krediidiriski kaitse nimiväärtuse (G*) arvutamise kord on kehtestatud kapitalinõuete määruse artikli 233 lõikes 3.

    040

    KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS

    Kõiki säilitatud või tagasi ostetud väärtpaberistamise seeriaid (nt säilitatud esimese järjekoha kahju positsioonid) kajastatakse nimiväärtuses.

    Krediidiriski kaitse säilitatud või tagasi ostetud väärtuse arvutamisel ei võeta arvesse järelevalvelisi krediidiriski kaitse väärtuskärpeid.

    050

    VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad väärtpaberistamise positsioonid, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktidele a, c ja e ning lõikele 2, kohaldamata krediidiriski ümberhindlustegureid ning mis tahes krediidiriski korrigeerimisi ja eraldisi. Tasaarvestus on asjakohane ainult samale väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjatele antud mitme tuletislepingu puhul, mis on kaetud aktsepteeritud tasaarvestuslepinguga.

    Selles veerus kajastatavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised on seotud ainult väärtpaberistamise positsioonidega. Väärtpaberistatud positsioonide väärtuse korrigeerimisi arvesse ei võeta.

    Ennetähtaegse amortiseerimise klausli korral peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustama kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikes 2 määratletud väärtpaberistamise tehingu algatajale kuuluva osaluse.

    Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul võrduvad bilansiliste kirjete ja/või investorite osaluste (ennetähtaegne amortiseerimine) vormis olevad väärtpaberistamise tehingu algataja hoitavad positsioonid veergude 010–040 summaga.

    060

    (-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

    Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised (kapitalinõuete määruse artikkel 159) vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele. Väärtuse korrigeerimised hõlmavad kõiki summasid, mida on võetud arvesse finantsvarade krediidikahjude kasumis või kahjumis (sealhulgas õiglases väärtuses mõõdetud finantsvarade krediidiriskist tulenevad kahjud, mida ei arvata maha riskipositsiooni väärtusest) alates nende esmasest bilansis kajastamisest pluss makseviivituses olevate ostetud nõuete allahindlus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 1. Eraldised hõlmavad bilansiväliste kirjete akumuleeritud krediidikahjusid.

    070

    RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

    Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõigete 1 ja 2 kohased väärtpaberistamise positsioonid ilma ümberhindlustegurite kohaldamiseta.

    Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 040.

    080–110

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

    Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükk ja artikli 4 lõike 1 punkt 57

    Selles veergude kogumis kogutakse teavet krediidiriski maandamise tehnikate kohta, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel (nagu märgitud allpool sissevoolu ja väljavoolu puhul).

    Vt vormi CR SA juhiseid (selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju).

    080

    (-) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (GA)

    Kaudne krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59 ja seda reguleeritakse artikliga 235.

    Vt vormi CR SA juhiseid (selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju).

    090

    (-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

    Otsene krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 58 ja seda reguleeritakse artiklitega 195, 197 ja 200.

    Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ning kapitalinõuete määruse artiklite 218–236 kohaseid bilansilise tasaarvestuse kokkuleppeid käsitatakse rahalise tagatisena.

    Vt vormi CR SA juhiseid (selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju).

    100–110

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

    Samuti kajastatakse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral riskikaalude või võlgniku reitinguklasside sisest sissevoolu ja väljavoolu.

    100

    (-) KOGUVÄLJAVOOL

    Kapitalinõuete määruse artikli 222 lõige 3 ning artikli 235 lõiked 1 ja 2

    Väljavool vastab kirje „riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised” kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral riskikaalust või võlgniku reitinguklassist ning seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi.

    Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi.

    Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 090 [(-) koguväljavool].

    110

    KOGUSISSEVOOL

    Väärtpaberistamise positsioone, mis on võlaväärtpaberid ja aktsepteeritud finantstagatis vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 197 lõikele 1, kajastatakse finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodi kasutamise korral sissevooluna selles veerus.

    Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 100 (kogusissevool).

    120

    NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    Vastavasse riskikaalu ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju.

    Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 110.

    130

    (-) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (CVAM) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL

    See kirje hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (kapitalinõuete määruse artikkel 218).

    Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veergudega 120 ja 130.

    140

    RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

    Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes seega ei kohaldata artikli 246 lõike 1 punktis c sätestatud ümberhindlustegurit.

    Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 150.

    150–180

    BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E*) JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

    Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktiga c on ette nähtud, et bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on tema nimiväärtus, mida on korrutatud ümberhindlusteguriga. Kõnealune ümberhindlustegur on 100 %, kui kapitalinõuete määruses ei ole teisiti ette nähtud.

    Vt vormi CR SA „Kokku” veerud 160–190.

    Aruandluse eesmärgil kajastatakse riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtust (E*) vastavalt järgmisele neljale üksteist välistavasse ümberhindlustegurite vahemikule: 0 %, [0 %, 20 %], [20 %, 50 %] ja [50 %, 100 %].

    190

    RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

    Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid.

    Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 200.

    200

    (-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

    Kapitalinõuete määruse artikliga 258 on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonide puhul, millele on määratud riskikaal 1 250 %, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud alternatiivina positsiooni kaasamisele oma riskiga kaalutud vara arvutusse arvata positsiooni riskipositsiooni väärtuse omavahenditest maha.

    210

    RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

    Riskipositsiooni väärtus, millest on lahutatud omavahenditest maha arvatud riskipositsiooni väärtus.

    220–320

    SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID, JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

    220–260

    REITINGU SAANUD POSITSIOONID

    Reitingu saanud positsioon on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 8.

    Riskipositsiooni väärtus, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid, jaotatakse krediidikvaliteedi astmete lõikes, nagu on standardmeetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikliga 251 (tabel 1).

    270

    RISKIKAAL 1 250 % (REITINGUTA POSITSIOONID)

    Reitinguta positsioon on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 7.

    280

    ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

    Kapitalinõuete määruse artiklid 253 ja 254 ning artikli 256 lõige 5

    Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi keskmine riskikaal, kogumi suurim riskikaal või kontsentratsiooni suhtarvu kasutamine).

    290

    ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE – MILLEST: VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE TEISE JÄRJEKOHA KAHJU

    Riskipositsiooni väärtus, mille suhtes kohaldatakse teise või kõrgema järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriasse kuuluvate väärtpaberistamise positsioonide käsitlust varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmis, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 254.

    Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 249 lõikes 9.

    300

    ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE – MILLEST: KESKMINE RISKIKAAL (%)

    Esitatakse riskipositsioonide väärtusega kaalutud keskmine riskikaal.

    310

    SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

    Kapitalinõuete määruse artikli 109 lõige 1 ja artikli 259 lõige 3 Väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus sisemisel hinnangul põhineva meetodi kohaselt.

    320

    SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD: KESKMINE RISKIKAAL (%)

    Esitatakse riskipositsioonide väärtusega kaalutud keskmine riskikaal.

    330

    RISKIGA KAALUTUD VARA

    Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne lõpptähtaegade mittevastavustest või hoolduskohustuste sätete rikkumisest tulenevaid korrigeerimisi, välja arvatud mis tahes riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud.

    340

    MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED

    Sünteetiliste väärtpaberistamiste kajastamisel selles veerus ei võeta arvesse mis tahes lõpptähtaegade mittevastavust.

    350

    HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

    Kapitalinõuete määruse artikli 14 lõikega 2, artikli 406 lõikega 2 ja artikliga 407 on ette nähtud, et juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida kõnealuse määruse artiklite 405, 406 või 409 teatavaid nõudeid, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kehtestavad proportsionaalse täiendava riskikaalu, milleks on vähemalt 250 % riskikaalust (ülempiiriga 1 250 %), mida kohaldataks asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaole. Sellise täiendava riskikaalu võib kehtestada mitte ainult investorist krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, vaid ka väärtpaberistamise tehingu algatajatele, sponsoritele ja algsetele laenuandjatele.

    360

    LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE

    Sünteetiliste väärtpaberistamiste lõpptähtaegade mittevastavuse puhul kajastatakse kapitalinõuete määruse artiklis 250 määratletud RW*-RW(SP), välja arvatud väärtpaberistamise seeriate puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 % ja mille puhul on kajastatav summa võrdne nulliga. Tuleb tähele panna, et RW(SP) ei hõlma mitte ainult veerus 330 kajastatud riskiga kaalutud vara, vaid ka riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud.

    370–380

    RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA: ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST/PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

    Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne (veerg 370)/pärast (veerg 380) kapitalinõuete määruse artiklis 252 (praegu makseviivituses olevate või eriti suure riskiga seotud riskipositsioonide väärtpaberistamine) või artikli 256 lõikes 4 (täiendavad omavahendite nõuded ennetähtaegse amortiseerimise klausleid sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamiste puhul) sätestatud piirangute kohaldamist.

    390

    MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE STANDARDMEETODI KOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE

    Riskiga kaalutud vara, mis tuleneb riskimaanduse andjale ümberjaotatud riskipositsioonidest (ja mida seepärast arvutatakse vastavas vormis), mida võetakse arvesse väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri arvutamisel.

    101.

    Vorm CR SEC SA on jagatud kolme peamisse reakogumisse, milles esitatakse andmed väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite algatatud/sponsoreeritud/säilitatud või ostetud riskipositsioonide kohta. Neist igaühe puhul on teave jaotatud bilansiliste ning bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide lõikes, samuti väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste lõikes.

    102.

    Koguriskipositsioon (aruandekuupäeva seisuga) on jaotatud ka väärtpaberistamise alguses kohaldatud krediidikvaliteedi astmete lõikes (viimane reakogum). Kõnealust teavet esitavad väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid.

    Rida

    010

    KOGURISKIPOSITSIOON

    Koguriskipositsioon tähendab avatud väärtpaberistamise positsioonide kogusummat. Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult kogu teave, mida väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid on kajastanud järgnevates ridades.

    020

    MILLEST: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

    Avatud edasiväärtpaberistamise positsioonide kogusumma vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 63 ja 64 sätestatud määratlustele.

    030

    VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

    Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide ja ennetähtaegse amortiseerimise kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 13 määratletud väärtpaberistamise tehingu algataja.

    040–060

    BILANSILISED KIRJED

    Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktis a on sätestatud, et juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing arvutab riskiga kaalutud vara standardmeetodi kohaselt, on bilansilise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks selle bilansiline väärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi.

    Bilansilised kirjed jaotatakse väärtpaberistamiste (rida 050) ja edasiväärtpaberistamiste (rida 060) lõikes.

    070–090

    BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

    Nendes ridades esitatakse andmed bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide väärtpaberistamise positsioonide kohta, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberistamise raamistiku kohaselt ümberhindlustegurit. Bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on selle nimiväärtus, millest on maha arvatud kõnealuse väärtpaberistamise positsiooni mis tahes spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja mida on korrutatud ümberhindlusteguriga 100 %, kui ei ole ette nähtud teisiti.

    Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendiga seonduvast vastaspoole krediidiriskist tuleneva riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa, II jaotise 6. peatükile.

    Likviidsuse tagamise tehingute, krediidilimiitide ja maksete vahendajate rahaliste ettemaksete puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutamata osa.

    Intressimäära ja valuutavahetustehingute puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni väärtust (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõikele 1), mis on kindlaks määratud vormis CR SA „Kokku”.

    Bilansivälised kirjed ja tuletisinstrumendid jaotatakse väärtpaberistamiste (veerg 080) ja edasiväärtpaberistamiste (veerg 090) lõikes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 251 tabelile 1.

    100

    ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE

    Seda rida kohaldatakse ainult ennetähtaegse amortiseerimise klauslit sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamise tehingute algatajate suhtes, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 13 ja 14.

    110

    INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

    Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on investor.

    Kapitalinõuete määruses ei ole sätestatud investori sõnaselget määratlust. Seepärast tuleb selles kontekstis käsitada investorina sellist krediidiasutust või investeerimisühingut, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.

    120–140

    BILANSILISED KIRJED

    Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiliste kirjete puhul.

    150–170

    BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

    Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.

    180

    SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

    Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud sponsor. Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.

    190–210

    BILANSILISED KIRJED

    Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiliste kirjete puhul.

    220–240

    BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

    Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.

    250–290

    AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES

    Nendes ridades esitatakse teave (aruandluskuupäeva seisuga) avatud positsioonide kohta väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeval (väärtpaberistamise alguses) kohaldatavate krediidikvaliteedi astmete lõikes (nagu on standardmeetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 251 tabeliga 1). Kõnealuse teabe puudumisel kajastatakse krediidikvaliteedi astmeid käsitlevate andmetega samaväärseid varaseimaid kättesaadavaid andmeid.

    Nendes ridades kajastatakse andmeid ainult veergudes 190–270 ja 330–340.

    3.8.   C 13.00 – KREDIIDIRISK – VÄÄRTPABERISTAMINE: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC IRB)

    3.8.1.   Üldised märkused

    103.

    Käesolevas vormis esitatakse teave kõigi väärtpaberistamiste kohta, mille puhul võetakse arvesse riski olulise osa ülekandmist ja mille puhul on aruandev krediidiasutus või investeerimisühing seotud väärtpaberistamisega, mida käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt.

    104.

    Kajastatav teave sõltub krediidiasutuse või investeerimisühingu rollist väärtpaberistamises. Seega kohaldatakse väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite suhtes asjakohaseid aruandluskirjeid.

    105.

    Vormi CR SEC IRB ulatus on sama kui vormi CR SEC SA puhul. Selles esitatakse koondteave kauplemisportfelliväliste traditsiooniliste väärtpaberistamiste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste kohta.

    3.8.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Veerg

    010

    ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU

    Bilansiliste kirjete kogusummat käsitleva rea puhul vastab selles veerus kajastatav summa väärtpaberistatud tagasimaksmata nõuete kogusummale aruandekuupäeva seisuga.

    Vt vormi CR SEC SA veerg 010.

    020–040

    SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE

    Kapitalinõuete määruse artiklid 249 ja 250

    Väärtpaberistamise struktuuriga seotud krediidiriski maandamise tehnikate korrigeeritud väärtuses ei võeta arvesse lõpptähtaegade mittevastavust.

    020

    (-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (CVA)

    Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõikega 2 on ette nähtud üksikasjalik kord selles veerus kajastatava volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtuse (CVA) arvutamiseks.

    030

    (-) KOGUVÄLJAVOOL: KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*)

    „Sissevoolu” ja „väljavoolu” üldreegli kohaselt on vormi CR SEC IRB veerus 030 kajastatavad summad esitatud „sissevooluna” vastavas krediidiriski vormis (CR SA või CR IRB) ja krediidiriski kaitse andja (st kolmas isik, kellele väärtpaberistamise seeria kaudse krediidiriski kaitse kaudu üle kantakse) asjakohases riskipositsiooni klassis.

    Valuutariskiga korrigeeritud krediidiriski kaitse nimiväärtuse (G*) arvutamise kord on kehtestatud kapitalinõuete määruse artikli 233 lõikes 3.

    040

    KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS

    Kõiki säilitatud või tagasi ostetud väärtpaberistamise seeriaid (nt säilitatud esimese järjekoha kahju positsioonid) kajastatakse nimiväärtuses.

    Krediidiriski kaitse säilitatud või tagasi ostetud väärtuse arvutamisel ei võeta arvesse järelevalvelisi krediidiriski kaitse väärtuskärpeid.

    050

    VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad väärtpaberistamise positsioonid, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktidele b, d ja e ning lõikele 2, kohaldamata krediidiriski ümberhindlustegureid ning koos väärtuse korrigeerimiste ja eraldistega. Tasaarvestus on asjakohane ainult samale väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjatele antud mitme tuletislepingu puhul, mis on kaetud aktsepteeritud tasaarvestuslepinguga.

    Selles veerus kajastatavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised on seotud ainult väärtpaberistamise positsioonidega. Väärtpaberistatud positsioonide väärtuse korrigeerimisi arvesse ei võeta.

    Ennetähtaegse amortiseerimise klausli korral peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustama kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikes 2 määratletud väärtpaberistamise tehingu algatajale kuuluva osaluse.

    Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul võrduvad bilansiliste kirjete ja/või investorite osaluste (ennetähtaegne amortiseerimine) vormis olevad väärtpaberistamise tehingu algataja hoitavad positsioonid veergude 010–040 summaga.

    060–090

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

    Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükk ja artikli 4 lõike 1 punkt 57

    Selles veergude kogumis kogutakse teavet krediidiriski maandamise tehnikate kohta, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel (nagu märgitud allpool sissevoolu ja väljavoolu puhul).

    060

    (-) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (GA)

    Kaudne krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59.

    Kapitalinõuete määruse artiklis 236 on kirjeldatud korrigeeritud väärtuse GA arvutamise korda täieliku krediidiriski kaitse/osalise krediidiriski kaitse korral – sama nõudeõiguse järgu puhul.

    Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veergudega 040 ja 050.

    070

    (-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

    Otsene krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 58.

    Kuna finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetod ei ole kohaldatav, kajastatakse selles veerus ainult kapitalinõuete määruse artikli 200 kohast otsest krediidiriski kaitset.

    Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 060.

    080–090

    KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

    Samuti kajastatakse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral riskikaalude või võlgniku reitinguklasside sisest sissevoolu ja väljavoolu.

    080

    (-) KOGUVÄLJAVOOL

    Kapitalinõuete määruse artikkel 236

    Väljavool vastab kirje „riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised” kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral riskikaalust või võlgniku reitinguklassist ning seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi.

    Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi.

    Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 070.

    090

    KOGUSISSEVOOL

    Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 080.

    100

    RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    Vastavasse riskikaalu ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju.

    Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 090.

    110

    (-) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (CVAM) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL

    Kapitalinõuete määruse artiklid 218–222. See kirje hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (kapitalinõuete määruse artikkel 218).

    120

    RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

    Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes seega ei kohaldata artikli 246 lõike 1 punktis c sätestatud ümberhindlustegurit.

    130–160

    BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E*) JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

    Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktiga c on ette nähtud, et bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on tema nimiväärtus, mida on korrutatud ümberhindlusteguriga. Kõnealune ümberhindlustegur on 100 %, kui ei ole sätestatud teisiti.

    Ümberhindlustegur on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 56.

    Aruandluse eesmärgil kajastatakse riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtust (E*) vastavalt järgmisele neljale üksteist välistavasse ümberhindlustegurite vahemikule: 0 %, [0 %, 20 %], [20 %, 50 %] ja [50 %, 100 %].

    170

    RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

    Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid.

    Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 110.

    180

    (-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

    Kapitalinõuete määruse artikli 266 lõikega 3 on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 %, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud alternatiivina positsiooni kaasamisele oma riskiga kaalutud vara arvutusse arvata positsiooni riskipositsiooni väärtuse omavahenditest maha.

    190

    RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

    200–320

    VÄLISREITINGU MEETOD (KREDIIDIKVALITEEDI ASTMED)

    Kapitalinõuete määruse artikkel 261

    Sisereitingute meetodi kohaseid väärtpaberistamise positsioone, millele on antud kaudne reiting vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 259 lõikele 2, kajastatakse reitingu saanud positsioonidena.

    Riskipositsiooni väärtus, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid, jaotatakse krediidikvaliteedi astmete lõikes, nagu on sisereitingute meetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 261 lõike 1 tabeliga 4.

    330

    REGULATIIVNE MEETOD

    Kapitalinõuete määruse artikli 262 kohane regulatiivne meetod.

    Väärtpaberistamise positsiooni riskikaal on kas 7 % või vastavalt ette nähtud valemitele kohaldatav riskikaal, olenevalt sellest, kumb neist on suurem.

    340

    REGULATIIVNE MEETOD: KESKMINE RISKIKAAL

    Väärtpaberistamise positsioonide krediidiriski maandamist võidakse arvesse võtta vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 264. Sel juhul kajastab krediidiasutus või investeerimisühing positsiooni tegelikku riskikaalu, vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 264 lõikele 2, kui ta on saanud täieliku krediidiriski kaitse (tegeliku riskikaalu arvutamiseks jagatakse positsiooni riskiga kaalutud vara positsiooni riskipositsiooni väärtusega ja korrutatakse tulemus 100 ga).

    Kui positsioonil on osaline krediidiriski kaitse, peab krediidiasutus või investeerimisühing kohaldama regulatiivset meetodit, kasutades väärtpaberistamise seeria nö. paksust T, mida on korrigeeritud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 264 lõikele 3.

    Selles veerus kajastatakse kaalutud keskmisi riskikaalusid.

    350

    ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

    Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi suurim riskikaal).

    Kapitalinõuete määruse artikli 263 lõigetega 2 ja 3 on ette nähtud erikäsitlus, mida kohaldatakse juhul, kui Kirb-i ei saa arvutada.

    Likviidsuse tagamise tehingute raames võimaldatud kasutamata likviidsuslimiite kajastatakse kirje „bilansivälised kirjed ja tuletisinstrumendid” all.

    Kuni väärtpaberistamise tehingu algataja suhtes kohaldatakse erikäsitlust, sest Kirb-i ei saa arvutada, tuleks veerus 350 kajastada sellist riskiga kaalumise käsitlust, mida kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 263 sätestatud käsitluse alla kuuluva likviidsuse tagamise tehingu riskipositsiooni väärtuse suhtes.

    Ennetähtaegset amortiseerimist käsitlevad sätted on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikega 5 ja artikliga 265.

    360

    ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE: KESKMINE RISKIKAAL

    Esitatakse riskipositsioonide väärtusega kaalutud keskmine riskikaal.

    370

    SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

    Kapitalinõuete määruse artikli 259 lõigetega 3 ja 4 on ette nähtud kommertsväärtpaberite programmi positsioonide puhul kasutatav sisemisel hinnangul põhinev meetod.

    380

    SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD: KESKMINE RISKIKAAL

    Selles veerus kajastatakse kaalutud keskmisi riskikaalusid.

    390

    (-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISTEST JA ERALDISTEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA VÄHENDAMINE

    Sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgivad kapitalinõuete määruse artikli 266 lõiget 1 (kohaldatakse ainult väärtpaberistamise tehingu algatajate suhtes, kui riskipositsiooni ei ole omavahenditest maha arvatud) ja lõiget 2.

    Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised (kapitalinõuete määruse artikkel 159) vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele. Väärtuse korrigeerimised hõlmavad kõiki summasid, mida on võetud arvesse finantsvarade krediidikahjude kasumis või kahjumis (sealhulgas õiglases väärtuses mõõdetud finantsvarade krediidiriskist tulenevad kahjud, mida ei arvata maha riskipositsiooni väärtusest) alates nende esmasest bilansis kajastamisest pluss makseviivituses olevate ostetud nõuete allahindlus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 1. Eraldised hõlmavad bilansiväliste kirjete akumuleeritud krediidikahjusid.

    400

    RISKIGA KAALUTUD VARA

    Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne lõpptähtaegade mittevastavustest või hoolduskohustuste sätete rikkumisest tulenevaid korrigeerimisi, välja arvatud mis tahes riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud.

    410

    MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED

    Selliste sünteetiliste väärtpaberistamiste kajastamisel, mille puhul esineb lõpptähtaegade mittevastavus, ei võeta selles veerus arvesse mis tahes lõpptähtaegade mittevastavust.

    420

    HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

    Kapitalinõuete määruse artikli 14 lõikega 2, artikli 406 lõikega 2 ja artikliga 407 on ette nähtud, et juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida teatavaid nõudeid, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kehtestavad proportsionaalse täiendava riskikaalu, milleks on vähemalt 250 % riskikaalust (ülempiiriga 1 250 %), mida kohaldataks asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaole.

    430

    LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE

    Sünteetiliste väärtpaberistamiste lõpptähtaegade mittevastavuse puhul kajastatakse kapitalinõuete määruse artiklis 250 määratletud RW*-RW(SP), välja arvatud väärtpaberistamise seeriate puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 % ja mille puhul on kajastatav summa võrdne nulliga. Tuleb tähele panna, et RW(SP) ei hõlma mitte ainult veerus 400 kajastatud riskiga kaalutud vara, vaid ka riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud.

    Selles veerus kajastatakse negatiivseid väärtusi.

    440–450

    RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA: ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST/PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

    Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne (veerg 440)/pärast (veerg 450) kapitalinõuete määruse artiklis 260 sätestatud ülempiiri kohaldamist. Lisaks tuleb arvesse võtta kapitalinõuete määruse artiklit 265 (täiendavad omavahendite nõuded ennetähtaegse amortiseerimise klausleid sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamiste puhul).

    460

    MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE

    Riskiga kaalutud vara, mis tuleneb riskimaanduse andjale ümberjaotatud riskipositsioonidest (ja mida seepärast arvutatakse vastavas vormis), mida võetakse arvesse väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri arvutamisel.

    106.

    Vorm CR SEC IRB on jagatud kolme peamisse reakogumisse, milles esitatakse andmed väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite algatatud/sponsoreeritud/säilitatud või ostetud riskipositsioonide kohta. Neist igaühe puhul on teave jaotatud bilansiliste ning bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide lõikes, samuti väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste riskikaalu rühmade lõikes.

    107.

    Koguriskipositsioon (aruandekuupäeva seisuga) on jaotatud ka väärtpaberistamise alguses kohaldatud krediidikvaliteedi astmete lõikes (viimane reakogum). Kõnealust teavet esitavad väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid.

    Rida

    010

    KOGURISKIPOSITSIOON

    Koguriskipositsioon tähendab avatud väärtpaberistamise positsioonide kogusummat. Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult kogu teave, mida väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid on kajastanud järgnevates ridades.

    020

    MILLEST: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

    Avatud edasiväärtpaberistamise positsioonide kogusumma vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 63 ja 64 sätestatud määratlustele.

    030

    VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

    Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide ja ennetähtaegse amortiseerimise kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 13 määratletud väärtpaberistamise tehingu algataja.

    040–090

    BILANSILISED KIRJED

    Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktis b on sätestatud, et juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing arvutab riskiga kaalutud vara sisereitingute meetodi kohaselt, on bilansilise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks selle bilansiline väärtus, võtmata arvesse mis tahes tehtud krediidiriskiga korrigeerimisi.

    Bilansilised kirjed jaotatakse väärtpaberistamiste (A-B-C, read 050–070) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E, read 080–090) riskikaalu rühmade lõikes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 261 lõike 1 tabelile 4.

    100–150

    BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

    Nendes ridades esitatakse andmed bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide väärtpaberistamise positsioonide kohta, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberistamise raamistiku kohaselt ümberhindlustegurit. Bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on selle nimiväärtus, millest on maha arvatud kõnealuse väärtpaberistamise positsiooni mis tahes spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja mida on korrutatud ümberhindlusteguriga 100 %, kui ei ole ette nähtud teisiti.

    Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumentidest tulenevad bilansivälised väärtpaberistamise positsioonid määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile. Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendiga seonduvast vastaspoole krediidiriskist tuleneva riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa, II jaotise 6. peatükile.

    Likviidsuse tagamise tehingute, krediidilimiitide ja maksete vahendajate rahaliste ettemaksete puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutamata osa.

    Intressimäära ja valuutavahetustehingute puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni väärtust (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõikele 1), mis on kindlaks määratud vormis CR SA „Kokku”.

    Bilansivälised kirjed jaotatakse väärtpaberistamiste (A-B-C, read 110–130) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E, read 140–150) riskikaalu rühmade lõikes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 261 lõike 1 tabelile 4.

    160

    ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE

    Seda rida kohaldatakse ainult ennetähtaegse amortiseerimise klauslit sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamise tehingute algatajate suhtes, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 13 ja 14.

    170

    INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

    Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on investor.

    Kapitalinõuete määruses ei ole sätestatud investori sõnaselget määratlust. Seepärast tuleb selles kontekstis käsitada investorina sellist krediidiasutust või investeerimisühingut, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.

    180–230

    BILANSILISED KIRJED

    Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste (A-B-C) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E) klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiliste kirjete puhul.

    240–290

    BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

    Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste (A-B-C) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E) klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.

    300

    SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

    Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud sponsor. Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.

    310–360

    BILANSILISED KIRJED

    Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste (A-B-C) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E) klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.

    370–420

    BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

    Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste (A-B-C) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E) klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.

    430–540

    AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES

    Nendes ridades esitatakse teave (aruandluskuupäeva seisuga) avatud positsioonide kohta väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeval (väärtpaberistamise alguses) kohaldatavate krediidikvaliteedi astmete lõikes (nagu on sisereitingute meetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 261 tabeliga 4). Kõnealuse teabe puudumisel kajastatakse krediidikvaliteedi astmeid käsitlevate andmetega samaväärseid varaseimaid kättesaadavaid andmeid.

    Nendes ridades kajastatakse andmeid ainult veergudes 170–320 ja 400–410.

    3.9.   C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC DETAILS)

    3.9.1.   Üldised märkused

    108.

    Käesolevas vormis kogutakse teavet tehingupõhiselt (mitte koondteabena, nagu seda kajastatakse vormides CR SEC SA, CR SEC IRB, MKR SA SEC ja MKR SA CTP) kõigi väärtpaberistamiste kohta, millega aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on seotud. Kajastada tuleb iga väärtpaberistamise peamisi tunnuseid, nt alusvarade kogumi laad ja omavahendite nõuded.

    109.

    Käesolevat vormi täidetakse järgmistel juhtudel.

    a.

    Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu algatatud/sponsoreeritud väärtpaberistamised, kui asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing hoiab vähemalt ühte väärtpaberistamise positsiooni. See tähendab, et olenemata sellest, kas riski oluline osa on üle kantud või mitte, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud teabe kõigi (nii kauplemisportfelliväliste kui ka kauplemisportfelli kuuluvate) positsioonide kohta, mida nad hoiavad. Hoitavad positsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse artikli 405 kohaselt säilitatud positsioone.

    b.

    Aruandeaasta jooksul (1) aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu algatatud/sponsoreeritud väärtpaberistamised, kus asjaomasel krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole positsiooni.

    c.

    Väärtpaberistamised, mille esmane alusvara on finantskohustused, mille on algselt emiteerinud aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ja mille on (osaliselt) omandanud väärtpaberistamisettevõtja. See alusvara võib hõlmata pandikirju või muid kohustusi ja seda tuleb vastavalt kajastada veerus 160.

    d.

    Väärtpaberistamises hoitavad positsioonid, kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor (st ta on investor või algne laenuandja).

    110.

    Käesoleva vormi esitavad konsolideerimisgrupid ja eraldiseisvad krediidiasutused ja investeerimisühingud (2), mis asuvad samas riigis, kus nende suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid. Juhul kui väärtpaberistamised hõlmavad mitut samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat üksust, esitatakse üksikasjalik jaotus üksuste lõikes.

    111.

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 406 lõikele 1, millega on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonidesse investeerivad krediidiasutused ja investeerimisühingud koguvad asjaomaste väärtpaberistamiste kohta üksikasjalikku teavet hoolsuskohustuse täitmiseks, kohaldatakse käesoleva vormi aruandlusnõudeid piiratud määral ka investorite suhtes. Eelkõige peavad nad kajastama andmeid veergudes 010–040, 070–110, 160, 190, 290–400 ja 420–470.

    112.

    Algse laenuandjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud (kes ei ole ka sama väärtpaberistamise tehingu algatajad ega sponsorid) kajastavad selles vormis andmeid üldiselt samal määral nagu investorid.

    3.9.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Veerg

    005

    REA NUMBER

    Rea number on rea tunnus ja see peab tabeli iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne.

    010

    SISEKOOD

    Sisekood (tähtnumbriline), mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab väärtpaberistamise identifitseerimiseks. Sisekood on seotud väärtpaberistamise tunnusega.

    020

    VÄÄRTPABERISTAMISE TUNNUS (kood/nimi)

    Väärtpaberistamise ametlikuks registreerimiseks kasutatav kood või kui seda ei ole, siis nimi, mille all väärtpaberistamist turul tuntakse. Kui on võimalik kasutada rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit ISIN (nt avalike tehingute puhul), kajastatakse selles veerus kaheksat tähemärki, mis on samad kõigi väärtpaberistamise seeriate puhul.

    030

    VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA TUNNUS (kood/nimi)

    Selles veerus kajastatakse järelevalveasutuse poolt väärtpaberistamise tehingu algatajale antud koodi või kui seda ei ole, siis krediidiasutuse või investeerimisühingu nime.

    Mitme müüjaga väärtpaberistamiste puhul kajastab aruandev üksus kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate selliste üksuste tunnuseid, kes on tehinguga seotud. Kui koodi ei ole või kui aruandev üksus ei tea seda, kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu nime.

    040

    VÄÄRTPABERISTAMISE LIIK; (TRADITSIOONILINE/SÜNTEETILINE)

    Kajastatakse järgmisi lühendeid:

    T

    traditsiooniline väärtpaberistamine;

    S

    sünteetiline väärtpaberistamine.

    Traditsioonilise väärtpaberistamise ja sünteetilise väärtpaberistamise määratlused on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 10 ja 11.

    050

    RAAMATUPIDAMISKÄSITLUS: KAS VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONE KAJASTATAKSE BILANSIS VÕI NEED ARVATAKSE BILANSIST VÄLJA?

    Kajastatakse järgmisi lühendeid:

    K

    kui kajastatakse täielikult;

    P

    kui arvatakse osaliselt välja;

    R

    kui arvatakse täielikult välja;

    N

    kui ei kohaldata.

    Selles veerus kajastatakse kokkuvõtlikult tehingu raamatupidamiskäsitlust.

    Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul märgivad väärtpaberistamise tehingu algatajad, et väärtpaberistatud riskipositsioonid on bilansist välja arvatud.

    Investorid märgivad igal juhul tähise N (ei kohaldata).

    Kohustuste väärtpaberistamiste puhul väärtpaberistamise tehingu algatajad selles veerus andmeid ei kajasta.

    Lühend P (osaliselt välja arvatud) märgitakse juhul, kui väärtpaberistatud vara kajastatakse bilansis sel määral, mil aruandev üksus on sellega jätkuvalt seotud, vastavalt IAS 39 punktidele 30–35.

    060

    MAKSEVÕIMEKÄSITLUS: VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID?

    Ainult väärtpaberistamise tehingu algatajad kajastavad järgmisi lühendeid:

    N

    omavahendite nõudeid ei kohaldata;

    B

    kauplemisportfelliväline;

    T

    kauplemisportfelli kuuluv;

    A

    osaliselt nii kauplemisportfelliväline kui kauplemisportfelli kuuluv.

    Kapitalinõuete määruse artiklid 109, 243 ja 244

    Selles veerus kajastatakse kokkuvõtlikult väärtpaberistamise tehingu algataja poolset väärtpaberistamise skeemi maksevõimekäsitlust. Selles märgitakse, kas omavahendite nõudeid arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele või väärtpaberistamise positsioonidele (kauplemisportfelliväline/kauplemisportfelli kuuluv).

    Kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (ei ole riski olulise osa ülekandmine), kajastatakse krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist vormis CR SA, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab standardmeetodit, või vormis CR IRB, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab sisereitingute meetodit.

    Kui aga omavahendite nõuded põhinevad kauplemisportfellivälistel väärtpaberistamise positsioonidel (riski olulise osa ülekandmine), kajastatakse krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist vormides CR SEC SA või CR SEC IRB. Kauplemisportfellis hoitavate väärtpaberistamise positsioonide puhul kajastatakse tururiski omavahendite nõuete arvutamist vormis MKR SA TDI (standarditud üldine positsioonirisk) ja vormides MKR SA SEC või MKR SA CTP (standarditud spetsiifiline positsioonirisk) või vormis MKR IM (sisemudelid).

    Kohustuste väärtpaberistamiste puhul väärtpaberistamise tehingu algatajad selles veerus andmeid ei kajasta.

    070

    VÄÄRTPABERISTAMINE VÕI EDASIVÄÄRTPABERISTAMINE?

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 61–64 sätestatud „väärtpaberistamise” ja „edasiväärtpaberistamise” määratlustele kajastatakse alusvara liiki järgmiste lühenditega:

    S

    väärtpaberistamine;

    R

    edasiväärtpaberistamine.

    080–100

    SÄILITAMINE

    Kapitalinõuete määruse artiklid 404–410

    080

    KOHALDATAV SÄILITAMISE LIIK

    Iga algatatud väärtpaberistamise skeemi puhul kajastatakse asjakohast neto majandusliku huvi säilitamise liiki vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 405.

    A

    vertikaalne lõik (väärtpaberistamise positsioonid): „säilitatakse vähemalt 5 % iga investoritele müüdud või üle kantud väärtpaberistamise seeria nimiväärtusest”;

    V

    vertikaalne lõik (väärtpaberistatud riskipositsioonid): säilitatakse vähemalt 5 % iga väärtpaberistatud riskipositsiooni krediidiriskist, kui selliste väärtpaberistatud riskipositsioonidega seoses sel viisil säilitatud krediidirisk on alati sama või madalama nõudeõiguse järguga võrreldes krediidiriskiga, mis on väärtpaberistatud seoses samade asjaomaste riskipositsioonidega.

    B

    uuenevad nõuded: „uuenevate nõuete väärtpaberistamise korral säilitatakse väärtpaberistamise tehingu algataja huvi vähemalt 5 % ulatuses väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest”;

    C

    bilansilised: „säilitatakse juhuslikult valitud riskipositsioonid, mis on vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest, juhul kui sellised riskipositsioonid oleksid väärtpaberistamise käigus väärtpaberistatud, tingimusel, et potentsiaalselt väärtpaberistatud riskipositsioonide arv ei ole tehingu algatamisel väiksem kui 100”;

    D

    esimese järjekoha kahju: „säilitatakse esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria ja vajaduse korral muud väärtpaberistamise seeriad, millel on sama või kõrgem riskiprofiil kui neil seeriatel, mis on investoritele üle kantud või müüdud ja mille tähtpäev ei saabu varem kui neil seeriatel, mis on investoritele üle kantud või müüdud, nii et säilitatakse kokku vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest”;

    E

    vabastatud: seda lühendit kajastatakse selliste väärtpaberistamiste puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 405 lõiget 3.

    N

    ei kohaldata: seda lühendit kajastatakse selliste väärtpaberistamiste puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 404.

    U

    nõuete rikkumine või tundmatu: seda lühendit kajastatakse juhul, kui aruandvale üksusele ei ole kindlalt teada, millist säilitamise liiki kohaldatakse, või nõuete mittejärgimise korral.

    090

    SÄILITAMISE % ARUANDEKUUPÄEVA SEISUGA

    Väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja säilitab vähemalt 5 % olulise neto majandusliku huvi (väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva seisuga).

    Olenemata kapitalinõuete määruse artikli 405 lõikest 1, võib väärtpaberistamise tehingu algatamisel säilitamise mõõtmist tavapäraselt tõlgendada selle mõõtmisena riskipositsioonide esmasel väärtpaberistamisel ja mitte riskipositsioonide esmasel loomisel (nt mitte siis, kui alusvaraks olevad laenud esimest korda anti). Väärtpaberistamise tehingu algatamisel säilitamise mõõtmine tähendab, et säilitamise määr 5 % peab olema täidetud sellise säilitamise taseme mõõtmise ajal (nt riskipositsioonide esmase väärtpaberistamise ajal). Säilitamise määra pidev taasmõõtmine ja korrigeerimine tehingu kehtivusajal ei ole ilmtingimata nõutud.

    Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui veerus 080 (kohaldatav säilitamise liik) kajastatakse lühendit E (vabastatud) või N (ei kohaldada).

    100

    SÄILITAMISNÕUDE JÄRGIMINE?

    Kapitalinõuete määruse artikli 405 lõige 1

    Kajastatakse järgmisi lühendeid:

    Y

    jah;

    N

    ei.

    Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui veerus 080 (kohaldatav säilitamise liik) kajastatakse lühendit E (vabastatud) või N (ei kohaldada).

    110

    KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU ROLL: (VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA/SPONSOR/ALGNE LAENUANDJA/INVESTOR)

    Kajastatakse järgmisi lühendeid:

    O

    väärtpaberistamise tehingu algataja;

    S

    sponsor;

    L

    algne laenuandja;

    I

    investor.

    Vt väärtpaberistamise tehingu algataja ja sponsori määratlused vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 13 ja 14. Investorina käsitatakse krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikleid 406 ja 407.

    120–130

    VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE PROGRAMMIGA MITTE HÕLMATUD

    Tulenevalt varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmide (määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 9) erilaadist, mis on seotud asjaoluga, et need hõlmavad mitut individuaalset väärtpaberistamise positsiooni, ei kajastata kõnealuseid programme veergudes 120 ja 130.

    120

    VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEV (kk/aaaa)

    Väärtpaberistamise tehingu algatamise kuud ja aastat (st nõuete kogumi koostamise lõppkuupäev) kajastatakse vastavalt järgmisele vormingule: kk/aaaa.

    Aruandekuupäevade vahel ühegi väärtpaberistamise skeemi algatamise kuupäev ei muutu. Avatud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul on algatamise kuupäevaks väärtpaberite esmase emiteerimise kuupäev.

    Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

    130

    VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEVA SEISUGA

    Selles veerus esitatakse väärtpaberistatud portfelli kogusumma (vastavalt esmastele riskipositsioonidele enne ümberhindlustegurite kohaldamist) väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva seisuga.

    Avatud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul kajastatakse seda summat väärtpaberite esmase emiteerimise algatamise kuupäeva seisuga. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul ei võeta arvesse väärtpaberistamise kogumi muid varasid. Mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul (st mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat) kajastatakse ainult summat, mis vastab aruandva üksuse osale väärtpaberistatud portfellis. Kohustuste väärtpaberistamiste puhul kajastatakse ainult aruandva üksuse emiteeritud summat.

    Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

    140–220

    VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONID

    Veergudes 140–220 esitab aruandev üksus teabe väärtpaberistatud portfelli tunnuste kohta.

    140

    KOGUSUMMA

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad väärtpaberistatud portfelli väärtust aruandekuupäeva seisuga, st väärtpaberistatud tagasimaksmata nõuete kogusummat. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul ei võeta arvesse väärtpaberistamise kogumi muid varasid. Mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul (st mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat) kajastatakse ainult summat, mis vastab aruandva üksuse osale väärtpaberistatud portfellis. Suletud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul (st väärtpaberistatud varade portfelli ei saa pärast väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva laiendada) summat järk-järgult vähendatakse.

    Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

    150

    KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU OSA (%)

    Kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu osa (protsendina kahe komakoha täpsusega) väärtpaberistatud portfellis aruandekuupäeva seisuga. Selles veerus kajastatav näitaja on vaikimisi 100 %, välja arvatud mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul. Sel juhul kajastab aruandev üksus oma praegust osa väärtpaberistatud portfellis (samaväärne veeruga 140 suhtelisest seisukohast).

    Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

    160

    LIIK

    Selles veerus kogutakse teavet väärtpaberistatud portfelli varade (numbrikoodid 1–8) või kohustuste (numbrikoodid 9 ja 10) liigi kohta. Krediidiasutus või investeerimisühing kajastab ühte järgmistest numbrikoodidest:

    1

    elamukinnisvarale seatud hüpoteegid;

    2

    ärikinnisvarale seatud hüpoteegid;

    3

    krediitkaardinõuded;

    4

    liising;

    5

    äriühingutele või VKEdele (käsitatakse äriühingutena) antud laenud;

    6

    tarbimislaenud;

    7

    nõuded klientide vastu;

    8

    muud varad;

    9

    pandikirjad;

    10

    muud kohustused.

    Kui väärtpaberistatud riskipositsioonide kogum koosneb eespool osutatud eri liiki varadest või kohustustest, kajastab krediidiasutus või investeerimisühing kõige olulisemat liiki. Edasiväärtpaberistamiste puhul võtab krediidiasutus või investeerimisühing aluseks esmase alusvarakogumi. Liik numbrikoodiga 10 (muud kohustused) hõlmab riigivõlakirju ja krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju.

    Suletud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul ei saa liiki aruandekuupäevade vahel muuta.

    170

    KOHALDATAV MEETOD (STANDARDMEETOD, SISEREITINGUTE MEETOD, KOMBINEERITUD MEETOD)

    Selles veerus kogutakse teavet meetodi kohta, mida krediidiasutus või investeerimisühing väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes aruandekuupäeval kohaldaks.

    Kajastatakse järgmisi lühendeid:

    S

    standardmeetod;

    I

    sisereitingute meetod;

    M

    standardmeetodil ja sisereitingute meetodil põhinev kombineeritud meetod.

    Kui standardmeetodi kohaldamisel on veerus 050 märgitud lühend P, kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist vormis CR SEC SA.

    Kui sisereitingute meetodi kohaldamisel on veerus 050 märgitud lühend P, kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist vormis CR SEC IRB.

    Kui standardmeetodil ja sisereitingute meetodil põhineva kombineeritud meetodi kohaldamisel on veerus 050 märgitud lühend P, kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist nii vormis CR SEC SA kui ka vormis CR SEC IRB.

    Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Sellest hoolimata ei kohaldata seda veergu kohustuste väärtpaberistamiste suhtes. Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta.

    180

    RISKIPOSITSIOONIDE ARV

    Kapitalinõuete määruse artikli 261 lõige 1

    Selle veeru täitmine on kohustuslik ainult nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes kasutavad väärtpaberistamise positsioonide puhul sisereitingute meetodit (ja seega märgivad veergu 170 lühendi I). Krediidiasutus või investeerimisühing esitab riskipositsioonide tegeliku arvu.

    Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral). Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Selles veerus ei kajastata andmeid investorid.

    190

    RIIK

    Kajastatakse tehingu esmase alusvara päritoluriigi (st algsete väärtpaberistatud nõuete vahetu võlgniku riik) riigikoodi (ISO 3166-1 alpha-2) (aluspositsioonide arvessevõtmine). Kui väärtpaberistamise kogum hõlmab eri riike, märgib krediidiasutus või investeerimisühing kõige olulisema riigi. Kui ühegi riigi puhul ei ole ületatud künnis 20 % varadest/kohustustest, märgitakse lühend OT (muu).

    200

    NÕUETE SUURUSTEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

    Nõuete suurustega kaalutud keskmist makseviivitusest tingitud kahjumäära kajastavad ainult need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad regulatiivset meetodit (ja seega märgivad veergu 170 lühendi I). Nõuete suurustega kaalutud keskmist makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 262 lõikele 1.

    Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral). Samuti ei kajastata selles veerus andmeid juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta.

    210

    (-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

    Vt vormi CR SEC SA veerg 060 ja vormi CR SEC IRB veerg 390.

    Selles veerus kogutakse teavet väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes kohaldatud väärtuste korrigeerimiste ja eraldiste kohta. Selles veerus ei kajastata andmeid väärtpaberistatud kohustuste kohta.

    Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

    Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta.

    220

    OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE VÄÄRTPABERISTAMIST (%)

    Selles veerus kogutakse teavet selle kohta, millised oleksid väärtpaberistatud portfelli omavahendite nõuded, kui väärpaberistamist ei oleks toimunud, millele on liidetud kõnealuste riskidega seotud oodatav kahju (kirb), ja seda kajastatakse protsendina (kahe komakoha täpsusega) väärtpaberistatud riskipositsioonide kogusummast väärtpaberistamise tehingu kuupäeva seisuga. kirb on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 4.

    Selles veerus ei kajastata andmeid väärtpaberistatud kohustuste kohta. Varade väärtpaberistamise korral kajastatakse kõnealust teavet isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

    Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta.

    230–300

    VÄÄRTPABERISTAMISE STRUKTUUR

    Selles kuues veerus kogutakse teavet väärtpaberistamise struktuuri kohta vastavalt bilansilistele ja bilansivälistele positsioonidele, väärtpaberistamise seeriatele (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) ja lõpptähtajale.

    Mitme müüjaga väärtpaberistamiste puhul kajastatakse esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriate puhul ainult aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavat või temale omistatavat summat.

    230–250

    BILANSILISED KIRJED

    Nendes veergudes kogutakse teavet bilansiliste kirjete kohta, mis on jaotatud väärtpaberistamise seeriate (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) lõikes.

    230

    KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

    Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik väärtpaberistamise seeriad, mis ei kvalifitseeru mezzanine-seeriatena või esimese järjekoha kahju seeriatena.

    240

    MEZZANINE VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

    Vt kapitalinõuete määruse artikli 242 lõige 3 (traditsioonilised väärtpaberistamised) ja artikli 244 lõige 3 (sünteetilised väärtpaberistamised).

    250

    ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

    Esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 15.

    260–280

    BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

    Nendes veergudes kogutakse teavet bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide kohta, mis on jaotatud väärtpaberistamise seeriate (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) lõikes.

    Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu bilansiliste kirjete puhul.

    290

    VARASEIM PROGNOOSITAV LÕPETAMISE KUUPÄEV

    Kogu väärtpaberistamise tõenäoline lõpetamise kuupäev, võttes arvesse väärtpaberistamise lepingutingimusi ja praegu prognoositavaid finantstingimusi. Üldiselt on see varasem kuupäev järgmistest kuupäevadest:

    i)

    varaseim kuupäev, mil lõpetavat ostuoptsiooni (määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 2) võib kasutada, võttes arvesse aluspositsiooni(de) lõpptähtaega, samuti nende prognoositavat ennetähtaegse tasumise määra või võimalikku lepingutingimuste uuesti läbirääkimist;

    ii)

    varaseim kuupäev, mil väärtpaberistamise tehingu algataja võib kasutada mis tahes muud ostuoptsiooni, mis on ette nähtud väärtpaberistamise lepingutingimustega ja mille tulemusel võib toimuda väärtpaberistamise täielik tagasivõtmine.

    Varaseima prognoositava lõpetamise kuupäeva kuu ja aasta kajastatakse järgmises vormingus: kk/aaaa.

    300

    LEPINGUKOHANE LÕPPTÄHTAEG

    Kuupäev, mil kõik väärtpaberistamise põhisummad ja intressid peavad olema lepingukohaselt tagasi makstud (põhineb tehingu dokumentatsioonil).

    Lepingukohase lõpptähtaja kuu ja aasta kajastatakse järgmises vormingus: kk/aaaa.

    310–400

    VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

    Nendes veergudes kogutakse teavet väärtpaberistamise positsioonide kohta vastavalt bilansilistele ja bilansivälistele positsioonidele ning väärtpaberistamise seeriatele (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) aruandekuupäeva seisuga.

    310–330

    BILANSILISED KIRJED

    Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu bilansiliste kirjete puhul.

    340–360

    BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

    Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu bilansiväliste kirjete puhul.

    370–400

    MEMOKIRJED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

    Nendes veergudes kogutakse täiendavat teavet bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide (mida on juba kajastatud erineva jaotuse all veergudes 340–360) kogusumma kohta.

    370

    OTSESED FINANTSGARANTIID

    Selles veerus kajastatakse andmeid selliste väärtpaberistamise positsioonide kohta, mida hoiavad väärtpaberistamise tehingu algatajad ja mis on tagatud otseste finantsgarantiidega.

    Vastavalt kapitalinõuete määruse I lisale käsitatakse otsese finantsgarantiina järgmisi täisriskiga bilansiväliseid kirjeid:

    finantsgarantiid;

    finantsiseloomuga tagasivõtmatud valmisolekuakreditiivid.

    380

    INTRESSIMÄÄRA VAHETUSTEHINGUD/VALUUTA VAHETUSTEHINGUD

    Kõnealused tuletisinstrumendid on loetletud kapitalinõuete määruse II lisas.

    390

    AKTSEPTEERITUD LIKVIIDSUSE TAGAMISE TEHINGUD

    Selleks et kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 3 määratletud likviidsuse tagamise tehinguid saaks aktsepteerida, peavad need vastama kapitalinõuete määruse artikli 255 lõikes 1 sätestatud kuuele tingimusele (olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab standardmeetodit või sisereitingute meetodit).

    400

    MUUD (SEALHULGAS MITTEAKTSEPTEERITUD LIKVIIDSUSE TAGAMISE TEHINGUD)

    Selles veerus kajastatakse ülejäänud bilansiväliseid kirjeid, nt mitteaktsepteeritud likviidsuse tagamise tehingud (st likviidsuse tagamise tehingud, mis ei vasta kapitalinõuete määruse artikli 255 lõikes 1 loetletud tingimustele).

    410

    ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE: KOHALDATAKSE ÜMBERHINDLUSTEGURIT

    Kapitalinõuete määruse artikli 242 punktiga 12 ja artikli 256 lõikega 5 (standardmeetod) ning artikli 265 lõikega 1 (sisereitingute meetod) on ette nähtud ümberhindlustegurid, mida kohaldatakse investoritele kuuluva osaluse suhtes (et arvutada riskiga kaalutud vara).

    Selles veerus kajastatakse andmeid ennetähtaegse amortiseerimise klauslit sisaldavate väärtpaberistamise skeemide kohta (nt uuenevate nõuete väärtpaberistamised).

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikele 6 määratakse kohaldatav ümberhindlustegur kindlaks tegeliku kolme kuu keskmise ületulu taseme alusel.

    Kohustuste väärtpaberistamiste puhul selles veerus andmeid ei kajastata. Kõnealune teave on seotud vormi CR SEC SA reaga 100 ja vormi CR SEC IRB reaga 160.

    420

    (-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

    Kõnealune teave on tihedalt seotud vormi CR SEC SA veeruga 200 ja vormi CR SEC IRB veeruga 180.

    Selles veerus kajastatakse negatiivseid väärtusi.

    430

    RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

    Selles veerus kogutakse teavet riskiga kaalutud vara kohta enne väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri kohaldamist (st riski olulise osa ülekandmisega väärtpaberistamise skeemide puhul). Riski olulise osa ülekandmiseta väärtpaberistamise skeemide puhul (st riskiga kaalutud vara arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele) selles veerus andmeid ei kajastata.

    Kohustuste väärtpaberistamiste puhul selles veerus andmeid ei kajastata.

    440

    RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

    Selles veerus kogutakse teavet riskiga kaalutud vara kohta pärast väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri kohaldamist (st riski olulise osa ülekandmisega väärtpaberistamise skeemide puhul). Riski olulise osa ülekandmiseta väärtpaberistamise skeemide puhul (st omavahendite nõuded arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele) selles veerus andmeid ei kajastata.

    Kohustuste väärtpaberistamiste puhul selles veerus andmeid ei kajastata.

    450–510

    VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID – KAUPLEMISPORTFELL

    450

    KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL VÕI MITTE KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL?

    Kajastatakse järgmisi lühendeid:

    C

    korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell;

    N

    mitte korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell.

    460–470

    NETOPOSITSIOONID – PIKK/LÜHIKE

    Vt vastavalt vormide MKR SA SEC või MKR SA CTP veerud 050ja 060.

    480

    OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU (STANDARDMEETOD) – SPETSIIFILINE RISK

    Vt vastavalt vormi MKR SA SEC veerg 610 või vormi MKR SA CTP veerg 450.

    4.   OPERATSIOONIRISKI VORMID

    4.1.   C 16.00 – OPERATSIOONIRISK

    4.1.1.   Üldised märkused

    113.

    Käesolevas vormis esitatakse teave, mis käsitleb kapitalinõuete määruse artiklite 312–324 kohaste operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamist baasmeetodi, standardmeetodi, alternatiivse standardmeetodi ja täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaselt. Krediidiasutus või investeerimisühing ei või kohaldada standardmeetodit ja alternatiivset standardmeetodit jaepanganduse ja äripanganduse äriliinides samal ajal individuaalsel tasandil.

    114.

    Baasmeetodit, standardmeetodit ja/või alternatiivset standardmeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad omavahendite nõuded majandusaasta lõpu andmete alusel. Kui auditeeritud andmed ei ole kättesaadavad, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada majandustegevuse prognoose. Auditeeritud andmete kasutamise korral kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud auditeeritud andmeid, mis peaksid jääma muutumatuks. „Muutumatuse” põhimõttest võib kõrvale kalduda näiteks juhul, kui kõnealusel ajavahemikul on olnud erandlikke asjaolusid nagu hiljutised üksuste või tegevusalade omandamised või võõrandamised.

    115.

    Kui krediidiasutus või investeerimisühing suudab oma pädevale asutusele tõendada, et tulenevalt erandlikest asjaoludest (nt üksuste või tegevusalade ühinemine või võõrandamine) võib asjaomase näitaja arvutamisel kolme aasta keskmiste andmete kasutamine põhjustada operatsiooniriski omavahendite nõuete hindamisel moonutusi, võib pädev asutus lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul kohandada arvutamist nii, et neid sündmusi saaks arvesse võtta. Samuti võib pädev asutus omal algatusel nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing kohandaks oma arvutust. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on tegutsenud vähem kui kolm aastat, võib ta asjaomase näitaja arvutamiseks kasutada majandustegevuse prognoose, tingimusel et ta hakkab kasutama ajaloolisi andmeid kohe, kui need on kättesaadavad.

    116.

    Käesoleva vormi veergudes esitatakse andmed kolme viimase aasta operatsiooniriskiga seotud pangandustegevuse asjaomase näitaja suuruse kohta ning laenude ja ettemaksete kohta (viimast kajastatakse ainult alternatiivse standardmeetodi kohaldamise korral). Seejärel kajastatakse andmed operatsiooniriski omavahendite nõuete suuruse kohta. Vajaduse korral täpsustatakse, milline osa kõnealustest omavahendite nõuetest tuleneb jaotusmehhanismist. Täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi puhul lisatakse memokirjed, et üksikasjalikult kajastada oodatava kahju määra, hajutamise ja riskimaandamise tehnikate mõju operatsiooniriski omavahendite nõuetele.

    117.

    Ridades esitatakse teave operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamise meetodite lõikes, kajastades üksikasjalikult äriliine standardmeetodi ja alternatiivse standardmeetodi puhul.

    118.

    Käesolevas vormis kajastavad andmeid kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse operatsiooniriski omavahendite nõudeid.

    4.1.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Veerg

    010–030

    ASJAOMANE NÄITAJA

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamisel (baasmeetodi, standardmeetodi ja alternatiivse standardmeetodi kohaselt) asjaomast näitajat, kajastavad vastava aasta asjaomast näitajat veergudes 010–030. Eri meetodite kombineeritud kasutamise korral vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 314 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitamise eesmärgil asjaomast näitajat ka selliste tegevusalade puhul, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit. See kehtib ka kõigi muude täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kasutavate pankade kohta.

    Edaspidi osutab mõiste „asjaomane näitaja” elementide summale majandusaasta lõpu seisuga, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 316 lõike 1 tabelis 1.

    Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on asjaomase näitaja kohta vähem kui kolme aasta andmed, määratakse olemasolevad ajaloolised (auditeeritud) andmed tabeli vastavatesse veergudesse prioriteetide kaupa. Näiteks kui ajaloolised andmed on olemas ainult ühe aasta kohta, kajastatakse need veerus 030. Kui see on asjakohane, kajastatakse seejärel prognoositavaid andmeid veerus 020 (järgmise aasta prognoos) ja veerus 010 (ülejärgmise aasta prognoos).

    Kui ajaloolised andmed asjaomase näitaja kohta ei ole kättesaadavad, võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada majandustegevuse prognoose.

    040–060

    LAENUD JA ETTEMAKSED (TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI KOHALDAMISE KORRAL)

    Nendes veergudes kajastatakse laenude ja ettemaksete summat äriliinide „jaepangandus” ja „äripangandus” puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 319 lõike 1 punktile b. Kõnealuseid summasid kasutatakse alternatiivse asjaomase näitaja arvutamiseks, mille põhjal arvutatakse omavahendite nõuded, mis vastavad sellistele tegevusaladele, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset standardmeetodit (kapitalinõuete määruse artikli 319 lõike 1 punkt a).

    Äriliini „äripangandus” puhul võetakse arvesse ka kauplemisportfelliväliseid väärpabereid.

    070

    OMAVAHENDITE NÕUDED

    Omavahendite nõuded arvutatakse kasutatava meetodi kohaselt vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 312–324. Tulemus kajastatakse veerus 070.

    071

    KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL

    Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõige 4. Veerus 070 kajastatud omavahendite nõuded korrutatuna 12,5 ga.

    080

    MILLEST: TULENEVALT JAOTUSMEHHANISMIST

    Kapitalinõuete määruse artikli 18 lõige 1, milles on sätestatud, et kapitalinõuete määruse artikli 312 lõikes 2 osutatud taotlus peab sisaldama kirjeldust metoodikast, mida kasutatakse operatsiooniriski katvate omavahendite jaotamiseks konsolideerimisgrupi erinevate üksuste vahel, ning et selles tuleb näidata, kas ja kuidas kavatsetakse võtta ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse ja tema tütarettevõtjate kasutatavas või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate poolt ühiselt kasutatavas riskimõõtmissüsteemis arvesse hajutamise mõju.

    090–120

    VAJADUSE KORRAL KAJASTATAVAD TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI MEMOKIRJED

    090

    OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE OODATAVA KAHJU MÄÄRAST, HAJUTAMISEST JA RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST TULENEVAT VÄHENDAMIST

    Veerus 090 kajastatavad omavahendite nõuded on samad nagu veerus 070 kajastatavad nõuded, kuid need on arvutatud enne oodatava kahju määrast, hajutamisest ja riskimaandamise tehnikatest tuleneva vähendamise mõju (vt allpool) arvessevõtmist.

    100

    (-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT ÄRITAVADES ARVESSE VÕETUD OODATAVA KAHJU MÄÄRAST

    Veerus 100 kajastatakse omavahendite nõuete vähendamist tulenevalt äritavades arvesse võetud oodatava kahju määrast (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 2 punktile a).

    110

    (-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT HAJUTAMISEST

    Veerus 110 kajastatav hajutamise mõju võrdub iga operatsiooniriski klassi puhul eraldi arvutatud omavahendite nõuete summa (st nn täielik sõltuvus) ning korrelatsiooni ja sõltuvust arvesse võttes arvutatud hajutatud omavahendite nõuete (st eeldades mitte täielikku sõltuvust riskiklasside vahel) vahega. Nn täielik sõltuvus leiab aset makseviivituse korral, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta riskiklasside vahel selget korrelatsioonistruktuuri, ning seepärast arvutatakse täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohased omavahendid valitud riskiklasside individuaalsete operatsiooniriski näitajate summana. Sel juhul eeldatakse, et korrelatsioon riskiklasside vahel on 100 %, ja märgitakse selles veerus väärtuseks null. Seevastu kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskiklasside vahel selget korrelatsioonistruktuuri, peab ta kajastama selles veerus makseviivitusest tulenevate täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaste omavahendite ja riskiklasside vahelise korrelatsioonistruktuuri kohaldamisest tulenevate asjaomaste omavahendite vahet. Kõnealune väärtus kajastab täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi „hajutamisvõimet”, st mudeli võimet võtta arvesse mitut erineval ajal aset leidvat operatsiooniriski tõsist kahjujuhtumit. Veerus 110 kajastatakse summat, mille võrra eeldatav korrelatsioonistruktuur vähendab täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaseid omavahendeid võrreldes 100 % korrelatsiooni eeldusega.

