25.5.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/57

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/892,

13. märts 2017,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 38, artikli 174 lõike 1 punkti d, artikli 181 lõiget 3 ning artikli 182 lõikeid 1 ja 4,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (2) eriti selle artikli 58 lõike 4 punkti a, artikli 62 lõike 2 punkte a–d ja punkti h ning artikli 64 lõike 7 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 1308/2013 on asendatud nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007 (3) ning sätestatud uued eeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga. Samuti on antud selle määrusega komisjonile õigus võtta kõnealuses küsimuses vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. Kõnealuste aktidega tuleks asendada mõned komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 (4) sätted. Kõnealust määrust on muudetud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/891 (5).

(2)

Rahaliste vahendite eraldamise optimeerimiseks ja strateegia kvaliteedi parandamiseks tuleks ette näha sätted, millega kehtestatakse säästvate rakenduskavade riikliku strateegia ja keskkonnameetmete riikliku raamistiku struktuur ja sisu. Tuleks kehtestada keskkonnameetmed, mida võib lisada kõnealusesse riiklikkusse raamistikku, ja nõuded, mida tuleb täita, et lihtsustada selliste meetmete koostamist ja rakendamist.

(3)	Lisaks tuleks sätestada eeskirjad rakenduskavade sisu, esitatavate dokumentide, rakenduskavade esitamise tähtaegade ja kohaldamisperioodide kohta.

(4)

Tootjaorganisatsioonide toetuskava nõuetekohase kohaldamise tagamiseks tuleks kindlaks määrata toetusetaotlustes esitatav teave ning toetuse maksmise kord. Rahavoogudega seotud raskuste vältimiseks tuleks tootjaorganisatsioonide jaoks kehtestada ettemaksete süsteem koos asjakohaste tagatistega. Sarnastel põhjustel peaks juba kantud kulude hüvitamise jaoks olema võimalik kasutada alternatiivset süsteemi.

(5)	Kuna puu- ja köögivilja tootmismahtu ei ole võimalik täpselt prognoosida ning need on tooted, mis riknevad kiiresti, võib ülejääk turul, isegi kui see ei ole väga suur, turgu oluliselt häirida. Seega tuleks kehtestada kriisiennetuse ja -ohje meetmete rakenduseeskirjad.

(6)

Tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad riikliku finantsabi kohta, mida liikmesriigid võivad anda liidu piirkondades, kus tootjate organiseerituse tase on eriti madal. Tuleks ette näha sellise riikliku finantsabi heakskiidu ning sellise abi liidupoolse hüvitamise heakskiitmist ja ulatust käsitlev kord. Lisaks tuleks kehtestada tagasimakse määr.

(7)

Tuleks kehtestada sätted teatava teabe liigi ja vormi kohta, mida on vaja esitada määruse (EL) nr 1308/2013, delegeeritud määruse (EL) 2017/891 ja käesoleva määruse kohaldamiseks. Kõnealused sätted peaksid hõlmama tootjate ja tootjaorganisatsioonide poolt liikmesriikidele ja liikmesriikide poolt komisjonile edastatavat teavet.

(8)	Tuleks kehtestada sätted seoses haldus- ja kohapealsete kontrollidega, mis on vajalikud määruse (EL) nr 1308/2013 nõuetekohaseks kohaldamiseks puu- ja köögiviljasektoris.

(9)	Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõike 6 kohaldamiseks on vaja näha ette eeskirjad ilmsete vigade parandamise kohta toetusetaotlustes, teadetes, nõuetes või taotlustes.

(10)

Tuleks kehtestada eeskirjad selliste tootjate rahalise osaluse kohta, kes ei kuulu sellisesse tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liitu või tootmisharudevahelisse organisatsiooni, kelle jaoks on siduvad teatavas majanduspiirkonnas representatiivsena käsitatud organisatsioonide ja liitude kokkulepitud eeskirjad.

(11)

Kindlad impordiväärtused tuleks arvutada liikmesriikide imporditurgudel müüdud toodete keskmiste tüüpiliste hindade kaalutud keskmise põhjal, kasutades asjaomaste toodete selliste hindadega ja imporditud kogustega seotud andmeid, mida liikmesriigid on edastanud komisjonile vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artiklile 74. Tuleks ette näha sätted olukorraks, kui teatavat päritolu toodete keskmised tüüpilised hinnad ei ole kättesaadavad.

(12)

Tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad sellise imporditollimaksu kohta, mida on lisaks ühise tollitariifistikuga ettenähtud imporditollimaksule võimalik kehtestada teatavate toodete suhtes. Tuleks ette näha täiendava tollimaksu kehtestamise võimalus juhul, kui asjaomaste toodete impordimaht ületab toodete ja kohaldamisperioodide lõikes määratud käivitusläve. Euroopa Liidu poole teele saadetud kaup on vabastatud täiendavast imporditollimaksust ja seepärast tuleks sellise kauba jaoks kehtestada erisätted.

(13)	Käesolev määrus peaks jõustuma ja seda tuleks hakata kohaldama seitsmendal päeval pärast määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(14)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

TOOTJAORGANISATSIOONID

1. JAGU

Sissejuhatav säte

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesolevas määruses kehtestatakse määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (v.a turustamisstandardid).

2.   Peatükke I–V kohaldatakse üksnes määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktis i osutatud puu- ja köögiviljasektori toodete suhtes ja selliste toodete suhtes, mis on ette nähtud üksnes töötlemiseks.

2. JAGU

Rakenduskavad

Artikkel 2

Säästvate rakenduskavade riiklik strateegia

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 36 lõikes 2 osutatud riikliku strateegia ülesehitus ja sisu kehtestatakse käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 3

Keskkonnameetmete riiklik raamistik ja rahastamiskõlblikud investeeringud

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 36 lõikes 1 osutatud riikliku raamistiku eraldi jaos märgitakse ära Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (6) artiklis 28 sätestatud nõuded, mida tuleb täita rakenduskava kohaselt valitud keskkonnameetmete puhul.

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 33 lõike 5 kohaldamisel esitatakse riiklikus raamistikus keskkonnameetmete mittetäielik loetelu ning tingimused, mida liikmesriikides kohaldatakse.

Teises lõigus osutatud loetelu võib sisaldada järgmist liiki keskkonnameetmeid:

a)	määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 28 ja 29 osutatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmete või mahepõllumajandusmeetmetega seonduvate kohustustega identsed meetmed, mis on asjaomase liikmesriigi maaelu arengu programmiga ette nähtud;

b)	keskkonnale kasulikud investeeringud;

c)

muud keskkonna seisukohast kasulikud meetmed, sh need, mis ei ole otseselt ega kaudselt seotud konkreetse maatükiga, kuid on seotud puu- ja köögiviljasektoriga, tingimusel et need aitavad kaasa mullakaitsele, vee või energia säästmisele, veekvaliteedi parandamisele ja hoidmisele, elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsele, kliimamuutuste leevendamisele ja jäätmete vähendamisele või jäätmekäitluse tõhustamisele.

Kolmanda lõigu punktides b ja c osutatud iga keskkonnameetme kohta tuleb riiklikus raamistikus märkida:

a)	meetme põhjendus, mis lähtub keskkonnamõjust ning

b)	kaasnev(ad) erikohustus(ed).

Riiklik raamistik peab hõlmama vähemalt ühte meedet, millega kohaldatakse integreeritud taimekaitse põhimõtet.

2.   Maaelu arengu programmi raames toetatavate põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustustega ja mahepõllumajanduskohustustega identsed keskkonnameetmed on sama kestusega nagu kõnealused kohustused. Kui meetmete kestus ületab esialgse rakenduskava kestuse, jätkatakse nende meetmete rakendamist järgmise rakenduskava raames.

Liikmesriigid võivad eelkõige delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 57 lõikes 3 osutatud rakenduskava kohaldamise eelviimase aasta hindamistulemuste põhjal lubada keskkonnameetmete lühemaajalist rakendamist või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel isegi nende katkestamist.

