Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32015R2406

    Komisjoni määrus (EL) 2015/2406, 18. detsember 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga 1 (EMPs kohaldatav tekst)

    ELT L 333, 19.12.2015, p. 97–103 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 15/10/2023; mõjud tunnistatud kehtetuks 32023R1803

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/2406/oj

    19.12.2015   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 333/97


    KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2406,

    18. detsember 2015,

    millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga 1

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 1,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) võeti vastu teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

    (2)

    18. detsembril 2014 avaldas rahvusvaheline raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IAS 1 „Finantsaruannete esitamine” muudatused pealkirjaga „Avalikustamise algatus”. Muudatuste eesmärk on parandada avalikustamise tulemuslikkust ja kehutada äriühinguid tegema pädevaid otsuseid selle kohta, millist teavet standardi IAS 1 kohaldamisel finantsaruannetes avalikustada.

    (3)

    Standardi IAS 1 muudatuste tõttu tuleb muuta standardit IAS 34 ja rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit IFRS 7, et tagada rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kooskõla.

    (4)

    Konsultatsioonides Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmaga (EFRAG) leidis kinnitust, et IAS 1 muudatused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtukriteeriumidele.

    (5)

    Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

    (6)

    Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt.

    a)

    Rahvusvahelist raamatupidamisstandardit IAS 1 „Finantsaruannete esitamine” muudetakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

    b)

    Standardit IAS 34 „Vahefinantsaruandlus” ja rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit IFRS 7 „Finantsinstrumendid: avalikustamine” muudetakse vastavalt standardi IAS 1 muudatustele, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

    Artikkel 2

    Kõik äriühingud kohaldavad artiklis 1 osutatud muudatusi hiljemalt alates 1. jaanuaril 2016 või pärast seda algava esimese majandusaasta alguskuupäevast.

    Artikkel 3

    Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 18. detsember 2015

    Komisjoni nimel

    president

    Jean-Claude JUNCKER


    (1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

    (2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1126/2008, 3. november 2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).


    LISA

    Avalikustamise algatus

    (IAS 1 muudatused)

    Muudatused

    rahvusvahelises raamatupidamisstandardis IAS 1 Finantsaruannete esitamine

    Muudetakse paragrahve 10, 31, 54–55, 82 A, 85, 113–114, 117, 119 ja 122, lisatakse paragrahvid 30 A, 55 A, 85 A–85B ja 139P ning välja jäetakse paragrahvid 115 ja 120. Paragrahve 29–30, 112, 116, 118 ega 121 ei ole muudetud, kuid need on esitatud osundamise lihtsustamiseks.

    Finantsaruannete täielik kogum

    10.

    Finantsaruannete täielik kogum hõlmab järgmist:

    a)

    finantsseisundi aruanne perioodi lõpu seisuga;

    b)

    perioodi kasumi- ja muu koondkasumi aruanne;

    c)

    perioodi omakapitali muutuste aruanne;

    d)

    perioodi rahavoogude aruanne;

    e)

    lisad, mis hõlmavad tähtsamaid arvestusmeetoteid ja ja muud selgitavat teavet;

    (ea)

    eelneva perioodiga seotud võrdlusandmed, nagu on täpsustatud paragrahvides 38 ja 38 A ning

    f)

    finantsseisundi aruanne eelmise perioodi alguse seisuga juhul, kui (majandus)üksus rakendab mõnda arvestusmeetodit tagasiulatuvalt või korrigeerib oma finantsaruannetes tagasiulatuvalt kirjeid või kui ta liigitab oma finantsaruannetes kirjeid ümber kooskõlas paragrahvidega 40 A–40D.

    (Majandus)üksus võib aruandeid nimetada muude nimetustega, kui on kasutatud käesolevas standardis. Näiteks võib (majandus)üksus kasutada pealkirja „kasumi- ja muu koondkasumi aruanne” asemel pealkirja „koondkasumi aruanne”.

    Olulisus ja summeerimine

    29.

    (Majandus)üksus esitab sarnaste oluliste objektide iga liigi eraldi. (Majandus)üksus esitab erineva olemuse või otstarbega objektid eraldi, välja arvatud juhul, kui need on ebaolulised.

    30.

    Finantsaruanded valmivad suure hulga tehingute või muude sündmuste töötlemise tulemusena, mille käigus need tehingud ja sündmused summeeritakse nende olemuse või otstarbe alusel. Summeerimise ja liigitamise protsessi lõppastmeks on summeeritud ja liigitatud andmed, mis moodustavad finantsaruannete kirjed. Kui kirje ei ole oluline eraldi esitatuna, summeeritakse see teiste kirjetega kas käesolevates aruannetes või lisades. Kirje, mis ei ole piisavalt oluline nendes aruannetes eraldi esitamiseks, võib kvalifitseeruda eraldi esitamisele lisades.