    120

    (-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST (KINDLUSTUS JA MUUD RISKI ÜLEKANDMISE MEHHANISMID)

    Veerus 120 kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 323 lõigete 1–5 kohaste kindlustuste ja muude riskide ülekandmise mehhanismide mõju.


    Rida

    010

    PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE BAASMEETODIT

    Sellel real esitatakse summad, mis vastavad tegevusaladele, mille puhul kohaldatakse operatsiooniriski omavahendite arvutamisel baasmeetodit (kapitalinõuete määruse artiklid 315 ja 316).

    020

    PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT VÕI ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT

    Kajastatakse standardmeetodi või alternatiivse standardmeetodi kohaselt arvutatud omavahendite nõuded (kapitalinõuete määruse artiklid 317–319).

    030–100

    KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT

    Standardmeetodi kasutamise korral jaotatakse asjaomane näitaja iga vastava aasta puhul ridadesse 030–100 kapitalinõuete määruse artikli 317 tabelis 2 määratletud äriliinide lõikes. Tegevusalade määramisel äriliinidesse järgitakse kapitalinõuete määruse artiklis 318 sätestatud põhimõtteid.

    110–120

    KOHALDATAKSE ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT

    Alternatiivset standardmeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud (kapitalinõuete määruse artikkel 319) kajastavad iga vastava aasta asjaomast näitajat eraldi iga äriliini kohta ridades 030–050 ja 080–100 ning äriliinide „äripangandus” ja „jaepangandus” kohta ridades 110 ja 120.

    Ridades 110 ja 120 esitatakse selliste tegevusalade asjaomane näitaja, mille puhul kohaldatakse alternatiivset standardmeetodit, jaotades need äriliinide „äripangandus” ja „jaepangandus” lõikes (kapitalinõuete määruse artikkel 319). Summasid võib kajastada nii äripanganduse ja jaepanganduse äriliini standardmeetodi ridades 060 ja 070 kui ka alternatiivse standardmeetodi ridades 110–120 (nt kui tütarettevõtja kohaldab standardmeetodit, samas kui emaettevõtja kohaldab alternatiivset standardmeetodit.

    130

    PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVAT MEETODIT

    Kajastatakse andmeid, mis on asjakohased täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kohaldavate investeerimisühingute ja investeerimisühingute puhul (kapitalinõuete määruse artikli 312 lõige 2 ja artiklid 321–323).

    Eri meetodite kombineeritud kasutamise korral (kapitalinõuete määruse artikkel 314) kajastatakse teavet selliste tegevusalade asjaomaste näitajate kohta, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit. See kehtib ka kõigi muude täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kasutavate pankade kohta.

    4.2.   C 17.00 – OPERATSIOONIRISK: KAHJU KOGUSUMMA ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR DETAILS)

    4.2.1.   Üldised märkused

    119.

    Käesolevas vormis esitatakse kokkuvõtlikult teave krediidiasutuse või investeerimisühingu eelmise aasta kahju kogusummade kohta juhtumiliikide ja äriliinide lõikes, võttes aluseks kahju esmase arvestuspäeva.

    120.

    Teabe esitamisel jaotatakse sisemist miinimummäära ületavad kahju kogusummad kapitalinõuete määruse artikli 317 tabelis 2 määratletud äriliinide lõikes, sealhulgas kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud täiendava äriliini „ettevõtteülene” ja kapitalinõuete määruse artiklis 324 määratletud juhtumiliikide lõikes, kusjuures ühele juhtumile vastav kahju võib olla jaotatud mitme äriliini vahel.

    121.

    Veergudes esitatakse eri juhtumiliigid ja iga äriliini koguandmed koos memokirjega, mis kajastab kahjuandmete kogumisel kohaldatavat madalaimat sisemist miinimummäära, märkides iga äriliini puhul kõrgeima ja madalaima miinimummäära, kui kohaldatakse mitut miinimummäära.

    122.

    Ridades esitatakse äriliinid ja iga äriliini puhul teave juhtumite arvu, kahju kogusumma, suurima ühekordse kahju ja viie suurima kahju kogusumma kohta (olenemata kahjude arvust).

    123.

    Käesolevas vormis kajastavad andmeid krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad omavahendite nõuete arvutamiseks täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit või standardmeetodit/alternatiivset standardmeetodit.

    124.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 5 punkti b alapunkti 2 alapunkti ii, võivad vormi OPR Details veerus 080 kõigi juhtumiliikide summa puhul kajastada ainult järgmist teavet:

    a)

    juhtumite arv (rida 910);

    b)

    kahju kogusumma (rida 920);

    c)

    suurim ühekordne kahju (rida 930); ning

    d)

    viie suurima kahju kogusumma (rida 940).

    4.2.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Veerg

    010–070

    JUHTUMILIIGID

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad kahju vastavates veergudes 010–070 vastavalt kapitalinõuete määruse artiklis 324 määratletud juhtumiliikidele.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad omavahendite nõuded standardmeetodi või alternatiivse standardmeetodi kohaselt, võivad kajastada kahju, mille puhul juhtumiliik ei ole kindlaks määratud, veerus 080.

    080

    JUHTUMILIIGID KOKKU

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 080 iga äriliini kohta juhtumite koguarvu ja kahju kogusummat, liites kokku veergudes 010–070 kajastatud kahjujuhtumite arvu ja kahju kogusummad. Veerus 080 kajastatav „suurim ühekordne kahju” võrdub veergudes 010–070 kajastatud „suurimate ühekordsete kahjusummade” suurima näitajaga. Viie suurima kahju kogusummana kajastatakse veerus 080 üheainsa äriliini viie suurima kahju kogusummat.

    090–100

    MEMOKIRJE: ANDMETE KOGUMISEL KOHALDATAV MIINIMUMMÄÄR

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veergudes 090 ja 100 kahju miinimummäära, mida nad kohaldavad sisemiste kahjuandmete kogumisel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punkti c viimasele lausele. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab iga äriliini puhul ainult ühte miinimummäära, kajastatakse andmeid ainult veerus 090. Kui sama regulatiivse äriliini puhul kohaldatakse eri miinimummäärasid, märgitakse ka kõrgeim kohaldatav miinimummäär (veerg 100).


    Rida

    010–840

    ÄRILIINID: FINANTSNÕUSTAMINE, KAUPLEMINE JA MÜÜK, JAEKLIENDIMAAKLERLUS, ÄRIPANGANDUS, JAEPANGANDUS, MAKSED JA ARVELDUSED, HOIDMISTEENUSED, VARAHALDUS, ETTEVÕTTEÜLENE

    Kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 määratletud iga äriliini puhul, sealhulgas kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud täiendav äriliin „ettevõtteülene”, ja iga juhtumiliigi puhul kajastab krediidiasutus või investeerimisühing vastavalt miinimummääradele järgmist teavet: juhtumite arv, kahju kogusumma, suurim ühekordne kahju ja viie suurima kahju kogusumma. Kahjujuhtumi puhul, mis mõjutab mitut äriliini, jaotatakse kahju kogusumma kõigi asjaomaste äriliinide lõikes.

    910–940

    ÄRILIINID KOKKU

    Iga juhtumiliigi (veerud 010–080) puhul kajastatakse äriliinide kohta kokku järgmist kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktide b, c ja e kohast teavet.

    Juhtumite arv (rida 910): miinimummäära ületavate juhtumite arv juhtumiliikide lõikes kõigi äriliinide puhul. See arv võib olla väiksem kui äriliinide lõikes kokku liidetud juhtumite arv, kuna mitut eri äriliini mõjutavaid juhtumeid käsitatakse ühe juhtumina.

    Kahju kogusumma (rida 920): liidetakse kokku kõigi äriliinide kahju kogusummad.

    Suurim ühekordne kahju (rida 930): miinimummäära ületav suurim kahju iga juhtumiliigi puhul kõigi äriliinide lõikes. Need näitajad võivad olla suuremad kui iga äriliini puhul kajastatavad suurimad ühekordsed kahjud, kui juhtum mõjutab eri äriliine.

    Viie suurima kahju kogusumma (rida 940): kajastatakse viie suurima kahju kogusummat iga juhtumiliigi puhul kõigi äriliinide lõikes. See summa võib olla suurem kui iga äriliini puhul kajastatud viie suurima kahju suurim summa. Kõnealust summat tuleb kajastada olenemata kahjude arvust.

    910–940/080

    ÄRILIINID KOKKU – JUHTUMILIIGID KOKKU

    Juhtumite arv: võrdub rea 910 juhtumite arvu horisontaalse kokkuliitmise tulemusel saadud arvuga, kuna kõnealuste juhtumite arvu puhul on eri äriliine mõjutavaid juhtumeid juba käsitatud ühe juhtumina. See arv ei pruugi tingimata olla võrdne veerus 080 kajastatud juhtumite arvu vertikaalse kokkuliitmise tulemusel saadud arvuga, kuna üks juhtum võib mõjutada samaaegselt eri äriliine.

    Kahju kogusumma: võrdub nii rea 920 juhtumiliikide kahju kogusummade horisontaalsel kokkuliitmisel saadud tulemusega kui ka veeru 080 äriliinide kahju kogusummade vertikaalsel kokkuliitmisel saadud tulemusega.

    Suurim ühekordne kahju: nagu eespool märgitud, võib mitut eri äriliini mõjutava juhtumi korral asjaomase juhtumiliigi puhul rea „äriliinid kokku” real „suurim ühekordne kahju” kajastatav summa olla suurem kui iga äriliini puhul real „suurim ühekordne kahju” kajastatav summa. Seega võrdub selles lahtris kajastatav summa rea „äriliinid kokku” real „suurim ühekordne kahju” kajastatava suurima summaga, mis ei pruugi tingimata võrduda äriliinide puhul veerus 080 kajastatud suurima ühekordse kahjuga.

    Viie suurima kahju kogusumma: kogu maatriksi viie suurima kahju kogusumma, mis tähendab, et see ei pruugi tingimata võrduda real „äriliinid kokku” kajastatud viie suurima kahju kogusumma maksimumväärtusega ega veerus 080 kajastatud viie suurima kahju kogusumma maksimumväärtusega.

    5.   TURURISKI VORMID

    125.

    Käesolevates juhistes käsitletakse vorme, milles kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt valuutariski (MKR SA FX), kaubariski (MKR SA COM) intressipositsiooni riski (MKR SA TDI, MKR SA SEC, MKR SA CTP) ja aktsiapositsiooni riski (MKR SA EQU) puhul. Lisaks on selles osas esitatud juhised selle kohta, kuidas vormis MKR IM kajastada omavahendite nõuete arvutamist sisemudelitel põhineva meetodi kohaselt.

    126.

    Kaubeldava võlainstrumendi või omakapitaliinstrumendi (või nendega seotud tuletisinstrumendi) positsioonirisk jagatakse kaheks komponendiks, et arvutada selle katmiseks vajalikud omavahendid. Esimene komponent on selle spetsiifiline risk – see on asjaomase instrumendi hinna muutumise risk, mis tuleneb tema emitendi või tuletisinstrumendi puhul selle aluseks oleva instrumendi emitendiga seotud teguritest. Teine komponent hõlmab selle üldriski – instrumendi hinna muutumise riski, mis tuleneb kaubeldava võlainstrumendi või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul intressimäärade taseme muutusest või omakapitali või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul laialdasest aktsiaturu liikumisest, mis ei ole seotud ühegi konkreetse väärtpaberi spetsiifiliste omadustega. Konkreetsete instrumentide ja tasaarvestusprotseduuride üldkäsitlus on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 326–333.

    5.1.   C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI)

    5.1.1.   Üldised märkused

    127.

    Käesolevas vormis kajastatakse kaubeldavate võlainstrumentide positsiooniriski positsioonide ja sellega seotud omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt (kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1). Ridades kajastatakse erinevaid riske ja kapitalinõuete määruse kohaseid meetodeid. Vormides MKR SA SEC ja MKR SA CTP kajastatud riskipositsioonidega seotud spetsiifilist riski kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI vormis „Kokku”. Nendes vormides kajastatud omavahendite nõuded kantakse üle vastavalt lahtrisse {325;060} (väärtpaberistamised) ja {330;060} (korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell).

    128.

    Vorm tuleb täita eraldi vormina „Total” ja järgmiste eelnevalt kindlaksmääratud valuutade loetelu kohta esitatavate vormidena: EUR, ALL, BGN, CZK, DKK, EGP, GBP, HUF, ISK, JPY, LTL, MKD, NOK, PLN, RON, RUB, RSD, SEK, CHF, TRY, UAH, USD. Lisaks esitatakse veel üks vorm kõigi muude valuutade kohta.

    5.1.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Veerg

    010–020

    KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

    Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1. Brutopositsioonid, mida ei ole tasaarvestatud instrumentidega, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on märkinud või mille tagamises nad on osalenud (kapitalinõuete määruse artikli 345 lõike 1 teine lause). Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

    030–040

    NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

    Kapitalinõuete määruse artiklid 327–329 ja artikkel 334. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

    050

    POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

    Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet.

    060

    OMAVAHENDITE NÕUDED

    Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile.

    070

    KOGURISKIPOSITSIOON

    Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5 ga.


    Rida

    010–350

    KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID

    Kauplemisportfelli kuuluvate kaubeldavate võlainstrumentide positsioone ja vastavaid positsiooniriski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punti b alapunktile i ja III osa IV jaotise 2. peatükile kajastatakse sõltuvalt riskikategooriast, lõpptähtajast ja kasutatud meetodist.

    011

    ÜLDRISK.

    012

    Tuletisinstrumendid

    Kauplemisportfelli intressipositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud tuletisinstrumendid, võttes vajaduse korral arvesse kapitalinõuete määruse artikleid 328–331.

    013

    Muud varad ja kohustused

    Kauplemisportfelli intressipositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud instrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid.

    020–200

    LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD

    Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 339 lõigetele 1–8 lõpptähtajal põhinevat meetodit, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 339 lõikele 9. Positsioonid jaotatakse tsoonidesse 1, 2 ja 3, mis omakorda jaotatakse instrumentide lõpptähtaja lõikes.

    210–240

    ÜLDRISK. KESTUSEL PÕHINEV MEETOD

    Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 340 lõigetele 1–6 kestusel põhinevat meetodit, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 340 lõikele 7. Positsioonid jaotatakse tsoonidesse 1, 2 ja 3.

    250

    SPETSIIFILINE RISK

    Esitatakse ridades 251, 325 ja 330 kajastatud andmete kogusumma.

    Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse spetsiifilise riski omavahendite nõuet, ja nende vastav omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punktile b, artiklile 335, artikli 336 lõigetele 1–3 ning artiklitele 337 ja 338. Samuti tuleb arvesse võtta kapitalinõuete määruse artikli 327 lõike 1 viimast lauset.

    251–321

    Omavahendite nõue muude kui väärtpaberistamise võlainstrumentide puhul

    Esitatakse ridades 260–321 kajastatud andmete kogusumma.

    Omavahendite nõuded n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul, millele ei ole antud välisreitingut, arvutatakse aluseks olevate üksuste riskikaalude kokkuliitmise teel (kapitalinõuete määruse artikli 332 lõike 1 punkti e esimene ja teine lõik – „aluspositsioonide arvessevõtmine”). N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente, millele on antud välisreiting (kapitalinõuete määruse artikli 332 lõike 1 punkti e kolmas lõik), kajastatakse eraldi real 321.

    Selliste positsioonide kajastamine, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 336 lõiget 3:

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikele 3 kohaldatakse kauplemisportfelliväliste võlakirjade suhtes, millele on määratud riskikaal 10 %, (pandikirjad) erikäsitlust. Need spetsiifilised omavahendite nõuded võrduvad poolega kapitalinõuete määruse artikli 336 tabeli 1 teises kategoorias esitatud protsendimäärast. Kõnealused positsioonid tuleb määrata ridadesse 280–300 vastavalt lõpptähtajani jäänud ajale.

    Kui intressimäära riski positsioonide üldrisk on maandatud krediidituletisinstrumendiga, kohaldatakse artikleid 346 ja 347.

    325

    Omavahendite nõue väärtpaberistamise instrumentide puhul

    Vormi MKR SA SEC veerus 610 kajastatud omavahendite nõuded kokku. Seda kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI „Kokku” tasandil.

    330

    Omavahendite nõue korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul

    Vormi MKR SA CTP veerus 450 kajastatud omavahendite nõuded kokku. Seda kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI „Kokku” tasandil.

    340

    ÜHISEKS INVESTEERIMISEKS LOODUD ETTEVÕTJATES OLEVATE POSITSIOONIDE POSITSIOONIRISK, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE ERIMEETODIT

    Kapitalinõuete määruse artiklid 348–350. Kohaldatakse juhul, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevaid positsioone või alusvaraks olevaid instrumente ei käsitleta kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatükis sätestatud meetodite kohaselt. Vajaduse korral võetakse arvesse omavahendite nõuete suhtes kohaldatavate ülempiiride mõju.

    Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 esimese lause kohase erimeetodi kohaldamisel on kajastatav summa 32 % asjaomasest ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevast netopositsioonist. Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 teise lause kohase erimeetodi kohaldamisel kajastatakse kas summat, mis vastab 32 %-le asjaomasest ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevast netopositsioonist, või summat, mis vastab 40 %-le kõnealusest netopositsioonist, millest on lahutatud kõnealuse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas oleva positsiooniga seotud valuutariskist tulenevate omavahendite nõuded, olenevalt sellest, kumb neist summadest on väiksem.

    350–390

    TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL: (MUUD RISKID KUI DELTARISK)

    Kapitalinõuete määruse artikli 329 lõige 3

    Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

    5.2.   C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC)

    5.2.1.   Üldised märkused

    129.

    Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodi kohase kauplemisportfellis hoitavate väärtpaberistamiste/edasiväärtpaberistamiste (ei aktsepteerita korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul) positsiooniriski spetsiifilise riski komponendi positsioonide (kõik/neto ja pikad/lühikesed) ja nendega seotud omavahendite nõuete kohta.

    130.

    Vormis MKR SA SEC kajastatakse ainult väärtpaberistamise positsioonide spetsiifilise riski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 335 kooskõlas artikliga 337. Kui kauplemisportfelli väärtpaberistamise positsioonid on maandatud krediidituletisinstrumentidega, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikleid 346 ja 347. Kõiki kauplemisportfelli positsioone kajastatakse ühes vormis, olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab positsioonide riskikaalu määramiseks kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki kohaselt standardmeetodit või sisereitingute meetodit. Kõnealuste positsioonide üldriski omavahendite nõudeid kajastatakse vormides MKR SA TDI või MKR IM.

    131.

    Positsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 %, kuid mille võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (vt kapitalinõuete määruse artikli 243 lõike 1 punkt b, artikli 244 lõike 1 punkt b ja artikkel 258). Sel juhul kajastatakse neid positsioone vormi CA1 real 460.

    5.2.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Veerg

    010–020

    KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

    Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1 kooskõlas artikliga 337 (väärtpaberistamise positsioonid). Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

    030–040

    (-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

    Kapitalinõuete määruse artikkel 258

    050–060

    NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

    Kapitalinõuete määruse artiklid 327–329 ja artikkel 334. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

    070–520

    NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

    Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4 Jaotus tuleb esitada eraldi pikkade ja lühikeste positsioonide puhul.

    230–240 ja 460–470

    1 250 %

    Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4

    250–260 ja 480–490

    REGULATIIVNE MEETOD

    Kapitalinõuete määruse artikli 337 lõige 2 kooskõlas artikliga 262

    Nendes veergudes kajastatakse andmeid, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad alternatiivset regulatiivset meetodit, millega määratakse omavahendite nõuded tagatise kogumi tunnuste ja väärtpaberistamise seeria lepingutingimuste põhjal.

    270 ja 500

    ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

    Standardmeetod: kapitalinõuete määruse artiklid 253 ja 254 ning artikli 256 lõige 5. Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi keskmine riskikaal, kogumi suurim riskikaal või kontsentratsiooni suhtarvu kasutamine).

    Sisereitingute meetod: kapitalinõuete määruse artikli 263 lõiked 2 ja 3. Ennetähtaegset amortiseerimist käsitlevad sätted on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 265 lõikega 1 ja artikli 256 lõikega 5.

    280–290/510–520

    SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

    Kapitalinõuete määruse artikli 109 lõike 1 teine lause ja artikli 259 lõiked 3 ja 4.

    Nendes veergudes kajastatakse andmeid, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab sisemisel hinnangul põhinevat meetodit, et määrata kindlaks omavahendite nõuded likviidsuse tagamise tehingute ja krediidikvaliteedi parandamiste puhul, mida pangad (sealhulgas kolmandast isikust pangad) võimaldavad varaga tagatud kommertsväärtpaberi emitentidele. Krediidikvaliteeti hindavate asutuste metoodikal põhinevat sisemisel hinnangul põhinevat meetodit kohaldatakse ainult varaga tagatud kommertsväärtpaberi emitentide vastu olevate nõuete suhtes, kellel on sisereiting, mis on samaväärne alguses saadud investeerimisjärguga.

    530–540

    HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

    Kapitalinõuete määruse artikli 337 lõige 3 kooskõlas artikliga 407 Kapitalinõuete määruse artikli 14 lõige 2

    550–570

    KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID NING KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

    Kapitalinõuete määruse artikkel 337, võtmata arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust, mille kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud piirata riskikaalu ja netopositsiooni korrutise tulemust tasemel, milleks on maksimaalne võimalik makseviivituse riskiga seonduv kahju.

    580–600

    KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID NING KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

    Kapitalinõuete määruse artikkel 337, võttes arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust.

    610

    OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 337 lõikele 4 liidab krediidiasutus või investeerimisühing 31. detsembril 2014 lõppeval üleminekuperioodil eraldi kokku oma kaalutud pikad netopositsioonid (veerg 580) ja kaalutud lühikesed netopositsioonid (veerg 590). Nendest summadest (pärast ülempiiri kohaldamist) suuremat käsitatakse omavahendite nõudena. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 337 lõikele 4 liidab krediidiasutus või investeerimisühing alates 2015. aastast omavahendite nõuete arvutamiseks kokku kõik oma kaalutud netopositsioonid, olenemata sellest, kas need on pikad või lühikesed (veerg 600).


    Rida

    010

    KOGURISKIPOSITSIOON

    Avatud väärtpaberistamise positsioonide (kauplemisportfellis hoitavad) kogusumma, mida kajastab väärtpaberistamise tehingu algatajaks ja/või investoriks ja/või sponsoriks olev krediidiasutus või investeerimisühing.

    040, 070 ja 100

    VÄÄRTPABERISTAMISED

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktid 61 ja 62

    020, 050, 080 ja 110

    EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 63

    030–050

    VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 13

    060–080

    INVESTOR

    Krediidiasutus, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.

    090–110

    SPONSOR

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 14 Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.

    120–210

    KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA JAOTUS ALUSVARA LIIKIDE LÕIKES

    Kapitalinõuete määruse artikli 337 lõike 4 viimane lause

    Alusvara jaotuse puhul järgitakse vormis SEC Details (veerg „liik”) kasutatud klassifikatsiooni:

    1 – elamukinnisvarale seatud hüpoteegid;

    2 – ärikinnisvarale seatud hüpoteegid;

    3 – krediitkaardinõuded;

    4 – liising;

    5 – äriühingutele või VKEdele (käsitatakse äriühingutena) antud laenud;

    6 – tarbimislaenud;

    7 – nõuded klientide vastu;

    8 – muud varad;

    9 – pandikirjad;

    10 – muud kohustused.

    Kui väärtpaberistamise kogum hõlmab eri varaliike, märgib krediidiasutus või investeerimisühing iga väärtpaberistamise puhul kõige olulisema varaliigi.

    5.3.   C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVASSE KAUPLEMISPORTFELLI MÄÄRATUD POSITSIOONIDE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP)

    5.3.1.   Üldised märkused

    132.

    Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodi kohaste korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide (sh väärtpaberistamised, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid ja muud artikli 338 lõike 3 kohaselt korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud positsioonid) ja vastavate omavahendite nõuete kohta.

    133.

    Vormis MKR SA CTP kajastatakse ainult korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli määratud positsioonide spetsiifilise riski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 335 kooskõlas artikli 338 lõigetega 2 ja 3. Kui korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid on maandatud krediidituletisinstrumentidega, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikleid 346 ja 347. Kõiki korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone kajastatakse ühes vormis, olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab positsioonide riskikaalu määramiseks kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki kohaselt standardmeetodit või sisereitingute meetodit. Kõnealuste positsioonide üldriski omavahendite nõudeid kajastatakse vormides MKR SA TDI või MKR IM.

    134.

    Selles vormis kajastatakse eraldi väärtpaberistamise positsioone, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ja muid korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone. Seega kajastatakse väärtpaberistamise positsioone alati ridades 030, 060 või 090 (sõltuvalt krediidiasutuse või investeerimisühingu rollist väärtpaberistamises). N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente kajastatakse alati real 110. „Muud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid” ei ole väärtpaberistamise positsioonid ega n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid (määratletud kapitalinõuete määruse artikli 338 lõikes 3), kuid need on otseselt seotud ühega nendest positsioonidest (kuna neid hoitakse riskimaandamise eesmärgil). Seepärast määratakse need alamrubriiki „väärtpaberistamine” või „n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrument”.

    135.

    Positsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 %, kuid mille võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (vt kapitalinõuete määruse artikli 243 lõike 1 punkt b, artikli 244 lõike 1 punkt b ja artikkel 258). Sel juhul kajastatakse neid positsioone vormi CA1 real 460.

    5.3.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Veerg

    010–020

    KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

    Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1 seoses positsioonidega, mis on määratud korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 338 lõigetele 2 ja 3. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

    030–040

    (-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

    Kapitalinõuete määruse artikkel 258

    050–060

    NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

    Kapitalinõuete määruse artiklid 327–329 ja artikkel 334. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

    070–400

    NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES (STANDARDMEETOD JA SISEREITINGUTE MEETOD)

    Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4

    160 ja 330

    MUUD

    Muud riskikaalud, mida ei ole eelmistes veergudes otseselt nimetatud.

    Kohaldatakse ainult selliste n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul, mis ei ole saanud välisreitingut. Välisreitinguga n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente kajastatakse vormi MKR SA TDI real 321 või juhul, kui need on kaasatud korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, määratakse need vastava riskikaalu veergu.

    170–180 ja 360–370

    1 250 %

    Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4

    190–200 ja 340–350

    REGULATIIVNE MEETOD

    Kapitalinõuete määruse artikli 337 lõige 2 kooskõlas artikliga 262

    210/380

    ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

    Standardmeetod: Kapitalinõuete määruse artiklid 253 ja 254 ning artikli 256 lõige 5 Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi keskmine riskikaal, kogumi suurim riskikaal või kontsentratsiooni suhtarvu kasutamine).

    Sisereitingute meetod: kapitalinõuete määruse artikli 263 lõiked 2 ja 3. Ennetähtaegset amortiseerimist käsitlevad sätted on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 265 lõikega 1 ja artikli 256 lõikega 5.

    220–230 ja 390–400

    SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

    Kapitalinõuete määruse artikli 259 lõiked 3 ja 4

    410–420

    KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

    Kapitalinõuete määruse artikkel 338, võtmata arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust.

    430–440

    KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

    Kapitalinõuete määruse artikkel 338, võttes arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust.

    450

    OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

    Omavahendite nõudena käsitatakse suuremat järgmistest: i) spetsiifilise riski omavahendite nõue, mida kohaldataks ainult pikkade netopositsioonide (veerg 430) suhtes või ii) spetsiifilise riski omavahendite nõue, mida kohaldataks ainult lühikeste netopositsioonide (veerg 440) suhtes.


    Rida

    010

    KOGURISKIPOSITSIOON

    Avatud positsioonide (korrelatsioonil põhinevas kauplemisportfellis hoitavad) kogusumma, mida kajastab väärtpaberistamise tehingu algatajaks, investoriks või sponsoriks olev krediidiasutus või investeerimisühing.

    020–040

    VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõige 13

    050–070

    INVESTOR

    Krediidiasutus, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.

    080–100

    SPONSOR

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõige 14. Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.

    030, 060 ja 090

    VÄÄRTPABERISTAMISED

    Korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell hõlmab väärtpaberistamisi, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ja võimaluse korral ka muid riskimaandamise positsioone, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 338 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele.

    Väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumente, mis annavad proportsionaalse osa väärtpaberistamise seeria tuludest, ja korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide maandamise positsioone kajastatakse real „muud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid”.

    110

    N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

    Sellel real ei kajastata selliseid n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente, mis on maandatud n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidega.

    N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul ei ole positsiooni algatajad, investorid ja sponsorid asjakohased. Seepärast ei esitata n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul jaotust väärtpaberistamise positsioonide lõikes.

    040, 070, 100 ja 120

    MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID

    Kajastatakse järgmisi positsioone:

    väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumendid, mis annavad proportsionaalse osa väärtpaberistamise seeria tuludest, ja korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide maandamise positsioonid;

    korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone, mis on maandatud krediidituletisinstrumentidega vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 346;

    muid positsioone, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 338 lõike 3 sätetele.

    5.4.   C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU)

    5.4.1.   Üldised märkused

    136.

    Käesolevas vormis kogutakse teavet kauplemisportfellis hoitavate ja standardmeetodi kohaselt käsitletavate omakapitali instrumentide positsiooniriski positsioonide ja sellega seotud omavahendite nõuete kohta.

    137.

    Vorm tuleb täita eraldi vormina „Kokku” ja järgmiste eelnevalt kindlaksmääratud turgude loetelu kohta esitatavate vormidena: Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Egiptus, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik, Albaania, Jaapan, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Venemaa Föderatsioon, Serbia, Šveits, Türgi, Ukraina ja Ameerika Ühendriigid. Lisaks esitatakse veel üks vorm kõigi muude turgude kohta. Kõnealuse aruandlusnõude järgimisel tõlgendatakse viidet turule viitena riigile.

    5.4.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Veerg

    010–020

    KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

    Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1. Brutopositsioonid, mida ei ole tasaarvestatud instrumentidega, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on märkinud või mille tagamises nad on osalenud (kapitalinõuete määruse artikli 345 lõike 1 teine lause).

    030–040

    NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

    Kapitalinõuete määruse artiklid 327, 329, 332, 341 ja 345.

    050

    POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

    Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet. Omavahendite nõue arvutatakse iga riigi turu puhul eraldi.

    060

    OMAVAHENDITE NÕUDED

    Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile.

    070

    KOGURISKIPOSITSIOON

    Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5 ga.


    Rida

    010–130

    KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD OMAKAPITALI INSTRUMENDID

    Positsiooniriski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunktile i ja III osa IV jaotise 2. peatüki 3. jaole.

    020–040

    ÜLDRISK

    Omakapitali instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb üldrisk, (kapitalinõuete määruse artikkel 343) ja nende vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki 3. jaole.

    Mõlemad jaotused (read 021/022 ja 030/040) on seotud kõigi positsioonidega, mille puhul esineb üldrisk.

    Ridades 021 ja 022 esitatakse jaotus instrumentide lõikes. Omavahendite nõuete arvutamisel võetakse aluseks ainult ridades 030 ja 040 esitatud jaotus.

    021

    Tuletisinstrumendid

    Kauplemisportfelli aktsiapositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud tuletisinstrumendid, võttes vajaduse korral arvesse kapitalinõuete määruse artikleid 329 ja 332.

    022

    Muud varad ja kohustused

    Kauplemisportfelli aktsiapositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud instrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid.

    030

    Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit

    Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 344 lõigetele 1 ja 4. Kõnealuste positsioonide puhul esineb ainult üldrisk ja seega ei tohi neid kajastada real 050.

    040

    Muud omavahendite instrumendid, kui börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud

    Muud omavahendite instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb spetsiifiline risk, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 343 ja artikli 344 lõikele 3.

    050

    SPETSIIFILINE RISK

    Omavahendite instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb spetsiifiline risk, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 342 ja artikli 344 lõikele 4.

    080

    ÜHISEKS INVESTEERIMISEKS LOODUD ETTEVÕTJATES OLEVATE POSITSIOONIDE POSITSIOONIRISK, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE ERIMEETODIT

    Kapitalinõuete määruses ei ole kõnealuseid positsioone otseselt määratud intressipositsiooni riski ega aktsiapositsiooni riski alla kuuluvana. Aruandluse eesmärgid kajastatakse neid positsioone vormis MKR SA EQU.

    Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevad positsioonid, kui omavahendite nõuded on arvutatud kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 kohaselt. Kohaldatakse juhul, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevaid positsioone või alusvaraks olevaid instrumente ei käsitleta kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatükis (sisemudelite kasutamine omavahendite nõuete arvutamiseks) sätestatud meetodite kohaselt.

    Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 esimese lause kohase erimeetodi kohaldamisel on kajastatav summa 32 % asjaomasest ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevast netopositsioonist. Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 teise lause kohase erimeetodi kohaldamisel kajastatakse kas summat, mis vastab 32 %-le asjaomasest ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevast netopositsioonist, või summat, mis vastab 40 %le kõnealusest netopositsioonist, millest on lahutatud kõnealuse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas oleva positsiooniga seotud valuutariskist tulenevate omavahendite nõuded, olenevalt sellest, kumb neist summadest on väiksem.

    Kui kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 350 kohaseid erimeetodeid, järgitakse kõnealuste positsioonide kajastamisel alusvaraks olevaid investeeringuid. Seepärast kajastatakse kõnealuseid positsioone vormide MKR SA TDI või MKR SA EQU vastavates ridades.

    090–130

    TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL: (MUUD RISKID KUI DELTARISK)

    Kapitalinõuete määruse artikli 329 lõige 3

    Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

    5.5.   C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX)

    5.5.1.   Üldised märkused

    138.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe standardmeetodi kohase iga valuutapositsiooni (sealhulgas aruandlusvaluuta) ja vastavate valuutariski omavahendite nõuete kohta. Positsioon arvutatakse iga valuuta (sealhulgas euro), kulla ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide puhul. Käesoleva vormi ridades 100–470 esitatakse andmed isegi juhul, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ei pea arvutama valuutariski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 351.

    139.

    Vormi memokirjeid täidetakse eraldi kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide valuutade ja järgmiste valuutade puhul: USD, CHF, JPY, RUB, TRY, AUD, CAD, RSD, ALL, UAH, MKD, EGP, ARS, BRL, MXN, HKD, ICK, TWD, NZD, NOK, SGD, KRW, CNY ja kõik muud valuutad.

    5.5.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Veerg

    020–030

    KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

    Brutopositsioonid, mis tulenevad varadest, saadaolevatest summadest ja sarnastest kirjetest, millele on osutatud kapitalinõuete määruse artikli 352 lõikes 1. Vastavalt artikli 352 lõikele 2 ja pädevate asutuste loa korral jäetakse välja positsioonid, mis on võetud, et maandada valuutakursi kahjulikku mõju oma suhtarvudele vastavalt artikli 92 lõikele 1, ja positsioonid, mis on seotud kirjetega, mis on omavahendite arvutamisel juba maha arvatud.

    040–050

    NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

    Kapitalinõuete määruse artikli 352 lõige 3, lõike 4 esimene ja teine lause ning artikkel 353

    Netopositsioonid arvutatakse iga valuuta puhul ja seega võivad samal ajal olla pikad ja lühikesed positsioonid.

    060–080

    POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

    Kapitalinõuete määruse artikli 352 lõike 4 kolmas lause ning artiklid 353 ja 354

    060–070

    POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (PIKAD JA LÜHIKESED)

    Iga valuuta pika ja lühikese netopositsiooni arvutamiseks arvatakse lühikeste positsioonide summa maha pikkade positsioonide summast.

    Asjaomase valuuta pika netopositsiooni arvutamiseks liidetakse kokku iga asjaomases valuutas tehtud tehingu pikad netopositsioonid.

    Asjaomase valuuta lühikese netopositsiooni arvutamiseks liidetakse kokku iga asjaomases valuutas tehtud tehingu lühikesed netopositsioonid.

    Tasakaalustamata positsioonid lisatakse positsioonidele, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõuet muude valuutade puhul (rida 030), veerus 060 või 070, sõltuvalt sellest, kas need on lühikesed või pikad.

    080

    POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (TASAKAALUSTATUD)

    Tugeva korrelatsiooniga valuutade tasakaalustatud positsioonid.

     

    RISKI OMAVAHENDITE NÕUE (%)

    Nagu määratletud kapitalinõuete määruse artiklites 351 ja 354; riski omavahendite nõuded protsentides.

    090

    OMAVAHENDITE NÕUDED

    Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 3. peatükile.

    100

    KOGURISKIPOSITSIOON

    Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5 ga.


    Rida

    010

    MUUS KUI ARUANDLUSVALUUTAS OLEVAD POSITSIOONID KOKKU

    Muus kui aruandlusvaluutas olevad positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile i ning artikli 352 lõigetele 2 ja 4 (konverteerimine aruandlusvaluutasse).

    020

    TUGEVA KORRELATSIOONIGA VALUUTAD

    Kapitalinõuete määruse artiklis 354 osutatud valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded.

    030

    KÕIK MUUD VALUUTAD (sealhulgas ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, keda käsitatakse eri valuutadena)

    Selliste valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 351 ning artikli 352 lõigetes 2 ja 4 osutatud üldkäsitlust.

    Selliste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate kajastamine, keda käsitatakse kapitalinõuete määruse artikli 353 kohaselt eri valuutadena.

    Omavahendite nõuete arvutamisel võidakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid, keda käsitatakse eri valuutadena, käsitleda kahel erineval viisil:

    1.

    kulla modifitseeritud käsitlus, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeeringu suund ei ole teada (kõnealused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad lisatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kogu välisvaluuta netopositsioonile);

    2.

    kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeeringu suund on teada, lisatakse kõnealused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad välisvaluuta avatud kogupositsioonile (pikk või lühike, sõltuvalt ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja suunast).

    Omavahendite nõuded arvutatakse vastavalt sellele, kuidas kõnealuseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid kajastatakse.

    040

    KULD

    Selliste valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 351 ning artikli 352 lõigetes 2 ja 4 osutatud üldkäsitlust.

    050–090

    TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL: (MUUD RISKID KUI DELTARISK)

    Kapitalinõuete määruse artikli 352 lõiked 5 ja 6

    Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

    100–120

    Kogupositsioonide (sealhulgas aruandlusvaluuta) jaotus riskipositsiooni liikide lõikes

    Kogupositsioonid jaotatakse tuletisinstrumentide, muude varade ja kohustuste ning bilansiväliste kirjete lõikes.

    100

    Muud varad ja kohustused, mis ei ole bilansivälised kirjed ega tuletisinstrumendid

    Sellel real kajastatakse positsioone, mida ei ole arvesse võetud ridades 110 või 120.

    110

    Bilansivälised kirjed

    Kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjed, välja arvatud need, mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena.

    120

    Tuletisinstrumendid

    Kapitalinõuete määruse artikli 352 kohaselt hinnatavad positsioonid.

    130–470

    MEMOKIRJED: VALUUTAPOSITSIOONID

    Vormi memokirjeid täidetakse eraldi kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide valuutade ja järgmiste valuutade puhul: USD, CHF, JPY, RUB, TRY, AUD, CAD, RSD, ALL, UAH, MKD, EGP, ARS, BRL, MXN, HKD, ICK, TWD, NZD, NOK, SGD, KRW, CNY ja kõik muud valuutad.

    5.6.   C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID (MKR SA COM)

    5.6.1.   Üldised märkused

    140.

    Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodi kohaste kaubapositsioonide ja vastavate omavahendite nõuete kohta.

    5.6.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Veerg

    010–020

    KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

    Lühikesed ja pikad brutopositsioonid, mida käsitatakse samas kaubas olevate positsioonidena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 357 lõigetele 1 ja 4 (vt ka kapitalinõuete määruse artikli 359 lõige 1).

    030–040

    NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

    Määratletud kapitalinõuete määruse artikli 357 lõikes 3.

    050

    POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

    Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 4. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet.

    060

    OMAVAHENDITE NÕUDED

    Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 4. peatükile.

    070

    KOGURISKIPOSITSIOON

    Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5 ga.


    Rida

    010

    KAUBAPOSITSIOONID KOKKU

    Kaubapositsioonid ja vastavad tururiski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile iii ja III osa IV jaotise 4. peatükile.

    020–060

    POSITSIOONIDE JAOTUS KAUBA LIIKIDE LÕIKES

    Aruandluse eesmärgil rühmitatakse kaubad kapitalinõuete määruse artikli 361 tabelis 2 osutatud nelja peamisesse kaubarühma.

    070

    LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD

    Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 359 kohast lõpptähtajal põhinevat meetodit.

    080

    LAIENDATUD LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD

    Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 361 kohast laiendatud lõpptähtajal põhinevat meetodit.

    090

    LIHTSUSTATUD MEETOD

    Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 360 kohast lihtsustatud meetodit.

    100–140

    TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL: (MUUD RISKID KUI DELTARISK)

    Kapitalinõuete määruse artikli 358 lõige 4

    Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

    5.7.   C 24.00 – TURURISK: SISEMUDELI MEETOD (MKR IM)

    5.7.1.   Üldised märkused

    141.

    Käesolevas vormis esitatakse VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse (sVaR) jaotus eri tururiskide (intressipositsiooni risk, aktsiapositsiooni risk, valuutarisk ja kaubarisk) lõikes ja muu omavahendite arvutamiseks vajalik teave.

    142.

    Üldiselt sõltub kajastamine krediidiasutuse või investeerimisühingu kasutatava mudeli struktuurist, st kas üldriski ja spetsiifilise riski näitajaid kajastatakse eraldi või koos. Sama kehtib VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse jaotamisel eri riskikategooriatesse (intressipositsiooni risk, aktsiapositsiooni risk, kaubarisk ja valuutarisk). Krediidiasutus või investeerimisühing võib loobuda eespool osutatud jaotuse kajastamisest, kui ta suudab tõendada, et see on põhjendamatult koormav.

    5.7.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Veerg

    030–040

    VaR riskiväärtus

    See tähendab suurimat võimalikku kahju, mida võidakse saada teatava tõenäosusega hinnamuutusest kindlaks määratud aja jooksul.

    030

    Korrutustegur (mc) korrutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR meetodiga saadud riskihinnangute väärtuste keskmisega (VaRavg)

    Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 365 lõige 1

    040

    VaR meetodiga saadud eelmise päeva riskihinnangu väärtus (VaRt-1)

    Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti a alapunkt i ja artikli 365 lõige 1

    050–060

    Stressiolukorra VaR riskiväärtus

    See tähendab suurimat võimalikku kahju, mida võidakse saada teatava tõenäosusega hinnamuutusest kindlaks määratud aja jooksul. Selle arvutamiseks kasutatakse sisenditena andmeid, mis on kalibreeritud vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu portfelli seisukohalt olulise finantsstressi olukorra pidevast 12-kuulisest perioodist pärinevatele varasematele andmetele.

    050

    Korrutustegur (mc) korrutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR meetodiga saadud stressiolukorra riskihinnangute väärtuste keskmisega (SVaRavg)

    Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti b alapunkt ii ja artikli 365 lõige 1

    060

    Viimane kättesaadav (SVaRt-1)

    Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti b alapunkt i ja artikli 365 lõige 1

    070–080

    TÄIENDAVA MAKSEVIIVITUSE NING REITINGUTE MUUTUMISE RISKI OMAVAHENDITE NÕUE

    See tähendab suurimat võimalikku kahju, mida võidakse saada hinnamuutusest, mis on seotud täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riskiga, mida arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punktile b kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga.

    070

    12 nädala keskmine väärtus

    Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punki b alapunkt ii kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga.

    080

    Viimane väärtus

    Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punki b alapunkt i kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga.

    090–110

    KÕIGI HINNARISKIDE OMAVAHENDITE NÕUE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL

    090

    ALAMPIIR

    Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punkt c

    8 % omavahendite nõudest, mida arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 338 lõikele 1 kõigi selliste positsioonide puhul, mida võetakse arvesse kõigi hinnariskide omavahendite nõude arvutamisel.

    100–110

    12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS JA VIIMANE VÄÄRTUS

    Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punkt b

    110

    VIIMANE VÄÄRTUS

    Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punkt a

    120

    OMAVAHENDITE NÕUDED

    Kapitalinõuete määruse artiklis 364 osutatud omavahendite nõuded kõigi riskitegurite puhul, võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju ning täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski ja kõiki hinnariske korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul, kuid jättes välja väärtpaberistamise puhul kohaldatavad väärtpaberistamise positsioonide ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 364 lõikele 2.

    130

    KOGURISKIPOSITSIOON

    Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5 ga.

    140

    Ületamiste arv (eelneva 250 tööpäeva jooksul)

    Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 366.

    150–160

    VaR riskiväärtuse korrutustegur (mc) ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse (SVaR) korrutustegur (ms)

    Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 366.

    170–180

    EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

    Kajastatavates summades, mille alusel arvutatakse kõigi hinnariskide omavahendite nõude alampiir vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punktile c, võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artikli 335 kohast kaalutlusõigust, mille kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud piirata riskikaalu ja netopositsiooni korrutise tulemust tasemel, milleks on maksimaalne võimalik makseviivituse riskiga seonduv kahju.


    Rida

    010

    KOGUPOSITSIOON

    Vastab kapitalinõuete määruse artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski osale, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 367 lõikes 2 kindlaks määratud riskiteguritega.

    Veergude 030–060 (VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtus) kogusummat kajastaval real esitatud näitajad ei võrdu asjaomaste riskikomponentide VaR riskiväärtus ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse jaotatud näitajate summaga. Seega on jaotatud näitajad memokirjed.

    020

    KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID

    Vastab kapitalinõuete määruse artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski osale, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 367 lõikes 2 kindlaks määratud intressipositsiooni riski teguritega.

    030

    KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID – ÜLDRISK

    Kapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud üldrisk.

    040

    KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID – SPETSIIFILINE RISK

    Kapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud spetsiifiline risk.

    050

    OMAKAPITALI INSTRUMENDID

    Vastab kapitalinõuete määruse artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski osale, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 367 lõikes 2 kindlaks määratud aktsiapositsiooni riski teguritega.

    060

    OMAKAPITALI INSTRUMENDID– ÜLDRISK

    Kapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud üldrisk.

    070

    OMAKAPITALI INSTRUMENDID – SPETSIIFILINE RISK

    Kapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud spetsiifiline risk.

    080

    VALUUTARISK

    Kapitalinõuete määruse artikli 363 lõige 1 ja artikli 367 lõige 2

    090

    KAUBARISK

    Kapitalinõuete määruse artikli 363 lõige 1 ja artikli 367 lõige 2

    100

    ÜLDRISKI KOGUSUMMA

    Kaubeldavate võlainstrumentide, omakapitali instrumentide, välisvaluuta ja kaupade üldisest turuliikumisest tulenev tururisk. Kõigi riskitegurite üldriski VaR riskiväärtus (võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju).

    110

    SPETSIIFILISE RISKI KOGUSUMMA

    Kaubeldavate võlainstrumentide ja omakapitali instrumentide spetsiifilise riski komponent. Kauplemisportfelli kuuluvate kaubeldavate võlainstrumentide ja omakapitali instrumentide spetsiifilise riski VaR riskiväärtus (võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju).

    5.8.   C 25.00 – KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA)

    5.8.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Veerg

    010

    Riskipositsiooni väärtus

    Kapitalinõuete määruse artikkel 271 kooskõlas artikliga 382

    Kõigi selliste tehingute makseviivituses olevad riskipositsioonid kokku, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuet.

    020

    millest: börsivälised tuletisinstrumendid

    Kapitalinõuete määruse artikkel 271 kooskõlas artikli 382 lõikega 1

    Vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni osa, mis tuleneb ainult börsivälistest tuletisinstrumentidest. Kõnealust teavet ei pea esitama sisemudeli meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes hoiavad börsiväliseid tuletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid samas tasaarvestatavate tehingute kogumis.

    030

    millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

    Kapitalinõuete määruse artikkel 271 kooskõlas artikli 382 lõikega 2

    Vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni osa, mis tuleneb ainult väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute tuletisinstrumentidest. Kõnealust teavet ei pea esitama sisemudeli meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes hoiavad börsiväliseid tuletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid samas tasaarvestatavate tehingute kogumis.

    040

    KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg)

    Kapitalinõuete määruse artikkel 383 kooskõlas artikli 363 lõike 1 punktiga d

    VaR riskiväärtuse arvutamine tururiski sisemudelite põhjal.

    050

    VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1)

    Vt juhised veerus 040.

    060

    KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD STRESSIOLUKORRA RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg)

    Vt juhised veerus 040.

    070

    VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1)

    Vt juhised veerus 040.

    080

    OMAVAHENDITE NÕUDED

    Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt d.

    Valitud meetodi kohaselt arvutatud vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded.

    090

    KOGURISKIPOSITSIOON

    Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b

    Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5 ga.

     

    Memokirjed

    100

    Vastaspoolte arv

    Kapitalinõuete määruse artikkel 382

    Vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamisel arvesse võetud vastaspoolte arv.

    Vastaspooled on võlgnike alajaotis. Nad on olemas üksnes tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute või väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul, kus nad on lihtsalt teiseks lepingupooleks.

    110

    millest: krediidiriski marginaali kindlaksmääramiseks kasutati asendajat

    Vastaspoolte arv, kui krediidiriski marginaali kindlaksmääramiseks kasutati otseselt jälgitavate turuandmete asemel asendajat.

    120

    KANTUD KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK

    Tuletisinstrumentide vastaspoolte krediidivõimelisuse vähenemisest tingitud raamatupidamislikud eraldised.

    130

    ÜHE ALUSVARAGA KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD

    Kapitalinõuete määruse artikli 386 lõike 1 punkt a

    Krediidiväärtuse korrigeerimise riski maandamiseks kasutatud ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingute tinglik koguväärtus.

    140

    INDEKSIPÕHISED KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD

    Kapitalinõuete määruse artikli 386 lõike 1 punkt b.

    Krediidiväärtuse korrigeerimise riski maandamiseks kasutatud indeksipõhiste krediidiriski vahetustehingute tinglik koguväärtus.


    Rida

    010

    Krediidiväärtuse korrigeerimise risk kokku

    Ridade 020–040 summa.

    020

    Täiustatud meetodi kohaselt

    Kapitalinõuete määruse artiklis 383 kirjeldatud krediidiväärtuse korrigeerimise riski täiustatud meetod.

    030

    Standardmeetodi kohaselt

    Kapitalinõuete määruse artiklis 384 kirjeldatud krediidiväärtuse korrigeerimise riski standardmeetod.

    040

    Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt

    Summad, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 385.

    III LISA

    FINANTSTEABE ESITAMINE IFRSi KOHASELT

    FINREP VORMID IFRSi PUHUL

    VORMI NUMBER

    VORMI KOOD

    VORMI VÕI VORMIDE RÜHMA NIMI

     

     

    1. OSA [KORD KVARTALIS]

    Bilanss [finantsseisundi aruanne]

    1.1

    F 01.01

    Bilanss: varad

    1.2

    F 01.02

    Bilanss: kohustused

    1.3

    F 01.03

    Bilanss: omakapital

    2

    F 02.00

    Kasumiaruanne

    3

    F 03.00

    Koondkasumiaruanne

    Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa

    4.1

    F 04.01

    Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kauplemiseks hoitavad finantsvarad

    4.2

    F 04.02

    Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    4.3

    F 04.03

    Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: müügivalmis finantsvarad

    4.4

    F 04.04

    Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: laenud ja nõuded ning lõpptähtajani hoitavad investeeringud

    4.5

    F 04.05

    Allutatud finantsvarad

    5

    F 05.00

    Laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa

    6

    F 06.00

    Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel

    7

    F 07.00

    Tähtajaks tasumata või langenud väärtusega finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust

    Finantskohustuste jaotus

    8.1

    F 08.01

    Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa

    8.2

    F 08.02

    Allutatud finantskohustused

    Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused

    9.1

    F 09.01

    Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

    9.2

    F 09.02

    Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees

    10

    F 10.00

    Tuletisinstrumendid – Kauplemine

    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

    11.1

    F 11.01

    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel

    12

    F 12.00

    Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes

    Saadud tagatised ja garantiid

    13.1

    F 13.01

    Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa

    13.2

    F 13.02

    Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad]

    13.3

    F 13.03

    Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara]

    14

    F 14.00

    Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid

    15

    F 15.00

    Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused

    Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

    16.1

    F 16.01

    Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes

    16.2

    F 16.02

    Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    16.3

    F 16.03

    Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes

    16.4

    F 16.04

    Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes

    16.5

    F 16.05

    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes

    16.6

    F 16.06

    Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid

    16.7

    F 16.07

    Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus

    Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Bilanss

    17.1

    F 17.01

    Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Varad

    17.2

    F 17.02

    Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Bilansivälised riskipositsioonid – võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ning muud võetud siduvad kohustused

    17.3

    F 17.03

    Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Kohustused

    18

    F 18.00

    Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded ja viivisnõuded

    19

    F 19.00

    Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded

     

     

    2. OSA [KORD KVARTALIS VASTAVALT PIIRMÄÄRALE: KAS KORD KVARTALIS VÕI ARUANNET EI ESITATA]

    Geograafiline jaotus

    20.1

    F 20.01

    Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

    20.2

    F 20.02

    Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

    20.3

    F 20.03

    Kasumiaruande peamiste kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

    20.4

    F 20.04

    Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

    20.5

    F 20.05

    Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

    20.6

    F 20.06

    Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

    20.7

    F 20.07

    Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel

    21

    F 21.00

    Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad

    Varahaldus, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid

    22.1

    F 22.01

    Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes

    22.2

    F 22.02

    Osutatud teenustega seotud varad

     

     

    3. OSA [KORD POOLAASTAS]

    Bilansivälised tegevused: osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

    30.1

    F 30.01

    Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

    30.2

    F 30.02

    Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa

    Seotud osapooled

    31.1

    F 31.01

    Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad

    31.2

    F 31.02

    Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega

     

     

    4. OSA [KORD AASTAS]

    Konsolideerimisgrupi struktuur

    40.1

    F 40.01

    Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes”

    40.2

    F 40.02

    Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes”

    Õiglane väärtus

    41.1

    F 41.01

    Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid

    41.2

    F 41.02

    Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine

    41.3

    F 41.03

    Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    42

    F 42.00

    Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel

    43

    F 43.00

    Eraldised

    Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele

    44.1

    F 44.01

    Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid

    44.2

    F 44.02

    Muutused kindlaksmääratud hüvitiste skeemidega seotud kohustustes

    44.3

    F 44.03

    Memokirjed [personalikuludega seoses]

    Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

    45.1

    F 45.01

    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum arvestusportfellide lõikes

    45.2

    F 45.02

    Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

    45.3

    F 45.03

    Muud tegevustulud ja -kulud

    46

    F 46.00

    Omakapitali muutuste aruanne

    1.   Bilanss [finantsseisundi aruanne]

    1.1   Varad

     

    Viited

    Esitatud tabelis

    Bilansiline väärtus

    010

    010

    Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused

    IAS 1.54 (i)

     

     

    020

    Sularaha

    V lisa 2.osa punkt 1

     

     

    030

    Nõuded keskpankadele

    V lisa 2.osa punkt 2

     

     

    040

    Muud nõudmiseni hoiused

    V lisa 2.osa punkt 3

    5

     

    050

    Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

    IFRS 7.8(a)(ii); IAS 38.9, AG14

     

     

    060

    Tuletisinstrumendid

    IAS 39.9

    10

     

    070

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

    4

     

    080

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 26 ja 27

    4

     

    090

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    4

     

    100

    Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

    4

     

    110

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

    4

     

    120

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    4

     

    130

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    4

     

    140

    Müügivalmis finantsvarad

    IFRS 7.8(d); IAS 39.9

    4

     

    150

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

    4

     

    160

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    4

     

    170

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    4

     

    180

    Laenud ja nõuded

    IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16

    4

     

    190

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    4

     

    200

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    4

     

    210

    Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

    IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

    4

     

    220

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    4

     

    230

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    4

     

    240

    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

    IFRS 7.22(b); IAS 39.9

    11

     

    250

    Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

    IAS 39.89A(a)

     

     

    260

    Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud

    IAS 1.54(e); V lisa 2.osa punkt 4

    4, 40

     

    270

    Materiaalsed varad

     

     

     

    280

    Materiaalsed põhivarad

    IAS 16.6; IAS 1.54(a)

    21, 42

     

    290

    Kinnisvarainvesteeringud

    IAS 40.5; IAS 1.54(b)

    21, 42

     

    300

    Immateriaalsed varad

    IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

     

     

    310

    Firmaväärtus

    IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113

     

     

    320

    Muu immateriaalne vara

    IAS 38.8,118

    21, 42

     

    330

    Tulumaksu varad

    IAS 1.54(n-o)

     

     

    340

    Tasumisele kuuluva tulumaksu varad

    IAS 1.54(n); IAS 12.5

     

     

    350

    Edasilükkunud tulumaksu varad

    IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106

     

     

    360

    Muud varad

    V lisa 2.osa punkt 5

     

     

    370

    Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

    IAS 1.54(j); IFRS 5.38; V lisa 2.osa punkt 6

     

     

    380

    VARAD KOKKU

    IAS 1.9(a), IG 6

     

     

    1.2   Kohustused

     

    Viited

    Esitatud tabelis

    Bilansiline väärtus

    010

    010

    Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

    IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15

    8

     

    020

    Tuletisinstrumendid

    IAS 39.9, AG 15(a)

    10

     

    030

    Lühikesed positsioonid

    IAS 39.AG 15(b)

    8

     

    040

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30

    8

     

    050

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    8

     

    060

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    8

     

    070

    Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

    8

     

    080

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

    8

     

    090

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    8

     

    100

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    8

     

    110

    Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

    IFRS 7.8(f); IAS 39.47

    8

     

    120

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

    8

     

    130

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    8

     

    140

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 24-34

    8

     

    150

    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

    IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 23

    8

     

    160

    Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

    IAS 39.89 A(b)

     

     

    170

    Eraldised

    IAS 37.10; IAS 1.54(l)

    43

     

    180

    Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused

    IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 7

    43

     

    190

    Muud pikaajalised hüvitised töötajatele

    IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 8

    43

     

    200

    Restruktureerimine

    IAS 37.71, 84(a)

    43

     

    210

    Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused

    IAS 37 lisa C näited 6 ja 10

    43

     

    220

    Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid

    IAS 37 lisa C.9

    43

     

    230

    Muud eraldised

     

    43

     

    240

    Tulumaksu kohustused

    IAS 1.54(n-o)

     

     

    250

    Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused

    IAS 1.54(n); IAS 12.5

     

     

    260

    Edasilükkunud tulumaksu kohustused

    IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108

     

     

    270

    Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital

    IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2.osa punkt 9

     

     

    280

    Muud kohustused

    V lisa 2.osa punkt 10

     

     

    290

    Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse

    IAS 1.54(p); IFRS 5.38, V lisa 2.osa punkt 11

     

     

    300

    KOHUSTUSED KOKKU

    IAS 1.9(b);IG 6

     

     

    1.3   Omakapital

     

    Viited

    Esitatud tabelis

    Bilansiline väärtus

    010

    010

    Kapital

    IAS 1.54(r), BAD artikkel 22

    46

     

    020

    Sissemakstud kapital

    IAS 1.78(e)

     

     

    030

    Sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital

    IAS 1.78(e); V lisa 2.osa punkt 14

     

     

    040

    Ülekurss

    IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124

    46

     

    050

    Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital

    V lisa 2.osa punktid 15-16

    46

     

    060

    Liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent

    IAS 32.28-29; V lisa 2.osa punkt 15

     

     

    070

    Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid

    V lisa 2.osa punkt 16

     

     

    080

    Muu omakapital

    IFRS 2.10; V lisa 2.osa punkt 17

     

     

    090

    Muu akumuleeritud koondkasum

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

    46

     

    095

    Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse

    IAS 1.82A(a)

     

     

    100

    Materiaalne vara

    IAS 16.39-41

     

     

    110

    Immateriaalne vara

    IAS 38.85-87

     

     

    120

    Aktuaarsed kasumid või (-) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest

    IAS 1.7

     

     

    122

    Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

    IFRS 5.38, IG näide 12

     

     

    124

    Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust

    IAS 1.82(h); IAS 28.11

     

     

    128

    Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse

    IAS 1.82A(a)

     

     

    130

    Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]

    IAS 39.102(a)

     

     

    140

    Välisvaluuta ümberarvestamine

    IAS 21.52(b); IAS 21.32, 38-49

     

     

    150

    Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa]

    IFRS 7.23(c); IAS 39.95-101

     

     

    160

    Müügivalmis finantsvarad

    IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.55(b)

     

     

    170

    Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

    IFRS 5.38, IG näide 12

     

     

    180

    Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust

    IAS 1.82(h); IAS 28.11

     

     

    190

    Jaotamata kasum

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

     

     

    200

    Ümberhindluse reservid

    IFRS 1.30, D5-D8; V lisa 2.osa punkt 18

     

     

    210

    Muud reservid

    IAS 1.54; IAS 1.78(e)

     

     

    220

    Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest

    IAS 28.11; V lisa 2.osa punkt 19

     

     

    230

    Muu

    V lisa 2.osa punkt 19

     

     

    240

    (-) Omaaktsiad

    IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33-34, AG 14, AG 36; V lisa 2.osa punkt 20

    46

     

    250

    Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

    IAS 27.28; IAS 1.81B (b)(ii)

    2

     

    260

    (-) Vahedividendid

    IAS 32.35

     

     

    270

    Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]

    IAS 27.4; IAS 1.54(q); IAS 27.27

     

     

    280

    Muu akumuleeritud koondkasum

    IAS 27.27-28; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

    46

     

    290

    Muud kirjed

    IAS 27.27-28

    46

     

    300

    OMAKAPITAL KOKKU

    IAS 1.9(c), IG 6

    46

     

    310

    OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU

    IAS 1.IG6

     

     

    2.   Kasumiaruanne

     

    Viited

    Esitatud tabelis

    Käesolev periood

    010

    010

    Intressitulu

    IAS 1.97; IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2.osa punkt 21

    16

     

    020

    Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

    IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2.osa punkt 24

     

     

    030

    Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    IFRS 7.20(a)(i), B5(e)

     

     

    040

    Müügivalmis finantsvarad

    IFRS 7.20(b); IAS 39.55(b); IAS 39.9

     

     

    050

    Laenud ja nõuded

    IFRS 7.20(b); IAS 39.9, 39,46(a)

     

     

