15.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 434/58

Raportöör:

Michael McLOUGHLIN

1.1

Komitee toetab komisjoni ettepanekuid äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) valdkonnas.

1.2

Komitee soovitab teha suurimaid jõupingutusi, et jõuda CCCTB saavutamise küsimuses konsensuseni, milles võetaks arvesse subsidiaarsuse ja riikide suveräänsusega seotud tundlikku laadi probleeme.

1.3

Komitee mõistab põhjuseid, miks komisjon otsustas kaheetapilise menetluse kasuks, ent ärgitab tegema pärast kokkulepet ühtse maksubaasi suhtes kiiresti algust teise etapiga, sest alles pärast konsolideerimist tunnetavad ettevõtted selle peamisi eeliseid. Agressiivse maksuplaneerimisega võitlemise aspektist saadakse teatavat kasu juba esimesest etapist alates, ent konsolideerimine viib ettevõtmise lõpule.

1.4

Komitee tunnustab seda, et komisjon taaskäivitas CCCTB ettepaneku nii eesmärgiga aidata ühtset turgu kui ka selleks, et võidelda agressiivse maksuplaneerimise vastu, omistades tulu sinna, kus väärtus luukase. Komitee innustab liikmesriike püüdlema mõlema etapi lõpetamise poole, sest see on tõhus meede pettuste vastu võitlemisel ja majanduskasvu edendamisel.

1.5

Nagu 2011. aastalgi, soovitab komitee uuesti läbi vaadata CCCTB jaotusvalemi. Komisjon ja liikmesriigid peaksid kaaluma, kas arvata intellektuaalomand valemipõhisest jaotamisest välja. Ka sihtkohajärgne käive võib vajada muudatusi, et tagada õiglane rakendamine. Komitee on mures selle pärast, et kavandatud käibeteguri kasutamine viib selleni, et paljud väiksemad eksportivad liikmesriigid kaotavad maksustatavat tulu suurematele tarbivatele liikmesriikidele. Komitee arvates tuleks ettepanekus püüelda õiglase valemi suunas ja vältida süsteemset tasakaalustamata mõju.

1.6

Komitee kutsub amortisatsiooni puudutavate ettepanekute puhul tagama, et need peegeldaksid ettevõtete tegelikke kogemusi. Teatud varaklasside puhul, kus tehnoloogilise muutuse tempo tõttu toimub väga kiire vananemine, võivad amortisatsioonieraldised olla liiga piiratud.

1.7

Komitee kiidab heaks selle, et ettepanekuga võrdsustada laenuvahendite ja omakapitali kaudu rahastamine tunnistatakse ettevõtja investeeringute omakapitali kaudu rahastamise maksustamist. Ent majanduslikes raskustes ettevõtetele ei tohiks kohaldada suuremat maksukoormust.

1.8

Komitee soovitab hoolitseda selle eest, et ettepanekute tulemusel tekiks liikmesriikide vahel õiglane tasakaal, ja seepärast tuleks iga liikmesriigi puhul eraldi üksikasjalikult analüüsida ettepanekute mõju investeeringute atraktiivsusele ja töökohtade säilitamisele ja loomisele. Komitee rõhutab, et liikmesriigid peaksid andma selleks vajalikku teavet.

1.9

Komitee soovitab, et CCCTB ettepanekud peaksid vähendama keerukust igal võimalikul juhul, arvestades seatud eesmärki tagada kindlus ja lihtsus. See on eriti oluline immateriaalse vara käsitlemiseks ettevõtte bilansis.

1.10

Komitee ärgitab komisjoni käsitlema vajadust paindlikkuse järele ja tagama, et riigid ja ettevõtted on võimelised reageerima muutuvatele ülemaailmsetele või riigisisestele majanduslikele tingimustele, järgides sealjuures ELi menetlusi ja ühist koostööd.

1.11

CCCTB oleks tõhusam ja saavutaks suurema tõenäosusega vajaliku üksmeelse toetuse, kui käsitletaks mõnesid selles arvamuses väljatoodud põhiprobleeme.