3.   Keskkonnale kasulikud investeeringud, mis on tehtud tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude või delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 22 lõikes 8 osutatud 90 %-nõudele vastavate tütarettevõtjate või nende tootjaliikmete tööruumides, on rahastamiskõlblikud, kui need:

a)	aitavad vähendada tootmissisendite praegust kasutamist ning tootmisprotsessist eralduvaid saasteaineid või tekkivaid jäätmeid või

b)	asendavad fossiilsed energiaallikad taastuvate energiaallikatega või

c)	vähendavad keskkonnariske, mis on seotud teatavate tootmissisendite, sh taimekaitsevahendite või väetiste kasutamisega, või

d)	aitavad tõhustada keskkonnakaitset või

e)	on seotud mittetootlike investeeringutega, mida on vaja põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste ning mahepõllumajanduskohustuste eesmärkide saavutamiseks, eelkõige kui need on seotud elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsega.

4.   Lõike 3 punktis a osutatud investeeringud on rahastamiskõlblikud, kui tänu nendele väheneb vähemalt 15 % (arvutatuna investeeringu maksuamortisatsiooni perioodi kohta võrreldes varasema olukorraga):

a)	selliste tootmissisendite kasutamine, mis on taastumatu loodusvara, nt vesi või fossiilne kütus, või keskkonnasaaste võimalike allikate, nt väetiste, taimekaitsevahendite või teatavat liiki energiaallikate kasutamine;

b)	tootmisprotsessi tekitatud õhu-, pinnase- või veesaaste või

c)	tootmisprotsessi tekitatud jäätmekogus, sh reovesi.

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid kiita heaks investeeringud, tänu millele on vähenemine 7 % (arvutatuna investeeringu maksuamortisatsiooni perioodi kohta võrreldes varasema olukorraga), tingimusel et kõnealuste investeeringutega kaasneb vähemalt üks täiendav keskkonnakasu.

Eeldatavat vähenemist ja kui see on asjakohane eeldatavat täiendavat keskkonnakasu tuleb tõendada eelnevalt projektide tehnilistes kirjeldustes või muudes tehnilistes dokumentides, mille tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit peab esitama samal ajal, kui ta esitab heakskiitmiseks kavandatava rakenduskava või sellise kava muudatuse, ning kõnealustes kirjeldustes või dokumentides tuleb näidata tulemused, mida investeering endaga kaasa toob ja mis on tõendatud tehniliste dokumentidega või sõltumatu kvalifitseeritud asutuse või liikmesriigi heakskiidetud eksperdi poolt.

Selliste investeeringute puhul, mille eesmärk on vähendada veekasutust:

a)	peab veekasutus vähenema vähemalt 5 % tilkkastmise süsteemi või sellega sarnase süsteemi puhul, kui võrrelda veetarbimisega enne investeeringuid, ning

b)	ei tohi niisutatud ala kogupind suureneda, välja arvatud juhul kui niisutamiseks kuluv veetarbimine kogu põllumajanduslikus majapidamises kokku, sh suurendatud alal, ei ületa investeeringutele eelnenud viie aasta keskmist veetarbimist.

5.   Lõike 3 punktis b osutatud investeeringud energiatootmissüsteemidesse, on rahastamiskõlblikud, kui toodetud energia kogus ei ületa summat, mis on investeeringust kasusaavatele tootjaorganisatsioonidele, tootjaorganisatsioonide liitudele, tütarettevõtjatele või tootjaorganisatsiooni liikmetele eelnevalt ette nähtud aastapõhiselt puu- ja köögiviljasektoriga seotud meetmete rakendamiseks.

6.   Lõike 3 punktides c ja d osutatud investeeringud on rahastamiskõlblikud, kui need aitavad kaasa mullakaitsele, vee või energia säästmisele, veekvaliteedi parandamisele ja hoidmisele, elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsele, kliimamuutuste leevendamisele ja jäätmete vähendamisele või jäätmekäitluse tõhustamisele (kuigi selliste investeeringute panus ei ole mõõdetav).

Tootjaorganisatsioonil või tootjaorganisatsiooni liidul tuleb eeldatav positiivne panus ühe või enama keskkonnaeesmärgi saavutamiseks tõendada ajal, mil kavandatav rakenduskava või sellise kava muudatus esitatakse heakskiitmiseks. Riiklik pädev asutus võib tõendina nõuda projekti tehnilist kirjeldust, mille on kinnitanud sõltumatu kvalifitseeritud asutus või asjaomase keskkonnavaldkonna ekspert.

7.   Keskkonnameetmete suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)

eri keskkonnameetmeid võib kombineerida tingimusel, et need täiendavad üksteist ja on üksteisega kooskõlas. Kui keskkonnameetmeid (v.a investeeringud materiaalsesse varasse) kombineeritakse, võetakse toetuse taseme määramisel arvesse konkreetset saamatajäänud tulu ja kombineerimisest tulenevaid täiendavaid kulusid;

b)	väetiste, taimekaitsevahendite ja muude sisendite kasutamist piiravaid kohustusi võib heaks kiita vaid juhul, kui kõnealuseid piiranguid on võimalik hinnata viisil, mis annab kinnituse asjakohaste kohustuse täitmise kohta;

c)	lõikes 3 osutatud keskkonnale kasulikud investeeringud on täielikult rahastamiskõlblikud.

Artikkel 4

Rakenduskavade sisu

1.   Rakenduskava peab sisaldama järgmist:

a)	lähteolukorra kirjeldus, mis põhineb vajaduse korral II lisa punktis 5 loetletud üldistel alusnäitajatel;

b)

kava eesmärgid, arvestades tootmis- ja turustusvõimalusi, koos selgitusega selle kohta, kuidas kava aitab kaasa riiklikus strateegias seatud eesmärkide täitmisele, ja kinnitus selle kohta, et kava on nende eesmärkidega kooskõlas ning et tegevused on omavahel tasakaalus. Eesmärkide kirjelduses märgitakse mõõdetavad ülesanded, et hõlbustada kava rakendamisel järk-järgult tehtud edusammude jälgimist;

c)	kavandatud meetmed, sh kriisiennetuse ja -ohje meetmed;

d)	kava kestus ning

e)	finantsaspektid, eelkõige: i) rahalise osaluse arvutamise meetod ja tase; ii) rakendusfondi rahastamise kord; iii) erinevate osalusmäärade põhjenduseks vajalik teave ning iv) igal kava kohaldamisaastal tehtavate toimingute eelarve ja ajakava.

2.   Rakenduskavades tuleb märkida:

a)

mil määral eri meetmed täiendavad muid meetmeid ja on nendega kooskõlas, sh meetmeid, mida rahastatakse muudest Euroopa Liidu fondidest või mis vastavad selliste fondide toetuse, eelkõige määruse (EL) nr 1305/2013 kohaselt ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 (7) alusel heakskiidetud müügiedendusprogrammide alusel ettenähtud toetuse saamise tingimustele. Vajaduse korral tuleb viidata eraldi varasemate rakenduskavade kohaselt rakendatud meetmele ning

b)	et need ei too kaasa Euroopa Liidu fondidest topeltrahastamise ohtu.

Artikkel 5

Rakenduskavaga koos esitatavad dokumendid

Rakenduskavadele lisatakse:

a)	tõend rakendusfondi loomise kohta;

b)	tootjaorganisatsiooni kirjalik kohustus järgida määrust (EL) nr 1308/2013, delegeeritud määrust (EL) 2017/891 ja käesolevat määrust; ning

c)	tootjaorganisatsiooni kirjalik kinnitus, et ta ei ole otse ega kaudselt saanud ega saa muud liidu või riiklikku toetust seoses meetmetega, mis vastavad määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt puu- ja köögiviljasektoris toetuse saamise tingimustele.