    060

    Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

    IFRS 7.20(b); IAS 39.9, 39.46(b)

     

     

    070

    Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk

    IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 23

     

     

    080

    Muud varad

    V lisa 2.osa punkt 25

     

     

    090

    (Intressikulu)

    IAS 1.97; V lisa 2.osa punkt 21

    16

     

    100

    (Kauplemiseks hoitavad finantskohustused)

    IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2.osa punkt 24

     

     

    110

    (Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

    IFRS 7.20(a)(i), B5(e)

     

     

    120

    (Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused)

    IFRS 7.20(b); IAS 39.47

     

     

    130

    (Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk)

    IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 23

     

     

    140

    (Muud kohustused)

    V lisa 2.osa punkt 26

     

     

    150

    (Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud)

    IFRIC 2.11

     

     

    160

    Dividenditulu

    IAS 18.35(b)(v); V lisa 2.osa punkt 28

     

     

    170

    Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

    IFRS 7.20(a)(i), B5(e)

     

     

    180

    Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    IFRS 7.20(a)(i), B5(e); IAS 39.9

     

     

    190

    Müügivalmis finantsvarad

    IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.9, 39.55(b)

     

     

    200

    Teenus- ja vahendustasude tulu

    IFRS 7.20(c)

    22

     

    210

    (Teenus- ja vahendustasude kulu)

    IFRS 7.20(c)

    22

     

    220

    Netokasum või (-) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    IFRS 7.20(a) (ii-v); V lisa 2.osa punkt 97

    16

     

    230

    Müügivalmis finantsvarad

    IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.9, 39.55(b)

     

     

    240

    Laenud ja nõuded

    IFRS 7.20(a)(iv); IAS 39.9, 39.56

     

     

    250

    Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

    IFRS 7.20(a)(iii); IAS 39.9, 39.56

     

     

    260

    Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

    IFRS 7.20(a)(v); IAS 39.56

     

     

    270

    Muu

     

     

     

    280

    Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

    IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

    16

     

    290

    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

    IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

    16, 45

     

    300

    Riskimaandamise arvestuse netokasum või (-) netokahjum

    IFRS 7.24; V lisa 2.osa punkt 30

    16

     

    310

    Vahetuskursi erinevused [kasum või (-) kahjum], neto

    IAS 21.28, 52 (a)

     

     

    330

    Netokasum või (-) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

    IAS 1.34

    45

     

    340

    Muud tegevustulud

    V lisa 2.osa punktid 141-143

    45

     

    350

    (Muud tegevuskulud)

    V lisa 2.osa punktid 141-143

    45

     

    355

    NETO TEGEVUSTULUD KOKKU

     

     

     

    360

    (Halduskulud)

     

     

     

    370

    (Personalikulud)

    IAS 19.7; IAS 1.102, IG 6

    44

     

    380

    (Muud halduskulud)

     

     

     

    390

    (Kulum)

    IAS 1.102, 104

     

     

    400

    (Materiaalsed põhivarad)

    IAS 1.104; IAS 16.73(e)(vii)

     

     

    410

    (Kinnisvarainvesteeringud)

    IAS 1.104; IAS 40.79(d)(iv)

     

     

    420

    (Muu immateriaalne vara)

    IAS 1.104; IAS 38.118(e)(vi)

     

     

    430

    (Eraldised või (-) eraldiste tühistamine)

    IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g)

    43

     

    440

    (Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid)

     

     

     

    450

    (Muud eraldised)

     

     

     

    460

    (Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

    IFRS 7.20(e)

    16

     

    470

    (Soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad)

    IFRS 7.20(e); IAS 39.66

     

     

    480

    (Müügivalmis finantsvarad)

    IFRS 7.20(e); IAS 39.67

     

     

    490

    (Laenud ja nõuded)

    IFRS 7.20(e); IAS 39.63

     

     

    500

    (Lõpptähtajani hoitavad investeeringud)

    IFRS 7.20(e); IAS 39.63

     

     

    510

    (Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine)

    IAS 28.40-43

    16

     

    520

    (Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine)

    IAS 36.126(a)(b)

    16

     

    530

    (Materiaalsed põhivarad)

    IAS 16.73(e)(v-vi)

     

     

    540

    (Kinnisvarainvesteeringud)

    IAS 40.79(d)(v)

     

     

    550

    (Firmaväärtus)

    IFRS 3 lisa B B67(d)(v); IAS 36.124

     

     

    560

    (Muu immateriaalne vara)

    IAS 38.118 (e)(iv)(v)

     

     

    570

    (Muu)

    IAS 36.126 (a)(b)

     

     

    580

    Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus

    IFRS 3 lisa B B64(n)(i)

     

     

    590

    Osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest

    IAS 1.82(c)

     

     

    600

    Kasum või (-) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele

    IFRS 5.37; V lisa 2.osa punkt 27

     

     

    610

    JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM ENNE TULUMAKSU

    IAS 1.102, IG 6 IFRS 5.33 A

     

     

    620

    (Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (-) tulu)

    IAS 1.82(d); IAS 12.77

     

     

    630

    JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU

    IAS 1, IG 6

     

     

    640

    Lõpetatud tegevuste kasum või (-) kahjum pärast tulumaksu

    IAS 1.82(e); IFRS 5.33(a), 5.33 A

     

     

    650

    Lõpetatud tegevuste kasum või (-) kahjum enne tulumaksu

    IFRS 5.33(b)(i)

     

     

    660

    (Lõpetatud tegevustega seotud tulumaksu kulu või (-) tulu)

    IFRS 5.33 (b)(ii),(iv)

     

     

    670

    AASTA KASUM VÕI (-) KAHJUM

    IAS 1.81A (a)

     

     

    680

    Vähemusosalusele omistatav [mittekontrollivad osalused]

    IAS 1.83(a)(i)

     

     

    690

    Emaettevõtja omanikele omistatav

    IAS 1.81B (b)(ii)

     

     

    3.   Koondkasumiaruanne

     

    Viited

    Käesolev periood

    010

    010

    Aasta kasum või (-) kahjum

    IAS 1.7, 81(b), 83(a), IG6

     

    020

    Muu koondkasum

    IAS 1.7, 81(b), IG6

     

    030

    Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse

    IAS 1.82A(a)

     

    040

    Materiaalsed varad

    IAS 1.7, IG6; IAS 16.39-40

     

    050

    Immateriaalsed varad

    IAS 1.7; IAS 38.85-86

     

    060

    Aktuaarsed kasumid või (-) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest

    IAS 1.7, IG6; IAS 19.93A

     

    070

    Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

    IFRS 5.38

     

    080

    Kapitaliosaluse meetodit kasutavate üksuste muude kajastatud tulude ja kulude osa

    IAS 1.82(h), IG6; IAS 28.11

     

    090

    Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida ei liigitata ümber

    IAS 1.91(b); V lisa 2.osa punkt 31

     

    100

    Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse

    IAS 1.82A(b)

     

    110

    Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]

    IAS 39.102(a)

     

    120

    Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum

    IAS 39.102(a)

     

    130

    Kasumisse või kahjumisse üle kantud

    IAS 1.7, 92-95; IAS 39.102(a)

     

    140

    Muud ümberliigitamised

     

     

    150

    Välisvaluuta ümberarvestamine

    IAS 1.7, IG6; IAS 21.52(b)

     

    160

    Omakapitalis kajastatav ümberarvestamisest tulenev kasum või (-) kahjum

    IAS 21.32, 38-47

     

    170

    Kasumisse või kahjumisse üle kantud

    IAS 1.7, 92-95; IAS 21.48-49

     

    180

    Muud ümberliigitamised

     

     

    190

    Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa]

    IAS 1.7, IG6; IFRS 7.23(c); IAS 39.95(a)-96

     

    200

    Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum

    IAS 1.IG6; IAS 39.95(a)-96

     

    210

    Kasumisse või kahjumisse üle kantud

    IAS 1.7, 92-95, IG6; IAS 39.97-101

     

    220

    Maandatavate instrumentide esialgsesse bilansilisse väärtusse üle kantud

    IAS 1.IG6; IAS 39.97-101

     

    230

    Muud ümberliigitamised

     

     

    240

    Müügivalmis finantsvarad

    IAS 1.7, IG 6 IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.IG6; IAS 39.55(b)

     

    250

    Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum

    IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.IG6; IAS 39.55(b)

     

    260

    Kasumisse või kahjumisse üle kantud

    IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.7, IAS 1.92-95, IAS 1.IG6; IAS 39.55(b)

     

    270

    Muud ümberliigitamised

    IFRS 5 IG näide 12

     

    280

    Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

    IFRS 5.38

     

    290

    Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum

    IFRS 5.38

     

    300

    Kasumisse või kahjumisse üle kantud

    IAS 1.7, 92-95; IFRS 5.38

     

    310

    Muud ümberliigitamised

    IFRS 5 IG näide 12

     

    320

    Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust

    IAS 1.82(h), IG6; IAS 28.11

     

    330

    Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida võib ümber liigitada kasumisse või (-) kahjumisse

    IAS 1.91(b), IG6; V lisa 2.osa punkt 31

     

    340

    Aasta koondkasum kokku

    IAS 1.7, 81A(a), IG6

     

    350

    Vähemusosalusele omistatav [mittekontrollivad osalused]

    IAS 1.83(b)(i), IG6

     

    360

    Emaettevõtja omanikele omistatav

    IAS 1.83(b)(ii), IG6

     

    4.   Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa

    4.1   Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

     

    Viited

    Bilansiline väärtus

    Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

    V lisa 2.osa punkt 46

    010

    020

    010

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

     

    020

    millest: soetusmaksumuses

    IAS 39.46(c)

     

     

    030

    millest: krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    040

    millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    050

    millest: finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    060

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    070

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    080

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    090

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    100

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    110

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    120

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    130

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    140

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    150

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    160

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    170

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    180

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

    4.2   Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

     

    Viited

    Bilansiline väärtus

    Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

    IFRS 7.9(c); V lisa 2.osa punkt 46

    010

    020

    010

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

     

    020

    millest: soetusmaksumuses

    IAS 39.46(c)

     

     

    030

    millest: krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    040

    millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    050

    millest: finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    060

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    070

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    080

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    090

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    100

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    110

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    120

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    130

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    140

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    150

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    160

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    170

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    180

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

    190

    FINANTSVARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE

    IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

     

     

    4.3   Müügivalmis finantsvarad

     

    Viited

    Langemata väärtusega varade bilansiline väärtus

    Langenud väärtusega varade bilansiline väärtus

    Bilansiline väärtus

    Varade väärtuse akumuleeritud langus

    IAS 39.58-62

    V lisa 2.osa punkt 34

    V lisa 2.osa punkt 46

    010

    020

    030

    040

    010

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

     

     

     

    020

    millest: soetusmaksumuses

    IAS 39.46(c)

     

     

     

     

    030

    millest: krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

    040

    millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

    050

    millest: finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

    060

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

    070

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

    080

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

    090

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

    100

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

    110

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

    120

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

    130

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

    140

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

    150

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

    160

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

    170

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

    180

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

    190

    MÜÜGIVALMIS FINANTSVARAD

    IFRS 7.8(d); IAS 39.9

     

     

     

     

    4.4   Laenud ja nõuded ning lõpptähtajani hoitavad investeeringud

     

    Viited

    Langemata väärtusega varad [bilansiline brutoväärtus]

    Langenud väärtusega varad [bilansiline brutoväärtus]

    Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud

    Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud

    Kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul

    Bilansiline väärtus

     

    IFRS 7.37(b); IFRS 7.IG 29 (a); IAS 39.58-59

    IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 36

    IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 37

    IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 38

    V lisa 2.osa punkt 38

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    010

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

    020

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

    030

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

    040

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

    050

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

    060

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

    070

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

    080

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

    090

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

    100

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

    110

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

    120

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

    130

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

    140

    LAENUD JA NÕUDED

    IAS 39,9 AG 16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16

     

     

     

     

     

     

    150

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

    160

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

    170

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

    180

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

    190

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

    200

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

    210

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

    220

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

    230

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

    240

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

    250

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

    260

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

    270

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

    280

    LÕPPTÄHTAJANI HOITAVAD

    IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26

     

     

     

     

     

     

    4.5   Allutatud finantsvarad

     

    Viited

    Bilansiline väärtus

    010

    010

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

    020

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

    030

    [EMITENDILE] ALLUTATUD FINANTSVARAD

    V lisa 2.osa punktid 40 ja 54

     

    5.   Laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa

     

     

    Viited

    Keskpangad

    Valitsemissektor

    Krediidiasutused

    Muud finantssektori äriühingud

    Finantssektorivälised äriühingud

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    Toote alusel

    010

    Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]

    V lisa 2.osa punkt 41(a)

     

     

     

     

     

     

    020

    Krediitkaardivõlg

    V lisa 2.osa punkt 41(b)

     

     

     

     

     

     

    030

    Nõuded klientide vastu

    V lisa 2.osa punkt 41(c)

     

     

     

     

     

     

    040

    Kapitalirent

    V lisa 2.osa punkt 41(d)

     

     

     

     

     

     

    050

    Pöördrepolaenud

    V lisa 2.osa punkt 41(e)

     

     

     

     

     

     

    060

    Muud tähtajalised laenud

    V lisa 2.osa punkt 41(f)

     

     

     

     

     

     

    070

    Ettemaksed, mis ei ole laenud

    V lisa 2.osa punkt 41(g)

     

     

     

     

     

     

    080

    LAENUD JA ETTEMAKSED

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

    Tagatise alusel

    090

    millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]

    V lisa 2.osa punkt 41(h)

     

     

     

     

     

     

    100

    millest: muud tagatisega laenud

    V lisa 2.osa punkt 41(i)

     

     

     

     

     

     

    Otstarbe alusel

    110

    millest: tarbimislaen

    V lisa 2.osa punkt 41(j)

     

     

     

     

     

     

    120

    millest: eluasemelaen

    V lisa 2.osa punkt 41(k)

     

     

     

     

     

     

    Allutatuse alusel

    130

    millest: projekti rahastamise laenud

    V lisa 2.osa punkt 41(l)

     

     

     

     

     

     

    6.   Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel

     

    Viited

    Finantssektorivälised äriühingud

    Bilansiline brutoväärtus

    Millest: viivisnõuded

    Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

    V lisa 2.osa punkt 45

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punkt 46

    010

    012

    020

    010

    A

    Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

    NACE määrus

     

     

     

    020

    B

    Mäetööstus

    NACE määrus

     

     

     

    030

    C

    Töötlev tööstus

    NACE määrus

     

     

     

    040

    D

    Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

    NACE määrus

     

     

     

    050

    E

    Veevarustus

    NACE määrus

     

     

     

    060

    F

    Ehitus

    NACE määrus

     

     

     

    070

    G

    Hulgi- ja jaekaubandus

    NACE määrus

     

     

     

    080

    H

    Veondus ja laondus

    NACE määrus

     

     

     

    090

    I

    Majutus ja toitlustus

    NACE määrus

     

     

     

    100

    J

    Info ja side

    NACE määrus

     

     

     

    110

    L

    Kinnisvaraalane tegevus

    NACE määrus

     

     

     

    120

    M

    Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

    NACE määrus

     

     

     

    130

    N

    Haldus- ja abitegevused

    NACE määrus

     

     

     

    140

    O

    Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus

    NACE määrus

     

     

     

    150

    P

    Haridus

    NACE määrus

     

     

     

    160

    Q

    Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

    NACE määrus

     

     

     

    170

    R

    Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

    NACE määrus

     

     

     

    180

    S

    Muud teenindavad tegevused

    NACE määrus

     

     

     

    190

    LAENUD JA ETTEMAKSED

    V lisa 1.osa punktid 24, 27, 42, 43

     

     

     

    7.   Tähtajaks tasumata või langenud väärtusega finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust

     

    Viited

    Tähtajaks tasumata, kuid langemata väärtusega

    Langenud väärtusega varade bilansiline väärtus

    Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud

    Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud

    Kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul

    Akumuleeritud mahakandmised

    ≤ 30 päeva

    > 30 päeva ≤ 60 päeva

    > 60 päeva ≤ 90 päeva

    > 90 päeva ≤ 180 päeva

    > 180 päeva ≤ 1 aasta

    > 1 aasta

    IFRS 7.37(a); IG 26-28; V lisa 2.osa punktid 47-48

    IAS 39.58-70

    IAS 39.AG 84-92; IFRS 7.37(b); V lisa 2.osa punkt 36

    IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 37

    IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 38

    IAS 39.AG 84-92; IFRS 7.16,37(b); B5(d); V lisa 2.osa punktid 49-50

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    110

    010

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    020

    millest: soetusmaksumuses

    IAS 39.46(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    millest: krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    millest: finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    190

    KOKKU

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Laenud ja ettemaksed toote, tagatise ja allutatuse kaupa

    200

    Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]

    V lisa 2.osa punkt 41(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    210

    Krediitkaardivõlg

    V lisa 2.osa punkt 41(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    220

    Nõuded klientide vastu

    V lisa 2.osa punkt 41(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    230

    Kapitalirent

    V lisa 2.osa punkt 41(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    240

    Pöördrepolaenud

    V lisa 2.osa punkt 41(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    250

    Muud tähtajalised laenud

    V lisa 2.osa punkt 41(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    260

    Ettemaksed, mis ei ole laenud

    V lisa 2.osa punkt 41(g)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    270

    millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]

    V lisa 2.osa punkt 41(h)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    280

    millest: muud tagatisega laenud

    V lisa 2.osa punkt 24(i)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    290

    millest: tarbimislaen

    V lisa 2.osa punkt 41(j)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    300

    millest: eluasemelaen

    V lisa 2.osa punkt 41(k)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    310

    millest: projekti rahastamise laenud

    V lisa 2.osa punkt 41(l)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    8.   Finantskohustuste jaotus

    8.1   Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa

     

    Viited

    Bilansiline väärtus

    Krediidiriski muutusest tuleneva õiglase väärtuse kumulatiivse muutuse summa

    Lõpptähtajal lepingujärgselt tasumisele kuuluv summa

    Kauplemiseks hoitavad

    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    Amortiseeritud soetusmaksumus

    Riskimaandamise arvestus

    IFRS 7.8(e)(ii); IAS 39.9, AG 14-15

    IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

    IFRS 7.8(f); IAS 39.47

    IFRS 7.22(b); IAS 39.9

    CRRi artikkel 30(b), artikkel 424(1)(d)(i)

     

    010

    020

    030

    037

    040

    050

    010

    Tuletisinstrumendid

    IAS 39.9, AG 15(a)

     

     

     

     

     

     

    020

    Lühikesed positsioonid

    IAS 39 AG 15(b)

     

     

     

     

     

     

    030

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

     

     

     

     

     

    040

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

    050

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

     

     

     

     

    060

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

    070

    Arvelduskontod/üleööhoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

     

     

     

     

     

     

    080

    Kokkulepitud tähtajaga hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

     

     

     

     

     

     

    090

    Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3; V lisa 2.osa punkt 51

     

     

     

     

     

     

    100

    Repolepingud

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

     

     

     

     

     

     

    110

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

    120

    Arvelduskontod/üleööhoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

     

     

     

     

     

     

    130

    Kokkulepitud tähtajaga hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

     

     

     

     

     

     

    140

    Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3; V lisa 2.osa punkt 51

     

     

     

     

     

     

    150

    Repolepingud

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

     

     

     

     

     

     

    160

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

    170

    Arvelduskontod/üleööhoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

     

     

     

     

     

     

    180

    Kokkulepitud tähtajaga hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

     

     

     

     

     

     

    190

    Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3; V lisa 2.osa punkt 51

     

     

     

     

     

     

    200

    Repolepingud

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

     

     

     

     

     

     

    210

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

    220

    Arvelduskontod/üleööhoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

     

     

     

     

     

     

    230

    Kokkulepitud tähtajaga hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

     

     

     

     

     

     

    240

    Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3; V lisa 2.osa punkt 51

     

     

     

     

     

     

    250

    Repolepingud

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

     

     

     

     

     

     

    260

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

    270

    Arvelduskontod/üleööhoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

     

     

     

     

     

     

    280

    Kokkulepitud tähtajaga hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

     

     

     

     

     

     

    290

    Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3; V lisa 2.osa punkt 51

     

     

     

     

     

     

    300

    Repolepingud

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

     

     

     

     

     

     

    310

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

    320

    Arvelduskontod/üleööhoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

     

     

     

     

     

     

    330

    Kokkulepitud tähtajaga hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

     

     

     

     

     

     

    340

    Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

     

     

     

     

     

     

    350

    Repolepingud

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

     

     

     

     

     

     

    360

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31; V lisa 2.osa punkt 52

     

     

     

     

     

     

    370

    Hoiusesertifikaadid

    V lisa 2.osa punkt 52(a)

     

     

     

     

     

     

    380

    Varaga tagatud väärtpaberid

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

     

     

     

     

     

     

    390

    Pandikirjad

    CRRi artikli 129 lõige 1

     

     

     

     

     

     

    400

    Hübriidlepingud

    IAS 39.10-11, AG27, AG29; IFRIC 9; V lisa 2.osa punkt 52(d)

     

     

     

     

     

     

    410

    Muud emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 2.osa punkt 52(e)

     

     

     

     

     

     

    420

    Vahetatavad liitfinantsinstrumendid

    IAS 32.AG 31

     

     

     

     

     

     

    430

    Mittevahetatavad

     

     

     

     

     

     

     

    440

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 24-34

     

     

     

     

     

     

    450

    FINANTSKOHUSTUSED

     

     

     

     

     

     

     

    8.2   Allutatud finantskohustused

     

    Bilansiline väärtus

     

    Viited

    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    Amortiseeritud soetusmaksumuses

    IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

    IFRS 7.8(f); IAS 39.47

    010

    020

    010

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

    020

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

    030

    ALLUTATUD FINANTSKOHUSTUSED

    V lisa 2.osa punktid 53-54

     

     

    9.   Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused

    9.1   Bilansivälised riskipositsioonid: Võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

     

    Viited

    Nimiväärtus

    IFRS 7.36(a), B10(c)(d); CRRi I lisa; V lisa 2.osa punkt 62

    010

    010

    Võetud siduvad laenuandmiskohustused

    IAS 39.2 (h), 4 (a), (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 -57

     

    021

    millest: viivisnõuded

    V lisa 2.osa punktid 145-162

     

    030

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

    040

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

    050

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

    060

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

    070

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

    080

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

    090

    Antud finantsgarantiid

    IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

     

    101

    millest: viivisnõuded

    V lisa 2.osa punktid 145-162

     

    110

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

    120

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

    130

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

    140

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

    150

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

    160

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

    170

    Muud võetud siduvad kohustused

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

     

    181

    millest: viivisnõuded

    V lisa 2.osa punktid 145-162

     

    190

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

    200

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

    210

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

    220

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

    230

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

    240

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

    9.2   Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees

     

    Viited

    Garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta

    Nimiväärtus

    IFRS 7.36 (b); V lisa 2.osa punkt 63

    V lisa 2.osa punkt 63

    010

    020

    010

    Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees

    IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; V lisa 2.osa punktid 56 -57

     

     

    020

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    030

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    040

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    050

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    060

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    070

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

    080

    Saadud finantsgarantiid

    IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 lisa A; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

     

     

    090

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    100

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    110

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    120

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    130

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    140

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

    150

    Muud siduvad kohustused aruande esitaja ees

    V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

     

     

    160

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    170

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    180

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    190

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    200

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    210

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

    10.   Tuletisinstrumendid – Kauplemine

    Riski liigi / Toote või turu liigi alusel

    Viited

    Bilansiline väärtus

    Tinglik väärtus

    Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

    Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

    Kauplemine kokku

    millest: müüdud

    V lisa 2.osa punkt 69

    V lisa 2.osa punkt 69

    V lisa 2.osa punktid 70-71

    V lisa 2.osa punkt 72

    010

    020

    030

    040

    010

    Intressimäär

    V lisa 2.osa punkt 67(a)

     

     

     

     

    020

    millest: majanduslik riskimaandus

    V lisa 2.osa punkt 74

     

     

     

     

    030

    Börsivälised optsioonid

     

     

     

     

     

    040

    Muud börsivälised tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    050

    Reguleeritud turu optsioonid

     

     

     

     

     

    060

    Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    070

    Aktsiad

    V lisa 2.osa punkt 67(b)

     

     

     

     

    080

    millest: majanduslik riskimaandus

    V lisa 2.osa punkt 74

     

     

     

     

    090

    Börsivälised optsioonid

     

     

     

     

     

    100

    Muud börsivälised tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    110

    Reguleeritud turu optsioonid

     

     

     

     

     

    120

    Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    130

    Valuutad ja kuld

    V lisa 2.osa punkt 67(c)

     

     

     

     

    140

    millest: majanduslik riskimaandus

    V lisa 2.osa punkt 74

     

     

     

     

    150

    Börsivälised optsioonid

     

     

     

     

     

    160

    Muud börsivälised tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    170

    Reguleeritud turu optsioonid

     

     

     

     

     

    180

    Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    190

    Krediit

    V lisa 2.osa punkt 67(d)

     

     

     

     

    200

    millest: majanduslik riskimaandus

    V lisa 2.osa punkt 74

     

     

     

     

    210

    Krediidiriski vahetustehingud

     

     

     

     

     

    220

    Krediidiriski marginaali optsioonid

     

     

     

     

     

    230

    Kogutulu vahetustehingud

     

     

     

     

     

    240

    Muu

     

     

     

     

     

    250

    Kaup

    V lisa 2.osa punkt 67(e)

     

     

     

     

    260

    millest: majanduslik riskimaandus

    V lisa 2.osa punkt 74

     

     

     

     

    270

    Muu

    V lisa 2.osa punkt 67(f)

     

     

     

     

    280

    millest: majanduslik riskimaandus

    V lisa 2.osa punkt 74

     

     

     

     

    290

    TULETISINSTRUMENDID

    IAS 39.9

     

     

     

     

    300

    millest: börsivälised – krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c) ja 2.osa punkt 75(a)

     

     

     

     

    310

    millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d) ja 2.osa punkt 75(b)

     

     

     

     

    320

    millest: börsivälised – ülejäänud

    V lisa 2.osa punkt 75(c)

     

     

     

     

    11.   Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

    11.1   Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel

    Toote või turu liigi alusel

    Viited

    Bilansiline väärtus

    Tinglik väärtus

    Varad

    Kohustused

    Kogu riskimaandus

    millest: müüdud

    V lisa 2.osa punkt 69

    V lisa 2.osa punkt 69

    V lisa 2.osa punktid 70 ja 71

    V lisa 2.osa punkt 72

    010

    020

    030

    040

    010

    Intressimäär

    V lisa 2.osa punkt 67(a)

     

     

     

     

    020

    Börsivälised optsioonid

     

     

     

     

     

    030

    Muud börsivälised tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    040

    Reguleeritud turu optsioonid

     

     

     

     

     

    050

    Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    060

    Aktsiad

    V lisa 2.osa punkt 67(b)

     

     

     

     

    070

    Börsivälised optsioonid

     

     

     

     

     

    080

    Muud börsivälised tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    090

    Reguleeritud turu optsioonid

     

     

     

     

     

    100

    Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    110

    Valuutad ja kuld

    V lisa 2.osa punkt 67(c)

     

     

     

     

    120

    Börsivälised optsioonid

     

     

     

     

     

    130

    Muud börsivälised tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    140

    Reguleeritud turu optsioonid

     

     

     

     

     

    150

    Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    160

    Krediit

    V lisa 2.osa punkt 67(d)

     

     

     

     

    170

    Krediidiriski vahetustehingud

     

     

     

     

     

    180

    Krediidiriski marginaali optsioonid

     

     

     

     

     

    190

    Kogutulu vahetustehingud

     

     

     

     

     

    200

    Muu

     

     

     

     

     

    210

    Kaup

    V lisa 2.osa punkt 67(e)

     

     

     

     

    220

    Muu

    V lisa 2.osa punkt 67(f)

     

     

     

     

    230

    ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS

    IFRS 7.22(b); IAS 39.86(a)

     

     

     

     

    240

    Intressimäär

    V lisa 2.osa punkt 67(a)

     

     

     

     

    250

    Börsivälised optsioonid

     

     

     

     

     

    260

    Muud börsivälised tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    270

    Reguleeritud turu optsioonid

     

     

     

     

     

    280

    Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    290

    Aktsiad

    V lisa 2.osa punkt 67(b)

     

     

     

     

    300

    Börsivälised optsioonid

     

     

     

     

     

    310

    Muud börsivälised tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    320

    Reguleeritud turu optsioonid

     

     

     

     

     

    330

    Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    340

    Valuutad ja kuld

    V lisa 2.osa punkt 67(c)

     

     

     

     

    350

    Börsivälised optsioonid

     

     

     

     

     

    360

    Muud börsivälised tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    370

    Reguleeritud turu optsioonid

     

     

     

     

     

    380

    Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    390

    Krediit

    V lisa 2.osa punkt 67(d)

     

     

     

     

    400

    Krediidiriski vahetustehingud

     

     

     

     

     

    410

    Krediidiriski marginaali optsioonid

     

     

     

     

     

    420

    Kogutulu vahetustehingud

     

     

     

     

     

    430

    Muu

     

     

     

     

     

    440

    Kaup

    V lisa 2.osa punkt 67(e)

     

     

     

     

    450

    Muu

    V lisa 2.osa punkt 67(f)

     

     

     

     

    460

    RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS

    IFRS 7.22(b); IAS 39.86(b)

     

     

     

     

    470

    VÄLISMAISTESSE ÄRIÜKSUSTESSE TEHTUD NETOINVESTEERINGUTE RISKIMAANDUS

    IFRS 7.22(b); IAS 39.86(c)

     

     

     

     

    480

    PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS

    IAS 39.89A, IE 1-31

     

     

     

     

    490

    PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS

    IAS 39 IG F6 1-3

     

     

     

     

    500

    TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS

    IFRS 7.22(b); IAS 39.9

     

     

     

     

    510

    millest: börsivälised – krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c) ja 2.osa punkt 75(a)

     

     

     

     

    520

    millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d) ja 2.osa punkt 75(b)

     

     

     

     

    530

    millest: börsivälised – ülejäänud

    V lisa 2.osa punkt 75(c)

     

     

     

     

    12.   Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes

     

    Viited

    Algsaldo

    Suurenemised seoses summadega, mis on kõrvale pandud hinnangulise laenukahjumi jaoks perioodi jooksul

    Vähenemised seoses summadega, mis on hinnangulise laenukahjumi puhul perioodi jooksul tühistatud

    Vähenemised, mis tulenevad allahindluste suhtes võetud summadest

    Ülekandmised allahindluste vahel

    Muud korrigeerimised

    Lõppsaldo

    Otse kasumiaruandes kajastatud sissenõutud summad

    Otse kasumiaruandes kajastatud väärtuste korrigeerimised

     

    V lisa 2.osa punkt 77

    V lisa 2.osa punkt 77

    V lisa 2.osa punkt 78

     

     

     

     

    V lisa 2.osa punkt 78

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    010

    Omakapitaliinstrumendid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    020

    Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud

    IAS 39.63-70, AG 84-92; IFRS 7.37 (b); V lisa 2.osa punkt 36

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punkt 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud

    IAS 39.59, 64; V lisa 2.osa punkt 37

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    190

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    200

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    210

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    220

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    230

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punkt 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    240

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    250

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    260

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    270

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    280

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    290

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    300

    Finantsvarade kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul

    IAS 39.59, 64; V lisa 2.osa punkt 38

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    310

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    320

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punkt 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    530

    Kokku

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    13.   Saadud tagatised ja garantiid

    13.1   Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa

     

    Tagatise või garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta

    Garantiid ja tagatised

    Viited

    Hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]

    Muud tagatisega laenud

    Saadud finantsgarantiid

    Eluasemelaenud

    Ärikinnisvaralaenud

    Raha [emiteeritud võlainstrumendid]

    Ülejäänud

    IFRS 7.36(b)

    V lisa 2.osa punkt 81(a)

    V lisa 2.osa punkt 81(a)

    V lisa 2.osa punkt 81(b)

    V lisa 2.osa punkt 81(b)

    V lisa 2.osa punkt 81(c)

    010

    020

    030

    040

    050

    010

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 2.osa punkt 81

     

     

     

     

     

    020

    millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

    030

    millest: finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

    040

    millest: kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

    13.2   Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad]

     

    Viited

    Bilansiline väärtus

    010

    010

    Müügiks hoitavad põhivarad

    IFRS 7.38(a)

     

    020

    Materiaalsed põhivarad

    IFRS 7.38(a)

     

    030

    Kinnisvarainvesteeringud

    IFRS 7.38(a)

     

    040

    Omakapitali- ja võlainstrumendid

    IFRS 7.38(a)

     

    050

    Muu

    IFRS 7.38(a)

     

    060

    Kokku

     

     

    13.3   Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara]

     

    Viited

    Bilansiline väärtus

    010

    010

    Tagatise üleminek [materiaalne vara]

    IFRS 7.38(a); V lisa 2.osa punkt 84

     

    14.   Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid

     

    Viited

    Õiglase väärtuse hierarhia IFRS 13.93 (b)

    Õiglase väärtuse muutus perioodi jooksul V lisa 2.osa punkt 86

    Õiglase väärtuse akumuleeritud muutus enne maksustamist V lisa 2.osa punkt 87

    1. tase

    2. tase

    3. tase

    2. tase

    3. tase

    1. tase

    2. tase

    3. tase

    IFRS 13.76

    IFRS 13.81

    IFRS 13.86

    IFRS 13.81

    IFRS 13.86, 93(f)

    IFRS 13.76

    IFRS 13.81

    IFRS 13.86

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    VARAD

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    010

    Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

    IFRS 7.8(a)(ii); IAS 38.9, AG14

     

     

     

     

     

     

     

     

    020

    Tuletisinstrumendid

    IAS 39.9

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    Müügivalmis finantsvarad

    IFRS 7.8 (h)(d); IAS 39.9

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

    IFRS 7.22 (b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19

     

     

     

     

     

     

     

     

    KOHUSTUSED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

    IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    Tuletisinstrumendid

    IAS 39.9, AG 15(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    Lühikesed positsioonid

    IAS 39 AG 15(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

     

     

     

     

     

     

    190

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

     

     

     

     

     

     

    200

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 24-34

     

     

     

     

     

     

     

     

    210

    Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    IFRS 7.8 (e) (i); IAS 39.9

     

     

     

     

     

     

     

     

    220

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

     

     

     

     

     

     

    230

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

     

     

     

     

     

     

    240

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 24-34

     

     

     

     

     

     

     

     

    250

    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

    IFRS 7.22 (b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19

     

     

     

     

     

     

     

     

    15.   Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused

     

    Viited

    Täielikult kajastatavad ülekantud finantsvarad

    Ülekantud finantsvara, mida kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu jätkuva seotuse ulatuses

    Nende ülekantud finantsvarade tasumata põhisumma, mille kajastamine on tervikuna lõpetatud ja mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul säilivad teenindamise õigused

    Summad, mille kajastamine on lõpetatud kapitali arvestamise eesmärgil

    Ülekantud varad

    Seotud kohustused V lisa 2.osa punkt 89

    Algsete varade tasumata põhisumma

    Jätkuvalt kajastatavate varade bilansiline väärtus [jätkuv seotus]

    Seotud kohustuste bilansiline väärtus

    Bilansiline väärtus

    millest: väärtpaberistamised

    millest: repolepingud

    Bilansiline väärtus

    millest: väärtpaberistamised

    millest: repolepingud

    IFRS 7.42D.(e)

    IFRS 7.42D(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

    IFRS 7.42D(e); V lisa 2.osa punktid 91 ja 92

    IFRS 7.42D(e)

    IFRS 7.42D.(e)

    IFRS 7.42D(e); V lisa 2.osa punktid 91 ja 92

     

    IFRS 7.42D(f)

    IFRS 7.42D(f); V lisa 2.osa punkt 89

     

    CRRi artikkel 109 V lisa 2.osa punkt 90

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    110

    010

    Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

    IFRS 7.8 (a)(ii); IAS 38.9, AG14

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    020

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    Müügivalmis finantsvarad

    IFRS 7.8(d); IAS 39.9

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    Laenud ja nõuded

    IFRS 7.8 (c); IAS 39.9, AG16, AG26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

    IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    190

    Kokku

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    16.   Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

    16.1   Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes

     

    Käesolev periood

     

    Viited

    Tulud

    Kulud

    V lisa 2.osa punkt 95

    V lisa 2.osa punkt 95

    010

    020

    010

    Tuletisinstrumendid – Kauplemine

    IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 96

     

     

    020

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 26

     

     

    030

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    040

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    050

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    060

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    070

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    080

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punkt 27

     

     

    090

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    100

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    110

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    120

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    130

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    140

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

    150

    Muud varad

    V lisa 1.osa punkt 51

     

     

    160

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

     

     

    170

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    180

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    190

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    200

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    210

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    220

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

    230

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

    240

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 24-34

     

     

    250

    Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk

    V lisa 2.osa punkt 95

     

     

    260

    Muud kohustused

    V lisa 2.osa punkt 10

     

     

    270

    INTRESSID

    IAS 18.35(b); IAS 1.97

     

     

    16.2   Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

     

    Viited

    Käesolev periood

    010

    010

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

    020

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 26

     

    030

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punkt 27

     

    040

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

     

    050

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

    060

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 24-34

     

    070

    NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM, MIS ON SAADUD SELLISTE FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE KAJASTAMISE LÕPETAMISEST, MIDA EI OLE MÕÕDETUD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE

    IFRS 7.20(a)(v-vii); IAS 39.55(a)

     

    16.3   Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes

     

    Viited

    Käesolev periood

     

    010

    010

    Tuletisinstrumendid

    IAS 39.9

     

    020

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

    030

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 26

     

    040

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punkt 27

     

    050

    Lühikesed positsioonid

    IAS 39 AG 15(b)

     

    060

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

     

    070

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

    080

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 24-34

     

    090

    KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

    IFRS 7.20(a)(i)

     

    16.4   Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes

     

    Viited

    Käesolev periood

     

    010

    010

    Intressimäära instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

    V lisa 2.osa punkt 99(a)

     

    020

    Omakapitaliinstrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

    V lisa 2.osa punkt 99(b)

     

    030

    Välisvaluutatehingud ning välisvaluuta ja kullaga seotud tuletisinstrumendid

    V lisa 2.osa punkt 99(c)

     

    040

    Krediidiriski instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

    V lisa 2.osa punkt 99(d)

     

    050

    Kaupadega seotud tuletisinstrumendid

    V lisa 2.osa punkt 99(e)

     

    060

    Muu

    V lisa 2.osa punkt 99(f)

     

    070

    KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

    IFRS 7.20(a)(i)

     

    16.5   Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes

     

    Viited

    Käesolev periood

    Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

     

    V lisa 2.osa punkt 100

    010

    020

    010

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

     

    020

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 26

     

     

    030

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punkt 27

     

     

    040

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

     

     

    050

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

    060

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 24-34

     

     

    070

    ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

    IFRS 7.20(a)(i)

     

     

    16.6   Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid

     

    Viited

    Käesolev periood

    010

    010

    Riskimaandamisinstrumendi õiglase väärtuse muutused [sealhulgas lõpetamine]

    IFRS 7.24(a)(i)

     

    020

    Maandatava instrumendi õiglase väärtuse muutused, mis on omistatavad maandatud riskile

    IFRS 7.24(a)(ii)

     

    030

    Rahavoogude riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus

    IFRS 7.24(b)

     

    040

    Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus

    IFRS 7.24(c)

     

    050

    RISKIMAANDAMISE ARVESTUSE NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

    IFRS 7.24

     

    16.7   Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus

     

    Käesolev periood

     

     

    Viited

    Lisandumine

    V lisa 2.osa punkt 102

    Tühistamine

    V lisa 2.osa punkt 102

    Kokku

    Varade väärtuse akumuleeritud langus

    010

    020

    030

    040

    010

    Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    IFRS 7.20(e)

     

     

     

     

    020

    Soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad

    IFRS 7.20(e); IAS 39.66

     

     

     

     

    030

    Müügivalmis finantsvarad

    IFRS 7.20(e); IAS 39.67-70

     

     

     

     

    040

    Laenud ja nõuded

    IFRS 7.20(e); IAS 39.63-65

     

     

     

     

    050

    Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

    IFRS 7.20(e); IAS 39.63-65

     

     

     

     

    060

    Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine

    IAS 28.40-43

     

     

     

     

    070

    Tütarettevõtjad

    IFRS 10 lisa A

     

     

     

     

    080

    Ühisettevõtjad

    IAS 28.3

     

     

     

     

    090

    Sidusettevõtjad

    IAS 28.3

     

     

     

     

    100

    Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine

    IAS 36.126(a),(b)

     

     

     

     

    110

    Materiaalsed põhivarad

    IAS 16.73(e)(v-vi)

     

     

     

     

    120

    Kinnisvarainvesteeringud

    IAS 40.79(d)(v)

     

     

     

     

    130

    Firmaväärtus

    IAS 36.10b; IAS 36.88-99, 124; IFRS 3 lisa B67(d)(v)

     

     

     

     

    140

    Muu immateriaalne vara

    IAS 38.118 (e)(iv)(v)

     

     

     

     

    145

    Muu

    IAS 36.126(a),(b)

     

     

     

     

    150

    KOKKU

     

     

     

     

     

    160

    Langenud väärtusega finantsvaradest kogunenud intressitulu

    IFRS 7.20(d); IAS 39.AG 93

     

     

     

     

    17.   Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Bilanss

    17.1   Varad

     

    Viited

    Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine [Bilansiline väärtus]

    010

    010

    Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused

    IAS 1.54 (i)

     

    020

    Sularaha

    V lisa 2.osa punkt 1

     

    030

    Nõuded keskpankadele

    V lisa 2.osa punkt 2

     

    040

    Muud nõudmiseni hoiused

    V lisa 2.osa punkt 3

     

    050

    Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

    IFRS 7.8(a)(ii); IAS 38.9, AG14

     

    060

    Tuletisinstrumendid

    IAS 39.9

     

    070

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

    080

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

    090

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

    100

    Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

     

    110

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

    120

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

    130

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

    140

    Müügivalmis finantsvarad

    IFRS 7.8(d); IAS 39.9

     

    150

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

    160

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

    170

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

    180

    Laenud ja nõuded

    IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16

     

    190

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

    200

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

    210

    Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

    IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

     

    220

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

    230

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

    240

    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

    IFRS 7.22(b); IAS 39.9

     

    250

    Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

    IAS 39.89A(a)

     

    260

    Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud

    IAS 1.54(e); V lisa 2.osa punkt 4

     

    270

    Edasikindlustus- ja kindlustuslepingute varad

    IFRS 4.IG20.(b)-(c); V lisa 2.osa punkt 105

     

    280

    Materiaalsed varad

     

     

    290

    Immateriaalsed varad

    IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

     

    300

    Firmaväärtus

    IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113

     

    310

    Muu immateriaalne vara

    IAS 38.8,118

     

    320

    Tulumaksu varad

    IAS 1.54(n-o)

     

    330

    Tasumisele kuuluva tulumaksu varad

    IAS 1.54(n); IAS 12.5

     

    340

    Edasilükkunud tulumaksu varad

    IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106

     

    350

    Muud varad

    V lisa 2.osa punkt 5

     

    360

    Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

    IAS 1.54(j); IFRS 5.38; V lisa 2.osa punkt 6

     

    370

    VARAD KOKKU

    IAS 1.9(a), IG 6

     

    17.2   Bilansivälised riskipositsioonid: Võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

     

    Viited

    Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine [Nimiväärtus]

    010

    010

    Võetud siduvad laenuandmiskohustused

    IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 57

     

    020

    Antud finantsgarantiid

    IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

     

    030

    Muud võetud siduvad kohustused

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

     

    040

    BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID

     

     

    17.3   Kohustused ja omakapital

     

    Viited

    Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine [Bilansiline väärtus]

    010

    010

    Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

    IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15

     

    020

    Tuletisinstrumendid

    IAS 39.9, AG 15(a)

     

    030

    Lühikesed positsioonid

    IAS 39.AG 15(b)

     

    040

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30

     

    050

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

    060

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 24-34

     

    070

    Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

     

    080

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

    090

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

    100

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 24-34

     

    110

    Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

    IFRS 7.8(f); IAS 39.47

     

    120

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

    130

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

    140

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 24-34

     

    150

    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

    IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 23

     

    160

    Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

    IAS 39.89A(b)

     

    170

    Kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohustused

    IFRS 4.IG20(a); V lisa 2.osa punkt 106

     

    180

    Eraldised

    IAS 37.10; IAS 1.54(l)

     

    190

    Tulumaksu kohustused

    IAS 1.54(n-o)

     

    200

    Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused

    IAS 1.54(n); IAS 12.5

     

    210

    Edasilükkunud tulumaksu kohustused

    IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108

     

    220

    Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital

    IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2.osa punkt 9

     

    230

    Muud kohustused

    V lisa 2.osa punkt 10

     

    240

    Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse

    IAS 1.54 (p); IFRS 5.38; V lisa 2.osa punkt 11

     

    250

    KOHUSTUSED

    IAS 1.9(b);IG 6

     

    260

    Kapital

    IAS 1.54(r), BAD artikkel 22

     

    270

    Ülekurss

    IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124

     

    280

    Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital

    V lisa 2.osa punktid 15-16

     

    290

    Muu omakapital

    IFRS 2.10; V lisa 2.osa punkt 17

     

    300

    Muu akumuleeritud koondkasum

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

     

    310

    Jaotamata kasum

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

     

    320

    Ümberhindluse reservid

    IFRS 1.30, D5-D8

     

    330

    Muud reservid

    IAS 1.54; IAS 1.78 (e)

     

    340

    (-) Omaaktsiad

    IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33-34, AG 14, AG 36; V lisa 2.osa punkt 20

     

    350

    Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

    IAS 27.28; IAS 1.83(a)(ii)

     

    360

    (-) Vahedividendid

    IAS 32.35

     

    370

    Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]

    IAS 27.4; IAS 1.54(q); IAS 27.27

     

    380

    OMAKAPITAL KOKKU

    IAS 1.9(c), IG 6

     

    390

    OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU

    IAS 1.IG6

     

    18.   Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta

     

    Viited

    Bilansiline brutoväärtus

    Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused ja eraldised

    Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid

     

    Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded

    Viivisnõuded

     

    nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul

    viivisnõuete puhul

     

    Tasumise tähtaega ei ole ületatud või tähtajaks tasumata ≤ 30 päeva

    Tähtajaks tasumata > 30 päeva ≤ 60 päeva

    Tähtajaks tasumata > 60 päeva ≤ 90 päeva

     

    Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva

    Tähtajaks tasumata > 90 päeva ≤ 180 päeva

    Tähtajaks tasumata > 180 päeva ≤ 1 aasta

    Tähtajaks tasumata > 1 aasta

    Millest: makseviivituses

    Millest: langenud väärtusega

     

    Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva

    Tähtajaks tasumata > 90 päeva ≤ 180 päeva

    Tähtajaks tasumata > 180 päeva ≤ 1 aasta

    Tähtajaks tasumata > 1 aasta

    Seoses viivisnõuetega saadud tagatised

    Seoses viivisnõuetega saadud finantsgarantiid

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    110

    120

    130

    140

    150

    160

    170

    180

    190

    200

    210

    V lisa 2.osa punktid 45, 109, 145–162

    V lisa 2.osa punktid 145–162

    V lisa 2.osa punkt 158

    V lisa 2.osa punkt 158

    V lisa 2.osa punkt 158

    V lisa 2.osa punktid 145–162

    V lisa 2.osa punkt 159

    V lisa 2.osa punkt 159

    V lisa 2.osa punkt 159

    V lisa 2.osa punkt 159

    CRRi artikkel 178; V lisa 2.osa punkt 61

    IAS 39. 58-70

    V lisa 2.osa punkt 46

    V lisa 2.osa punkt 161

    V lisa 2.osa punkt 161

    V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

    V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

    V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

    V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

    V lisa 2.osa punkt 162

    V lisa 2.osa punkt 162

    010

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    020

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

    VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    millest: ärikinnisvara

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    millest: eluaseme hüpoteeklaenud

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    millest: tarbimislaen

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID

    V lisa 1.osa punkt 13 (d) ja (e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    190

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    200

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    210

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    220

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    230

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    240

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    250

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    260

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    270

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    280

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    290

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    300

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    310

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    320

    VÕLAINSTRUMENDID ÕIGLASES VÄÄRTUSES, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 13 (b) ja (c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    330

    VÕLAINSTRUMENDID, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    340

    Võetud siduvad laenuandmiskohustused

    IAS 39.2 (h), 4 (a) (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56–57

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    350

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    360

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    370

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    380

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    390

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    400

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    410

    Antud finantsgarantiid

    IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    420

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    430

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    440

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    450

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    460

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    470

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    480

    Muud võetud siduvad kohustused

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    490

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    500

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    510

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    520

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    530

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    540

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    550

    BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID

    V lisa 2.osa punkt 55

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    19.   Teave makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete kohta

     

    Viited

    Nende nõuete bilansiline brutoväärtus, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

    Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused ja eraldised

    Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid

     

    Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

    Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

     

    nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

    viivisnõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

     

    Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

    Refinantseerimine

    millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded

     

    Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

    Refinantseerimine

    millest: makseviivituses

    millest: langenud väärtusega

    millest: viivisnõuete makseraskuste tõttu restruktureerimine

     

    Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

    Refinantseerimine

    Saadud tagatised seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

    Saadud finantsgarantiid seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    110

    120

    130

    140

    150

    160

    170

    180

    V lisa 2.osa punktid 45, 109, 163-182

    V lisa 2.osa punktid 145–162

    V lisa 2.osa punktid 164 (a), 177, 178, 182

    V lisa 2.osa punktid 164 (b), 177, 178, 181, 182

    V lisa 2.osa punktid 176(b),177, 180

    V lisa 2.osa punktid 145–162

    V lisa 2.osa punktid 164 (a), 179-180,182

    V lisa 2.osa punktid 164 (b), 179-182

    CRRi artikkel 178; V lisa 2.osa punkt 61

    IAS 39. 58-70

    V lisa 2.osa punktid 172(a), 157

    V lisa 2.osa punktid 46, 183

    V lisa 2.osa punktid 145-183

    V lisa 2.osa punktid 145-183

    V lisa 2.osa punktid 164 (a), 179-180,182,183

    V lisa 2.osa punktid 164 (b), 179-183

    V lisa 2.osa punkt 162

    V lisa 2.osa punkt 162

    010

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    020

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    Millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

    VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    Millest: ärikinnisvara

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    Millest: eluaseme hüpoteeklaenud

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    Millest: tarbimislaen

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID

    V lisa 1.osa punkt 13 (d) ja (e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    190

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    200

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    210

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    220

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    230

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    240

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    250

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    260

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    270

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    280

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    290

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    300

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    310

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    320

    VÕLAINSTRUMENDID ÕIGLASES VÄÄRTUSES, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 13 (b) ja (c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    330

    VÕLAINSTRUMENDID, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    340

    Võetud siduvad laenuandmiskohustused

    IAS 39.2 (h), 4 (a) (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56–57

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    20.   Geograafiline jaotus

    20.1   Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

     

    Viited

    Bilansiline väärtus

    Riigisisesed tegevused

    Riigivälised tegevused

    V lisa 2.osa punkt 107

    V lisa 2.osa punkt 107

    010

    020

    010

    Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused

    IAS 1.54 (i)

     

     

    020

    Sularaha

    V lisa 2.osa punkt 1

     

     

    030

    Nõuded keskpankadele

    V lisa 2.osa punkt 2

     

     

    040

    Muud nõudmiseni hoiused

    V lisa 2.osa punkt 3

     

     

    050

    Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

    IFRS 7.8(a)(ii); IAS 38.9, AG14

     

     

    060

    Tuletisinstrumendid

    IAS 39.9

     

     

    070

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

     

    080

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    090

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    100

    Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

     

     

    110

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

     

    120

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    130

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    140

    Müügivalmis finantsvarad

    IFRS 7.8(d); IAS 39.9

     

     

    150

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

     

    160

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    170

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    180

    Laenud ja nõuded

    IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16

     

     

    190

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    200

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    210

    Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

    IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

     

     

    220

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    230

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    240

    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

    IFRS 7.22(b); IAS 39.9

     

     

    250

    Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

    IAS 39.89 A(a)

     

     

    260

    Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud

    IAS 1.54(e); V lisa 2.osa punkt 4

     

     

    270

    Materiaalsed varad

     

     

     

    280

    Immateriaalsed varad

    IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

     

     

    290

    Tulumaksu varad

    IAS 1.54(n-o)

     

     

    300

    Muud varad

    V lisa 2.osa punkt 5

     

     

    310

    Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

    IAS 1.54(j); IFRS 5.38

     

     

    320

    VARAD

    IAS 1.9(a), IG 6

     

     

    20.2   Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

     

    Viited

    Bilansiline väärtus

    Riigisisesed tegevused

    Riigivälised tegevused

    V lisa 2.osa punkt 107

    V lisa 2.osa punkt 107

    010

    020

    010

    Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

    IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15

     

     

    020

    Tuletisinstrumendid

    IAS 39.9, AG 15(a)

     

     

    030

    Lühikesed positsioonid

    IAS 39.AG 15(b)

     

     

    040

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30

     

     

    050

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

    060

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 24-34

     

     

    070

    Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

     

     

    080

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

    090

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

    100

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 24-34

     

     

    110

    Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

    IFRS 7.8(f); IAS 39.47

     

     

    120

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

    130

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

    140

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 24-34

     

     

    150

    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

    IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 23

     

     

    160

    Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

    IAS 39.89 A(b)

     

     

    170

    Eraldised

    IAS 37.10; IAS 1.54(l)

     

     

    180

    Tulumaksu kohustused

    IAS 1.54(n-o)

     

     

    190

    Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital

    IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2.osa punkt 9

     

     

    200

    Muud kohustused

    V lisa 2.osa punkt 10

     

     

    210

    Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse

    IAS 1.54(p); IFRS 5.38

     

     

    220

    KOHUSTUSED

    IAS 1.9(b);IG 6

     

     

    20.3   Kasumiaruande kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

     

    Viited

    Käesolev periood

    Riigisisesed tegevused

    Riigivälised tegevused

    V lisa 2.osa punkt 107

    V lisa 2.osa punkt 107

    010

    020

    010

    Intressitulu

    IAS 1.97; IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2.osa punkt 21

     

     

    020

    (Intressikulu)

    IAS 1.97; V lisa 2.osa punkt 21

     

     

    030

    (Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud)

    IFRIC 2.11

     

     

    040

    Dividenditulu

    IAS 18.35(b)(v); V lisa 2.osa punkt 28

     

     

    050

    Teenus- ja vahendustasude tulu

    IFRS 7.20(c)

     

     

    060

    (Teenus- ja vahendustasude kulu)

    IFRS 7.20(c)

     

     

    070

    Netokasum või (-) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    IFRS 7.20(a)(ii-v)

     

     

    080

    Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

    IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

     

     

    090

    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

    IFRS 7.20(a) (i); IAS 39.55(a)

     

     

    100

    Riskimaandamise arvestuse netokasum või (-) netokahjum

    IFRS 7.24

     

     

    110

    Vahetuskursi erinevused [kasum või (-) kahjum], neto

    IAS 21.28, 52(a)

     

     

    130

    Netokasum või (-) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

    IAS 1.34

     

     

    140

    Muud tegevustulud

    V lisa 2.osa punktid 141-143

     

     

    150

    (Muud tegevuskulud)

    V lisa 2.osa punktid 141-143

     

     

    155

    NETO TEGEVUSTULUD KOKKU

     

     

     

    160

    (Halduskulud)

     

     

     

    170

    (Kulum)

    IAS 1.102, 104

     

     

    180

    (Eraldised või (-) eraldiste tühistamine)

    IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g)

     

     

    190

    (Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

    IFRS 7.20(e)

     

     

    200

    (Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine)

    IAS 28.40-43

     

     

    210

    (Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine)

    IAS 36.126(a)(b)

     

     

    220

    Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus

    IFRS 3 lisa B B64(n)(i)

     

     

    230

    Osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest

    IAS 1.82(c)

     

     

    240

    Kasum või (-) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele

    IFRS 5.37; V lisa 2.osa punkt 27

     

     

    250

    JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM ENNE TULUMAKSU

    IAS 1.102, IG 6 IFRS 5.33 A

     

     

    260

    (Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (-) tulu)

    IAS 1.82(d); IAS 12.77

     

     

    270

    JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU

    IAS 1, IG 6

     

     

    280

    Lõpetatud tegevuste kasum või (-) kahjum pärast tulumaksu

    IAS 1.82(e); IFRS 5.33(a), 5.33 A

     

     

    290

    AASTA KASUM VÕI (-) KAHJUM

    IAS 1.81A (a)

     

     

    20.4   Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

    z-telg

    Vastaspoole asukohariik

     

     

     

    Viited

    Bilansiline brutoväärtus

    Millest: võla makseraskuste tõttu restruktureerimine

    Millest: viivisnõuded

    Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

    V lisa 2.osa punkt 109

    V lisa 2.osa punktid 163-183

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punkt 46

    010

    022

    025

    031

    010

    Tuletisinstrumendid

    IAS 39.9

     

     

     

     

    020

    Millest: krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

    030

    Millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

    040

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

     

     

     

    050

    Millest: krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

    060

    Millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

    070

    Millest: finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

    080

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

    090

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

    100

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

    110

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

    120

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

    130

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

    140

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

    150

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

    160

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

    170

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

    180

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

    190

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

    200

    Millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

    VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

     

     

     

     

    210

    Millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud

     

     

     

     

     

    220

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

    230

    Millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud

     

     

     

     

     

    240

    Millest: tarbimislaen

     

     

     

     

     

    20.5   Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

    z-telg

    Vastaspoole asukohariik

     

     

     

    Viited

    Nimiväärtus

    millest: võla makseraskuste tõttu restruktureerimine

    millest: viivisnõuded

    Võetud siduvate kohustuste ja antud garantiidega seotud eraldised

    V lisa 2.osa punkt 62

    V lisa 2.osa punktid 163-183

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punkt 61

    010

    022

    025

    030

    010

    Võetud siduvad laenuandmiskohustused

    IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 57

     

     

     

     

    020

    Antud finantsgarantiid

    IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

     

     

     

     

    030

    Muud võetud siduvad kohustused

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

     

     

     

     

    20.6   Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

    z-telg

    Vastaspoole asukohariik

     

     

     

    Viited

    Bilansiline väärtus

    V lisa 1.osa punkt 28 ja 2.osa punkt 107

    010

    010

    Tuletisinstrumendid

    IAS 39.9, AG 15(a)

     

    020

    Millest: krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

    030

    Millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

    040

    Lühikesed positsioonid

    IAS 39 AG 15(b)

     

    050

    Millest: krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

    060

    Millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

    070

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

    080

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

    090

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

    100

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

    110

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

    120

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

    130

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

    20.7   Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel

    z-telg

    Vastaspoole asukohariik

     

     

     

    Finantssektorivälised äriühingud

    Viited

    Bilansiline brutoväärtus

    Millest: viivisnõuded

    Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

    V lisa 2.osa punkt 109

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punkt 46

    010

    012

    020

    010

    A

    Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

    NACE määrus

     

     

     

    020

    B

    Mäetööstus

    NACE määrus

     

     

     

    030

    C

    Töötlev tööstus

    NACE määrus

     

     

     

    040

    D

    Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

    NACE määrus

     

     

     

    050

    E

    Veevarustus

    NACE määrus

     

     

     

    060

    F

    Ehitus

    NACE määrus

     

     

     

    070

    G

    Hulgi- ja jaekaubandus

    NACE määrus

     

     

     

    080

    H

    Veondus ja laondus

    NACE määrus

     

     

     

    090

    I

    Majutus ja toitlustus

    NACE määrus

     

     

     

    100

    J

    Info ja side

    NACE määrus

     

     

     

    110

    L

    Kinnisvaraalane tegevus

    NACE määrus

     

     

     

    120

    M

    Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

    NACE määrus

     

     

     

    130

    N

    Haldus- ja abitegevused

    NACE määrus

     

     

     

    140

    O

    Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus

    NACE määrus

     

     

     

    150

    P

    Haridus

    NACE määrus

     

     

     

    160

    Q

    Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

    NACE määrus

     

     

     

    170

    R

    Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

    NACE määrus

     

     

     

    180

    S

    Muud teenindavad tegevused

    NACE määrus

     

     

     

    190

    LAENUD JA ETTEMAKSED

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

    21.   Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad

     

    Viited

    Bilansiline väärtus

    V lisa 2.osa punktid 110-111

    010

    010

    Materiaalsed põhivarad

    IAS 16.6; IAS 1.54(a)

     

    020

    Ümberhindluse mudel

    IAS 17.49; IAS 16.31, 73(a)(d)

     

    030

    Soetusmaksumuse mudel

    IAS 17.49; IAS 16.30, 73(a)(d)

     

    040

    Kinnisvarainvesteeringud

    IAS 40.IN5; IAS 1.54(b)

     

    050

    Õiglase väärtuse mudel

    IAS 17.49; IAS 40.33-55, 76

     

    060

    Soetusmaksumuse mudel

    IAS 17.49; IAS 40.56,79(c)

     

    070

    Muu immateriaalne vara

    IAS 38.8, 118

     

    080

    Ümberhindluse mudel

    IAS 17.49; IAS 38.75-87, 124(a)(ii)

     

    090

    Soetusmaksumuse mudel

    IAS 17.49; IAS 38.74

     

    22.   Varahaldus, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid

    22.1   Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes

     

    Viited

    IFRS 7.20(c)

    Käesolev periood

    010

    010

    Teenus- ja vahendustasude tulu

    V lisa 2.osa punktid 113-115

     

    020

    Väärtpaberid

     

     

    030

    Emiteerimised

    V lisa 2.osa punkt 116(a)

     

    040

    Ülekandekorraldused

    V lisa 2.osa punkt 116(b)

     

    050

    Muu

    V lisa 2.osa punkt 116(c)

     

    060

    Kliiring ja arveldus

    V lisa 2.osa punkt 116(d)

     

    070

    Varahaldus

    V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(a)

     

    080

    Hoidmine [kliendi liigi alusel]

    V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(b)

     

    090

    Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

     

     

    100

    Muu

     

     

    110

    Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul

    V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(c)

     

    120

    Usaldustehingud

    V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(d)

     

    130

    Makseteenused

    V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(e)

     

    140

    Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel]

    V lisa 2.osa punkt 117(f)

     

    150

    Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

     

     

    160

    Kindlustustooted

     

     

    170

    Muu

     

     

    180

    Struktureeritud rahastamine

    V lisa 2.osa punkt 116(f)

     

    190

    Väärtpaberistamise teenindamine

    V lisa 2.osa punkt 116(g)

     

    200

    Võetud siduvad laenuandmiskohustused

    IAS 39.47(d)(ii); V lisa 2.osa punkt 116(h)

     

