Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62019TN0400

    kohtuasi T-400/19: 28. juunil 2019 esitatud hagi — Iccrea Banca versus SRB

    ELT C 270, 12.8.2019, p. 52–53 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    12.8.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 270/52

    28. juunil 2019 esitatud hagi — Iccrea Banca versus SRB

    (kohtuasi T-400/19)

    (2019/C 270/54)

    Kohtumenetluse keel: itaalia

    Pooled

    Hageja: Iccrea Banca SpA Istituto Centrale del Credito Cooperativo (Rooma, Itaalia) (esindajad: advokaadid P. Messina, F. Isgrò ja A. Dentoni Litta)

    Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    A)

    Eelkõige:

    —

    tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 16. aprilli 2019. aasta otsus nr SRB/ES/SRF/2019/10 ning vajadusel selle otsuse lisad ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu muud, hagejale teada olemata otsused, mille alusel Banca d’Italia (Itaalia Keskpank) võttis vastu 24. aprilli 2019. aasta otsuse nr 0543938/19 ja 7. juuni 2019. aasta otsuse nr 0733800/19;

    —

    hüvitada ICCREA Banca’le suuremates osamaksetes seisnev kahju, mille talle tekitas Ühtne Kriisilahendusnõukogu oma tegevusega, nimelt ICCREA Banca osamaksete määratlemisega.

    B)

    Teise võimalusena, kui esimesena esitatud nõudeid ei rahuldata:

    —

    tunnistada tühiseks komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 2015/63, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante-osamaksetega (1), artikli 5 lõike 1 punktid a ja f, kuna rikutud on ühenduse õiguse aluspõhimõtteid, täpsemalt võrdse kohtlemise, diskrimineerimise keelu ja proportsionaalsuse põhimõtet, nagu need on sätestatud EL lepingu artiklis 2 ja nagu neid on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus.

    C)

    Igal juhul mõista kohtukulud välja Ühtselt Kriisilahendusnõukogult.

    Väited ja peamised argumendid

    Käesolev hagi on esitatud Ühtse Kriisilahendusnõukogu 16. aprilli 2019. aasta otsuse nr SRB/ES/SRF/2019/10 ja selle otsuse lisad peale, ning ka kõigi Ühtse Kriisilahendusnõukogu muude, hagejale teada olemata otsuste peale, mille alusel määrati hageja suhtes kindlaks osamaksed, mida ta pidi tasuma komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 2015/63 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante-osamaksetega) alusel.

    Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

    1.

    Esimene väide, et uurimine on olnud puudulik, vääralt hinnatud fakte, rikutud ja vääralt kohaldatud määruse 2015/63 artikli 5 [lõike 1] punkti a ning rikutud diskrimineerimise keelu ja hea halduse põhimõtet

    —

    hageja väidab selle kohta, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu on hageja osamaksete arvutamisel vääralt kohaldanud määruse 2015/63 artikli 5 [lõike 1] punkti a, sest ta ei võtnud arvesse grupisiseseid kohustusi.

    2.

    Teine väide, et uurimine on olnud puudulik, vääralt hinnatud fakte, rikutud ja vääralt kohaldatud määruse 2015/63 artikli 5 [lõike 1] punkti f ning rikutud diskrimineerimise keelu ja hea halduse põhimõtet

    —

    selle kohta märgib hageja, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu on vääralt kohaldanud määruse 2015/63 artikli 5 [lõike 1] punkti f, luues kahekordse arvestamise olukorra.

    3.

    Kolmas väide, et liidu asutus on tegutsenud õigusvastaselt, mille tõttu tekib liidu lepinguväline vastutus ELTL artikli 268 alusel

    —

    selle kohta märgib hageja, et Ühtse Kriisilahendusnõukogu tegevus vastab kõigile tingimustele, mis peavad Euroopa Kohtu praktika kohaselt olema täidetud niisuguse vastutuse tekkimiseks, nimelt on institutsioonile ette heidetud tegevus õigusvastane, kahju tegelikult tekkinud ja esineb põhjuslik seos selle tegevuse ja kahju vahel.

    4.

    Neljas väide on esitatud teise võimalusena ja täiendavana, ning selle kohaselt on rikutud tõhususe, õigluse ja võrdse kohtlemise põhimõtet, mille tõttu ei ole määrus 2015/63 kohaldatav

    —

    selle kohta väidab hageja, et selle määruse ja hageja olukorra vaheline võimalik vastuolu rikub eespool nimetatud põhimõtteid, sest ICCREAga samas faktilises olukorras olevate isikute osamakseid vähendataks, mis raskendab õigusvastaselt hageja olukorda ja mille tõttu analoogseid olukordi koheldakse erinevalt.

    (1)  ELT 2015, L 11, lk 44.

    Top