Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32013R1391

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1391/2013, 14. oktoober 2013 , millega muudetakse seoses ELi ühishuviprojektide loendiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta

ELT L 349, 21.12.2013, p. 28–43 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 22/06/2022; mõjud tunnistatud kehtetuks 32022R0869

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2013/1391/oj

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/28

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1391/2013,

14. oktoober 2013,

millega muudetakse seoses ELi ühishuviprojektide loendiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrust (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 347/2013 on kehtestatud uus raamistik, mille alusel kavandatakse energiataristut ja viiakse projekte ellu 2020. aastani ja hiljemgi. Selles määrati kindlaks üheksa esmatähtsat strateegilist geograafilist taristukoridori elektri, gaasi ja nafta valdkonnas ning kolm tervet ELi hõlmavat esmatähtsat taristuvaldkonda elektrienergia ülekande kiirteede, nutivõrkude ja CO2 transpordivõrkude valdkonnas, ning kehtestati läbipaistev ja kaasav menetlus konkreetsete ühishuviprojektide kindlaksmääramiseks. Ühishuviprojektidena määratletud projektid saavad kasu kiirendatud ja ühtlustatud loamenetlustest, paremast õiguslikust käsitlusest ning abikõlblikkuse korral rahalist abi Euroopa ühendamise rahastust.

(2)

Määruse (EL) nr 347/2013 artikli 3 lõike 4 kohaselt antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse ELi ühishuviprojektide loend (ELi loend) tuginedes piirkondlikele loenditele, mille võtavad vastu kõnealuse määruse alusel asutatud piirkondlike rühmade otsuseid tegevad organid.

(3)

ELi esimesse ühishuviprojektide loendisse lisamiseks esitatud projektikavandeid hindasid määruse (EL) nr 347/2013 alusel moodustatud piirkondlikud rühmad, kuhu kuulusid liikmesriikide, nende reguleerivate asutuste, põhivõrguettevõtjate, komisjoni, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku esindajad.

(4)

Piirkondlike rühmade töö käigus konsulteeriti asjaomaseid huvirühmi (tootjad, ülekandesüsteemi haldurid, tarnijad, tarbijad ja keskkonnakaitseorganisatsioonid) esindavate organisatsioonidega.

(5)

Piirkondlike loendite kavandid kiideti tehnilisel tasemel heaks 2013. aasta 13. juuli koosolekul, kus osalesid komisjoni ja asjaomaste liikmesriikide esindajad. Pärast seda, kui Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet esitas 17. juulil 2013 oma arvamuse piirkondlike loendite kavandite kohta, võtsid piirkondlike rühmade otsuseid tegevad organid lõplikud piirkondlikud loendid 24. juulil 2013 vastu. Kõigi esitatud projektide puhul saadi heakskiit liikmesriikidelt, mille territooriumiga need on seotud (vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 172 ja määruse (EL) nr 347/2013 artikli 3 lõike 3 punktile a).

(6)

ELi ühishuviprojektide loend tugineb lõplikele piirkondlikele loenditele. Käimasolevate läbirääkimiste tõttu Natura 2000 alade määramise üle tuli üks projekt loendist välja jätta.

(7)

Käesolevasse ELi esimesse ühishuviprojektide loendisse kuuluvaid projekte hinnati määruse (EL) nr 347/2013 artiklis 4 sätestatud ühishuviprojektide kriteeriumide alusel ja leiti, et projektid on nendega kooskõlas.

(8)

Koostööameti 17. juulil 2013 esitatud arvamust arvesse võttes tagati regioonidevaheline sidusus.

(9)

Ühishuviprojektid on loetletud määruse (EL) nr 347/2013 I lisas esmatähtsate koridoride järjekorras. Projektid ei ole loetletud tähtsuse järjekorras.

(10)

Ühishuviprojektid on loendisse kantud kas eraldiseisvate ühishuviprojektidena või mitmest ühishuviprojektist koosneva klastri osana. Mõned ühishuviprojektid on koondatud klastrisse nende vastastikuse sõltuvuse, potentsiaalselt konkureeriva või konkureeriva sisu tõttu (2). Kõigi ühishuviprojektide suhtes kohaldatakse määrusega (EL) nr 347/2013 antud ühesuguseid õigusi ja kohustusi.

(11)

ELi loendisse kuuluvad eri rakendusetappides olevad ühishuviprojektid. Mõni on veel algetapis, st teostatavusuuringueelses, teostatavusuuringu või hindamise etapis. Sellisel juhul tuleb korraldada lisauuringuid, et tõendada projektide tehnilist ja majanduslikku tasuvust ning kooskõla ELi õigustikuga, eelkõige ELi keskkonnaõigustikuga. Selle käigus tuleks võimalik keskkonnamõju nõuetekohaselt välja selgitada, seda hinnata ning vältida või leevendada.

(12)

Selliste projektide (eelkõige veel algetapis olevate projektide) lisamine ELi ühishuviprojektide loendisse ei mõjuta asjaomaste keskkonnamõju hindamise ja loaandmise menetluste tulemust. ELi keskkonnaõigustikuga vastuolus olevad projektid tuleks ELi ühishuviprojektide loendist kustutada. Ühishuviprojektide rakendamise, sealhulgas nende kooskõla üle ELi õigustikuga, tuleks järelevalvet teostada riiklikul tasandil vastavalt määruse (EL) nr 347/2013 artiklile 5.

(13)

Vastavalt määruse (EL) nr 347/2013 artikli 3 lõikele 4 võetakse ELi loend vastu kõnealuse määruse lisana.

(14)

Määrust (EL) nr 347/2013 tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt käesoleva määruse lisale lisatakse määrusele (EL) nr 347/2013 VII lisa.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. oktoober 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 115, 25.4.2013, lk 39.

(2)  Nagu on selgitatud lisas.