    210

    Antud finantsgarantiid

    IAS 39.47(c)(ii); V lisa 2.osa punkt 116(h)

     

    220

    Muu

    V lisa 2.osa punkt 116(j)

     

    230

    (Teenus- ja vahendustasude kulu)

    V lisa 2.osa punktid 113-115

     

    240

    (Kliiring ja arveldus)

    V lisa 2.osa punkt 116(d)

     

    250

    (Hoidmine)

    V lisa 2.osa punkt 117(b)

     

    260

    (Väärtpaberistamise teenindamine)

    V lisa 2.osa punkt 116(g)

     

    270

    (Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees)

    V lisa 2.osa punkt 116(i)

     

    280

    (Saadud finantsgarantiid)

    V lisa 2.osa punkt 116(i)

     

    290

    (Muu)

    V lisa 2.osa punkt 116(j)

     

    22.2   Osutatud teenustega seotud varad

     

    Viited

    Osutatud teenustega seotud varade summa

    V lisa 2.osa punkt 117(g)

    010

    010

    Varahaldus [kliendi liigi alusel]

    V lisa 2.osa punkt 117(a)

     

    020

    Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

     

     

    030

    Pensionifondid

     

     

    040

    Kaalutlusõigusel valitsetavad kliendiportfellid

     

     

    050

    Muud investeerimisvahendid

     

     

    060

    Hoidmisel olevad varad [kliendi liigi alusel]

    V lisa 2.osa punkt 117(b)

     

    070

    Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

     

     

    080

    Muu

     

     

    090

    Millest: muudele üksustele hoidmiseks antud

     

     

    100

    Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul

    V lisa 2.osa punkt 117(c)

     

    110

    Usaldustehingud

    V lisa 2.osa punkt 117(d)

     

    120

    Makseteenused

    V lisa 2.osa punkt 117(e)

     

    130

    Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel]

    V lisa 2.osa punkt 117(f)

     

    140

    Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

     

     

    150

    Kindlustustooted

     

     

    160

    Muu

     

     

    30   Bilansivälised tegevused: Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

    30.1   Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

     

    Viited

    Bilansis kajastatud finantsvarade bilansiline väärtus

    Millest: kasutatud likviidsustoetus

    Kasutatud likviidsustoetuse õiglane väärtus

    Bilansis kajastatud finantskohustuste bilansiline väärtus

    Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansiväliste kirjete nimiväärtus

    Millest: võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus

    Aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul käesoleval perioodil tekkinud kahjum

    IFRS 12.29(a)

    IFRS 12.29(a); V lisa 2.osa punkt 118

     

    IFRS 12.29(a)

    IFRS 12.B26(e)

     

    IFRS 12 B26(b)

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    010

    Kokku

     

     

     

     

     

     

     

     

    30.2   Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa

    Tegevuste laadi alusel

    Viited

    Väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad

    Varahaldus

    Muud tegevused

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 66

    V lisa 2.osa punkt 117(a)

    Bilansiline väärtus

    IFRS 12.28, B6.(a)

    010

    020

    030

    010

    Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatavad finantsvarad

    IFRS 12.29(a),(b)

     

     

     

    021

    millest: viivisnõuded

    V lisa 2.osa punktid 145-162

     

     

     

    030

    Tuletisinstrumendid

    IAS 39.9

     

     

     

    040

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

     

     

    050

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

    060

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

    070

    Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatav omakapital ja finantskohustused

    IFRS 12.29(a),(b)

     

     

     

    080

    Emiteeritud omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.4

     

     

     

    090

    Tuletisinstrumendid

    IAS 39.9, AG 15 (a)

     

     

     

    100

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

     

    110

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

     

     

    Nimiväärtus

    120

    Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansivälised kirjed

    IFRS 12.B26.(e)

     

     

     

    131

    millest: viivisnõuded

    V lisa 2.osa punktid 145-162

     

     

     

    31.   Seotud osapooled

    31.1   Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad

     

    Viited

    Laekumata ja tasumata saldod

    Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused

    Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused

    Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad

    Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud

    Muud seotud osapooled

    IAS 24.19(a),(b)

    IAS 24.19(c); V lisa 2.osa punkt 120

    IAS 24.19(d),(e); V lisa 2.osa punkt 120

    IAS 24.19(f)

    IAS 24.19(g)

    V lisa 2.osa punkt 120

    010

    020

    030

    040

    050

    010

    Valitud finantsvarad

    IAS 24.18(b)

     

     

     

     

     

    020

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

     

     

     

     

    030

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

    040

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

    050

    millest: langenud väärtusega finantsvarad

     

     

     

     

     

     

    060

    Valitud finantskohustused

    IAS 24.18(b)

     

     

     

     

     

    070

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

     

     

     

    080

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

     

     

     

    090

    Võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste nimiväärtus

    IAS 24.18(b); V lisa 2.osa punkt 62

     

     

     

     

     

    100

    millest: makseviivituses

    IAS 24.18(b); V lisa 2.osa punkt 61

     

     

     

     

     

    110

    Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees

    IAS 24.18(b); V lisa 2.osa punktid 63 ja 121

     

     

     

     

     

    120

    Tuletisinstrumentide tinglik väärtus

    V lisa 2.osa punktid 70-71

     

     

     

     

     

    130

    Langenud väärtusega võlainstrumentide, makseviivituses olevate garantiide ja makseviivituses olevate siduvate kohustuste allahindlused ja eraldised [Kui viivisnõuete kajastamine on lõplik, asendatakse see kirjega „Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused ning viivisnõuetega seotud eraldised” ]

    IAS 24.18(c)

     

     

     

     

     

    31.2   Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega

     

    Viited

    Käesolev periood

    Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused

    Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused

    Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad

    Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud

    Muud seotud osapooled

    IAS 24.19(a),(b)

    IAS 24.19(c)

    IAS 24.19(d),(e)

    IAS 24.19(f)

    IAS 24.19(g)

    V lisa 2.osa punkt 120

    010

    020

    030

    040

    050

    010

    Intressitulu

    IAS 24.18(a); IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2.osa punkt 21

     

     

     

     

     

    020

    Intressikulu

    IAS 24.18(a); IAS 1.97; V lisa 2.osa punkt 21

     

     

     

     

     

    030

    Dividenditulu

    IAS 24.18(a); IAS 18.35(b)(v); V lisa 2.osa punkt 28

     

     

     

     

     

    040

    Teenus- ja vahendustasude tulu

    IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c)

     

     

     

     

     

    050

    Teenus- ja vahendustasude kulu

    IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c)

     

     

     

     

     

    060

    Kasum või (-) kahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    IAS 24.18(a)

     

     

     

     

     

    070

    Kasum või (-) kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

    IAS 24.18(a); V lisa 2.osa punkt 122

     

     

     

     

     

    080

    Langenud väärtusega võlainstrumentide, makseviivituses olevate garantiide ja makseviivituses olevate siduvate kohustuste väärtuse languse ja eraldiste suurenemine või (-) vähenemine perioodi jooksul

    IAS 24.18(d)

     

     

     

     

     

    40.   Konsolideerimisgrupi struktuur

    40.1   Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes”

    LEI kood

    Üksuse kood

    Üksuse nimi

    Sissearvamise kuupäev

    Aktsia- või osakapital

    Investeerimisobjektiks oleva üksuse omakapital

    Investeerimisobjektiks oleva üksuse koguvarad

    Investeerimisobjektiks oleva üksuse kasum või (-) kahjum

    Investeerimisobjektiks oleva üksuse asukohariik

    Investeerimisobjektiks oleva üksuse sektor

    NACE kood

    Akumuleeritud osalus omakapitalis [%]

    Hääleõigus [%]

    Konsolideerimisgrupi struktuur [suhe]

    Raamatupidamiskäsitlus [raamatupidamisgrupp]

    Raamatupidamiskäsitlus [kapitalinõuete määruse grupp]

    Bilansiline väärtus

    Soetusmaksumus

    Investeerimisobjektiks oleva üksusega seotud firmaväärtus

    Nende investeeringute õiglane väärtus, mille puhul on avaldatud hinnanoteeringud

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(a)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(b)

    IFRS 12.12(a), 21(a)(i); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(c)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(d)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(e)

    IFRS 12.B12(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f)

    IFRS 12.B12(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f)

    IFRS 12.B12(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f)

    IFRS 12.12.(b), 21.(a).(iii); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(g)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(h)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(i)

    IFRS 12.21(iv); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(j)

    IFRS 12.21(iv); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(k)

    IFRS 12.10(a)(i); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(l)

    IFRS 12.21(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(m)

    CRRi artikkel 18 V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(n)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(o)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(p)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(q)

    IFRS 12.21(b)(iii); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(r)

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    095

    100

    110

    120

    130

    140

    150

    160

    170

    180

    190

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    40.2   Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes”

    Väärtpaberi kood

    Üksuse kood

    Valdusettevõtja LEI kood

    Valdusettevõtja kood

    Valdusettevõtja nimi

    Akumuleeritud osalus omakapitalis [%]

    Bilansiline väärtus

    Soetusmaksumus

    V lisa 2.osa punkt 125(a)

    V lisa 2.osa punktid 124(b) ja 125(c)

     

    V lisa 2.osa punkt 125(b)

     

    V lisa 2.osa punktid 124(j) ja 125(c)

    V lisa 2.osa punktid 124(o) ja 125(c)

    V lisa 2.osa punktid 124(p) ja 125(c)

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

     

     

     

     

     

     

     

     

    41.   Õiglane väärtus

    41.1   Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid

    VARAD

    Viited

    Õiglane väärtus

    Õiglase väärtuse hierarhia

    IFRS 13.93(b), BC216

    IFRS 7.25-26

    1. tase

    IFRS 13.76

    2. tase

    IFRS 13.81

    3. tase

    IFRS 13.86

    010

    020

    030

    040

    010

    Laenud ja nõuded

    IFRS 7.8 (c); IAS 39.9, AG16, AG26

     

     

     

     

    020

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

    030

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

    040

    Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

    IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

     

     

     

     

    050

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

    060

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

    KOHUSTUSED

     

     

     

     

     

    070

    Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

    IFRS 7.8(f); IAS 39.47

     

     

     

     

    080

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

     

     

    090

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

     

     

    100

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 24-34

     

     

     

     

    41.2   Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine

     

    Finantsinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    Viited

    Bilansiline väärtus

    Arvestuse mittevastavus

    Õiglase väärtuse alusel hindamine

    Hübriidlepingud

    IFRS 7.B5(a)

    IAS 39.9b(i)

    IAS 39.9b(ii)

    IAS 39.11A-12

    VARAD

    010

    020

    030

    010

    Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

     

     

     

    020

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 32.11

     

     

     

    030

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

    040

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

    KOHUSTUSED

     

     

     

     

    050

    Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

     

     

     

    060

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

     

    070

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

     

    080

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 24-34

     

     

     

    41.3   Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

     

    Ülejäänud eraldatavad hübriidlepingud [mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande]

    Viited

    Bilansiline väärtus

    FINANTSVARAD

    010

    010

    Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

    IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 129

     

    020

    Müügivalmis [Põhilepingud]

    IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

     

    030

    Laenud ja nõuded [Põhilepingud]

    IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

     

    040

    Lõpptähtajani hoitavad investeeringud [Põhilepingud]

    IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

     

    FINANTSKOHUSTUSED

     

     

    050

    Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

    IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 129

     

    060

    Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused [Põhilepingud]

    IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

     

    42.   Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel

     

    Viited

    Bilansiline väärtus

    010

    010

    Materiaalsed põhivarad

    IAS 16.6; IAS 16.29; IAS 1.54(a)

     

    020

    Ümberhindluse mudel

    IAS 16.31, 73(a),(d)

     

    030

    Soetusmaksumuse mudel

    IAS 16.30, 73(a),(d)

     

    040

    Kinnisvarainvesteeringud

    IAS 40.5, 30; IAS 1.54(b)

     

    050

    Õiglase väärtuse mudel

    IAS 40.33-55, 76

     

    060

    Soetusmaksumuse mudel

    IAS 40.56, 79(c)

     

    070

    Muu immateriaalne vara

    IAS 38.8, 118, 122; V lisa 2.osa punkt 132

     

    080

    Ümberhindluse mudel

    IAS 38.75-87, 124(a)(ii)

     

    090

    Soetusmaksumuse mudel

    IAS 38.74

     

    43.   Eraldised

     

    Viited

    Bilansiline väärtus

    Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused

    Muud pikaajalised hüvitised töötajatele

    Restruktureerimine

    Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused

    Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid

    Muud eraldised

    Kokku

    IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 7

    IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 8

    IAS 37.70-83

    IAS 37 lisa C.6-10

    IAS 37 lisa C.9 IAS 39.2(h), 47(c)(d), BC 15, AG 4

    IAS 37.14

     

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    010

    Algsaldo [bilansiline väärtus perioodi alguses]

    IAS 37.84(a)

     

     

     

     

     

     

     

    020

    Lisandumine, sealhulgas olemasolevate eraldiste suurendamine

    IAS 37.84(b)

     

     

     

     

     

     

     

    030

    (-) Kasutatud summad

    IAS 37.84(c)

     

     

     

     

     

     

     

    040

    (-) Perioodi jooksul tühistatud kasutamata summad

    IAS 37.84(d)

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Diskonteeritud summa kasv [aja möödumine] ja diskontomäära mis tahes muutuse mõju

    IAS 37.84 (e)

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Muud muutused

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Lõppsaldo [bilansiline väärtus perioodi lõpus]

    IAS 37.84(a)

     

     

     

     

     

     

     

    44.   Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele

    44.1   Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid

     

    Viited

    Summa

    010

    010

    Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varade õiglane väärtus

    IAS 19.140(a)(i), 142

     

    020

    Millest: krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud finantsinstrumendid

    IAS 19.143

     

    030

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 19.142(b)

     

    040

    Võlainstrumendid

    IAS 19.142(c)

     

    050

    Kinnisvara

    IAS 19.142(d)

     

    060

    Muud kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varad

     

     

    070

    Kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste nüüdisväärtus

    IAS 19.140(a)(ii)

     

    080

    Vara ülemmäära mõju

    IAS 19.140(a)(iii)

     

    090

    Kindlaksmääratud hüvitiste netovara [bilansiline väärtus]

    IAS 19.63; V lisa 2.osa punkt 136

     

    100

    Eraldised pensionide ja muude töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste jaoks [Bilansiline väärtus]

    IAS 19.63, IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 7

     

    110

    Memokirje: Varana kajastatud mis tahes hüvitise saamise õiguse õiglane väärtus

    IAS 19.140(b)

     

    44.2   Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes

     

    Viited

    Kindlaksmääratud hüvitiste kohustused

    010

    010

    Algsaldo [nüüdisväärtus]

    IAS 19.140(a)(ii)

     

    020

    Jooksva tööalase teenistuse kulutus

    IAS 19.141(a)

     

    030

    Intressikulu

    IAS 19.141(b)

     

    040

    Tehtud sissemaksed

    IAS 19.141(f)

     

    050

    Aktuaarsed (-) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad demograafiliste eelduste muutustest

    IAS 19.141(c)(ii)

     

    060

    Aktuaarsed (-) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad finantseelduste muutustest

    IAS 19.141(c)(iii)

     

    070

    Valuutakursside tõus või (-) langus

    IAS 19.141(e)

     

    080

    Makstud hüvitised

    IAS 19.141(g)

     

    090

    Möödunud tööalase teenistuse kulutus, sealhulgas kasumid ja kahjumid arveldustelt

    IAS 19.141(d)

     

    100

    Äriühendustest ja äritegevuste müümisest tulenev suurenemine või (-) vähenemine

    IAS 19.141(h)

     

    110

    Muud suurenemised või (-) vähenemised

     

     

    120

    Lõppsaldo [nüüdisväärtus]

    IAS 19.140(a)(ii); V lisa 2.osa punkt 138

     

    44.3   Memokirjed [personalikuludega seoses]

     

    Viited

    Käesolev periood

    010

    010

    Pension ja sarnased kulud

    V lisa 2.osa punkt 139(a)

     

    020

    Aktsiapõhised maksed

    IFRS 2.44; V lisa 2.osa punkt 139(b)

     

    45.   Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

    45.1   Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum arvestusportfellide lõikes

     

    Viited

    Käesolev periood

    Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse muutused

    010

    020

    010

    Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

     

     

    020

    Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

     

     

    030

    ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEVAD KASUMID VÕI (-) KAHJUMID

    IFRS 7.20(a)(i)

     

     

    45.2   Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

     

    Viited

    Käesolev periood

    010

    020

    Kinnisvarainvesteeringud

    IAS 40.69; IAS 1.34(a), 98(d)

     

    030

    Immateriaalsed varad

    IAS 38.113-115A; IAS 1.34(a)

     

    040

    Muud varad

    IAS 1.34 (a)

     

    050

    KASUMID VÕI (-) KAHJUMID, MIS TULENEVAD MITTEFINANTSVARA KAJASTAMISE LÕPETAMISEST

    IAS 1.34

     

    45.3   Muud tegevustulud ja -kulud

     

    Viited

    Tulud

    Kulud

    010

    020

    010

    Õiglase väärtuse mudeli abil mõõdetud materiaalse vara õiglase väärtuse muutused

    IAS 40.76(d); V lisa 2.osa punkt 141

     

     

    020

    Kinnisvarainvesteeringud

    IAS 40.75(f); V lisa 2.osa punkt 141

     

     

    030

    Muu kui kinnisvarainvesteeringutega seotud kasutusrent

    IAS 17.50, 51, 56(b); V lisa 2.osa punkt 142

     

     

    040

    Muu

    V lisa 2.osa punkt 143

     

     

    050

    MUUD TEGEVUSTULUD JA -KULUD

    V lisa 2.osa punktid 141-142

     

     

    46.   Omakapitali muutuste aruanne

    Omakapitali muutuste allikad

    Viited

    Kapital

    Ülekurss

    Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital

    Muu omakapital

    Muu akumuleeritud koondkasum

    Jaotamata kasum

    Ümberhindluse reservid

    Muud reservid

    (-) Omaaktsiad

    Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või (-) kahjum

    (-) Vahedividendid

    Vähemusosalused

    Kokku

    Muu akumuleeritud koondkasum

    Muud kirjed

    IAS 1.106, 54(r)

    IAS 1.106, 78(e)

    IAS 1.106, V lisa 2 osa punktid 15-16

    IAS 1.106; V lisa 2.osa punkt 17

    IAS 1.106

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

    IFRS 1.30 D5-D8

    IAS 1.106, 54(c)

    IAS 1.106; IAS 32.34, 33; V lisa 2.osa punkt 20

    IAS 1.106(a), 83 (a)(ii)

    IAS 1.106; IAS 32.35

    IAS 1.54(q), 106(a); IAS 27.27-28

    IAS 1.54(q), 106(a); IAS 27.27-28

    IAS 1.9(c), IG6

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    110

    120

    130

    140

    010

    Algsaldo [enne korrigeerimist]

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    020

    Vigade korrigeerimiste mõju

    IAS 1.106.(b); IAS 8.42

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Arvestusmeetodite muudatuste mõju

    IAS 1.106.(b); IAS 1.IG6; IAS 8.22

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    Algsaldo [käesolev periood]

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Lihtaktsiate emiteerimine

    IAS 1.106.(d).(iii)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Eelisaktsiate emiteerimine

    IAS 1.106.(d).(iii)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Muude omakapitaliinstrumentide emiteerimine

    IAS 1.106.(d).(iii)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Muude emiteeritud omakapitaliinstrumentide kasutamine või aegumine

    IAS 1.106.(d).(iii)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    Võla konverteerimine omakapitaliks

    IAS 1.106.(d).(iii)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    Kapitali vähendamine

    IAS 1.106.(d).(iii)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Dividendid

    IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.35; IAS 1.IG6

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Omaaktsiate ostmine

    IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.33

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    Omaaktsiate müük või tühistamine

    IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.33

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    Finantsinstrumentide ümberliigitamine omakapitalist kohustustesse

    IAS 1.106.(d).(iii)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    Finantsinstrumentide ümberliigitamine kohustustest omakapitali

    IAS 1.106.(d).(iii)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    Ülekandmised omakapitali komponentide vahel

    IAS 1.106.(d).(iii)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    Omakapitali suurenemine või (-) vähenemine, mis tuleneb äriühendustest

    IAS 1.106.(d).(iii)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    Aktsiapõhised maksed

    IAS 1.106.(d).(iii); IFRS 2.10

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    190

    Omakapitali muud suurenemised või (-) vähenemised

    IAS 1.106.(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    200

    Aasta koondkasum kokku

    IAS 1.106.(d).(i)-(ii); IAS 1.81A.(c); IAS 1.IG6

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    210

    Lõppsaldo [käesolev periood]

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    IV LISA

    FINANTSTEABE ESITAMINE SISERIIKLIKU RAAMATUPIDAMISTAVA KOHASELT

    FINREP VORMID GAAPi PUHUL

    VORMI NUMBER

    VORMI KOOD

    VORMI VÕI VORMIDE RÜHMA NIMI

     

     

    1. OSA [KORD KVARTALIS]

    Bilanss [finantsseisundi aruanne]

    1.1

    F 01.01

    Bilanss: varad

    1.2

    F 01.02

    Bilanss: kohustused

    1.3

    F 01.03

    Bilanss: omakapital

    2

    F 02.00

    Kasumiaruanne

    3

    F 03.00

    Koondkasumiaruanne

    Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa

    4.1

    F 04.01

    Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kauplemiseks hoitavad finantsvarad

    4.2

    F 04.02

    Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    4.3

    F 04.03

    Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: müügivalmis finantsvarad

    4.4

    F 04.04

    Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: laenud ja nõuded ning lõpptähtajani hoitavad investeeringud

    4.5

    F 04.05

    Allutatud finantsvarad

    4.6

    F 04.06

    Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kauplemisel kasutatavad finantsvarad

    4.7

    F 04.07

    Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

    4.8

    F 04.08

    Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

    4.9

    F 04.09

    Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel

    4.10

    F 04.10

    Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

    5

    F 05.00

    Laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa

    6

    F 06.00

    Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel

    7

    F 07.00

    Tähtajaks tasumata või langenud väärtusega finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust

    Finantskohustuste jaotus

    8.1

    F 08.01

    Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa

    8.2

    F 08.02

    Allutatud finantskohustused

    Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused

    9.1

    F 09.01

    Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

    9.2

    F 09.02

    Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees

    10

    F 10.00

    Tuletisinstrumendid – Kauplemine

    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

    11.1

    F 11.01

    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel

    11.2

    F 11.02

    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus siseriikliku GAAPi kohaselt: jaotus riski liigi alusel

    12

    F 12.00

    Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes

    Saadud tagatised ja garantiid

    13.1

    F 13.01

    Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa

    13.2

    F 13.02

    Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad]

    13.3

    F 13.03

    Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara]

    14

    F 14.00

    Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid

    15

    F 15.00

    Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused

    Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

    16.1

    F 16.01

    Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes

    16.2

    F 16.02

    Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    16.3

    F 16.03

    Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes

    16.4

    F 16.04

    Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes

    16.5

    F 16.05

    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes

    16.6

    F 16.06

    Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid

    16.7

    F 16.07

    Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus

    Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Bilanss

    17.1

    F 17.01

    Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Varad

    17.2

    F 17.02

    Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Bilansivälised riskipositsioonid – võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

    17.3

    F 17.03

    Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Kohustused

    18

    F 18.00

    Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded ja viivisnõuded

    19

    F 19.00

    Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded

     

     

    2. OSA [KORD KVARTALIS VASTAVALT PIIRMÄÄRALE: KAS KORD KVARTALIS VÕI ARUANNET EI ESITATA]

    Geograafiline jaotus

    20.1

    F 20.01

    Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

    20.2

    F 20.02

    Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

    20.3

    F 20.03

    Kasumiaruande peamiste kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

    20.4

    F 20.04

    Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

    20.5

    F 20.05

    Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

    20.6

    F 20.06

    Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

    20.7

    F 20.07

    Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel

    21

    F 21.00

    Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad

    Varahaldus, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid

    22.1

    F 22.01

    Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes

    22.2

    F 22.02

    Osutatud teenustega seotud varad

     

     

    3. OSA [KORD POOLAASTAS]

    Bilansivälised tegevused: osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

    30.1

    F 30.01

    Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

    30.2

    F 30.02

    Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa

    Seotud osapooled

    31.1

    F 31.01

    Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad

    31.2

    F 31.02

    Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega

     

     

    4. OSA [KORD AASTAS]

    Konsolideerimisgrupi struktuur

    40.1

    F 40.1

    Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes”

    40.2

    F 40.02

    Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes”

    Õiglane väärtus

    41.1

    F 41.01

    Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid

    41.2

    F 41.02

    Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine

    41.3

    F 41.03

    Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    42

    F 42.00

    Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel

    43

    F 43.00

    Eraldised

    Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele

    44.1

    F 44.01

    Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid

    44.2

    F 44.02

    Muutused kindlaksmääratud hüvitiste skeemidega seotud kohustustes

    44.3

    F 44.03

    Memokirjed [personalikuludega seoses]

    Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

    45.1

    F 45.01

    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum arvestusportfellide lõikes

    45.2

    F 45.02

    Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

    45.3

    F 45.03

    Muud tegevustulud ja -kulud

    46

    F 46.00

    Omakapitali muutuste aruanne

     

    Osad, mida täidavad siseriikliku GAAPi alusel aruannete esitajad

     

    Lahter, mida aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ei pea kohaldatava raamatupidamistava kohaselt täitma

    1.   Bilanss [finantsseisundi aruanne]

    1.1   Varad

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Esitatud tabelis

    Bilansiline väärtus

    010

    010

    Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused

    BADi artikkel 4, aktiva punkt 1

    IAS 1.54 (i)

     

     

    020

    Sularaha

    V lisa 2.osa punkt 1

    V lisa 2.osa punkt 1

     

     

    030

    Nõuded keskpankadele

    BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2.osa punkt 2

    V lisa 2.osa punkt 2

     

     

    040

    Muud nõudmiseni hoiused

     

    V lisa 2.osa punkt 3

    5

     

    050

    Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(a)(ii); IAS 39.9, AG 14

     

     

    060

    Tuletisinstrumendid

    CRRi II lisa

    IAS 39.9

    10

     

    070

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

    4

     

    080

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    4

     

    090

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    4

     

    091

    Kauplemisel kasutatavad finantsvarad

    V lisa 1.osa punkt 15

     

     

     

    092

    Tuletisinstrumendid

    CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15

     

     

     

    093

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

    4

     

    094

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

    4

     

    095

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

    4

     

    100

    Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

    4

     

    110

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

    4

     

    120

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    4

     

    130

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    4

     

    140

    Müügivalmis finantsvarad

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(d); IAS 39.9

    4

     

    150

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

    4

     

    160

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    4

     

    170

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    4

     

    171

    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 4

     

    4

     

    172

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

    4

     

    173

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

    4

     

    174

    Laenud ja ettemaksed

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

    4

     

    175

    Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2

     

    4

     

    176

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

    4

     

    177

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

    4

     

    178

    Laenud ja ettemaksed

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

    4

     

    180

    Laenud ja nõuded

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16

    4

     

    190

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    4

     

    200

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    4

     

    210

    Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt a ja lõige 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

    4

     

    220

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    4

     

    230

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    4

     

    231

    Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel

    BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punkt 16

     

    4

     

    232

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

    4

     

    233

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

    4

     

    234

    Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

    BADi artiklid 35-37; V lisa 1.osa punkt 17

     

    4

     

    235

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

    4

     

    236

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

    4

     

    237

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

    4

     

    240

    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a; IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19

    IFRS 7.22(b); IAS 39.9

    11

     

    250

    Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 5 ja 5a; IAS 39.89A(a)

    IAS 39.89A(a)

     

     

    260

    Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud

    BADi artikkel 4, aktiva punktid 7 ja 8; neljanda direktiivi artikkel 17; V lisa 2.osa punkt 4

    IAS 1.54(e); V lisa 2.osa punkt 4

    4, 40

     

    270

    Materiaalsed varad

    BADi artikkel 4, aktiva punkt 10

     

     

     

    280

    Materiaalsed põhivarad

     

    IAS 16.6; IAS 1.54(a)

    21, 42

     

    290

    Kinnisvarainvesteeringud

     

    IAS 40.5; IAS 1.54(b)

    21, 42

     

    300

    Immateriaalsed varad

    BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

    IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

     

     

    310

    Firmaväärtus

    BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113

    IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113

     

     

    320

    Muu immateriaalne vara

    BADi artikkel 4, aktiva punkt 9

    IAS 38.8,118

    21, 42

     

    330

    Tulumaksu varad

     

    IAS 1.54(n-o)

     

     

    340

    Tasumisele kuuluva tulumaksu varad

     

    IAS 1.54(n); IAS 12.5

     

     

    350

    Edasilükkunud tulumaksu varad

    Neljanda direktiivi artikli 43 lõike 1 punkt 11; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106

    IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106

     

     

    360

    Muud varad

    V lisa 2.osa punkt 5

    V lisa 2.osa punkt 5

     

     

    370

    Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

     

    IAS 1.54(j); IFRS 5.38, V lisa 2.osa punkt 6

     

     

    380

    VARAD KOKKU

    BADi artikkel 4, aktiva

    IAS 1.9(a), IG 6

     

     

    1.2   Kohustused

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Esitatud tabelis

    Bilansiline väärtus

    010

    010

    Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9, AG 14-15

    IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15

    8

     

    020

    Tuletisinstrumendid

    CRRi II lisa

    IAS 39.9, AG 15(a)

    10

     

    030

    Lühikesed positsioonid

     

    IAS 39.AG 15(b)

    8

     

    040

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30

    8

     

    050

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    V lisa 1.osa punkt 31

    8

     

    060

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    8

     

    061

    Kauplemisel kasutatavad finantskohustused

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3

     

    8

     

    062

    Tuletisinstrumendid

    CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15

     

    8

     

    063

    Lühikesed positsioonid

     

     

    8

     

    064

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

    8

     

    065

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

    8

     

    066

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

    8

     

    070

    Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8 (e)(i); IAS 39.9

    8

     

    080

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

    8

     

    090

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    V lisa 1.osa punkt 31

    8

     

    100

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    8

     

    110

    Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 3 ja 5a; IAS 39.47

    IFRS 7.8(f); IAS 39.47

    8

     

    120

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

    8

     

    130

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    V lisa 1.osa punkt 31

    8

     

    140

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    8

     

    141

    Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3

     

    8

     

    142

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

    8

     

    143

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

    8

     

    144

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

    8

     

    150

    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a; V lisa 1.osa punkt 23

    IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 23

    11

     

    160

    Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 5 ja 5a; IAS 39.89A(b)

    IAS 39.89A(b)

     

     

    170

    Eraldised

    BADi artikkel 4, passiva punkt 6

    IAS 37.10; IAS 1.54(l)

    43

     

    175

    Üldine pangandusreserv [juhul kui esitatakse koos kohustustega]

    BADi artikli 38 lõige 1; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 112; V lisa 2.osa punkt 12

     

     

     

    180

    Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused

    V lisa 2.osa punkt 7

    IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 7

    43

     

    190

    Muud pikaajalised hüvitised töötajatele

    V lisa 2.osa punkt 8

    IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 8

    43

     

    200

    Restruktureerimine

     

    IAS 37.71, 84(a)

    43

     

    210

    Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused

     

    IAS 37 lisa C näited 6 ja 10

    43

     

    220

    Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid

    BADi artiklid 24-25 ja artikli 33 lõige 1

    IAS 37 lisa C punkt 9

    43

     

    230

    Muud eraldised

     

     

    43

     

    240

    Tulumaksu kohustused

     

    IAS 1.54(n-o)

     

     

    250

    Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused

     

    IAS 1.54(n); IAS 12.5

     

     

    260

    Edasilükkunud tulumaksu kohustused

    Neljanda direktiivi artikli 43 lõike 1 punkt 11; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108

    IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108

     

     

    270

    Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital

     

    IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2.osa punkt 9

     

     

    280

    Muud kohustused

    V lisa 2.osa punkt 10

    V lisa 2.osa punkt 10

     

     

    290

    Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse

     

    IAS 1.54 (p); IFRS 5.38, V lisa 2.osa punkt 11

     

     

    300

    KOHUSTUSED KOKKU

     

    IAS 1.9(b);IG 6

     

     

    1.3   Omakapital

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Esitatud tabelis

    Bilansiline väärtus

    010

    010

    Kapital

    BADi artikkel 4, passiva punkt 9, BADi artikkel 22

    IAS 1.54(r), BADi artikkel 22

    46

     

    020

    Sissemakstud kapital

    BADi artikkel 4, passiva punkt 9

    IAS 1.78(e)

     

     

    030

    Sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital

    BADi artikkel 4, passiva punkt 9

    IAS 1.78(e); V lisa 2.osa punkt 14

     

     

    040

    Ülekurss

    BADi artikkel 4, passiva punkt 10; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124

    IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124

    46

     

    050

    Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital

    V lisa 2.osa punktid 15-16

    V lisa 2.osa punktid 15-16

    46

     

    060

    Liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 5a; V lisa 2.osa punkt 15

    IAS 32.28-29; V lisa 2.osa punkt 15

     

     

    070

    Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid

    V lisa 2.osa punkt 16

    V lisa 2.osa punkt 16

     

     

    080

    Muu omakapital

    V lisa 2.osa punkt 17

    IFRS 2.10; V lisa 2.osa punkt 17

     

     

    090

    Muu akumuleeritud koondkasum

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

    46

     

    095

    Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse

     

    IAS 1.82A(a)

     

     

    100

    Materiaalsed varad

     

    IAS 16.39-41

     

     

    110

    Immateriaalsed varad

     

    IAS 38.85-87

     

     

    120

    Aktuaarsed kasumid või (-) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest

     

    IAS 1.7

     

     

    122

    Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

     

    IFRS 5.38, IG näide 12

     

     

    124

    Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust

     

    IAS 1.82(h); IAS 28.11

     

     

    128

    Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse

     

    IAS 1.82A(a)

     

     

    130

    Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a

    IAS 39.102(a)

     

     

    140

    Välisvaluuta ümberarvestamine

    BADi artikli 39 lõige 6

    IAS 21.52(b); IAS 21.32, 38-49

     

     

    150

    Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa]

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a

    IFRS 7.23(c); IAS 39.95-101

     

     

    160

    Müügivalmis finantsvarad

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a

    IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.55(b)

     

     

    170

    Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

     

    IFRS 5.38, IG näide 12

     

     

    180

    Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust

     

    IAS 1.82(h); IAS 28.11

     

     

    190

    Jaotamata kasum

    BADi artikkel 4, passiva punkt 13; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

     

     

    200

    Ümberhindluse reservid

    BADi artikkel 4, passiva punkt 12

    IFRS 1.30, D5-D8; V lisa 2.osa punkt 18

     

     

    201

    Materiaalsed varad

    Neljanda direktiivi artikli 33 lõike 1 punkt c

     

     

     

    202

    Omakapitaliinstrumendid

    Neljanda direktiivi artikli 33 lõike 1 punkt c

     

     

     

    203

    Võlaväärtpaberid

    Neljanda direktiivi artikli 33 lõike 1 punkt c

     

     

     

    204

    Muu

    Neljanda direktiivi artikli 33 lõike 1 punkt c

     

     

     

    205

    Õiglase väärtuse reservid

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1

     

     

     

    206

    Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõike 1 punkt b

     

     

     

    207

    Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaandus

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõike 1 punkt a; CRRi artikli 30 punkt a

     

     

     

    208

    Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Muu riskimaandus

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõike 1 punkt a

     

     

     

    209

    Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2

     

     

     

    210

    Muud reservid

    BADi artikkel 4, passiva punktid 11–13

    IAS 1.54; IAS 1.78(e)

     

     

    215

    Üldine pangandusreserv [juhul kui esitatakse koos omakapitaliga]

    BADi artikli 38 lõige 1; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 112; V lisa 1.osa punkt 38

     

     

     

    220

    Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest

    Neljanda direktiivi artikli 59 lõige 4; V lisa 2.osa punkt 19

    IAS 28.11; V lisa 2.osa punkt 19

     

     

    230

    Muu

    V lisa 2.osa punkt 19

    V lisa 2.osa punkt 19

     

     

    235

    Esimese konsolideerimise vahe

    Seitsmenda direktiivi artikli 19 lõike 1 punkt c

     

     

     

    240

    (-) Omaaktsiad

    Neljas direktiiv, aktiva C (III)(7), D (III)(2); V lisa 2.osa punkt 20

    IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33-34, AG 14, AG 36; V lisa 2.osa punkt 20

    46

     

    250

    Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

    BADi artikkel 4, passiva punkt 14

    IAS 27.28; IAS 1.81B (b)(ii)

    2

     

    260

    (-) Vahedividendid

    CRRi artikli 26 lõike 2 punkt b

    IAS 32.35

     

     

    270

    Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]

    Seitsmenda direktiivi artikkel 21;

    IAS 27.4; IAS 1.54(q); IAS 27.27

     

     

    280

    Muu akumuleeritud koondkasum

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

    IAS 27.27-28; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

    46

     

    290

    Muud kirjed

     

    IAS 27.27-28

    46

     

    300

    OMAKAPITAL KOKKU

     

    IAS 1.9(c), IG 6

    46

     

    310

    OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU

    BADi artikkel 4, passiva

    IAS 1.IG6

     

     

    2.   Kasumiaruanne

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Esitatud tabelis

    Käesolev periood

    010

    010

    Intressitulu

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 1; V lisa 2.osa punkt 21

    IAS 1.97; IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2.osa punkt 21

    16

     

    020

    Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

     

    IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2.osa punkt 24

     

     

    030

    Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

     

    IFRS 7.20(a)(i), B5(e)

     

     

    040

    Müügivalmis finantsvarad

     

    IFRS 7.20(b); IAS 39.55(b); IAS 39.9

     

     

    050

    Laenud ja nõuded

     

    IFRS 7.20(b); IAS 39.9, 39,46(a)

     

     

    060

    Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

     

    IFRS 7.20(b); IAS 39.9, 39.46(b)

     

     

    070

    Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk

     

    IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 23

     

     

    080

    Muud varad

     

    V lisa 2.osa punkt 25

     

     

    090

    (Intressikulu)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 2; V lisa 2.osa punkt 21

    IAS 1.97; V lisa 2.osa punkt 21

    16

     

    100

    (Kauplemiseks hoitavad finantskohustused)

     

    IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2.osa punkt 24

     

     

    110

    (Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

     

    IFRS 7.20(a)(i), B5(e)

     

     

    120

    (Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused)

     

    IFRS 7.20(b); IAS 39.47

     

     

    130

    (Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk)

     

    IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 23

     

     

    140

    (Muud kohustused)

     

    V lisa 2.osa punkt 26

     

     

    150

    (Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud)

     

    IFRIC 2.11

     

     

    160

    Dividenditulu

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 3; V lisa 2.osa punkt 28

    IAS 18.35(b)(v); V lisa 2.osa punkt 28

     

     

    170

    Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

     

    IFRS 7.20(a)(i), B5(e)

     

     

    180

    Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

     

    IFRS 7.20(a)(i), B5(e); IAS 39.9

     

     

    190

    Müügivalmis finantsvarad

     

    IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.9, 39.55(b)

     

     

    200

    Teenus- ja vahendustasude tulu

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 4

    IFRS 7.20(c)

    22

     

    210

    (Teenus- ja vahendustasude kulu)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 5

    IFRS 7.20(c)

    22

     

    220

    Netokasum või (-) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

    IFRS 7.20(a) (ii-v); V lisa 2.osa punkt 97

    16

     

    230

    Müügivalmis finantsvarad

     

    IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.9, 39.55(b)

     

     

    240

    Laenud ja nõuded

     

    IFRS 7.20(a)(iv); IAS 39.9, 39.56

     

     

    250

    Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

     

    IFRS 7.20(a)(iii); IAS 39.9, 39.56

     

     

    260

    Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

     

    IFRS 7.20(a)(v); IAS 39.56

     

     

    270

    Muu

     

     

     

     

    280

    Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

    IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

    16

     

    285

    Kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

     

    16

     

    290

    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

    IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

    16, 45

     

    295

    Kauplemisel mittekasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

     

    16

     

    300

    Riskimaandamise arvestuse netokasum või (-) netokahjum

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a

    IFRS 7.24; V lisa 2.osa punkt 30

    16

     

    310

    Vahetuskursi erinevused [kasum või (-) kahjum], neto

    BADi artikkel 39

    IAS 21.28, 52(a)

     

     

    320

    Netokasum või (-) netokahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest

    BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14

     

     

     

    330

    Netokasum või (-) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

     

    IAS 1.34

    45

     

    340

    Muud tegevustulud

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 7; V lisa 2.osa punktid 141-143

    V lisa 2.osa punktid 141-143

    45

     

    350

    (Muud tegevuskulud)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 10; V lisa 2.osa punktid 141-143

    V lisa 2.osa punktid 141-143

    45

     

    355

    NETO TEGEVUSTULUD KOKKU

     

     

     

     

    360

    (Halduskulud)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 8

     

     

     

    370

    (Personalikulud)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkti 8 alapunkt a

    IAS 19.7; IAS 1,102, IG 6

    44

     

    380

    (Muud halduskulud)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkti 8 alapunkt b;

     

     

     

    390

    (Kulum)

     

    IAS 1.102, 104

     

     

    400

    (Materiaalsed põhivarad)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

    IAS 1.104; IAS 16.73(e)(vii)

     

     

    410

    (Kinnisvarainvesteeringud)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

    IAS 1.104; IAS 40.79(d)(iv)

     

     

    415

    (Firmaväärtus)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

     

     

     

    420

    (Muu immateriaalne vara)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

    IAS 1.104; IAS 38.118(e)(vi)

     

     

    430

    (Eraldised või (-) eraldiste tühistamine)

     

    IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g)

    43

     

    440

    (Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 11 ja 12

     

     

     

    450

    (Muud eraldised)

     

     

     

     

    455

    (Üldise pangandusreservi suurenemised või (-) vähenemised, neto)

    BADi artikli 38 lõige 2

     

     

     

    460

    (Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

    BADi artiklid 35-37

    IFRS 7.20(e)

    16

     

    470

    (Soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad)

     

    IFRS 7.20(e); IAS 39.66

     

     

    480

    (Müügivalmis finantsvarad)

     

    IFRS 7.20(e); IAS 39.67

     

     

    490

    (Laenud ja nõuded)

     

    IFRS 7.20(e); IAS 39.63

     

     

    500

    (Lõpptähtajani hoitavad investeeringud)

     

    IFRS 7.20(e); IAS 39.63

     

     

    510

    (Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14

    IAS 28.40-43

    16

     

    520

    (Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine)

     

    IAS 36.126(a)(b)

    16

     

    530

    (Materiaalsed põhivarad)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

    IAS 16.73(e)(v-vi)

     

     

    540

    (Kinnisvarainvesteeringud)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

    IAS 40.79(d)(v)

     

     

    550

    (Firmaväärtus)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

    IFRS 3 lisa B67(d)(v); IAS 36.124

     

     

    560

    (Muu immateriaalne vara)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

    IAS 38.118 (e)(iv)(v)

     

     

    570

    (Muu)

     

    IAS 36.126(a)(b)

     

     

    580

    Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus

    Seitsmenda direktiivi artikkel 31

    IFRS 3 lisa B64(n)(i)

     

     

    590

    Osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest

    BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14

    IAS 1.82(c)

     

     

    600

    Kasum või (-) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele

     

    IFRS 5.37; V lisa 2.osa punkt 27

     

     

    610

    JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM ENNE TULUMAKSU

     

    IAS 1.102, IG 6; IFRS 5.33 A

     

     

    620

    (Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (-) tulu)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 15

    IAS 1.82(d); IAS 12.77

     

     

    630

    JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 16

    IAS 1, IG 6

     

     

    632

    Erakorraline kasum või (-) kahjum pärast tulumaksu

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 21

     

     

     

    633

    Erakorraline kasum või (-) kahjum enne tulumaksu

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 19

     

     

     

    634

    (Erakorralise kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (-) tulu)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 20

     

     

     

    640

    Lõpetatud tegevuste kasum või (-) kahjum pärast tulumaksu

     

    IAS 1.82(e); IFRS 5.33(a), 5.33 A

     

     

    650

    Lõpetatud tegevuste kasum või (-) kahjum enne tulumaksu

     

    IFRS 5.33(b)(i)

     

     

    660

    (Lõpetatud tegevustega seotud tulumaksu kulu või (-) tulu)

     

    IFRS 5.33 (b)(ii),(iv)

     

     

    670

    AASTA KASUM VÕI (-) KAHJUM

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 23

    IAS 1.81 A(a)

     

     

    680

    Vähemusosalusele omistatav [mittekontrollivad osalused]

     

    IAS 1.83(a)(i)

     

     

    690

    Emaettevõtja omanikele omistatav

     

    IAS 1.81B (b)(ii)

     

     

    3.   Koondkasumiaruanne

     

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Käesolev periood

    010

    010

    Aasta kasum või (-) kahjum

    IAS 1.7, 81(b), 83(a), IG6

     

    020

    Muu koondkasum

    IAS 1.7, 81(b), IG6

     

    030

    Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse

    IAS 1.82A(a)

     

    040

    Materiaalsed varad

    IAS 1.7, IG6; IAS 16.39-40

     

    050

    Immateriaalsed varad

    IAS 1.7; IAS 38.85-86

     

    060

    Aktuaarsed kasumid või (-) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest

    IAS 1.7, IG6; IAS 19.93A

     

    070

    Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

    IFRS 5.38

     

    080

    Kapitaliosaluse meetodit kasutavate üksuste muude kajastatud tulude ja kulude osa

    IAS 1.82(h), IG6; IAS 28.11

     

    090

    Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida ei liigitata ümber

    IAS 1.91(b); V lisa 2.osa punkt 31

     

    100

    Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse

    IAS 1.82A(b)

     

    110

    Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]

    IAS 39.102(a)

     

    120

    Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum

    IAS 39.102(a)

     

    130

    Kasumisse või kahjumisse üle kantud

    IAS 1.7, 92-95; IAS 39.102(a)

     

    140

    Muud ümberliigitamised

     

     

    150

    Välisvaluuta ümberarvestamine

    IAS 1.7, IG6; IAS 21.52(b)

     

    160

    Omakapitalis kajastatav ümberarvestamisest tulenev kasum või (-) kahjum

    IAS 21.32, 38-47

     

    170

    Kasumisse või kahjumisse üle kantud

    IAS 1.7, 92-95; IAS 21.48-49

     

    180

    Muud ümberliigitamised

     

     

    190

    Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa]

    IAS 1.7, IG6; IFRS 7.23(c); IAS 39.95(a)-96

     

    200

    Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum

    IAS 1.IG6; IAS 39.95(a)-96

     

    210

    Kasumisse või kahjumisse üle kantud

    IAS 1.7, 92-95, IG6; IAS 39.97-101

     

    220

    Maandatavate instrumentide esialgsesse bilansilisse väärtusse üle kantud

    IAS 1.IG6; IAS 39.97-101

     

    230

    Muud ümberliigitamised

     

     

    240

    Müügivalmis finantsvarad

    IAS 1.7, IG 6; IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.IG6; IAS 39.55(b)

     

    250

    Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum

    IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.IG6; IAS 39.55(b)

     

    260

    Kasumisse või kahjumisse üle kantud

    IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.7, IAS 1.92-95, IAS 1.IG6; IAS 39.55(b)

     

    270

    Muud ümberliigitamised

    IFRS 5, IG näide 12

     

    280

    Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

    IFRS 5.38

     

    290

    Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum

    IFRS 5.38

     

    300

    Kasumisse või kahjumisse üle kantud

    IAS 1.7, 92-95; IFRS 5.38

     

    310

    Muud ümberliigitamised

    IFRS 5, IG näide 12

     

    320

    Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust

    IAS 1.82(h), IG6; IAS 28.11

     

    330

    Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida võib ümber liigitada kasumisse või (-) kahjumisse

    IAS 1.91(b), IG6; V lisa 2.osa punkt 31

     

    340

    Aasta koondkasum kokku

    IAS 1.7, 81A(a), IG6

     

    350

    Vähemusosalusele omistatav [mittekontrolliv osalus]

    IAS 1.83(b)(i), IG6

     

    360

    Emaettevõtja omanikele omistatav

    IAS 1.83(b)(ii), IG6

     

    4.   Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa

    4.1   Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Bilansiline väärtus

    Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

    V lisa 2.osa punkt 46

    010

    020

    010

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

     

    020

    millest: soetusmaksumuses

     

    IAS 39.46(c)

     

     

    030

    millest: krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    040

    millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    050

    millest: finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    060

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    070

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    080

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    090

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    100

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    110

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    120

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    130

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    140

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    150

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    160

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    170

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    180

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

    4.2   Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Bilansiline väärtus

    Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

    IFRS 7.9 (c); V lisa 2.osa punkt 46

    010

    020

    010

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

     

    020

    millest: soetusmaksumuses

     

    IAS 39.46(c)

     

     

    030

    millest: krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    040

    millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    050

    millest: finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    060

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    070

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    080

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    090

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    100

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    110

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    120

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    130

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    140

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    150

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    160

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    170

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    180

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

    190

    FINANTSVARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

     

     

    4.3   Müügivalmis finantsvarad

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Langemata väärtusega varade bilansiline väärtus

    Langenud väärtusega varade bilansiline väärtus

    Bilansiline väärtus

    Varade väärtuse akumuleeritud langus

    IAS 39.58-62

    V lisa 2.osa punkt 34

    V lisa 2.osa punkt 46

    010

    020

    030

    040

    010

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

     

     

     

    020

    millest: soetusmaksumuses

     

    IAS 39.46(c)

     

     

     

     

    030

    millest: krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

    040

    millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

    050

    millest: finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

    060

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

    070

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

    080

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

    090

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

    100

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

    110

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

    120

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

    130

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

    140

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

    150

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

    160

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

    170

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

    180

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

    190

    MÜÜGIVALMIS FINANTSVARAD

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(d); IAS 39.9

     

     

     

     

    4.4   Laenud ja nõuded ning lõpptähtajani hoitavad investeeringud

     

     

     

    Langemata väärtusega varad [bilansiline brutoväärtus]

    Langenud väärtusega varad [bilansiline brutoväärtus]

    Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud

    Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud

    Kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul

    Bilansiline väärtus

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

     

    IFRS 7.37(b); IFRS 7.IG 29 (a); IAS 39.58-59

    IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 36

    IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 37

    IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 38

    V lisa 2.osa punkt 39

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

     

     

     

    V lisa 2.osa punkt 36

    V lisa 2.osa punkt 37

    V lisa 2.osa punkt 38

    V lisa 2.osa punkt 39

     

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    010

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

    020

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

    030

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

    040

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

    050

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

    060

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

    070

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

    080

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

    090

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

    100

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

    110

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

    120

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

    130

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

    140

    LAENUD JA NÕUDED

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9

    IAS 39,9 AG 16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16

     

     

     

     

     

     

    150

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

    160

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

    170

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

    180

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

    190

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

    200

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

    210

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

    220

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

    230

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

    240

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

    250

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

    260

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

    270

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

    280

    LÕPPTÄHTAJANI HOITAVAD

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt a ja lõige 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26

     

     

     

     

     

     

    4.5   Allutatud finantsvarad

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Bilansiline väärtus

    010

    010

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

    020

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

    030

    [EMITENDILE] ALLUTATUD FINANTSVARAD

    V lisa 2.osa punktid 40 ja 54

    V lisa 2.osa punktid 40 ja 54

     

    4.6   Kauplemisel kasutatavad finantsvarad

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Bilansiline väärtus

    Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

     

    V lisa 2.osa punkt 46

    010

    020

    010

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

     

    020

    millest: noteerimata

     

     

     

    030

    millest: krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    040

    millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    050

    millest: finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    060

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    070

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    080

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    090

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    100

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    110

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    120

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    130

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    140

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    150

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    160

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    170

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    180

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

    4.7   Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Bilansiline väärtus

    Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

     

    V lisa 2.osa punkt 46

    010

    020

    010

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

     

    020

    millest: noteerimata

     

     

     

    030

    millest: krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    040

    millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    050

    millest: finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    060

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    070

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    080

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    090

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    100

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    110

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    120

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    130

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    140

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    150

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    160

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    170

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    180

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

    190

    ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 4

     

     

    4.8   Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Bilansiline väärtus

    Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

     

    V lisa 2.osa punkt 46

    010

    020

    010

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

     

    020

    millest: noteerimata

     

     

     

    030

    millest: krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    040

    millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    050

    millest: finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    060

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    070

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    080

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    090

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    100

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    110

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    120

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    130

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    140

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    150

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    160

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    170

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    180

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

    190

    OMAKAPITALIS KAJASTATAVAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2

     

     

    4.9   Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Langemata väärtusega varad

    Langenud väärtusega varad [bilansiline brutoväärtus]

    Krediidiriskiga seotud spetsiifiline allahindlus

    Krediidiriskiga seotud üldine allahindlus

    Bilansiline väärtus

     

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

    V lisa 2.osa punkt 39

    010

    020

    030

    040

    050

    010

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

    020

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

    030

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

    040

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

    050

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

    060

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

    070

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

    080

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

    090

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

    100

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

    110

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

    120

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

    130

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

    140

    SOETUSMAKSUMUSEPÕHISEL MEETODIL MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL

    BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b;

     

     

     

     

     

    4.10   Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Bilansiline väärtus

    010

    010

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

    020

    millest: noteerimata

     

     

    030

    millest: krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

    040

    millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

    050

    millest: finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

    060

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

    070

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

    080

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

    090

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

    100

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

    110

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

    120

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

    130

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

    140

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

    150

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

    160

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

    170

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

    180

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

    190

    MUUD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2

     

    5.   Laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa

     

     

     

    Keskpangad

    Valitsemissektor

    Krediidiasutused

    Muud finantssektori äriühingud

    Finantssektorivälised äriühingud

    Kodumajapidamised

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    Toote alusel

    010

    Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]

    V lisa 2.osa punkt 41(a)

     

     

     

     

     

     

    020

    Krediitkaardivõlg

    V lisa 2.osa punkt 41(b)

     

     

     

     

     

     

    030

    Nõuded klientide vastu

    V lisa 2.osa punkt 41(c)

     

     

     

     

     

     

    040

    Kapitalirent

    V lisa 2.osa punkt 41(d)

     

     

     

     

     

     

    050

    Pöördrepolaenud

    V lisa 2.osa punkt 41(e)

     

     

     

     

     

     

    060

    Muud tähtajalised laenud

    V lisa 2.osa punkt 41(f)

     

     

     

     

     

     

    070

    Ettemaksed, mis ei ole laenud

    V lisa 2.osa punkt 41(g)

     

     

     

     

     

     

    080

    LAENUD JA ETTEMAKSED

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

    Tagatise alusel

    090

    millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]

    V lisa 2.osa punkt 41(h)

     

     

     

     

     

     

    100

    millest: muud tagatisega laenud

    V lisa 2.osa punkt 41(i)

     

     

     

     

     

     

    Otstarbe alusel

    110

    millest: tarbimislaen

    V lisa 2.osa punkt 41(j)

     

     

     

     

     

     

    120

    millest: eluasemelaen

    V lisa 2.osa punkt 41(k)

     

     

     

     

     

     

    Allutatuse alusel

    130

    millest: projekti rahastamise laenud

    V lisa 2.osa punkt 41(l)

     

     

     

     

     

     

    6.   Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus

     

     

    Finantssektorivälised äriühingud

     

    Bilansiline brutoväärtus

    Millest: viivisnõuded

    Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    V lisa 2.osa punkt 45

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punkt 46

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    V lisa 2.osa punkt 45

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punkt 46

     

    010

    012

    020

    010

    A

    Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

    NACE määrus

     

     

     

    020

    B

    Mäetööstus

    NACE määrus

     

     

     

    030

    C

    Töötlev tööstus

    NACE määrus

     

     

     

    040

    D

    Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

    NACE määrus

     

     

     

    050

    E

    Veevarustus

    NACE määrus

     

     

     

    060

    F

    Ehitus

    NACE määrus

     

     

     

    070

    G

    Hulgi- ja jaekaubandus

    NACE määrus

     

     

     

    080

    H

    Veondus ja laondus

    NACE määrus

     

     

     

    090

    I

    Majutus ja toitlustus

    NACE määrus

     

     

     

    100

    J

    Info ja side

    NACE määrus

     

     

     

    110

    L

    Kinnisvaraalane tegevus

    NACE määrus

     

     

     

    120

    M

    Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

    NACE määrus

     

     

     

    130

    N

    Haldus- ja abitegevused

    NACE määrus

     

     

     

    140

    O

    Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus

    NACE määrus

     

     

     

    150

    P

    Haridus

    NACE määrus

     

     

     

    160

    Q

    Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

    NACE määrus

     

     

     

    170

    R

    Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

    NACE määrus

     

     

     

    180

    S

    Muud teenindavad tegevused

    NACE määrus

     

     

     

    190

    LAENUD JA ETTEMAKSED

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27, 2.osa punktid 42-43

     

     

     

    7.   Tähtajaks tasumata või langenud väärtusega finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Tähtajaks tasumata, kuid langemata väärtusega

    Langenud väärtusega varade bilansiline väärtus

    Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud

    Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud

    Kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul

    Krediidiriskiga seotud spetsiifiline allahindlus

    Krediidiriskiga seotud üldine allahindlus

    Pangandusriskidega seotud üldine allahindlus

    Akumuleeritud mahakandmised

    ≤ 30 päeva

    > 30 päeva ≤ 60 päeva

    > 60 päeva ≤ 90 päeva

    > 90 päeva ≤ 180 päeva

    > 180 päeva ≤ 1 aasta

    > 1 aasta

    IFRS 7.37(a); IG 26-28; V lisa 2.osa punktid 47-48

    IAS 39.58-70

    IAS 39 AG 84-92; IFRS 7.37(b); V lisa 2.osa punkt 36

    IAS 39 AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 37

    IAS 39 AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 38

     

    IAS 39 AG 84-92; IFRS 7.16,37(b); B5(d); V lisa 2.osa punktid 49-50

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punktid 47-48

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punkt 36

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punkt 37

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punkt 38

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

    BADi artikli 37 lõige 2; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punktid 49-50

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    102

    103

    104

    110

    010

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    020

    millest: soetusmaksumuses

     

    IAS 39.46(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    millest: krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    millest: finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    190

    KOKKU

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Laenud ja ettemaksed toote, tagatise ja allutatuse kaupa

    200

    Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]

    V lisa 2.osa punkt 41(a)

    V lisa 2.osa punkt 41(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    210

    Krediitkaardivõlg

    V lisa 2.osa punkt 41(b)

    V lisa 2.osa punkt 41(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    220

    Nõuded klientide vastu

    V lisa 2.osa punkt 41(c)

    V lisa 2.osa punkt 41(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    230

    Kapitalirent

    V lisa 2.osa punkt 41(d)

    V lisa 2.osa punkt 41(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    240

    Pöördrepolaenud

    V lisa 2.osa punkt 41(e)

    V lisa 2.osa punkt 41(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    250

    Muud tähtajalised laenud

    V lisa 2.osa punkt 41(f)

    V lisa 2.osa punkt 41(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    260

    Ettemaksed, mis ei ole laenud

    V lisa 2.osa punkt 41(g)

    V lisa 2.osa punkt 41(g)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    270

    millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]

    V lisa 2.osa punkt 41(h)

    V lisa 2.osa punkt 41(h)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    280

    millest: muud tagatisega laenud

    V lisa 2.osa punkt 41(i)

    V lisa 2.osa punkt 41(i)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    290

    millest: tarbimislaen

    V lisa 2.osa punkt 41(j)

    V lisa 2.osa punkt 41(j)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    300

    millest: eluasemelaen

    V lisa 2.osa punkt 41(k)

    V lisa 2.osa punkt 41(k)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    310

    millest: projekti rahastamise laenud

    V lisa 2.osa punkt 41(l)

    V lisa 2.osa punkt 41(l)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    8.   Finantskohustuste jaotus

    8.1   Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa

     

     

     

    Bilansiline väärtus

    Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

    Lõpptähtajal lepingujärgselt tasumisele kuuluv summa

    Kauplemiseks hoitavad

    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    Amortiseeritud soetusmaksumuses

    Kauplemisel kasutatavad

    Soetusmaksumusepõhisel meetodil

    Riskimaandamise arvestus

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    IFRS 7.8(e)(ii); IAS 39.9, AG 14-15

    IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

    IFRS 7.8(f); IAS 39.47

     

     

    IFRS 7.22(b); IAS 39.9

    CRRi artikkel 33(1)(b), artikkel 33(1)(c)

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

     

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9, AG 14-15

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 3 ja 5a; IAS 39.47

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3; V lisa 1.osa punkt 15

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a

    CRRi artikkel 33(1)(b), artikkel 33(1)(c)

    EKP/2008/32 artikli 7 lõige 2

     

    010

    020

    030

    034

    035

    037

    040

    050

    010

    Tuletisinstrumendid

    CRRi II lisa

    IAS 39.9, AG 15(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

    020

    Lühikesed positsioonid

     

    IAS 39 AG 15(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Arvelduskontod/üleööhoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Kokkulepitud tähtajaga hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 1.osa punkt 51

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    Repolepingud

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Arvelduskontod/üleööhoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    Kokkulepitud tähtajaga hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    Repolepingud

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    Arvelduskontod/üleööhoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    Kokkulepitud tähtajaga hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

     

     

     

     

     

     

     

     

    190

    Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

     

     

     

     

     

     

     

     

    200

    Repolepingud

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

     

     

     

     

     

     

     

     

    210

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

    220

    Arvelduskontod/üleööhoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

     

     

     

     

     

     

     

     

    230

    Kokkulepitud tähtajaga hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

     

     

     

     

     

     

     

     

    240

    Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

     

     

     

     

     

     

     

     

    250

    Repolepingud

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

     

     

     

     

     

     

     

     

    260

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

    270

    Arvelduskontod/üleööhoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

     

     

     

     

     

     

     

     

    280

    Kokkulepitud tähtajaga hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

     

     

     

     

     

     

     

     

    290

    Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

     

     

     

     

     

     

     

     

    300

    Repolepingud

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

     

     

     

     

     

     

     

     

    310

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

    320

    Arvelduskontod/üleööhoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1

     

     

     

     

     

     

     

     

    330

    Kokkulepitud tähtajaga hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2

     

     

     

     

     

     

     

     

    340

    Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51

     

     

     

     

     

     

     

     

    350

    Repolepingud

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4

     

     

     

     

     

     

     

     

    360

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31; V lisa 2.osa punkt 52

    V lisa 1.osa punkt 31; V lisa 2.osa punkt 52

     

     

     

     

     

     

     

     

    370

    Hoiusesertifikaadid

    V lisa 2.osa punkt 52(a)

    V lisa 2.osa punkt 52(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

    380

    Varaga tagatud väärtpaberid

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

     

     

     

     

     

     

     

     

    390

    Pandikirjad

    CRRi artikli 129 lõige 1

    CRRi artikli 129 punkt 1

     

     

     

     

     

     

     

     

