—

tühistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/592, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud, seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust;

—

mõista Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt välja kõik menetluskulud, sh advokaadikulud summas 5 000 eurot.

1.

Esimene väide, et määrusega (EL) 2019/592 rikutakse omandatud õigusi, mis tulenevad Euroopa kodakondsusest.

Esiteks leiavad hagejad, et Euroopa Parlament ja nõukogu on rikkunud nende õigust era- ja perekonnaelule, kuna nad elavad üle 15 aasta liidu ühes teises liikmesriigis — riik, millega neil on tihedad sidemed: mõnedel on teise liikmesriigi kodanikust abikaasa ja lapsed, mõnedel on seal kinnisvara.

Teiseks leiavad hagejad, et vaidlustatud määrusega rikutakse võrdsuse põhimõtet, kuna sellega tunnustatakse Euroopa kodakondsusest tulenevate õiguste lõppemist, tegemata vahet kodanikel, kellele kohaldatakse hääleõiguse äravõtmise reeglit pärast seda, kui nad on elanud 15 aastat väljaspool Ühendkuningriiki, ning teistel isikutel.

2.

Teine väide, et vaidlustatud määrusega on rikutud Gibraltari staatust, kuna vaidlustatud määruses tehtud viide Gibraltarile kui „Ühendkuningriigi kolooniale“ loob tingimata ebasoodsad olud Hispaania ja Ühendkuningriigi vaheliseks lepitamiseks, kahjustades Gibraltari elanike õigusi.

3.

Kolmas väide, et rikutud on Ühendriigi kodanikele määrusega 2018/1240 antud viisavabadust, kuna hagejad peavad taotlema ETIASe reisiluba ja seega on olemas võimalus, et neile keeldutakse seda luba andmast.