2.1

Taaskäivitatud äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) ettepanek on ühtne eeskirjade kogum, mille abil arvutada ettevõtete maksustatavat kasumit ELis, eesmärgiga anda tugev panus majanduskasvu, konkurentsivõime ja õigluse heaks ühtsel turul. CCCTB korral peaksid piiriülesed ettevõtted oma maksustatava sissetuleku arvutamisel vastama erinevate riiklike eeskirjade asemel ühe, ELi ühtse süsteemi nõuetele. Ettevõtted esitaksid ühe maksudeklaratsiooni kõigi oma ELi tegevuste kohta ja saaksid katta ühes liikmesriigis tekkinud kahjumi teises liikmesriigis saadud kasumiga. Grupisiseseid tehinguid ei maksustataks enam üksuse tasandil, kaotades seega siirdehindade probleemid CCCTB valdkonnas. Konsolideeritud maksustatav kasum jaotataks nende liikmesriikide vahel, kus grupp tegutseb, kasutades jaotusvalemit. Seejärel maksustaks iga liikmesriik oma osa kasumist äriühingu tulumaksu riikliku määra alusel.

2.2

Võrreldes 2011. aasta ettepanekuga on lisandunud ka uusi sätteid. Esiteks kutsutakse 2016. aasta ettepanekutes kehtestama 750 miljoni eurose või suurema aastakäibega konsolideerimisgruppide reguleerimiseks pigem kohustuslikud kui vabatahtlikud eeskirjad, teiseks sisaldavad need eeskirju, mille eesmärk on innustada ettevõtteid hankima investeeringute rahastamiseks omakapitali, et töötada vastu kallutatusele laenurahastuse kasuks, ja kolmandaks viiakse sisse teadusuuringute ja arenduse suuremahuline mahaarvamine. Ühine maksubaas sisaldab ka ettepanekuid ajutise kahjumi piiriülese mahaarvamise kohta koos sellele järgneva taas arvesse võtmisega, kuni konsolideerimine kasutusele võetakse. Ettepanekute teise etapiga liigutakse edasi pärast poliitilise kokkuleppe saavutamist ühist maksubaasi käsitlevate ettepanekute küsimuses. Kuni selle ajani jääb teine etapp nõukogu kaalutluste ootele.

2.3

Praegune komisjoni ettepanek koosneb kahest eraldiseisvast ettepanekust võtta vastu nõukogu direktiiv. Üks ettepanek on äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi ehk CCTB kohta ja teine on äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi ehk CCCTB kohta. Kahe elemendi kaheks eraldiseisvaks ettepanekuks lahutamine on peamine erinevus 2016. ja 2011. aasta ettepanekute vahel. Komisjon pakub välja järkjärgulise lähenemisviisi, milles esimesena käsitletakse CCTBd, millele järgneb hiljem CCCTB.

2.4

Komisjon taaskäivitas ka CCCTB ettepaneku, võitlemaks agressiivse maksuplaneerimise vastu ja samuti aitamaks ühtset turgu, tunnistades, et „ettepanekut tõenäoliselt terviklikult vastu ei võetaks, kui ei kasutata järkjärgulist lähenemisviisi“. Komisjon rõhutab siiski, et konsolideerimine on ettepanekute lahutamatu osa. CCCTB kohustuslik laad ettevõtete jaoks, kelle käive ületab 750 miljonit eurot, on osa strateegiast parandada majanduskasvu väljavaateid ja võidelda agressiivse maksuplaneerimise vastu. Komisjon usub, et ettepanekud on ettevõtete jaoks üldiselt atraktiivsemad nii eeskirjade järgimise ja keerukuse kui ka maksusoodustuste puhul omakapitali laenukapitalile eelistamise aspektist. Komisjon näeb ettepanekute eelisena ka ühes liikmesriigis tekkinud kahjumite piiriülest katmist mõnes teises liikmesriigis saadud kasumiga.