Artikkel 6

Esitamise tähtaeg

1.   Tootjaorganisatsioon esitab rakenduskavad heakskiitmiseks selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on tootjaorganisatsiooni peakontor, rakendamise aastale eelneva aasta 15. septembriks. Liikmesriigid võivad siiski määrata hilisema kuupäeva kui 15. september.

2.   Kui juriidiline isik või juriidilise isiku selgelt määratletud osa, sh määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125e kohaselt loodud tootjarühm või määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 27 osutatud tootjarühm, taotleb tootjaorganisatsioonina tunnustamist, võib ta samal ajal esitada heakskiidu saamiseks lõikes 1 osutatud rakenduskava. Rakenduskava heakskiitmise tingimuseks on tunnustuse saamine hiljemalt delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 33 lõikes 2 sätestatud lõpptähtajaks.

Artikkel 7

Rakenduskavade kohaldamisperioodid

1.   Rakenduskavasid kohaldatakse aastaste ajavahemike kaupa 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

2.   Enne 15. detsembrit heakskiidetud rakenduskavasid kohaldatakse järgmise aasta 1. jaanuarist.

Pärast 15. detsembrit heakskiidetud kavade kohaldamine lükatakse ühe aasta võrra edasi.

3.   Erandina lõikest 2, kui kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 33 lõiget 2 või artikli 34 lõike 1 teist lõiku, algab nende sätete alusel heakskiidetud rakenduskavade kohaldamine hiljemalt nende heakskiitmisele järgneva aasta 31. jaanuaril.

3. JAGU

Toetus

Artikkel 8

Heakskiidetud toetussumma

Liikmesriigid teatavad toetusetaotluses osutatud aastale eelneva aasta 15. detsembriks tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide liitudele kinnitatud toetussumma.

Erandina esimesest lõigust, kui kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 33 lõiget 2 või artikli 34 lõike 1 teist lõiku, teatavad liikmesriigid kõnealustele tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide liitudele kinnitatud toetussumma hiljemalt toetuse taotluses osutatud aasta 20. jaanuariks.

Artikkel 9

Toetusetaotlused

1.   Tootjaorganisatsioonid esitavad liikmesriigi pädevale asutusele toetuse või selle jääksumma taotluse iga rakenduskava jaoks, mille jaoks toetust taotletakse, hiljemalt selle aasta 15. veebruariks, mis järgneb toetuse taotlemise aastale.

2.   Toetusetaotlustele lisatakse täiendavad dokumendid, milles on esitatud:

a)	taotletav toetus;

b)	turustatud toodangu väärtus;

c)	tootjaorganisatsiooni liikmete ja organisatsiooni enda rahalised sissemaksed;

d)	kulud, mis on kantud seoses rakenduskavaga;

e)	kriisiennetuse ja -ohjega seotud kulud jaotatuna tegevuste kaupa;

f)	kriisiennetuseks ja -ohjeks kasutatud rakendusfondi osa jaotatuna meetmete kaupa;

g)	vastavus määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 33 lõikele 3, artikli 33 lõike 5 esimesele lõigule ja artiklile 34;

h)	kirjalik kinnitus, et organisatsioon ei ole saanud muud liidu või riiklikku toetust seoses meetmete või tegevustega, mis vastavad määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt puu- ja köögiviljasektoris toetuse saamise tingimustele;

i)	tõendid asjaomase meetme rakendamise kohta, juhul kui taotletakse summa väljamaksmist delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 31 lõikes 2 osutatud standardse kindla summa või ühikuhindade standardiseeritud astmike alusel; ning

j)	artiklis 21 osutatud aastaaruanne.

3.   Toetusetaotlused võivad hõlmata kavandatud, kuid tegemata kulusid, kui on tõendatud, et:

a)	asjaomaseid toiminguid ei saanud teha rakenduskava kohaldamisaasta 31. detsembriks asjaomasest tootjaorganisatsioonist sõltumatutel põhjustel;

b)	kõnealuseid toiminguid saab teha selle aasta 30. aprillini, mis järgneb toetuse taotlemise aastale ning

c)	rakendusfondis on alles tootjaorganisatsiooni samaväärne sissemakse.

Toetust makstakse ja artikli 11 lõike 2 kohane tagatis vabastatakse üksnes juhul, kui käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud kavandatud kulude rakendamise kohta esitatakse tõendid kavandatud kulude tegemise aastale järgneva aasta 30. aprilliks, ning tingimusel, et toetuse saamise õigus on tekkinud.

4.   Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib liikmesriigi pädev asutus taotluse vastu võtta pärast lõikes 1 sätestatud kuupäeva, kui vajalikud kontrollid on tehtud ja peetakse kinni artiklis 10 sätestatud maksetähtajast. Kui taotlused esitatakse pärast lõikes 1 sätestatud kuupäeva, vähendatakse toetussummat 1 % iga kohaldamisega hilinetud päeva kohta.

5.   Tootjaorganisatsioonide liidud võivad esitada lõikes 1 osutatud toetusetaotluse üksnes oma selliste liikmete nimel ja volitusel, keda on tootjaorganisatsioonina tunnustatud samas liikmesriigis, kes tunnustas tootjaorganisatsioonide liitu ning tingimusel et lõikes 2 osutatud tõendavad dokumendid on esitatud iga liikme kohta. Tootjaorganisatsioonid on lõplikud toetusesaajad.

6.   Tootjaorganisatsioonid, kes on riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liidu liikmed, taotlevad toetust liikmesriigis, kus neid on tunnustatud seoses kõnealuse liikmesriigi territooriumil rakendatud meetmetega. Riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit esitab liikmesriigile, kus asub tema peakontor, taotluse koopia.

7.   Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, võib riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit esitada toetusetaotluse seoses kõnealuse liidu tasandil rakendatud meetmetega liikmesriigis, kus asub kõnealuse liidu peakontor, tingimusel et topeltrahastamise ohtu ei ole.

Artikkel 10

Toetuse maksmine

Liikmesriigid maksavad toetuse välja kava rakendamise aastale järgneva aasta 15. oktoobriks.

Artikkel 11

Ettemaksed

1.   Ettemaksete taotlused võib esitada vastavalt liikmesriigi otsusele kas iga kolme kuu tagant jaanuaris, aprillis, juulis ja oktoobris või nelja kuu tagant jaanuaris, mais ja septembris.

Konkreetse aasta jaoks tehtud ettemaksete kogusumma ei tohi ületada 80 % rakenduskava algselt heakskiidetud toetussummast.

2.   Ettemakse tingimuseks on tagatise esitamine, mille suurus on 110 % ettemakse summast vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 907/2014 (8).

3.   Liikmesriigid võivad kehtestada ettemaksete miinimumsumma ja tähtajad.

Artikkel 12

Osalised maksed

1.   Liikmesriigid võivad lubada tootjaorganisatsioonidel taotleda toetuse sellise osa väljamaksmist, mis vastab rakenduskava kohaselt juba tehtud kulude summale.

2.   Taotlusi võib esitada igal ajal, kuid mitte üle kolme korra aastas. Taotlustele peavad olema lisatud asjakohased täiendavad dokumendid nagu arved ning tehtud väljamakset tõendavad dokumendid.

3.   Toetuse osadega seotud taotluste puhul tehtud maksed ei tohi ületada 80 % toetuse osast, mis vastab rakenduskava kohaselt juba tehtud kulude summale asjaomasel ajavahemikul. Liikmesriigid võivad kehtestada osaliste maksete miinimumsumma ja taotluste esitamise tähtajad.

II PEATÜKK

KRIISIENNETUSE JA -OHJE MEETMED

Artikkel 13

Koolitusmeetmed ja parimate tavade vahetamine

Liikmesriigid võtavad vastu tingimused, mis kehtivad selliste koolitusmeetmete ja parimate tavade vahetamisel, mida käsitatakse kriisiennetuse ja -ohje meetmetena.