LISA

Määrusele (EL) nr 347/2013 lisatakse järgmine lisa:

„VII LISA

ELi ühishuviprojektide loend („ELi loend”), millele viidatakse artikli 3 lõikes 4

A.   Komisjon kohaldas ELi loendi koostamisel järgmisi põhimõtteid.

1.   Ühishuviprojektide klastrid

Mõned ühishuviprojektid kuuluvad klastrisse nende vastastikuse sõltuvuse, potentsiaalselt konkureeriva või konkureeriva sisu tõttu. Ühishuviprojektide klastritesse koondamisel kohaldati järgmisi põhimõtteid:

—

üksteisest sõltuvate ühishuviprojektide klaster on määratletud kui „Klaster X, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte”. Üksteisest sõltuvate projektide klastrid on moodustatud selliste projektide väljaselgitamiseks, mis kõik on vajalikud sama riigipiire ületava kitsaskoha leevendamiseks ja mis looksid üheskoos elluviimisel sünergiat. Sellisel juhul tuleb tervet ELi hõlmava kasu realiseerimiseks ellu viia kõik projektid;

—

potentsiaalselt konkureerivate ühishuviprojektide klaster on määratletud kui „Klaster X, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti”. Potentsiaalselt konkureerivate projektide puhul valitseb ebakindlus riigipiire ületava kitsaskoha ulatuse osas. Sellisel juhul ei ole vaja ellu viia kõiki klastrisse kuuluvaid ühishuviprojekte. See, kas ellu viiakse kõik projektid, mitu projekti või üks projekt, jääb turu otsustada ning sõltub vajalikust projekteerimisest, loamenetlustest ja õiguslikust heakskiidust. Vajadust projektide järele, sealhulgas vajadust võimsuse järele, hinnatakse uuesti järgmise ühishuviprojektide väljaselgitamise protsessi käigus;

—

konkureerivate ühishuviprojektide klaster on määratletud kui „Klaster X, mis hõlmab üht järgmistest ühishuviprojektidest”. Konkureerivate projektide klastrid käsitlevad sama riigipiire ületavat kitsaskohta. Kitsaskoha ulatus on aga kindlam kui eespool teisel juhul, mistõttu on selge, et ellu tuleb viia vaid üks ühishuviprojekt. See, milline projekt ellu viiakse, jääb turu otsustada ning sõltub vajalikust projekteerimisest, loamenetlustest ja õiguslikust heakskiidust. Vajaduse korral hinnatakse vajadust projektide järele uuesti järgmise ühishuviprojektide väljaselgitamise protsessi käigus.

Kõigil ühishuviprojektidel on samad määrusega (EL) nr 347/2013 antud õigused ja kohustused.

2.   Alajaamade, vastulülitusjaamade ja kompressorjaamade seisund

Elektri valdkonnas käsitletakse alajaamu ja vastulülitusjaamu ning gaasi valdkonnas kompressorjaamu ühishuviprojektide osana ning kui need asuvad geograafiliselt samal ülekandeliinil, neid eraldi ei mainita. Neid mainitakse eraldi juhul, kui need asuvad eri asukohtades. Nende rajatiste suhtes kohaldatakse määrusega (EL) nr 347/2013 antud õigusi ja kohustusi.

B.   ELi ühishuviprojektide loend

1.   Esmatähtis koridor: Põhjamere elektrivõrk (NSOG)

Nr

Määratlus

1.1.

Klaster Belgia–Ühendkuningriik, Zeebrugge ja Canterbury vahel (praegu tuntud projektina NEMO), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

1.1.1.

Zeebrugge (BE) ja Richborough’ lähiümbruse (UK) võrkude sidumine

1.1.2.

Richborough’ lähiümbruse ja Canterbury (UK) vaheline riigisisene elektriliin

1.1.3.

Dungenessi ja Sellindge’i ning Sellindge’i ja Canterbury (UK) vaheline riigisisene elektriliin

1.2.

Ühishuviprojekt Belgia – kaks võrguvalmis avameresõlme, mis on ühendatud kaldal Zeebrugges (BE) asuva alajaamaga, koos ennetavate investeeringutega, mis võimaldavad tulevasi ühendusi Prantsusmaa ja/või Ühendkuningriigiga

1.3.

Klaster Taani–Saksamaa, Endrupi ja Brunsbütteli vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

1.3.1.

Endrupi (DK) ja Niebülli (DE) võrkude sidumine

1.3.2.

Brunsbűtteli ja Niebűlli (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.4.

Klaster Taani–Saksamaa, Kassø ja Dollerni vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

1.4.1.

Kassø (DK) ja Audorfi (DE) võrkude sidumine

1.4.2.

Audorfi ja Hamburg/Nordi (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.4.3.

Hamburg/Nordi ja Dollerni (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.5.

Ühishuviprojekt Taani–Madalmaad, Endrupi (DK) ja Eemshaveni (NL) võrkude sidumine

1.6.

Ühishuviprojekt Prantsusmaa–Iirimaa, La Martyre’i (FR) ja Great Island’i või Knockraha (IE) võrkude sidumine

1.7.

Klastri Prantsusmaa–Ühendkuningriik ühendused, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

1.7.1.

Prantsusmaa–Ühendkuningriik, Cotentin’i (FR) ja Exeteri (UK) lähiümbruse võrkude sidumine (praegu tuntud projektina FAB)

1.7.2.

Prantsusmaa–Ühendkuningriik, Tourbe’i (FR) ja Chillingi (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina IFA2)

1.7.3.

Prantsusmaa–Ühendkuningriik, Coquelles’i (FR) ja Folkestone’i (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina ElecLink)

1.8.

Ühishuviprojekt Saksamaa–Norra, Wilsteri (DE) ja Tonstadi (NO) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina NORD.LINK)

1.9.

Klaster, mis ühendab taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit Iirimaal ja Ühendkuningriigis, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

1.9.1.

Iirimaa–Ühendkuningriik, Co. Offaly (IE), Pembroke’i ja Pentiri (UK) võrkude sidumine

1.9.2.

Iirimaa–Ühendkuningriik, Coolkeeragh’–Coleraine’i sõlmede (IE) ning Hunterstoni jaama, Islay’, Argylli ja avamere tuulepargi C (UK) võrkude sidumine

1.9.3.

Iirimaa–Ühendkuningriik, põhjasõlme, Dublini ja Codling Banki (IE) ning Trawsfynydi ja Pembroke’i (UK) võrkude sidumine

1.9.4.

