28.1.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 24/63

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta”

KOM(2011) 121 lõplik – 2011/0058 (CNS)

2012/C 24/12

Raportöör: Joachim WUERMELING

6. aprillil 2011 otsustas Euroopa Liidu Nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 115 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta”

KOM(2011) 121 lõplik – 2011/0058 (CNS).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon võttis arvamuse vastu 4. oktoobril 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 475. istungjärgul 26.–27. oktoobril 2011. aastal (26. oktoobri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas.137, vastu hääletas 22, erapooletuid oli 15.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab kava ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kehtestamiseks kui suurt ja olulist sammu Euroopa siseturu jaoks. Siseturu väljakujundamine nõuab ettevõtete maksustamisbaasi ulatuslikumat ühtlustamist.

1.1.1   Komisjoni direktiivi ettepanekut võib lugeda õnnestunuks, kuna CCCTBga luuakse . Kokkuvõttes võimaldavad esitatud eeskirjad kehtestada ettevõtte tulumaksu vastavalt majanduslikule suutlikkusele, vältida moonutusi ja ennetada maksudest kõrvalehoidmist. Direktiivi ettepanek vajab aga üksikasjades veel täiendavat täpsustamist, ent ka üksikuid muudatusi.

1.1.2   CCCTBga on võimalik vähendada või lausa kõrvaldada suur osa puhul ELis, nagu piiriülese kahjumi piiratud tasaarvestamine, siirdehindade keeruline arvutamine ja topeltmaksustamine ning püsivate tegevuskohtade ja tütarettevõtete ebavõrdne kohtlemine ELis ning vastavalt nende asukohale riigipiiride sees või neist väljaspool.

1.1.3   Komitee ootab, et direktiivi ettepanek viib juba keskpikas perspektiivis märkimisväärse vähenemiseni äriühingute jaoks ja halduskulude vähenemiseni liikmesriikide jaoks.

1.1.4   CCCTB viib . Ettevõtlusalased otsused siseturul ei sõltu tänu CCCTB-le enam maksualastest kaalutlustest. CCCTB edendab sel viisil õiglast ja jätkusuutlikku konkurentsi ja mõjutab positiivselt .

1.2   Komitee tunnistab , et CCCTB rakendamisega kaasneb , maksualaste võimaluste piiramine, maksutulude vähenemine või muud soovimatud tagajärjed. Eelkõige on oht, et Euroopa Liidus, kus 27 liikmeriigi jaoks käitatakse CCCTB süsteemi, puuduvad kiirelt muutuva ja ägedas konkurentsivõitluses globaalse majanduse tingimustes struktuurid, mille abil reageerida kiiresti globaalsetele maksumuutustele või stiimulipakettidele (nt teadus- ja arendustegevuses), mis võib viia välismaiste otseinvesteeringute kadumisele.

1.2.1   Ka CCCTB raames tuleb asjakohaselt arvesse võtta muret seoses maksusuveräänsuse piiramise ja maksutulude vähenemisega. Ajal, mil riikide rahandus on kogu ELis märkimisväärse surve all, on otsustava tähtsusega, et liikmesriikide tuludele ei avaldataks liialt suurt negatiivset mõju ja et liikmesriigid oleksid võimelised prognoosima oma rahvamajanduse arvepidamisele avalduvat mõju. oma maksustamisbaasi osa suhtes. Ent maksuõiguses võib CCCTBd puudutavaid majanduspoliitilisi meetmeid võtta nüüd üksnes Euroopa tasandil. Valitseb mure, et see vähendab Euroopa paindlikkust ja konkurentsivõimet võitluses välismaiste otseinvesteeringute eest, mille tõttu kaotatakse investeeringud sellistele riikidele nagu Šveits või Singapur.

1.2.2   Kas ja mil määral toob CCCTB endaga kaasa negatiivseid seoses ettevõtete asukohavalikuga, seda on praegu raske hinnata, seda enam, et selle otsuse langetamisel on ettevõtte maksustamine vaid üks paljudest olulistest teguritest. Komitee selleks teostada .

1.2.3   Maksustamisbaasi alus on laiaulatuslikum kui praegu liikmesriikides keskmiselt. See toob tulevikus endaga kaasa suuremad maksutulud. Kahjumi piiriülene tasaarvestus võib seevastu maksutulusid vähendada. Komitee on seisukohal, et aastate jooksul peaksid muutused olema kokkuvõttes tasakaalus ja üksikutel liikmesriikidel .