Artikkel 14

Müügiedendus- ja teavitusmeetmed

1.   Liikmesriigid võtavad vastu tingimused, mis kehtivad müügiedendus- ja teavitusmeetmete puhul, olenemata sellest, kas need meetmed on seotud kriisiennetuse või -ohjega. Kõnealuste tingimuste alusel peab olema võimalik vajaduse korral meetmete kiire kohaldamine.

2.   Müügiedendus- ja teavitusmeetmete kohased tegevused täiendavad selliseid müügiedendus- ja teavitusmeetmeid, mis ei ole seotud kriisiennetuse ja -ohjega ning mida asjaomane tootjaorganisatsioon juba oma rakenduskavas kohaldab.

Artikkel 15

Kõrvaldatud toodete turustamisstandardid

1.   Turult kõrvaldatud toode peab vastama kõnealuse toote turustamisstandardile, millele on osutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 II jaotises, välja arvatud toodete esitusviisi ja märgistust käsitlevad sätted. Kui tooteid kõrvaldatakse turult lahtiselt, tuleb järgida II klassi kuuluvate toodete puhul kehtivaid miinimumnõudeid.

Asjakohases turustamisstandardid määratletud minitooted peavad aga vastama kohaldatavale turustamisstandardile, sealhulgas toodete esitusviisi ja märgistust käsitlevatele sätetele.

2.   Kui asjaomase toote kohta ei ole turustamisstandardit kehtestatud, järgitakse III lisas sätestatud miinimumnõudeid. Liikmesriigid võivad kehtestada kõnealuseid miinimumnõudeid täiendavad eeskirjad.

Artikkel 16

Tasuta jagamisega kaasnevad veokulud

1.   Kõikide turult kõrvaldatud toodete tasuta jagamise veokulud maismaatranspordi puhul on rakenduskava alusel rahastamiskõlblikud IV lisas sätestatud kõrvaldamiskoha ja tarnekoha vahelise kauguse ühikuhindade astmiku ulatuses.

Mereveo puhul määratlevad liikmesriigid vahemaa kõrvaldamiskoha ja lõpliku tarnekoha vahel. Kui maismaatransport on võimalik, ei tohi meretranspordi puhul makstav hüvitis ületada laadimiskoha ja veo lõpp-punkti vahelise lühima marsruudi maismaatranspordi kulu. IV lisas kehtestatud summade suhtes kohaldatakse paranduskoefitsienti 0,6.

Kombineeritud vedude kulude arvutamisel lisatakse maismaatranspordi vahemaale vastavatele kuludele 60 % suurune lisakulu, mis oleks tekkinud, kui kogu vedu oleks toimunud maismaad mööda, ja nagu on sätestatud IV lisas.

2.   Veokulud hüvitatakse isikule, kes tegelikult kannab kõnealuse veo rahalised kulud.

Makse tehakse tõendavate dokumentide alusel, milles on eelkõige esitatud:

a)	tasuta jagatud tooteid saavate organisatsioonide nimed;

b)	asjaomaste toodete kogus;

c)	tasuta jagatud tooteid saavate organisatsioonide nõusolek ja kasutatav veovahend ning

d)	vahemaa turult kõrvaldamise koha ja tarnimiskoha vahel.

Artikkel 17

Tasuta jagamisega kaasnevad sortimis- ja pakkimiskulud

1.   Tasuta jagamiseks turult kõrvaldatud puu- ja köögivilja sortimis- ja pakkimiskulud on rakenduskavade alusel rahastamiskõlblikud. Toodete puhul, mille netokaal pakendis on alla 25 kilogrammi, kohaldatakse V lisas sätestatud kindla suurusega summasid.

2.   Tasuta jagamiseks ettenähtud toodete pakenditel peab olema Euroopa logo ning üks või mitu VI lisas sätestatud märget.

3.   Sortimis- ja pakkimiskulud hüvitatakse kõnealused toimingud teinud tootjaorganisatsioonile.

Makse tehakse tõendavate dokumentide alusel, milles on eelkõige esitatud:

a)	tasuta jagatud tooteid saavate organisatsioonide nimed;

b)	asjaomaste toodete kogus ning

c)	tasuta jagatud tooteid saavate organisatsioonide nõusolek, milles on täpsustatud toodete esitlusviis.

III PEATÜKK

RIIKLIK FINANTSABI

Artikkel 18

Riikliku finantsabi andmise luba

1.   Liikmesriigid esitavad määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 35 lõike 1 kohase igal asjaomasel aastal kohaldatavatele rakenduskavadele riikliku finantsabi andmise loa taotluse komisjonile igal aastal hiljemalt sama kalendriaasta 31. jaanuariks.

Taotlusele lisatakse tõendid selle kohta

a)	et tootjate organiseerituse tase asjaomases piirkonnas on eriti madal vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artiklile 52;

b)	finantsabi makstakse üksnes kõnealuses piirkonnas toodetud puu- ja köögiviljasektori toodete eest, ning

c)	andmed asjaomaste organisatsioonide, asjaomase abi suuruse ning määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 32 lõike 1 kohaselt tootjaorganisatsioonilt saadava rahalise osaluse määra kohta.

2.   Komisjon teeb otsuse taotluse heakskiitmise või selle tagasilükkamise kohta kolme kuu jooksul. Kõnealune periood algab päeval, mis järgneb päevale, mil komisjon sai liikmesriigilt kätte täieliku taotluse. Kui komisjon kolmekuulise perioodi jooksul ei nõua lisateavet, käsitatakse taotlust täielikuna.

Artikkel 19

Riikliku finantsabi taotlemine ja väljamaksmine

1.   Artikleid 9 ja 10 kohaldatakse mutatis mutandis riikliku finantsabi taotlemise ja väljamaksmise suhtes.

2.   Liikmesriigid võivad vastu võtta täiendavad eeskirjad, mis käsitlevad riikliku finantsabi maksmist, sh sealhulgas ettemakse ja abi osalise maksmise võimalust.

Artikkel 20

Riikliku finantsabi hüvitamine Euroopa Liidu poolt

1.   Liikmesriigid taotlevad heakskiidetud ja tootjaorganisatsioonidele tegelikult makstud riikliku finantsabi tagasimaksmist liidu käest hiljemalt rakenduskava kohaldamisele järgneva teise aasta 1. jaanuariks.

Taotlusele lisatakse tõendid selle kohta, et viimasest neljast aastast kolme jooksul on olnud täidetud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 35 lõikes 2 sätestatud tingimused.

Puu- ja köögiviljasektori tootjate organiseerituse taseme arvutamisel võetakse arvesse ka määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125e kohaselt loodud tootjarühmade puu- ja köögiviljatoodangu väärtust.

Taotlus liidu poolt tagasi makstava riikliku finantsabi saamiseks sisaldab järgmist:

a)	asjaomase tootjaorganisatsiooni andmed;

b)	makstud finantsabi suurus, mis iga tootjaorganisatsiooni puhul piirdub esialgselt heakskiidetud summaga; ning

c)	rakendusfondi kirjeldus, kus on märgitud kogusumma, liidu finantsabi, riiklik finantsabi ning tootjaorganisatsioonide ja nende liikmete rahaline osalus.

2.   Komisjon kiidab taotluse heaks või lükkab selle tagasi.

Taotlus lükatakse tagasi, kui riikliku finantsabi lubamise ja hüvitamise eeskirju ei ole järgitud või kui ei ole järgitud määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud eeskirju, mis käsitlevad tootjaorganisatsioone, rakendusfonde ja -kavasid.

3.   Kui finantsabi tagasimaksmine Euroopa Liidu poolt on heaks kiidetud, deklareeritakse rahastamiskõlblikud kulud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (9) artiklis 11 sätestatud korra kohaselt komisjonile.

4.   Euroopa Liit maksab tagasi kuni 60 % tootjaorganisatsioonile antud riiklikust finantsabist. Tagasimakstav summa ei ületa 48 % määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud liidu finantsabist.