Iirimaa–Ühendkuningriik, Iiri keskmaa ja Pembroke’i (UK) võrkude sidumine

1.9.5.

Iirimaa–Ühendkuningriik, Iiri keskmaa ja Devonis asuva Alverdiscotti (UK) võrkude sidumine

1.9.6.

Iirimaa–Ühendkuningriik, Iiri ranniku ja Pembroke’i (UK) võrkude sidumine

1.10.

Ühishuviprojekt: võrkude sidumine Norra–Ühendkuningriigi vahel

1.11.

Iirimaa elektrisalvestusprojektide ja Ühendkuningriiki suunduvate asjaomaste ühenduste klaster, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

1.11.1.

Pumpelektrijaamad Loode-Iirimaal

1.11.2.

Iirimaa–Ühendkuningriik, Loode-Iirimaa ja Midlandsi (UK) võrkude sidumine

1.11.3.

(Merevee) pumpelektrijaamad Iirimaal Glinskis

1.11.4.

Iirimaa–Ühendkuningriik, Mayos asuva Glinski (IE) ja Deeside’is asuva Connah’s Quai (UK) võrkude sidumine

1.12.

Ühishuviprojekt: pneumoakumulatsioonijaam Ühendkuningriigis Larne’is

2.   Esmatähtis koridor: põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Lääne-Euroopas

Nr

Määratlus

2.1.

Ühishuviprojekt: Lääne-Tirooli ja Zell-Ziller’i (AT) vaheline riigisisene elektriliin võimsuse suurendamiseks Austria ja Saksamaa piiril

2.2.

Klaster Belgia–Saksamaa, Lixhe ja Oberzieri vahel (praegu tuntud projektina ALEGrO), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.2.1.

Lixhe (BE) ja Oberzieri (DE) võrkude sidumine

2.2.2.

Lixhe ja Herdereni (BE) vaheline riigisisene elektriliin

2.2.3.

Zutendaali (BE) uus alajaam

2.3.

Klaster Belgia–Luksemburg, võimsuse suurendamine BE–LU piiril, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.3.1.

Schifflange’i (LU) faasinihuti kooskõlastatud ehitus ja käitamine

2.3.2.

Aubange’i (BE) ja Bascharage’i/Schifflange’i (LU) võrkude sidumine

2.4.

Ühishuviprojekt Prantsusmaa–Itaalia, Codrongianose (IT), Lucciana (Korsika, FR) ja Suvereto (IT) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina SA.CO.I. 3)

2.5.

Klaster Prantsusmaa–Itaalia, Grande Ile’i ja Piossasco vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.5.1.

Grande Ile’i (FR) ja Piossasco (IT) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Savoie-Piemont)

2.5.2.

Trino ja Lacchiarella (IT) vaheline riigisisene elektriliin

2.6.

Ühishuviprojekt Hispaania, Santa Llogaia ja Bescanó (ES) vaheline riigisisene elektriliin, et suurendada Bescanó (ES) ja Baixas’i (FR) vahelise ühenduse võimsust

2.7.

Ühishuviprojekt Prantsusmaa–Hispaania, Akvitaania (FR) ja Baskimaa (ES) võrkude sidumine

2.8.

Ühishuviprojekt: Arkales (ES) asuva faasinihuti kooskõlastatud ehitus ja käitamine, et suurendada Argia (FR) ja Arkale (ES) vahelise ühenduse võimsust

2.9.

Ühishuviprojekt Saksamaa, Osterathi ja Philippsburgi (DE) vaheline riigisisene elektriliin, et suurendada võimsust läänepiiril

2.10.

Ühishuviprojekt Saksamaa, Brunsbüttel-Grοβgartachi ja Wilster-Grafenrheinfeldi (DE) vaheline riigisisene elektriliin, et suurendada võimsust põhja- ja lõunapiiril

2.11.

Klaster Saksamaa–Austria–Šveits, Bodeni järve piirkonna võimsuse suurendamine, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.11.1.

piiriala (DE), Meiningeni (AT) ja Rüthi (CH) võrkude sidumine

2.11.2.

riigisisene elektriliin piirkonnas Rommelsbachi punktist Herbertingenisse, Herbertingenist Tiengenisse, Wullenstetteni punktist Niederwangeni punkti (DE) ja DE–AT piirialale

2.12.

Ühishuviprojekt Saksamaa–Madalmaad, Niederrheini (DE) ja Doetinchemi (NL) võrkude sidumine

2.13.

Klastri Iirimaa–Ühendkuningriik (Põhja-Iirimaa) ühendused, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

2.13.1.

Iirimaa–Ühendkuningriik, Woodlandi (IE) ja Turleenani (UK – Põhja-Iirimaa) võrkude sidumine

2.13.2.

Iirimaa–Ühendkuningriik, Srananagh’ (IE) ja Turleenani (UK – Põhja-Iirimaa) võrkude sidumine

2.14.

Ühishuviprojekt Itaalia–Šveits, Thusis/Silsi (CH) ja Verderio Inferiore (IT) võrkude sidumine

2.15.

Klaster Itaalia–Šveits, võimsuse suurendamine IT–CH piiril, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.15.1.

Airolo (CH) ja Baggio (IT) võrkude sidumine

2.15.2.

Magenta alajaama (IT) kaasajastamine

2.15.3.

Pavia ja Piacenza (IT) vaheline riigisisene elektriliin

2.15.4.

Tirano ja Verderio (IT) vaheline riigisisene elektriliin

2.16.

Klaster Portugal, võimsuse suurendamine PT–ES piiril, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.16.1.

Pedralva ja Alfena (PT) vaheline riigisisene elektriliin

2.16.2.

Pedralva ja Vila Fria B (PT) vaheline riigisisene elektriliin

2.16.3.

Frades B, Ribeira de Pena ja Feira (PT) vaheline riigisisene elektriliin

2.17.

Ühishuviprojekt Portugal–Hispaania, Vila Fria – Vila do Conde – Recarei (PT) ja Beariz – Fontefría (ES) võrkude sidumine

2.18.

