Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62019CN0437

    kohtuasi C-437/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour administrative (Luksemburg) 31. mail 2019 — État du Grand-duché de Luxembourg versus L

    ELT C 270, 12.8.2019, p. 23–23 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    12.8.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 270/23


    Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour administrative (Luksemburg) 31. mail 2019 — État du Grand-duché de Luxembourg versus L

    (kohtuasi C-437/19)

    (2019/C 270/26)

    Kohtumenetluse keel: prantsuse

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Cour administrative

    Põhikohtuasja pooled

    Apellant: État du Grand-duché de Luxembourg

    Vastustaja: L

    Eelotsuse küsimused

    1.

    Kas direktiivi 2011/16 (1) artikli 20 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et taotluse esitanud liikmesriigi ametiasutuse teabevahetustaotlus, milles on kindlaks määratud maksukohustuslased, keda teabevahetuse taotlus puudutab üksnes seetõttu, et nad on juriidilise isiku aktsionärid või tegelikud kasusaajad, ilma et taotluse esitanud ametiasutus oleks kõnealuseid maksukohustuslasi eelnevalt nimeliselt ja isiklikult tuvastanud, on kooskõlas tuvastamisnõuetega, mis on kõnealuses sättes ette nähtud?

    2.

    Kas — juhul, kui esimesele küsimusele antav vastus on jaatav — sama direktiivi artikli 1 lõiget 1 ja artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et eeldatava olulisuse normi järgimine tähendab seda, et taotluse esitanud liikmesriigi ametiasutus võib selleks, et tõendada sihipäratute päringute puudumist, olgugi et asjaomaseid maksukohustuslasi ei ole isiklikult tuvastatud, tugineda selgetele ja piisavatele selgitustele, et ta viib läbi sihipärast uurimist isikute piiratud rühma suhtes, mitte pelgalt üldist maksujärelevalve menetlust, ning et kõnealune uurimine on põhjendatud kahtlustega, mis põhinevad konkreetse õigusliku kohustuse täitmata jätmisel?

    3.

    Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui

    puudutatud isik, kellele taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus on määranud rahalise haldussanktsiooni selle eest, et ta ei ole täitnud haldusotsust, milles kohustati teda esitama teavet liikmesriikide maksuhaldurite vahelise teabevahetuse raames direktiivi 2011/16 alusel ja mille peale ta ise ei saa esitada kaebust taotluse saanud liikmesriigi õiguse alusel, vaidlustas täiendavalt kõnealuse otsuse õiguspärasuse rahalise sanktsiooni peale esitatud kaebuse raames ja

    ta on saanud tutvuda direktiivi 2011/16 artikli 20 lõikes 2 ette nähtud minimaalse teabega alles kohtumenetluses, mis algatati viimati nimetatud sanktsiooni vaidlustamiseks tema poolt esitatud kaebuse alusel,

    tuleb talle pärast teabe väljastamiseks kohustava otsuse ja sellega seoses trahvi määramise õiguspärasuse lõplikku tunnustamist anda täiendavalt edasilükkav tähtaeg trahvi maksmiseks, et ta saaks pärast pädeva kohtu poolt lõplikult kinnitatud eeldatava olulisusega seotud asjaoludega tutvumist täita teabe väljastamiseks kohustavat otsust?


    (1)  Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2011, L 64, lk 1).


    Top