—

tühistada Euroopa Parlamendi juhatuse 10. detsembri 2018. aasta otsus koos Euroopa Parlamendi presidendi 26. märtsi 2019. aasta otsusega, millega jäeti rahuldamata juhatuse kõnealuse otsuse peale esitatud vaie;

—

tühistada kõik aktid, muudatused, teatised, otsused ja kinnipidamised, mis selle otsuse tagajärjel on tehtud;

—

mõista hageja kasuks välja 6 500 eurot käesoleva hagi esitamise ettevalmistamisega tekkinud kulude hüvitamiseks;

—

mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

1.

Esimene väide, et rikutud on parlamendiliikmete põhimääruse artiklit 27. Nimetatud säte ei luba juhatusel kahjustada parlamendiliikmete omandatud õigusi või ooteõigusi.

2.

Teine väide, et rikutud on Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete artikli 76 lõiget 3. Hageja väidab, et parlamendiliikmete põhimääruse artikliga 27 tagatakse põhimääruse rakendusmeetmete pensionifondi puudutavate sätete terviklikkus, nii et lubatud ei ole nende ülesehituse mis tahes muutmine.

3.

Kolmas väide, et rikutud on ELL artikli 223 lõiget 2 ja juhatusel puudub pädevus, sest viimati nimetatu kehtestas endistele parlamendiliikmetele makstavatele pensionitele maksu, mida ta ei saa teha, sest kõik parlamendiliikmete maksustamist puudutavad otsused on nõukogu pädevuses.

4.

Neljas väide, et rikutud on õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid. Vaidlustatud akti vastuvõtmisega rikuti võetud kohustusi ja tekste, mis kujutavad endast kinnitusi ja usaldusväärseid tagatisi, et vabatahtlikku pensionifondi skeemi enam ei muudeta.

5.

Viies väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet. Parlament, kes vastutab ainsana tekkinud finantsolukorra eest, võttis selle lahendamise ettekäändel vastu ebapiisavad ja ebaõiglased meetmed.

6.

Kuues väide, et rikutud on võrdsuse põhimõtet. Vaidlustatud otsusega koheldakse ebavõrdselt osamakseid tegevaid ja neid mittetegevaid parlamendiliikmeid, samuti juba pensionil olevaid endisi parlamendiliikmeid ja neid, kes veel pensionil ei ole.