Ühishuviprojekt: pumpelektrijaama võimsuse suurendamine Austrias Tiroolis Kaunertalis

2.19.

Ühishuviprojekt: pumpelektrijaam Austrias – Obervermuntwerk II, Vorarlbergi liidumaa

2.20.

Ühishuviprojekt: pumpelektrijaama Limberg III võimsuse suurendamine Austrias Salzburgis

2.21.

Ühishuviprojekt: pumpelektrijaam Saksamaal Riedlis

3.   Esmatähtis koridor: põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas

Nr

Määratlus

3.1.

Klaster Austria–Saksamaa, St. Peteri ja Isari vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.1.1.

St. Peteri (AT) ja Isari (DE) võrkude sidumine

3.1.2.

St. Peteri ja Tauerni (AT) vaheline riigisisene elektriliin

3.1.3.

St. Peteri ja Ernsthofeni (AT) vaheline riigisisene elektriliin

3.2.

Klaster Austria–Itaalia, Lienzi ja Veneto piirkonna vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.2.1.

Lienzi (AT) ja Veneto piirkonna (IT) võrkude sidumine

3.2.2.

Lienzi ja Obersielachi (AT) vaheline riigisisene elektriliin

3.2.3.

Volpago ja Põhja-Veneetsia (IT) vaheline riigisisene elektriliin

3.3.

Ühishuviprojekt Austria–Itaalia, Naudersi (AT) ja Milano piirkonna (IT) võrkude sidumine

3.4.

Ühishuviprojekt Austria–Itaalia, Wurmlachi (AT) ja Somplago (IT) võrkude sidumine

3.5.

Klaster Bosnia ja Hertsegoviina–Horvaatia, Banja Luka ja Lika vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.5.1.

Banja Luka (BA) ja Lika (HR) võrkude sidumine

3.5.2.

Brinje, Lika, Velebiti ja Konjsko (HR) vahelised riigisisesed ühendused

3.6.

Klaster Bulgaaria võimsuse suurendamine koos Kreeka ja Rumeeniaga, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.6.1.

Vetreni ja Blagoevgradi (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.6.2.

Tsarevetsi ja Plovdivi (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.7.

Klaster Bulgaaria–Kreeka, Maritsa East 1 ja N. Santa vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.7.1.

Maritsa East 1 (BG) ja N. Santa (EL) võrkude sidumine

3.7.2.

Maritsa East 1 ja Plovdiv (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.7.3.

Maritsa East 1 ja Maritsa East 3 (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.7.4.

Maritsa East 1 ja Burgase (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.8.

Klaster Bulgaaria–Rumeenia võimsuse suurendamine, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.8.1.

Dobrudja ja Burgase (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.8.2.

Vidino ja Svoboda (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.8.3.

Svoboda (BG) ja Varna (BG) – Stupina (RO) ühenduse jaotuskoha (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.8.4.

Cernavoda ja Stalpu (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.8.5.

Gutinase ja Smardani (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.8.6.

Gadalini ja Suceava (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.9.

Klaster Horvaatia–Ungari–Sloveenia, Žerjaveneci/Hevizi ja Cirkovce vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.9.1.

Žerjaveneci (HR)/Hevizi (HU) ja Cirkovce (SI) võrkude sidumine

3.9.2.

Divača ja Beričevo (SI) vaheline riigisisene elektriliin

3.9.3.

Beričevo ja Podlogi (SI) vaheline riigisisene elektriliin

3.9.4.

Podlogi ja Cirkovce (SI) vaheline riigisisene elektriliin

3.10.

Klaster Iisrael–Küpros–Kreeka, Hadera ja Atika piirkonna vahel (praegu tuntud projektina Euro Asia Interconnector), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.10.1.

Hadera (IL) ja Vasilikose (CY) võrkude sidumine

3.10.2.

Vasilikose (CY) ja Kreetal asuva Korakia (EL) võrkude sidumine

3.10.3.

Kreetal asuva Korakia ja Atika piirkonna (EL) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.

Klaster Tšehhi Vabariigi riigisisesed ühendused, et suurendada võimsust põhjalääne ja lõunapiiril, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.11.1.

Vernerovi ja Vitkovi (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.2.

Vitkovi ja Prestice (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.3.

Prestice ja Kocini (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.4.

Kocini ja Mirovka (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.5.

Mirovka ja Cebini (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.12.

Ühishuviprojekt Saksamaa, Lauchstädti ja Meitingeni vaheline riigisisene elektriliin, et suurendad võimsust idapiiril

3.13.

Ühishuviprojekt Saksamaa, Halle/Saale ja Schweinfurti vaheline riigisisene elektriliin, et suurendada võimsust Põhja-lõuna koridori idapiirkonnas

3.14.

Klaster Saksamaa–Poola, Eisenhüttenstadti ja Plewiska vahel (praegu tuntud projektina GerPol Power Bridge), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.14.1.

Eisenhüttenstadti (DE) ja Plewiska (PL) võrkude sidumine

3.14.2.

Krajniki ja Baczyna (PL) vaheline riigisisene elektriliin

3.14.3.

Mikułowa ja Świebodzice (PL) vaheline riigisisene elektriliin

3.15.

Klaster Saksamaa–Poola, Vierradeni ja Krajniki vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.15.1.

Vierradeni (DE) ja Krajniki (PL) võrkude sidumine

3.15.2.

Krajniki (PL) – Vierradeni (DE) ja Mikulowa (PL) – Hagenwerderi (DE) ühenduste faasinihutite kooskõlastatud ehitus ja käitamine

3.16.

Klaster Ungari–Slovakkia, Gőnyũ ja Gabčikovo vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.16.1.

Gőnyũ (HU) ja Gabčikovo (SK) võrkude sidumine

3.16.2.

Veľký Ďuri ja Gabčikovo (SK) vaheline riigisisene elektriliin

3.16.3.

Győri alajaama (HU) laiendamine

3.17.

Ühishuviprojekt Ungari–Slovakkia, Sajóvánka (HU) ja Rimavská Sobota (SK) võrkude sidumine

3.18.

Klaster Ungari–Slovakkia, Kisvárda piirkonna ja Veľké Kapušany vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.18.1.