    30 A

    Kohaldades käesolevat või muud IFRSi, otsustab (majandus)üksus, võttes arvesse kõiki asjaomaseid fakte ja asjaolusid, kuidas esitada lisasid sisaldavates finantsaruannetes koondteavet. (Majandus)üksus ei vähenda oma finantsaruannete arusaadavust, jättes olulise teabe väheolulise teabe varju või koondades olulised kirjed, millel on erinev olemus või otstarve.

    31.

    Mõnedes IFRSides määratletakse lisasid sisaldavates finantsaruannetes nõutav teave. (Majandus)üksus ei pea konkreetselt avalikustama IFRSis nõutud teavet, kui avalikustamisel saadav teave ei ole oluline. Sama kehtib ka juhul, kui IFRS sisaldab erinõuete loetelu või kirjeldab neid miinimumnõuetena. Samuti kaalub (majandus)üksus täiendavat avalikustamist juhul, kui vastavus IFRSis esitatud erinõuetele ei ole piisav, et võimaldada finantsaruannete kasutajatel mõista konkreetsete tehingute, muude sündmuste ja tingimuste mõju (majandus)üksuse finantsseisundile ja -tulemustele.

    Finantsseisundi aruandes esitatav teave

    54.

    Finantsseisundi aruanne sisaldab kirjeid, mis väljendavad järgmisi summasid:

    a)

    55.

    (Majandus)üksus esitab täiendavad kirjed (sealhulgas eristades paragrahvis 54 loetletud kirjed), alapealkirjad ja vahesummad finantsseisundi aruandes, kui see on oluline (majandus)üksuse finantsseisundi mõistmiseks.

    55 A

    Kui (majandus)üksus esitab vahesummad vastavalt paragrahvile 55, siis need vahesummad:

    a)

    koosnevad kirjetest, mis hõlmavad kooskõlas IFRSiga kajastatud ja mõõdetud summasid;

    b)

    esitatakse ja nimetatakse viisil, mis teeb vahesumma moodustavad kirjed selgeks ja arusaadavaks;

    c)

    on vastavalt paragrahvile 45 järjepidevalt perioodist perioodi samad ning

    d)

    ei tohi olla rohkem esile tõstetud kui IFRSiga nõutud vahe- ja kogusummad finantsseisundi aruande kohta.

    Muu koondkasumi jaotises esitatav teave

    82 A

    Muu koondkasumi jaotises esitatakse järgmised kirjed perioodi vastavate summade kohta:

    a)

    muu koondkasumi kirjed (välja arvatud lõikes b esitatud summad), liigitatud olemuse järgi vastavalt teistele IFRSidele:

    i)

    ei liigitata hiljem ümber kasumisse või kahjumisse ning

    ii)

    liigitatakse hiljem ümber kasumisse või kahjumisse, kui erinõuded on täidetud.

    b)

    sidus- ja ühisettevõtete kapitaliosaluse meetodil arvestatud koondkasumi osa, mis on jagatud kirjeteks, mida vastavalt muudele IFRSidele:

    i)

    ei liigitata hiljem ümber kasumisse või kahjumisse ning

    ii)

    liigitatakse hiljem ümber kasumisse või kahjumisse, kui erinõuded on täidetud.

    85.

    (Majandus)üksus esitab täiendavad kirjed (sealhulgas eristades paragrahvis 82 loetletud kirjed), alapealkirjad ja vahesummad kasumi ning muu koondkasumi aruandes/aruannetes, kui see on oluline (majandus)üksuse finantstulemuste mõistmiseks.

    85 A

    Kui (majandus)üksus esitab vahesummad vastavalt paragrahvile 85, siis need vahesummad:

    a)

    koosnevad kirjetest, mis hõlmavad IFRSiga kinnitatud ja mõõdetud summasid;

    b)

    esitatakse ja nimetatakse viisil, mis teeb vahesumma moodustavad kirjed selgeks ja arusaadavaks;

    c)

    on vastavalt paragrahvile 45 perioodist perioodi samad ning

    d)

    ei tohi olla rohkem esile tõstetud kui IFRSiga nõutud vahe- ja kogusummad kasumi ja muu koondkasumi aruande/aruannete kohta.

    85B

    (Majandus)üksus esitab kirjed kasumi- ja muu koondkasumi aruandes/aruannetes, mis on vastavuses kõikide paragrahvi 85 kohaselt esitatud vahesummadega juhul, kui IFRSiga nõutakse vahe- või kogusummade esitamist sellis(t)es aruandes/aruannetes.