IV PEATÜKK

TEAVE, ARUANDED JA KONTROLLID

1. JAGU

Teave ja aruanded

Artikkel 21

Tootjarühmadelt, tootjaorganisatsioonidelt ja tootjaorganisatsioonide liitudelt saadav teave ja aastaaruanded ning liikmesriikide aastaaruanded

1.   Liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral esitavad määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125e kohaselt loodud tootjarühmad, tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud igasuguse asjakohase teabe, mis on vajalik delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 54 punktis b osutatud aastaaruande koostamiseks. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed teabe kogumiseks liikmete arvu ning turustatud toodangu mahu ja väärtuse kohta nende tootjaorganisatsioonide puhul, kes ei ole esitanud rakenduskava. Määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 27 osutatud tootjaorganisatsioonid ja tootjarühmad peavad esitama liikmete arvu ning turustatud toodangu mahu ja väärtuse.

2.   Tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud esitavad igal aastal koos toetusetaotlusega rakenduskavade rakendamise aastaaruande.

Kõnealustes aastaaruannetes käsitletakse järgmist:

a)	eelmise aasta jooksul kohaldatud rakenduskava;

b)	rakenduskava peamised muudatused ning

c)	eeldatud ja taotletud toetuse erinevused.

3.   Tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude aastaaruandes tuleb esitada:

a)

rakenduskava raames saavutatu, mis põhineb II lisas sätestatud näitajatel ning vajaduse korral riiklikus strateegias sätestatud täiendavatel näitajatel: i) aastaaruandes kasutatakse üldisi alusnäitajaid ja finantsaspektidega seonduvad sisendinäitajaid; ii) rakenduskava viimase kahe aasta jooksul kasutatakse tulemus- ja väljundnäitajaid ning

b)	ülevaade kava kohaldamisel tekkinud peamistest probleemidest ning meetmetest, mis võeti kava rakendamise kvaliteedi ja tõhususe tagamiseks.

Kui see on asjakohane, tuleb aastaaruandes täpsustada, milliseid kaitsemeetmeid on vastavalt riiklikule strateegiale ja määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 33 lõike 6 kohaldamisel rakendatud, et kaitsta keskkonda võimaliku suurema surve eest, mis tuleneb rakenduskavadega toetatavatest investeeringutest.

4.   Tootjaorganisatsioonide või tootjaorganisatsiooni liitude aastaaruandes rakenduskava eelviimase aasta kohta tuleb märkida, mil määral on saavutatud kavade eesmärgid. Aruandes kajastatakse ka kava rakendamise edu või ebaedu põhjustanud tegureid ning seda, kuidas neid võeti arvesse kehtivate rakenduskavade parandamise või võetakse arvesse järgmiste rakenduskavade koostamisel.

Liikmesriik lisab esimeses lõigus osutatud juhtumite üksikasjad delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 54 punkti b kohasesse aastaaruandesse.

2. JAGU

Kontrollid

Artikkel 22

Kordumatu identifitseerimissüsteem

Liikmesriigid tagavad, et tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsiooni liitude ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125e kohaselt loodud tootjarühmade toetusetaotluste puhul kasutatakse kordumatut identifitseerimissüsteemi. Kõnealune identifitseerimissüsteem peab ühilduma määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 73 osutatud toetusesaajate identifitseerimise süsteemiga.

Artikkel 23

Kavade esitamise kord

Ilma et see piiraks artiklite 9, 24 ja 25 kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid toetusetaotluste, tunnustamistaotluste või rakenduskavade heakskiitmise taotluste ning maksetaotluste esitamise korra.

Artikkel 24

Tunnustamine

1.   Enne tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamist määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 154 lõike 4 punkti a või artikli 156 lõike 1 kohaselt teevad liikmesriigid tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu suhtes haldus- ja kohapealseid kontrolle, et kontrollida tunnustamiskriteeriumide täitmist.

2.   Liikmesriigid teevad haldus- ja kohapealseid kontrolle seoses tunnustamiskriteeriumidega, mida kohaldatakse kõigi tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude suhtes, vähemalt kord viie aasta jooksul isegi juhul, kui tootjaorganisatsioonide või tootjaorganisatsioonide liit rakenduskava ei kohalda.

Artikkel 25

Rakenduskavade heakskiitmine ja nende muudatused

1.   Enne rakenduskava heakskiitmist vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artiklile 33 kontrollivad liikmesriigid heakskiitmiseks esitatud rakenduskava ja vajaduse korral muutmistaotlusi kõikide asjakohaste vahenditega, sealhulgas kohapealse kontrolli abil. Kontrollitakse eelkõige:

a)	artikli 4 lõike 1 punktides a, b ja e osutatud rakenduskava projekti lisatava teabe õigsust;

b)	rakenduskava vastavust määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 33 eesmärkidele ning riiklikule strateegiale ja raamistikule;

c)	meetmete ja kavandatavate kulude rahastamiskõlblikkust ning

d)	rakenduskava järjepidevust ja tehnilist kvaliteeti, kalkulatsioonide ja toetuskava paikapidavust ning rakendamise ajakava.

2.   Lõikes 1 osutatud kontrollide raames tehakse kindlaks:

a)	kas püstitatud ülesanded on mõõdetavad, kas nende saavutamist saab jälgida ja kas kavandatava tegevusega on võimalik neid ülesandeid täita, ning

b)

kas toimingud, mille puhul toetust taotletakse kas toetuse saamiseks esitatud meetmed vastavad kohaldatavatele siseriiklike või liidu õigusnormidele, milles käsitletakse eelkõige riigiabi, maaelu arengu ja müügiedendamise programme, ning siseriiklike õigusaktide või riikliku strateegiaga kehtestatud kohustuslikele standarditele.

Artikkel 26

Halduskontrollid

1.   Halduskontrolle käsitleva korraga nähakse ette tehtud toimingute ja kontrollitulemuste registreerimine ning nõuetele mittevastavuse puhul võetavad meetmed.

2.   Enne toetuse andmist teevad liikmesriigid kõigi toetustaotlustega seonduvalt halduskontrolle.

3.   Toetusetaotluste halduskontrollidega kontrollitakse, kui see on asjakohane, järgmist:

a)	koos toetusetaotlusega esitatud rakenduskava täitmise aastaaruanne;

b)	turustatud toodangu väärtus, sissemaksed rakendusfondi ja kantud kulud;

c)	taotluses esitatud toodete ja osutatud teenustega seonduvate kulude nõuetekohane suhe;

d)	rakendatud meetmete vastavus heakskiidetud rakenduskavas sisalduvatele meetmetele ning

e)	finants- ja muude piirangute ja ülemmäärade järgimine.

4.   Rakenduskava raames tehtud kulude kohta tuleb esitada maksetõend. Esitatud arved peavad olema tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu või delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 22 lõikes 8 osutatud 90 %-nõudele vastava tütarettevõtja nimel või liikmesriigi heakskiidu korral ühe või mitme tootjaorganisatsiooni või nende liidu tootjaliikme nimel. Delegeeritud määruse (EL) 2017/891 III lisa punktis 2 osutatud personalikuludega seoses esitatud arved tuleb siiski koostada tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu või kõnealuse määruse artikli 22 lõikes 8 osutatud 90 %-nõudele vastava tütarettevõtja nimel või liikmesriigi heakskiidu korral sellise ühistu nimel, kes on tootjaorganisatsiooni liige.

Artikkel 27

Iga-aastaste toetusetaotluste kohapealne kontroll

1.   Liikmesriigid teevad tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja juhul, kui see on asjakohane, nende tütarettevõtjate tööruumides halduskontrollidele lisaks kohapealseid kontrolle, et tagada tunnustamiskriteeriumide täitmine ning asjaomasel aastal kehtivate toetuse andmise või toetuse jääksumma saamise tingimuste täitmine, nagu on osutatud artikli 9 lõikes 1.