Kisvárda piirkonna (HU) ja Veľké Kapušany (SK) võrkude sidumine

3.18.2.

Lemešany ja Veľké Kapušany (SK) vaheline riigisisene elektriliin

3.19.

Klaster Itaalia–Montenegro, Villanova ja Lastva vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.19.1.

Villanova (IT) ja Lastva (ME) võrkude sidumine

3.19.2.

Fano ja Teramo (IT) vaheline riigisisene elektriliin

3.19.3.

Foggia ja Villanova (IT) vaheline riigisisene elektriliin

3.20.

Klaster Itaalia–Sloveenia, Lääne-Udine ja Okroglo vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.20.1.

Lääne-Udine (IT) ja Okroglo (SI) võrkude sidumine

3.20.2.

Lääne-Udine ja Redipuglia (IT) vaheline riigisisene elektriliin

3.21.

Ühishuviprojekt Itaalia–Sloveenia, Salgareda (IT) ja Divača – Bericevo piirkonna (SI) võrkude sidumine

3.22.

Klaster Rumeenia–Serbia, Resita ja Pancevo vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.22.1.

Resita (RO) ja Pancevo (RS) võrkude sidumine

3.22.2.

Portile de Fieri ja Resita (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.22.3.

Resita ja Timisoara/Sacalazi (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.22.4.

Aradi ja Timisoara/Sacalazi (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.23.

Ühishuviprojekt: pumpelektrijaam Bulgaarias Yadenitsas

3.24.

Ühishuviprojekt: pumpelektrijaam Kreekas Amfilochias

3.25.

Ühishuviprojekt: akudel põhinevad salvestussüsteemid Lõuna-Itaalia keskosas

3.26.

Ühishuviprojekt: pumpelektrijaam Poolas Mlotys

4.   Esmatähtis koridor: Läänemere energiaturu elektrivõrkude ühendamise kava

Nr

Määratlus

4.1.

Ühishuviprojekt Taani–Saksamaa, Ishoj/Bjæverskovi (DK) ja Bentwischi/Güstrowi (DE) võrkude sidumine avamere tuuleparkide Kriegers Flak (DK) ja Baltic 2 (DE) kaudu (praegu tuntud projektina Kriegers Flak Combined Grid Solution)

4.2.

Klaster Eesti–Läti, Kilingi-Nõmme ja Riia vahel (praegu tuntud projektina 3. ühendus), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

4.2.1.

Kilingi-Nõmme (EE) ja Riia 2. koostootmisjaama alajaama (LV) võrkude sidumine

4.2.2.

Harku ja Sindi (EE) vaheline riigisisene elektriliin

4.3.

Ühishuviprojekt Eesti–Läti–Leedu võrkude üheaegne sidumine Mandri-Euroopa võrkudega

4.4.

Klaster Läti–Rootsi, võimsuse suurendamine (praegu tuntud projektina NordBalt), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

4.4.1.

Ventspilsi, Tume ja Imanta (LV) vaheline riigisisene elektriliin

4.4.2.

Ekhyddani ja Nybro – Hemsjö (SE) vaheline riigisisene elektriliin

4.5.

Klaster Leedu–Poola, Alytuse (LT) ja Elki (PL) vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

4.5.1.

Alytuse (LT) ja LT/PL piiri vahelise ühenduse LT osa

4.5.2.

Stanisławówi ja Olsztyn Mątki (PL) vaheline riigisisene elektriliin

4.5.3.

Kozienice ja Siedlce Ujrzanówi (PL) vaheline riigisisene elektriliin

4.5.4.

Płocki ja Olsztyn Mątki (PL) vaheline riigisisene elektriliin

4.6.

Ühishuviprojekt: pumpelektrijaam Eestis Muugal

4.7.

Ühishuviprojekt: pumpelektrijaama võimsuse suurendamine Leedus Kruonises

5.   Esmatähtis koridor: põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Lääne-Euroopas

Kahesuunalisi vooge võimaldavad projektid Iirimaa ja Ühendkuningriigi vahel

Nr

Määratlus

5.1.

Klaster, mille raames luuakse kahesuunalised vood Põhja-Iirimaalt Suurbritanniasse ja Iirimaale ning ka Iirimaalt Ühendkuningriiki, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

5.1.1.

Füüsiline vastassuunavoog Moffati ühenduspunktis (Iirimaa – Ühendkuningriik)

5.1.2.

Šotimaalt Põhja-Iirimaale suunduva torujuhtme kaasajastamine füüsilise vastassuunavoo kasutuselevõtuks Ballylumfordi ja Twynholmi vahel

5.1.3.

Larne’is asuva (Põhja-Iirimaa) Islandmagee maa-aluse gaasihoidla väljaehitamine

5.2

Ühishuviprojekt: Edela-Šotimaal Cludeni ja Brighouse Bay vahelisel kaldal asuva süsteemi mestimine (Ühendkuningriik)

5.3

Ühishuviprojekt: Tarberti ja Ballylongfordi (Iirimaa) vahel asuv Shannoni veeldatud maagaasi terminal

Kahesuunalisi vooge võimaldavad projektid Portugali, Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa vahel

Nr

Määratlus

5.4.

Ühishuviprojekt: 3. ühenduspunkt Portugali ja Hispaania vahel

5.5.

Ühishuviprojekt: Hispaania – Prantsusmaa idatelg – ühenduspunkt Pürenee poolsaare ja Le Perthus’i vahel Prantsusmaal (praegu tuntud projektina Midcat)

5.6.

Ühishuviprojekt: Prantsusmaa lõunast põhja suunduva võrgu tugevdamine – Obergailbachi/Medelsheimi ühenduspunkti (Prantsusmaa) kaudu Prantsusmaalt Saksamaale suunduv vastassuunavoog

5.7.

Ühishuviprojekt: Prantsusmaa lõunast põhja suunduva võrgu tugevdamine (Burgundia torujuhtme Etrez’ ja Voisines’i (Prantsusmaa) vaheline lõik)

5.8.