    400

    Hübriidlepingud

    V lisa 2.osa punkt 52(d)

    IAS 39.10-11, AG27, AG29; IFRIC 9; V lisa 2.osa punkt 52(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

    410

    Muud emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 2.osa punkt 52(e)

    V lisa 2.osa punkt 52(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

    420

    Vahetatavad liitfinantsinstrumendid

     

    IAS 32.AG 31

     

     

     

     

     

     

     

     

    430

    Mittevahetatavad

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    440

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

     

     

     

     

     

     

     

    450

    FINANTSKOHUSTUSED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    8.2   Allutatud finantskohustused

     

     

     

    Bilansiline väärtus

    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    Amortiseeritud soetusmaksumuses

    Soetusmaksumusepõhisel meetodil

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

    IFRS 7.8(f); IAS 39.47

     

    Viited siseriiklikule GAAPile

     

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 3 ja 5a; IAS 39.47

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3

     

    010

    020

    030

    010

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

     

    020

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

     

    030

    ALLUTATUD FINANTSKOHUSTUSED

    V lisa 2.osa punktid 53-54

    V lisa 2.osa punktid 53-54

     

     

     

    9.   Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused

    9.1   Bilansivälised riskipositsioonid: Võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

     

    Viited siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Nimiväärtus

    IFRS 7.36(a), B10(c)(d); CRRi I lisa; V lisa 2.osa punkt 62

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punkt 62

    010

    010

    Võetud siduvad laenuandmiskohustused

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56-57

    IAS 39.2 (h), 4 (a), (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56-57

     

    021

    millest: viivisnõuded

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punktid 145-162

     

    030

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

    040

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

    050

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

    060

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

    070

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

    080

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

    090

    Antud finantsgarantiid

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

    IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

     

    101

    millest: viivisnõuded

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punktid 145-162

     

    110

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

    120

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

    130

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

    140

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

    150

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

    160

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

    170

    Muud võetud siduvad kohustused

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

     

    181

    millest: viivisnõuded

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punktid 145-162

     

    190

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

    200

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

    210

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

    220

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

    230

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

    240

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

    9.2   Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees

     

    Viited siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta

    Nimiväärtus

    IFRS 7.36 (b); V lisa 2.osa punkt 63

    V lisa 2.osa punkt 63

    V lisa 2.osa punkt 63

    V lisa 2.osa punkt 63

    010

    020

    010

    Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees

    V lisa 2.osa punktid 56-57

    IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; V lisa 2.osa punktid 56-57

     

     

    020

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    030

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    040

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    050

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    060

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    070

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

    080

    Saadud finantsgarantiid

    V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

    IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

     

     

    090

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    100

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    110

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    120

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    130

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    140

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

    150

    Muud siduvad kohustused aruande esitaja ees

    V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

    V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

     

     

    160

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    170

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    180

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    190

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    200

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    210

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

    10.   Tuletisinstrumendid – Kauplemine

    Riski liigi / Toote või turu liigi alusel

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Bilansiline väärtus

    Turuväärtus [mudelipõhine hindamine]

    Tinglik väärtus

    Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

    Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

    Positiivne väärtus. Kauplemine

    Negatiivne väärtus. Kauplemine

    Kauplemine kokku

    millest: müüdud

    V lisa 2.osa punkt 69

    V lisa 2.osa punkt 69

     

     

    V lisa 2.osa punktid 70-71

    V lisa 2.osa punkt 72

     

     

    CRRi artikkel 105

    CRRi artikkel 105

    V lisa 2.osa punktid 70-71

    V lisa 2.osa punkt 72

    010

    020

    022

    025

    030

    040

    010

    Intressimäär

    V lisa 2.osa punkt 67(a)

    V lisa 2.osa punkt 67(a)

     

     

     

     

     

     

    020

    millest: majanduslik riskimaandus

    V lisa 2.osa punkt 74

    V lisa 2.osa punkt 74

     

     

     

     

     

     

    030

    Börsivälised optsioonid

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    Muud börsivälised tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Reguleeritud turu optsioonid

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Aktsiad

    V lisa 2.osa punkt 67(b)

    V lisa 2.osa punkt 67(b)

     

     

     

     

     

     

    080

    millest: majanduslik riskimaandus

    V lisa 2.osa punkt 74

    V lisa 2.osa punkt 74

     

     

     

     

     

     

    090

    Börsivälised optsioonid

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    Muud börsivälised tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Reguleeritud turu optsioonid

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    Valuutad ja kuld

    V lisa 2.osa punkt 67(c)

    V lisa 2.osa punkt 67(c)

     

     

     

     

     

     

    140

    millest: majanduslik riskimaandus

    V lisa 2.osa punkt 74

    V lisa 2.osa punkt 74

     

     

     

     

     

     

    150

    Börsivälised optsioonid

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    Muud börsivälised tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    Reguleeritud turu optsioonid

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

     

     

     

    190

    Krediit

    V lisa 2.osa punkt 67(d)

    V lisa 2.osa punkt 67(d)

     

     

     

     

     

     

    200

    millest: majanduslik riskimaandus

    V lisa 2.osa punkt 74

    V lisa 2.osa punkt 74

     

     

     

     

     

     

    210

    Krediidiriski vahetustehingud

     

     

     

     

     

     

     

     

    220

    Krediidiriski marginaali optsioonid

     

     

     

     

     

     

     

     

    230

    Kogutulu vahetustehingud

     

     

     

     

     

     

     

     

    240

    Muu

     

     

     

     

     

     

     

     

    250

    Kaup

    V lisa 2.osa punkt 67(e)

    V lisa 2.osa punkt 67(e)

     

     

     

     

     

     

    260

    millest: majanduslik riskimaandus

    V lisa 2.osa punkt 74

    V lisa 2.osa punkt 74

     

     

     

     

     

     

    270

    Muu

    V lisa 2.osa punkt 67(f)

    V lisa 2.osa punkt 67(f)

     

     

     

     

     

     

    280

    millest: majanduslik riskimaandus

    V lisa 2.osa punkt 74

    V lisa 2.osa punkt 74

     

     

     

     

     

     

    290

    TULETISINSTRUMENDID

    CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15

    IAS 39.9

     

     

     

     

     

     

    300

    millest: börsivälised – krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c), 2.osa punkt 75(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(c), 2.osa punkt 75(a)

     

     

     

     

     

     

    310

    millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d), 2.osa punkt 75(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(d), 2.osa punkt 75(b)

     

     

     

     

     

     

    320

    millest: börsivälised – ülejäänud

    V lisa 2.osa punkt 75(c)

    V lisa 2.osa punkt 75(c)

     

     

     

     

     

     

    11.   Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

    11.1   Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel

    Toote või turu liigi alusel

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Bilansiline väärtus

    Tinglik väärtus

    Varad

    Kohustused

    Kogu riskimaandus

    millest: müüdud

    V lisa 2.osa punkt 69

    V lisa 2.osa punkt 69

    V lisa 2.osa punktid 70 ja 71

    V lisa 2.osa punkt 72

    010

    020

    030

    040

    010

    Intressimäär

    V lisa 2.osa punkt 67(a)

     

     

     

     

    020

    Börsivälised optsioonid

     

     

     

     

     

    030

    Muud börsivälised tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    040

    Reguleeritud turu optsioonid

     

     

     

     

     

    050

    Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    060

    Aktsiad

    V lisa 2.osa punkt 67(b)

     

     

     

     

    070

    Börsivälised optsioonid

     

     

     

     

     

    080

    Muud börsivälised tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    090

    Reguleeritud turu optsioonid

     

     

     

     

     

    100

    Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    110

    Valuutad ja kuld

    V lisa 2.osa punkt 67(c)

     

     

     

     

    120

    Börsivälised optsioonid

     

     

     

     

     

    130

    Muud börsivälised tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    140

    Reguleeritud turu optsioonid

     

     

     

     

     

    150

    Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    160

    Krediit

    V lisa 2.osa punkt 67(d)

     

     

     

     

    170

    Krediidiriski vahetustehingud

     

     

     

     

     

    180

    Krediidiriski marginaali optsioonid

     

     

     

     

     

    190

    Kogutulu vahetustehingud

     

     

     

     

     

    200

    Muu

     

     

     

     

     

    210

    Kaup

    V lisa 2.osa punkt 67(e)

     

     

     

     

    220

    Muu

    V lisa 2.osa punkt 67(f)

     

     

     

     

    230

    ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS

    IFRS 7.22(b); IAS 39.86(a)

     

     

     

     

    240

    Intressimäär

    V lisa 2.osa punkt 67(a)

     

     

     

     

    250

    Börsivälised optsioonid

     

     

     

     

     

    260

    Muud börsivälised tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    270

    Reguleeritud turu optsioonid

     

     

     

     

     

    280

    Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    290

    Aktsiad

    V lisa 2.osa punkt 67(b)

     

     

     

     

    300

    Börsivälised optsioonid

     

     

     

     

     

    310

    Muud börsivälised tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    320

    Reguleeritud turu optsioonid

     

     

     

     

     

    330

    Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    340

    Valuutad ja kuld

    V lisa 2.osa punkt 67(c)

     

     

     

     

    350

    Börsivälised optsioonid

     

     

     

     

     

    360

    Muud börsivälised tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    370

    Reguleeritud turu optsioonid

     

     

     

     

     

    380

    Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

     

     

     

     

     

    390

    Krediit

    V lisa 2.osa punkt 67(d)

     

     

     

     

    400

    Krediidiriski vahetustehingud

     

     

     

     

     

    410

    Krediidiriski marginaali optsioonid

     

     

     

     

     

    420

    Kogutulu vahetustehingud

     

     

     

     

     

    430

    Muu

     

     

     

     

     

    440

    Kaup

    V lisa 2.osa punkt 67(e)

     

     

     

     

    450

    Muu

    V lisa 2.osa punkt 67(f)

     

     

     

     

    460

    RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS

    IFRS 7.22(b); IAS 39.86(b)

     

     

     

     

    470

    VÄLISMAISTESSE ÄRIÜKSUSTESSE TEHTUD NETOINVESTEERINGUTE RISKIMAANDUS

    IFRS 7.22(b); IAS 39.86(c)

     

     

     

     

    480

    PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS

    IAS 39.89A, IE 1-31

     

     

     

     

    490

    PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS

    IAS 39 IG F6 1-3

     

     

     

     

    500

    TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS

    IFRS 7.22(b); IAS 39.9

     

     

     

     

    510

    millest: börsivälised – krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c), 2.osa punkt 75(a)

     

     

     

     

    520

    millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d), 2.osa punkt 75(b)

     

     

     

     

    530

    millest: börsivälised – ülejäänud

    V lisa 2.osa punkt 75(c)

     

     

     

     

    11.2   Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus siseriikliku GAAPi kohaselt: jaotus riski liigi alusel

    Toote või turu liigi alusel

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Tinglik väärtus

    Kogu riskimaandus

    millest: müüdud

    V lisa 2.osa punktid 70 ja 71

    V lisa 2.osa punkt 72

    010

    020

    010

    Intressimäär

    V lisa 2.osa punkt 67(a)

     

     

    020

    Börsivälised optsioonid

     

     

     

    030

    Muud börsivälised tuletisinstrumendid

     

     

     

    040

    Reguleeritud turu optsioonid

     

     

     

    050

    Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

     

     

     

    060

    Aktsiad

    V lisa 2.osa punkt 67(b)

     

     

    070

    Börsivälised optsioonid

     

     

     

    080

    Muud börsivälised tuletisinstrumendid

     

     

     

    090

    Reguleeritud turu optsioonid

     

     

     

    100

    Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

     

     

     

    110

    Valuutad ja kuld

    V lisa 2.osa punkt 67(c)

     

     

    120

    Börsivälised optsioonid

     

     

     

    130

    Muud börsivälised tuletisinstrumendid

     

     

     

    140

    Reguleeritud turu optsioonid

     

     

     

    150

    Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

     

     

     

    160

    Krediit

    V lisa 2.osa punkt 67(d)

     

     

    170

    Krediidiriski vahetustehingud

     

     

     

    180

    Krediidiriski marginaali optsioonid

     

     

     

    190

    Kogutulu vahetustehingud

     

     

     

    200

    Muu

     

     

     

    210

    Kaup

    V lisa 2.osa punkt 67(e)

     

     

    220

    Muu

    V lisa 2.osa punkt 67(f)

     

     

    230

    TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS

     

     

     

    240

    millest: börsivälised – krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c), 2.osa punkt 75(a)

     

     

    250

    millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d), 2.osa punkt 75(b)

     

     

    260

    millest: börsivälised – ülejäänud

    V lisa 2.osa punkt 75(c)

     

     

    12.   Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes

     

    Viited siseriiklikule GAAPile

    CRRi artikli 428 punkt i

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    IFRS 7.16, B5 (d); CRRi artikli 428 punkt i

    Algsaldo

    Suurenemised seoses summadega, mis on kõrvale pandud hinnangulise laenukahjumi jaoks perioodi jooksul

    Vähenemised seoses summadega, mis on hinnangulise laenukahjumi puhul perioodi jooksul tühistatud

    Vähenemised, mis tulenevad allahindluste suhtes võetud summadest

    Ülekandmised allahindluste vahel

    Muud korrigeerimised

    Lõppsaldo

    Otse kasumiaruandes kajastatud sissenõutud summad

    Otse kasumiaruandes kajastatud väärtuste korrigeerimised

     

    V lisa 2.osa punkt 77

    V lisa 2.osa punkt 77

    V lisa 2.osa punkt 78

     

     

     

     

    V lisa 2.osa punkt 78

     

    V lisa 2.osa punkt 77

    V lisa 2.osa punkt 77

    V lisa 2.osa punkt 78

     

     

     

     

    V lisa 2.osa punkt 78

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    010

    Omakapitaliinstrumendid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    020

    Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punkt 36

    IAS 39.63-70, AG 84-92; IFRS 7.37 (b); V lisa 2.osa punkt 36

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 26

    V lisa 1.osa punkt 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punkt 27

    V lisa 1.osa punkt 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punkt 37

    IAS 39.59, 64; V lisa 2.osa punkt 37

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 26

    V lisa 1.osa punkt 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    190

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    200

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    210

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    220

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    230

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punkt 27

    V lisa 1.osa punkt 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    240

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    250

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    260

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    270

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    280

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    290

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    300

    Finantsvarade kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punkt 38

    IAS 39.59, 64; V lisa 2.osa punkt 38

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    310

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 26

    V lisa 1.osa punkt 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    320

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punkt 27

    V lisa 1.osa punkt 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    330

    Krediidiriskiga seotud spetsiifiline allahindlus

    CRRi artikli 428 punkti g alapunkt ii

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    340

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    350

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    360

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    370

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    380

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    390

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    400

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punkt 17

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    410

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    420

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    430

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    440

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    450

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    460

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    470

    Krediidiriskiga seotud üldine allahindlus

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    480

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    490

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punkt 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    500

    Pangandusriskidega seotud üldine allahindlus

    BADi artikli 37 lõige 2; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    510

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    520

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punkt 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    530

    Kokku

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    13.   Saadud tagatised ja garantiid

    13.1   Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa

    Garantiid ja tagatised

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

     

    Tagatise või garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Hüpoteeklaenud

    [kinnisvaraga tagatud laenud]

    Muud tagatisega laenud

    Saadud finantsgarantiid

     

    Eluasemelaenud

    Ärikinnisvaralaenud

    Raha [emiteeritud võlainstrumendid]

    Ülejäänud

    IFRS 7.36(b)

    V lisa 2.osa punkt 81(a)

    V lisa 2.osa punkt 81(a)

    V lisa 2.osa punkt 81(b)

    V lisa 2.osa punkt 81(b)

    V lisa 2.osa punkt 81(c)

     

    010

    020

    030

    040

    050

    010

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 2.osa punkt 80

    V lisa 2.osa punkt 81

     

     

     

     

     

    020

    millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

    030

    millest: finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

    040

    millest: kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

    13.1   Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad]

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Bilansiline väärtus

    010

    010

    Müügiks hoitavad põhivarad

     

    IFRS 7.38(a)

     

    020

    Materiaalsed põhivarad

     

    IFRS 7.38(a)

     

    030

    Kinnisvarainvesteeringud

     

    IFRS 7.38(a)

     

    040

    Omakapitali- ja võlainstrumendid

     

    IFRS 7.38(a)

     

    050

    Muu

     

    IFRS 7.38(a)

     

    060

    Kokku

     

     

     

    13.3   Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara]

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Bilansiline väärtus

    010

    010

    Tagatise üleminek [materiaalne vara]

    V lisa 2.osa punkt 84

    IFRS 7.38(a); V lisa 2.osa punkt 84

     

    14.   Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Õiglase väärtuse hierarhia IFRS 13.93 (b)

    Õiglase väärtuse muutus perioodi jooksul V lisa 2.osa punkt 86

    Õiglase väärtuse akumuleeritud muutus enne maksustamist V lisa 2.osa punkt 87

    1. tase

    2. tase

    3. tase

    2. tase

    3. tase

    1. tase

    2. tase

    3. tase

    IFRS 13.76

    IFRS 13.81

    IFRS 13.86

    IFRS 13.81

    IFRS 13.86, 93(f)

    IFRS 13.76

    IFRS 13.81

    IFRS 13.86

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    VARAD

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    010

    Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(a)(ii); IAS 39.9, AG 14

     

     

     

     

     

     

     

     

    020

    Tuletisinstrumendid

    CRRi II lisa

    IAS 39.9

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    Müügivalmis finantsvarad

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8 (h)(d); IAS 39.9

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a; IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19

    IFRS 7.22 (b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19

     

     

     

     

     

     

     

     

    KOHUSTUSED

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9, AG 14-15

    IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    Tuletisinstrumendid

    CRRi II lisa

    IAS 39.9, AG 15(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    Lühikesed positsioonid

     

    IAS 39 AG 15(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

     

     

     

     

     

     

    190

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

     

     

     

     

     

     

    200

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

     

     

     

     

     

     

     

    210

    Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8 (e) (i); IAS 39.9

     

     

     

     

     

     

     

     

    220

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

     

     

     

     

     

     

    230

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

     

     

     

     

     

     

    240

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

     

     

     

     

     

     

     

    250

    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a; V lisa 1.osa punkt 19

    IFRS 7.22 (b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19

     

     

     

     

     

     

     

     

    15.   Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Täielikult kajastatavad ülekantud finantsvarad

    Ülekantud finantsvara, mida kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu jätkuva seotuse ulatuses

    Nende ülekantud finantsvarade tasumata põhisumma, mille kajastamine on tervikuna lõpetatud ja mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul säilivad teenindamise õigused

    Summad, mille kajastamine on lõpetatud kapitali arvestamise eesmärgil

    Ülekantud varad

    Seotud kohustused

    V lisa 2.osa punkt 89

    Algsete varade tasumata põhisumma

    Jätkuvalt kajastatavate varade bilansiline väärtus [jätkuv seotus]

    Seotud kohustuste bilansiline väärtus

    Bilansiline väärtus

    Millest: väärtpaberistamised

    Millest: repolepingud

    Bilansiline väärtus

    Millest: väärtpaberistamised

    Millest: repolepingud

    IFRS 7.42D.(e)

    IFRS 7.42D(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

    IFRS 7.42D(e); V lisa 2.osa punktid 91 ja 92

    IFRS 7.42D(e)

    IFRS 7.42D.(e)

    IFRS 7.42D(e); V lisa 2.osa punktid 91 ja 92

     

    IFRS 7.42D(f)

    IFRS 7.42D(f); V lisa 2.osa punkt 89

     

    CRRi artikkel 109; V lisa 2.osa punkt 90

     

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

    V lisa 2.osa punktid 91 ja 92

     

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

    V lisa 2.osa punktid 91 ja 92

     

     

     

     

    CRRi artikkel 109; V lisa 2.osa punkt 90

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    110

    010

    Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8 (a)(ii); IAS 39.9, AG 14

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    020

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    041

    Kauplemisel kasutatavad finantsvarad

    V lisa 1.osa punkt 15

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    042

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    043

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    044

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    Müügivalmis finantsvarad

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(d); IAS 39.9

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    121

    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 4

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    122

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    123

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    124

    Laenud ja ettemaksed

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; osa 1.14, osa 3.35

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    125

    Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    126

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    127

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    128

    Laenud ja ettemaksed

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; osa 1.14, osa 3.35

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    Laenud ja nõuded

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8 (c); IAS 39.9, AG16, AG26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt a ja lõige 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    181

    Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel

    BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punkt 16

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    182

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    183

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    184

    Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

    BADi artiklid 35-37

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    185

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    186

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    187

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    190

    Kokku

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    16.   Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

    16.1   Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Käesolev periood

    Tulud

    Kulud

    V lisa 2.osa punkt 95

    V lisa 2.osa punkt 95

    010

    020

    010

    Tuletisinstrumendid – Kauplemine

    CRRi II lisa; V lisa 2.osa punkt 96

    IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 96

     

     

    020

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 26

    V lisa 1.osa punkt 26

     

     

    030

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    040

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    050

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    060

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    070

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    080

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punkt 27

    V lisa 1.osa punkt 27

     

     

    090

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    100

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    110

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    120

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    130

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    140

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

    150

    Muud varad

    V lisa 1.osa punkt 51

    V lisa 1.osa punkt 51

     

     

    160

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

     

     

    170

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

    180

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

    190

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

    200

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

    210

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

    220

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

    230

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

    240

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

     

    250

    Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk

    V lisa 2.osa punkt 95

    V lisa 2.osa punkt 95

     

     

    260

    Muud kohustused

    V lisa 2.osa punkt 10

    V lisa 2.osa punkt 10

     

     

    270

    INTRESSID

    BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 1 ja 2

    IAS 18.35(b); IAS 1.97

     

     

    16.2   Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Käesolev periood

    010

    010

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

    020

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 26

    V lisa 1.osa punkt 26

     

    030

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punkt 27

    V lisa 1.osa punkt 27

     

    040

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

     

    050

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    V lisa 1.osa punkt 31

     

    060

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

    070

    NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM, MIS ON SAADUD SELLISTE FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE KAJASTAMISE LÕPETAMISEST, MIDA EI OLE MÕÕDETUD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

    IFRS 7.20(a)(v-vii); IAS 39.55(a)

     

    16.3   Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Käesolev periood

    010

    010

    Tuletisinstrumendid

    CRRi II lisa

    IAS 39.9

     

    020

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

    030

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 26

    V lisa 1.osa punkt 26

     

    040

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punkt 27

    V lisa 1.osa punkt 27

     

    050

    Lühikesed positsioonid

     

    IAS 39 AG 15(b)

     

    060

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

     

    070

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    V lisa 1.osa punkt 31

     

    080

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

    090

    KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

    IFRS 7.20(a)(i)

     

    100

    Tuletisinstrumendid

    CRRi II lisa

     

     

    110

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

     

    120

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 26

     

     

    130

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punkt 27

     

     

    140

    Lühikesed positsioonid

     

     

     

    150

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

     

     

    160

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

    170

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

     

    180

    KAUPLEMISEL KASUTATAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

     

     

    16.4   Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Käesolev periood

    010

    010

    Intressimäära instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

    V lisa 2.osa punkt 99(a)

    V lisa 2.osa punkt 99(a)

     

    020

    Omakapitaliinstrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

    V lisa 2.osa punkt 99(b)

    V lisa 2.osa punkt 99(b)

     

    030

    Välisvaluutatehingud ning välisvaluuta ja kullaga seotud tuletisinstrumendid

    V lisa 2.osa punkt 99(c)

    V lisa 2.osa punkt 99(c)

     

    040

    Krediidiriski instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

    V lisa 2.osa punkt 99(d)

    V lisa 2.osa punkt 99(d)

     

    050

    Kaupadega seotud tuletisinstrumendid

    V lisa 2.osa punkt 99(e)

    V lisa 2.osa punkt 99(e)

     

    060

    Muu

    V lisa 2.osa punkt 99(f)

    V lisa 2.osa punkt 99(f)

     

    070

    KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

    IFRS 7.20(a)(i)

     

    080

    Intressimäära instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

    V lisa 2.osa punkt 99(a)

     

     

    090

    Omakapitaliinstrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

    V lisa 2.osa punkt 99(b)

     

     

    100

    Välisvaluutatehingud ning välisvaluuta ja kullaga seotud tuletisinstrumendid

    V lisa 2.osa punkt 99(c)

     

     

    110

    Krediidiriski instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

    V lisa 2.osa punkt 99(d)

     

     

    120

    Kaupadega seotud tuletisinstrumendid

    V lisa 2.osa punkt 99(e)

     

     

    130

    Muu

    V lisa 2.osa punkt 99(f)

     

     

    140

    KAUPLEMISEL KASUTATAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

     

     

    16.5   Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Käesolev periood

    Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse muutused

    V lisa 2.osa punkt 100

     

    010

    020

    010

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

     

    020

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 26

    V lisa 1.osa punkt 26

     

     

    030

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punkt 27

    V lisa 1.osa punkt 27

     

     

    040

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

     

     

    050

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

    060

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

     

    070

    ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

    IFRS 7.20(a)(i)

     

     

    080

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

     

     

    090

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 26

     

     

     

    100

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punkt 27

     

     

     

    110

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9

     

     

     

    120

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

     

    130

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

     

     

    140

    KAUPLEMISEL MITTEKASUTATAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

     

     

     

    16.6   Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Käesolev periood

    010

    010

    Riskimaandamisinstrumendi õiglase väärtuse muutused [sealhulgas lõpetamine]

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a

    IFRS 7.24(a)(i)

     

    020

    Maandatava instrumendi õiglase väärtuse muutused, mis on omistatavad maandatud riskile

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a

    IFRS 7.24(a)(ii)

     

    030

    Rahavoogude riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a

    IFRS 7.24(b)

     

    040

    Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a

    IFRS 7.24(c)

     

    050

    RISKIMAANDAMISE ARVESTUSE NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a

    IFRS 7.24

     

    16.7   Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Käesolev periood

     

    Lisandumine V lisa 2.osa punkt 102

    Tühistamine V lisa 2.osa punkt 102

    Kokku

    Varade väärtuse akumuleeritud langus

    010

    020

    030

    040

    010

    Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    BADi artiklid 35-37

    IFRS 7.20(e)

     

     

     

     

    020

    Soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad

     

    IFRS 7.20(e); IAS 39.66

     

     

     

     

    030

    Müügivalmis finantsvarad

     

    IFRS 7.20(e); IAS 39.67-70

     

     

     

     

    040

    Laenud ja nõuded

     

    IFRS 7.20(e); IAS 39.63-65

     

     

     

     

    050

    Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

     

    IFRS 7.20(e); IAS 39.63-65

     

     

     

     

    060

    Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine

    BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14

    IAS 28.40-43

     

     

     

     

    070

    Tütarettevõtjad

     

    IFRS 10 lisa A

     

     

     

     

    080

    Ühisettevõtjad

     

    IAS 28.3

     

     

     

     

    090

    Sidusettevõtjad

    Neljanda direktiivi artikkel 17

    IAS 28.3

     

     

     

     

    100

    Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine

     

    IAS 36.126(a),(b)

     

     

     

     

    110

    Materiaalsed põhivarad

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

    IAS 16.73(e)(v-vi)

     

     

     

     

    120

    Kinnisvarainvesteeringud

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

    IAS 40.79(d)(v)

     

     

     

     

    130

    Firmaväärtus

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

    IAS 36.10b; IAS 36.88-99, 124; IFRS 3, lisa B67(d)(v)

     

     

     

     

    140

    Muu immateriaalne vara

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9

    IAS 38.118(e)(iv)(v)

     

     

     

     

    145

    Muu

     

    IAS 36.126(a),(b)

     

     

     

     

    150

    KOKKU

     

     

     

     

     

     

    160

    Langenud väärtusega finantsvaradest kogunenud intressitulu

     

    IFRS 7.20(d); IAS 39.AG 93

     

     

     

     

    17.   Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Bilanss

    17.1   Varad

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine [Bilansiline väärtus]

    010

    010

    Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused

    BADi artikkel 4, aktiva punkt 1

    IAS 1.54 (i)

     

    020

    Sularaha

    V lisa 2.osa punkt 1

    V lisa 2.osa punkt 1

     

    030

    Nõuded keskpankadele

    BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2.osa punkt 2

    V lisa 2.osa punkt 2

     

    040

    Muud nõudmiseni hoiused

     

    V lisa 2.osa punkt 3

     

    050

    Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(a)(ii); IAS 39.9, AG 14

     

    060

    Tuletisinstrumendid

    CRRi II lisa

    IAS 39.9

     

    070

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

    080

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

    090

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

    091

    Kauplemisel kasutatavad finantsvarad

    V lisa 1.osa punkt 15

     

     

    092

    Tuletisinstrumendid

    CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15

     

     

    093

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

     

    094

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    095

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    100

    Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

     

    110

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

    120

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

    130

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

    140

    Müügivalmis finantsvarad

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(d); IAS 39.9

     

    150

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

    160

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

    170

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

    171

    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 4

     

     

    172

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

     

    173

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    174

    Laenud ja ettemaksed

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    175

    Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2

     

     

    176

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

     

    177

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    178

    Laenud ja ettemaksed

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    180

    Laenud ja nõuded

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16

     

    190

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

    200

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

    210

    Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt a ja lõige 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

     

    220

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

    230

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

    231

    Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel

    BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punkt 16

     

     

    232

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    233

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    234

    Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

    BADi artiklid 35-37; V lisa 1.osa punkt 17

     

     

    235

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

     

    236

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    237

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    240

    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a; IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19

    IFRS 7.22(b); IAS 39.9

     

    250

    Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 5 ja 5a; IAS 39.89A(a)

    IAS 39.89A(a)

     

    260

    Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud

    BADi artikkel 4, aktiva punktid 7 ja 8; neljanda direktiivi artikkel 17; V lisa 2.osa punkt 4

    IAS 1.54(e); V lisa 2.osa punkt 4

     

    270

    Edasikindlustus- ja kindlustuslepingute varad

     

    IFRS 4.IG20.(b)-(c); V lisa 2.osa punkt 105

     

    280

    Materiaalsed varad

    BADi artikkel 4, aktiva punkt 10

     

     

    290

    Immateriaalsed varad

    BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

    IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

     

    300

    Firmaväärtus

    BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113

    IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113

     

    310

    Muu immateriaalne vara

    BADi artikkel 4, aktiva punkt 9

    IAS 38.8,118

     

    320

    Tulumaksu varad

     

    IAS 1.54(n-o)

     

    330

    Tasumisele kuuluva tulumaksu varad

     

    IAS 1.54(n); IAS 12.5

     

    340

    Edasilükkunud tulumaksu varad

    Neljanda direktiivi artikli 43 lõike 1 punkt 11; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106

    IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106

     

    350

    Muud varad

    V lisa 2.osa punkt 5

    V lisa 2.osa punkt 5

     

    360

    Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

     

    IAS 1.54(j); IFRS 5.38, V lisa 2.osa punkt 6

     

    370

    VARAD KOKKU

    BADi artikkel 4, aktiva

    IAS 1.9(a), IG 6

     

    17.2   Bilansivälised riskipositsioonid: Võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine [Nimiväärtus]

    010

    010

    Võetud siduvad laenuandmiskohustused

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 57

    IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 57

     

    020

    Antud finantsgarantiid

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

    IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

     

    030

    Muud võetud siduvad kohustused

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

     

    040

    BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID

     

     

     

    17.3   Kohustused ja omakapital

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine [Bilansiline väärtus]

    010

    010

    Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9, AG 14-15

    IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15

     

    020

    Tuletisinstrumendid

    CRRi II lisa

    IAS 39.9, AG 15(a)

     

    030

    Lühikesed positsioonid

     

    IAS 39.AG 15(b)

     

    040

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30

     

    050

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    V lisa 1.osa punkt 31

     

    060

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

    061

    Kauplemisel kasutatavad finantskohustused

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3

     

     

    062

    Tuletisinstrumendid

    CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15

     

     

    063

    Lühikesed positsioonid

     

     

     

    064

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

    065

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

    066

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

     

    070

    Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8 (e)(i); IAS 39.9

     

    080

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

    090

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    V lisa 1.osa punkt 31

     

    100

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

    110

    Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 3 ja 5a; IAS 39.47

    IFRS 7.8(f); IAS 39.47

     

    120

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

    130

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    V lisa 1.osa punkt 31

     

    140

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

    141

    Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3

     

     

    142

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

    143

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

    144

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

     

    150

    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a; V lisa 1.osa punkt 23

    IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 23

     

    160

    Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 5 ja 5a; IAS 39.89A(b)

    IAS 39.89A(b)

     

    170

    Kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohustused

     

    IFRS 4.IG20(a); V lisa 2.osa punkt 106

     

    180

    Eraldised

    BADi artikkel 4, passiva punkt 6

    IAS 37.10; IAS 1.54(l)

     

    190

    Tulumaksu kohustused

     

    IAS 1.54(n-o)

     

    200

    Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused

     

    IAS 1.54(n); IAS 12.5

     

    210

    Edasilükkunud tulumaksu kohustused

    Neljanda direktiivi artikli 43 lõike 1 punkt 11; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108

    IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108

     

    220

    Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital

     

    IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2.osa punkt 9

     

    230

    Muud kohustused

    V lisa 2.osa punkt 10

    V lisa 2.osa punkt 10

     

    240

    Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse

     

    IAS 1.54 (p); IFRS 5.38, V lisa 2.osa punkt 11

     

    250

    KOHUSTUSED

     

    IAS 1.9(b);IG 6

     

    260

    Kapital

    BADi artikkel 4, passiva punkt 9, BADi artikkel 22

    IAS 1.54(r), BADi artikkel 22

     

    270

    Ülekurss

    BADi artikkel 4, passiva punkt 10; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124

    IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124

     

    280

    Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital

    V lisa 2.osa punktid 15-16

    V lisa 2.osa punktid 15-16

     

    290

    Muu omakapital

    V lisa 2.osa punkt 17

    IFRS 2.10; V lisa 2.osa punkt 17

     

    300

    Muu akumuleeritud koondkasum

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

     

    310

    Jaotamata kasum

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

     

    320

    Ümberhindluse reservid

    BADi artikkel 4, passiva punkt 12

    IFRS 1.30, D5-D8

     

    325

    Õiglase väärtuse reservid

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1

     

     

    330

    Muud reservid

    BADi artikkel 4, passiva punktid 11–13

    IAS 1.54; IAS 1.78(e)

     

    335

    Esimese konsolideerimise vahe

    Seitsmenda direktiivi artikli 19 lõike 1 punkt c

     

     

    340

    (-) Omaaktsiad

    Neljas direktiiv, aktiva C (III)(7), D (III)(2); V lisa 2.osa punkt 20

    IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33-34, AG 14, AG 36; V lisa 2.osa punkt 20

     

    350

    Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

    BADi artikkel 4, passiva punkt 14

    IAS 27.28; IAS 1.83(a)(ii)

     

    360

    (-) Vahedividendid

    CRRi artikli 26 punkt 2

    IAS 32.35

     

    370

    Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]

    Seitsmenda direktiivi artikkel 21;

    IAS 27.4; IAS 1.54(q); IAS 27.27

     

    380

    OMAKAPITAL KOKKU

     

    IAS 1.9(c), IG 6

     

    390

    OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU

    BADi artikkel 4, passiva

    IAS 1.IG6

     

    18.   Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Bilansiline brutoväärtus

    Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused ja eraldised

    Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid

     

    Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded

    Viivisnõuded

     

    nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul

    viivisnõuete puhul

     

    Tasumise tähtaega ei ole ületatud või tähtajaks tasumata ≤ 30 päeva

    Tähtajaks tasumata > 30 päeva ≤ 60 päeva

    Tähtajaks tasumata > 60 päeva ≤ 90 päeva

     

    Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva

    Tähtajaks tasumata > 90 päeva ≤ 180 päeva

    Tähtajaks tasumata > 180 päeva ≤ 1 aasta

    Tähtajaks tasumata > 1 aasta

    Millest: makseviivituses

    Millest: langenud väärtusega

     

    Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva

    Tähtajaks tasumata > 90 päeva ≤ 180 päeva

    Tähtajaks tasumata > 180 päeva ≤ 1 aasta

    Tähtajaks tasumata > 1 aasta

    Seoses viivisnõuetega saadud tagatised

    Seoses viivisnõuetega saadud finantsgarantiid

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    110

    120

    130

    140

    150

    160

    170

    180

    190

    200

    210

    V lisa 2.osa punktid 45, 109, 145-162

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punkt 158

    V lisa 2.osa punkt 158

    V lisa 2.osa punkt 158

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punkt 159

    V lisa 2.osa punkt 159

    V lisa 2.osa punkt 159

    V lisa 2.osa punkt 159

    CRRi artikkel 178; V lisa 2.osa punkt 61

    IAS 39. 58-70

    V lisa 2.osa punkt 46

    V lisa 2.osa punkt 161

    V lisa 2.osa punkt 161

    V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

    V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

    V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

    V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

    V lisa 2.osa punkt 162

    V lisa 2.osa punkt 162

    V lisa 2.osa punktid 45, 109, 145-162

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punkt 158

    V lisa 2.osa punkt 158

    V lisa 2.osa punkt 158

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punkt 159

    V lisa 2.osa punkt 159

    V lisa 2.osa punkt 159

    V lisa 2.osa punkt 159

    CRRi artikkel 178; V lisa 2.osa punkt 61

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

    V lisa 2.osa punkt 46

    V lisa 2.osa punkt 161

    V lisa 2.osa punkt 161

    V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

    V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

    V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

    V lisa 2.osa punktid 159 ja 161

    V lisa 2.osa punkt 162

    V lisa 2.osa punkt 162

    010

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    020

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    Millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

    VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

    VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    Millest: ärikinnisvara

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    Millest: eluaseme hüpoteeklaenud

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    Millest: tarbimislaen

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID

    V lisa 1.osa punkt 13 (d) ja (e); punkt 14 (d) ja (e)

    V lisa 1.osa punkt 13 (d) ja (e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    190

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    200

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    210

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    220

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    230

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    240

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    250

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    260

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    270

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    280

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    290

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    300

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    310

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    320

    VÕLAINSTRUMENDID ÕIGLASES VÄÄRTUSES, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 13 (b) ja (c); punkt 14 (b) ja (c)

    V lisa 1.osa punkt 13 (b) ja (c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    330

    VÕLAINSTRUMENDID, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e); punkt 14 (b), (c), (d) ja (e)

    V lisa 1.osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    340

    Võetud siduvad laenuandmiskohustused

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56-57

    IAS 39.2 (h), 4 (a), (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56-57

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    350

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    360

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    370

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    380

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    390

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    400

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    410

    Antud finantsgarantiid

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

    IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    420

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    430

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    440

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    450

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    460

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    470

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    480

    Muud võetud siduvad kohustused

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    490

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    500

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    510

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    520

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    530

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    540

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    550

    BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID

    V lisa 2.osa punkt 55

    V lisa 2.osa punkt 55

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    19.   Teave makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete kohta

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Nende nõuete bilansiline brutoväärtus, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

    Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused ja eraldised

    Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid

     

    Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

    Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

     

    nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

    viivisnõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

     

    Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

    Refinantseerimine

    millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded

     

    Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

    Refinantseerimine

    millest: makseviivituses

    millest: langenud väärtusega

    millest: viivisnõuete makseraskuste tõttu restruktureerimine

     

    Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

    Refinantseerimine

    Saadud tagatised seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

    Saadud finantsgarantiid seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    100

    110

    120

    130

    140

    150

    160

    170

    180

    V lisa 2.osa punktid 45, 109, 163-182

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punktid 164 (a), 177, 178, 182

    V lisa 2.osa punktid 164 (b), 177, 178, 181, 182

    V lisa 2.osa punktid 176 (b), 177, 180

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punktid 164 (a), 179-180, 182

    V lisa 2.osa punktid 164 (b), 179-182

    CRRi artikkel 178; V lisa 2.osa punkt 61

    IAS 39. 58-70

    V lisa 2.osa punktid 172 (a), 157

    V lisa 2.osa punktid 46, 183

    V lisa 2.osa punktid 145-183

    V lisa 2.osa punktid 145-183

    V lisa 2.osa punktid 164 (a), 179-180, 182, 183

    V lisa 2.osa punktid 164 (b), 179-183

    V lisa 2.osa punkt 162

    V lisa 2.osa punkt 162

    V lisa 2.osa punktid 45, 109, 163-182

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punktid 164 (a), 177, 178, 182

    V lisa 2.osa punktid 164 (b), 177, 178, 181, 182

    V lisa 2.osa punktid 176 (b), 177, 180

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punktid 164 (a), 179-180, 182

    V lisa 2.osa punktid 164 (b), 179-182

    CRRi artikkel 178; V lisa 2.osa punkt 61

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

    V lisa 2.osa punktid 172 (a), 157

    V lisa 2.osa punktid 46, 183

    V lisa 2.osa punktid 145-183

    V lisa 2.osa punktid 145-183

    V lisa 2.osa punktid 164 (a), 179-180, 182, 183

    V lisa 2.osa punktid 164 (b), 179-183

    V lisa 2.osa punkt 162

    V lisa 2.osa punkt 162

    010

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    020

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    Millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

    VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

    VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    Millest: ärikinnisvara

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    Millest: eluaseme hüpoteeklaenud

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    Millest: tarbimislaen

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID

    V lisa 1.osa punkt 13 (d) ja (e); punkt 14 (d) ja (e)

    V lisa 1.osa punkt 13 (d) ja (e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    190

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    200

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    210

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    220

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    230

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    240

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    250

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    260

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    270

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    280

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    290

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    300

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    310

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    320

    VÕLAINSTRUMENDID ÕIGLASES VÄÄRTUSES, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 13 (b) ja (c); punkt 14 (b) ja (c)

    V lisa 1.osa punkt 13 (b) ja (c)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    330

    VÕLAINSTRUMENDID, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e); punkt 14 (b), (c), (d) ja (e)

    V lisa 1.osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    340

    Võetud siduvad laenuandmiskohustused

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56-57

    IAS 39.2 (h), 4 (a), (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56-57

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    20.   Geograafiline jaotus

    20.1   Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Bilansiline väärtus

    Riigisisesed tegevused

    Riigivälised tegevused

    V lisa 2.osa punkt 107

    V lisa 2.osa punkt 107

    010

    020

    010

    Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused

    BADi artikkel 4, aktiva punkt 1

    IAS 1.54 (i)

     

     

    020

    Sularaha

    V lisa 2.osa punkt 1

    V lisa 2.osa punkt 1

     

     

    030

    Nõuded keskpankadele

    BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2.osa punkt 2

    V lisa 2.osa punkt 2

     

     

    040

    Muud nõudmiseni hoiused

     

    V lisa 2.osa punkt 3

     

     

    050

    Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(a)(ii); IAS 39.9, AG 14

     

     

    060

    Tuletisinstrumendid

    CRRi II lisa

    IAS 39.9

     

     

    070

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

     

    080

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    090

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    091

    Kauplemisel kasutatavad finantsvarad

    V lisa 1.osa punkt 15

     

     

     

    092

    Tuletisinstrumendid

    CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15

     

     

     

    093

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

     

     

    094

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

    095

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

    100

    Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

     

     

    110

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

     

    120

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    130

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    140

    Müügivalmis finantsvarad

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(d); IAS 39.9

     

     

    150

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

     

    160

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    170

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    171

    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 4

     

     

     

    172

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

     

     

    173

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

    174

    Laenud ja ettemaksed

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

    175

    Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2

     

     

     

    176

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

     

     

    177

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

    178

    Laenud ja ettemaksed

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

    180

    Laenud ja nõuded

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16

     

     

    190

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    200

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    210

    Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt a ja lõige 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

     

     

    220

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

    230

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

    231

    Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel

    BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punkt 16

     

     

     

    232

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

    233

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

    234

    Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

    BADi artiklid 35-37; V lisa 1.osa punkt 17

     

     

     

    235

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

     

     

     

    236

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

    237

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

    240

    Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a; IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19

    IFRS 7.22(b); IAS 39.9

     

     

    250

    Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 5 ja 5a; IAS 39.89A(a)

    IAS 39.89A(a)

     

     

    260

    Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud

    BADi artikkel 4, aktiva punktid 7 ja 8; neljanda direktiivi artikkel 17; V lisa 2.osa punkt 4

    IAS 1.54(e); V lisa 2.osa punkt 4

     

     

    270

    Materiaalsed varad

    BADi artikkel 4, aktiva punkt 10

     

     

     

    280

    Immateriaalsed varad

    BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

    IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115

     

     

    290

    Tulumaksu varad

     

    IAS 1.54(n-o)

     

     

    300

    Muud varad

    V lisa 2.osa punkt 5

    V lisa 2.osa punkt 5

     

     

    310

    Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

     

    IAS 1.54(j); IFRS 5.38

     

     

    320

    VARAD

    BADi artikkel 4, aktiva

    IAS 1.9(a), IG 6

     

     

    20.2   Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Bilansiline väärtus

    Riigisisesed tegevused

    Riigivälised tegevused

    V lisa 2.osa punkt 107

    V lisa 2.osa punkt 107

    010

    020

    010

    Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9, AG 14-15

    IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15

     

     

    020

    Tuletisinstrumendid

    CRRi II lisa

    IAS 39.9, AG 15(a)

     

     

    030

    Lühikesed positsioonid

     

    IAS 39.AG 15(b)

     

     

    040

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30

     

     

    050

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

    060

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

     

    061

    Kauplemisel kasutatavad finantskohustused

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3

     

     

     

    062

    Tuletisinstrumendid

    CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15

     

     

     

    063

    Lühikesed positsioonid

     

     

     

     

    064

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

     

    065

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

     

    066

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

     

     

    070

    Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8 (e)(i); IAS 39.9

     

     

    080

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

    090

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

    100

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

     

    110

    Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 3 ja 5a; IAS 39.47

    IFRS 7.8(f); IAS 39.47

     

     

    120

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

    130

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

    140

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

     

    141

    Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3

     

     

     

    142

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

     

    143

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

     

    144

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

     

     

    150

    Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a; V lisa 1.osa punkt 23

    IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 23

     

     

    160

    Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 5 ja 5a; IAS 39.89A(b)

    IAS 39.89A(b)

     

     

    170

    Eraldised

    BADi artikkel 4, passiva punkt 6

    IAS 37.10; IAS 1.54(l)

     

     

    180

    Tulumaksu kohustused

     

    IAS 1.54(n-o)

     

     

    190

    Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital

     

    IAS 32.IE 33; IFRIC 2; V lisa 2.osa punkt 9

     

     

    200

    Muud kohustused

    V lisa 2.osa punkt 10

    V lisa 2.osa punkt 10

     

     

    210

    Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse

     

    IAS 1.54(p); IFRS 5.38

     

     

    220

    KOHUSTUSED

     

    IAS 1.9(b);IG 6

     

     

    20.3   Kasumiaruande kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Käesolev periood

    Riigisisesed tegevused

    Riigivälised tegevused

    V lisa 2.osa punkt 107

    V lisa 2.osa punkt 107

    010

    020

    010

    Intressitulu

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 1; V lisa 2.osa punkt 21

    IAS 1.97; IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2.osa punkt 21

     

     

    020

    (Intressikulu)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 2; V lisa 2.osa punkt 21

    IAS 1.97; V lisa 2.osa punkt 21

     

     

    030

    (Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud)

     

    IFRIC 2.11

     

     

    040

    Dividenditulu

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 3; V lisa 2.osa punkt 28

    IAS 18.35(b)(v); V lisa 2.osa punkt 28

     

     

    050

    Teenus- ja vahendustasude tulu

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 4

    IFRS 7.20(c)

     

     

    060

    (Teenus- ja vahendustasude kulu)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 5

    IFRS 7.20(c)

     

     

    070

    Netokasum või (-) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

    IFRS 7.20(a)(ii-v)

     

     

    080

    Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

    IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

     

     

    085

    Kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

     

     

     

    090

    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

    IFRS 7.20(a) (i); IAS 39.55(a)

     

     

    095

    Kauplemisel mittekasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

     

     

     

    100

    Riskimaandamise arvestuse netokasum või (-) netokahjum

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a

    IFRS 7.24

     

     

    110

    Vahetuskursi erinevused [kasum või (-) kahjum], neto

    BADi artikkel 39

    IAS 21.28, 52(a)

     

     

    120

    Netokasum või (-) netokahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest

    BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14

     

     

     

    130

    Netokasum või (-) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

     

    IAS 1.34

     

     

    140

    Muud tegevustulud

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 7; V lisa 2.osa punktid 141-143

    V lisa 2.osa punktid 141-143

     

     

    150

    (Muud tegevuskulud)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 10; V lisa 2.osa punktid 141-143

    V lisa 2.osa punktid 141-143

     

     

    155

    NETO TEGEVUSTULUD KOKKU

     

     

     

     

    160

    (Halduskulud)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 8

     

     

     

    170

    (Kulum)

     

    IAS 1.102, 104

     

     

    175

    (Üldise pangandusreservi suurenemised või (-) vähenemised, neto)

    BADi artikli 38 lõige 2

     

     

     

    180

    (Eraldised või (-) eraldiste tühistamine)

     

    IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g)

     

     

    190

    (Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

    BADi artiklid 35-37

    IFRS 7.20(e)

     

     

    200

    (Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14

    IAS 28.40-43

     

     

    210

    (Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine)

     

    IAS 36.126(a)(b)

     

     

    220

    Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus

    Seitsmenda direktiivi artikkel 31

    IFRS 3 lisa B64(n)(i)

     

     

    230

    Osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest

    BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14

    IAS 1.82(c)

     

     

    240

    Kasum või (-) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele

     

    IFRS 5.37; V lisa 2.osa punkt 27

     

     

    250

    JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM ENNE TULUMAKSU

     

    IAS 1.102, IG 6; IFRS 5.33 A

     

     

    260

    (Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (-) tulu)

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 15

    IAS 1.82(d); IAS 12.77

     

     

    270

    JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 16

    IAS 1, IG 6

     

     

    275

    Erakorraline kasum või (-) kahjum pärast tulumaksu

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 21

     

     

     

    280

    Lõpetatud tegevuste kasum või (-) kahjum pärast tulumaksu

     

    IAS 1.82(e); IFRS 5.33(a), 5.33 A

     

     

    290

    AASTA KASUM VÕI (-) KAHJUM

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 23

    IAS 1.81 A(a)

     

     

    20.4   Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

    z-telg

    Vastaspoole asukohariik

     

     

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Bilansiline brutoväärtus

    Millest: võla makseraskuste tõttu restruktureerimine

    Millest: viivisnõuded

    Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

    V lisa 2.osa punkt 109

    V lisa 2.osa punktid 163-183

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punkt 46

    010

    022

    025

    030

    010

    Tuletisinstrumendid

    CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15

    IAS 39.9

     

     

     

     

    020

    Millest: krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

    030

    Millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

    040

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

     

     

     

    050

    Millest: krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

    060

    Millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

    070

    Millest: finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

    080

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

    090

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

    100

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

    110

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

    120

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

    130

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

    140

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

    150

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

     

     

     

    160

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

     

     

     

    170

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

     

     

     

    180

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

     

     

     

    190

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

     

     

     

    200

    Millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

    VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

    VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

     

     

     

     

    210

    Millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud

     

     

     

     

     

     

    220

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

     

     

     

    230

    Millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud

     

     

     

     

     

     

    240

    Millest: tarbimislaen

     

     

     

     

     

     

    20.5   Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

    z-telg

    Vastaspoole asukohariik

     

     

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Nimiväärtus

    Millest: võla makseraskuste tõttu restruktureerimine

    Millest: viivisnõuded

    Võetud siduvate kohustuste ja antud garantiidega seotud eraldised

    V lisa 2.osa punkt 62

    V lisa 2.osa punktid 163-183

    V lisa 2.osa punktid 145-162

     

    010

    022

    025

    030

    010

    Võetud siduvad laenuandmiskohustused

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 57

    IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 57

     

     

     

     

    020

    Antud finantsgarantiid

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

    IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58

     

     

     

     

    030

    Muud võetud siduvad kohustused

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

    CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59

     

     

     

     

    20.6   Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

    z-telg

    Vastaspoole asukohariik

     

     

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Bilansiline väärtus

    V lisa 1.osa punkt 28, 2.osa punkt 107

    010

    010

    Tuletisinstrumendid

    CRRi II lisa

    IAS 39.9, AG 15(a)

     

    020

    Millest: krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

    030

    Millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

    040

    Lühikesed positsioonid

     

    IAS 39 AG 15(b)

     

    050

    Millest: krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

    060

    Millest: muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

    070

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

    080

    Keskpangad

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

    V lisa 1.osa punkt 35(a)

     

    090

    Valitsemissektor

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

    V lisa 1.osa punkt 35(b)

     

    100

    Krediidiasutused

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

    V lisa 1.osa punkt 35(c)

     

    110

    Muud finantssektori äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

    V lisa 1.osa punkt 35(d)

     

    120

    Finantssektorivälised äriühingud

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

    V lisa 1.osa punkt 35(e)

     

    130

    Kodumajapidamised

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

    V lisa 1.osa punkt 35(f)

     

    20.7   Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel

    z-telg

    Vastaspoole asukohariik

     

     

     

     

    Finantssektorivälised äriühingud

     

    Bilansiline brutoväärtus

    Millest: viivisnõuded

    Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    V lisa 2.osa punkt 109

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punkt 46

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    V lisa 2.osa punkt 109

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punkt 46

     

    010

    012

    020

    010

    A

    Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

    NACE määrus

     

     

     

    020

    B

    Mäetööstus

    NACE määrus

     

     

     

    030

    C

    Töötlev tööstus

    NACE määrus

     

     

     

    040

    D

    Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

    NACE määrus

     

     

     

    050

    E

    Veevarustus

    NACE määrus

     

     

     

    060

    F

    Ehitus

    NACE määrus

     

     

     

    070

    G

    Hulgi- ja jaekaubandus

    NACE määrus

     

     

     

    080

    H

    Veondus ja laondus

    NACE määrus

     

     

     

    090

    I

    Majutus ja toitlustus

    NACE määrus

     

     

     

    100

    J

    Info ja side

    NACE määrus

     

     

     

    110

    L

    Kinnisvaraalane tegevus

    NACE määrus

     

     

     

    120

    M

    Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

    NACE määrus

     

     

     

    130

    N

    Haldus- ja abitegevused

    NACE määrus

     

     

     

    140

    O

    Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus

    NACE määrus

     

     

     

    150

    P

    Haridus

    NACE määrus

     

     

     

    160

    Q

    Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

    NACE määrus

     

     

     

    170

    R

    Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

    NACE määrus

     

     

     

    180

    S

    Muud teenindavad tegevused

    NACE määrus

     

     

     

    190

    LAENUD JA ETTEMAKSED

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

    21.   Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Bilansiline väärtus

    V lisa 2.osa punktid 110-111

    010

    010

    Materiaalsed põhivarad

     

    IAS 16.6; IAS 1.54(a)

     

    020

    Ümberhindluse mudel

     

    IAS 17.49; IAS 16.31, 73(a)(d)

     

    030

    Soetusmaksumuse mudel

     

    IAS 17.49; IAS 16.30, 73(a)(d)

     

    040

    Kinnisvarainvesteeringud

     

    IAS 40.IN5; IAS 1.54(b)

     

    050

    Õiglase väärtuse mudel

     

    IAS 17.49; IAS 40.33-55, 76

     

    060

    Soetusmaksumuse mudel

     

    IAS 17.49; IAS 40.56,79(c)

     

    070

    Muu immateriaalne vara

    BADi artikkel 4, aktiva punkt 9

    IAS 38.8, 118

     

    080

    Ümberhindluse mudel

     

    IAS 17.49; IAS 38.75-87, 124(a)(ii)

     

    090

    Soetusmaksumuse mudel

     

    IAS 17.49; IAS 38.74

     

    22.   Varahaldus, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid

    22.1   Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 4 ja 5

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    IFRS 7.20(c)

    Käesolev periood

    010

    010

    Teenus- ja vahendustasude tulu

     

    2. osa punktid 10-12

     

    020

    Väärtpaberid

     

     

     

    030

    Emiteerimised

    V lisa 2.osa punkt 116(a)

    V lisa 2.osa punkt 116(a)

     

    040

    Ülekandekorraldused

    V lisa 2.osa punkt 116(b)

    V lisa 2.osa punkt 116(b)

     

    050

    Muu

    V lisa 2.osa punkt 116(c)

    V lisa 2.osa punkt 116(c)

     

    060

    Kliiring ja arveldus

    V lisa 2.osa punkt 116(d)

    V lisa 2.osa punkt 116(d)

     

    070

    Varahaldus

    V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(a)

    V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(a)

     

    080

    Hoidmine [kliendi liigi alusel]

    V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(b)

    V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(b)

     

    090

    Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

     

     

     

    100

    Muu

     

     

     

    110

    Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul

    V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(c)

    V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(c)

     

    120

    Usaldustehingud

    V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(d)

    V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(d)

     

    130

    Makseteenused

    V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(e)

    V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(e)

     

    140

    Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel]

    V lisa 2.osa punkt 117(f)

    V lisa 2.osa punkt 117(f)

     

    150

    Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

     

     

     

    160

    Kindlustustooted

     

     

     

    170

    Muu

     

     

     

    180

    Struktureeritud rahastamine

    V lisa 2.osa punkt 116(f)

    V lisa 2.osa punkt 116(f)

     

    190

    Väärtpaberistamise teenindamine

    V lisa 2.osa punkt 116(g)

    V lisa 2.osa punkt 116(g)

     

    200

    Võetud siduvad laenuandmiskohustused

    V lisa 2.osa punkt 116(h)

    IAS 39.47(d)(ii); V lisa 2.osa punkt 116(h)

     

    210

    Antud finantsgarantiid

    V lisa 2.osa punkt 116(h)

    IAS 39.47(c)(ii); V lisa 2.osa punkt 116(h)

     

    220

    Muu

    V lisa 2.osa punkt 116(j)

    V lisa 2.osa punkt 116(j)

     

    230

    (Teenus- ja vahendustasude kulu)

     

    2. osa punktid 10-12

     

    240

    (Kliiring ja arveldus)

    V lisa 2.osa punkt 116(d)

    V lisa 2.osa punkt 116(d)

     

    250

    (Hoidmine)

    V lisa 2.osa punkt 117(b)

    V lisa 2.osa punkt 117(b)

     

    260

    (Väärtpaberistamise teenindamine)

    V lisa 2.osa punkt 116(g)

    V lisa 2.osa punkt 116(g)

     

    270

    (Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees)

    V lisa 2.osa punkt 116(i)

    V lisa 2.osa punkt 116(i)

     

    280

    (Saadud finantsgarantiid)

    V lisa 2.osa punkt 116(i)

    V lisa 2.osa punkt 116(i)

     

    290

    (Muu)

    V lisa 2.osa punkt 116(j)

    V lisa 2.osa punkt 116(j)

     

    22.2   Osutatud teenustega seotud varad

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Osutatud teenustega seotud varade summa

    V lisa 2.osa punkt 117(g)

    010

    010

    Varahaldus [kliendi liigi alusel]

    V lisa 2.osa punkt 117(a)

    V lisa 2.osa punkt 117(a)

     

    020

    Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

     

     

     

    030

    Pensionifondid

     

     

     

    040

    Kaalutlusõigusel valitsetavad kliendiportfellid

     

     

     

    050

    Muud investeerimisvahendid

     

     

     

    060

    Hoidmisel olevad varad [kliendi liigi alusel]

    V lisa 2.osa punkt 117(b)

    V lisa 2.osa punkt 117(b)

     

    070

    Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

     

     

     

    080

    Muu

     

     

     

    090

    Millest: muudele üksustele hoidmiseks antud

     

     

     

    100

    Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul

    V lisa 2.osa punkt 117(c)

    V lisa 2.osa punkt 117(c)

     

    110

    Usaldustehingud

    V lisa 2.osa punkt 117(d)

    V lisa 2.osa punkt 117(d)

     

    120

    Makseteenused

    V lisa 2.osa punkt 117(e)

    V lisa 2.osa punkt 117(e)

     

    130

    Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel]

    V lisa 2.osa punkt 117(f)

    V lisa 2.osa punkt 117(f)

     

    140

    Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

     

     

     

    150

    Kindlustustooted

     

     

     

    160

    Muu

     

     

     

    30.   Bilansivälised tegevused: Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

    30.1   Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

     

     

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Bilansis kajastatud finantsvarade bilansiline väärtus

    Millest: kasutatud likviidsustoetus

    Kasutatud likviidsustoetuse õiglane väärtus

    Bilansis kajastatud finantskohustuste bilansiline väärtus

    Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansiväliste kirjete nimiväärtus

    Millest: võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus

    Aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul käesoleval perioodil tekkinud kahjum

    IFRS 12.29(a)

    IFRS 12.29(a); V lisa 2.osa punkt 118

     

    IFRS 12.29(a)

    IFRS 12.B26(e)

     

    IFRS 12 B26(b)

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    010

    Kokku

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    30.2   Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa

    Tegevuste laadi alusel

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad

    Varahaldus

    Muud tegevused

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 66

    V lisa 2.osa punkt 117(a)

    Bilansiline väärtus

     

    IFRS 12.28, B6.(a)

    010

    020

    030

    010

    Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatavad finantsvarad

     

    IFRS 12.29(a),(b)

     

     

     

    021

    millest: viivisnõuded

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punktid 145-163

     

     

     

    030

    Tuletisinstrumendid

    CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 6

    IAS 39.9

     

     

     

    040

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

     

     

    050

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

    060

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

    070

    Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatav omakapital ja finantskohustused

     

    IFRS 12.29(a),(b)

     

     

     

    080

    Emiteeritud omakapitaliinstrumendid

     

    IAS 32.4

     

     

     

    090

    Tuletisinstrumendid

    CRRi II lisa

    IAS 39.9, AG 15(a)

     

     

     

    100

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

     

    110

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

     

     

    Nimiväärtus

    120

    Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansivälised kirjed

     

    IFRS 12.B26(e)

     

     

     

    131

    millest: viivisnõuded

    V lisa 2.osa punktid 145-162

    V lisa 2.osa punktid 145-162

     

     

     

    31.   Seotud osapooled

    31.1   Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad

     

     

     

    Laekumata ja tasumata saldod

    Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused

    Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused

    Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad

    Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud

    Muud seotud osapooled

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    IAS 24.19(a),(b)

    IAS 24.19(c); V lisa 2.osa punkt 120

    IAS 24.19(d),(e); V lisa 2.osa punkt 120

    IAS 24.19(f)

    IAS 24.19(g)

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

     

    Neljanda direktiivi artikli 43 lõige 7a

    Neljanda direktiivi artikli 43 lõige 7a

    Neljanda direktiivi artikli 43 lõige 7a

    Neljanda direktiivi artikli 43 lõige 7a

    Neljanda direktiivi artikli 43 lõige 7a

     

    V lisa 2.osa punkt 120

    V lisa 2.osa punkt 120

    010

    020

    030

    040

    050

    010

    Valitud finantsvarad

     

