EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62011CA0277
Case C-277/11: Judgment of the Court (First Chamber) of 22 November 2012 (reference for a preliminary ruling from the High Court of Ireland) — M. M. v Minister for Justice, Equality and Law Reform, Ireland, Attorney General (Reference for a preliminary ruling — Common European Asylum System — Directive 2004/83/EC — Minimum standards for qualification for refugee status or subsidiary protection status — Article 4(1), second sentence — Cooperation of the Member State with the applicant to assess the relevant elements of his application — Scope — Lawfulness of the national procedure for processing an application for subsidiary protection following rejection of an application for refugee status — Observance of fundamental rights — Right to be heard)
Kohtuasi C-277/11: Euroopa Kohtu (esimene koda) 22. novembri 2012 . aasta otsus (High Court of Ireland — (Iirimaa) eelotsusetaotlus) — M.M. versus Minister for Justice, Equality and Law Reform; Iirimaa; Attorney General (Eelotsusetaotlus — Euroopa ühine varjupaigasüsteem — Direktiiv 2004/83/EÜ — Pagulas- või täiendava kaitse seisundi saamise miinimumnõuded — Artikli 4 lõike 1 teine lause — Liikmesriigi koostöö taotlejaga tema taotlusele lisatud asjakohaste tõendite hindamiseks — Ulatus — Pagulasseisundi tunnustamise taotluse rahuldamata jätmise järel täiendava kaitse seisundi taotluse läbivaatamise siseriikliku menetluse nõuetekohasus — Põhiõiguste tagamine — Õigus olla ära kuulatud)
Kohtuasi C-277/11: Euroopa Kohtu (esimene koda) 22. novembri 2012 . aasta otsus (High Court of Ireland — (Iirimaa) eelotsusetaotlus) — M.M. versus Minister for Justice, Equality and Law Reform; Iirimaa; Attorney General (Eelotsusetaotlus — Euroopa ühine varjupaigasüsteem — Direktiiv 2004/83/EÜ — Pagulas- või täiendava kaitse seisundi saamise miinimumnõuded — Artikli 4 lõike 1 teine lause — Liikmesriigi koostöö taotlejaga tema taotlusele lisatud asjakohaste tõendite hindamiseks — Ulatus — Pagulasseisundi tunnustamise taotluse rahuldamata jätmise järel täiendava kaitse seisundi taotluse läbivaatamise siseriikliku menetluse nõuetekohasus — Põhiõiguste tagamine — Õigus olla ära kuulatud)
ELT C 26, 26.1.2013, p. 9–10
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
26.1.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 26/9 |
Euroopa Kohtu (esimene koda) 22. novembri 2012. aasta otsus (High Court of Ireland — (Iirimaa) eelotsusetaotlus) — M.M. versus Minister for Justice, Equality and Law Reform; Iirimaa; Attorney General
(Kohtuasi C-277/11) (1)
(Eelotsusetaotlus - Euroopa ühine varjupaigasüsteem - Direktiiv 2004/83/EÜ - Pagulas- või täiendava kaitse seisundi saamise miinimumnõuded - Artikli 4 lõike 1 teine lause - Liikmesriigi koostöö taotlejaga tema taotlusele lisatud asjakohaste tõendite hindamiseks - Ulatus - Pagulasseisundi tunnustamise taotluse rahuldamata jätmise järel täiendava kaitse seisundi taotluse läbivaatamise siseriikliku menetluse nõuetekohasus - Põhiõiguste tagamine - Õigus olla ära kuulatud)
2013/C 26/16
Kohtumenetluse keel:inglise
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
High Court of Ireland
Põhikohtuasja pooled
Hageja: M.M.
Kostjad: Minister for Justice, Equality and Law Reform; Iirimaa; Attorney General
Ese
Eelotsusetaotlus — High Court of Ireland — Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta (ELT L 304, lk 2; ELT eriväljaanne 19/07, lk 96), artikli 4 lõike 1 tõlgendamine — Täiendava kaitse saamise taotlus pärast pagulasseisundi andmatajätmist — Ettepanek lükata täiendava kaitse taotlus tagasi — Kohustus esitada taotlejale taotluse hindamise tulemused enne lõpliku otsuse tegemist.
Resolutsioon
Asjaomase liikmesriigi sellist kohustust teha varjupaigataotlejaga koostööd, nagu tuleneb nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta artikli 4 lõike 1 teisest lausest, ei saa tõlgendada nii, et juhul kui välismaalane taotleb täiendava kaitse seisundit pärast seda, kui keelduti tunnustamast tema pagulasseisundit, ja kui pädev siseriiklik ametiasutus kavatseb jätta rahuldamata ka nimetatud teise taotluse, siis on see ametiasutus kohustatud enne oma otsuse tegemist teavitama huvitatud isikut kavandatavast otsusest jätta tema taotlus rahuldamata ning talle teatama argumendid, millega ta kavatseb rahuldamata jätmise otsust põhjendada, et anda kõnealusele taotlejale võimalus esitada selle kohta oma seisukoht.
Samas on sellise siseriiklike õigusnormidega kehtestatud süsteemi puhul — millega on tegemist põhikohtuasjas ja mida iseloomustab see, et pagulasseisundi tunnustamise taotluse ja täiendava kaitse seisundi taotluse hindamine toimub kahes eraldiseisvas üksteisele järgnevas menetluses — eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne teostada järelevalvet, et nendes mõlemas menetluses oleks tagatud taotleja põhiõigused ja täpsemalt tema õigus olla ära kuulatud nii, et talle on antud võimalus esitada tulemuslikult oma seisukohad enne, kui tehakse mis tahes otsus, millega otsustatakse jätta talle taotletud kaitse andmata. Sellises süsteemis ei tähenda asjaolu, et huvitatud isik on juba tema pagulasseisundi tunnustamise taotluse läbivaatamise käigus ära kuulatud, et sellise vorminõude võiks jätta täitmata täiendava kaitse taotluse läbivaatamise menetluses.