    Struktuur

    112.

    Lisades:

    a)

    esitatakse teave finantsaruannete koostamise aluste ja kasutatud konkreetsete arvestuspõhimõtete kohta vastavalt paragrahvidele 117–124;

    b)

    avalikustatakse IFRSides nõutav teave, mida ei ole mujal finantsaruannetes esitatud ning

    c)

    esitatakse teave, mida ei ole mujal finantsaruannetes esitatud, kuid mis on oluline nende mõistmiseks.

    113.

    (Majandus)üksus esitab lisad võimalikult süstemaatiliselt. Süstemaatilise viisi kindlaks määramisel lähtub (majandus)üksus eesmärgist, et finantsaruanded oleksid arusaadavad ja võrreldavad. (Majandus)üksus kasutab ristviiteid finantsseisundi aruannete ja kasumi- ning muu koondkasumi aruande/aruannete iga kirje ning omakapitali muutuste ja rahavoogude aruannetes lisades esitatud seotud teabe kohta.

    114.

    Lisade süstemaatilise järjestamise või rühmitamise näited hõlmavad järgmist:

    a)

    tegevusvaldkondade väljatoomine, mida (majandus)üksus peab kõige olulisemaks, et mõista oma majandustulemusi ja finantsseisundit, näiteks teabe koondamine teatud äritegevuse kohta;

    b)

    teabe koondamine sarnaselt mõõdetud kirjete kohta, näiteks õiglases väärtuses mõõdetud vara või

    c)

    kirjete järjestuse järgimine kasumi- ning muu koondkasumi aruandes/aruannetes ning finantsseisundi aruandes, näiteks:

    i)

    kinnitus IFRSidele vastavuse kohta (vt paragrahv 16);

    ii)

    olulised kohaldatud arvestuspõhimõtted (vt paragrahv 117);

    iii)

    täiendav teave finantsseisundi aruannetes ja kasumi- ning muu koondkasumi aruandes/aruannetes ning omakapitali muutuste ja rahavoogude aruannetes esitatud kirjete kohta nende aruannete ja kirjete esitamise järjekorras ning

    iv)

    muu avalikustatav teave, sealhulgas

    (1)

    tingimuslikud kohustised (vt IAS 37) ja kajastamata lepingulised tulevikukohustused ning

    (2)

    mitterahalise teabe avalikustamine, näiteks (majandus)üksuse finantsriskide juhtimise eesmärgid ja põhimõtted (vt IFRS 7).

    115.

    [Välja jäetud]

    116.

    (Majandus)üksus võib esitada lisad finantsaruannete koostamise aluste ja konkreetsete arvestuspõhimõtete kohta finantsaruannete eraldi osana.

    Arvestuspõhimõtete avalikustamine

    117.

    (Majandus)üksus avalikustab oma olulised arvestuspõhimõtted, mis hõlmavad järgmist:

    a)

    finantsaruannete koostamisel kasutatud mõõtmisalus(ed) ja

    b)

    muud kasutatud olulised arvestuspõhimõtted, mis on vajalikud finantsaruannete mõistmiseks.

    118.

    Oluline on, et (majandus)üksus teavitab kasutajaid finantsaruannetes kasutatud mõõtmisalus(t)est (näiteks soetusmaksumus, nüüdisväärtus, neto realiseerimisväärtus, õiglane väärtus või kaetav väärtus), sest finantsaruande koostamise alus mõjutab oluliselt nende analüüsi. Kui (majandus)üksus kasutab finantsaruannetes mitut mõõtmisalust, näiteks kui teatud varade liike kajastatakse ümberhinnatud väärtustes, piisab nende varade ja kohustiste liikide väljatoomisest, milles suhtes üht või teist mõõtmisalust kohaldatakse.

    119.

    Otsustades selle üle, kas konkreetne arvestusmeetod tuleks avalikustada, kaalub juhtkond, kas see avalikustamine aitaks finantsaruannete kasutajatel mõista, kuidas tehingud, muud sündmused ja tingimused kajastuvad (majandus)üksuse finantstulemustes ja finantsseisundis. Iga (majandus)üksus otsustab oma äritegevusest lähtudes, milliste arvestusmeetodite avalikustamist võiksid tema finantsaruannete kasutajad eeldada sellist tüüpi (majandus)üksuse puhul. Konkreetsete arvestusmeetodite avalikustamine on kasutajaile eriti kasulik, kui need meetodid on valitud IFRSides lubatud alternatiivide hulgast. Üheks näiteks on teabe avalikustamine selle kohta, kas (majandus)üksus kohaldab õiglase väärtuse või soetusmaksumuse mudelit oma kinnisvarainvesteeringu suhtes (vt IAS 40 Kinnisvarainvesteeringud). Mõnedes IFRSides nõutakse konkreetselt teatavate arvestusmeetodite avalikustamist, sealhulgas juhtkonna valikud erinevate lubatud meetodite vahel. Näiteks nõutakse rahvusvahelises raamatupidamisstandardis IAS 16 materiaalsete põhivarade liikide mõõtmisaluste avalikustamist.