    IAS 24.18(b)

     

     

     

     

     

    020

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

     

     

     

     

    030

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

     

    040

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

     

    050

    millest: langenud väärtusega finantsvarad

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Valitud finantskohustused

     

    IAS 24.18(b)

     

     

     

     

     

    070

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

     

     

     

    080

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

     

     

     

    090

    Võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste nimiväärtus

    V lisa 2.osa punkt 62

    IAS 24.18(b); V lisa 2.osa punkt 62

     

     

     

     

     

    100

    millest: makseviivituses

    V lisa 2.osa punkt 61

    IAS 24.18(b); V lisa 2.osa punkt 61

     

     

     

     

     

    110

    Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees

    V lisa 2.osa punktid 63 ja 121

    IAS 24.18(b); V lisa 2.osa punktid 63 ja 121

     

     

     

     

     

    120

    Tuletisinstrumentide tinglik väärtus

    V lisa 2.osa punktid 70-71

    V lisa 2.osa punktid 70-71

     

     

     

     

     

    130

    Langenud väärtusega võlainstrumentide, makseviivituses olevate garantiide ja makseviivituses olevate siduvate kohustuste allahindlused ja eraldised

     

    IAS 24.18(c)

     

     

     

     

     

    31.2   Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega

     

     

     

    Käesolev periood

    Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused

    Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused

    Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad

    Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud

    Muud seotud osapooled

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    IAS 24.19(a),(b)

    IAS 24.19(c)

    IAS 24.19(d),(e)

    IAS 24.19(f)

    IAS 24.19(g)

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

     

     

     

     

     

     

     

    V lisa 2.osa punkt 120

    V lisa 2.osa punkt 120

    010

    020

    030

    040

    050

    010

    Intressitulu

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 1; V lisa 2.osa punkt 21

    IAS 24.18(a); IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2.osa punkt 21

     

     

     

     

     

    020

    Intressikulu

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 2; V lisa 2.osa punkt 21

    IAS 24.18(a); IAS 1.97; V lisa 2.osa punkt 21

     

     

     

     

     

    030

    Dividenditulu

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 3; V lisa 2.osa punkt 28

    IAS 24.18(a); IAS 18.35(b)(v); V lisa 2.osa punkt 28

     

     

     

     

     

    040

    Teenus- ja vahendustasude tulu

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 4

    IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c)

     

     

     

     

     

    050

    Teenus- ja vahendustasude kulu

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 5

    IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c)

     

     

     

     

     

    060

    Kasum või (-) kahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

    IAS 24.18(a)

     

     

     

     

     

    070

    Kasum või (-) kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

    V lisa 2.osa punkt 122

    IAS 24.18(a); V lisa 2.osa punkt 122

     

     

     

     

     

    080

    Langenud väärtusega võlainstrumentide, makseviivituses olevate garantiide ja makseviivituses olevate siduvate kohustuste väärtuse languse ja eraldiste suurenemine või (-) vähenemine perioodi jooksul

     

    IAS 24.18(d)

     

     

     

     

     

    40.   Konsolideerimisgrupi struktuur

    40.1   Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes”

    LEI kood

    Üksuse kood

    Üksuse nimi

    Sissearvamise kuupäev

    Aktsia- või osakapital

    Investeerimisobjektiks oleva üksuse omakapital

    Investeerimisobjektiks oleva üksuse koguvarad

    Investeerimisobjektiks oleva üksuse kasum või (-) kahjum

    Investeerimisobjektiks oleva üksuse asukohariik

    Investeerimisobjektiks oleva üksuse sektor

    NACE kood

    Akumuleeritud osalus omakapitalis [%]

    Hääleõigus [%]

    Konsolideerimisgrupi struktuur [suhe]

    Raamatupidamiskäsitlus [raamatupidamisgrupp]

    Raamatupidamiskäsitlus [kapitalinõuete määruse grupp]

    Bilansiline väärtus

    Soetusmaksumus

    Investeerimisobjektiks oleva üksusega seotud firmaväärtus

    Nende investeeringute õiglane väärtus, mille puhul on avaldatud hinnanoteeringud

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(a)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(b)

    IFRS 12.12(a), 21(a)(i); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(c)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(d)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(e)

    IFRS 12.B12(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f)

    IFRS 12.B12(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f)

    IFRS 12.B12(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f)

    IFRS 12.12.(b), 21.(a).(iii); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(g)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(h)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(i)

    IFRS 12.21(iv); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(j)

    IFRS 12.21(iv); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(k)

    IFRS 12.10(a)(i); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(l)

    IFRS 12.21(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(m)

    CRRi artikli 423 punkt b; V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(n)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(o)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(p)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(q)

    IFRS 12.21(b)(iii); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(r)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(a)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(b)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(c)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(d)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(e)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(q)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(h)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(i)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(j)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(k)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(l)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(m)

    CRRi artikli 423 punkt b; V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(n)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(o)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(p)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(q)

    V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(r)

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

    090

    095

    100

    110

    120

    130

    140

    150

    160

    170

    180

    190

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    40,2.   Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes”

    Väärtpaberi kood

    Üksuse kood

    Valdusettevõtja LEI kood

    Valdusettevõtja kood

    Valdusettevõtja nimi

    Akumuleeritud osalus omakapitalis [%]

    Bilansiline väärtus

    Soetusmaksumus

    V lisa 2.osa punkt 125(a)

    V lisa 2.osa punktid 124(b) ja 125(c)

     

    V lisa 2.osa punkt 125(b)

     

    V lisa 2.osa punktid 124(j) ja 125(c)

    V lisa 2.osa punktid 124(o) ja 125(c)

    V lisa 2.osa punktid 124(p) ja 125(c)

    V lisa 2.osa punkt 125(a)

    V lisa 2.osa punktid 124(b) ja 125(c)

     

    V lisa 2.osa punkt 125(b)

     

    V lisa 2.osa punktid 124(j) ja 125(c)

    V lisa 2.osa punktid 124(o) ja 125(c)

    V lisa 2.osa punktid 124(p) ja 125(c)

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    080

     

     

     

     

     

     

     

     

    41.   Õiglane väärtus

    41.1   Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid

    VARAD

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Õiglane väärtus

    Õiglase väärtuse hierarhia IFRS 13.93(b), BC216

    IFRS 7.25-26

    1. tase IFRS 13.76

    2. tase IFRS 13.81

    3. tase IFRS 13.86

    010

    020

    030

    040

    010

    Laenud ja nõuded

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8 (c); IAS 39.9, AG16, AG26

     

     

     

     

    020

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

    030

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

    040

    Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt a ja lõige 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26

     

     

     

     

    050

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

     

    060

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

     

    KOHUSTUSED

     

     

     

     

     

     

    070

    Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 3 ja 5a; IAS 39.47

    IFRS 7.8(f); IAS 39.47

     

     

     

     

    080

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

     

     

    090

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

     

     

    100

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

     

     

     

    41.2   Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine

     

    Bilansiline väärtus

    Finantsinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Arvestuse mittevastavus

    Õiglase väärtuse alusel hindamine

    Hübriidlepingud

    IFRS 7.B5(a)

    IAS 39.9b(i)

    IAS 39.9b(ii)

    IAS 39.11A-12; V lisa 2.osa punkt 127

    VARAD

    010

    020

    030

    010

    Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9

     

     

     

    020

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5

    IAS 32.11

     

     

     

    030

    Võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 26

     

     

     

    040

    Laenud ja ettemaksed

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

    V lisa 1.osa punktid 24 ja 27

     

     

     

    KOHUSTUSED

     

     

     

     

     

    050

    Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9

     

     

     

    060

    Hoiused

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

    EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30

     

     

     

    070

    Emiteeritud võlaväärtpaberid

    V lisa 1.osa punkt 31

    V lisa 1.osa punkt 31

     

     

     

    080

    Muud finantskohustused

    V lisa 1.osa punktid 32-34

    V lisa 1.osa punktid 32-34

     

     

     

    41.3   Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

     

    Ülejäänud eraldatavad hübriidlepingud [mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande]

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Bilansiline väärtus

    FINANTSVARAD

    010

    010

    Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 129

    IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 129

     

    020

    Müügivalmis [Põhilepingud]

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

    IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

     

    030

    Laenud ja nõuded [Põhilepingud]

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

    IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

     

    040

    Lõpptähtajani hoitavad investeeringud [Põhilepingud]

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

    IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

     

    FINANTSKOHUSTUSED

     

     

     

    050

    Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 129

    IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 129

     

    060

    Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused [Põhilepingud]

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 130

    IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130

     

    42.   Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel

     

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Bilansiline väärtus

    010

    010

    Materiaalsed põhivarad

    IAS 16.6; IAS 16.29; IAS 1.54(a)

     

    020

    Ümberhindluse mudel

    IAS 16.31, 73(a),(d)

     

    030

    Soetusmaksumuse mudel

    IAS 16.30, 73(a),(d)

     

    040

    Kinnisvarainvesteeringud

    IAS 40.5, 30; IAS 1.54(b)

     

    050

    Õiglase väärtuse mudel

    IAS 40.33-55, 76

     

    060

    Soetusmaksumuse mudel

    IAS 40.56, 79(c)

     

    070

    Muu immateriaalne vara

    IAS 38.8, 118, 122; V lisa 2.osa punkt 132

     

    080

    Ümberhindluse mudel

    IAS 38.75-87, 124(a)(ii)

     

    090

    Soetusmaksumuse mudel

    IAS 38.74

     

    43.   Eraldised

     

     

     

    Bilansiline väärtus

    Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused

    Muud pikaajalised hüvitised töötajatele

    Restruktureerimine

    Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused

    Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid

    Muud eraldised

    Kokku

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 7

    IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 8

    IAS 37.70-83

    IAS 37 lisa C.6-10

    IAS 37 lisa C.9; IAS 39.2(h), 47(c)(d), BC 15, AG 4

    IAS 37.14

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

     

    V lisa 2.osa punkt 7

    V lisa 2.osa punkt 8

     

     

    BADi artiklid 24-25 ja artikli 33 lõige 1

     

     

     

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    010

    Algsaldo [bilansiline väärtus perioodi alguses]

     

    IAS 37.84(a)

     

     

     

     

     

     

     

    020

    Lisandumine, sealhulgas olemasolevate eraldiste suurendamine

     

    IAS 37.84(b)

     

     

     

     

     

     

     

    030

    (-) Kasutatud summad

     

    IAS 37.84(c)

     

     

     

     

     

     

     

    040

    (-) Perioodi jooksul tühistatud kasutamata summad

     

    IAS 37.84(d)

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Diskonteeritud summa kasv [aja möödumine] ja diskontomäära mis tahes muutuse mõju

     

    IAS 37.84(e)

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Muud muutused

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Lõppsaldo [bilansiline väärtus perioodi lõpus]

     

    IAS 37.84(a)

     

     

     

     

     

     

     

    44   Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele

    44.1   Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid

     

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Summa

    010

    010

    Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varade õiglane väärtus

    IAS 19.140(a)(i), 142

     

    020

    Millest: krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud finantsinstrumendid

    IAS 19.143

     

    030

    Omakapitaliinstrumendid

    IAS 19.142(b)

     

    040

    Võlainstrumendid

    IAS 19.142(c)

     

    050

    Kinnisvara

    IAS 19.142(d)

     

    060

    Muud kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varad

     

     

    070

    Kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste nüüdisväärtus

    IAS 19.140(a)(ii)

     

    080

    Vara ülemmäära mõju

    IAS 19.140(a)(iii)

     

    090

    Kindlaksmääratud hüvitiste netovara [bilansiline väärtus]

    IAS 19.63; V lisa 2.osa punkt 136

     

    100

    Eraldised pensionide ja muude töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste jaoks [Bilansiline väärtus]

    IAS 19.63, IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 7

     

    110

    Memokirje: Varana kajastatud mis tahes hüvitise saamise õiguse õiglane väärtus

    IAS 19.140(b)

     

    44.2   Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes

     

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Kindlaksmääratud hüvitiste kohustused

    010

    010

    Algsaldo [nüüdisväärtus]

    IAS 19.140(a)(ii)

     

    020

    Jooksva tööalase teenistuse kulutus

    IAS 19.141(a)

     

    030

    Intressikulu

    IAS 19.141(b)

     

    040

    Tehtud sissemaksed

    IAS 19.141(f)

     

    050

    Aktuaarsed (-) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad demograafiliste eelduste muutustest

    IAS 19.141(c)(ii)

     

    060

    Aktuaarsed (-) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad finantseelduste muutustest

    IAS 19.141(c)(iii)

     

    070

    Valuutakursside tõus või (-) langus

    IAS 19.141(e)

     

    080

    Makstud hüvitised

    IAS 19.141(g)

     

    090

    Möödunud tööalase teenistuse kulutus, sealhulgas kasumid ja kahjumid arveldustelt

    IAS 19.141(d)

     

    100

    Äriühendustest ja äritegevuste müümisest tulenev suurenemine või (-) vähenemine

    IAS 19.141(h)

     

    110

    Muud suurenemised või (-) vähenemised

     

     

    120

    Lõppsaldo [nüüdisväärtus]

    IAS 19.140(a)(ii); V lisa 2.osa punkt 138

     

    44.3   Memokirjed [personalikuludega seoses]

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Käesolev periood

    010

    010

    Pension ja sarnased kulud

    V lisa 2.osa punkt 139(a)

    V lisa 2.osa punkt 139(a)

     

    020

    Aktsiapõhised maksed

    V lisa 2.osa punkt 139(b)

    IFRS 2.44; V lisa 2.osa punkt 139(b)

     

    45   Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

    45.1   Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum arvestusportfellide lõikes

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Käesolev periood

    Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse muutused

    010

    020

    010

    Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

     

     

    020

    Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9

    IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a)

     

     

    030

    ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEVAD KASUMID VÕI (-) KAHJUMID

    BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

    IFRS 7.20(a)(i)

     

     

    45.2   Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Käesolev periood

    010

    020

    Kinnisvarainvesteeringud

     

    IAS 40.69; IAS 1.34(a), 98(d)

     

    030

    Immateriaalsed varad

     

    IAS 38.113-115A; IAS 1.34(a)

     

    040

    Muud varad

     

    IAS 1.34(a)

     

    050

    KASUMID VÕI (-) KAHJUMID, MIS TULENEVAD MITTEFINANTSVARA KAJASTAMISE LÕPETAMISEST

     

    IAS 1.34

     

    45.3   Muud tegevustulud ja -kulud

     

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    Tulud

    Kulud

    010

    020

    010

    Õiglase väärtuse mudeli abil mõõdetud materiaalse vara õiglase väärtuse muutused

    V lisa 2.osa punkt 141

    IAS 40.76(d); V lisa 2.osa punkt 141

     

     

    020

    Kinnisvarainvesteeringud

    V lisa 2.osa punkt 141

    IAS 40.75(f); V lisa 2.osa punkt 141

     

     

    030

    Muu kui kinnisvarainvesteeringutega seotud kasutusrent

    V lisa 2.osa punkt 142

    IAS 17.50, 51, 56(b); V lisa 2.osa punkt 142

     

     

    040

    Muu

    V lisa 2.osa punkt 143

    V lisa 2.osa punkt 143

     

     

    050

    MUUD TEGEVUSTULUD JA -KULUD

    V lisa 2.osa punktid 141-142

    V lisa 2.osa punktid 141-142

     

     

    46.   Omakapitali muutuste aruanne

    Omakapitali muutuste allikad

     

     

    Kapital

    Ülekurss

    Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital

    Muu omakapital

    Muu akumuleeritud koondkasum

    Jaotamata kasum

    Ümberhindluse reservid

    Õiglase väärtuse reservid

    Muud reservid

    Esimese konsolideerimise vahe

    (-) Omaaktsiad

    Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või (-) kahjum

    (-) Vahedividendid

    Vähemusosalused

    Kokku

    Muu akumuleeritud koondkasum

    Muud kirjed

    Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile

    IAS 1.106, 54(r)

    IAS 1.106, 78(e)

    IAS 1.106, V lisa 2.osa punktid 15-16

    IAS 1.106; V lisa 2.osa punkt 17

    IAS 1.106

    CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

    IFRS 1.30 D5-D8

     

    IAS 1.106, 54(c)

     

    IAS 1.106; IAS 32.34, 33; V lisa 2.osa punkt 20

    IAS 1.106(a), 83(a)(ii)

    IAS 1.106; IAS 32.35

    IAS 1.54(q), 106(a); IAS 27.27-28

    IAS 1.54(q), 106(a); IAS 27.27-28

    IAS 1.9(c), IG6

    Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile

     

    BADi artikkel 4, passiva punkt 9, BADi artikkel 22

    BADi artikkel 4, passiva punkt 10; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124

    V lisa 2.osa punktid 15-17

    V lisa 2.osa punkt 17

    Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a

    BADi artikkel 4, passiva punkt 13; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

     

    BADi artikkel 4, passiva punkt 12

     

    Seitsmenda direktiivi artikli 19 lõike 1 punkt c

    Neljas direktiiv, aktiva C (III)(7), D (III)(2); V lisa 2.osa punkt 20

    BADi artikkel 4, passiva punkt 14

    CRRi artikli 26 lõike 2 punkt b

    Seitsmenda direktiivi artikkel 21

    Seitsmenda direktiivi artikkel 21

     

     

    010

    020

    030

    040

    050

    060

    070

    075

    080

    085

    090

    100

    110

    120

    130

    140

    010

    Algsaldo [enne korrigeerimist]

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    020

    Vigade korrigeerimiste mõju

     

    IAS 1.106(b); IAS 8.42

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    030

    Arvestusmeetodite muudatuste mõju

     

    IAS 1.106(b); IAS 1.IG6; IAS 8.22

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    040

    Algsaldo [käesolev periood]

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    050

    Lihtaktsiate emiteerimine

     

    IAS 1.106(d)(iii)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    060

    Eelisaktsiate emiteerimine

     

    IAS 1.106(d)(iii)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    070

    Muude omakapitaliinstrumentide emiteerimine

     

    IAS 1.106(d)(iii)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    080

    Muude emiteeritud omakapitaliinstrumentide kasutamine või aegumine

     

    IAS 1.106(d)(iii)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    090

    Võla konverteerimine omakapitaliks

     

    IAS 1.106(d)(iii)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    100

    Kapitali vähendamine

     

    IAS 1.106(d)(iii)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    110

    Dividendid

     

    IAS 1.106(d)(iii); IAS 32.35; IAS 1.IG6

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    120

    Omaaktsiate ostmine

     

    IAS 1.106(d)(iii); IAS 32.33

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    130

    Omaaktsiate müük või tühistamine

     

    IAS 1.106(d)(iii); IAS 32.33

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    140

    Finantsinstrumentide ümberliigitamine omakapitalist kohustustesse

     

    IAS 1.106(d)(iii)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    150

    Finantsinstrumentide ümberliigitamine kohustustest omakapitali

     

    IAS 1.106(d)(iii)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    160

    Ülekandmised omakapitali komponentide vahel

     

    IAS 1.106(d)(iii)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    170

    Omakapitali suurenemine või (-) vähenemine, mis tuleneb äriühendustest

     

    IAS 1.106(d)(iii)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    180

    Aktsiapõhised maksed

     

    IAS 1.106(d)(iii); IFRS 2.10

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    190

    Omakapitali muud suurenemised või (-) vähenemised

     

    IAS 1.106(d)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    200

    Aasta koondkasum kokku

     

    IAS 1.106.(d).(i)-(ii); IAS 1.81A.(c); IAS 1.IG6

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    210

    Lõppsaldo [käesolev periood]

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    V LISA

    FINANTSTEABE ARUANDLUS

    Sisukord

    ÜLDISED JUHISED 581

    1.

    Viited 581

    2.

    Põhimõtted 582

    3.

    Konsolideerimine 583

    4.

    Arvestusportfellid 583

    4.1.

    Varad 583

    4.2.

    Kohustused 584

    5.

    Finantsinstrumendid 584

    5.1.

    Finantsvarad 584

    5.2.

    Finantskohustused 585

    6.

    Vastaspoolte liigitus 585
    VORMIDE TÄITMISE JUHISED 586

    1.

    Bilanss 586

    1.1.

    Varad (1.1) 586

    1.2.

    Kohustused (1.2) 586

    1.3.

    Omakapital (1.3) 587

    2.

    Kasumiaruanne (2) 587

    3.

    Koondkasumiaruanne (3) 588

    4.

    Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa (4) 588

    5.

    Laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa (5) 589

    6.

    Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel (6) 590

    7.

    Tähtajaks tasumata või langenud väärtusega finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust (7) 590

    8.

    Finantskohustuste jaotus (8) 591

    9.

    Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused (9) 591

    10.

    tuletisinstrumendid (10 ja 11) 593

    10.1.

    Tuletisinstrumentide liigitus riski liigi alusel 593

    10.2.

    Tuletisinstrumentide puhul kajastatavad summad 594

    10.3.

    „Majanduslikuks riskimaanduseks” liigitatud tuletisinstrumendid 595

    10.4.

    Tuletisinstrumentide jaotus vastaspoole sektorite kaupa 595

    11.

    Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes (12) 595

    12.

    Saadud tagatised ja garantiid (13) 596

    12.1.

    Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa (13.1) 596

    12.2.

    Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad] (13.2) 596

    12.3.

    Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara] (13.3) 596

    13.

    Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid (14) 596

    14.

    Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused (15) 597

    15.

    Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus (16) 597

    15.1.

    Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes (16.1) 597

    15.2.

    Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (16.2) 598

    15.3.

    Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes (16.3) 598

    15.4.

    Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes (16.4) 598

    15.5.

    Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes (16.5) 598

    15.6.

    Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid (16.6) 598

    15.7.

    Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus (16.7) 598

    16.

    Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine (17) 599

    17.

    Geograafiline jaotus (20) 599

    18.

    Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad (21) 599

    19.

    Varahaldus, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid (22) 599

    19.1.

    Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes (22.1) 599

    19.2.

    Osutatud teenustega seotud varad (22.2) 600

    20.

    Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes (30) 601

    21.

    Seotud osapooled (31) 601

    21.1.

    Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad (31.1) 601

    21.2.

    Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega (31.2) 602

    22.

    Konsolideerimisgrupi struktuur (40) 602

    22.1.

    Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes” (40.1) 602

    22.2.

    Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes” (40.2) 603

    23.

    Õiglane väärtus (41) 603

    23.1.

    Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid (41.1) 603

    23.2.

    Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine (41.2) 603

    23.3.

    Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (41.3) 603

    24.

    Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel (42) 604

    25.

    Eraldised (43) 604

    26.

    Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele (44) 604

    26.1.

    Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid (44.1) 604

    26.2.

    Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes (44.2) 604

    26.3.

    Memokirjed [personalikuludega seoses] (44.3) 604

    27.

    Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus (45) 604

    27.1.

    Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest (45.2) 604

    27.2.

    Muud tegevustulud ja -kulud (45.3) 605

    28.

    Omakapitali muutuste aruanne (46) 605

    29.

    Viivisnõuded (18) 605

    30.

    Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded (19) 607
    RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE JA VASTASPOOLE SEKTORITE MÄÄRAMINE 610

    1.   OSA

    ÜLDISED JUHISED

    1.   VIITED

    1.

    Käesolevas lisas on esitatud täiendavad juhised käesoleva määruse III ja IV lisas sisalduvate finantsteabe vormide (edaspidi „FINREP”) täitmiseks. Käesolev lisa täiendab III ja IV lisa vormides viidetena esitatud juhiseid.

    2.

    Vormides märgitud andmepunktid täidetakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 77 määratletud kohaldatava raamatupidamistava kajastamis-, tasaarvestus- ja hindamiseeskirjadele.

    3.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad ainult vormide need osad, mis on seotud järgmisega:

    a)

    krediidiasutuse või investeerimisühingu kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud;

    b)

    bilansivälised riskipositsioonid ja tegevused, milles krediidiasutus või investeerimisühing osaleb;

    c)

    krediidiasutuse või investeerimisühingu teostatavad tehingud;

    d)

    krediidiasutuse või investeerimisühingu kohaldatavad hindamiseeskirjad, sealhulgas krediidiriski puhul tehtavate allahindluste hindamise meetodid.

    4.

    III ja IV lisa ning käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmisi lühendeid:

    a)

    „IASi määrus” – määrus (EÜ) nr 1606/2002;

    b)

    „IAS” või „IFRS” – IASi määruse artiklis 2 määratletud „rahvusvahelised raamatupidamisstandardid”, mille on komisjon vastu võtnud;

    c)

    „EKP bilansikirjete määrus” või „EKP/2008/32” – Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 25/2009 (3);

    d)

    „NACE määrus” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006 (4);

    e)

    „BAD” – nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ (5);

    f)

    „Neljas direktiiv” – nõukogu neljas direktiiv 78/660/EMÜ (6);

    g)

    „Siseriiklik GAAP” – BADi kohaselt väljatöötatud siseriiklik üldtunnustatud arvestustava;

    h)

    „VKE” – komisjoni soovituses K(2003)1422 (7) määratletud mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad; „ISIN kood” – 12 tähtnumbrilisest märgist koosnev rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber, mis antakse väärtpaberitele ja mis on väärtpaberiemissiooni kordumatu tunnus;

    i)

    „LEI kood” – üksustele antud ülemaailmne juriidilise isiku tunnus, mis on finantstehingu osapoole kordumatu tunnus.

    2.   PÕHIMÕTTED

    5.

    III ja IV lisa puhul tähendab halli varjundiga andmepunkt, et asjaomane andmepunkt ei ole nõutud või selle kohta ei ole võimalik andmeid esitada. IV lisas viidete must varjund teataval real või veerus tähendab, et krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes järgivad neid viiteid kõnealusel real või veerus, ei pea seotud andmepunkte täitma.

    6.

    III ja IV lisas esitatud vormid sisaldavad otseselt väljendamata valideerimiseeskirju, mis tulenevad vormide endi põhimõtetest.

    7.

    Sulgude kasutamine vormi mis tahes kirje pealkirjas tähendab, et see kirje tuleb lõppsumma saamiseks lahutada, kuid ei tähenda, et see kirje tuleb esitada negatiivsena.

    8.

    Negatiivsena esitatavad kirjed on kindlaks määratud koondvormides ning nende pealkirja algusesse on lisatud miinusmärk „(-)”, näiteks pealkirjas „(-) Omaaktsiad”.

    9.

    III ja IV lisas esitatud finantsteabe aruandlusvormidega seotud „andmepunkti mudelis” (Data Point Model, „DPM”) on igal andmepunktil (lahter) „aluskirje” (base item), millele lisatakse „kreedit/deebet” täiend. Sellega tagatakse, et kõik andmepunkte esitavad üksused järgivad „märgi põhimõtteid” ning see võimaldab teada igale andmepunktile vastavat „kreedit/deebet” täiendit.

    10.

    Nende põhimõtete skeem on esitatud tabelis 1.

    Tabel 1.

    Kreedit/deebet põhimõtted, positiivsed ja negatiivsed märgid

    Element

    Kreedit/Deebet

    Saldo/Muutus

    Esitatud arv

    Varad

    Deebet

    Varade saldo

    Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

    Varade kasv

    Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

    Varade negatiivne saldo

    Negatiivne (vaja on miinusmärki „-”)

    Varade vähenemine

    Negatiivne (vaja on miinusmärki „-”)

    Kulud

    Kulude saldo

    Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

    Kulude kasv

    Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

    Kulude negatiivne saldo (sealhulgas tühistamised)

    Negatiivne (vaja on miinusmärki „-”)

    Kulude vähenemine

    Negatiivne (vaja on miinusmärki „-”)

    Kohustused

    Kreedit

    Kohustuste saldo

    Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

    Kohustuste kasv

    Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

    Kohustuste negatiivne saldo

    Negatiivne (vaja on miinusmärki „-”)

    Kohustuste vähenemine

    Negatiivne (vaja on miinusmärki „-”)

    Omakapital

    Omakapitali saldo

    Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

    Omakapitali kasv

    Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

    Omakapitali negatiivne saldo

    Negatiivne (vaja on miinusmärki „-”)

    Omakapitali vähenemine

    Negatiivne (vaja on miinusmärki „-”)

    Tulud

    Tulude saldo

    Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

    Tulude kasv

    Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)

    Tulude negatiivne saldo (sealhulgas tühistamised)

    Negatiivne (vaja on miinusmärki „-”)

    Tulude vähenemine

    Negatiivne (vaja on miinusmärki „-”)

    3.   KONSOLIDEERIMINE

    11.

    Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse FINREP vormide täitmisel usaldatavusnõuete kohast konsolideerimist vastavalt kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatüki 2. jaole. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad oma tütarettevõtjate ja ühisettevõtjate (IFRSi kohaselt „ühisettevõtmised”) kohta andmete esitamisel samu meetodeid kui usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise puhul:

    a)

    krediidiasutustel ja investeerimisühingutel võib olla lubatud või nad võivad olla kohustatud rakendama kapitaliosaluse meetodit kindlustusvaldkonna ja muu kui finantsvaldkonna tütarettevõtjatesse tehtud investeeringute suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 18 lõikele 5;

    b)

    krediidiasutustel ja investeerimisühingutel võib olla lubatud kasutada finantsvaldkonna tütarettevõtjate puhul proportsionaalset konsolideerimist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 18 lõikele 2;

    c)

    krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad olla kohustatud kasutama proportsionaalset konsolideerimist ühisettevõtjatesse tehtud investeeringute puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 18 lõikele 4.

    4.   ARVESTUSPORTFELLID

    4.1.   Varad

    12.

    „Arvestusportfellid” tähendab hindamiseeskirjade alusel rühmitatud finantsinstrumente. Nendel rühmitamistel ei võeta arvesse tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringuid, kirjele „raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused” liigitatud nõudeid ning ka „müügiks hoitavaks” liigitatud finantsinstrumente, mis on kajastatud kirjetel „müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid” ja „kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse”.

    13.

    Finantsvarade puhul kasutatakse järgmisi IFRSil põhinevaid arvestusportfelle:

    a)

    „kauplemiseks hoitavad finantsvarad”;

    b)

    „finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande”;

    c)

    „müügivalmis finantsvarad”;

    d)

    „laenud ja nõuded”;

    e)

    „lõpptähtajani hoitavad investeeringud”.

    14.

    Finantsvarade puhul kasutatakse järgmisi siseriiklikul GAAPil põhinevaid arvestusportfelle:

    a)

    „kauplemisel kasutatavad finantsvarad”;

    b)

    „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid”;

    c)

    „omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid”;

    d)

    „soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel” ning

    e)

    „muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid”.

    15.

    Kirjel „kauplemisel kasutatavad finantsvarad” on sama tähendus kui kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt tuleb sel kirjel kajastada tuletisinstrumendid, mida ei hoita riskimaandamise arvestuse eesmärgil, ilma et võetaks arvesse nende lepingute mõõtmiseks kasutatud meetodit. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad tuletislepinguid bilansis ainult juhul, kui neid lepinguid kajastatakse vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

    16.

    Finantsvarade puhul hõlmavad „soetusmaksumusepõhised meetodid” neid hindamiseeskirju, mille alusel finantsvarade väärtust mõõdetakse soetusmaksumuses, millele on liidetud kogunenud intress ja millest on lahutatud varade väärtuse langus.

    17.

    BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt sisaldab kirje „muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid” finantsvarasid, mida ei saa liigitada muudesse arvestusportfellidesse. See arvestusportfell hõlmab muu hulgas finantsvarasid, mida on mõõdetud kas nende esialgse kirjendamise väärtuses või õiglases väärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam (nn „LOCOM” varad või „Lower Of Cost Or Market” varad ehk varad, mis on mõõdetud kas soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam).

    18.

    BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on lubatud või kes on kohustatud kohaldama finantsinstrumentide suhtes teatavaid IFRSi hindamiseeskirju, esitama asjaomased arvestusportfellid ulatuses, mil määral kõnealuseid eeskirju kohaldatakse.

    19.

    „Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus” hõlmab tuletisinstrumente, mida hoitakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt riskimaandamise arvestuse eesmärgil.

    4.2.   Kohustused

    20.

    Finantskohustuste puhul kasutatakse järgmisi IFRSil põhinevaid arvestusportfelle:

    a)

    „kauplemiseks hoitavad finantskohustused”;

    b)

    „finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande”;

    c)

    „amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused”.

    21.

    Finantskohustuste puhul kasutatakse järgmisi siseriiklikul GAAPil põhinevaid arvestusportfelle:

    a)

    „kauplemisel kasutatavad finantskohustused” ja

    b)

    „soetusmaksumuspõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid”.

    22.

    Siseriikliku GAAPi kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on lubatud või kes on kohustatud kohaldama finantsinstrumentide suhtes teatavaid IFRSi hindamiseeskirju, esitama asjaomased arvestusportfellid ulatuses, mil määral kõnealuseid eeskirju kohaldatakse.

    23.

    Nii IFRSi kui ka siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab kirje „tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus” tuletisinstrumente, mida hoitakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt riskimaandamise arvestuse eesmärgil.

    5.   FINANTSINSTRUMENDID

    5.1.   Finantsvarad

    24.

    Bilansiline väärtus (IFRSi kohaselt „bilansiline (jääk)maksumus”) on summa, mis kajastatakse bilansi aktiva poolel. Finantsvarade bilansiline väärtus sisaldab kogunenud intressi.

    25.

    Finantsvarad jaotatakse instrumentide järgmiste liikide vahel: „sularaha”, „tuletisinstrumendid”, „omakapitaliinstrumendid”, „võlaväärtpaberid” ning „laenud ja ettemaksed”.

    26.

    „Võlaväärtpaberid” on krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlainstrumendid, mis on emiteeritud väärtpaberitena ning ei ole EKP bilansikirjete määruse kohaselt laenud.

    27.

    „Laenud ja ettemaksed” on krediidiasutuste ja investeerimisühingute hoitavad võlainstrumendid, mis ei ole väärtpaberid; see kirje hõlmab nii EKP bilansikirjete määruse kohaseid „laene” kui ka ettemakseid, mida ei saa EKP bilansikirjete määruse kohaselt liigitada „laenudeks”. Kirjet „ettemaksed, mis ei ole laenud” kirjeldatakse täpsemalt käesoleva lisa 1. osa punkti 41 alapunktis g. Sellest tulenevalt hõlmavad „võlainstrumendid”„laene ja ettemakseid” ning „võlaväärtpabereid”.

    5.2.   Finantskohustused

    28.

    Bilansiline väärtus on summa, mis kajastatakse bilansi passiva poolel. Finantskohustuste bilansiline väärtus sisaldab kogunenud intressi.

    29.

    Finantskohustused jaotatakse instrumentide järgmiste liikide vahel: „tuletisinstrumendid”, „lühikesed positsioonid”, „hoiused”, „emiteeritud võlaväärtpaberid” ja „muud finantskohustused”.

    30.

    „Hoiused” on määratletud samal viisil kui EKP bilansikirjete määruses.

    31.

    „Emiteeritud võlaväärtpaberid” on võlainstrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on emiteerinud väärtpaberitena ning mis ei ole EKP bilansikirjete määruse kohaselt hoiused.

    32.

    „Muud finantskohustused” hõlmavad kõiki finantskohustusi, mis ei ole tuletisinstrumendid, lühikesed positsioonid, hoiused ega emiteeritud võlaväärtpaberid.

    33.

    IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt võivad „muud finantskohustused” hõlmata finantsgarantiisid, kui need on mõõdetud kas õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastamisega [IAS 39 paragrahvi 47 punkt a] või esmaselt arvele võetud summas, millest on lahutatud kumulatiivne amortisatsioon [IAS 39 paragrahvi 47 punkti c alapunkt ii]. Siduvad laenuandmiskohustused kajastatakse „muude finantskohustustena” juhul, kui need on määratletud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantskohustustena [IAS 39 punkt 4(a)] või need on siduvad kohustused anda laenu turu intressimäärast madalama intressimääraga [IAS 39 punkt 4(b), punkt 47(d)]. Nendest lepingutest tulenevad eraldised [IAS 39 paragrahvi 47 punkti c alapunkt i ja punkti d alapunkt i] kajastatakse eraldistena kirje all „võetud siduvad kohustused ja antud garantiid”.

    34.

    „Muud finantskohustused” võivad hõlmata ka maksmisele kuuluvaid dividende, vahekirjetega ja siirdekirjetega seoses maksmisele kuuluvaid summasid ning väärtpaberitehingute või valuutavahetustehingute tulevaste arveldustega seoses maksmisele kuuluvaid summasid (tehingutega seoses maksmisele kuuluvad summad, mis kajastatakse enne makse kuupäeva).

    6.   VASTASPOOLTE LIIGITUS

    35.

    Kui on nõutud vastaspoolte liigitamine, kasutatakse järgmisi vastaspoole sektoreid:

    a)

    keskpangad;

    b)

    valitsemissektor: keskvalitsus, osariikide/liidumaade või piirkondlik valitsus, kohalik omavalitsus, sealhulgas haldusorganid ja mittetulunduslikud ettevõtted, kuid välja arvatud nende valitsemisasutuste hallatavad avalikud ja mitteavalikud äriühingud, mis tegelevad äritegevusega (need kajastatakse „finantssektorivälised äriühingud” all); sotsiaalkindlustusfondid; ning rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Euroopa Ühendus, Rahvusvaheline Valuutafond ja Rahvusvaheliste Arvelduste Pank;

    c)

    krediidiasutused: mis tahes krediidiasutused, mis on hõlmatud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 1 esitatud määratlusega („ettevõtja, kelle majandustegevuseks on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite võtmine avalikkuselt ning oma arvel ja nimel laenu andmine”) ja mitmepoolsed arengupangad;

    d)

    muud finantssektori äriühingud: kõik finantssektori äriühingud ja kvaasiäriühingud, kes ei ole krediidiasutused, näiteks investeerimisühingud, investeerimisfondid, kindlustusandjad, pensionifondid, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad ja kliiringukojad, ning ülejäänud finantsvahendajad ja finantsvahenduse abiettevõtjad;

    e)

    finantssektorivälised äriühingud: äriühingud ja kvaasiäriühingud, kes ei tegele finantsvahendusega, vaid peamiselt turustatava kauba tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega vastavalt EKP bilansikirjete määrusele;

    f)

    kodumajapidamised: üksikisikud või üksikisikute rühmad kui tarbijad ja kui tootjad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid üksnes oma lõpptarbimiseks, ning kui turustatavate kaupade tootjad ja finants- ja mittefinantsteenuste osutajad, tingimusel et nende tegevusvaldkond ei vasta kvaasiäriühingute tegevusvaldkonnale. Sellesse sektorisse kuuluvad ka kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid, kes peamiselt tegelevad turuväliste kaupade tootmise ja teenuste osutamisega teatavatele kodumajapidamiste rühmadele.

    36.

    Vastaspoole sektori jaotuse aluseks on üksnes vahetu vastaspoole olemus. Rohkem kui ühel vastaspoolel ühiselt tekkinud nõuete liigitamine toimub vastaspoole selliste tunnuste alusel, mis olid krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks asjakohasemad või määravamad riskipositsiooni võimaldamisel. Ka muude liigituste puhul peaks ühiselt tekkinud nõuete jaotus vastaspoole sektori, asukohariigi ja NACE koodide alusel toimuma olulisema või määravama vastaspoole tunnuste põhjal.

    2.   OSA

    VORMIDE TÄITMISE JUHISED

    1.   BILANSS

    1.1.   Varad (1.1)

    1.

    „Sularaha” hõlmab hoitavaid siseriiklikke ja välismaised ringluses olevaid pangatähti ja münte, mida üldiselt kasutatakse maksete tegemiseks.

    2.

    „Nõuded keskpankadele” hõlmavad keskpankade vastu olevaid nõudmiseni hoitavaid rahalisi nõudeid.

    3.

    „Muud nõudmiseni hoiused” hõlmavad krediidiasutustes olevaid nõudehoiuseid.

    4.

    „Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud” hõlmab investeeringuid sellistesse sidusettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja tütarettevõtjatesse, kes ei ole täielikult või proportsionaalselt konsolideeritud. Kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringute bilansiline väärtus sisaldab asjaomast firmaväärtust.

    5.

    Varad, mis ei ole finantsvara ja mida nende olemuse tõttu ei saaks liigitada teatavatele bilansikirjetele, tuleb kajastada kirjel „muud varad”. Muud varad võivad hõlmata kulda, hõbedat ja muid kaupu, isegi kui neid ei hoita kauplemise eesmärgil.

    6.

    Kirjel „müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid” on sama tähendus kui IFRS 5 kohaselt.

    1.2.   Kohustused (1.2)

    7.

    Eraldised „pensionide ja muude töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste” jaoks hõlmavad kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste netosummat.

    8.

    IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad eraldised „muud pikaajalised hüvitised töötajatele” IAS 19 paragrahvis 153 loetletud töötajate pikaajaliste hüvitiste skeemide puudujääke. Töötajate lühiajaliste hüvitiste [IAS 19 paragrahvi 11 punkt a], kindlaksmääratud sissemaksetega skeemide [IAS 19 paragrahvi 51 punkt a] ja töösuhte lõpetamise hüvitiste viitvõlad [IAS 19 paragrahvi 169 punkt a] kajastatakse kirjel „muud kohustused”.

    9.

    „Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või omakapital” hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud kapitaliinstrumente, mis ei vasta omakapitalina liigitamise kriteeriumidele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel kirjel ühistuosakuid, mis ei vasta omakapitalina liigitamise kriteeriumidele.

    10.

    Kohustused, mis ei ole finantskohustused ja mida nende olemuse tõttu ei saaks liigitada teatavatele bilansikirjetele, tuleb kajastada kirjel „muud kohustused”.

    11.

    Kirjel „kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse” on sama tähendus kui IFRS 5 kohaselt.

    12.

    „Üldine pangandusreserv” (BADi kohaselt „üldise pangandusriski fond”) on summad, mis on määratud BADi artikli 38 kohaselt. Nende kajastamisel esitatakse need eraldi kas kohustustena kirjel „eraldised” või omakapitalina kirjel „muud reservid”.

    1.3.   Omakapital (1.3)

    13.

    IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad omakapitaliinstrumendid, mis on finantsinstrumendid, IAS 32 rakendamisalasse kuuluvaid lepinguid.

    14.

    Kirje „sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital” hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud sellise kapitali bilansilist väärtust, mis on märkijatelt sissenõutud, kuid mida ei ole aruandekuupäevaks makstud.

    15.

    Kirje „liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent” hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud liitfinantsinstrumentide (st finantsinstrumendid, mis sisaldavad nii kohustuse kui ka omakapitali komponenti) omakapitali komponenti, kui need komponendid on eraldatud vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale (sealhulgas sellised liitfinantsinstrumendid, mis sisaldavad mitut tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberit, mille väärtused on vastastikku sõltuvad).

    16.

    „Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid” hõlmavad omakapitaliinstrumente, mis on finantsinstrumendid, kuid mida ei kajastata kirjetel „kapital” ega „liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent”.

    17.

    „Muu omakapital” sisaldab kõiki omakapitaliinstrumente, mis ei ole finantsinstrumendid, sealhulgas omakapitaliga arveldatavaid aktsiapõhiseid maksetehinguid [IFRS 2 paragrahv 10].

    18.

    IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab „ümberhindluse reservid” reserve, mis tulenevad IASi või ühilduva siseriikliku GAAPi esmakordsest kasutuselevõtust ja mida ei ole vabastatud muud liiki reservidesse.

    19.

    „Muud reservid” jagunevad kirjeteks „reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest” ja „muu”. „Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest” hõlmab neid akumuleeritud tulusid ja kulusid, mida eespool osutatud investeeringud on eelnevate aastate jooksul kasumi või kahjumi kaudu teeninud. „Muu” hõlmab reserve, mida ei ole eraldi avalikustatud muudel kirjetel ning see võib hõlmata kohustuslikku reservi ja põhikirjaga kehtestatud reservi.

    20.

    „Omaaktsiad” hõlmavad kõiki finantsinstrumente, mille krediidiasutus või investeerimisühing on tagasi ostnud ja millel on omakapitaliinstrumendi tunnused.

    2.   KASUMIARUANNE (2)

    21.

    Intressitulu ja intressikulu, mis saadakse kauplemiseks hoitavatest finantsinstrumentidest ning õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavatest finantsinstrumentidest, kajastatakse kas eraldi muust kasumist ja kahjumist kirjetel „intressitulu” ja „intressikulu” (nn „puhashind”(„clean price”)) või nende instrumendikategooriate kasumi või kahjumina (nn „turuhind”(„dirty price”)).

    22.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad järgmised kirjed arvestusportfellide lõikes:

    a)

    „intressitulu”;

    b)

    „intressikulu”;

    c)

    „dividenditulu”;

    d)

    „netokasum või -kahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande”;

    e)

    „selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande”.

    23.

    Kirjed „Intressitulu. Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk” ja „Intressikulu. Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk” hõlmavad summasid, mis on seotud kategooriasse „riskimaandamise arvestus” liigitatud tuletisinstrumentidega, mis katavad intressiriski. Need tuleb esitada brutosummas intressitulu ja -kuluna, et kajastada maandatavate instrumentidega seotud tegelikku intressitulu ja -kulu.

    24.

    Summasid, mis on seotud kategooriasse „kauplemiseks hoitavad” liigitatud tuletisinstrumentidega, mis on riskimaandamisinstrumendid majanduslikust, kuid mitte arvestuse seisukohast, võib kajastada intressitulu ja -kuluna, et esitada maandatud finantsinstrumentidest tulenev tegelik intressitulu ja -kulu. Kõnealused summad kajastatakse kirjete „Intressitulu. Kauplemiseks hoitavad finantsvarad” ning „Intressikulu. Kauplemiseks hoitavad finantskohustused” osana.

    25.

    Kirje „Intressitulu – muud varad” hõlmab intressitulu, mida ei ole kajastatud muudel kirjetel. See kirje võib hõlmata nii raha, nõuetega keskpankadele ja muude nõudmiseni hoiustega ning müügiks hoitavateks liigitatud põhivarade ja müügigruppidega seotud intressitulu kui ka netointressitulu, mis on saadud kindlaksmääratud hüvitiste netovarast.

    26.

    Kirje „Intressikulu – muud kohustused” hõlmab intressikulu, mida ei ole kajastatud muudel kirjetel. See kirje võib hõlmata intressikulu, mis on seotud müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse kuuluvate kohustustega, kulu, mis tuleneb eraldise bilansilise väärtuse suurenemisest aja möödudes, või netointressikulu, mis on tekkinud kindlaksmääratud hüvitiste netokohustustest.

    27.

    Kirje „kasum või kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele” hõlmab kasumit või kahjumit, mis on saadud müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele.

    28.

    Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavatest finantsvaradest saadav dividenditulu kajastatakse kas „dividendituluna” eraldi muust nende kategooriate kasumist ja kahjumist või nende instrumendikategooriate kasumi või kahjumi osana. Dividenditulu, mis saadakse konsolideerimise ulatusest väljajäävatest tütarettevõtjatest, sidusettevõtjatest ja ühisettevõtjatest, kajastatakse kirjel „osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest” ning vastavalt IAS 28 paragrahvile 10 vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust nende puhul, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodil. IFRSi kohaselt esitatakse tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamise kasum või kahjum kirjel „osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest”.

    29.

    IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab „soetusmaksumuses mõõdetud finantsvara” väärtuse langus vara väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mis on põhjustatud IAS 39 paragrahvi 66 kohaste väärtuse languse eeskirjade kohaldamisest.

    30.

    Kirjel „riskimaandamise arvestuse netokasum või (-) netokahjum” kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskimaandamisinstrumentide ning maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused, sealhulgas rahavoo riskimaanduste ja välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaanduste ebaefektiivsuse.

    3.   KOONDKASUMIARUANNE (3)

    31.

    IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse „tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida ei liigitata ümber” ja „tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida võib ümber liigitada kasumisse või (-) kahjumisse” [IAS 1 paragrahvi 91 punkt b, IG6] eraldi kirjetena.

    4.   FINANTSVARA JAOTUS INSTRUMENTIDE JA VASTASPOOLE SEKTORITE KAUPA (4)

    32.

    Finantsvarad esitatakse instrumentide lõikes, ja kui nõutud, vastaspoolte lõikes.

    33.

    IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse omakapitaliinstrumendid konkreetse jaotuse alusel („millest”), et teha kindlaks ainult soetusmaksumuses mõõdetud instrumendid ja konkreetsed vastaspoole sektorid. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse omakapitaliinstrumendid konkreetse jaotuse alusel („millest”), et teha kindlaks ainult noteerimata ja konkreetsed vastaspoole sektorid.

    34.

    Müügivalmis finantsvara puhul peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama vastavalt langenud väärtusega vara ja langemata väärtusega vara õiglase väärtuse ning kasumiaruandes kajastatud vara väärtuse langusest tuleneva kahjumi kumulatiivse summa aruandekuupäeva seisuga. Langemata väärtusega vara õiglase väärtuse ja langenud väärtusega vara õiglase väärtuse summa on nende varade bilansiline väärtus.

    35.

    IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse „laenudeks ja nõueteks” või „lõpptähtajani hoitavaks” liigitatud finantsvara puhul langemata väärtusega vara ja langenud väärtusega vara bilansiline brutoväärtus. Allahindlused jaotatakse kategooriatesse „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud”, „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud” ning „kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul”. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt tuleb kirjele „soetusmaksumuspõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid” liigitatud finantsvarade puhul kajastada langemata väärtusega vara ja langenud väärtusega vara bilansiline brutoväärtus.

    36.

    Kirje „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud” hõlmab eraldi hinnatud finantsvaradega seotud vara väärtuse languse kumulatiivset summat.

    37.

    Kirje „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud” hõlmab vara väärtuse kogumipõhise languse kumulatiivset summat, mis on arvutatud selliste ebaoluliste laenude põhjal, mille väärtus on langenud eraldi ja mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing otsustab kasutada (portfellipõhist) statistilist meetodit. See meetod ei takista tegemast individuaalselt ebaoluliste laenude väärtuse languse eraldi hindamist ning seega kajastamast neid kui „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud”.

    38.

    „Kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul” hõlmab sellist kogumipõhise varade väärtuse languse kumulatiivset summat, mis on määratud kindlaks finantsvarade puhul, mille väärtust ei ole langetatud eraldi. Kirje „allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul” suhtes võib kohaldada IAS 39 paragrahvi 59 punkti f ning paragrahve AG87 ja AG90.

    39.

    Langemata väärtusega varade ja langenud väärtusega varade summa peab pärast kõigi allahindluste lahutamist olema võrdne bilansilise väärtusega.

    40.

    Vorm 4.5 sisaldab käesoleva osa punktis 54 esitatud „allutatud võla” määratlusega hõlmatud „laenude ja ettemaksete” ja „võlaväärtpaberite” bilansilist väärtust.

    5.   LAENUDE JA ETTEMAKSETE JAOTUS TOODETE KAUPA (5)

    41.

    Laenude ja ettemaksete „bilansiline väärtus” kajastatakse vara väärtuse langusest tulenevate allahindluste mahaarvamiste järel tooteliikide kaupa. Sellel vormil esitatakse ka nõuded, mis on liigitatud kui „raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused”, jaotatuna järgmisteks toodeteks sõltumata sellest, millisesse „arvestusportfelli” need kuuluvad:

    a)

    kirje „nõudmisel väljamakstavad (nõudmiseni) ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad (arvelduskonto)” hõlmab nõudmiseni hoiuseid, lühikese etteteatamisega väljamakstavaid hoiuseid, arvelduskontosid ja muid sarnaseid hoiuseid, mis võivad hõlmata laene, mis on laenuvõtja jaoks üleööhoiused, sõltumata nende õiguslikust vormist. See hõlmab ka „arvelduskrediiti”, mis on arvelduskonto deebetjääk;

    b)

    „krediitkaardivõlg” hõlmab deebetkaardi viivituse või krediitkaardi kaudu antud laenu [EKP bilansikirjete määrus];

    c)

    „nõuded klientide vastu” hõlmab laene, mis on antud muudele võlgnikele vekslite või muude selliste dokumentide alusel, mis annavad õiguse saada kaupade müügi või teenuste osutamise tehingutest tulusid. See kirje hõlmab kõiki faktooringtehinguid (nii regressiõigusega kui ka ilma);

    d)

    „kapitalirent” hõlmab kapitalirendi nõuete bilansilist väärtust. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt on „kapitalirendi nõuded” määratletud IAS 17-s;

    e)

    „pöördrepolaenud” hõlmavad rahastamist, mis on antud repolepingute alusel ostetud väärtpaberite vastu või võetud laenuks väärtpaberite laenuks andmise lepingute alusel;

    f)

    „muud tähtajalised laenud” hõlmab võlgasid, millel on lepingus kindlaksmääratud lõpptähtaeg või tingimused ning mis ei sisaldu muudel kirjetel;

    g)

    „ettemaksed, mis ei ole laenud” hõlmab ettemakseid, mida ei saa EKP bilansikirjete määruse kohaselt liigitada „laenudeks”. See kirje hõlmab muu hulgas vahekirjetega (nt investeerimist, ülekandmist või arveldust ootavad varad) ja siirdekirjetega (nt tšekid ja muud maksevahendid, mis on saadetud tagasivõtmiseks) seoses saadaolevaid brutosummasid;

    h)

    „hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]” hõlmavad laene, mis on ametlikult tagatud kinnisvaraga, sõltumata nende laenu/tagatise suhtest (millele tavapäraselt osutatakse kui „laenusumma ja tagatise väärtuse suhe” (loan-to-value));

    i)

    „muud tagatisega laenud” hõlmavad laene, mis on ametlikult tagatud tagatisega, sõltumata nende laenu/tagatise suhtest (nn laenusumma ja tagatise väärtuse suhtest), ning mis ei kuulu kirjetele „kinnisvaraga tagatud laenud”, „kapitalirent” ega „pöördrepolaenud”. Need tagatised hõlmavad panditud väärtpabereid, sularaha ja muid tagatisi;

    j)

    „tarbimislaen” hõlmab laenusid, mis on peamiselt antud isikliku tarbimise otstarbel kaupade ja teenuste ostuks [EKP bilansikirjete määrus];

    k)

    „eluasemelaen” hõlmab kodumajapidamistele antud laenu, mille eesmärk on investeerida isiklikus kasutuses või renditud eluasemetesse, sh ehituseks ja renoveerimiseks [EKP bilansikirjete määrus];

    l)

    „projekti rahastamise laenud” hõlmavad laene, mis makstakse tagasi üksnes nendega rahastatud projektide tuludest.

    6.   FINANTSSEKTORIVÄLISTELE ÄRIÜHINGUTELE ANTUD LAENUDE JA ETTEMAKSETE JAOTUS NACE KOODIDE ALUSEL (6)

    42.

    Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus liigitatakse majandustegevusala sektorite alusel, kasutades NACE määruses sätestatud koode („NACE koodid”), vastaspoole peamise tegevusala põhjal.

    43.

    Nende nõuete liigitamine, mis tekivad ühiselt rohkem kui ühe vastaspoole vastu, toimub kooskõlas 1. osa punktiga 36.

    44.

    NACE koodide esitamine toimub esimese eristustaseme (st „jagude” tase) alusel.

    45.

    Võlainstrumentide puhul, mis on kirjendatud kas amortiseeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muu koondkasumi kaudu, tähendab „bilansiline brutoväärtus” bilansilist väärtust, mis ei sisalda „varade väärtuse akumuleeritud langust”. Võlainstrumentide puhul, mis on kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, tähendab „bilansiline brutoväärtus” bilansilist väärtust, mis ei sisalda „krediidiriskist tulenevaid õiglase väärtuse akumuleeritud muutuseid”.

    46.

    „Varade väärtuse akumuleeritud langus” kajastatakse finantsvarade puhul amortiseeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muu koondkasumi kaudu. Kirje „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused” andmed esitatakse finantsvarade puhul õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. „Varade väärtuse akumuleeritud langus” hõlmab eraldi ja ühiselt hinnatud finantsvarade spetsiifilisi allahindlusi, nagu on määratletud punktides 36 ja 37, ning punktis 38 määratletud kirjet „kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul”, kuid see ei hõlma punktis 49 määratletud „akumuleeritud mahakandmisi”.

    7.   TÄHTAJAKS TASUMATA VÕI LANGENUD VÄÄRTUSEGA FINANTSVARAD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VÄÄRTUSE LANGUST (7)

    47.

    Sellised võlainstrumendid, mis on aruandekuupäeva seisuga tähtajaks tasumata, kuid langemata väärtusega, kajastatakse arvestusportfellides, võttes arvesse vara väärtuse langust. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad need arvestusportfellid kategooriaid „müügivalmis”, „laenud ja nõuded” ning „lõpptähtajani hoitav”. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad need arvestusportfellid ka kirjeid „soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel” ja „muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid”.

    48.

    Vara on tähtajaks tasumata, kui vastaspool on jätnud makse lepinguga ettenähtud tähtajaks sooritamata. Selliste finantsvarade kogusummad esitatakse ja eristatakse vastavalt sellele, mitu päeva on vanim tähtaega ületanud osamakse ületanud tähtaega. Tähtajaks tasumata varade analüüsis ei võeta arvesse langenud väärtusega varasid. Langenud väärtusega finantsvarade bilansiline väärtus esitatakse tähtajaks tasumata varadest eraldi.

    49.

    Veerg „akumuleeritud mahakandmised” hõlmab mis tahes selliste võlainstrumentide põhisumma tagasimakse ja tasumata intressi kumulatiivset summat, mida krediidiasutus või investeerimisühing enam ei kajasta, sest neid käsitatakse ebatõenäoliselt laekuvatena, sõltumata sellest, millisesse portfelli need instrumendid kuulusid. Kõnealuseid summasid kajastatakse kuni krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi õiguste täieliku lõppemiseni (hagiõiguse aegumise, kustutamise või muul põhjusel) või kuni summade tagasisaamiseni.

    50.

    „Mahakandmised” võivad tuleneda nii otse kasumis või kahjumis kajastatava finantsvara bilansilise väärtuse vähendamisest kui ka finantsvarade bilansilise väärtuse allahindluse kontole seoses krediidikahjudega kantud summade vähendamisest.

    8.   FINANTSKOHUSTUSTE JAOTUS (8)

    51.

    Kuna „hoiused” on määratletud samuti nagu EKP bilansikirjete määruses, liigitatakse reguleeritavad säästuhoiused vastavalt EKP bilansikirjete määrusele ning jaotatakse vastaspoole alusel. Eelkõige liigitatakse mitteülekantavad arveldushoiused, mis on seaduslikult küll nõudmisel väljavõetavad, kuid mille väljavõtmise korral kohaldatakse olulisi karistusi ja piiranguid, ning millel on üleööhoiustega väga sarnased tunnused, etteteatamistähtajaga lõpetatavateks hoiusteks.

    52.

    „Emiteeritud võlaväärtpaberid” liigendatakse järgmist liiki toodeteks:

    a)

    „hoiusesertifikaadid” on väärtpaberid, mis võimaldavad nende omanikel arvelt välja võtta rahalisi vahendeid;

    b)

    „varaga tagatud väärtpaberid” vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 61;

    c)

    „pandikirjad” vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikele 1;

    d)

    „hübriidlepingud” hõlmavad lepinguid tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberitega;

    e)

    „muud emiteeritud võlaväärtpaberid” hõlmavad võlaväärtpabereid, mis ei ole kajastatud eelnevatel kirjetel, ning eristatakse vahetusinstrumente ja mittevahetusinstrumente.

    53.

    Emiteeritud „allutatud finantskohustusi” käsitatakse samal viisil nagu muid tekkinud finantskohustusi. Väärtpaberite kujul emiteeritud allutatud kohustused liigitatakse „emiteeritud võlaväärtpaberiteks” ning hoiuste kujul allutatud kohustused liigitatakse „hoiusteks”.

    54.

    Vorm 8.2 sisaldab arvestusportfellide alusel liigitatud bilansilist väärtust „hoiuste” ja „emiteeritud võlaväärtpaberite” puhul, mis vastavad allutatud võla määratlusele. „Allutatud võla” instrumendid annavad emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu kõrvalnõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded on rahuldatud [EKP bilansikirjete määrus].

    9.   SIDUVAD LAENUANDMISKOHUSTUSED, FINANTSGARANTIID JA MUUD SIDUVAD KOHUSTUSED (9)

    55.

    Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud bilansiväliseid kirjeid. Bilansivälised riskipositsioonid jaotatakse võetud siduvateks laenuandmiskohustusteks, antud finantsgarantiideks ning muudeks võetud siduvateks kohustusteks.

    56.

    Siduvaid laenuandmiskohustusi, finantsgarantiisid (antud ja saadud) ning muid siduvaid kohustusi (nii aruande esitaja võetud kui ka tema ees võetud) käsitlev teave sisaldab nii tühistatavaid kui ka tühistamatuid siduvaid kohustusi.

    57.

    „Siduvad laenuandmiskohustused” on kindlad kohustused anda laenu eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Siia ei kuulu tuletisinstrumendid, kuna neid saab tasaarveldada sularahas või andes üle või emiteerides muu finantsinstrumendi. „Siduvateks laenuandmiskohustusteks” liigitatakse järgmised kapitalinõuete määruse I lisas esitatud kirjed:

    a)

    „kohustus hoiustada finantsvara kindlaksmääratud ajal tulevikus”;

    b)

    „kasutamata krediidilimiidid”, mis hõlmavad lepinguid „anda laenu” või pakkuda „aktseptimisvõimalusi” eelnevalt kindlaksmääratud tingimuste alusel.

    58.

    „Finantsgarantiid” on lepingud, mis nõuavad garantii andjalt kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada garantii saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt vastavad need lepingud IAS 39 paragrahvi 9 ning IFRS 4 lisas A esitatud finantsgarantiilepingu määratlusele. „Finantsgarantiideks” liigitatakse järgmised kapitalinõuete määruse I lisas esitatud kirjed:

    a)

    „finantsgarantiid”;

    b)

    „krediidituletisinstrumendid”, mis vastavad finantsgarantii määratlusele;

    c)

    „finantsiseloomuga tagasivõtmatud valmisolekuakreditiivid”.

    59.

