EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62016CN0598

Kohtuasi C-598/16 P: Viktor Fedorovych Yanukovychi 23. novembril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 15. septembri 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas T-346/14: Yanukovych versus nõukogu

ELT C 30, 30.1.2017, p. 26–27 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

30.1.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 30/26


Viktor Fedorovych Yanukovychi 23. novembril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 15. septembri 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas T-346/14: Yanukovych versus nõukogu

(Kohtuasi C-598/16 P)

(2017/C 030/31)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Viktor Fedorovych Yanukovych (esindaja: T. Beazley, QC)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Poola Vabariik

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 15. septembri 2016. aasta otsus kohtuasjas T-346/14 apellatsioonkaebuses täpsustatud ulatuses, nimelt resolutsiooni punktid 2 ja 4;

rahuldada apellandi poolt Üldkohtu menetluses esitatud nõuded allpool täpsustatud ulatuses, nimelt:

tühistada nõukogu 29. jaanuari 2015. aasta otsus otsus (ÜVJP) 2015/143, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP (1) (edaspidi „teine muutmisotsus“);

tühistada nõukogu 5. märtsi 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/364, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP, (2) ja

tühistada nõukogu 5. märtsi 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/357, millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 (3);

apellanti puudutavas osas, ning

mõista apellatsioonimenetluse kulud ja muutmisavalduses esitatud tühistamishagiga seotud kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

1.

Esimene väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et nõukogu otsuse 2014/119/ÜVJP (muudetud teise muutmisotsusega) artikli 1 lõikes 1 sätestatud loetellu kandmise kriteerium on kooskõlas ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidega, mis on sõnastatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 21. Üldkohus ei võtnud arvesse, et väidetava riigivara omastamise suhtes peab olema vastavas riigis vähemalt algatatud kriminaalmenetlus või muu kohtumenetlus olukorras, kus – nagu antud juhul – on olemas usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et asjaomases riigis ei järgita pidevalt ja piisavalt inimõiguste ja õigusriigi põhimõtteid.

2.

Teine väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta (1) ei leidnud, et on olemas usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et Ukraina ei järgi pidevalt ja piisavalt inimõigusi või õigusriigi põhimõtteid, ning (2) kirjeldas teatavaid Ukraina asutusi, kelle esitatud tõenditele Euroopa Liidu Nõukogu tugines, kui „kõrgeid justiitsasutusi“. Üldkohus rikkus õigusnormi ka sellega, et ta ei põhjendanud oma seisukohti punktide 1 ja 2 osas.

3.

Kolmas väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta (1) leidis, et apellandi nime loetellu kandmine Ukraina ametiasutuste 10. oktoobri 2014. aasta kirja alusel vastab loetellu kandmise kriteeriumile, ning (2) leidis, et apellandi nime loetellu kandmisel ei teinud nõukogu ilmset hindamisviga.


(1)  Nõukogu 29. jaanuari 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/143, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2015, L 24, lk 16).

(2)  Nõukogu 5. märtsi 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/364, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2015, L 62, lk 25).

(3)  Nõukogu 5. märtsi 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/357, millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2015, L 62, lk 1).


Top