1.2.4   Komitee arvates . Seepärast toetab komitee direktiivis ettenähtud võimalust, et liikmesriigid kohandaks oma maksumäärad selliselt, et kokkuvõttes maksukoormus ei suureneks ega väheneks.

1.2.5   Seni peetud aruteludes on kesksel kohal loomulikult maksupoliitilised ja maksusüsteeme puudutavad küsimused. Komitee paneb aga Euroopa Parlamendile ja liikmesriikidele südamele, et kavale üldise hinnangu andmisel lähtutaks ka , mida CCCTB toob kaasa vabade ja õiglaste maksualaste konkurentsitingimuste loomisega kõikidele liikmesriikidele.

1.2.6   CCCTBga muutuvad erinevused . Komitee arvamuse kohaselt ei vähendaks CCCTB riiklike maksumäärade olulisust äriühingutele asukoha valimisel, kuna ka pärast CCCTB kehtestamist jäävad maksumäärad eri liikmesriikides erinevaks. Praeguses maksukonkurentsis on peamine teema kasumite ja kahjumite ümberpaigutamine liikmesriikidesse, kus maksustamismäärad on kas madalad või kõrged. CCCTBga keskenduks maksukonkurents neile teguritele, mida võetakse arvesse maksustamisbaasi jaotamise valemis.

1.3   Komitee eri liikmesriikides (konsolideerimine) kui CCCTB eeskirjade põhisisu. Üksnes konsolideerimise abil on võimalik kõrvaldada olemasolevad tasaarvestamise probleemid, võimaldada üleeuroopalisi maksuneutraalseid ümberkorraldusi ja vältida topeltmaksustamist. Kuna konsolideerimine on CCCTB peamine majanduslik eelis, siis peaks ühtne maksustamisbaas algusest peale seda elementi sisaldama.

1.4   CCCTB reguleerimisalast lähtuvalt ei pea komitee enam vajalikuks CCCTB kohest kohustuslikku rakendamist, vaid ka juurutamisetapil. Pikas perspektiivis peaks CCCTB olema aga ettevõtetele kohustuslik teatud künnise ületamisel. Sest CCCTB pidev vabatahtlik kasutamine põhjustaks liikmesriikidele pikaajalist märkimisväärset halduskoormust, kuna lisaks uuele CCCTB süsteemile peaksid nad samaaegselt rakendama edasi ka senist riiklikku ettevõtte tulumaksu süsteemi.

1.5   Komitee tervitab asjaolu, et eelnõu kohaselt on CCCTB kättesaadav ja seda võib kasutada olenemata sellest, kas äriühing on tegev piiriüleselt või ainult riigi tasandil. Just pakub CCCTB võimalus , kuna sellega vähendatakse tunduvalt piiriülese tegevusega kaasnevat nõuetele vastavusega seotud kulude kasvu. See ei kehti aga paljude väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul nagu füüsilisest isikust ettevõtjad ja isikuühingud, mille suhtes ei kohaldata ettevõtte tulumaksu.

1.6   Väljastpoolt ELi teenitud sissetulekute topeltmaksustamise vältimine põhimõttelise maksuvabastuse kaudu on tervitatav ja väärib edasiarendamist. Komitee ei pea .

1.7   Üksikute eeskirjade osas on osaliselt . See on vajalik selleks, et eeskirjade rakendamist. Eelkõige puuduvad määratlused ja ei kasutata piisavalt täpsustatud õigusalaseid mõisteid. See ohustab rakendamise ühtsust.

1.8    lähenemisviisi kasutuselevõtmist maksustamisbaasi kindlaksmääramise jaoks peab komitee eelkõige selleks, et lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks maksustamismenetlust ja tagada eeskirjade ühtne rakendamine maksukohuslaste suhtes. See nõuab aga liikmesriikide vahelist paremat haldusalast koostööd, mis praegu veel puudub, eelkõige seoses konsolideerimise ulatust käsitleva teabe automaatse edastamisega. Siiski märgib komitee, et märkimisväärselt jääb ruumi liikmesriikide pädevate siseriiklike ametiasutuste ja peamise maksuhalduri vahelisteks vaidlusteks seoses taotlustega pädeva asutuse arvamuse saamiseks ning tuluauditite ja jaotusvalemi küsimustega.