Ühishuviprojekt: Prantsusmaa lõunast põhja suunduva võrgu tugevdamine (Ida-Lyoni torujuhtme Saint-Aviti ja Etrez’ (Prantsusmaa) vaheline lõik)

Kahesuunalised vood Itaalia, Šveitsi, Saksamaa ja Belgia – Prantsusmaa vahel

Nr

Määratlus

5.9.

Ühishuviprojekt: vastassuunavooühendus Šveitsi ja Prantsusmaa vahel

5.10.

Ühishuviprojekt: vastassuunavooühendus torujuhtmel TENP Saksamaal

5.11.

Ühishuviprojekt: vastassuunavooühendus Itaalia ja Šveitsi vahel Passo Gries’i ühenduspunktis

5.12.

Ühishuviprojekt: vastassuunavooühendus torujuhtmel TENP Eynatteni ühenduspunktis (Saksamaa)

Madalmaade, Belgia, Prantsusmaa ja Luksemburgi vaheliste ühenduste arendamine

Nr

Määratlus

5.13.

Ühishuviprojekt: Pitgami (Prantsusmaa) ja Maldegemi (Belgia) vaheline uus ühendus

5.14.

Ühishuviprojekt: Prantsusmaa lõunast põhja suunduva võrgu tugevdamine (Arc de Dierrey torujuhtme Cuvilly, Dierrey ja Voisines’i (Prantsusmaa) vaheline lõik)

5.15.

Klaster, mille raames optimeeritakse Madalmaade gaasikompressoreid, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

5.15.1.

Emden (Norrast Madalmaadesse)

5.15.2.

Winterswijk/Zevenaar (Madalmaadest Saksamaale)

5.15.3.

Bocholtz (Madalmaadest Saksamaale)

5.15.4.

's Gravenvoeren (Madalmaadest Belgiasse)

5.15.5.

Hilvarenbeek (Madalmaadest Belgiasse)

5.16.

Ühishuviprojekt: Zeebrugge veeldatud maagaasi terminali laiendamine.

5.17.

Klaster Luksemburgi, Prantsusmaa ja Belgia vahel, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

5.17.1.

Prantsusmaa ja Luksemburgi võrkude sidumine

5.17.2.

Belgia ja Luksemburgi vahelise ühenduse tugevdamine

Muud projektid

Nr

Määratlus

5.18.

Ühishuviprojekt: Saksamaa võrgu tugevdamine, et tugevdada ühendusvõimsust Austriaga (praegu tuntud Monaco torujuhtme I etapina) (Haiming/Burghausen-Finsing)

5.19.

Ühishuviprojekt: Malta ühendamine Euroopa gaasivõrguga (torujuhe Itaaliasse Gelasse ning ujuv veeldatud maagaasi hoidla ja taasgaasistusjaam)

5.20.

Ühishuviprojekt: torujuhe Alžeeria ning Itaalia (Sardiinia) ja Prantsusmaa (Korsika) vahel (praegu tuntud Galsi ja Cyréné torujuhtmetena)

6.   Esmatähtis koridor: põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas

Kahesuunalisi vooge võimaldavad projektid Poola, Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Ungari vahel, mis ühendavad Poola ja Horvaatia veeldatud maagaasi terminale

Nr

Määratlus

6.1.

Klaster Poola–Tšehhi Vabariigi ühenduse kaasajastamiseks ja seonduvateks sisemisteks parandusteks Lääne-Poolas, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.1.1.

Poola–Tšehhi Vabariigi ühendus (praegu tuntud projektina Stork II): Libhošť – Hať (CZ–PL) – Kedzierzyn (PL)

6.1.2.

torujuhe Lwoweki ja Odolanowi vahel

6.1.3.

Odolanowi kompressorjaam

6.1.4.

torujuhe Czeszówi ja Wierzchowice vahel

6.1.5.

torujuhe Czeszówi ja Kiełczówi vahel

6.1.6.

torujuhe Zdzieszowice ja Wrocławi vahel

6.1.7.

torujuhe Zdzieszowice ja Kędzierzyni vahel

6.1.8.

torujuhe Tworógi ja Tworzeni vahel

6.1.9.

torujuhe Tworógi ja Kędzierzyni vahel

6.1.10.

torujuhe Pogorska Wola ja Tworzeni vahel

6.1.11.

torujuhe Strachocina ja Pogórska Wola vahel

6.2.

Klaster Poola–Slovakkia ühendamiseks ja seonduvateks sisemisteks parandusteks Ida-Poolas, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.2.1.

Poola–Slovakkia ühendus

6.2.2.

Rembelszczyzna kompressorjaam

6.2.3.

torujuhe Rembelszczyzna ja Wola Karczewska vahel

6.2.4.

torujuhe Wola Karczewska ja Wronówi vahel

6.2.5.

Wronówi sõlm

6.2.6.

torujuhe Rozwadówi, Końskowola ja Wronówi vahel

6.2.7.

torujuhe Jarosławi ja Rozwadówi vahel

6.2.8.

torujuhe Hermanowice ja Jarosławi vahel

6.2.9.

torujuhe Hermanowice ja Strachocina vahel

6.3.

Ühishuviprojekt: Slovakkia–Ungari ühendatud gaasivõrgud Vel’ké Zlievce (SK), Balassagyarmati (SK–HU piir) ja Vecsése (HU) vahel

6.4.

Ühishuviprojekt: Austria–Tšehhi kahesuunaline ühendus Baumgarteni (AT), Reinthali (CZ/AT piir) ja Brečlavi (CZ) vahel

Projektid gaasi transpordiks Horvaatia veeldatud maagaasi terminalist naaberriikidesse

Nr

Määratlus

6.5.

Klaster: Krki veeldatud maagaasi taasgaasistamisjaam ja varutorujuhtmed Ungarisse, Sloveeniasse ja Itaaliasse, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.5.1.

Krki (HR) veeldatud maagaasi taasgaasistamisjaam

6.5.2.

torujuhe Zlobin – Bosiljevo – Sisak – Kozarac – Slobodnica (HR)

6.5.3.

veeldatud maagaasi varutorujuhte Omišalj – Zlobin (HR) – Rupa (HR)/Jelšane (SI) – Kalce (SI) või

6.5.4.

torujuhe Omišalj (HR) – Casal Borsetti (IT)

6.6.

