Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62019TN0330

    kohtuasi T-330/19: 31. mail 2019 esitatud hagi — PNB Banka jt versus EKP

    ELT C 270, 12.8.2019, p. 32–32 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    12.8.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 270/32

    31. mail 2019 esitatud hagi — PNB Banka jt versus EKP

    (kohtuasi T-330/19)

    (2019/C 270/34)

    Kohtumenetluse keel: inglise

    Pooled

    Hagejad: PNB Banka AS (Riia, Läti), CR ja CT (esindajad: advokaadid O. Behrends ja M. Kirchner)

    Kostja: Euroopa Keskpank

    Nõuded

    Hagejad paluvad Üldkohtul:

    —

    tühistada EKP 21. märtsi 2019. aasta otsus hagejate poolt kavandatava olulise osaluse omandamise kohta omandatavas pangas;

    —

    mõista kohtukulud välja kostjalt.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kaheksa väidet.

    1.

    Esimene väide, et EKP-le ette nähtud hindamisaeg, mis tuleneb direktiivi 2013/36/EL (1) artikli 22 lõikest 2, möödus enne vaidlustatud otsuse tegemist ja seega ei olnud EKP-l enam kavandatava omandamise suhtes võimalik vastuväidet esitada.

    2.

    Teine väide, et EKP rikkus määruse nr 1024/2013 (2) artiklis 15 ja ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse (3) artiklites 85–87 ette nähtud menetluskorda.

    3.

    Kolmas väide, et vaidlustatud otsus põhineb direktiivi 2013/36/EL artiklis 23 sisalduvate hindamiskriteeriumide — ja nende alusel Läti õiguskorda üle võetud sätete — ekslikul tõlgendusel ja kohaldamisel.

    4.

    Neljas väide, et EKP rikkus proportsionaalsuse põhimõtet.

    5.

    Viies väide, et EKP ei võtnud arvesse seda, et kavandatud omandamise suhtes vastuväidet sisaldav otsus on diskretsiooniotsus.

    6.

    Kuues väide, et EKP moonutas juhtumi faktilisi asjaolusid.

    7.

    Seitsmes väide, et EKP rikkus õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtteid.

    8.

    Kaheksas väide, et EKP rikkus nemo auditor põhimõtet, jättes arvesse võtmata, et ta ise vastutab selle eest, et usaldus regulatsiooniprotsessi vastu on kadunud.

    (1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT 2013, L 176, lk 338).

    (2)  Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT 2013, L 287, lk 63).

    (3)  Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT 2014, L 141, lk 1).

    Top