1.9   Komitee leiab, et Euroopa Komisjon peaks pöörama enam tähelepanu kavandatud jaotussüsteemile. Praegune ettepanek, mis annab võrdse kaalu nii käibetegurile kui ka vara- ja tööjõutegurile, võib soosida liikmesriike, mis tarbivad rohkem lihtsalt oma suuruse tõttu. Intellektuaalomandi peaaegu täielik kõrvalejätmine jaotusvalemist teeb sellest süsteemi, mis põhineb iganenud nägemusel moodsast Euroopa majandusest, mis ei innusta ega toeta arukat majandust.

1.10   Kahe või enama liikmesriigi kavad ühtlustada riikidevahelise koostöö raames ettevõtte tulumaksu maksustamisbaas, soodustavad komitee arvates maksuõiguslikku lähenemist. Igatahes tuleb sellised algatused kavandada nii, et need ei tekitaks üleeuroopalise ühtlustamise teele uusi tõkkeid, samuti ei tohiks nende raames üritada sõlmida eelnevaid kokkuleppeid üleeuroopalise projekti jaoks.

2.   Ettepaneku sisu ja taust

2.1   16. märtsil 2011 võttis komisjon vastu ettepaneku „Nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta”, (KOM(2011) 121/4 lõplik; IP/11/319). Praegu peavad äriühingud arvutama maksustamisbaasi kuni 27 erinevast riiklikust süsteemist lähtuvalt. See toob endaga kaasa suure halduskoormuse eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks ning konkurentsimoonutused siseturul.

2.2   CCCTB peaks aitama kõrvaldada või vähemalt vähendada ELis jätkuvalt püsivaid :

—	maksude arvutamisega seotud halduskulud vähenevad märkimisväärselt (maksualaste nõuetele vastavusega seotud kulud);

—	siirdehindade kujundamise keeruline küsimus äriühingu siseselt muutub ebaoluliseks, kuna maksualane kohtlemine on kõikjal ühesugune;

—	kahjumid on võimalik piiriüleselt tasaarvestada;

—	topeltmaksustamise probleem lahendatakse kogu Euroopas ühtselt.

2.3   Komisjoni hinnangute kohaselt võimaldab CCCTB Euroopa Liidu äriühingutel hoida aastas kokku 700 miljonit eurot nõuetele vastavusega seotud kuludelt ja täiendavad 1,3 miljardit eurot tänu konsolideerimisele ning kuni 1 miljard eurot piiriülese tegevuse puhul. Lisaks peaks CCCTB muutma ELi välismaa investoritele atraktiivsemaks.

2.4   Lähtuvalt direktiivi formuleeringust sõltub lõpuks liikmesriikide maksumäärade suuruse kohta langetatud otsustest, kas CCCTB kehtestamine avaldab maksutuludele negatiivset mõju. Euroopa Komisjoni näidiskalkulatsioonide kohaselt ei ole mitmete aastate jooksul oodata negatiivset mõju maksutuludele, eelkõige seepärast kuna CCCTB maksustamisbaas on keskmiselt suurema ulatusega kui riiklikel eeskirjadel põhinev.

2.5   Kahjumi piiriülese tasaarvestamise korral kitsendataks aga tendentslikult. Nõuetele vastavusega seotud kulude vähenemine ja atraktiivsuse suurenemine kolmandatest riikidest pärit investoritele peaksid seda vähemalt osaliselt kompenseerima.

2.6    on eeskirjad, mis puudutavad CCCTB reguleerimisala, maksustamisbaasi arvutamist, kasumi piiriülest tasaarvestust (konsolideerimist), maksutulu jaotamist liikmesriikide vahel ja äriühingute võimalust suhelda ühe maksuhalduriga.

2.7    on piiratud juriidiliste isikutega, kelle suhtes kohaldatakse ELis ettevõtte tulumaksu. CCCTBd ei kohaldata seega isikuühingute, füüsiliste isikute ja investeerimisfondide suhtes.

2.8   Direktiivi reguleerimisalasse kuuluvatel äriühingutel on võimalik valida maksustamist vastavalt CCCTB-le (direktiivi ettepaneku artikkel 6). Alguses kohaldavad nad seda süsteemi viie maksuaasta jooksul ja seejärel kolme maksuaasta pikkuste perioodide kaupa (direktiivi ettepaneku artikkel 105).