Ühishuviprojekt: ühendus Horvaatia ja Sloveenia vahel (Bosiljevo – Karlovac – Lučko – Zabok – Rogatec (SI))

6.7.

Ühishuviprojekt: ühendus Sloveenia ja Itaalia vahel (Gorizia (IT)/Šempeter (SI) – Vodice (SI))

Projektid, millega võimaldatakse gaasi transporti lõunapoolsest gaasikoridorist ja/või Kreekas asuvatest veeldatud maagaasi terminalidest läbi Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Serbia ning edasi Ungarisse ja Ukrainasse, sealhulgas vastassuunavoovõimekus lõunast põhja ning transiidi- ja transpordisüsteemide integreerimine

Nr

Määratlus

6.8.

Klaster: Kreeka ja Bulgaaria võrkude sidumine ning vajalikud arendused Bulgaarias, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.8.1.

Kreeka ja Bulgaaria ühendus (praegu tuntud projektina IGB) Komotini (EL) ja Stara Zagora (BG) vahel

6.8.2.

Bulgaaria transpordisüsteemi vajalik rekonstrueerimine, kaasajastamine ja laiendamine

6.9.

Klaster: Kreeka veeldatud maagaasi terminal, mis hõlmab üht järgmistest ühishuviprojektidest:

6.9.1.

sõltumatu maagaasisüsteem LNG Greece

6.9.2.

Egeuse veeldatud maagaasi imporditerminal

6.10.

Ühishuviprojekt: gaasiühendus Bulgaaria ja Serbia vahel (praegu tuntud projektina IBS)

6.11.

Ühishuviprojekt: alaline vastassuunavoog Kreeka–Bulgaaria piiril Kula (BG) ja Sidirokastro (EL) vahel

6.12.

Ühishuviprojekt: Bulgaariast Kreekasse suunduva olemasoleva torujuhtme transpordivõimsuse suurendamine

6.13.

Klaster: Rumeenia – Ungari – Austria transpordikoridor, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.13.1.

Városföld-Ercsi – Győri torujuhe + Városföldi kompressorjaama laiendamine + odoreerimise kesksüsteemi kaasajastamine

6.13.2.

torujuhe Ercsi ja Százhalombatta vahel

6.13.3.

Csanádpalota või Algyő kompressorjaam

6.14.

Ühishuviprojekt: Rumeenia–Ungari vastassuunavoog Csanádpalotas või Algyős (HU)

6.15.

Klaster: transiidi- ja transpordisüsteemi integreerimine ning vastassuunavoo rakendamine Rumeenias, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.15.1.

Rumeenia transiidi- ja transpordisüsteemi integreerimine

6.15.2.

vastassuunavoog Isacceas

Projektid, millega võimaldatakse lõunapoolsest gaasikoridorist ja/või veeldatud maagaasi terminalidest Itaaliasse jõudva gaasi transporti edasi põhja poole Austriasse, Saksamaale ja Tšehhi Vabariiki (ning Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrkudesse Lääne-Euroopas)

Nr

Määratlus

6.16.

Ühishuviprojekt: gaasijuhe Tauerngasleitung (TGL) Haimingi (AT)/Überackerni (DE) ja Tarvisio (IT) vahel

6.17.

Ühishuviprojekt: ühendus Oberkappeliga (AT) Tšehhi transpordisüsteemi lõunaharust

6.18.

Ühishuviprojekt: torujuhe Adriatica (IT)

6.19.

Ühishuviprojekt: Aadria mere põhjakaldal asuv veeldatud maagaasi terminal (IT) (1)

Projektid, millega arendatakse maa-aluste gaasihoidlate võimsust Kagu-Euroopas

Nr

Määratlus

6.20.

Klaster: gaasihoidlate võimsuse suurendamine Kagu-Euroopas, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

6.20.1.

uue hoidla rajamine Bulgaaria territooriumil

6.20.2.

Chireni maa-aluse hoidla laiendamine

6.20.3.

Lõuna-Kavala hoidla Kreekas

6.20.4.

Depomureși hoidla Rumeenias

Muud projektid

Nr

Määratlus

6.21.

Ühishuviprojekt: Joonia–Aadria torujuhe (Fieri (AB) ja Spliti (HR) vahel)

6.22.

Klaster: Aserbaidžaani, Gruusia ja Rumeenia ühendamise projekt, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.22.1.

torujuhe Constanta (RO) – Arad – Csanádpalota (HU) (praegu tuntud projektina AGRI)

6.22.2.

veeldatud maagaasi terminal Constantas (RO)

6.23.

Ühishuviprojekt: Ungari ja Sloveenia ühendus (Nagykanizsa – Tornyiszentmiklós (HU) – Lendava (SI) – Kidričevo)

7.   Esmatähtis koridor: lõunapoolne gaasikoridor

Nr

Määratlus

7.1.

Klaster: integreeritud, spetsiaalne ja mastabeeritav transporditaristu ning seonduv varustus minimaalselt 10 miljardi kuupmeetri gaasi transpordiks aastas uutest allikatest Kaspia mere piirkonnas, läbi Gruusia ja Türgi, jõudes ELi lõppturgudele kahe võimaliku koridori kaudu: üks läbib Kagu-Euroopat ja jõuab Austriasse, teine läbi Aadria mere Itaaliasse, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

7.1.1.

torujuhe EList Türgi, Gruusia, Aserbaidžaani ja Kaspia mere kaudu Türkmenistani praegu tuntud kombinatsioonina projektidest „Trans Anatolia Natural Gas Pipeline” (TANAP), „Expansion of the South-Caucasus Pipeline” (SCP-(F)X) ja „Trans-Caspian Gas Pipeline” (TCP))

7.1.2.

Kompressorjaam Kipis (EL)

7.1.3.

torujuhe Kreekast Albaania ja Aadria mere kaudu Itaaliasse [praegu tuntud projektina „Trans-Adriatic Pipeline” (TAP)]

7.1.4.

torujuhe Kreekast Aadria mere kaudu Itaaliasse [praegu tuntud projektina „Interconnector Turkey-Greece-Italy” (ITGI)]

7.1.5.

torujuhe Bulgaariast Rumeenia ja Ungari kaudu Austriasse

7.2.