2.   Kohapealsed kontrollid hõlmavad valimit, mis esindab vähemalt 30 % taotletud toetuse kogusummast igal aastal. Kõiki rakenduskava kohaldavaid tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide liite kontrollitakse vähemalt kord kolme aasta jooksul.

3.   Liikmesriik määrab kontrollitavad tootjaorganisatsioonid kindlaks riskianalüüsi alusel, mille puhul on võetud arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	toetussumma suurus;

b)	eelnenud aastatel tehtud kontrollide tulemused;

c)	juhuslik tegur ning

d)	muud liikmesriikide määratavad näitajad.

4.   Kohapealsest kontrollist võib ette teatada, juhul kui see ei kahjusta kontrolli eesmärki.

5.   Kohapealse kontrolli raames kontrollitakse kõiki tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu ja vajaduse korral selle liikmete või tütarettevõtjate maksekohustusi ja kohustusi, mida on võimalik kontrollkäigu ajal kontrollida ja mida ei saanud kontrollida halduskontrollide käigus. Kohapeal kontrollitakse eelkõige:

a)	asjaomasel aastal kehtivate tunnustamiskriteeriumide täitmist;

b)	meetmete rakendamist ja nende vastavust heakskiidetud rakenduskavale;

c)	seoses meetmete arvuga: kulude vastavust liidu õigusnormidele ja nendes kehtestatud tähtaegadest kinnipidamist;

d)	rakendusfondi kasutamist, sealhulgas ettemaksete või osaliste maksete taotlustes deklareeritud kulusid, turustatud toodangu väärtust, rakendusfondi tehtud sissemakseid ning kulusid, mis on deklareeritud raamatupidamise või muude samaväärsete dokumentide alusel;

e)	toodete täiemahulist tarnimist liikmete poolt, teenuste osutamist ja deklareeritud kulude vastavust tegelikkusele ning

f)	turult kõrvaldamise ning toorelt koristamise või koristamata jätmise kulude teise astme kontrolle, nagu on osutatud artiklis 30.

6.   Turustatud toodangu väärtust kontrollitakse siseriiklike õigusaktide kohaselt auditeeritud ja sertifitseeritud raamatupidamissüsteemi põhjal.

Selleks võib liikmesriik otsustada, et turustatud toodangu deklareeritud väärtust tuleb sertifitseerida samamoodi nagu raamatupidamisandmeid.

Turustatud toodangu deklareeritud väärtuse kontrolli võib läbi viia enne vastava toetusetaotluse edastamist, kuid seda kontrollitakse hiljemalt enne toetuse maksmist.

7.   Kohapealne kontroll hõlmab (välja arvatud erandjuhtudel) kontrollkäiku meetme rakenduskohta või, kui tegevus on immateriaalne, tegevuse läbiviija juurde. Eelkõige lõikes 2 osutatud valimiga hõlmatud tootjaorganisatsiooni liikmete üksikute põllumajandusettevõtete meetmete puhul tehakse vähemalt üks kontrollkäik, et veenduda nende meetmete rakendamises.

Liikmesriigid võivad siiski otsustada kõnealustest kontrollkäikudest loobuda väiksemate meetmete puhul või kui nad leiavad, et toetuse saamise tingimuste mittetäitmise või meetme rakendamata jätmise oht on väike. Vastav otsus ja selle põhjendused registreeritakse. Lõikes 3 sätestatud riskianalüüsi kriteeriume kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva lõike suhtes.

8.   Lõikes 2 sätestatud kontrollimäära täitmisel võib arvesse võtta üksnes selliseid kontrolle, mis vastavad kõikidele käesoleva artikli nõuetele.

9.   Kohapealse kontrolli tulemusi hinnatakse, et teha kindlaks, kas mõni tuvastatud probleem on süsteemset laadi ning ohustab teisi sarnaseid tegevusi, toetusesaajaid või asutusi. Hindamise käigus tuleb välja selgitada ka selliste olukordade põhjused ja edasise uurimise vajalikkus ning määrata kindlaks soovituslikud parandus- ja ennetusmeetmed.

Kui kontrollimiste käigus ilmneb, et mõnes piirkonnas või selle osas või teatavas tootjaorganisatsioonis või tootjaorganisatsioonide liidus esineb olulisi eeskirjade rikkumisi, teeb liikmesriik aasta jooksul selles piirkonnas või asjaomase organisatsiooni või liidu suhtes täiendavaid kontrollimisi ja suurendab vastavate järgmisel aastal kontrollitavate taotluste protsendimäära.

Artikkel 28

Aruanded kohapealsete kontrollide kohta

1.   Iga kohapealse kontrolli kohta koostatakse üksikasjalik aruanne, milles esitatakse vähemalt järgmine teave:

a)	kontrollitud toetuskavad ja taotlused;

b)	kohal viibinud isikute nimed ja ametiülesanded;

c)	kontrollitud tegevused, meetmed ja dokumendid, sh kontrollijälg ja toetav tõendusmaterjal; ning

d)	kontrolli tulemused.

2.   Tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu esindajale antakse võimalus aruandele alla kirjutada, et ta saaks tõendada oma kohalviibimist kontrolli ajal ja lisada märkusi. Kui avastatakse eeskirjade rikkumisi, saab toetusesaaja aruande koopia.

Artikkel 29

Kõrvaldamistoimingute esimese astme kontroll

1.   Liikmesriigid teevad vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 II jaotise II peatükis sätestatud menetlustele igas tootjaorganisatsioonis kõrvaldamistoimingute esimese astme kontrolli, mis koosneb turult kõrvaldatud toodete dokumentide ja identsuskontrollist ning vajaduse korral kõnealuste toodete kaalu füüsilisest kontrollist ning artiklile 15 vastavuse kontrollist. Kontroll toimub pärast delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 44 lõikes 1 osutatud teate saamist kõnealuse artikli lõikes 2 sätestatud tähtaegade jooksul.

2.   Esimese astme kontrollid hõlmavad 100 % turult kõrvaldatud toodete kogusest. Pärast selle kontrolli lõppu kõrvaldatud tooted, v.a tasuta jagamiseks ettenähtud tooted, denatureeritakse või kõrvaldatakse töötlevale tööstusele edastamise teel pädevate asutuste järelevalve all ning vastavalt tingimustele, mis liikmesriik on kehtestanud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikliga 46.

3.   Erandina lõikest 2, kui tooted on tasuta jagamiseks, võivad liikmesriigid kontrollida kõnealuses lõikes sätestatust väiksemat protsenti tingimusel, et see ei ole väiksem kui 10 % mis tahes tootjaorganisatsiooni asjaomastest kogustest turustusaasta jooksul. Kontrolli võib teha tootjaorganisatsiooni tööruumides ja/või toodete saajate juures. Kui kontrolli käigus avastatakse rikkumisi, teevad liikmesriigid lisakontrolle.

Artikkel 30

Kõrvaldamistoimingute teise astme kontroll

1.   Liikmesriigid teevad tootjaorganisatsiooni ja turult kõrvaldatud toodete lõppsaajate tööruumides kõrvaldamistoimingute teise astme kontrolli riskianalüüsi alusel. Riskianalüüsides esitatakse eelmiste esimese ja teise astme kontrollide tulemused ja asjaolu, kas tootjaorganisatsioonil on mingi kvaliteedi tagamise menetluse vorm. Riskianalüüside alusel määratakse iga tootjaorganisatsiooni puhul kindlaks teise astme kontrollide minimaalne sagedus.