2.9   Direktiivi ettepanek sisaldab kõiki eeskirju arvutamiseks. Ettepanek ei sisalda viiteid ühelegi raamatupidamisarvestuse eeskirjale, kuigi mõningates eeskirjades on äratuntavad äriõiguse rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite põhimõtted. Maksustatava sissetuleku kindlaksmääramine lähtub kasumi- ja kahjumiarvestusest ning vastab rahvusvaheliselt kasutatavale praktikale.

2.10   CCCTB kasuks otsustavad (konsolideerimine). Praegu on see võimalus piiratud või seda ei eksisteeri üldse, mis paneb maksuõiguse seisukohast märkimisväärselt halba olukorda äriühingute osad, mis asuvad väljaspool selle asukohariiki.

2.11    põhimõtteliselt kõiki ELi residendiks olevaid ettevõtetegruppe ning ELis asuvaid püsivaid tegevuskohti. Tütarettevõtted kaasatakse siis, kui emaettevõttel on enam kui 50 % hääleõigusest ja enam kui 75 % osalusest. Materiaalsesse kohaldamisalasse kuuluvad grupi liikmete kõik saadud tulud. Territoriaalne kohaldamisala on piiratud Euroopa Liiduga.

2.12   Ühtsete eeskirjade põhjal arvutatud kasum jaotatakse vastava liikmesriigi (majandusliku) äritegevuse ulatusest lähtuvalt (arvestatakse tööjõust, käibest ja varast lähtuvalt). Jaotus leiab aset valemi alusel, mis põhineb kolmel lisandväärtuse teguril (tööjõu-, käibe- ja varategur). Erijuhtudega (nt rahandussektoris finantseerimisasutused ja kindlustusandjad) arvestatakse tegurite kohaldamise teel. Igas liikmesriigis tuleneb maksude konkreetne suurus riigi maksumäära kohaldamisest talle jaotatud kasumiosale.

3.   Üldised märkused

3.1   Komitee kehtestada CCCTB kui oluline meede maksualaste takistuste kõrvaldamiseks siseturul: kaob topeltmaksustamine, kõrvaldatakse püsivate tegevuskohtade ebavõrdne kohtlemine siseturul, kahjumeid on võimalik piiriüleselt tasaarvestada ja kaob siirdehindade probleem.

3.2   Komitee on juba varem toetanud vabade ja õiglaste konkurentsitingimuste loomist piiriülese tegevuse toetamiseks ka maksuõiguse valdkonnas (1). Komitee avaldas viimati 14. veebruaril 2006 põhjalikult arvamust teemal „Ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi loomine ELis” (2). .

3.3   Komisjoni esitatud tõendusmaterjal on siiski vastuoluline. Mõjuhinnangu raames tuuakse ühest küljest näiteks Deloitte’i uuring, millest ilmneb, et nõuetele vastavusega seotud kulud konkreetsel juhul, kui rahvusvaheline suurettevõte loob uue tütarettevõtte mõnes muus liikmesriigis, võivad langeda rohkem kui 60 %, ent Price Waterhouse Cooperi (PWC) uuringus hinnati registreeritud rahvusvaheliste suurettevõtete valimi alusel, et nõuetele vastavusega seotud kulud langevad vaid 1 % võrra. Ernst and Youngi koostatud uuringus hinnati, et nõuetele vastavusega seotud kulud kerkivad 13 % võrra maksudeklaratsioonide ettevalmistamisel ja esitamisel tekkivate lisakulude tõttu ning sellega seotud maksude haldamine kaalub väiksema siirdehindade vajaduse tõttu üles oodatava kulude kokkuhoiu. Maksuasutuste halduskulud tõusevad, kuna kõrvuti CCCTB süsteemiga tuleb käigus hoida riiklikku süsteemi.

3.4   Direktiivi ettepanek toob äriühingute jaoks kaasa ja liikmesriikidele halduskulude vähenemise, isegi kui esmalt toovad ümberkorraldused kaasa lisatööd.