Klaster: integreeritud, spetsiaalne ja mastabeeritav transporditaristu ning seonduv varustus minimaalselt 8 miljardi kuupmeetri gaasi transpordiks aastas uutest allikatest Kaspia mere piirkonnas (Aserbaidžaanist ja Türkmenistanist) Rumeeniasse, sealhulgas järgmised projektid:

7.2.1.

merealune torujuhe Türkmenistanist Kaspia mere kaudu Aserbaidžaani (praegu tuntud projektina „Trans-Caspian Gas Pipeline” (TCP))

7.2.2.

Aserbaidžaanist Gruusia kaudu Türki suunduva torujuhtme kaasajastamine (praegu tuntud projektina „Expansion of the South-Caucasus Pipeline” (SCP-(F)X))

7.2.3.

Gruusiast Rumeeniasse suunduv merealune torujuhe (praegu tuntud projektina „White Stream”)

7.3.

Klaster: gaasitaristu ja seonduv varustus gaasi transpordiks uutest allikatest Vahemere idapiirkonna avamereväljadelt, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

7.3.1.

torujuhe Küprose rannikult Kreeta kaudu Kreeka maismaale

7.3.2.

Küprose veeldatud maagaasi hoidla (praegu tuntud projektina „Mediterranean Gas Storage”)

7.4.

Klaster: ühendused Türgiga, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

7.4.1.

Kompressorjaam Kipis (EL) minimaalse suutlikkusega 3 miljardit kuupmeetrit aastas

7.4.2.

Türgi ja Bulgaaria ühendus minimaalse suutlikkusega 3 miljardit kuupmeetrit aastas (praegu tuntud projektina „ITB”)

8.   Esmatähtis koridor: Läänemere energiaturu gaasivõrkude ühendamise kava

Nr

Määratlus

8.1.

Klaster: veeldatud maagaasi tarned Läänemere idaosas, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

8.1.1.

Eesti ja Soome ühendus „Balticconnector” ja

8.1.2.

üks järgmistest veeldatud maagaasi terminalidest:

8.1.2.1.

veeldatud maagaasi terminal Finngulf

8.1.2.2.

Paldiski veeldatud maagaasi terminal

8.1.2.3.

Tallinna veeldatud maagaasi terminal

8.1.2.4.

Läti veeldatud maagaasi terminal

8.2.

Klaster: taristu kaasajastamine Läänemere idaosas, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

8.2.1.

Läti ja Leedu ühenduse parandamine

8.2.2.

Eesti ja Läti ühenduse parandamine

8.2.3.

Leedus Klaipeda ja Kiemenai vahelise torujuhtme võimsuse suurendamine

8.2.4.

Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla kaasajastamine ja laiendamine

8.3.

Ühishuviprojekt: Poola ja Taani ühendus „Baltic Pipe”

8.4.

Ühishuviprojekt: võimsuse suurendamine Taani ja Saksa piiril

8.5.

Ühishuviprojekt: Poola ja Leedu ühendus (praegu tuntud projektina „GIPL”)

8.6.

Ühishuviprojekt: Göteborgi veeldatud maagaasi terminal Rootsis

8.7.

Ühishuviprojekt: Swinoujscie veeldatud maagaasi terminali võimsuse suurendamine Poolas

8.8.

Ühishuviprojekt: torujuhtme Yamal-Europe sisenemispunktide Lwowek ja Wloclawek kaasajastamine Poolas

9.   Esmatähtis koridor: Naftatarneühendused Ida-Euroopa keskosas

Nr

Määratlus

9.1.

Ühishuviprojekt: Adamowo ja Brody vaheline torujuhe, mis ühendab JSC Uktransnafta töötlemistehast Brodys (Ukraina) ja Adamowo hoidlaparki (Poola)

9.2.

Ühishuviprojekt: Bratislava (SK) ja Schwechati (AT) vaheline torujuhe

9.3.

Ühishuviprojekt: torujuhe JANAF ja Aadria mere torujuhtmed (olemasoleva torujuhtme JANAF ja Aadria mere torujuhtmete (mis ühendavad Horvaatia Omišalji meresadamat ja torujuhtme Družba lõunaharu) rekonstrueerimine, kaasajastamine, hooldus ja võimsuse suurendamine (Horvaatia, Ungari, Slovakkia))

9.4.

Ühishuviprojekt: torujuhe Litvinovi (Tšehhi Vabariik) ja Spergau (Saksamaa) vahel (toornaftajuhtme Družba pikendamine rafineerimistehaseni TRM Spergau)

9.5.

Klaster: Pommeri torujuhe (Poola), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

9.5.1.

naftaterminali ehitus Gdańskis

9.5.2.

Pommeri torujuhtme pikendamine: torujuhtme silmus ja teine juhe Plebanka hoidlapargi (Płocki lähedal) ja Gdański käitlusterminali vahel

9.6.

Ühishuviprojekt PCI TAL Plus (torujuhtme TAL võimsuse suurendamine Trieste (Itaalia) ja Ingolstadti (Saksamaa) vahel

10.   Esmatähtis valdkond: Nutivõrkude kasutuselevõtt

Nr

Määratlus

10.1.

Põhja-Atlandi rohelise tsooni projekt (Iirimaa, Ühendkuningriik/Põhja-Iirimaa): tuuleenergia väiksem piiramine, rakendades kommunikatsioonitaristut, tõhustades kontrolli võrgu üle ja kehtestades (rahvusvahelised) nõudluse juhtimise protokollid

10.2.

Green-Me (Prantsusmaa, Itaalia): taastuvenergiaallikate parem integreerimine, rakendades kõrgepinge- ning kõrge-/keskpingealajaamades automatiseerimis-, kontrolli- ja seiresüsteeme, tõhusamat kommunikatsiooni taastuvenergia tootjatega ja salvestamist esmastes alajaamades”

(1)  Põhja-Aadria mere piirkonna veeldatud maagaasi terminali täpse asukoha otsustab Itaalia kokkuleppel Sloveeniaga.

Top