    „Muud siduvad kohustused” hõlmab järgmisi kapitalinõuete direktiivi I lisas esitatud kirjeid:

    a)

    „osaliselt tasutud aktsiate ja osade ning väärtpaberite tasumata osa”;

    b)

    „väljastatud ja kinnitatud dokumentaalmaksed”;

    c)

    kaubanduse rahastamise bilansivälised kirjed;

    d)

    „dokumentaalmaksed, mille puhul kaubasaadetis on tagatiseks, ja muud automaatselt likvideeruvad tehingud”;

    e)

    „tagatised ja kahjuhüvitised” (sh pakkumus- ja täitmisgarantiid) ning „mittefinantsgarantiid”;

    f)

    „saatelehe tagatised (shipping guarantees), tolli- ja maksugarantiid”;

    g)

    võlakirjade emissiooniteenused (NIF) ja uueneva käenduse süsteemid (RUF);

    h)

    „kasutamata krediidilimiidid”, mis hõlmavad lepinguid „anda laenu” või pakkuda „aktseptimisvõimalusi” juhul, kui tingimused ei ole eelnevalt kindlaks määratud;

    i)

    „kasutamata krediidilimiidid”, mis hõlmavad „väärtpaberite ostu” või „garantiide andmist” käsitlevaid lepinguid;

    j)

    „pakkumus- ja täitmisgarantiide kasutamata krediidilimiidid”;

    k)

    „muud bilansivälised kirjed” kapitalinõuete direktiivi I lisas.

    60.

    IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse järgmised kirjed bilansis ning sellest tulenevalt ei tohiks neid kajastada bilansiväliste riskipositsioonidena:

    a)

    „krediidituletisinstrumendid”, mis ei vasta finantsgarantii määratlusele, on IAS 39 kohaselt „tuletisinstrumendid”;

    b)

    „käskvekslite aktseptid” on krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustused maksta lõpptähtajal tavaliselt kaupade müüki katva käskveksli nimiväärtus. Seepärast liigitatakse need bilansis kui „nõuded klientide vastu”;

    c)

    „vekslite käendus”, mis ei vasta IAS 39 kohastele kajastamise lõpetamise kriteeriumidele;

    d)

    „regressiõigusega tehingud”, mis ei vasta IAS 39 kohastele kajastamise lõpetamise kriteeriumidele;

    e)

    „lihtforvardi põhised vara ostmise kohustused” on IAS 39 kohaselt „tuletisinstrumendid”;

    f)

    „direktiivi 86/635/EMÜ artikli 12 lõigetes 3 ja 5 määratletud vara müügi- ja tagasiostulepingud”. Nendes lepingutes on vastuvõtjal võimalus, kuid mitte kohustus, tagastada vara eelnevalt kokkulepitud hinnaga kindlaksmääratud (või kindlaksmäärataval) kuupäeval. Seega vastavad need lepingud IAS 39 paragrahvi 9 kohasele tuletisinstrumentide määratlusele.

    61.

    „millest: makseviivituses” hõlmab nende võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste nimiväärtust, mille vastaspoolel on tekkinud makseviivitus vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

    62.

    Bilansiväliste riskipositsioonide puhul on „nimiväärtus” summa, mis kõige paremini kajastab krediidiasutuse või investeerimisühingu maksimaalset krediidiriski positsiooni ilma, et võetaks arvesse mis tahes hoitavat tagatist või muud krediidikvaliteedi parandamist. Eelkõige antud finantsgarantiide puhul on nimiväärtus maksimaalne summa, mida üksus peaks maksma garantii sissenõudmise korral. Siduvate laenuandmiskohustuste puhul on nimiväärtus see kasutamata limiit, mida krediidiasutus või investeerimisühing on lubanud laenuks anda. Nimiväärtused on riskipositsiooni väärtused enne ümberhindlustegurite ja krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamist.

    63.

    Vormis 9.2 on aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste puhul nimiväärtuseks kogu kasutamata limiit, mida vastaspool on lubanud krediidiasutusele või investeerimisühingule laenata. Muude siduvate kohustuste puhul aruande esitaja ees on nimiväärtuseks see kogusumma, mille tehingu teine osapool on lubanud. Saadud finantsgarantiide puhul on „garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta” maksimaalne summa, mis vastaspool peaks maksma garantii sissenõudmise korral. Kui saadud finantsgarantii on andnud rohkem kui üks garantii andja, kajastatakse vormis tagatud summa ainult ühe korra; tagatud summa eraldatakse garantii andjale, kes on krediidiriski maandamise seisukohalt olulisem.

    10.   TULETISINSTRUMENDID (10 JA 11)

    64.

    Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide ja riskimaandamisarvestuse eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide bilansiline väärtus ja tinglik väärtus kajastatakse alusriski liikide, turu liikide (börsiväline vs reguleeritud turg) ja tooteliikide kaupa.

    65.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavad tuletisinstrumendid riskimaanduse liikide alusel.

    66.

    Hübriidinstrumentides sisalduvad tuletisinstrumendid, mis on eraldatud põhilepingust, kajastatakse vormides 10 ja 11 vastavalt tuletisinstrumendi laadile. Põhilepingu summa ei sisaldu neis vormides. Siiski juhul, kui hübriidinstrumenti mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse leping tervikuna kauplemiseks hoitavate või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantsvarade kategoorias (ja seega ei kajastata tuletisinstrumendi tunnustega väärtpabereid vormides 10 ja 11).

    10.1.   Tuletisinstrumentide liigitus riski liigi alusel

    67.

    Kõik tuletisinstrumendid liigitatakse järgmistesse riskikategooriatesse:

    a)

    intressimäär: intressimäära tuletisinstrumendid on intressi kandva finantsinstrumendiga seotud lepingud, mille rahavood on kindlaks määratud viiteintressimääradega või muu intressimäära lepinguga, näiteks futuurioptsiooni leping riigivõlakirjade ostmiseks. Sellesse kategooriasse kuuluvad üksnes need kokkulepped, mille kõigi poolte riskipositsioon tuleneb vaid ühe valuutaga seotud intressimäärast. Sellest kategooriast jäävad välja lepingud, millega kaasneb ühe või enama välisvaluuta vahetus, näiteks eri valuutade intressimäära vahetuslepingud ja valuutaoptsioonid, ning muud lepingud, mille peamine riskitunnus on valuutarisk; need kajastatakse valuutakursside lepingutena. Intressimäärade lepingud hõlmavad intressiforvardeid, ühe valuuta intressimäära vahetuslepinguid, intressimäärafutuure, intressimääraoptsioone (sealhulgas ülempiirid, alampiirid, intressivahemikud (collars), intressikoridorid), intressimäära vahetusoptsioone ning intressimäära ostutähti;

    b)

    aktsiad: aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid on lepingud, mille tulu või tulu osa on seotud konkreetse aktsia hinna või aktsiaindeksiga;

    c)

    valuutad ja kuld: nende tuletisinstrumentide hulka kuuluvad lepingud, mis on seotud valuutade vahetusega forvardite turul ja kulla väärtusega. Seega hõlmavad need lihtforvardeid, välisvaluuta vahetustehinguid, valuuta vahetustehinguid (sh eri valuutade intressimäära vahetuslepingud), valuutafutuure, valuutaoptsioone, valuuta vahetusoptsioone ja valuuta ostutähti. Välisvaluuta tuletisinstrumendid hõlmavad kõiki kokkuleppeid, millega kaasneb riskipositsioon rohkem kui ühes valuutas, kas seoses intressimäärade või vahetuskurssidega. Kullalepingud hõlmavad kõiki lepinguid, millega kaasneb riskipositsioon selle kauba suhtes;

    d)

    krediit: krediidituletisinstrumendid on lepingud, mis ei vasta finantsgarantiide määratlusele ja mille väljamaksed on seotud eelkõige konkreetse aluseks oleva krediidi krediidikvaliteedi mõne mõõdikuga. Lepingutes määratakse kindlaks maksete vahetamine, mille puhul kahest poolest vähemalt üks määratakse kindlaks aluseks oleva krediidi tulemusnäitajate alusel. Väljamaksete tegemise võivad käivitada mitu sündmust, sealhulgas makseviivitus, reitingu langetamine või alusvara krediidiriski marginaali kindlaksmääratud muutus;

    e)

    kaup: need tuletisinstrumendid on lepingud, mille tulu või tulu osa on seotud sellise kauba nagu väärismetalli (muu kui kuld), nafta, puidu või põllumajandustoodete hinna või hinnaindeksiga;

    f)

    muud: need tuletisinstrumendid on mis tahes muud tuletislepingud, millega ei kaasne riskipositsiooni välisvaluutas, intressimääras, aktsiates, kaubas ega krediidiriskis, sealhulgas klimaatiliste muutujatega seotud tuletisinstrumendid või kindlustuse tuletisinstrumendid.

    68.

    Kui tuletisinstrumendiga on seotud rohkem kui ühte liiki risk, liigitatakse instrument kõige tundlikumat liiki riski alusel. Kui mitme riskipositsiooniga tuletisinstrumentide liigitamisel tekib ebakindlus, liigitatakse lepingud järgmises tähtsuse järjekorras:

    a)

    kaubad: kõik tuletisinstrumentide tehingud, mis on seotud kaubast või kauba indeksist tuleneva riskipositsiooniga, kajastatakse selles kategoorias sõltumata sellest, kas need on seotud või mitte ühise riskipositsiooni võtmisega kaupades ja muus riskikategoorias, mis võib hõlmata välisvaluutat, intressimäära või aktsiaid;

    b)

    aktsiad: võtmata arvesse selliseid tuletislepinguid, millega kaasneb ühine riskipositsioon kaupades ja aktsiates ning mida kajastatakse kaupadena, kajastatakse aktsiate kategoorias kõiki tuletisinstrumentidega tehinguid, mis on seotud aktsiate või aktsiaindeksite tulemusnäitajatega. Aktsiatehingud, millega kaasneb riskipositsioon välisvaluutas või intressimäärades, tuleks kajastada siin kategoorias;

    c)

    valuutad ja kuld: see kategooria hõlmab kõiki tuletisinstrumentidega tehinguid (välja arvatud need, mis on kajastatud juba kauba või aktsiate kategoorias), millega kaasneb riskipositsioon rohkemas kui ühes valuutas, olgu see siis seotud kas intressi kandvate finantsinstrumentidega või vahetuskurssidega.

    10.2.   Tuletisinstrumentide puhul kajastatavad summad

    69.

    Kõigi tuletisinstrumentide (riskimaandamise arvestuse eesmärgil või kauplemiseks hoitavad) „bilansiline väärtus” on nende õiglane väärtus. Positiivse õiglase väärtusega (üle nulli) tuletisinstrumendid on „finantsvarad” ja negatiivse õiglase väärtusega (alla nulli) tuletisinstrumendid on „finantskohustused”. Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumentide („finantsvarad”) „bilansiline väärtus” esitatakse eraldi negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumentide („finantskohustused”) „bilansilisest väärtusest”. Esmase kajastamise kuupäeval liigitatakse tuletisinstrument kas „finantsvaraks” või „finantskohustuseks” vastavalt selle esialgsele õiglasele väärtusele. Pärast esialgset kirjendamist tuletisinstrumendi õiglane väärtus suureneb või väheneb ning instrumendi vahetamise tingimused muutuvad krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks kas soodsateks (ja tuletisinstrument liigitatakse „finantsvaraks”) või ebasoodsateks (ja tuletisinstrument liigitatakse „finantskohustuseks”).

    70.

    „Tinglik väärtus” (IFRSi kohaselt „nominaalsumma”) on kõigi sõlmitud kuid veel arveldamata tehingute nimiväärtuse brutosumma aruandekuupäeval. Tingliku väärtuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse eelkõige järgmist:

    a)

    lepingute puhul, mille põhisumma nimi- või tinglik väärtus on muutuv, on kajastamise aluseks põhisummade nimiväärtus või tinglik väärtus aruandekuupäeval;

    b)

    kordajat sisaldava tuletislepingu puhul on kajastatav tinglik väärtus lepingu tegelik tinglik väärtus või nimiväärtus;

    c)

    vahetuslepingud: vahetuslepingu tinglik väärtus on intressimaksete, välisvaluuta või muu tulu või kulu vahetuse aluseks olev põhisumma;

    d)

    aktsiate ja kaupadega seotud lepingud: aktsia- või kaubalepingu kajastatav tinglik väärtus on lepingu kohaselt ostmiseks või müümiseks ette nähtud kauba või aktsiatoote kogus, mis on korrutatud ühiku lepingulise hinnaga. Põhimakse mitut vahetust sisaldava kaubalepingu puhul kajastatav tinglik väärtus on lepinguline summa, mis on korrutatud põhimakse järelejäänud vahetuste arvuga lepingus;

    e)

    krediidituletisinstrumendid: krediidituletisinstrumentide puhul kajastatav lepinguväärtus on aluseks oleva asjaomase krediidi nimiväärtus;

    f)

    digitaaloptsioonidel ehk „kõik või mitte midagi” optsioonidel on eelnevalt kindlaks määratud väljamakse, mis võib olla kas rahaline summa või alusvaraga seotud lepingute arv. Digitaaloptsioonide tinglik väärtus määratletakse kui eelnevalt kindlaks määratud rahaline summa või alusvara õiglane väärtus aruandekuupäeval.

    71.

    Tuletisinstrumentide „tinglikku väärtust” käsitlev veerg hõlmab iga kirje puhul kõigi nende lepingute tingliku väärtuse summat, milles krediidiasutus või investeerimisühing on vastaspool, sõltumata sellest, kas tuletisinstrumente käsitatakse bilansis varade või kohustustena. Kajastada tuleb kõik tinglikud väärtused sõltumata sellest, kas tuletisinstrumentide õiglane väärtus on positiivne, negatiivne või null. Tinglike väärtuste tasaarvestus ei ole lubatud.

    72.

    „Tinglik väärtus” kajastatakse kogusummana („kokku”) ja osadena („millest: müüdud”) järgmiste kirjete puhul: „börsivälised optsioonid”, „reguleeritud turu optsioonid”, „kaup” ja „muu”. Kirje „millest müüdud” hõlmab selliste lepingute tinglikke väärtuseid (täitmishind), mille puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu (optsiooni kirjutaja) vastaspooltel (optsiooni valdajad) on õigus optsiooni kasutada, ning krediidiriski tuletisinstrumentidega seotud kirjete puhul selliste lepingute tinglikke väärtusi, milles krediidiasutus või investeerimisühing (krediidiriski kaitse müüja) on müünud (annab) oma vastaspooltele (krediidiriski kaitse ostja) kaitset.

    10.3.   „Majanduslikuks riskimaanduseks” liigitatud tuletisinstrumendid

    73.

    Tuletisinstrumendid, mis ei ole IAS 39 kohaselt efektiivsed riskimaandamisinstrumendid, tuleks kajastada portfellis „kauplemiseks hoitavad”. Seda kohaldatakse ka nende tuletisinstrumentide suhtes, mida hoitakse riskimaanduse eesmärgil, kuid mis ei vasta IAS 39 kohastele efektiivsete riskimaandamisinstrumentide nõuetele, ning tuletisinstrumentide suhtes, mis on seotud noteerimata omakapitaliinstrumentidega, mille õiglast väärtust ei saa usaldusväärselt mõõta.

    74.

    „Kauplemiseks hoitavad” tuletisinstrumendid, mis vastavad „majandusliku riskimaanduse” määratlusele, kajastatakse iga riski liigi puhul eraldi. Kirje „majanduslik riskimaandus” hõlmab neid tuletisinstrumente, mis on liigitatud „kauplemiseks hoitavaks”, kuid mis ei kuulu kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 86 määratletud kauplemisportfelli. See kirje ei sisalda oma arvel kauplemise tuletisinstrumente.

    10.4.   Tuletisinstrumentide jaotus vastaspoole sektorite kaupa

    75.

    Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide ja ka riskimaandamisarvestuse eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide puhul, millega kaubeldakse börsivälisel turul, kajastatakse bilansiline väärtus ja tinglik koguväärtus vastaspoole lõikes, kasutades järgmisi kategooriaid:

    a)

    „krediidiasutused”;

    b)

    „muud finantssektori äriühingud” ja

    c)

    „ülejäänud” ehk kõik muud vastaspooled.

    76.

    Kõik börsivälised tuletisinstrumendid, sõltumata nendega seotud riski liigist, jaotatakse nende vastaspoolte alusel. Krediidiriski tuletisinstrumentide vastaspoolte jaotus osutab sektorile, kuhu on liigitatud krediidiasutuse või investeerimisühingu lepingus sätestatud vastaspool (krediidiriski kaitse ostja või müüja).

    11.   MUUTUSED KREDIIDIKAHJU JA OMAKAPITALIINSTRUMENTIDE VÄÄRTUSE LANGUSEGA SEOTUD ALLAHINDLUSTES (12)

    77.

    „Suurenemised seoses summadega, mis on kõrvale pandud hinnangulise laenukahjumi jaoks perioodi jooksul” kajastatakse siis, kui varade põhikategooria või vastaspoole puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hinnangu tulemusena netokulu; ehk kui asjaomase kategooria või vastaspoole puhul varade väärtuse languse suurenemised perioodi jooksul ületavad vähenemisi. „Vähenemised seoses summadega, mis on hinnangulise laenukahjumi puhul perioodi jooksul tühistatud” kajastatakse siis, kui varade põhikategooria või vastaspoole puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hinnangu tulemusena netotulu; ehk kui asjaomase kategooria või vastaspoole puhul varade väärtuse languse vähenemised perioodi jooksul ületavad suurenemised.

    78.

    Nagu selgitatud käesoleva osa punktis 50, võib „mahakandmisi” teha kas kajastades finantsvara väärtuse vähenemise otse kasumiaruandes (ilma allahindluse kontot kasutamata) või vähendades finantsvaraga seotud allahindluse kontode summat. „Vähenemised, mis tulenevad allahindluste suhtes võetud summadest” tähendab selliseid allahindluste akumuleeritud summa vähenemisi, mis tulenevad perioodi jooksul tehtud „mahakandmistest” olukordades, kus nendega seotud võlainstrumente on käsitatud ebatõenäoliselt laekuvatena. „Otse kasumiaruandes kajastatud väärtuste korrigeerimised” on „mahakandmised”, mis on tehtud perioodi jooksul otse nendega seotud finantsvara summa vastu.

    12.   SAADUD TAGATISED JA GARANTIID (13)

    12.1.   Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa (13.1)

    79.

    Laene ja ettemakseid tagavad pandid ja garantiid kirjendatakse pandi liigi alusel hüpoteeklaenudena ja muude tagatisega laenudena ning finantsgarantiide alusel. Laenud ja ettemaksed jaotatakse vastaspoolte alusel.

    80.

    Vormis 13.1 kajastatakse „tagatise või garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta”. Vormi 13.1 veergudes esitatud finantsgarantii ja/või tagatise väärtuste summa ei tohi ületada sellega seotud laenu bilansilist väärtust.

    81.

    Laenude ja ettemaksete kajastamisel vastavalt pandi liigile kasutatakse järgmisi määratlusi:

    a)

    „hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]” hõlmavad „eluasemelaene”, kuhu kuuluvad elamukinnisvaraga tagatud laenud, ja „ärikinnisvaralaene”, mis on tagatud ärikinnisvarast pandiga. Mõlemal juhul kohaldatakse kapitalinõuete määruses esitatud määratlust;

    b)

    „muud tagatisega laenud” hõlmavad „raha [emiteeritud võlainstrumendid]”, kuhu kuuluvad panditud hoiuseid krediidiasutuses või investeerimisühingus või krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud võlaväärtpaberid, ning „ülejäänut”, kuhu kuuluvad muude väärtpaberite või vara pandid. Mõiste krediidiasutus või investeerimisühing osutab siin krediidiasutusele või investeerimisühingule, kes pakub võlaväärtpaberit, mida kasutatakse tagatisena (mille ta tegelikult emiteerib), ning saab laenu ja ettemakse; mitte aga aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule, kes on see, kes saab tagatise ning annab laenu ja teeb ettemakse;

    c)

    „saadud finantsgarantiid” hõlmab lepinguid, mis nõuavad garantii andjalt kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada krediidiasutusele või investeerimisühingule tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele.

    82.

    Laenude ja ettemaksete puhul, millel on samaaegselt rohkem kui üht liiki tagatis või garantii, jaotatakse kirje „tagatise või garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta” summa vastavalt tagatise või garantii kvaliteedile, alustades parima kvaliteediga tagatisest või garantiist.

    12.2.   Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad] (13.2)

    83.

    See vorm sisaldab sellise tagatise bilansilist väärtust, mis on saadud aruandlusperioodi alguse ja lõpu vahel ning mida aruandekuupäeval jätkuvalt kajastatakse bilansis.

    12.3.   Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara] (13.3)

    84.

    „Tagatise üleminek [materiaalne vara]” on selle materiaalse vara kumulatiivne bilansiline väärtus, mis on saadud, võttes valdusse tagatise, mida aruandekuupäeval jätkuvalt kajastatakse bilansis, võtmata arvesse tagatisi, mis liigitatakse kirjel „materiaalsed põhivarad”.

    13.   ÕIGLASE VÄÄRTUSE HIERARHIA: ÕIGLASES VÄÄRTUSES FINANTSINSTRUMENDID (14)

    85.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad õiglases väärtuses mõõdetud finantsinstrumentide väärtuse vastavalt IFRS 13 punktis 72 sätestatud hierarhiale.

    86.

    „Õiglase väärtuse muutus perioodi jooksul” hõlmab kahjumit või kasumit, mis tuleneb aruandekuupäeval jätkuvalt olemasolevate instrumentide uuesti mõõtmistest perioodi jooksul. Need kahjumid ja kasumid kajastatakse nagu kasumiaruandesse kaasamiseks; seega kajastatakse need summad enne maksustamist.

    87.

    „Õiglase väärtuse akumuleeritud muutus enne maksustamist” sisaldab instrumentide uuesti mõõtmiste tulemusena saadud kasumite või kahjumite summat, mis on akumuleerunud alates esialgsest kirjendamisest kuni aruandekuupäevani.

    14.   KAJASTAMISE LÕPETAMINE JA ÜLEKANTUD FINANTSVARADEGA SEOTUD FINANTSKOHUSTUSED (15)

    88.

    Vorm 15 sisaldab teavet ülekantud finantsvarade kohta, millest osa või kõigi kajastamist ei saa lõpetada, ning finantsvarade kohta, mille kajastamine on tervikuna lõpetatud ja mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul säilivad teenindamise õigused.

    89.

    Nende varadega seotud kohustused kajastatakse vastavalt portfellile, milles olid seotud ülekantud finantsvarad kajastatud aktiva poolel ning mitte vastavalt portfellile, milles need olid kajastatud passiva poolel.

    90.

    Veerg „summad, mille kajastamine on lõpetatud kapitali arvestamise eesmärgil” hõlmab nende finantsvarade bilansilist väärtust, mis on kajastatud raamatupidamisarvestuse eesmärgil, kuid mille kajastamine on lõpetatud usaldatavusnõuete kohaldamise eesmärgil, kuna krediidiasutus või investeerimisühing käsitab neid kapitali arvestamise eesmärgil väärtpaberistamise positsioonidena vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 109, sest oluline osa krediidiriskist on üle kantud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 243 ja 244.

    91.

    „Repolepingud” („repod”) on tehingud, mille käigus krediidiasutus või investeerimisühing saab sularaha teatava hinnaga müüdud finantsvarade vastu ja millega kaasneb siduv kohustus osta samad (või identsed) varad tagasi kindlaksmääratud hinnaga konkreetsel kuupäeval tulevikus. Ka tehinguid, millega kantakse rahalise tagatise eest ajutiselt üle kuld, käsitatakse kui „repolepingud” („repod”). Rahasummad, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud kolmandale isikule („ajutine omandaja”) üle kantud finantsvarade eest, liigitatakse kirjele „repolepingud” juhul, kui pöördtehing on siduv kohustus, mitte ainult võimalus. Repolepingud hõlmavad ka repo-tüüpi tehinguid, mille hulka võivad kuuluda järgmised summad:

    a)

    summad, mis on saadud kolmandale isikule rahalise tagatise vastu väärtpaberite laenuks andmise vormis ajutiselt üle kantud väärtpaberite eest;

    b)

    summad, mis on saadud kolmandale isikule müügilepingu/tagasiostulepingu vormis ajutiselt ülekantud väärtpaberite eest.

    92.

    Kirjed „repolepingud” („repod”) ja „pöördrepolaenud” („pöördrepod”) hõlmavad krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud või väljalaenatud raha.

    93.

    Kui üle kantud finantsvarade kajastamine on lõpetatud, kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtpaberistamise tehingus selle kirjega seoses saadud kasumit (kahjumit) kasumiaruandes vastavalt sellele „arvestusportfellile”, millesse finantsvarad kuulusid enne, kui nende kajastamine lõpetati.

    15.   KASUMIARUANDE TEATAVATE KIRJETE JAOTUS (16)

    94.

    Kasumiaruande teatavate kirjete puhul esitatakse kasumi (või tulude) ja kahjumi (või kulude) täiendav jaotus.

    15.1.   Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes (16.1)

    95.

    Intressid jaotatakse finants- ja muudest varadest saadud intressituluks ning finants- ja muudest kohustustest tulenevaks intressikuluks. Finantsvarade intressitulu hõlmab kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide, võlaväärtpaberite ning laenude ja ettemaksete intressitulu. Finantskohustuste intressikulu hõlmab kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide, hoiuste, emiteeritud võlaväärtpaberite ning muude finantskohustuste intressikulu. Vormi 16.1 täitmisel käsitatakse lühikesi positsioone muude finantskohustustena. Arvesse võetakse eri portfellide kõik instrumendid, välja arvatud kirjel „tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus” sisalduvad instrumendid, mida ei kasutata intressiriski maandamiseks.

    96.

    Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide intress sisaldab nende kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentidega seotud summasid, mida saab käsitada „majandusliku riskimaandusena”, mis on kajastatud intressitulu või -kuluna, et korrigeerida maandatud finantsinstrumentide tulu või kulu majanduslikust seisukohast, kuid mitte arvestuse seisukohast.

    15.2.   Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (16.2)

    97.

    Kasumid ja kahjumid, mis on tulenenud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, jaotatakse finantsinstrumendi liikide ja arvestusportfellide kaupa. Ige kirje puhul esitatakse realiseeritud puhaskasum või -kahjum, mis tuleneb tehingust, mille kajastamine on lõpetatud. Netosumma kajastab realiseeritud kasumite ja realiseeritud kahjumite vahet.

    15.3.   Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes (16.3)

    98.

    Kahjumid ja kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest, jaotatakse instrumendi liigi alusel; jaotuse iga kirje on finantsinstrumendi realiseeritud ja realiseerimata netosumma (kasumid miinus kahjumid).

    15.4.   Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes (16.4)

    99.

    Kahjumid ja kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja finantskohustustest, jaotatakse ka riski liigi alusel; jaotuse iga kirje on riskipositsiooniga, sealhulgas seotud tuletisinstrumentidega, seotud alusriski (intressimäär, aktsiad, välisvaluuta, krediit, kaup ja muu) realiseeritud ja realiseerimata netosumma (kasumid miinus kahjumid). Vahetuskursi erinevustest tulenevad kasumid ja kahjumid esitatakse kirjel, millel esitatakse vahetatud instrumendist tulenevad ülejäänud kasumid ja kahjumid. Varadest ja kohustustest (välja arvatud tuletisinstrumendid) tulenev kasum ja kahjum kajastatakse järgmisel viisil:

    a)

    intressimäära instrumendid: sealhulgas laenude ja ettemaksete, hoiuste ja võlaväärtpaberitega (hoitavad või emiteeritud) seotud kauplemine;

    b)

    omakapitaliinstrumendid: sealhulgas aktsiatega, eurofondide noteeringute ja muude omakapitaliinstrumentidega seotud kauplemine;

    c)

    välisvaluutatehingud: sealhulgas tehingud üksnes välisvaluutaga;

    d)

    krediidiriski instrumendid: sealhulgas krediidiriski vahetustehingut sisaldavate võlakirjadega seotud kauplemine;

    e)

    kaubad: see kirje hõlmab ainult tuletisinstrumente, sest kauplemise eesmärgil hoitavad kaubad tuleb kajastada kirjel „muud varad” ja mitte kirjel „kauplemiseks hoitavad finantsvarad”;

    f)

    muu: kaasa arvatud kauplemine finantsinstrumentidega, mida ei saa liigitada muudesse jaotistesse.

    15.5.   Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes (16.5)

    100.

    Kahjum ja kasum, mis tuleneb õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest, jaotatakse instrumendi liikide kaupa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kajastama realiseeritud ja realiseerimata netosummad ning perioodi jooksul krediidiriski (laenuandja või emitendi enda krediidirisk) muutustest tingitud õiglase väärtuse muutuse summa.

    15.6.   Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid (16.6)

    101.

    Riskimaandamise arvestuse kasum ja kahjum jaotatakse riskimaandamise arvestuse liikide kaupa: õiglase väärtuse riskimaandus, rahavoo riskimaandus ning välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus. Õiglase väärtuse riskimaandusega seotud kasum ja kahjum jaguneb riskimaandamisinstrumendi ja maandatavate instrumentide vahel.

    15.7.   Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus (16.7)

    102.

    „Lisandumine” kajastatakse juhul, kui arvestusportfelli või varade põhikategooria puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hinnangu tulemusena netokulu. „Tühistamine” kajastatakse juhul, kui arvestusportfelli või varade põhikategooria puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hinnangu tulemusena netotulu.

    16.   RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KOHASE JA KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE KOHASE KONSOLIDEERIMISE KOOSKÕLASTAV VÕRDLEMINE (17)

    103.

    „Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine” hõlmab varade, kohustuste ja omakapitali bilansilist väärtust ning ka bilansiväliste riskipositsioonide nimiväärtusi, mis on esitatud vastavalt raamatupidamisarvestuse kohasele konsolideerimisele; seega hõlmab konsolideerimine ka kindlustusandjaid ja finantssektoriväliseid äriühinguid.

    104.

    Selle vormi kirje „tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud” ei hõlma tütarettevõtjaid, kuna raamatupidamisarvestuse kohasel konsolideerimisel on kõik tütarettevõtjad täielikult konsolideeritud.

    105.

    Kirje „edasikindlustus- ja kindlustuslepingute varad” hõlmab nii ülekantud edasikindlustuslepingute kohaseid varasid ning, juhul kui neid on, ka mis tahes varasid, mis on seotud sõlmitud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutega.

    106.

    Kirje „kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohustused” hõlmab sõlmitud kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohaseid kohustusi.

    17.   GEOGRAAFILINE JAOTUS (20)

    107.

    Vormi 20 kohane teave esitatakse juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ületab artikli 5 lõike 1 punkti a alapunktis iv kirjeldatud künnise. Vormides 20.1–20.3 jagunevad tegevused geograafiliselt asukoha järgi „riigisisesed tegevused” ja „riigivälised tegevused”. „Asukoht” tähendab selle juriidilise isiku asutamise jurisdiktsiooni, kes on kajastanud asjaomase vara või kohustuse; filiaalide puhul on see nende asukoha jurisdiktsioon. Sel eesmärgil hõlmavad „riigisisesed” tegevused tegevusi, mis on kajastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu asukoha liikmesriigis.

    108.

    Vormid 20.4–20.7 sisaldavad teavet riikide lõikes vahetu vastaspoole asukoha alusel. Esitatud jaotus hõlmab nõudeid või kohustusi iga sellise välisriigi residendi vastu, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioonid. Nõudeid ja kohustusi rahvusüleste organisatsioonide vastu ei määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi, vaid geograafilise piirkonna „muud riigid” alla.

    109.

    Võlainstrumentide puhul kajastatakse vormis 20.4 „bilansiline brutoväärtus” vastavalt 2. osa punktis 45 määratletule. Tuletisinstrumentide ja omakapitaliinstrumentide puhul on kajastatavaks summaks bilansiline väärtus. Kirjel „millest: viivisnõuded” kajastatakse laenusid ja ettemakseid vastavalt käesoleva lisa punktides 145–157 määratletule. Võla makseraskuste tõttu restruktureerimine hõlmab vormi 19 eesmärgil kõiki „võla” lepinguid, millele on laiendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, nagu need on määratletud käesoleva lisa punktides 163–179. Vormi 20.7 andmed esitatakse riikide lõikes NACE koodide kohase klassifikatsiooni alusel. NACE koodide esitamine toimub esimese eristustaseme (st „jagude” tase) alusel.

    18.   MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE VARA: KASUTUSRENDIL OLEVAD VARAD (21)

    110.

    Artikli 9 punkti e kohase künnise arvutamiseks jagatakse materiaalne vara, mille krediidiasutus või investeerimisühing (rendileandja) on andnud rendile kolmandale isikutele lepingutega, mida saab käsitada kasutusrendina vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale, materiaalse vara kogusummaga.

    111.

    IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse varad, mille krediidiasutus või investeerimisühing (rendileandja) on kasutusrendi alusel rendile andnud, liigitatuna mõõtmismeetodi alusel.

    19.   VARAHALDUS, HOIDMINE JA MUUD TEENUSTE OSUTAMISE FUNKTSIOONID (22)

    112.

    Artikli 9 punkti f kohase künnise arvutamisel on „teenus- ja vahendustasude netotulu” summa kirjete „teenus- ja vahendustasude tulu” ning „teenus- ja vahendustasude kulu” vahe absoluutväärtus. Samal eesmärgil on „netointressi” summa kirjete „intressitulu” ja „intressikulu” vahe absoluutväärtus.

    19.1.   Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes (22.1)

    113.

    Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud kajastatakse tegevuse liigi lõikes. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt sisaldab see vorm teenus- ja vahendustasude tulu ja kulu, välja arvatud järgmine tulu ja kulu:

    a)

    summad, mida võetakse arvesse finantsinstrumentide efektiivse intressimäära arvutamisel [IFRS 7 paragrahvi 20 punkt c] ning

    b)

    summad, mis tulenevad finantsinstrumentidest, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande [IFRS 7 paragrahvi 20 punkti c alapunkt i].

    114.

    Arvesse ei võeta tehingukulusid, mis on otseselt seotud selliste finantsinstrumentide omandamise või emiteerimisega, mida ei mõõdeta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande; need kulud on osa kõnealuste instrumentide esialgse omandamise/emiteerimise väärtusest ning amortiseeritakse instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul kasumisse või kahjumisse, kasutades efektiivset intressimäära [vt IAS 39 paragrahv 43].

    115.

    Tehingukulud, mis on otseselt seotud selliste finantsinstrumentide omandamise või emiteerimisega, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse kirjel „kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või netokahjum” või kirjel „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või netokahjum”. Need kulud ei ole osa kõnealuste instrumentide esialgse omandamise või emiteerimise väärtusest ning kajastatakse koheselt kasumiaruandes.

    116.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad teenus- ja vahendustasude tulusid ja kulusid vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

    a)

    kirje „Väärtpaberid. Emiteerimised” hõlmab teenus- ja vahendustasusid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud sellise väärtpaberiemissiooni algatamises või selliste väärtpaberite emiteerimises osalemise eest, mida ta ise ei ole algatanud või emiteerinud;

    b)

    kirje „Väärtpaberid. Ülekandekorraldused” hõlmab teenus- ja vahendustasusid, mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud, kuna ta on klientide nimel võtnud vastu, edastanud ja täitnud väärtpaberite ostu- või müügikorraldusi;

    c)

    kirje „Väärtpaberid. Muu” hõlmab teenus- ja vahendustasusid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud, kuna on osutanud muid teenuseid seoses väärtpaberitega, mille emiteerimist ta ei ole ise algatanud ja mida ta ei ole ise emiteerinud;

    d)

    kirje „kliiring ja arveldus” sisaldab teenus- ja vahendustasude tulusid (kulusid), mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud (tal on tulnud tasuda), kui ta on osalenud vastaspoole-, kliiringu- ja arveldussüsteemides;

    e)

    kirjed „varahaldus”, „hoidmine”, „kesksed haldusteenused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatele”, „usaldustehingud” ja „makseteenused” sisaldavad selliseid teenus- ja vahendustasude tulusid (kulusid), mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud (tal on tulnud tasuda), kui ta on osutanud kõnealuseid teenuseid;

    f)

    kirje „struktureeritud rahastamine” sisaldab teenus- ja vahendustasusid, mida krediidiasutus või investeerimisühing on saanud osalemise eest selliste finantsinstrumentide emissiooni algatamises või emiteerimisel, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu enda algatatud või emiteeritud väärtpaberid;

    g)

    kirje „teenindustasud väärtpaberistamisest” sisaldab tulude poolel teenus- ja vahendustasude tulu, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud laenu teenindamise teenuste osutamise eest, ning kulude poolel teenus- ja vahendustasudest tulenevat kulu, mida krediidiasutus või investeerimisühing on tasunud laenu teenindamise teenuse osutajatele;

    h)

    kirjed „võetud siduvad laenuandmiskohustused” ja „antud finantsgarantiid” sisaldavad perioodi jooksul tuluna kirjendatud nende tegevuste eest saadud teenus- ja vahendustasude amortiseeritud summat, mis algselt kirjendati kirjel „muud finantskohustused”;

    i)

    kirjed „siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees” ja „saadud finantsgarantiid” sisaldavad teenus- ja vahendustasudest tulenevaid kulusid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on kirjendanud laenuandmiskohustuse võtnud või finantsgarantii andnud vastaspoole poolt võetud tasu tulemusena;

    j)

    kirje „muud” sisaldab ülejäänud teenus- ja vahendustasude tulu (kulu), mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud (tal on tulnud tasuda), näiteks see, mis on tulenenud „muudest siduvatest kohustustest”, valuutavahetusteenustest (nt välismaiste pangatähtede või müntide vahetus) või muude tasupõhiste nõuannete või teenuste osutamisest (saamisest).

    19.2.   Osutatud teenustega seotud varad (22.2)

    117.

    Varahalduse, hoidmisfunktsioonide ja krediidiasutuse või investeerimisühingu muude osutatud teenustega seotud äritegevus kajastatakse, kasutades järgmisi määratlusi:

    a)

    „varahaldus” osutab varadele, mis kuuluvad otseselt klientidele ja mida krediidiasutus või investeerimisühing haldab. „Varahaldus” esitatakse kliendi liigi alusel: ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, pensionifondid, kaalutlusõigusel valitsetavad kliendiportfellid ning muud investeerimisvahendid;

    b)

    „hoidmisel olevad varad” osutab krediidiasutuse või investeerimisühingu osutatavatele kliendi kontol olevate finantsinstrumentide hoidmise ja haldamise teenustele ning deponeerimisega seotud teenustele, nt raha ja tagatiste haldamine. „Hoidmisel olevad varad” tuleb kajastada nii, et kliendid, kelle vara krediidiasutus või investeerimisühing hoiab, eristatakse liikide lõikes ning eristatakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid ja teisi. Kirjel „millest: muudele üksustele hoidmiseks antud” kajastatakse nende hoidmisel olevates varades sisalduvate varade summa, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on tegeliku hoidmise andnud teistele üksustele;

    c)

    „kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul” osutab haldusteenustele, mida krediidiasutus või investeerimisühing osutab ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatele. See hõlmab muu hulgas väärtpaberiregistrite teenuseid; arvestusdokumentide koostamise teenuseid; prospektide, finantsaruannete ja kõigi muude investoritele suunatud dokumentide koostamise teenuseid; teabevahetuse teenuseid, levitades finantsaruandeid ja kõiki muid investoritele suunatud dokumente; emiteerimiste ja tagasivõtmiste teostamise ning investorite registri pidamise teenuseid; ning ka vara puhasväärtuse arvutamise teenuseid;

    d)

    „usaldustehingud” on tegevused, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb enda nimel, kuid oma klientide eest ja kliendid kannavad riski. Usaldustehingute puhul osutab krediidiasutus või investeerimisühing struktureeritud üksusele sageli teenuseid, näiteks hoidmisel oleva vara halduse teenuseid, või portfellide valitsemist kaalutlusõiguse alusel. Kõik usaldustehingud esitatakse üksnes sellel kirjel sõltumata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing osutab täiendavalt muid teenuseid või mitte;

    e)

    „makseteenused” osutab selliste võlainstrumentidest tulenevate maksete sissenõudmisele klientide nimel, mida ei ole kajastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis ning mida ei ole ta ise välja andnud;

    f)

    „klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad” osutab toodetele, mille on emiteerinud konsolideerimisgruppi mittekuuluvad üksused ja mille krediidiasutus või investeerimisühing on jaotanud oma olemasolevatele klientidele. See kirje esitatakse toote liigi alusel;

    g)

    „osutatud teenustega seotud varade summa” hõlmab nende õiglases väärtuses kajastatud varade summat, millega krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevus on seotud. Kui õiglane väärtus ei ole kättesaadav, võib kasutada ka muid mõõtmisaluseid, sealhulgas nimiväärtust. Kui krediidiasutus või investeerimisühing osutab teenuseid sellistele üksustele nagu ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad või pensionifondid, võib asjaomaseid varasid näidata väärtuses, millega need üksused kajastavad need varad enda bilansis. Esitatud summad sisaldavad vajaduse korral kogunenud intressi.

    20.   OSALUSED KONSOLIDEERIMATA STRUKTUREERITUD ÜKSUSTES (30)

    118.

    „Kasutatud likviidsustoetus” tähendab konsolideerimata struktureeritud üksustele antud laenu ja ettemaksete bilansilise väärtuse ning konsolideerimata struktureeritud üksuste emiteeritud ja krediidiasusutse või investeerimisühingu hoitavate võlaväärtpaberite bilansilise väärtuse summat.

    21.   SEOTUD OSAPOOLED (31)

    119.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmed summade ja/või tehingute kohta, mis on seotud selliste bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonidega, mille vastaspool on seotud osapool.

    120.

    Arvesse ei võeta grupisiseseid tehinguid ja grupisiseseid laenujääke. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus „tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused” need saldod ja tehingud seoses tütarettevõtjatega, mida ei ole elimineeritud kas seepärast, et tütarettevõtjaid ei ole täielikult konsolideeritud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alusel või seepärast, et vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 19 on tütarettevõtjad jäetud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisalast välja, kuna nad on ebaolulised, või seepärast, et suuremasse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul on tütarettevõtjad kõrgeima tasandi emaettevõtja tütarettevõtjad, mitte krediidiasutuse või investeerimisühingu enda tütarettevõtjad. Veerus „sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad” esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud proportsionaalse konsolideerimise või kapitaliosaluse meetodi kohaldamisel nende saldode ja tehingute osad, mis on seotud nendega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ühisettevõtjate ja sidusettevõtjatega ja mida ei ole elimineeritud.

    21.1.   Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad (31.1)

    121.

    Kirjel „siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees” esitab krediidiasutus või investeerimisühing summa, mis on aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste „nimiväärtuse”, saadud finantsgarantiide „tagatise või garantii maksimaalse väärtuse, mida saab arvesse võtta” ning aruande esitaja ees võetud muude siduvate kohustuste „nimiväärtuse” summa.

    21.2.   Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega (31.2)

    122.

    „Kasum või kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest” hõlmab kõiki kasumeid ja kahjumeid, mis tulenevad selliste mittefinantsvarade kajastamise lõpetamisest, mis on saadud tehingutest seotud osapooltega. See kirje sisaldab kasumeid ja kahjumeid, mis tulenevad selliste mittefinantsvarade kajastamise lõpetamisest, mis on saadud tehingutest seotud osapooltega ning mis on „kasumiaruande” järgmiste kirjete osa:

    a)

    „kasumid või kahjumid, mis tulenevad tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest”;

    b)

    „kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest”;

    c)

    „kasum või kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele” ning

    d)

    „lõpetatud tegevuste kasum või kahjum pärast tulumaksu”.

    22.   KONSOLIDEERIMISGRUPI STRUKTUUR (40)

    123.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad üksikasjaliku teabe tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kohta aruandekuupäeva seisuga. Andmed esitatakse kõigi tütarettevõtjate kohta, sõltumata nende tegevusvaldkonnast. Käesolev vorm ei hõlma väärtpabereid, mis on liigitatud kui „kauplemiseks hoitavad finantsvarad”, „finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande”, „müügivalmis finantsvarad” ja omaaktsiad, st aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu omatavad omaaktsiad.

    22.1.   Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes” (40.1)

    124.

    Järgmine teave esitatakse eraldi iga üksuse kohta:

    a)

    „LEI kood” tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse LEI koodi;

    b)

    „üksuse kood” tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse tunnuskoodi. Üksuse kood on rea tunnus ning on vormi 40.1 iga rea puhul kordumatu;

    c)

    „üksuse nimi” tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse nime;

    d)

    „sissearvamise kuupäev” tähendab alguskuupäeva, millal investeerimisobjektiks olev üksus hakkas kuuluma „konsolideerimisgruppi”;

    e)

    „aktsia- või osakapital” tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse emiteeritud kapitali kogusummat aruandekuupäeva seisuga;

    f)

    kirjed „investeerimisobjektiks oleva üksuse omakapital”, „investeerimisobjektiks oleva üksuse koguvarad” ning „investeerimisobjektiks oleva üksuse kasum (või kahjum)” hõlmavad nende kirjete summasid investeerimisobjektiks oleva üksuse viimases raamatupidamisaruandes;

    g)

    „investeerimisobjektiks oleva üksuse asukohariik” tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse asukoha riiki;

    h)

    „investeerimisobjektiks oleva üksuse sektor” tähendab 1. osa punktis 35 määratletud vastaspoole sektorit;

    i)

    „NACE kood” esitatakse investeerimisobjektiks oleva üksuse põhitegevusala alusel. Finantssektoriväliste äriühingute puhul toimub NACE koodide esitamine esimese eristustaseme (st „jagude” taseme) alusel; finantssektori äriühingute puhul esitatakse NACE koodid kahe eristustaseme (st „osad” taseme) alusel;

    j)

    „akumuleeritud osalus omakapitalis (%)” on krediidiasutuse või investeerimisühingu omanduses olevate omandiõiguse instrumentide osakaal aruandekuupäeva seisuga;

    k)

    „hääleõigus (%)” tähendab krediidiasutuse või investeerimisühingu omanduses aruandekuupäeva seisuga olevate omandiõiguse instrumentidega seotud hääleõiguste osakaalu;

    l)

    „konsolideerimisgrupi struktuur [suhe]” osutab emaettevõtja ja investeerimisobjektis oleva üksuse vahelisele suhtele (tütarettevõtja, ühisettevõtja või sidusettevõtja);

    m)

    „raamatupidamiskäsitlus [raamatupidamisgrupp]” tähendab raamatupidamisarvestuse kohase konsolideerimise kohaldamisala kohast raamatupidamiskäsitlust (täielik konsolideerimine, proportsionaalne konsolideerimine või kapitaliosaluse meetod);

    n)

    „raamatupidamiskäsitlus [kapitalinõuete määruse grupp]” tähendab raamatupidamiskäsitlust vastavalt kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kohaldamisalale (täielik integreerimine, proportsionaalne integreerimine või kapitaliosaluse meetod);

    o)

    „bilansiline väärtus” tähendab summasid, mis on kajastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis selliste investeerimisobjektiks olevate üksuste puhul, kes ei ole täielikult ega proportsionaalselt konsolideeritud;

    p)

    „soetusmaksumus” tähendab investorite makstud summat;

    q)

    „investeerimisobjektiks oleva üksusega seotud firmaväärtus” tähendab firmaväärtuse summat, mis investeerimisobjektiks oleva üksuse kohta on esitatud krediidiasutuse konsolideeritud bilansis kirjetel „firmaväärtus” või „tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud”;

    r)

    „nende investeeringute õiglane väärtus, mille puhul on avaldatud hinnanoteeringud” tähendab hinda aruandekuupäeval; see teave esitatakse ainult noteeritud finantsinstrumentide korral.

    22.2.   Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes” (40.2)

    125.

    Järgmine teave esitatakse eraldi iga instrumendi kohta:

    a)

    „väärtpaberi kood” tähendab väärtpaberi ISIN koodi. Väärtpaberite puhul, millele ei ole ISIN koodi määratud, esitatakse muu kood, mis on väärtpaberi kordumatu tunnus; „Väärtpaberi kood” ja „valdusettevõtja kood” moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on vormi 40.2 iga rea puhul kordumatu;

    b)

    „valdusettevõtja kood” on selle üksuse tunnuskood, kes konsolideerimisgrupi siseselt hoiab investeeringut;

    c)

    „üksuse kood”, „akumuleeritud osalus omakapitalis (%)”, „bilansiline väärtus” ning „soetusmaksumus” on määratletud eespool. Summad vastavad vastava valdusettevõtja hoitavale väärtpaberile.

    23.   ÕIGLANE VÄÄRTUS (41)

    23.1.   Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid (41.1)

    126.

    Selles vormis esitatakse teave finantsinstrumentide õiglase väärtuse kohta, mis on mõõdetud amortiseeritud soetusmaksumuses, kasutades IFRS 7 paragrahvis 27 A osutatud õiglase väärtuse hierarhiat.

    23.2.   Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine (41.2)

    127.

    Selles vormis esitatakse teave õiglase väärtuse võimaluse kasutamise kohta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste puhul. „Hübriidlepingud” hõlmab nendesse arvestusportfellidesse tervikuna liigitatud hübriidinstrumentide bilansilist väärtust; seega hõlmab see eraldamata hübriidinstrumente kui tervikuid.

    23.3.   Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (41.3)

    128.

    Selles vormis esitatakse teave hübriidinstrumentide kohta, välja arvatud nende hübriidlepingute kohta, mis on mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande „õiglase väärtuse võimalus” all vormis 41.2.

    129.

    Kirje „kauplemiseks hoitav” hõlmab nende hübriidinstrumentide bilansilist väärtust, mis on tervikuna liigitatud kirjetele „kauplemiseks hoitavad finantsvarad” või „kauplemiseks hoitavad finantskohustused”; seega hõlmab see eraldamata hübriidinstrumente kui tervikuid.

    130.

    Ülejäänud read sisaldavad nende põhilepingute bilansilist väärtust, mis on eraldatud tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberitest vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale. Nendest põhilepingutest eraldatud tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberite bilansiline väärtus kajastatakse vormides 10 ja 11 vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

    24.   MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE VARA: BILANSILINE VÄÄRTUS MÕÕTMISMEETODI ALUSEL (42)

    131.

    Kirjed „materiaalsed põhivarad”, „kinnisvarainvesteeringud” ja „muu immateriaalne vara” kajastatakse vastavalt nende mõõtmisel kasutatud kriteeriumidele.

    132.

    Kirje „muu immateriaalne vara” hõlmab kõiki immateriaalseid varasid, välja arvatud firmaväärtus.

    25.   ERALDISED (43)

    133.

    See vorm sisaldab kirjel „eraldised” perioodi alguses ja lõpus esitatud bilansilise väärtuse võrdlust muutuste laadi alusel.

    26.   KINDLAKSMÄÄRATUD HÜVITISEGA SKEEMID JA HÜVITISED TÖÖTAJATELE (44)

    134.

    Need vormid sisaldavad kogutud teavet krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kindlaksmääratud hüvitisega skeemide kohta. Juhul kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on rohkem kui üks skeem, esitatakse kõigi skeemide kogusumma.

    26.1.   Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid (44.1)

    135.

    „Kindlaksmääratud hüvitisega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid” esitatakse nii kõik kindlaksmääratud hüvitiste netokohustuste (-varade) kui ka hüvitise saamise õiguste akumuleeritud nüüdisväärtused [IAS 19 paragrahvi 140 punktid a ja b].

    136.

    „Kindlaksmääratud hüvitiste netovara” sisaldab ülejäägi korral ülejääke, mis tuleb kajastada bilansis, kuna nende suhtes ei kohaldata IAS 19 paragrahvis 63 sätestatud piiranguid. Selle kirje summa ja summa, mis on kajastatud memokirjel „varana kajastatud mis tahes hüvitise saamise õiguse õiglane väärtus”, sisalduvad bilansi kirjel „muud varad”.

    26.2.   Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes (44.2)

    137.

    „Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes” näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste akumuleeritud nüüdisväärtuse algsaldo ja lõppsaldo kooskõlastavat võrdlust. IAS 19 paragrahvis 141 loetletud eri komponentidest tulenev mõju perioodi jooksul esitatakse eraldi.

    138.

    Kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste muutuste vormis peab kirje „lõppsaldo [nüüdisväärtus]” summa olema võrdne kirjega „kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste nüüdisväärtus”.

    26.3.   Memokirjed [personalikuludega seoses] (44.3)

    139.

    Personalikuludega seotud memokirjete puhul kasutatakse järgmisi määratlusi:

    a)

    Kirje „pension ja sarnased kulud” sisaldab summat, mis on perioodi jooksul kajastatud personalikuluna mis tahes töösuhtejärgsete hüvitiste kohustuse puhul (nii kindlaksmääratud sissemaksega skeemid kui ka kindlaksmääratud hüvitistega skeemid), ning sissemakseid sotsiaalkindlustusfondidesse.

    b)

    „Aktsiapõhised maksed” hõlmavad summat, mis perioodil on kajastatud kui personalikulud seoses aktsiapõhiste maksetega.

    27.   KASUMIARUANDE TEATAVATE KIRJETE JAOTUS (45)

    27.1.   Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest (45.2)

    140.

    Kahjumid ja kasumid, mis tulenevad sellise mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest, mida ei hoita müügiks, jaotatakse vara liigi alusel; iga kirje peab sisaldama sellest varast (nt kinnisvara, tarkvara, riistvara, kuld, investeeringud) tulenevat kasumit või kahjumit, mille kajastamine on lõpetatud.

    27.2.   Muud tegevustulud ja -kulud (45.3)

    141.

    Muud tegevustulud ja -kulud jaotatakse vastavalt järgmistele kirjetele: õiglase väärtuse mudeli abil mõõdetud materiaalse vara õiglase väärtuse korrigeerimised; kinnisvarainvesteeringuga seotud renditulu ja otsesed tegevuskulud; kasutusrendiga, välja arvatud kinnisvarainvesteeringutega, seotud tulud ja kulud ning ülejäänud tegevustulud ja -kulud.

    142.

    Kirje „muu kui kinnisvarainvesteeringutega seotud kasutusrent” hõlmab veerus „tulud” saadud tulu ning veerus „kulud” kulusid, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul kui rendileandjal (kapitalinõuete määruse kohaselt „liisinguandja”) tekkisid seoses oma kapitalirenditegevusega, mis ei ole seotud varadega, mis on liigitatud kinnisvarainvesteeringuteks. Kulud, mis tekkisid krediidiasutusele või investeerimisühingule kui rentnikule, kajastatakse kirjel „muud halduskulud”.

    143.

    Kasum või kahjum, mis tuleneb selliste väärismetallide ja muude kaupade investeeringute uuesti mõõtmisest, mis on mõõdetud õiglases väärtuses, millest on lahutatud müügikulu, kajastatakse kirjetel „Muud tegevustulud. Muu” või „Muud tegevuskulud. Muu”.

    28.   OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE (46)

    144.

    Omakapitali muutuste aruandes avalikustatakse iga omakapitali komponendi puhul perioodi alguse (algsaldo) ja perioodi lõpu (lõppsaldo) bilansilise väärtuse võrdlus.

    29.   VIIVISNÕUDED (18)

    145.

    Vormi 18 eesmärgil on viivisnõuded need nõuded, mis vastavad mõnele järgmistest kriteeriumidest:

    a)

    olulised nõuded, mille tasumise tähtaega on ületatud üle 90 päeva;

    b)

    hinnangu kohaselt ei tasu võlgnik tõenäoliselt tema vastu olevaid krediidi iseloomuga nõudeid täielikult, kui tagatist ei realiseerita, hoolimata mis tahes tähtaja ületanud summa olemasolust või sellest, mitu päeva see on ületanud tähtaega.

    146.

    Nõude liigitamist viivisnõueteks kohaldatakse hoolimata sellest, kas nõue on regulatiivsel eesmärgil vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178 makseviivituses või raamatupidamisarvestuslikul eesmärgil kohaldatava raamatupidamistava kohaselt langenud väärtusega.

    147.

    Nõudeid, mida kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt käsitatakse olevat makseviivituses, ja nõudeid, mis kohaldatava raamatupidamistava kohaselt on langenud väärtusega, käsitatakse alati viivisnõuetena. Nõudeid, millel on käesoleva lisa punktis 38 osutatud „kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul”, ei käsitata viivisnõuetena, välja arvatud juhul, kui need vastavad viivisnõuete kriteeriumidele.

    148.

    Nõuded liigitatakse viivisnõuete kategooriasse nende täissummas ja võtmata arvesse mis tahes tagatise olemasolu. Olulisust hinnatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

    149.

    Vormi 18 eesmärgil hõlmab kirje „nõuded” kõiki võlainstrumente (laenud ja ettemaksed ning võlaväärtpaberid) ja bilansiväliseid riskipositsioone, välja arvatud kauplemiseks hoitavaid riskipositsioone. Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad järgmiseid tühistatavaid ja tühistamatuid kirjeid:

    a)

    võetud siduvad laenuandmiskohustused;

    b)

    antud finantsgarantiid;

    c)

    muud võetud siduvad kohustused.

    150.

    Vormi 18 eesmärgil on nõue „tähtajaks tasumata”, kui mis tahes põhisumma tagasimakset, intressi või teenustasu ei ole tähtajaks tasutud.

    151.

    Vormi 18 eesmärgil tähendab „võlgnik” võlgnikku kapitalinõuete määruse artikli 178 tähenduses.

    152.

    Siduvat kohustust käsitatakse viivisnõudena nimiväärtuses, kui selle kasutusse võtmise või muu kasutamise korral kaasneksid sellega nõuded, mille puhul võib esineda risk, et neid ei maksta täies ulatuses tagasi ilma tagatist realiseerimata.

    153.

    Antud finantsgarantiisid käsitatakse viivisnõuetena nimiväärtuses, kui finantsgarantii puhul on risk, et vastaspool („garantii saanud pool”) realiseerib garantii, sealhulgas eelkõige juhul, kui aluseks olev garanteeritud nõue vastab punktis 145 osutatud kriteeriumidele, mille põhjal seda nõuet käsitatakse viivisnõudena. Kui garantii saanud pool on finantsgarantiilepingu alusel tasumisele kuuluva summa tähtajaks tasumata jätnud, hindab aruandev krediidiasutus või investeerimisühing, kas sellest tulenev nõue vastab viivisnõude kriteeriumidele.

    154.

    Nõuded, mis on liigitatud punkti 145 kohaselt viivisnõueteks, liigitatakse viivisnõueteks kas individuaalselt („tehingupõhiselt”) või konkreetse võlgniku vastu oleva kogunõude põhjal („võlgnikupõhiselt”). Viivisnõuete liigitamisel individuaalselt või konkreetse võlgniku vastu oleva nõudena kasutatakse eri liiki viivisnõuete puhul järgmisi liigitamise põhimõtteid:

    a)

    viivisnõuete puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt makseviivituses olevaks, kasutatakse artiklis 178 esitatud liigitust;

    b)

    nõuete puhul, mis on liigitatud viivisnõueteks tulenevalt väärtuse langusest vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale, kasutatakse kohaldatava raamatupidamistava kohaseid väärtuse languse kajastamise kriteeriume;

    c)

    muude viivisnõuete suhtes, mida ei ole liigitatud makseviivituses ega langenud väärtusega olevaks, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 178 sätteid, mis käsitlevad makseviivituses olevaid nõudeid.

    155.

    Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on võlgniku suhtes bilansilisi riskipositsioone, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva ja kõnealuste tähtajaks tasumata nõuete bilansiline brutoväärtus moodustab rohkem kui 20 % kõigi asjaomase võlgniku suhtes olevate bilansiliste riskipositsioonide bilansilisest brutoväärtusest, käsitatakse kõiki asjaomase võlgniku suhtes olevaid bilansilisi ja bilansiväliseid riskipositsioone viivisnõuetena. Kui võlgnik kuulub konsolideerimisgruppi, tuleb hinnata vajadust käsitada viivisnõuetena ka konsolideerimisgruppi kuuluvate muude üksuste suhtes olevaid riskipositsioone, kui neid juba ei käsitata olevat langenud väärtusega või makseviivituses vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178, välja arvatud riskipositsioone, mis on seotud eraldiseisvate vaidlustega, mis ei ole seotud vastaspoole maksevõimega.

    156.

    Nõudeid ei käsitata enam viivisnõuetena, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

    a)

    nõue vastab väljumiskriteeriumidele, mida aruandev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab langenud väärtusega ja makseviivituses olevana liigitamise lõpetamiseks;

    b)

    võlgniku olukord on paranenud niivõrd, et tõenäoliselt tehakse tagasimakse täies mahus vastavalt algsetele või vajaduse korral muudetud tingimustele;

    c)

    võlgnikul ei ole ühtegi tähtajaks tasumata summat, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva.

    Nõuet liigitatakse jätkuvalt viivisnõudeks seni, kuni need tingimused on täidetud, isegi kui nõue vastab juba viivisnõudena liigitamise lõpetamise kriteeriumidele, mida aruandev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab langenud väärtusega või makseviivituses olevana liigitamiseks vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale või kapitalinõuete määruse artiklile 178.

    157.

    Kui viivisnõuete suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, ei käsitata neid nõudeid enam viivisnõuetena, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

    a)

    makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamise tulemusena ei kajastata väärtuse langust ega makseviivitust;

    b)

    makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamisest on möödas üks aasta;

    c)

    pärast makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamist ei ole ühtegi tähtajaks tasumata summat ega kahtlust seoses nõude täieliku tagasimaksmisega vastavalt tingimustele, mida kohaldatakse pärast makseraskuste tõttu restruktureerimist. Kahtluste puudumine tehakse kindlaks pärast seda, kui krediidiasutus või investeerimisühing on analüüsinud võlgniku finantsseisundit. Kahtlused võidakse lugeda lõppenuks, kui võlgnik on tasunud (oma korrapäraste maksete kaudu vastavalt tingimustele, mida kohaldatakse pärast makseraskuste tõttu restruktureerimist) kokku summa, mis on võrdne summaga, mis eelnevalt oli tähtajaks tasumata (kui oli tähtajaks tasumata summasid) või mis on maha kantud (kui tähtajaks tasumata summasid ei olnud) makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete alusel või kui võlgnik on muul viisil tõendanud oma suutlikkust täita pärast makseraskuste tõttu restruktureerimist kohaldatavaid tingimusi.

    Neid konkreetseid väljumistingimusi kohaldatakse lisaks kriteeriumidele, mida aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad langenud väärtusega ja makseviivituses olevate nõuete suhtes vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale või kapitalinõuete määruse artiklile 178.

    158.

    Tähtajaks tasumata nõuded kajastatakse nende kogusummas nõuetekohaselt teenindatavate ja viivisnõuete kategooriates eraldi. Nõuetekohaselt teenindatavad nõudeid, mille tasumise tähtaega on ületatud vähem kui 90 päeva, kajastatakse nende kogusummas eraldi.

    159.