    120.

    [Välja jäetud]

    121.

    Arvestusmeetod võib olla oluline (majandus)üksuse äritegevuse tõttu isegi juhul, kui käesoleva ja eelnevate perioodide summad ei ole olulised. Samuti on asjakohane avalikustada iga oluline arvestusmeetod, mida ei ole IFRSidega konkreetselt nõutud, kuid mida (majandus)üksus valib ja kohaldab vastavalt IAS 8-le.

    122.

    (Majandus)üksus avalikustab koos oluliste arvestusmeetodite või muude lisadega otsused, sealhulgas eraldi hinnanguid nõudvad otsused (vt paragrahv 125), mis juhtkond on vastu võtnud (majandus)üksuse arvestusmeetodite rakendamisel ning mis avaldavad kõige olulisemat mõju finantsaruannetes kajastatud summadele.

    ÜLEMINEK AND JÕUSTUMISKUUPÄEV

    139P

    Avalikustamise algatus (IAS 1 muudatused), välja antud 2014. aasta detsembris, muudetud lõikeid 10, 31, 54–55, 82 A, 85, 113–114, 117, 119 ja 122, lisatud lõiked 30 A, 55 A ja 85 A–85B ning välja jäetud lõiked 115 ja 120. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2016 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Seoses käesolevate muudatustega ei nõuta (majandus)üksustelt rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IAS 8 lõigetes 28–30 nõutud teabe avalikustamist.

    Muude standardite muudatused

    IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave

    Muudetakse paragrahvi 21 ja lisatakse paragrahv 44BB.

    Arvestusmeetodid

    21.

    Vastavalt rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IAS 1 Finantsaruannete esitamine (muudetud 2007) paragrahvile 117 avalikustab (majandus)üksus olulised arvestusmeetodid, mis hõlmavad finantsaruannete koostamisel kasutatud mõõtmisalust (või –aluseid) ja muid kasutatud arvestusmeetodeid, mis on olulised finantsaruannete mõistmiseks.

    JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

    44BB

    Avalikustamise algatus (IAS 1 muudatused), välja antud 2014. aasta detsembris, muudetud lõikeid 21 ja B5. (Majandus)üksus kohaldab neid muudatusi 1. jaanuaril 2016 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kõnealuste muudatuste varasem kohaldamine on lubatud.

    Lisas B muudetakse paragrahvi B5.

    Muu avalikustatav teave – arvestusmeetodid (paragrahv 21)

    B5

    Paragrahvis 21 nõutakse finantsaruannete koostamisel kasutatud mõõtmisalus(t)e ning muude kasutatud arvestusmeetodite avalikustamist, mis on oluline finantsaruannete mõistmiseks. Finantsinstrumentide puhul võivad avalikustamisele kuuluda:

    a)

    Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IAS 1 paragrahvi 122 (muudetud 2007) kohaselt avalikustab (majandus)üksus koos oluliste arvestusmeetodite või muude lisadega otsused, sealhulgas eraldi hinnanguid nõudvad otsused, mis juhtkond on vastu võtnud (majandus)üksuse arvestusmeetodite rakendamisel ning mis avaldavad kõige olulisemat mõju finantsaruannetes kajastatud summadele.

    IAS 34 Vahefinantsaruandlus

    Muudetakse paragrahvi 5 ja lisatakse paragrahv 57.

    VAHEFINANTSARUANDE SISU

    5.

    Rahvusvahelises raamatupidamisstandardis IAS 1 on kindlaks määratud, et finantsaruannete täielik kogum hõlmab järgmist:

    e)

    lisad, mis hõlmavad tähtsamaid arvestusmeetodeid ja muud selgitavat teavet;

    JÕUSTUMISKUUPÄEV

    57.

    Avalikustamise algatus (IAS 1 muudatused), välja antud 2014. aasta detsembris, muudetud lõiget 5. (Majandus)üksus rakendab kõnealust muudatust 1. jaanuaril 2016 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kõnealuse muudatuse varasem rakendamine on lubatud.


    Top