3.5   . Praegu ei langetata ettevõtlusalaseid otsuseid ELis mitte üksnes konkurentsikriteeriumitest lähtuvalt. Pigem on tihti otsustavad „maksualast optimeerimist” puudutavad kaalutlused: näiteks tehakse investeeringuid teadustegevusse seal, kus kulutused saab maksudest maha arvata ning kõrge riskitasemega tegevused viiakse üle riikidesse, kus kahjum arvestatakse maksudest maha. Siseturu põhimõtetega on vastuolus, et ettevõtlusalaseid otsuseid moonutavad maksualased kaalutlused ning see avaldab negatiivset mõju majanduskasvule ja töökohtade loomisele.

3.6   Seejuures tunnistab komitee paljude – eelkõige üheksa liikmesriigi parlamentide (3) – väljendatud , et ettepanek ei ole kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ning et selle süsteemi rakendamisega kaasnevad riigi suveräänsuse kitsendamine, maksualaste võimaluste piiramine, maksutulude vähenemine või muud soovimatud tagajärjed.

3.6.1   Vastab tõele, et liikmesriigid ei saa CCCTB kasuks otsustavate ettevõtete suhtes enam rakendada majanduspoliitiliste eesmärkidega , kuna maksustamisbaas määratakse kindlaks Euroopa tasandil. Teiselt poolt võib nüüd taolisi meetmeid kasutada konkurentsivõime tõstmiseks ja töökohtade loomiseks Euroopa tasandil, mis avaldab positiivset mõju tervele siseturule, ilma et üksikute ettevõtete suhtes kehtiksid erinevad raamtingimused.

3.6.2   Keskpikas ja pikas perspektiivis võib CCCTB tuua kaasa , mis on teatud asukohtadesse üle viidud seoses teatud riikide maksualaste soodustustega. Tegelikult peaks CCCTB tänu maksuõiguslikele soodustustele taolisi konkurentsimoonutusi just ära hoidma. Siiski on komitee seisukohal, et komisjon peaks neid aspekte täpsemalt uurima raames, et ELi institutsioonid ja teised sidusrühmad saaksid selliseid tagajärgi paremini hinnata.

3.7   CCCTB puhul liikmesriikide , sest liikmesriikidel on vabad käed maksumäära kehtestamisel maksustamisbaasi oma osa suhtes. CCCTBga ühtlustatakse niisiis MITTE maksumäärad, vaid maksustamisbaas. Liikmesriigid võivad nagu varemgi kehtestada riiklikke maksumäärasid lähtuvalt oma eelarvepoliitilistest eelistustest. Ajutiselt võib see aga kaasa tuua sissetulekute vähenemise, mida on võimalik korrigeerida üksnes tulevikku suunatud maksumäära tõstmisega.

4.   Üksikasjalikud märkused

4.1   Komisjon on direktiivi ettepanekuga astunud suure sammu edasi, mis aga. Kokkuvõttes võimaldavad esitatud eeskirjad siiski kehtestada ettevõtte tulumaksu vastavalt majanduslikule suutlikkusele, vältida moonutusi ja ennetada maksudest kõrvalehoidmist.

4.2   Komitee tervitab seda, et CCCTB on vastavalt direktiivi ettepanekule kättesaadav ja seda võib kasutada olenemata sellest, kas äriühing on tegev piiriüleselt või ainult riigi tasandil – kuigi direktiivi ettepanek on eelkõige suunatud piiriüleselt tegutsevatele äriühingutele või gruppidele. See lihtsustab aga ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete piiriülese tegevuse laienemist, kuna CCCTBst tulenevad märkimisväärsed kulueelised võrreldes mitmetest riiklikest süsteemidest lähtuva maksustamisega. CCCTB kasuks valiku tegemine pakub eeliseid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, mis on loodud kapitaliühingu vormis. See ei kehti aga nende paljude väikeste ja keskmise suurusega füüsilisest isikust ettevõtjate ja isikuühingute puhul, mille suhtes ei kohaldata ettevõtte tulumaksu.

4.3   Seda lähtepunkti aluseks võttes ei pea komitee enam vajalikuks CCCTB kohest kohustuslikku rakendamist, vaid pooldab juurutamisetapil. Pikas perspektiivis peaks CCCTB olema kohustuslik piiriüleselt tegutsevatele äriühingutele, kui nad on ületanud teatud künnise. Sest CCCTB pidev vabatahtlik kasutamine põhjustaks liikmesriikidele pikaajalist märkimisväärset halduskoormust, kuna lisaks uuele CCCTB süsteemile peaksid nad samaaegselt rakendama edasi ka senist ettevõtte tulumaksu süsteemi.