2.   Lõikes 1 osutatud teise astme kontrolli käigus kontrollitakse:

a)	konkreetset lao- ja raamatupidamisarvestust, mida peavad pidama kõik tootjaorganisatsioonid, kes teevad kõnealuse turustusaasta jooksul kõrvaldamistoiminguid;

b)	toetusetaotlustes deklareeritud viisil turustatud koguseid, kontrollides eriti lao- ja raamatupidamisarvestust, arveid ning tagades, et deklaratsioonid sobivad kokku kõnealuse tootjaorganisatsiooni raamatupidamis- ja maksuandmetega;

c)	raamatupidamisarvestust, eelkõige tootjaorganisatsiooni selliste netotulude õigsust, mis on deklareeritud nende maksetaotlustes, ja kõigi kõrvaldamiskulude proportsionaalsust ning

d)	kõrvaldatud toodete sihtotstarve, nagu on deklareeritud maksetaotlusel, ja nende denatureerimist.

3.   Iga kontroll hõlmab valimit, mis esindab vähemalt 5 % tootjaorganisatsiooni poolt turustusaasta jooksul kõrvaldatud kogustest.

4.   Lõike 2 punktis a osutatud konkreetset lao- ja raamatupidamisarvestusest peavad iga kõrvaldatud toote puhul selguma koguste liikumised, väljendatuna tonnides:

a)	tootjaorganisatsiooni liikmete ja teiste tootjaorganisatsioonide liikmete tarnitud toodang vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 12 lõike 1 punktidele b ja c;

b)	tootjaorganisatsioonipoolne müük, et teha kindlaks värskete toodete turu tooted ja töödeldavad tooted ning

c)	turult kõrvaldatud tooted.

5.   Turult kõrvaldatud toodete sihtkoha kontrollid hõlmavad järgmist:

a)	saajate poolt peetava laoarvestuse ning delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 46 lõike 2 teise lõigu kohaldamisel asjaomaste heategevusorganisatsioonidel ja muude asutuste finantsaruannete pisteline kontroll; ning

b)	asjakohaste keskkonnanõuete järgimise kontroll.

6.   Kui teise astme kontrollimistel ilmneb rikkumisi, teevad liikmesriigid kõnealuse aasta kohta üksikasjalikumaid teise astme kontrolle ja suurendavad järgmisel aastal kõnealuste tootjaorganisatsioonide või tootjaorganisatsioonide liitude tööruumes teise astme kontrollide sagedust.

Artikkel 31

Toorelt koristamine ja koristamata jätmine

1.   Enne toorelt koristamist veenduvad liikmesriigid kohapealse kontrolli abil, et asjaomased tooted ei ole kahjustatud ning asjaomane ala on hästi hooldatud. Pärast toorelt koristamist kontrollivad liikmesriigid, kas asjaomaselt alalt on kogu saak koristatud ning kas koristatud toodang on denatureeritud.

2.   Enne koristamata jätmist veenduvad liikmeriigid kohapealse kontrolli abil, et asjaomane ala on hästi hooldatud, saaki ei ole osaliselt koristatud ning toode on hästi kasvanud, üldiselt veatu ja standardse turustuskvaliteediga.

Liikmesriigid tagavad toodangu denatureerimise. Kui see ei ole võimalik, tagavad nad kontrollkäikude või saagikoristuse aegsete külastuste abil, et saaki ei koristata.

3.   Kui kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 48 lõike 3 teist lõiku,

a)	siis käesoleva artikli lõike 2 esimese lõiguga ettenähtud nõuet, et saaki ei ole osaliselt koristatud, ei kohaldata ning

b)	tagavad liikmesriigid, et selliseid puu- ja köögiviljataimi, mille suhtes kohaldatakse koristamata jätmise ja toorelt koristamise meetodeid, ei kasutata samal tootmisperioodil täiendavaks tootmiseks.

4.   Artikli 30 lõikeid 1, 2, 3 ja 6 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 32

Riikidevahelised tootjaorganisatsioonid

1.   Liikmesriik, kus asub riikidevahelise tootjaorganisatsiooni peakontor, vastutab täielikult kontrollimise korralduse eest, mis on seotud rakenduskava ja -fondiga, ning halduskaristuste kohaldamise eest, kui sellise kontrolli tulemusel selgub, et kohustusi ei ole täidetud.

2.   Teised liikmesriigid, kes peavad tegema delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 14 lõike 3 punktis c osutatud halduskoostööd, teevad selliseid haldus- ja kohapealseid kontrolle, mida nõuab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liikmesriik, ning teatavad talle kontrollide tulemused. Nad järgivad kõiki lõikes 1 osutatud liikmesriigi sätestatud tähtaegu.

3.   Tootjaorganisatsiooni ning rakenduskava ja rakendusfondi suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud liikmesriigis kehtivaid eeskirju. Keskkonna- ja fütosanitaarküsimuste ning kriisiennetuse ja -ohje meetmete osas kohaldatakse aga selle liikmesriigi eeskirju, kus vastavaid meetmeid rakendatakse.

Artikkel 33

Riikidevahelised tootjaorganisatsioonide liidud

1.   Liikmesriik, kus asub riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu liikmeks oleva tootjaorganisatsiooni peakontor, vastutab täielikult kõnealuse organisatsiooni või liidu sellise kontrollimise korralduse eest, mis on seotud tema territooriumil kohaldatava rakenduskava kohaste meetmetega ja rakendusfondiga, ning halduskaristuste kohaldamise eest, kui sellise kontrolli tulemusel selgub, et kohustusi ei ole täidetud.

2.   Lõikes 1 osutatud liikmesriik teeb tihedat koostööd liikmesriigiga, kus asub riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu peakontor, ja teatab viivitamata tehtud kontrolli tulemustest ja võimalikest kohaldatud halduskaristustest.

3.   Liikmesriik, kus asub riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu peakontor, vastutab täielikult kõnealuse organisatsiooni või liidu sellise kontrollimise korralduse eest, mis on seotud riikidevahelise tootjaorganisatsiooni tasandil kohaldatava rakenduskava kohaste meetmetega ja riikidevahelise tootjaorganisatsiooni rakendusfondiga, ning halduskaristuste kohaldamise eest, kui sellise kontrolli tulemusel selgub, et kohustusi ei ole täidetud. Ta tagab ka kontrollide ja maksete kooskõlastatuse seoses rakenduskava kohaste meetmetega, mida on rakendatud teiste liikmesriikide territooriumil.

4.   Rakenduskavade kohased meetmed vastavad selle liikmesriigi õigusnormidele, kus neid tegelikult rakendatakse.

Artikkel 34

Kontrollid

Ilma et see piiraks käesoleva määruse konkreetsete sätete või muude liidu õigusaktide kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid kontrolle ja meetmeid, et tagada määruse (EL) nr 1308/2013, delegeeritud määruse (EL) 2017/891 ja käesoleva määruse nõuetekohane kohaldamine. Need kontrollid ja meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada liidu finantshuvide piisav kaitse.

Eelkõige tagavad liikmesriigid, et:

a)	kõik Euroopa Liidu või riiklike õigusaktidega või riikliku strateegia või riikliku raamistikuga kehtestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid on kontrollitavad;

b)	kontrollimise eest vastutavatel liikmesriigi pädevatel asutustel on tõhusaks kontrollimiseks piisav arv sobiva kvalifikatsiooni ja kogemustega töötajaid ning

c)	nähakse ette sätted kontrollide kohta, millega välditakse määruse (EL) nr 1308/2013 ja muude liidu või siseriiklike kavade alusel puu- ja köögiviljasektoris võetavate meetmete eeskirjadevastast topeltrahastamist.

Artikkel 35

Ilmsed vead

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõike 6 kohaselt võib määruse (EL) nr 1308/2013, delegeeritud määruse (EL) 2017/891 või käesoleva määruse kohaselt liikmesriigile edastatud teateid, nõudeid või taotlusi ning toetusetaotlusi pärast nende esitamist igal ajal korrigeerida ja kohandada, kui liikmesriigi pädev asutus tuvastab ilmseid vigu.