2.5

Komisjon märgib, et kehtiv rahvusvaheline äriühingute maksustamise süsteem ei sobi enam praegustesse oludesse. Komisjon on seisukohal, et juhul kui siseriiklikud õigusnormid on koostatud ilma rahvusvahelisi küsimusi arvesse võtmata, võib tekkida ebakõlasid. Kuigi 2016. aasta ettepanekud on suuremate gruppide jaoks kohustuslikud, nähakse neis ette ka valikulise täitmise süsteem ELi üksustele, millele kehtib äriühingute maksustamine ja mille käive jääb 750 miljoni euro piirist allapoole. Komisjon näeb neid ettepanekuid vahendina kasumi omistamiseks sinna, kus väärtus luuakse.

2.6

Komisjon tunnistab, et asjaomased ettepanekud on kaugeleulatuvad ja seetõttu on nende rakendamine etapiviisiline. Tegelikult väidab komisjon, et keerulised arutelud konsolideerimiselemendi teemadel võivad viivitada teisi olulisi valdkondi, kus võib olla rohkem konsensust. Need kaks ettepanekut esitatakse siiski koos sama algatuse osana. Komisjon märgib lisaks, et konsolideerimine jääb algatuse oluliseks elemendiks ja suuri maksualaseid probleeme, millega asjaomased grupid silmitsi seisavad, saab kõrvaldada ainult konsolideerimise kaudu.

3.1

Ettepanekud sisaldavad ettevõtete ja kodanike jaoks olulist kasu. ELi üleselt kauplevate suuremate ettevõtete ja nende ettevõtete jaoks, kes selle variandi kasuks otsustavad, vähenevad nõuete täitmisega seotud kulud ja keerukus. See on oluline küsimus ka ühtse turu väljakujundamise ja kõigile võrdsete võimaluste loomise edendamisel. Asjakohase sisseviimise korral võib CCCTB täita võtmerolli võitluses agressiivse maksuplaneerimise vastu ja kodanike usalduse taastamisel maksusüsteemi vastu. Ühine lähenemine maksubaasile tagab selle, et ELi riigid kasutavad sarnast lähenemist ja eelkõige arvestavad täpselt samu aspekte ning lubavad samu mahaarvamisi. Rahvusvahelised ettevõtted saavad praegu kasutada eri riikides erinevaid maksubaase ja erinevaid maksumäärasid ning mõnikord offshore üksusi, et maksta väga väikeseid tegelikke maksumäärasid. CCCTB tegeleb nende küsimustega.

3.2

Agressiivne maksuplaneerimine põhjustab väiksemaid maksutulusid. Maksuplaneerimise ulatus valmistab ELi kodanikele tõsist muret. EL on võtnud selle vastu võitlemiseks palju meetmeid, võttes vastu tegevuskava. CCCTB üks eesmärke on uurida, kuidas seda lähenemisviisi edasi arendada, et tagada äriühingute tõhus maksustamise kogu ELis.

3.3

CCCTBga kaasnev siirdehindade märkimisväärne vähendamine ELis võitleb tavade vastu, mis viivad agressiivse maksuplaneerimiseni. Näiteks kasutatakse selleks sageli varasid, nagu intellektuaalomand, sest selle väärtust on keeruline hinnata või hindavad neid ettevõtted ise, kajastades nominaalselt turuväärtust. Sageli tehakse nendega ettevõtte struktuuride raames sisetehinguid.

3.4

CCCTB saab võidelda agressiivse maksuplaneerimise vastu, tuvastades, kus toimub tegelik majandustegevus. Ettevõtted võivad ühes liikmesriigis võtta tööle hulga inimesi ja/või omada seal märkimisväärseid varasid, ent neil puuduvad selles liikmesriigis tulud või on need väga väikesed. Praegu saavad kogu ELi hõlmava struktuuriga ettevõtted korraldada oma äritegevuse nii, et suurem osa nende ELi tuludest jõuab Euroopa peakorterisse selles jurisdiktsioonis, kus on kõige madalamad maksumäärad ja/või kõige heldemad mahaarvamised. See koos immateriaalse vara siirdehindade kasutamisega põhjustab seda, et rahvusvahelised ettevõtted, kellel on väga suur käive paljudes jurisdiktsioonides, maksavad äärmiselt väikest tegelikku äriühingu tulumaksu. CCCTB ettepanekud saavad nende probleemidega tegeleda. Ettepanekutes esitatud valem on suunatud sinna, kus majandustegevus toimub, ja sealjuures on olulised tegurid käive, tööjõud ja varad. Samuti on neis küsimustes oluline roll riikide maksuhalduritel.