4.4   Kaasatud grupiliikmete kogu kasumi ja kahjumi kokkuarvutamine () kujutab endast siseturul maksualaste takistuste kõrvaldamise põhisisu ja . Konsolideerimisega tagatakse järgmised eelised: kahjumi piiriülene tasaarvestus, siirdehindade probleemi vältimine, võimalus luua üleeuroopaline, maksuneutraalne ettevõtlusstruktuur, topeltmaksustamise vältimine ning ELis asuvate tütarettevõtete ja ELis asuvate püsivate tegevuskohtade võrdsustamine. Seepärast tuleb konsolideerimisega täiel määral nõustuda. Seda tuleb eelistada nn suure lahendusena nn väiksele lahendusele, milleks oleks ühtne ettevõtte tulumaksu maksustamisbaas ilma konsolideerimiseta.

4.5    määratlemisega sätestatakse CCCTB reguleerimisala asjakohaselt. Formaalsete kriteeriumite alusel teostatud isikulise kohaldamisala kindlaksmääramisel on see eelis, et need kriteeriumid on lihtsalt käsitletavad, kontrollitavad ja vähem vastuvõtlikud muutustele. Äriühingute seisukohast vaadates on kõnealused kriteeriumid praktilised ja õiguskindlad. See kehtib üksnes osaliselt eeskirjade suhtes, mis käsitlevad grupiga liitumist ja sellest lahkumist. Materiaalse kohaldamisala lai määratlus, mille kohaselt tuleb kaasata kõik sissetulekud, on mõistlik vältimaks piiritlemise probleeme. Ka territoriaalne kohaldamissala – Euroopa Liit – on asjakohane. Ülemaailmsete kasumi arvutamise eeskirjade puudumisel eeldaks kaugemale minev ülemaailmselt teenitud sisetulekute arvessevõtmine väga keerulisi ümberarvutusi.

4.6    liikmesriikide vahel lähtuvalt lisandväärtuse teguritest – tööjõu-, käibe- ja varategur – peab komitee konkreetse majandusliku seose tõttu mõttekamaks kui arvutusi makromajanduslike näitajate alusel.

4.6.1   . Tänu mitme teguri arvesse võtmisele on märkimisväärselt vähenenud maksukohuslaste võimalus suunata tegureid võimalikult madala maksumääraga liikmesriiki. Alternatiivsete jaotusmeetodite kasutamine nõuab üheselt mõistetavamaid piiritlemiseeskirju ja spetsiifilist õigustust. Seoses spetsiifiliste ärimudelitega on need vajalikud näiteks rahandusvaldkonnas (pangad ja kindlustusettevõtted).

4.6.2   Ent on , et üksikud liikmesriigid seda valemit ja et selle tulemusel osutub kõigi jaotatud osade summa kas suuremaks või väiksemaks kui tegelik jaotatav kogusissetulek. See võib viia jaotatava kogusissetuleku mitmekordsele või alamaksustamisele. Sellele probleemile peab ELi komisjon vastama rakendusakti kiire vastuvõtmisega.

4.6.3   Mis puudutab puhul, siis vajab see täpsemat piiritlemist, pidades silmas majanduslikku omandit ja tegelikku kasutamist, ning kaaluda tuleks ka intellektuaalomandi kaasamist. Kahest osast koosneva puhul on jaotus vastavalt töötajate arvule lihtne ja praktiline, ent see võib osutuda probleemseks, eriti kui tegu on tegevusega ühe grupiliikme „kontrolli ja vastutuse all”. Uurimuste kohaselt võib tööjõutegurist lähtuv kasumijaotus avaldada tööturule negatiivset majanduslikku mõju. Sotsiaal- ja pensionikindlustushüvitiste kaasamine võib seoses ELis kasutatavate erinevate sotsiaalkindlustussüsteemidega kaasa tuua ohu liikmesriikidevaheliste tülide tekkimiseks. on suunatud turule ja võib põhjendamatult soosida suuri liikmesriike lihtsalt nende suurusest lähtuvalt. Tuleks arutada selle välja jätmist või selle kaalu muutmist jaotusvalemi sees.

