—

tunnistada hagiavaldus vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—

sellest tulenevalt tühistada vaidlustatud otsus osaliselt;

—

hüvitada mittevaraline kahju, mis tekitati PMO aktide ja tegevusega, mida tuleb hinnata igakülgselt, ning mis hageja hinnangul on ex aequo et bono50 000 eurot;

—

mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

1.

Esimene väide, et rikutud on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 1 ja 25, Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) VIII lisa artiklit 6, ning et tehtud on hindamisviga. Sellega seoses leiab hageja, et puudub mis tahes põhjendus ja õiguslik alus, mis põhjendaks PMO otsust arestida jätkuvalt üle kahe kolmandiku tema pensionist.

2.

Teine väide, et rikutud on seaduslikkuse ja õiguskindluse põhimõtet. Hageja sõnul on personalieeskirjad lex specialis, mis on mis tahes muu riigisisese õiguse suhtes esimuslik: äraelamist võimaldava sissetulekuga seonduvalt on seega olulised personalieeskirjade sätted, mis näevad ette erandi nii üldisest Euroopa tööõigusest kui ka riigisisesest tööõigusest.

3.

Kolmas väide, et rikutud on hea halduse põhimõtet ja hoolsuskohustust, kuna mingit põhjendust ei esitatud asjaolude või tõendite kohta, mis oleks võinud põhjendada PMO otsust jätta endale õigus pidada hageja tulevastest pensionidest uuesti kinni 3 839,60 euro suurune summa.

4.

Neljas väide, et rikutud on võrdsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet eelkõige seetõttu, et kui järgida PMO tõlgendust, siis sõltub äraelamist võimaldav sissetulek riigist, kus ametnik elas.

Hageja palub samuti hüvitada mittevaraline kahju, mis talle tekitati PMO väidetavate rikkumistega, mis ei võimalda tal väärikalt elada.