3.5

Vastuvõtmise korral peaks CCCTB avaldama mõju kõigi ettevõtete konkurentsivõimele. Ettepanekus tuleks arvesse võtta nii VKEde kui ka suurte ettevõtete ees seisvaid mitmesuguseid probleeme.

4.1

Komitee tervitab ettepanekuid äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi ja äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta kui vahendit ühtse turu tõhustamiseks suuremate ettevõtete maksuküsimuste lihtsustamise teel ja kui vahendit agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemiseks. Alates 2011. aastast on laiem Euroopa ja ülemaailmne majanduslik ja poliitiline kontekst oluliselt muutunud. Eelmise CCCTB ettepanekuga ei tehtud märkimisväärseid edusamme. Komitee loodab, et uued ettepanekud, milles võetakse arvesse ülemaailmseid suundumusi, kujunevad edukamaks.

4.2

CCCTB üle peetava arutelu edenedes on oluline, et konsolideerimine jääks esmaseks eesmärgiks. Samuti tuleks ettepanekule kasuks, kui igal võimalikul juhul vähendataks selle keerukust. Komitee ärgitab komisjoni otsima ettepaneku mõlema aspekti edasiarendamisel maksimaalset konsensust.

4.3.1

Jaotusvalem tekitab mitmeid küsimusi. Komitee tunneb muret asjaolu pärast, et ei ole üritatud sisukalt selgitada või määratleda, millises ulatuses kajastab maksustatava kasumi liikmesriikide vahel jaotamise üldvalem (üks kolmandik varad, üks kolmandik tööhõive ja üks kolmandik sihtkohajärgne käive) asjakohaselt ettevõtete majanduslikku tegelikkust. Olemasolev ettepanek võib põhjustada olulisi muutusi selles, kuhu maksustamisele kuuluv kasum kumuleeritakse, millel on oluline ja teadmata mõju äriühingutele ja liikmesriikidele. Majandusjuhtimises on maksutulul oluline osa ja sellel võib olla tõsine mõju. Komitee arvates tuleks ettepanekus püüelda õiglase valemi suunas ja vältida süsteemset tasakaalustamata mõju.

4.3.2

Kuigi tähelepanu pööramine sellistele küsimustele nagu tehased, seadmestik ja töötajad on asjakohane, ei anna see nüüdisaegsest tööstusest terviklikku pilti. Digitaalse ühtse turu strateegia rõhutab näiteks intellektuaalomandi tähtsust. Samuti võivad kapitaliturgude liiduga seotud arengusuunad keskenduda finantsvarale.

4.3.3

Komitee mure tuleneb peamiselt järgmisest:

4.4.1

Komisjoni ettepanekutes pannakse tugevalt rõhku ettevõtja investeeringute laenuvahendite versus omakapitali kaudu rahastamise maksustamise küsimusele. Omakapitali edendamist tööstusstrateegia olulise elemendina võib pidada väärtuslikuks, kuna see hajutab ettevõttes riske ja väldib planeerimisel paljusid volatiilsuse aspekte.

4.4.2

Täpsemalt valmistab komiteele muret asjaolu, et valitud lähenemisviis võib olla protsükliline selles mõttes, et omakapitali langus halbadel aegadel või laenu kasutamine alternatiivide puudusel suurendaks maksustatavat sissetulekut, seega ei parandaks see ettevõtte olukorda, kui see on parajasti silmitsi kõige keerulisemate aegadega. Sellel oleks omakorda mõju töökohtadele ja majanduskasvule. Seepärast tuleks komitee arvates valitud lähenemisviisi veel kaaluda.