4.7   Maksustamisbaasi alus on laiapõhjalisem kui praegu liikmesriikides keskmiselt. See toob tulevikus endaga kaasa suuremad maksutulud. Kahjumi piiriülene tasaarvestus võib seevastu maksutulusid vähendada. Komitee arvates . Seepärast toetab komitee direktiivis ettenähtud võimalust, et liikmesriigid kohandaks oma maksumäärad selliselt, et kokkuvõttes maksukoormus ei suureneks ega väheneks.

4.8    on suunatud rahvusvahelistele standarditele, eelkõige 27st liikmesriigist 25 liikmesriigis kehtivatele standarditele. Komitee peab seda asjakohaseks. Direktiivi ettepanekus ei ole viidet äriõiguse rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele, kuna CCCTB puhul on tegu eraldiseisva maksualase kasumi arvutamisega. Ent samas on üksikutes sätetes äratuntavad rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite põhimõtted, mis on CCCTB pikaajalise kavandamise algusest küll edasi arenenud.

4.9   Üksikute eeskirjade osas on osaliselt . Seda on vaja riikidepoolsest rakendamisest tingitud killustumise vältimiseks. Eelkõige ning ei kasutata piisavalt täpsustatud õigusalaseid mõisteid (nt nagu põhivara või soetusmaksumus ja tootmiskulud). ohustavad puuduvad üksikasjalikud eeskirjad üksikute valdkondade jaoks, nagu nt finantsvarade käsitlemine või ebapiisavad üksikasjalikud eeskirjad, mis puudutavad näiteks majandusliku omaniku määratlust.

4.10   Üldise kaasamine praeguses vormis on küsitav. Vastavalt direktiivi ettepanekule ei võeta maksustamisbaasi arvutamisel arvesse kunstlikke tehinguid, mida on tehtud ainult maksustamise vältimise eesmärgil (direktiivi ettepaneku artikkel 80). Sellise üldise kuritarvituse vastase reegli rakendamine või tõlgendamine toob kaasa märkimisväärseid raskusi, kuna kuritarvitamine tuleb vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tõestada iga üksikjuhtumi puhul eraldi.

4.11   Komitee tervitab selliste sissetulekute põhimõttelise maksuvabastuse kaudu. Nii peavad kõnealused ELi äriühingud maksma makse üksnes välisturul. Komitee arvates ei ole mõistetav, miks esitab komisjon ettepaneku teha selles põhimõttes erand juhul, kui välisriigi maksustamistase on madal. Komitee peab küsitavaks kasutamist üldisest korrast oluliselt madalama maksustamistaseme puhul kolmandas riigis, kuna asendamine hõlmaks mitte üksnes kuritegelikku tegevust, vaid ka tavapärast äritegevust.

4.12   Eraldiste loomise võimalust piiratakse komitee arvates liiga suures ulatuses.

4.12.1   Eraldiste loomine on piiratud juhtumitega, mille aluseks on üksnes õiguslikud kohustused. See välistab . Komitee arvates ei ole see majanduslikust seisukohast õigustatud, kuna seega piiratakse majanduslikku suutlikkust ja seeläbi maksustatavat kasumit ka majanduslikult tekkinud varade koormamise teel.

4.12.2   Õiguslike kohustustega seotud eraldiste puhul tuleb selgitada nõudmisi nende kasutamise . Piisavalt ei ole määratletud ka usaldusväärse hinnatavuse kriteeriumid. Ebakonkreetsuse tõttu jääb üksikasjades ebaselgeks ka võimalike kahjumieraldiste käsitlemine. Eeskirjades ei mainita ka pensionieraldisi, samas tuleb nendega aga arvestada, sest vastasel juhul oleks enesehindamise nõue mõttetu.

4.12.3   Lähtuvalt ELi õigusega tunnustatud ei sisalda direktiivi ettepanek täiendavaid täpsustusi ega ka rakendamisvolituste delegeerimist komisjonile. Ettepanekus sisaldub üksnes erinõue, mis puudutab kindlustusandjate kindlustustehniliste eraldiste mahaarvatavust, kus liikmesriigile jäetakse õigus sätestada tasanduseraldiste mahaarvamine.

