26.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 22/27

—

kinnitada, et käesolev apellatsioonkaebus, mis on esitatud Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 12. septembri 2007. aasta otsuse T-363/04 peale ühenduse õiguse rikkumise asjas, on esitatud nõutavas vormis ja ettenähtud tähtajal;

—

tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 61 ja kodukorra artiklile 113 ning tühistada täielikult Esimese Astme Kohtu eespool viidatud otsus;

—

teha lõplik kohtuotsus, kui menetlusstaadium seda lubab;

—

teise võimalusena suunata asi tagasi Esimese Astme Kohtusse, kelle jaoks on Euroopa Kohtu heakskiidetud kriteeriumid siduvad, ja kui Euroopa Kohus peab vajalikuks, siis näidata, millist tühistatud kohtuotsuse mõju tuleb poolte suhtes pidada lõplikuks, ning lõpuks, mõista kohtukulud vastavalt kodukorra artiklile 112 välja esimese kohtuastme hagejalt, kes on käesolevas apellatsioonimenetluses kostja.

—

selles ei käsitletud CARBONELL'i kaubamärke nr 994364, nr 1238745 ja nr 1698613 vastulause aluseks olevate ainsate varasemate kaubamärkidena;

—

CARBONELL'i hilisem ühenduse kaubamärk nr 338681ei olnud sõnaselgelt vastulause aluseks olevate kaubamärkide hulgast välja jäetud;

—

kahe eelneva väite tagajärjena ei olnud nõuetekohaselt piiritletud „avalikkust territooriumil, kus varasem kaubamärk oli kaitstud”, kuna varasemad kaubamärgid olid üksnes Hispaania kaubamärgid ja asjaomasel territooriumil oli avalikkuse näol tegemist oliivõli Hispaania tarbijaga;

—

kuigi kohtuotsuse teatud põhjendused viitavad „oliivõli Hispaania turule”, oli sellele teabele hinnangu andmine osaline ja piiratud, kuna seda teavet võeti arvesse üksnes kõnesolevate kaubamärkide kujutisosade eristusvõime kindlaksmääramisel;

—

järelikult ei võetud seda teavet kohtuotsuses arvesse ei märkide sarnasuse terviklikul hindamisel (kuna kohtuotsuses ei ole öeldud midagi „oliivõli Hispaania turu” kohta, selleks, et hinnata näiteks kõnesolevate kaubamärkide sõnaliste osade eristusvõimet) ega muude asjaolude kaalumisel, mis olid samuti antud juhul asjakohased otsustamaks, kas kõnesolevate kaubamärkide vahel oli segiajamise tõenäosus või mitte.

—

vaidlusaluses kohtuotsuses uuriti kõnesolevaid kaubamärke mitte „igakülgse hindamise” ega „tervikmulje” kriteeriumist lähtuvalt, vaid selles läheneti kõnesolevate kombineeritud kaubamärkide koostisosadele eraldi, järjestikku ja analüütiliselt ning seetõttu rikuti artikli 8 lõike 1 punkti b ja seda sätet tõlgendanud kohtupraktikat.

Vaidlustatud kohtuotsuses ei tehtud seda, mida oleks kohe alguses pidanud tegema, nimelt uurima kõnesolevaid kaubamärke neid moodustanud „igakülgse hindamise” ja „tervikmulje” kriteeriumidest lähtuvalt. Selle asemel kasutati vaidlustatud kohtuotsuses algusest peale analüütilist meetodit ning uuriti esiteks kujutisosi (punktid 75–87) ning teiseks sõnalisi osi (punktid 88–93) eraldi ja järjestikku, andes otsustava kaalu kujutisosadele ja eitades sõnaliste osade mistahes olulisust. On tõsi, et vaidlustatud kohtuotsuses mainiti igakülgse hindamise ja tervikmulje kriteeriume (punkt 99), kuid tõsi on ka see, et see pole piisav, et viidata ja korrata kohtupraktika kohast kriteeriumit selleks, et tegutseda nõuetekohaselt, seda tuleb ka järgida ja asjas õigesti kohaldada. Vaidlustatud kohtuotsuses seda ei tehtud. Kõnesolevate kaubamärkide sarnasuse hindamisel ei kohaldatud vaidlustatud kohtuotsuses esmase ja peamise kriteeriumina igakülgse hindamise ja tervikmulje kriteeriume ning kohaldati analüütilist kriteeriumi, millega esiteks liigendati kaubamärgid kujutisosadeks ja sõnalisteks osadeks ja teiseks, hinnati neid eraldi, kõigepealt kõnesolevate kaubamärkide kahte kujutisosa ja seejärel sõnalist osa LA ESPAÑOLA, jättes viitamata vastulause aluseks olevate kaubamärkide teisele sõnalisele osale CARBONELL.

Lisaks on vaidlustatud kohtuotsusega rikutud ka artikli 8 lõike 1 punkti b, kuna selles jäeti hindamata kahte käesolevas asjas asjakohast elementi, milleks on varasem kooseksisteerimine pikema aja vältel ja üldtuntus, mis olid äärmiselt asjakohased, et hinnata taotletava ühenduse kaubamärgi LA ESPAÑOLA nr 236588 ja vastulause aluseks olevate varasemate Hispaania kaubamärkide CARBONELL vahelist segiajamise tõenäosust.

—

Oliivõli keskmise Hispaania tarbija tajumine ja kõnesolevate kaubamärkide segiajamise väidetav tõenäosus.

Kuigi vaidlustatud kohtuotsuses on mainitud keskmise tarbija profiili, millele on ühenduse kohtupraktikas antud üksikasjalik hinnang, ei kasuta vaidlustatud kohtuotsus sellist tarbija mudelit, vaid kujutab oliivõli keskmise Hispaania tarbijana pigem tarbijat, kes on lähemal Saksamaa kohtupraktikas kasutatavale tarbija mudelile: „hoolimatu ja mõtlematu tarbija”, kui ühenduse kohtupraktikas valitud Euroopa tarbija mudelile, milleks on „mõistlikult teadlik ja tähelepanelik ning ettevaatlik tarbija” (kohtuotsused LLOYD, punkt 26, ja PICASSO, punkt 38). Vaidlustatud kohtuotsuses tehti lisaks nimetatud tõsisele eksimusele veel teine, mis on sama tõsine ja mis seisneb tarbijate poolt „madalama tähelepanelikkuse astme arvesse võtmist” seoses oliivõli puudutavate kaubamärkidega, selle asemel, et võtta arvesse sellise keskmise Hispaania tarbija poolt oliivõlile tavapäraselt pööratava tähelepanelikkuse astet, kes on mõistlikult teadlik ja tähelepanelik ning ettevaatlik.