5.1

Komisjoni ettepanekud toetavad oma seisukohtades tugevalt ettevõtlust ning lihtsama ja tõhusama nõuete täitmise ja äritegevuse korra loomist. Kuigi ühtse turu ja ärivajaduste edendamist võidakse käsitada kui üht ELi põhieesmärki, siis eksistentsiaalsel tasandil on EL loodud liikmesriikide poolt nende vajaduste rahuldamiseks. Vähemalt peab komisjon süstemaatiliselt hindama kavandatavate muudatuste mõju iga liikmesriigi maksutulule, investeeringutele ja tööhõivele, kasutades rahvusvaheliste andmebaaside analüüse ja liikmesriikide andmeid. Komitee kutsub liikmesriike üles andma komisjonile ligipääsu kõigile asjaomastele andmetele ning soovitab viia mõjuhinnangud läbi CCCTB mõlema etapi kohta.

5.2

Kuigi siirdehindade likvideerimine on ettepanekute puhul põhiline, on selge, et see kontseptsioon eksisteeriks ikka edasi, juhul kui grupid tegutsevad nii ELi sees kui ka sellest väljaspool. See toob paljude ettevõtete jaoks vältimatult kaasa erinevad ja eraldiseisvad kokkulepped. Seega tuleb tähelepanu pöörata gruppide ülesehitusele ELi sees ja sellest väljaspool ning segastruktuuridele. Vältimisvõimalused võivad siis nihkuda maksubaasilt või praegustelt hübriidsetelt ebakõladelt ettevõtete struktuuride ja gruppide juurde.

5.3

Komitee nõuab, et CCCTB arutelus järgitaks ELi menetlusi, niipea kui selle kohta on kokkulepe saavutatud. Kuigi poliitika peab olema muutuvate tingimuste suhtes teataval määral paindlik, on samuti vaja struktureeritud mehhanismi poliitika kohandamiseks vastavalt majandusoludele.

5.4

Teadus- ja arendustegevuse käsitlemine on väga teretulnud. Suuremahuline mahaarvamine selles valdkonnas suurendab loomulikult märkimisväärselt tegevust ja annab panuse konkurentsivõimesse. Oleks oluline seada siin esitatud meetmed konteksti, võrreldes neid sellega, mida liikmesriigid juba teevad (mis on üsna mitmekesine). Kuigi majanduskasvu ja investeerimise soodustus on oluline, on väga oluline ka see, et ei see soodustus uue stiimulina ega teadus- ja arendustegevuse kulude suuremahuline mahaarvamine ei muutuks rakendamisel uueks maksualase kuritarvituse vormiks.

5.5

Komisjon peaks kaaluma võimalikke konflikte, mis võivad tekkida maksuhaldurite ja peamise maksuhalduri vahel. Grupis võivad tekkida konfliktid tütarettevõtete maksustamise ja kasumi jaotamise küsimuses ning need võivad kulutada kogu aja, mis on säästetud tänu siirdehindadega seotud maksuküsimuste kõrvaldamisele.

5.6

Tuleks luua selgus selle osas, kuidas toimuvad liikmesriikide auditid grupi tütarettevõtetes, kui liikmesriigi maksuhaldurid soovivad seal auditit teha.

5.7

Amortisatsiooniperioodi käsitlevad sätted ei pruugi olla kooskõlas mõnede äritavadega ja siinkohal tuleks kaaluda teatavat paindlikkust. Paljud ettevõtted asendavad oma seadmeid (nt arvuteid) vananemise vältimiseks igal aastal või kahe aastat tagant ja mitme varaklassi puhul hakkab see protsess tulevastel aastatel tehnoloogilise muutuse kiire tempo tõttu toimuma aina kiiremini.

5.8

Jätkuvalt oluline on tegutseda selle nimel, et hoida ära maksustamise vältimist raamatupidamiskoodide arbitraaži kaudu, sest see võib enne konsolideerimist endiselt võimalik olla.

5.9

Samuti võimaldavad ettepanekud rahvusvahelistel ettevõtetel jätta välja vahendusüksused, sh need, mis asuvad maksuparadiisides, kuna need jäävad väljapoole ELi. Sellega tuleb siis tegeleda erinevate meetoditega, nagu eeskirjad siirdehindade ning välismaiste kontrollitavate äriühingute kohta, samuti üldine vältimisvastane põhimõte.