V PEATÜKK

EESKIRJADE LAIENDAMINE

Artikkel 36

Rahalised toetused

Kui liikmesriik otsustab määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 165 kohaselt, et tootjaorganisatsioonidesse, tootjaorganisatsioonide liitu või tootmisharudevahelisse organisatsiooni mittekuuluvad tootjad, kuid kelle jaoks on eeskirjad siduvad, peavad tegema rahalise sissemakse, edastab liikmesriik komisjonile kõnealuses artiklis sätestatud tingimuste täitmise kontrollimiseks vajaliku teabe. Selline teave sisaldab eelkõige sissemaksete arvutamise alust, nende ühiksummat, hõlmatud tegevusi ja nendega seotud kulusid.

Artikkel 37

Laiendamised, mida kohaldatakse kauemaks kui üheks aastaks

1.   Kui laiendamiseeskirju otsustatakse kohaldada kauem kui üks aasta, kontrollivad liikmesriigid iga aasta puhul, kas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 164 lõikes 3 sätestatud representatiivust käsitlevaid tingimusi täidetakse kogu kõnealuse laiendamise kohaldamise ajal.

2.   Kui liikmesriigid leiavad, et tingimusi enam ei täideta, tühistavad nad laiendamise, kusjuures tühistamine jõustub järgmise aasta algusest.

3.   Liikmesriigid teatavad mis tahes tühistamisest viivitamata komisjonile. Komisjon teeb kõnealuse teabe asjakohaste vahendite abil avalikkusele kättesaadavaks.

VI PEATÜKK

PIIRIL KEHTIVA HINNA SÜSTEEM JA IMPORDITOLLIMAKSUD

Artikkel 38

Kindlad impordiväärtused

1.   Kõigi delegeeritud määruse (EL) 2017/891 VII lisa A osas sätestatud toodete ja kohaldamisperioodide kohta kehtestab komisjon iga turustuspäeva ja päritolu jaoks kindla impordiväärtuse, mis võrdub kõnealuse määruse artiklis 74 osutatud tüüpiliste hindade kaalutud keskmisega, millest on maha arvatud standardsumma viis eurot 100 kg kohta ja väärtuselised tollimaksud.

2.   Kui delegeeritud määruse (EL) 2017/891 VII lisa A osas sätestatud toodete ja kohaldamisperioodide jaoks on vastavalt kõnealuse määruse artiklitele 74 ja 75 ning käesolevale artiklile kehtestatud kindel impordiväärtus, ei kohaldata komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (10) artiklis 142 osutatud ühikuhinda. See asendatakse lõikes 1 osutatud kindla impordiväärtusega.

3.   Kui teatavat päritolu tootel puudub kindel impordiväärtus, kohaldatakse selle toote puhul kehtivate kindlate impordiväärtuste kaalutud keskmist.

4.   Delegeeritud määruse (EL) 2017/891 VII lisa A osas sätestatud kohaldamisperioodide jooksul kehtivaid kindlaid impordiväärtusi kohaldatakse kuni nende muutmiseni. Nende kohaldamine lõpetatakse siiski juhul, kui kahe järjestikuse nädala jooksul ei ole komisjonile teatatud keskmist tüüpilist hinda.

Kui vastavalt esimesele lõigule ei kohaldata teatava toote suhtes kindlat impordiväärtust, võrdub selle toote suhtes kohaldatav kindel impordiväärtus viimase keskmise kindla impordiväärtusega.

5.   Erandina lõikest 1, kui kindla impordiväärtuse arvutamine ei ole olnud võimalik, ei kohaldata kindlat impordiväärtust delegeeritud määruse (EL) 2017/891 VII lisa A osas sätestatud kohaldamisperioodide esimesest päevast alates.

6.   Kindla impordiväärtuse suhtes kohaldatav vahetuskurss on Euroopa Keskpanga viimati, enne hindade edastamise perioodi viimast kuupäeva avaldatud kurss.

7.   Komisjon peab eurodes esitatud kindlad impordiväärtused avaldama TARICi (11) kaudu.

VII PEATÜKK

TÄIENDAVAD IMPORDITOLLIMAKSUD

Artikkel 39

Täiendava imporditollimaksu kehtestamine

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 182 lõikes 1 osutatud täiendavat imporditollimaksu võib kohaldada käesoleva määruse VII lisas loetletud toodete suhtes ja ajavahemikel. Kõnealust täiendavat imporditollimaksu kohaldatakse, kui mis tahes toodete kogused, mis on lastud vabasse ringlusse kõnealuses lisas sätestatud kohaldamisperioodidel, ületavad kõnealuse toote käivituskogust.

2.   Iga VII lisas loetletud toote ja kõnealuses lisas esitatud ajavahemike jooksul vabasse ringlusse lubatud koguste kohta edastavad liikmesriigid komisjonile üksikasjalikud andmed, kasutades rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 55 sätestatud sooduskorra alusel toimuva impordi järelevalvemeetodit.

3.   Täiendav imporditollimaks kehtestatakse kogustele, mis lubatakse vabasse ringlusse pärast selle tollimaksu kohaldamiskuupäeva, tingimusel et:

a)	nende delegeeritud määruse (EL) 2017/891 artikli 74 kohaselt määratud tolliväärtus toob kaasa suurimate kõnealuse päritoluga impordi suhtes kehtestatavate koguseliste tollimaksude kohaldamise ning

b)	import toimub täiendava imporditollimaksu kohaldamise ajal.

Artikkel 40

Täiendava imporditollimaksu summa

Artikli 39 alusel kohaldatav täiendav imporditollimaks moodustab asjaomase toote puhul vastavalt ühisele tollitariifistikule kohaldatavast tollimaksust ühe kolmandiku.

Toodete puhul, mille suhtes kehtib tariifne sooduskohtlemine nagu väärtuseline tollimaks, moodustab täiendav imporditollimaks siiski ühe kolmandiku asjaomase toote puhul kehtivast eritollimaksust, kui kohaldatakse artikli 39 lõiget 2.

Artikkel 41

Täiendavast imporditollimaksust vabastamine

1.   Täiendavast imporditollimaksust vabastatakse järgmised kaubad:

a)	tariifikvoodi alusel imporditud kaup;

b)	enne täiendava tollimaksu kohaldamist käsitlevat otsust päritolumaalt välja viidud kaubad, mida veetakse veodokumendi alusel, mis kehtib pealelaadimiskohast päritolumaal mahalaadimiskohani Euroopa Liidus ja on koostatud enne täiendava tollimaksu kohaldamist.

2.   Huvitatud isikud peavad esitama tollile viimase nõutaval viisil tõendid lõike 1 punkti b nõuete täitmise kohta.

Tollasutused võivad käsitada kaupa enne täiendava imporditollimaksu kohaldamise kuupäeva päritolumaalt väljununa juhul, kui esitatakse üks järgmistest dokumentidest:

a)	mereveo korral veokiri, millega tõendatakse, et pealelaadimine toimus enne kõnealust kuupäeva;

b)	raudteeveo korral päritolumaa raudteeasutuse poolt enne kõnealust kuupäeva vastuvõetud saatekiri;

c)	maanteeveo korral CMR-saateleht või muu enne kõnealust kuupäeva päritolumaal koostatud transiididokument, kui järgitakse liidu transiidi või ühise transiidi alal sõlmitud kahe- või mitmepoolsetes lepingutes kehtestatud tingimusi;

d)	lennuveo korral lennuveokiri, millega tõendatakse, et lennuettevõtja võttis kauba vastu enne kõnealust kuupäeva.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 42

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671

(2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(3)  Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(4)  Komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (ELT L 157, 15.6.2011, lk 1).

(5)  Komisjoni 13. märtsi 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/891, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 puu- ja köögivilja ning töödeldud puu- ja köögivilja sektorite osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 neis sektorites kohaldatavate karistuste osas ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 4).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 4.11.2014, lk 56).

(8)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 18).

(9)  Komisjoni 6. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 908/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega (ELT L 255, 28.8.2014, lk 59).

(10)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

(11)  http://ec.europa.eu/taxation_customs/customs/customs_duties/tariff_aspects/customs_tariff/index_en.htm

---

---

---

---

---

---

---

---