4.12.4   Täiendavaid üksikasjalikke eeskirju vajab eelkõige , et arvestada asjakohaselt riskispetsiifiliste eripäradega (pidades silmas finantskriisi). Üksikasjalikud eeskirjad puuduvad eelkõige tuletisinstrumentide ning ka liisingu käsitlemiseks. Lisaks näib vajalik eeskirja lisamine, mis arvestab kas pangatehniliste eraldiste mahaarvatavusega (üldiste pangariskide tarvis) või finantsvarade väärtuse vähenemisega. Nagu kindlustusandjate erinõude puhul, peaks direktiiv sisaldama üksikasjalikke eeskirju ka rahandussektori jaoks.

4.13   On asjakohane mitte lubada ettevõtte tulumaksu enda ja sellega sarnaste maksude mahaarvamist. Ent samas tuleb veelkord kriitilise pilguga üle vaadata III lisas CCCTB direktiivi ettepaneku artikli 14 juurde kuuluv mahaarvamisele mittekuuluvate maksude loetelu. Nii ei ole ettevõtte tulumaksuga võrreldav Saksamaa kindlustusmaks, mis peaks olema mitte-mahaarvatav vaid riiklikult kehtestatud maksu ulatuses. Seni kuni kindlustusmaksu makstakse kindlustusmakse pealt ja kindlustusettevõtted käsitlevad seda kui sissetulekut, peaks olema ka võimalik selle mahaarvamine ettevõtte kuluna.

4.14    kindlaksmääramine tundub asjakohane võrdse maksustamise seiskohast, pidades silmas seda, et vaba valiku puhul tekiks liialt suur otsustusõigus. Problemaatiline on aga see, et erandjuhtudel võib kasutada kokkulepitud määrasid.

4.15   Ettepanekus sisaldub võimalus kasutada . See on õigustatud. Varakogumina amortiseerimise lahendus pakub äriühingutele sisefinantseerimise võimalust. 25 % amortisatsioonimäära puhul tasaarvestataks suur osa amortisatsioonikulumist aga alles asendusinvesteeringu hetkel. Seepärast tuleks asjakohaselt tõsta amortisatsioonimäära varakogumina amortiseerimise korral.

4.16   Erandliku amortiseerimise piiramine mitteamortiseeritavate põhivaradega, mille puhul on tõendatud selle väärtuse pidev vähenemine, piirab liialt kahjumiga arvestamist. Lisaks puudub „pideva vähenemise” vajalik täpsustamine. Erandlikust amortiseerimisest on välja arvatud põhivarad, mille võõrandamisest saadav tulu on maksuvaba, nt kapitaliühingute osakud. See võib avaldada negatiivset mõju valdusettevõtetele ja riskikapitaliettevõtetele.

4.17    lähenemisviisi kasutuselevõtmist maksustamisbaasi kindlaks määramise jaoks peab komitee kasulikuks eelkõige selleks, et lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks maksustamismenetlust ja tagada eeskirjade ühtne kohaldamine maksukohuslaste suhtes. See nõuab aga liikmesriikide vahelist paremat haldusalast koostööd, mis praegu veel puudub, eelkõige mis puudutab tõhusat kontrolli konsolideerimise ulatuste üle (ettevõtted, tütarettevõtted, alalised asutused), mis muutuvad igal aastal. Teabe automaatne edastamine peab muutuma normiks, nagu see on ELi-sisese käibemaksu puhul.

4.18   Esile tuleb tõsta asjaolu, et kogu teabevahetus maksuametkondadega peaks toimuma üksnes nn grupi peamise maksumaksja ja temale määratud peamise maksuhalduri vahel. Sellega jääks ära kooskõlastamine erinevate riiklike maksuametkondadega. Komitee tervitab sellega kaasnevat halduskoormuse vähenemist maksukohuslastele ja maksuametkondadele.

---

(1)  EMSK arvamus „Euroopa Liidu maksupoliitika – tulevaste aastate prioriteedid”, EÜT C 48, 21.2.2002, lk 73.

(2)  Komisjoni taotlusel koostatud ettevalmistav arvamus, ELT C 088, 14.4.2006, lk. 48.

(3)  Vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli (nr 2) artiklile 6 esitasid Bulgaaria, Iirimaa, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Rootsi, Madalmaade ja Ühendkuningriigi parlamendid Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Komisjonile põhjendatud arvamused.

---

---