    Viivisnõuded kajastatakse jaotatuna tähtaja ületamise ajavahemikesse. Nõudeid, mille tasumise tähtaega ei ole ületatud või mille tasumise tähtaega on ületatud kuni 90 päeva, kuid mis on siiski määratletud kui viivisnõuded tulenevalt tõenäosusest, et tagasimakset ei tehta täies ulatuses, kajastatakse selleks ettenähtud veerus. Nõuded, mille puhul on tegu nii tähtaja ületanud summadega kui ka tõenäosusega, et tagasimakset ei tehta täies ulatuses, jaotatakse tähtaja ületamise ajavahemikesse vastavalt sellele, mitu päeva on tähtaega ületatud.

    160.

    Järgmised nõuded esitatakse eraldi veergudes:

    a)

    nõuded, mida käsitatakse olevat langenud väärtusega vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale, välja arvatud nõuded, mille puhul on kahjum küll tekkinud, kuid arvestuses seda kahjumit ei ole kajastatud;

    b)

    nõuded, mida käsitatakse makseviivituses olevana vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

    161.

    Kirjete „varade väärtuse akumuleeritud langus” ja „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused” andmed esitatakse vastavalt punktile 46. „Varade väärtuse akumuleeritud langus” tähendab nõude bilansilise väärtuse vähendamist kas otseselt või allahindluse konto kasutamise kaudu. Viivisnõuete puhul kajastatud varade väärtuse akumuleeritud langus ei hõlma tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumeid. Tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumid kajastatakse nõuetekohaselt teenindatavate nõuete väärtuse akumuleeritud languses. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate nõuete puhul kajastatakse „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused” kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga.

    162.

    Teave seoses viivisnõuetega hoitavate tagatiste ja saadud finantsgarantiide koha esitatakse eraldi. Saadud tagatiste ja saadud finantsgarantiide puhul esitatavad summad arvutatakse kooskõlas punktidega 79–82. Seepärast on nii tagatise kui ka finantsgarantiide puhul esitatud summade kogusumma ülempiiriks seotud nõude bilansiline väärtus.

    30.   MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD NÕUDED (19)

    163.

    Vormi 19 eesmärgil on makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded võlalepingud, mille suhtes on rakendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed hõlmavad järelandemiste tegemist võlgniku suhtes, kel on raskusi või tekkimas raskused oma siduvate finantskohustuste täitmisel (edaspidi „finantsraskused”).

    164.

    Vormi 19 eesmärgil osutab järeleandmine ühele järgmistest tegevustest:

    a)

    lepingu selliste varasemate tingimuste muutmine, mille puhul leitakse, et võlgnik ei ole võimeline neid täitma oma finantsraskuste tõttu (edaspidi „probleemne võlg”), mis põhjustab võla teenindamise ebapiisava suutlikkuse, ja neid muudatusi ei oleks tehtud, kui võlgnik ei oleks finantsraskustes;

    b)

    probleemse võlalepingu täielik või osaline refinantseerimine, mida ei oleks tehtud, kui võlgnik ei oleks finantsraskustes.

    Järelandmisega võib laenuandja jaoks kaasneda kahju.

    165.

    Tõendid järelandmise kohta hõlmavad järgmist:

    a)

    muudetud lepingutingimuste ja varasemate lepingutingimuste erinevus, mis on võlgniku kasuks;

    b)

    muudetud lepingusse soodsamate tingimuste lisamine, kui need tingimused, mida oleks pakutud sarnase riskiprofiiliga muudele võlgnikele sama krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt samal ajal.

    166.

    Selliste klauslite kasutamist, mis juhul, kui võlgnik kasutab neid kaalutlusõiguse alusel, võimaldavad võlgnikul muuta lepingutingimusi (edaspidi „lepingus sisalduvad makseraskuste tõttu restruktureerimise klauslid”), käsitatakse järeleandmisena juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing kiidab nende klauslite kasutamise heaks ning järeldab, et võlgnikul on finantsraskused.

    167.

    „Refinantseerimine” tähendab võlalepingute kasutamist, et tagada selliste muude võlalepingute täielik või osaline tasumine, mille kehtivaid tingimusi võlgnik ei suuda täita.

    168.

    Vormi 19 eesmärgil hõlmab „võlgnik” kõiki võlgniku konsolideerimisgruppi kuuluvaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on kaasatud raamatupidamisarvestuse kohasesse konsolideerimisse.

    169.

    Vormi 19 eesmärgil hõlmab „võlg” laenusid, võlaväärtpabereid ning võetud tühistatavaid ja tühistamatuid siduvaid laenuandmiskohustusi, kuid mitte kauplemiseks hoitavaid riskipositsioone.

    170.

    Vormi 19 eesmärgil on mõistel „võlg” sama tähendus nagu punktis 169 esitatud mõistel „võlg”.

    171.

    Vormi 19 eesmärgil tähendab „krediidiasutus või investeerimisühing” seda krediidiasutust või investeerimisühingut, kes rakendas makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.

    172.

    Nõudeid käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena, kui on tehtud järeleandmine, olenemata sellest, kas tähtajaks on tasumata mõni summa või kas nõuded on liigitatud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt langenud väärtusega olevaks või vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178 makseviivituses olevaks. Nõudeid ei käsitata makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena, kui võlgnik ei ole finantsraskustes. Sellest olenemata käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmetena järgmist:

    a)

    muudetud leping, mis on liigitatud viivisnõudeks enne muudatust või oleks liigitatud viivisnõudeks juhul, kui muudatust ei oleks tehtud;

    b)

    lepingusse tehtud muudatus sisaldab võla osalist või täielikku tühistamist võla mahakandmise kaudu;

    c)

    krediidiasutus või investeerimisühing kiidab heaks lepingus sisalduvate makseraskuste tõttu restruktureerimise klauslite kasutamise võlgniku puhul, kelle vastu on viivisnõuded või kelle vastu oleks viivisnõuded, kui kõnealuseid klausleid ei kasutataks;

    d)

    samal ajal või ajaliselt lähedal sellele, kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb järeleandmise täiendava võla puhul, tasus võlgnik sama krediidiasutuse või investeerimisühinguga sõlmitud muu lepingu põhisumma tagasimakse või intressimakse, mis oli viivisnõue või mis ilma refinantseerimiseta oleks liigitatud viivisnõudeks.

    173.

    Muudatust, mis hõlmab tagasimakseid, mis on tehtud tagatise enda valdusesse võtmisega, käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmena, kui muudatus on järeleandmine.

    174.

    Järgmistel juhtudel tekib ümberlükatav eeldus, et on toimunud makseraskuste tõttu restruktureerimine:

    a)

    muudetud leping oli täies ulatuses või osaliselt tähtajaks tasumata rohkem kui 30 päeva (ilma, et see oleks viivisnõue) vähemalt korra kolme kuu jooksul enne selle muutmist või oleks ilma muutmiseta tähtajaks osaliselt või täielikult tasumata rohkem kui 30 päeva;

    b)

    samal ajal või ajaliselt lähedal sellele, kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb järeleandmise täiendava võla puhul, tasus võlgnik sama krediidiasutuse või investeerimisühinguga sõlmitud muu lepingu põhisumma tagasimakse või intressimakse, mis oli refinantseerimisele eelneva kolme kuu jooksul vähemalt korra tähtajaks osaliselt või täielikult tasumata 30 päeva;

    c)

    krediidiasutus või investeerimisühing kiidab heaks lepingus sisalduvate makseraskuste tõttu restruktureerimise klauslite kasutamise võlgnike puhul, kes on ületanud tasumise tähtaega 30 päeva, või võlgnike puhul, kes ületaksid tasumise tähtaega 30 päeva, kui neid klausleid ei kasutataks.

    175.

    Finantsraskusi hinnatakse võlgniku tasemel, nagu on osutatud punktis 168. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena käsitatakse ainult neid nõudeid, mille suhtes on rakendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.

    176.

    Makseraskuste tõttu restruktureerituks liigitamine lõpetatakse, kui täidetud on järgmised tingimused:

    a)

    lepingut käsitatakse nõuetekohaselt teenindatavana, sealhulgas juhul, kui see on ümber liigitatud viivisnõuete kategooriast pärast seda, kui võlgniku finantsseisundi analüüsist nähtus, et see enam ei vastanud tingimustele, mille alusel saaks seda käsitada viivisnõudena;

    b)

    möödunud on vähemalt kahe aasta pikkune katseaeg alates kuupäevast, mil makseraskuste tõttu restruktureeritud nõue käsitati olevat nõuetekohaselt teenindatav;

    c)

    katseajast vähemalt poole ajal tehti korrapäraselt põhisumma või intressi makseid rohkem kui mittemärkimisväärse kogusumma ulatuses;

    d)

    ükski võlgniku vastu olev nõue ei ole katseaja lõpuks rohkem kui 30 päeva üle tähtaja tasumata.

    177.

    Kui punktis 176 osutatud tingimused ei ole katseaja lõpus täidetud, jätkatakse kuni kõigi tingimuste täitmiseni nõude käsitamist katseajal oleva nõuetekohaselt teenindatava makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudena. Tingimuste täitmist hinnatakse vähemalt kord kvartalis.

    178.

    Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuet võib käsitada nõuetekohaselt teenindatavana alates kuupäevast, mil rakendati makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, kui täidetud on mõni järgmistest tingimustest:

    a)

    kõnealuste meetmete rakendamine ei ole põhjustanud nõude liigitamist viivisnõudeks;

    b)

    nõuet ei käsitatud viivisnõudena kuupäeval, mil rakendati makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.

    179.

    Kui katseajal oleva nõuetekohaselt teenindatava makseraskuse tõttu restruktureeritud lepingu suhtes rakendatakse täiendavaid makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid või selle tasumise tähtaega ületatakse rohkem kui 30 päeva, liigitatakse see viivisnõudeks.

    180.

    Kirje „nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid” hõlmab makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis ei vasta viivisnõudena käsitamise kriteeriumidele. Katseajal olevaid makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis on kategooriast „makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuded” ümber liigitatud, kajastatakse eraldi nõuetekohaselt teenindavate nõuete hulgas, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, veerus „millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded”. Kirje „viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid” hõlmab makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis vastavad viivisnõudena käsitamise kriteeriumidele. Kõnealused viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, hõlmavad järgmist:

    a)

    nõuded, mis on muutunud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamise tulemusena viivisnõueteks;

    b)

    nõuded, mis olid enne makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamist viivisnõuded;

    c)

    nõuded, mille puhul on täidetud punktis 157 osutatud tingimused;

    d)

    makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on nõuetekohaselt teenindatavate nõuete kategooriast ümber liigitatud, sealhulgas katseajal olevad nõuded, mis on uuesti makseraskuste tõttu restruktureeritud või mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 30 päeva.

    Nõuded, mis vastavad punktis 157 esitatud tingimustele, esitatakse eraldi veerus „millest: viivisnõuete makseraskuste tõttu restruktureerimine”.

    181.

    Veerg „Refinantseerimine” sisaldab makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmena kvalifitseeruva refinantseerimise tehingu osana sõlmitud uue lepingu („võla refinantseerimine”) bilansilist brutoväärtust ning vana, tagasimakstud lepingu bilansilist brutoväärtust, mis ikka veel kuulub tasumisele.

    182.

    Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mille puhul on kasutatud muudatuste tegemise ja refinantseerimise kombinatsiooni, liigitatakse veergu „Instrumendid, mille tingimusi on muudetud” või veergu „Refinantseerimine”, vastavalt sellele, millisel meetmel oli suurem mõju rahavoogudele. Pankade puuli poolt refinantseerimist kajastatakse veerus „Refinantseerimine” kogu summas, milles aruandev krediidiasutus või investeerimisühing refinantseeris võlga või milles refinantseeritud võlg ikka veel aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule tasumisele kuulub. Mitme võla struktureerimist uueks võlaks kajastatakse muudatusena, välja arvatud juhul, kui on olemas ka refinantseerimise tehing, millel on rahavoogudele veelgi suurem mõju. Kui probleemse nõude tingimuste muutmise kaudu toimuva makseraskuste tõttu restruktureerimise tulemusena selle nõude kajastamine lõpetatakse ja kajastatakse uus nõue, käsitatakse seda uut nõuet makseraskuste tõttu restruktureeritud võlana.

    183.

    Varade väärtuse akumuleeritud langus ja krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused kajastatakse vastavalt punktile 46. „Varade väärtuse akumuleeritud langus” tähendab nõude bilansilise väärtuse vähendamist kas otseselt või allahindluse konto kasutamise kaudu. „Varade väärtuse akumuleeritud languse” summa, mis esitatakse viivisnõuete kohta veerus „viivisnõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid”, ei sisalda tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumeid. Tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumid kajastatakse veerus „nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid”. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate nõuete puhul kajastatakse „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused” kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga.

    3.   OSA

    RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE JA VASTASPOOLE SEKTORITE MÄÄRAMINE

    1.

    Järgnevates tabelites esitatakse ülevaade neist riskipositsiooni klassidest, mida kasutatakse kapitalinõuete määruse kohaselt kapitalinõuete arvutamiseks, ja FINREP tabelites kasutatavatest vastaspoole sektoritest.

    Tabel 2.

    Standardmeetod

    Standardmeetodi riskipositsiooni klassid (kapitalinõuete määruse artikkel 112)

    FINREPi vastaspoole sektorid

    Märkused

    a)

    Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

    1)

    Keskpangad

    2)

    Valitsemissektor

    Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

    b)

    Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

    2)

    Valitsemissektor

     

    c)

    Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

    2)

    Valitsemissektor

     

    d)

    Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

    3)

    Krediidiasutused

     

    e)

    Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

    2)

    Valitsemissektor

     

    f)

    Nõuded

    krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

    3)

    Krediidiasutused

    4)

    Muud finantssektori äriühingud

    Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

    g)

    Nõuded äriühingute vastu

    2)

    Valitsemissektor

    4)

    Muud finantssektori äriühingud

    5)

    Finantssektorivälised äriühingud

    6)

    Kodumajapidamised

     

    h)

    Jaenõuded

    4)

    Muud finantssektori äriühingud

    5)

    Finantssektorivälised äriühingud

    6)

    Kodumajapidamised

    Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

    i)

    Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

    2)

    Valitsemissektor

    3)

    Krediidiasutused

    4)

    Muud finantssektori äriühingud

    5)

    Finantssektorivälised äriühingud

    6)

    Kodumajapidamised

    Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

    j)

    Makseviivituses olevad riskipositsioonid

    1)

    Keskpangad

    2)

    Valitsemissektor

    3)

    Krediidiasutused

    4)

    Muud finantssektori äriühingud

    5)

    Finantssektorivälised äriühingud

    6)

    Kodumajapidamised

    Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

    ja)

    Eriti suure riskiga seotud kirjed

    1)

    Keskpangad

    2)

    Valitsemissektor

    3)

    Krediidiasutused

    4)

    Muud finantssektori äriühingud

    5)

    Finantssektorivälised äriühingud

    6)

    Kodumajapidamised

    Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

    k)

    Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

    3)

    Krediidiasutused

    4)

    Muud finantssektori äriühingud

    5)

    Finantssektorivälised äriühingud

    Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

    l)

    Väärtpaberistamise positsioonid

    2)

    Valitsemissektor

    3)

    Krediidiasutused

    4)

    Muud finantssektori äriühingud

    5)

    Finantssektorivälised äriühingud

    6)

    Kodumajapidamised

    Need riskipositsioonid tuleks määrata FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt väärtpaberistamisega seotud riskile. Kui väärtpaberistatud positsioonid on jätkuvalt bilansis kajastatud, on FINREP tabelites vastaspoole sektoriteks nende positsioonide vahetute vastaspoolte sektorid.

    m)

    Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu

    3)

    Krediidiasutused

    4)

    Muud finantssektori äriühingud

    5)

    Finantssektorivälised äriühingud

    Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

    n)

    Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

    Omakapitaliinstrumendid

    Investeeringud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatesse tuleb liigitada FINREP aruannetes omakapitaliinstrumentideks, olenemata sellest, kas kapitalinõuete määruse kohaselt on arvessevõtmine lubatud.

    o)

    Omakapitali investeeringud

    Omakapitaliinstrumendid

    FINREP aruannetes on omakapitali investeeringud jagatud instrumentidena eri finantsvarade kategooriatesse.

    p)

    Muud kirjed

    Bilansi eri kirjed

    FINREP aruannetes võib muud kirjed kajastada eri varakategooriates.

    Tabel 3.

    Sisereitingute meetod

    Sisereitingute meetodi riskipositsiooni klassid (kapitalinõuete määruse artikkel 147)

    FINREPi vastaspoole sektorid

    Märkused

    a)

    Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

    1)

    Keskpangad

    2)

    Valitsemissektor

    3)

    Krediidiasutused

    Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

    b)

    Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

    (st krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning mõnede valitsemissektori üksuste ja mitmepoolsete pankade vastu)

    2)

    Valitsemissektor

    3)

    Krediidiasutused

    4)

    Muud finantssektori äriühingud

    Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

    c)

    Nõuded äriühingute vastu

    4)

    Muud finantssektori äriühingud

    5)

    Finantssektorivälised äriühingud

    6)

    Kodumajapidamised

    Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

    d)

    Jaenõuded

    4)

    Muud finantssektori äriühingud

    5)

    Finantssektorivälised äriühingud

    6)

    Kodumajapidamised

    Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

    e)

    Omakapitali investeeringud

    Omakapitaliinstrumendid

    FINREP aruannetes on omakapitali investeeringud jagatud instrumentidena eri finantsvarade kategooriatesse.

    f)

    Väärtpaberistamise positsioonid

    2)

    Valitsemissektor

    3)

    Krediidiasutused

    4)

    Muud finantssektori äriühingud

    5)

    Finantssektorivälised äriühingud

    6)

    Kodumajapidamised

    Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt väärtpaberistamise positsioonidega seotud riskile. Kui väärtpaberistatud positsioonid on jätkuvalt bilansis kajastatud, on FINREP tabelites vastaspoole sektoriteks nende positsioonide vahetute vastaspoolte sektorid.

    g)

    Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

    Bilansi eri kirjed

    FINREP aruannetes võib muud kirjed kajastada eri varakategooriates.


    (1)  Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad selles vormis kajastama andmeid kumulatiivsel alusel aruande kalendriaasta kohta (st alates jooksva aasta 1. jaanuarist).

    (2)  Eraldiseisev krediidiasutus või investeerimisühing ei kuulu konsolideerimisgruppi ning teda ei konsolideerita samas riigis, kus tema suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid.

    (3)  Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 25/2009, 19. detsember 2008, rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (uuestisõnastamine) (EKP/2008/32) (ELT L 15, 20.1.2009, lk 14).

    (4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

    (5)  Nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ, 8. detsember 1986, pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

    (6)  Neljas nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ, 25. juuli 1978, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid (EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11).

    (7)  Komisjoni soovitus, 6. mai 2003, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (K(2003)1422) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).


    II LISA

    „VII LISA

    KINNISVARAGA TAGATUD LAENUDEST SAADUD KAHJUDE ARUANDE KOOSTAMISE JUHEND

    1.

    Käesolev lisa sisaldab täiendavaid juhiseid seoses käesoleva määruse VI lisas esitatud tabelitega. Käesolev lisa täiendab VI lisa tabelites viidete kujul esitatud juhiseid.

    2.

    Samuti kohaldatakse kõiki II lisa I osas esitatud üldjuhiseid.

    1.   Aruandluse ulatus

    3.

    Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaldamisel esitavad kõik kinnisvara kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma aruandes kapitalinõuete määruse artikli 101 lõikes 1 sätestatud andmed.

    4.

    Vorm hõlmab kõiki siseriiklikke turgusid, mille suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul/krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupil on riskipositsioone (vt kapitalinõuete määruse artikli 101 lõige 1). Artikli 101 lõike 2 kolmanda lause kohaselt tuleb andmed esitada eraldi iga liidus asuva kinnisvaraturu kohta.

    2.   Mõisted ja üldjuhised

    5.

    „Kahju” – majanduslik kahju, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 5 punktis 2. Muudest allikatest (nt pangagarantiid, elukindlustus jms) sisse nõutud vahendite sissevoolu kinnisvarast saadud kahjude arvutamisel arvesse ei võeta. Ühe positsiooni kahjusid ei tasaarvestata mõne teise positsiooni edukast sissenõudmisest saadud kasumiga.

    6.

    Elamu- või ärikinnisvaraga tagatud riskipositsioonide puhul peab majandusliku kahju arvestus algama tagasimaksmata nõuete väärtusest aruandekuupäeva seisuga ning sisaldama vähemalt järgmist: i) laekumised tagatise realiseerimisest; ii) otsesed kulud (sealhulgas intressimaksed ja tagatise realiseerimisega seotud realiseerimiskulud) ning iii) kaudsed kulud (sealhulgas realiseerimisega tegeleva üksuse tegevuskulud). Kõik komponendid tuleb diskonteerida aruandekuupäeva seisuga.

    7.

    Riskipositsiooni väärtuse puhul järgitakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotises sätestatud eeskirju (standardmeetodit kasutavate krediidiasutuste või investeerimisühingute puhul vt 2. peatükk ning sisereitingute meetodit kasutavate krediidiasutuste või investeerimisühingute puhul 3. peatükk).

    8.

    Vara väärtuse puhul järgitakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotises sätestatud eeskirju.

    9.

    Aruandevaluuta puhul kasutatakse aruandekuupäeva vahetuskurssi. Samuti tuleb vahetuskursi mõju majanduskahjude prognoosis arvesse võtta juhul, kui riskipositsioon või tagatis on nomineeritud muus valuutas.

    3.   Geograafiline jaotus

    10.

    Vastavalt aruandluse ulatusele koosneb kinnisvaraga tagatud laenudega seotud riskipositsioonide ja kõnealustest laenudest saadud kahjude aruandlus („CR IP Losses”) järgmistest vormidest:

    a)

    üks koondvorm;

    b)

    üks vorm liidu iga siseriikliku turu kohta, mille suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioone, ning

    c)

    üks vorm, milles on agregeeritud andmed kõigi väljaspool liitu asuvate siseriiklike turgude kohta, mille suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioone.

    4.   Riskipositsioonide ja kahjude kajastamine

    11.

    Riskipositsioonid: kõik riskipositsioonid, mida käsitletakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaselt ning mille puhul tagatist kasutatakse omavahendite nõuete vähendamiseks, kajastatakse kinnisvaraga tagatud laenudest saadud kahjude aruandes. See tähendab ka seda, et juhul kui kinnisvaraga seotud riski maandamise mõju kasutatakse ainult sisemistel eesmärkidel (s.o 2. samba all) või riskide kontsentreerumise puhul (vt kapitalinõuete määruse IV osa), ei ole vastavaid riskipositsioone ega kahjusid tarvis kajastada.

    12.

    Kahjud: krediidiasutus või investeerimisühing, millel on aruandeperioodi lõpus riskipositsioon, peab kahjud kajastama. Kahjud kajastatakse niipea, kui raamatupidamiseeskirjade kohaselt tuleb teha eraldised. Samuti tuleb kajastada hinnangulised kahjud. Kahjude andmeid kogutakse üksiklaenude kaupa, s.o agregeerides kinnisvaraga tagatud riskipositsioonidest saadud üksikkahjude andmed.

    13.

    Aluskuupäev: kahjude kajastamisel aruandes tuleb kasutada riskipositsiooni väärtust makseviivituse kuupäeval.

    a)

    Aruandes tuleb kajastada kahjud kõigi vastaval aruandeperioodil esinenud makseviivituste puhul, mis on seotud kinnisvaraga tagatud laenudega (st sõltumata sellest, kas realiseerimine on vastaval perioodil lõpule viidu või mitte). Kuna makseviivituse tekkimise ja kahju realiseerimise vahel võib olla pikk ajaline viivitus, tuleb juhul, kui realiseerimine ei ole aruandeperioodi jooksul lõpule viidud, kajastada aruandes hinnanguline kahju (mis hõlmab ka lõpule viimata realiseerimisprotsesse).

    b)

    Kõigi aruandeperioodi jooksul täheldatud makseviivituste puhul võib olla tegu ühega kolmest stsenaariumist: i) makseviivituses oleva laenu saab restruktureerida nii, et seda ei käsitleta enam makseviivituses olevana (kahju ei täheldata); ii) kogu tagatise realiseerimine on lõpule viidud (realiseerimine on lõpule viidud, tegelik kahju on teada) või iii) realiseerimine ei ole lõpule viidud (tuleb kasutada kahjude hinnanguid). Kahjude aruandes tuleb kajastada ainult punktiga ii (tagatis realiseeritud – kindlakstehtud kahjud) ja punktiga iii (realiseerimine lõpule viimata – hinnangulised kahjud) seotud kahjud.

    c)

    Kuna kahjud tuleb kajastada ainult nende riskipositsioonide puhul, mis on olnud makseviivituses vastava aruandeperioodi jooksul, ei kajastata aruandes esitatavates andmetes eelnevatel aruandeperioodidel makseviivituses olnud riskipositsioonide kahjude muutusi. See tähendab, et laekumisi tagatise realiseerimisest hilisemal aruandeperioodil ega väiksemaid realiseerimiskulusid, kui oli eelnevalt prognoositud, aruandes ei kajastata.

    14.

    Vara hindamise eesmärk: vara hiliseima hindamise kuupäeva enne riskipositsiooni makseviivituse tekkimise kuupäeva kasutatakse aluskuupäevana, et kajastada aruandes see osa riskipositsioonist, mis on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteekidega. Pärast makseviivituse tekkimist võidakse vara ümber hinnata. See uus väärtus ei peaks aga olema asjakohane, et määrata kindlaks see osa riskipositsioonist, mis oli algselt täielikult (ja terviklikult) tagatud kinnisvarale seatud hüpoteekidega. Samas tuleb vara uut väärtust arvesse võtta majandusliku kahju kajastamisel (vara väärtuse vähenemine on osa majanduslikest kuludest). Teisisõnu tuleb vara hiliseimat hindamist enne makseviivituse tekkimise kuupäeva kasutada selleks, et määrata kindlaks, milline osa kahjust tuleb kajastada lahtris 010 (täielikult ja terviklikult tagatud riskipositsioonide väärtuse kindlaksmääramine) ja milline on ümberhinnatud vara väärtus, et leida summa, mis tuleb kajastada (tagatise realiseerimisest saadava võimaliku tulu hindamine) lahtrites 010 ja 030.

    15.

    Aruandeperioodi jooksul müüdud laenude käsitlemine: krediidiasutus või investeerimisühing, millel on aruandeperioodi lõpus riskipositsioon, peab kahjud kajastama, kuid ainult juhul, kui selle riskipositsiooni puhul on kindlaks tehtud makseviivitus.

    5.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

    Veerud

    010

    Aluseks oleva protsendimäära piires laenudest saadud kahjude summa

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 101 lõike 1 punktid a ja d.

    Turuväärtus ja hüpoteekimisväärtus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 punktidele 74 ja 76.

    Selles veerus kajastatakse kõik elamukinnisvaraga või ärikinnisvaraga tagatud laenudest saadud kahjud kuni selle osani riskipositsioonist, mida käsitatakse kapitalinõuete määruse artikli 124 lõike 1 kohaselt täielikult ja terviklikult tagatuna.

    020

    millest: hüpoteekimisväärtuses hinnatud kinnisvara

    Siin kajastatakse need kahjud, mille puhul tagatise väärtus on arvutatud kui hüpoteekimisväärtus.

    030

    Kogukahju summa

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 101 lõike 1 punktid b ja e.

    Turuväärtus ja hüpoteekimisväärtus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 punktidele 74 ja 76.

    Selles veerus kajastatakse kõik elamukinnisvaraga või ärikinnisvaraga tagatud laenudest saadud kahjud kuni selle osani riskipositsioonist, mida käsitatakse kapitalinõuete määruse artikli 124 lõke 1 kohaselt täielikult tagatuna.

    040

    millest: hüpoteekimisväärtuses hinnatud kinnisvara

    Siin kajastatakse need kahjud, mille puhul tagatise väärtus on arvutatud kui hüpoteekimisväärtus.

    050

    Riskipositsioonide summa

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 101 lõike 1 punktid c ja f.

    Kajastatavaks väärtuseks on ainult see osa riskipositsiooni väärtusest, mida käsitatakse kinnisvaraga täielikult tagatuna, s.o osa, mida käsitletakse mittetagatuna, ei ole kahjude kajastamise seisukohast asjakohane.


    Read

    010

    Elamukinnisvara

    020

    Ärikinnisvara


    III LISA

    „IX LISA

    RISKIDE KONTSENTREERUMISE JA KONTSENTRATSIOONIRISKI ARUANDLUSE JUHISED

    Sisukord

    I OSA: ÜLDISED JUHISED 617

    1.

    Struktuur ja põhimõtted 617
    II OSA: VORMIDE TÄITMISE JUHISED 617

    1.

    Riskide kontsentreerumise aruandluse ulatus ja tase 617

    2.

    Vormi LE ülesehitus 618

    3.

    LE-aruandluses kasutatavad mõisted ja üldised juhised 619

    4.

    C 26.00 - Piirmäärasid käsitlev LE-vorm 620

    4.1.

    Juhised konkreetsete ridade kohta 620

    5.

    C 27.00 - Vastaspoole andmed (vorm LE1) 620

    5.1.

    Juhised konkreetsete veergude kohta 620

    6.

    C 28.00 - Kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid (vorm LE2) 622

    6.1.

    Juhised konkreetsete veergude kohta 622

    7.

    C 29.00 - Andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE3) 628

    7.1.

    Juhised konkreetsete veergude kohta 628

    8.

    C 30.00 - Tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes (vorm LE4) 629

    8.1.

    Juhised konkreetsete veergude kohta 629

    9.

    C 31.00 - Tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes: andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE5) 630

    9.1.

    Juhised konkreetsete veergude kohta 630

    I OSA:   ÜLDISED JUHISED

    1.   Struktuur ja põhimõtted

    1.

    Riskide kontsentreerumise („LE”) aruandluse raamistik koosneb kuuest vormist, mis hõlmavad järgmist teavet:

    a)

    riskide kontsentreerumise piirmäärad;

    b)

    vastaspoole andmed (vorm LE1);

    c)

    kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid (vorm LE2);

    d)

    andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE3);

    e)

    tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes (vorm LE4);

    f)

    tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes: andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE5).

    2.

    Juhised sisaldavad viiteid õigussätetele ning üksikasjalikku teavet andmete kohta, mis tuleb igas vormis esitada.

    3.

    Vormide veergudele, ridadele ja lahtritele viitamisel on juhistes ja valideerimise eeskirjades järgitud järgmistes punktides kirjeldatud nummerdamise põhimõtteid.

    4.

    Üldiselt on juhistes ja valideerimise eeskirjades kasutatud järgmist tähistust: {vorm;rida;veerg}. Märkimaks, et kõik aruandes esitatud read on valideeritud, tuleb kasutada tärni.

    5.

    Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {rida;veerg}.

    6.

    ABS (väärtus): absoluutväärtus ilma märgita. Kõik summad, mis suurendavad riskipositsioone, kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Ja vastupidi: kõik summad, mis vähendavad riskipositsioone, kajastatakse negatiivse arvuga. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (-), ei esitata kõnealuse kirje all positiivset arvu.

    II OSA:   VORMIDE TÄITMISE JUHISED

    Käesolevas lisas esitatud juhiseid seoses riskide kontsentreerumise aruandlusega kohaldatakse ka artiklites 9 ja 11 nõutud märkimisväärsete riskipositsioonide aruandluse suhtes vastavalt kõnealustes artiklites määratletud ulatusele.

    1.   Riskide kontsentreerumise aruandluse ulatus ja tase

    1.

    Teabe esitamiseks riskide kontsentreerumise kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 (edaspidi „kapitalinõuete määrus”) artikli 394 lõikele 1 soolo alusel tuleb krediidiasutusel või investeerimisühingul kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3.

    2.

    Teabe esitamiseks riskide kontsentreerumise kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 394 lõikele 1 konsolideeritud alusel tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3.

    3.

    Aruandes tuleb kajastada kõik kapitalinõuete määruse artiklis 392 määratletud mõiste alla kuuluvad riskide kontsentreerumised, kaasa arvatud riskide kontsentreerumised, mida ei võeta arvesse otsustamisel, kas kapitalinõuete määruse artiklis 395 sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäär on ületatud või mitte.

    4.

    Teabe esitamiseks 20 kõige suurema riskide kontsentreerumise kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 viimasele lausele konsolideeritud alusel tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükki, kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3. Nende 20 kõige suurema riskide kontsentreerumise kindlaksmääramiseks kasutatakse riskipositsiooni väärtust, mis saadakse vormi LE2 veeru 320 („Vabastatud summad”) lahutamisel sama vormi veeru 210 („Kokku”) summast.

    5.

    Teabe esitamiseks kümne suurima riskide kontsentreerumise kohta krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes või kümne suurima riskide kontsentreerumise kohta reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 2 punktidele a kuni d konsolideeritud alusel tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3. Teabe esitamiseks nende riskipositsioonide tähtajastruktuuri kohta vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 2 punktile e tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal kasutada vorme LE4 ja LE5. Nende 20 suurima riskide kontsentreerumise kindlaksmääramiseks kasutatakse vormi LE2 veerus 210 („Kokku”) arvutatud riskipositsiooni väärtust.

    6.

    Andmed riskide kontsentreerumiste kohta ning vastavate suurimate riskide kontsentreerumiste kohta omavahel seotud klientide rühmade suhtes ja üksikklientide suhtes, kes ei kuulu omavahel seotud klientide rühma, esitatakse vormil LE2, millel omavahel seotud klientide rühm kajastatakse üheainsa riskipositsioonina.

    7.

    Vormil LE3 esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed riskipositsioonide kohta üksikklientide suhtes, kes kuuluvad omavahel seotud klientide rühmadesse, mis on kajastatud vormil LE2. Kui riskipositsioon üksikkliendi suhtes on kajastatud vormil LE2, siis vormile LE3 seda teist korda enam ei märgita.

    2.   Vormi LE ülesehitus

    8.

    Vormi LE1 veergudesse märgitakse üksikklientide või omavahel seotud klientide rühmade, kelle suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul on olemas riskipositsioon, andmed.

    9.

    Vormide LE2 ja LE3 veergudes esitatakse järgmised teabeblokid:

    a)

    riskipositsiooni väärtus enne vabastuste kohaldamist ja enne krediidiriskide maandamise mõju arvessevõtmist, sealhulgas otsesed ja kaudsed riskipositsioonid ning täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mis on seotud riskipositsiooniga alusvara suhtes;

    b)

    vabastuste kohaldamise ja krediidiriskide maandamise tehnikate rakendamise mõju;

    c)

    kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kohaldamisel arvutatud riskipositsiooni väärtus pärast vabastuste kohaldamist ja pärast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.

    10.

    Vormide LE4 ja LE5 veergudes esitatakse teave tähtajaklasside kohta, millesse jaotatakse eeldatavad tähtaeguvad summad, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes.

    3.   LE-aruandluses kasutatavad mõisted ja üldised juhised

    11.

    „Omavahel seotud klientide rühm” on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 39.

    12.

    „Reguleerimata finantssektori ettevõtja” on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõike 1 punktis 5.

    13.

    „Krediidiasutused ja investeerimisühingud” on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 3.

    14.

    Aruandes tuleb välja tuua nõuded „tsiviilõiguslike ühingute” vastu. Lisaks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud liitma tsiviilõiguslike ühingute krediidisummad iga partneri võlgnevusele. Nõuded tsiviilõiguslike ühingute vastu, mis kätkevad kvoote, tuleb jagada või eraldada partneritele nende vastavate kvootide järgi. Teatavad struktuurid (nt ühiskontod, pärijate ühendused, variisikute laenud), mis toimivad tegelikes tsiviilõiguslikes ühendustes, tuleb aruandes esitada samamoodi kui tsiviilõiguslikud ühendused.

    15.

    Vara ja bilansiväliseid kirjeid kasutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 389 ilma riskikaalude ja -astmeteta. Krediidi ümberhindlustegureid bilansiväliste kirjete suhtes ei kohaldata.

    16.

    „Riskipositsioonid” on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 389:

    a)

    kõik kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad varad ja bilansivälised kirjed, sealhulgas kapitalinõuete määruse artiklis 400 sätestatud kirjed, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 6 punktide a kuni d alla kuuluvad kirjed;

    b)

    „kaudsed riskipositsioonid” on riskipositsioonid, mis omistatakse garantii andjale või tagatise väljastajale - ja mitte vahetule laenuvõtjale - kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 403. Siinsed määratlused ei või ühelgi võimalikul moel erineda alusaktis sätestatud määratlustest.]

    Riskipositsioonid omavahel seotud klientide rühmade suhtes arvutatakse artikli 390 lõike 5 kohaselt.

    17.

    Riskide kontsentreerumiste riskipositsioonide väärtuste arvutamisel on lubatud võtta arvesse „tasaarvestuskokkuleppeid”, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 390 lõigetes 1, 2 ja 3. Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendi riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile, võttes kõnealuste meetodite kohaldamisel kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki kohaselt arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute riskipositsiooni väärtuse võib kindlaks määrata kas vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. või 6. peatükile. Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 296 esitatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoolega sõlmitud lepingujärgsest toodetevahelisest tasaarvestuskokkuleppest tuleneva ühtse juriidilise kohustuse riskipositsiooni väärtus LE vormides kui „muud siduvad kohustused”.

    18.

    „Riskipositsiooni väärtus” arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 390 kohaselt.

    19.

    Vabastuste täieliku või osalise kohaldamise ning krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikate rakendamise mõju riskipositsioonide arvutamisel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikele 1 on kirjeldatud kõnealuse määruse artiklites 399–403.

    20.

    Pöördrepolepingud, mis kuuluvad seoses riskide kontsentreerumisega aruandes kajastamisele, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 402 lõike 3 kohaselt. Tingimusel et kapitalinõuete määruse artikli 402 lõike 3 kriteeriumid on täidetud, esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed riskide kontsentreerumiste kohta kõigi kolmandate isikute suhtes nõude summas, mida tehingu vastaspool omab selle kolmanda isiku vastu, ja mitte nõude summas vastaspoole vastu.

    4.   C 26.00 - Piirmäärasid käsitlev LE-vorm

    4.1.   Juhised konkreetsete ridade kohta

    Rida

    Viited õigussätetele ja juhised

    010

    Muud isikud ja üksused kui krediidiasutused ja investeerimisühingud

    Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõige 1, artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt ii, artikli 458 lõige 10 ja artikli 459 punkt b.

    Aruandes tuleb esitada muude vastaspoolte kui krediidiasutused ja investeerimisühingud suhtes kohaldatava piirmäära summa. Selleks summaks on 25 % aktsepteeritud kapitalist, mis märgitakse I lisa vormi 4 reale 220, juhul kui siseriiklike meetmete kohaldamise tõttu vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 või kapitalinõuete määruse artikli 459 punkti b kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ei kehti rangem protsendimäär.

    020

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud

    Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõige 1, artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt ii, artikli 458 lõige 10 ja artikli 459 punkt b.

    Aruandes tuleb esitada krediidiasutustest või investeerimisühingutest vastaspoolte suhtes kohaldatava piirmäära summa. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikele 1 on see summa järgmine:

    kui 25 % aktsepteeritud kapitalist on suurem summa kui 150 miljonit eurot (või väiksem piirmäär kui 150 miljonit eurot, mille on kehtestanud pädev asutus kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kolmanda lõiguga), tuleb aruandes esitada summa, mis on 25 % aktsepteeritud kapitalist;

    kui 150 miljonit eurot (või väiksem piirmäär, mille on kehtestanud pädev asutus kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kolmanda lõiguga) on suurem kui 25 % krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalist, tuleb aruandes esitada 150 miljonit eurot (või pädeva asutuse kehtestatud väiksem piirmäär). Kui krediidiasutus või investeerimisühing on määranud kindlaks madalama piirmäära oma aktsepteeritud kapitaliga seoses, nagu nõutud kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikega 1, esitatakse aruandes see piirmäär.

    Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 6 või artikli 458 kohaste siseriiklike meetmete või kapitalinõuete määruse artikli 459 punkti b kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise korral võivad need piirmäärad olla rangemad.

    030

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud %-des

    Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõige 1 ja artikli 459 punkt a.

    Summa, mis tuleb aruandes esitada, on absoluutne piirmäär (mis on esitatud real 020), mis on väljendatud protsendina aktsepteeritud kapitalist.

    5.   C 27.00 - Vastaspoole andmed (vorm LE1)

    5.1.   Juhised konkreetsete veergude kohta

    Veerg

    Viited õigussätetele ja juhised

    010–070

    Vastaspoole andmed:

    Krediidiasutus või investeerimisühing esitab aruandes kõigi vastaspoolte andmed, kelle kohta ta teavet esitab. See hõlmab kõiki koode, nagu esitatud vastavalt vormide LE2 kuni LE5 veerule 010.

    Kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 punktiga a peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama nende vastaspoolte andmed, kelle suhtes neil esineb riskide kontsentreerumine, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 392.

    Kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 2 punktiga a peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama nende vastaspoolte andmed, kelle suhtes neil on kõige suurem riskide kontsentreerumine (juhul kui vastaspooleks on krediidiasutus või investeerimisühing või reguleerimata finantssektori ettevõtja).

    010

    Kood

    Kood on rea tunnus ning on tabeli iga rea puhul kordumatu.

    Alati, kui on olemas omavahel seotud klientide rühm, peab kood vastama rühma koodile. Igal muul juhul peab kood vastama üksiku vastaspoole koodile.

    Koodi ülesehitus sõltub siseriiklikust aruandlussüsteemist, välja arvatud juhul, kui liidus on olemas ühtne kodeerimissüsteem.

    Omavahel seotud klientide rühma puhul on esitatavaks koodiks emaettevõtja kood. Kui omavahel seotud klientide rühmal ei ole emaettevõtjat, on esitatavaks koodiks selle üksiküksuse kood, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu arvates selles omavahel seotud klientide rühmas kõige tähtsam üksus. Seda koodi tuleb kasutada aja jooksul järjepidevalt.

    020

    Nimi

    Alati, kui on olemas omavahel seotud klientide rühm, peab nimi vastama rühma nimele. Igal muul juhul peab nimi vastama üksiku vastaspoole nimele.

    Omavahel seotud klientide rühma puhul on esitatavaks nimeks emaettevõtja nimi ning juhul, kui omavahel seotud klientide rühmal ei ole emaettevõtjat, on selleks nimeks rühma ärinimi.

    030

    LEI kood

    Vastaspoole kui juriidilise isiku ülemaailmne tunnuskood.

    Omavahel seotud klientide rühma puhul on esitatavaks juriidilise isiku tunnuskoodiks emaettevõtja kood. Kui omavahel seotud klientide rühmal ei ole emaettevõtjat, on esitatavaks koodiks selle üksiküksuse kood, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu arvates selles omavahel seotud klientide rühmas kõige tähtsam üksus. Seda koodi tuleb kasutada aja jooksul järjepidevalt.

    040

    Vastaspoole residentsus

    Kasutatakse riigi, kus vastaspool on asutatud, ISO koodi 3166-1-alfa-2 (sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide pseudo-ISO koodid, mis on kättesaadavad Eurostati maksebilansi käsiraamatu viimases väljaandes).

    Omavahel seotud klientide rühmade puhul ei ole residentsust vaja märkida.

    050

    Vastaspoole sektor

    Iga vastaspool liigitatakse ühe majandussektori alla lähtuvalt FINREPi majandussektorite klassidest:

    i) keskpangad; ii) valitsemissektor; iii) krediidiasutused; iv) muud finantsettevõtjad; v) mittefinantsettevõtjad; vi) kodumajapidamised.

    Omavahel seotud klientide rühmade puhul ei ole majandussektorit vaja märkida.

    060

    NACE kood

    Majandussektorite tähistamiseks kasutatakse NACE koode (Nomenclature statistique des activités économiques dans l’Union européenne - Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator).

    See veerg täidetakse ainult „muudest finantsettevõtjatest” ja „mittefinantsettevõtjatest” vastaspoolte puhul. „Mittefinantsettevõtjate” puhul märgitakse NACE kood üheelemendilise täpsusega (nt „F - Ehitus”) ning „muude finantsettevõtjate” puhul kaheelemendilise täpsusega, mis kajastab eraldi teavet kindlustustegevuse kohta (nt „K65 - Kindlustus, edasikindlustus ja kogumispension, välja arvatud kohustuslik sotsiaalkindlustus”).

    „Muude finantsettevõtjate” ja „mittefinantsettevõtjate” majandussektorid määratakse kindlaks vastavalt FINREPi vastaspoolte liigitusele.

    Omavahel seotud klientide rühmade puhul ei ole NACE koodi vaja märkida.

    070

    Vastaspoole liik

    Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõige 2.

    Kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes seotud vastaspoole ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes seotud vastaspoole liigi märkimiseks kasutatakse krediidiasutuste või investeerimisühingute puhul tähist „I” ning reguleerimata finantssektori ettevõtjate puhul tähist „U”.

    6.   C 28.00 - Kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid (vorm LE2)

    6.1.   Juhised konkreetsete veergude kohta

    Veerg

    Viited õigussätetele ja juhised

    010

    Kood

    Vt vormi LE1 veerg 010.

    020

    Rühm või üksikklient

    Andmete esitamisel riskipositsioonide kohta üksikklientide suhtes märgib krediidiasutus või investeerimisühing selle numbriga „1” ning andmete esitamisel riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmade suhtes märgib ta selle numbriga „2”.

    030

    Tehingud, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes

    Kapitalinõuete määruse artikli 390 lõige 7.

    Kooskõlas riiklike pädevate asutuste täiendavate tehniliste spetsifikatsioonidega, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioon aruandes märgitud vastaspoole suhtes tehingu kaudu, mis on seotud riskipositsiooniga alusvara suhtes, märgib ta aruandesse sõna „jah” vaste, vastasel korral sõna „ei” vaste.

    040–180

    Esmased riskipositsioonid

    Kapitalinõuete määruse artiklid 24, 389, 390 ja 392.

    Sellesse veergude rühma märgib krediidiasutus või investeerimisühing tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes, tulenevate otseste riskipositsioonide, kaudsete riskipositsioonide ja täiendavate riskipositsioonide esmased riskipositsioonid.

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 389 kasutatakse vara ja bilansiväliseid kirjeid ilma riskikaalude ja -astmeteta. Krediidi ümberhindlustegureid bilansiväliste kirjete suhtes ei kohaldata.

    Nendesse veergudesse märgitakse esmased riskipositsioonid, s.o riskipositsioonide väärtused, milles ei ole arvesse võetud väärtuste korrigeerimisi ega eraldisi, mis arvatakse maha veerus 210.

    Riskipositsiooni mõiste ja selle väärtuse arvutamise viis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 389 ja 390. Varade ja bilansiväliste kirjete hindamine toimub krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatava raamatupidamistava kohaselt, kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 24.

    Nendesse veergudesse märgitakse omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid, mis ei ole artikli 390 lõike 6 punkti e kohased riskipositsioonid. Need riskipositsioonid arvatakse maha veerus 200.

    Neisse veergudesse ei märgita kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 6 punktides a kuni d osutatud riskipositsioone.

    Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 400 hõlmavad esmased riskipositsioonid kõiki varasid ja bilansiväliseid kirjeid. Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikes 1 sätestatud vabastatud summad arvatakse maha veerus 320.

    Märgitakse nii kauplemisportfelli mittekuuluvad kui ka kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid.

    Kui riskipositsioonid tuleb esitada finantsinstrumentide kaupa ja eri tasaarvestuskokkulepetest tulenevad eri riskipositsioonid moodustavad üheainsa riskipositsiooni, liigitatakse see riskipositsioon vastavalt finantsinstrumendile, mis vastab tasaarvestuskokkuleppes märgitud peamisele varale (vt lisaks sissejuhatav osa).

    040

    Esmane riskipositsioon kokku

    Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing järgmiste komponentide summa: otsesed riskipositsioonid ja kaudsed riskipositsioonid pluss täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad riskipositsioonist tehingute suhtes, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes.

    050

    Millest: makseviivituses olevad

    Kapitalinõuete määruse artikkel 178.

    Siin kajastab krediidiasutus või investeerimisühing selle osa kogu esmasest riskipositsioonist, mis vastab makseviivituses olevatele riskipositsioonidele.

    060–110

    Otsesed riskipositsioonid

    Otseste riskipositsioonide all mõistetakse „vahetu laenuvõtjaga” seonduvaid riskipositsioone.

    060

    Võlainstrumendid

    Määrus (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32), II lisa 2. osa, tabel, liigid 2 ja 3.

    Võlainstrumendid hõlmavad võlaväärtpabereid ning laenusid ja ettemakseid.

    Siin veerus kajastatakse instrumendid, mis on EKP/2008/32 järgi liigitatavad „Laenud algtähtajaga kuni üks aasta/üle ühe aasta ja kuni viis aastat/üle viie aasta” või „Väärtpaberid, välja arvatud aktsiad” alla.

    Selles veerus kajastatakse repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud (väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) ning võimenduslaenu tehingud.

    070

    Omakapitaliinstrumendid

    EKP/2008/32, II lisa 2. osa, tabel, liigid 4 ja 5.

    Siin veerus kajastatakse instrumendid, mis on EKP/2008/32 järgi liigitatavad „Aktsiad ja muud osakud” või „Rahaturufondide aktsiad/osakud” alla.

    080

    Tuletisinstrumendid

    Kapitalinõuete määruse artikli 272 punkt 2 ja II lisa.

    Selles veerus esitatakse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendid ning kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 2 määratletud pika arveldustähtajaga tehingud.

    Siia veergu märgitakse krediidituletisinstrumendid, mis on seotud vastaspoole krediidiriskiga.

    090–110

    Bilansivälised kirjed

    Kapitalinõuete määruse I lisa.

    Nendesse veergudesse märgitavaks väärtuseks on nominaalväärtus enne mis tahes spetsiifiliste krediidiriski korrigeerimiste mahaarvamist ja ilma ümberhindlustegureid kohaldamata

    090

    Siduvad laenuandmiskohustused

    Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 1 alapunktid c ja h, punkti 2 alapunkti b alapunkt ii, punkti 3 alapunkti b alapunkt i ning punkti 4 alapunkt a.

    Siduvad laenuandmiskohustused on kindlad kohustused anda laenu eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Siia ei kuulu tuletisinstrumendid, kuna neid saab tasaarveldada sularahas või andes üle või emiteerides muu finantsinstrumendi.

    100

    Finantsgarantiid

    Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 1 alapunktid a, b ja f.

    „Finantsgarantiid” on lepingud, mis nõuavad garantii andjalt kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada garantii saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele. Siia veergu märgitakse krediidituletisinstrumendid, mida ei ole märgitud veergu „tuletisinstrumendid”.

    110

    Muud siduvad kohustused

    Muud siduvad kohustused on kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjed, mis ei ole eraldi välja toodud eelnevates kategooriates. Selles veerus kajastatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoolega sõlmitud lepingujärgsest toodetevahelisest tasaarvestuskokkuleppest tuleneva ühtse juriidilise kohustuse riskipositsiooni väärtus.

    120–180

    Kaudsed riskipositsioonid

    Kapitalinõuete määruse artikkel 403.

    Kui kliendi vastu olevale nõudele on andnud garantii kolmas isik või see on tagatud kolmanda isiku väljastatud tagatisega, võib krediidiasutus kapitalinõuete määruse artikli 403 kohaselt rakendada asendamise meetodit.

    Sellesse veergude rühma märgib krediidiasutus või investeerimisühing nende otseste riskipositsioonide summad, mis on ümber omistatud garantii andjale või tagatise väljastajale, tingimusel et viimasele antakse võrdne või madalam riskikaal kui see, mida kohaldataks kolmanda isiku suhtes kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt. Tehingu tingimuste aluseks olev, kaitstud esmane riskipositsioon (otsene riskipositsioon) lahutatakse riskipositsioonist algse laenuvõtja suhtes veergudes „Aktsepteeritud krediidiriski maandamise tehnikad”. Kaudne riskipositsioon suurendab riskipositsiooni garantii andja või tagatise väljastaja suhtes asendamise mõju kaudu. See kehtib ka tagatiste suhtes, mis on antud omavahel seotud klientide rühma siseselt.

    Krediidiasutus või investeerimisühing märgib kaudsete riskipositsioonide algse summa veergu, mis vastab garanteeritud või tagatisega tagatud otsese riskipositsiooni liigile: näiteks kui tagatud otseseks riskipositsiooniks on võlainstrument, märgitakse garantii andjale omistatud kaudse riskipositsiooni summa veergu „Võlainstrumendid”.

    Krediidiriski vahetustehingut sisaldavatest võlakirjadest tulenevad riskipositsioonid kajastatakse samuti selles veergude rühmas, vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 399.

    120

    Võlainstrumendid

    Vt veerg 060.

    130

    Omakapitaliinstrumendid

    Vt veerg 070.

    140

    Tuletisinstrumendid

    Vt veerg 080.

    150–170

    Bilansivälised kirjed

    Nendesse veergudesse märgitavaks väärtuseks on nominaalväärtus enne mis tahes spetsiifiliste krediidiriski korrigeerimiste mahaarvamist või ümberhindlustegurite kohaldamist.

    150

    Siduvad laenuandmiskohustused

    Vt veerg 090.

    160

    Finantsgarantiid

    Vt veerg 100.

    170

    Muud siduvad kohustused

    Vt veerg 110.

    180

    Täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes

    Kapitalinõuete määruse artikli 390 lõige 7.

    Täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes.

    190

    (-) Väärtuse korrigeerimised ja eraldised

    Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 34, 24, 110 ja 111.

    Kohaldatava raamatupidamistavaga (direktiiv 86/635/EMÜ või määrus (EÜ) nr 1606/2002) kehtestatud väärtuste korrigeerimised ja eraldised, mis mõjutavad riskipositsioonide väärtuse hindamist kooskõlas kapitalinõuete määruse artiklitega 24 ja 110.

    Selles veerus kajastatakse väärtuste korrigeerimised ja eraldised võrreldes brutoriskipositsiooniga, mis on esitatud veerus 040.

    200

    (-) Omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid

    Kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 6 punkt e.

    Siia märgitakse omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid, mis kajastatakse „Esmane riskipositsioon kokku” veergudes.

    210–230

    Riskipositsiooni väärtus enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist

    Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 punkt b.

    Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskipositsiooni väärtuse enne vajaduse korral krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.

    210

    Kokku

    Selles veerus kajastatavaks riskipositsiooni väärtuseks on summa, mida kasutati tegemaks kindlaks, kas riskipositsiooni puhul on tegu kapitalinõuete määruse artiklis 392 sätestatud mõiste kohase riskide kontsentreerumisega.

    See hõlmab esmast riskipositsiooni pärast väärtuste korrigeerimiste ja eraldiste mahaarvamist ning omavahenditest maha arvatud riskipositsioonide summat.

    220

    Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvad

    Kauplemisportfelli mittekuuluvate riskipositsioonide summa riskipositsioonide summast kokku enne vabastuste kohaldamist ja krediidiriskide maandamist.

    230

    % aktsepteeritud kapitalist

    Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 71 ja artikkel 395.

    Siia tuleb märkida riskipositsiooni protsendiline väärtus enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist suhtena krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitali, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 71.

    240–310

    (-) Krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikad

    Kapitalinõuete määruse artiklid 399 ja 401–403.

    Krediidiriski maandamise tehnikad, nagu määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 57.

    Käesolevas aruandluses rakendatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. ja 4. peatükis tunnustatud krediidiski maandamise tehnikaid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklites 401 kuni 403 sätestatule.

    Krediidiriski maandamise tehnikatel võib olla riskide kontsentreerumise tingimustes kolm erinevat mõju: asendamise mõju; otsene krediidiriski kaitse, mis ei ole asendamise mõju; ning käsitlemine kinnisvarana.

    240–290

    (-) Krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikate asendav mõju

    Kapitalinõuete määruse artikkel 403.

    Nendes veergudes kajastatava otsese ja kaudse krediidiriski kaitse summa peab vastama kolmanda isiku poolt garanteeritud või kolmanda isiku poolt väljastatud tagatisega tagatud riskipositsioonidele, kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab käsitleda seda riskipositsiooni riskipositsioonina, mille eest garantii andja või tagatise väljastaja on vastutav.

    240

    (-) Võlainstrumendid

    Vt veerg 060.

    250

    (-) Omakapitaliinstrumendid

    Vt veerg 070.

    260

    (-) Tuletisinstrumendid

    Vt veerg 080.

    270–290

    (-) Bilansivälised kirjed

    Nendes veergudes kajastatud väärtustesse ei tohi olla sisse arvestatud ümberhindlustegurit.

    270

    (-) Siduvad laenuandmiskohustused

    Vt veerg 090.

    280

    (-) Finantsgarantiid

    Vt veerg 100.

    290

    (-) Muud siduvad kohustused

    Vt veerg 110.

    300

    (-) Otsene krediidiriski kaitse, mis ei ole asendamise mõju

    Kapitalinõuete määruse artikkel 401.

    Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing otsese krediidikaitse summad, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 58, mis on kapitalinõuete määruse artikli 401 kohaldamise tõttu riskipositsiooni väärtusest maha arvatud.

    310

    (-) Kinnisvara

    Kapitalinõuete määruse artikkel 402.

    Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing kapitalinõuete määruse artikli 402 kohaldamise tõttu riskipositsiooni väärtusest maha arvatud summad.

    320

    (-) Vabastatud summad

    Kapitalinõuete määruse artikkel 400.

    Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing summad, mille võrra kohaldatakse riskide kontsentreerumise tingimuses vabastusi.

    330–350

    Riskipositsiooni väärtus pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist

    Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 punkt d.

    Krediidiasutus või investeerimisühing kajastab kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kohaldamisel arvutatud riskipositsiooni väärtuse pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.

    330

    Kokku

    Sellesse veergu märgitakse summa, mis võetakse arvesse, et järgida kapitalinõuete määruse artiklis 395 sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäära.

    340

    Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvad

    Krediidiasutus või investeerimisühing märgib riskipositsiooni kogusumma pärast seda, kui on kohaldatud vabastusi ja võetud arvesse kauplemisportfelli mittekuuluva krediidiriski maandamise mõju.

    350

    % aktsepteeritud kapitalist

    Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing riskipositsiooni protsendilise väärtuse pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist suhtena krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalisse, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 71.

    7.   C 29.00 - Andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE3)

    7.1.   Juhised konkreetsete veergude kohta

    Veerg

    Viited õigussätetele ja juhised

    010–360

    Vormil LE3 esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed üksikklientide kohta, kes kuuluvad omavahel seotud klientide rühmadesse, mis on kajastatud vormi LE2 ridadel.

    010

    Kood

    Veerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu.

    Esitatakse üksiku vastaspoole kood, kes kuulub omavahel seotud klientide rühmadesse.

    Vt vormi LE1 veerg 010.

    020

    Rühma kood

    Veerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu.

    Vt vormi LE1 veerg 010.

    Juhul kui klient kuulub mitmesse omavahel seotud klientide rühma, kajastatakse ta kõigi nende omavahel seotud klientide rühmade liikmena.

    030

    Tehingud, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes

    Vt vormi LE2 veerg 030.

    040

    Seotuse liik

    Üksiküksuse ja omavahel seotud klientide rühma vahelise seotuse liik tähistatakse ühega järgmistest tähistest:

     

    „a”, kui esineb kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 39 alapunktis a sätestatud olukord (kontroll) või

     

    „b”, kui esineb kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 39 alapunktis b sätestatud olukord (vastastikune seotus).

    050–360

    Kui vormi LE2 kohased finantsinstrumendid esitatakse kogu omavahel seotud klientide rühma kohta, siis jaotatakse need vormis LE3 iga üksikvastaspoole kaupa vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu ärikriteeriumidele.

    Ülejäänud juhised on samad, mis vormi LE2 puhul.

    8.   C 30.00 - Tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes (vorm LE4)

    8.1.   Juhised konkreetsete veergude kohta

    Veerg

    Viited õigussätetele ja juhised

    010

    Kood

    Kood on rea tunnus ning on tabeli iga rea puhul kordumatu.

    Vt vormi LE1 veerg 010.

    020–250

    Riskipositsioonide tähtajaklassid

    Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 2 punkt e.

    Krediidiasutus või investeerimisühing esitab selle teabe kümne suurima riskide kontsentreerumise kohta krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumise kohta reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes.

    Tähtajaklassid määratakse kindlaks kuni aastase tähtaja puhul ühekuuse intervalliga, ühe kuni kolme aastase tähtaja puhul kvartaalse intervalliga ning kolmest aastast pikema tähtaja puhul suuremate intervallidega.

    Enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist (vormi LE2 veerg 210) kirjutatakse iga riskipositsiooni väärtuse puhul eeldatavalt tähtaeguvad summad vastavasse tähtajaklassi. Selle tulemusena võib üks ja seesama riskipositsioon olla jaotatud erinevate veergude vahel. Instrumendid, millel ei ole kindlaksmääratud lõpptähtaega, nagu omavahendid, kajastatakse veerus „Määramata lõpptähtaeg”.

    Riskipositsiooni eeldatav lõpptähtaeg kajastatakse nii otsese kui ka kaudse riskipositsiooni puhul.

    Otseste riskipositsioonide puhul tuleb omakapitali instrumentide, võlainstrumentide ja tuletisinstrumentide eeldatavate summade jaotamisel erinevatesse selle vormi tähtajaklassidesse lähtuda lõpptähtajal põhinevale meetodile tugineva täiendavate likviidsuse näitajate vormi juhistest (vt 23.5.2013 avaldatud konsulteerimise dokument CP18).

    Bilansiväliste kirjete puhul kasutatakse eeldatavate summade jaotamisel tähtajaklassidesse seotud riski lõpptähtaega. Täpsemalt tähendab see tuleviku hoiustamistehingute puhul hoiuse tähtaja struktuuri, finantsgarantiide puhul alusvaraks oleva finantsinstrumendi tähtaja struktuuri, siduvate laenuandmiskohustuste kasutamata vahendite puhul laenu tähtaja struktuuri ning muude siduvate kohustuste puhul siduva kohustuse tähtaja struktuuri.

    Kaudsete riskipositsioonide puhul lähtutakse tähtajaklassidesse jaotamisel otsest riskipositsiooni genereerivate tagatud tegevuste tähtajast.

    9.   C 31.00 - Tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes: andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE5)

    9.1.   Juhised konkreetsete veergude kohta

    Veerg

    Viited õigussätetele ja juhised

    010–260

    Vormil LE5 esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed üksikvastaspoolte kohta, kes kuuluvad omavahel seotud klientide rühmadesse, mis on kajastatud vormi LE4 ridadel.

    010

    Kood

    Veerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu.

    Vt vormi LE3 veerg 010.

    020

    Rühma kood

    Veerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu.

    Vt vormi LE3 veerg 020.

    030–260

    Riskipositsioonide tähtajaklassid

    Vt vormi LE4 veerud 020–250.”


    Top